Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 08.05.2025 Esitatud e-kirja teel VISIONEST INSTITUTE OÜ SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osades 3-6 Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ Registrikood 10342428 aadress Peterburi tee 2, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood 70000869 aadress J. Aamisepa tn 1, 48309 Jõgeva E-post: [email protected] Lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna Advokaadibüroo LM Tartu mnt 25, Tallinn 10117 E-post: [email protected] Kolmas isik I: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Registrikood 80007884 aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Kolmas isik II: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Registrikood 80004733 aadress Toom-Kooli tn 17, 10130 Tallinn Kolmas isik III: EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT Registrikood 80014737 aadress Saku tn 15, 11314 Tallinn Kolmas isik IV: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus Registrikood 80354203 aadress Jalaka tn 48, 50109 Tartu Kolmas isik V: Mahepõllumajanduse Koostöökogu Registrikood 80399364 aadress F. Tuglase tn 1-6, 51014 Tartu TAOTLUS: 1 Mõista Maaelu Teadmuskeskuselt välja vaidlustaja menetluskulud summas 8835,00 eurot käibemaksuta ja riigilõiv summas 1280 eurot ehk kokku 10115,00 eurot. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 25.04.2025 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse, millele hankija ja kolmandad isikud I (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), II (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja III (Eesti Toiduainetööstuse Liit) vastasid 02.05.2025. 05.05.2025 edastas VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmandate isikute vaidlustuse vastustele seisukohti esitada kuni 08.05.2025 ning samaks ajaks peab esitama ka menetluskulude nimekirja. Käesolevaga vaidlustaja seda teeb, esitades seisukohad hankija ja kolmandate isikute esitatud vaidlustuse vastustele ning taotledes menetluskulude nimekirja alusel menetluskulude väljamõistmist hankijalt. 1.3 Vaidlustaja selgitab üldiselt, et ei nõustu ühegi hankija ega kolmandate isikute I-III väidetega, kui just selgesõnaliselt seda väljendatud ei ole 1.4 VAKO ei ole käesoleva seisukoha esitamise ajahetkeks andnud teada, kas ta nõustub vaidlustaja seisukoha ja taotlusega teavitada Rahandusministeeriumit järelevalve algatamisest. SEISUKOHT 2.1 Sisuülevaade 2.1.1 Hankija on esitanud vastuse vaidlustusele, mis tekitab kokkuvõttes veelgi enam küsimusi, kui annab vastuseid hankija tegevusele riigihankemenetluses. Hankija esitatud õiguslikud vastuväited ei ole suuresti kohaldatavad ega arvesse võetavad, sest ei ole kooskõlas kehtiva õiguse ega kohtupraktikaga. Hankija kinnitab üksnes vaidlustuses esitatut ning õigustab oma õigusvastast tegevust asjaoluga, et vaidlustaja pakkumus on teistega võrreldes kehv. Vaidlustaja hinnangul on sellised hankija väited kohatud ja lubamatud, mistõttu jääb vaidlustaja 100% vaidlustuses esitatu juurde. 2.1.2 Väga oluline on märkida alustuseks ära ka asjaolu, et hankija läbivalt on vähendanud vaidlustaja punkte väidetavalt asjaolu tõttu, et vaidlustaja ei ole pädev konkreetsetes sihtvaldkondades. Küll aga ei ole hankija nõudnud ega hinnata plaaninud reaalselt valdkonna sisulist pädevust. Hankija on hindamiskriteeriumis sätestanud, et „Pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde tegevuse Hanke sihtrühmale.“ Ehk kooskõlas hanke esemega – teadmussiire – on ka hankija planeerinud kontrollida pakkuja pädevust teadmussiirdes, kuid sisuliselt on vaidlustajal siiski punkte maha võetud seetõttu, et vaidlustaja ise ei ole konkreetse majandusvaldkonna pädevusega ehk ei toimeta sisuliselt selles majandusvaldkonnas (vaid üksnes vastava majanduskonna teadmussiirde valdkonnas). Teadmussiire tähendab sõnaveebi kohaselt akadeemilise teadmuse edasikandmist ettevõtetesse, mitte ettevõtte majandusvaldkonnas tegutsemist. Selline hankija lähenemine on lubamatu ja vastuolus RHAD-s märgituga. 2 2.1.3 Kolmandate isikute I-III vastused ei kummutanud vaidlustuses märgitut, mistõttu jääb vaidlustaja ka kõikides kolmandaid isikuid puudutavates väidetes vaidlustuses esitatu juurde. 2.2 Seisukoht hankija vastusele Osa 3 puudutavad seisukohad 2.2.1 Esmalt selgitab hankija (vastuse p 2.2), et tal puudub kohustus kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid tingimusi seoses asjaoluga, et RHAD näeb ette raamlepingu sõlmimise osas 3 (ja tegelikult ka osas 4) 2 kuni 3 pakkujaga. Vaidlustaja hinnangul ei puutu see argument käesoleval juhul asjasse – hankija kohustus on RHAD sätestada selgelt ja läbipaistvalt ning teha otsused kontrollitavalt. Hankija viidatud Tallinna halduskohtu otsus nr 3-17-1806 (p 20) käsitles pakkumuse tagasilükkamist. Raamlepingu partnerite arvu valiku küsimus oli teisejärguline ja seda puudutati vaid kaebeõiguse kontekstis (kas kaebajal oli üldse teoreetiline võimalus hankelepinguni jõudmiseks), mistõttu ei saa sellest teha hankija tehtud järeldust, et Eesti kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal ei ole kohustust kasutada raamlepingu partnerite kogu „vahemikku“. Kindlasti ei saa ka kaugeleulatuvaid järeldusi teha vaid ühest kohtuasjast. Teiseks pole ka ilmne, kuidas hankija viidatud hankes raamlepingute partnerite valiku kriteeriumid oli sätestanud, sest vaidluse aluseks oleva hanke taotluste esitamise ettepaneku kohaselt pidid täpsemad tingimused olema pakkumuste esitamise ettepanekud aga neid registris avaldatud ei ole.1 Vaidlustuses selgitas vaidlustaja, et RHAD ei näinud ühtki alust ette, millal ja miks võib üldse hankijal tekkida „valik“ raamlepingu partnerite arvu valimisel. Selleks, et tekiks võimalus valida vahemikku, pidanuks hankija selle ka ette nägema RHAD-s – kuna sellist õigust hankija endale ette ei näinud, siis pidanud hankija piisava arvu vastavate pakkujate korral sõlmima raamlepingu maksimaalse võimaliku määratud arvu partneritega. Seega ei ole hankija tegelikult sisuliselt selgitanud, mis alusel selline otsus tehti ning kus täpsemalt vastav õigus RHAD-s sätestatud oli. Hankija püüab ilmselt taotluslikult argumenteerida RHAD sätestamise õigust puudutavaid küsimusi ja tugineda nendega seotud vaidlustele, kuid need ei ole käesoleval juhul asjakohased – vaidluse esemeks ei ole RHAD vaidlustamine, vaid nende korrektne kohaldamata jätmine. 2.2.2 Hankija alljärgnev väide ja viide Tallinna Halduskohtu otsusele on täiesti asjasse puutumatu, kuna puudutab pakkujatele seatud kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse ehk RHAD üle peetavat vaidlust, kuid käesolev vaidlus ei puuduta kvalifitseerimist otseselt ega kaudselt: „See on hankija kaalutlusotsus, millist pädevust pakkujatelt nõuda ning et hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt põhjendatud vajaduste arvelt selleks, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks riigihankest osa võtta (Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3- 23-865, p 10).“ 2.2.3 Hankija selgitab vastuse punktis 2.3, et „Samuti ei nõustu hankija vaidlustajaga osas, et hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus.“ Viidatud seisukohta põhistab hankija ringkonnakohtu otsusega asjas 3-15-2102 (11.11.2015), Riigikohtu otsustega asjas 3-3-1-72-13 (02.04.2014) ja asjas 3-3-1-75-12 (12.02.2013) ning RHS kommentaaridega(2019). Riigikohus on vägagi üheselt leidnud 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 punktis 12, et „Hindamisotsustega on tegemist, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel.“ Hankija viidatud sama otsuse punkt 17 ütleb järgmist: „Seega pidid VAKO ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata praeguses asjas minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas 1 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/706150/documents/source- document?group=B&documentOldId=16702242; Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/706150/documents/source-document?group=B&documentOldId=16702242 p 1.11 3  hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).“ Eelpool viidatud kohtulahend on tänaseks väga selgelt juurutanud ajaliselt järgneva kohtu- ja VAKO praktika, mille puhul ei ole küsimustki enam selles, kas tegemist on hindamis- või kaalutlusotsusega. Igal juhul on kvaliteedi hindamine subjektiivse elemendiga hindamisotsus. Seega eksib hankija leides, et vaidlustatud otsus ei ole hindamisotsus – käesoleval juhul on põhjendatud VAKO ja kohtute rangem kontroll, kuivõrd hankija ei ole toiminud kooskõlas RHS ja RHAD-ga hindamisel. 2.2.4 Hankija selgitab üllatuslikult, et „Vaidlustaja ei ole esile toonud, et hankija otsuses esineks menetlus- või vormivigu, samuti et vastav otsus oleks vastuolus kehtiva õiguse või õiguse üldpõhimõtetega. Hankija nõustub sellega.“ Vaidlustaja on vaidlustuse vältel läbivalt ja korduvalt selgitanud, et hankija tehtud otsus on vastuolus RHS § 3 põhimõtetega (läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – näiteks punktides 2.2.3, 2.2.5, 2.2.16.1, 2.3.7.1, 2.5.24, 3.3, 3.7. Lisaks on vaidlustaja ka läbivalt selgitanud, et hankija tegevus on esiteks vastuolus sätestatud RHAD-ga ja teiseks kehtiva õigusega. Lisaks RHS § 3 vastuolule on hankija tegevus vastuolus ka RHS § 30 lg 7, 9 p 4, § 95 lg 4 p 5, § 114 lg 2, § 117 lg 1, § 120 lg 1. Seega on hankija väited sellest, et vaidlustaja ei ole esile toonud puudusi menetluses, sh vastuolu kehtiva õiguse või õiguse põhimõtetega, arusaamatud. 2.2.5 Vaidlustaja on üheselt tuvastavalt selgitanud vaidlustuses, et hankija otsused on läbivalt probleemsed, ebaselged ja õigusvastased. Hankija hinnang, et „Eelkõige on vaidlustaja hinnangul hankija teostanud hindamiskriteeriumite alusel punkte andes kaalumisõigust ebaõigesti“ on seega alusetu. Hankija on eksinud ka paljude muude menetlusreeglite ja seaduse sätete vastu, kui üksnes hindamisotsust puudutavad probleemid. On asjakohatu vaidlustuses esitatut selliselt pisendada. 2.2.6 Hankija selgitab, et „Hankija rõhutab, et vaidlustaja pakkumuses ei ole sihtrühma segmentide kirjeldust ega vajaduste kaardistust. Samuti ei ole koolitajate valiku kriteeriumid avatud uutele esinejatele.“ Vaidlustaja ei nõustu hankija hinnanguga, kuivõrd pakkumuses oli kõik nõutu olemas. Jääb arusaamatuks hankija viimane lause, kuivõrd sellist nõuet ei ole võimalik RHAD-st tuvastada. Samuti on pakkumuses oleva „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 5 kirjeldatud punktides 4-7, kuidas täpsemalt koolitajate valiku kriteeriumid on kindlasti avatud uutele esinejatele, näiteks p 4: „Väljastpoolt koolitajate ja praktikute otsimisel küsime esimesena soovitusi meie oma võrgustikust (Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Norrast, Lätist, Leedust, UK-st, Itaaliast, Taanist, Poolast ning vajadusel ka IATTO võrgustikust).“ 2.2.7 Hankija kirjeldab, et „Riskide kaardistamine piirdub pakkumuses nelja punktiga, milles ei ole esile toodud potentsiaalseid riske ega riskide realiseerumise puhuks tegevusi või meetmeid.“ Vaidlustaja pakkumuse lk 8 punktis 5 on loetletud põhjalikult riskide maandamise meetmed, mistõttu on ebaõige hankija väide, et puuduvad meetmed riskide maandamiseks. Hankija ei ole ette näinud, milline kogus riske peab olema kaardistatud, samuti ei ole hankija selgitanud, mis riskid nende hinnangul on kaardistamata, mistõttu ei ole võimalik vaidlustajale ette heita „nelja punktiga“ riskide hindamist. Tegelikult on riskide kaardistamine ja juhtimine kirjutatud kogu teenuse kvaliteedi juhtimise dokumendis läbivalt. Hankija ei ole selgitanud RHAD-s, milles formaadis tuleb riskide maandamise meetmed esitleda. 2.2.8 Hankija selgitab, et „Hankija selgitab, et üldisem tagasiside Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja ja Mahemajanduse Koostöökogu pakkumustele on indikatsioon puuduste vähesusele“. Tegemist on väärarusaamaga hindamisotsuse olemusest. Hankijal on kohustus hindamisotsuses selgitada, milliste asjaolude pinnalt otsus on tehtud ja konkreetsed hindepunktid määratud – käesoleval juhul on hindamismetoodikas väga palju eelduseid, mis peavad olema täidetud maksimaalsete hindepunktide saamiseks ning juhul, kui hankija neid fakte ei protokolli, siis ei ole võimalik ka tuvastada, mille alusel hindepunktid anti ja otsus tehti. Hankija ei saa võtta positsiooni, kus osade pakkujate puhul kontrollitakse mingeid nüansse ja teise puhul mitte, kui need on ühtselt kõikide pakkumuste hindamiseks sätestatud. 4 2.2.9 Hankija on märkinud vastuses, et „Kogemus mahemajanduses ja toidusektoris ei ole ilmtingimata võrdustavad ning käesoleval juhul puudus vaidlustaja meeskonnal kogemus mahemajanduse valdkonnas. Lähim võimalik haakuv valdkond oli seotud toidusektori müügivõimekusega, mis aga hankija hinnangul ei anna kindlust, et pakkuja oleks suuteline tagama kompetentsi mahemajanduses.“ Hankija hangib hanke raames koolituspartnerit – asjaolu, et hankija on asunud hankemenetluse kestel hindama reaalset majandusvaldkonna pädevust, mitte koolituspädevust, on lisaks vastuolule RHAD-ga vastuolus ka riigihanke tingimuste seadmise põhimõtetega, mille kohaselt saab hankija hinnata ja kontrollida üksnes hankelepingu esemega seotud asjaolusid. Fakt, kas pakkujal on kogemus mahemajanduses ei ole kooskõlas hankelepingu esemega, mistõttu saabki hankija kontrollida üksnes teadmussiirde (nt koolitus) kogemust, mis vaidlustajal on selgelt olemas ja mille osas ei ole ka hankijal olnud vastuväiteid. Seda on hankija ka hindamiskriteeriumis märkinud: „Pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde tegevuse Hanke sihtrühmale.“ 2.2.10 Viimaks on hankija märkinud, et „edukate pakkujate meeskonnad omasid varasemat kogemust mahemajanduse tehnoloogiasiirde praktilises elluviimises ja koostöös teadusasutustega; vaidlustaja puhul see kogemus ei ilmnenud.“ Hindamismetoodika ei näinud ette pakkumuste võrdlemist, mistõttu on hankijal lubamatu asuda võrdlema esitatud pakkumusi pakkumuste esitamise järel ning seejärel hindamisel lähtuda sellest, kas üks pakkuja oli parem kui teine. Asjaolu, et teised pakkujad pakkusid meeskonda, kes hankijale rohkem meeldib, ei anna alust vaidlustajale vähemate hindepunktide omistamiseks. RHAD-s märgitud hindamismetoodika ei nõudnud mahemajanduse tehnoloogiasiirde praktilise elluviimist ega koostööd teadusasutustega, mistõttu ei saa see olla aluseks ei vaidlustajale vähemate hindepunktide andmisel ega ka teistele pakkujatele rohkemate hindepunktide andmisel. Mistahes võrdlused ei ole pakkumuste vahel lubatud. Osa 4 puudutavad seisukohad 2.2.11 Hankija märgib, et ei ole tagasisidestanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale (hankija selgitab vastuse p-s 2.6, et samad vastuväited puudutavad ka EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU pakkumust) kuluefektiivsust ning selgitab, et seda ei ole tehtud ka vaidlustaja pakkumusele, mistõttu väärib vaidlustaja tegelikult madalamaid hindepunkte, kui vaidlustajale osas 4 pakutava teenuse kvaliteedi eest on omistatud. Hankija argumentatsioon on arusaamatu – vaidluse esemeks selles küsimuses on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus, mitte vaidlustaja pakkumus, kusjuures pakkumuste võrdlemist ühelgi viisil hindamismetoodika ette ei näinud. Seega ei ole võimalik hankijal selgitada kolmandale isikule antud hindepunkte läbi vaidlustajale antud või andmata jäänud tagasiside. 2.2.12 Hankija ülesanne on kontrollida esitatud pakkumusi üksnes vastu hindamismetoodikat ning seetõttu on kummastav ka hankija väide: „Hankijale ei ole arusaadav ka vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt isegi kui vastavad puudused Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuses esineksid, siis peaks just need puudused tingima ilmtingimata madalama hindepunkti saamise.“ Hankija on seadnud ise RHAD-s hindamismetoodika osana eelduse, et maksimaalsete punktide saamiseks peab pakutav teenus olema realistlik ja kuluefektiivne – see omakorda tähendab, et kui need asjaolud ei ole täidetud, siis ei ole võimalik saada ka maksimaalseid hindepunkte. Hankijal ei ole õigust valida, milliseid eeldusi pakkumus täidab ja milliseid mitte – maksimaalsed punktid saab üksnes pakkumus, mis täidab kõik vajalikud eeldused. Seega tuleb hankijal ka kõike seda, mida RHAD-s märgitud on, ka kontrollida reaalselt ja hinnata. Käesoleva vaidluse raames ei saa hankija asuda ka täiendama protokolli, kuna täna ei ole enam kontrollitav, kas hankija hindepunktide määramisel ka tegelikult kontrollis kõiki nõutud eelduseid. 5 2.2.13 Hankija on teinud korrektse viite RHS §117 lg 1 leides, et kui hankija põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega. Käesoleval juhul hankija põhjendused osaliselt puuduvad, mitte ei ole üksnes lakoonilised. Seega on tehtud otsus ka selges vastuolus RHS § 117 lg 1 ja § 3. 2.2.14 Hankija selgitab vaidlustaja pakkumuse osas, et „vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi viidet sektori spetsiifikale, mistõttu on täiesti vale vaidlustaja vastupidine väide. Samuti puudus põhjalik riskide kaardistamine või maandamistegevuste kirjeldus.“ Vaidlustaja esitatud „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 7-8 on käsitletud väga mitmeid riske, sh dokumentatsiooni õigeaegsust, täpsust, osalejate rahulolu, partnerite rahulolu ning nendega koos ka meetmed maandamiseks. Lisaks on vaidlusaja selgitanud, et kaasatakse koolitajad, kellel on vähemalt 10 aastane töökogemus rahvusvahelisest ärist, vähemalt 3 erineva toidu- ja või põllumajandussektori ettevõtte nõustamise kogemus või seal töötamise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 2.2.15 Hankija kirjeldab vaidlustaja pakkumuse osas, et „Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et toidutootmine ja toidusektori-alane kogemus on igal juhul võrdsustavad ning praegusel juhul ei olnud vaidlustaja toidusektori-alane kogemus kuidagi seotud toidutootmisega.“ Hankija hangib hanke raames koolituspartnerit – asjaolu, et hankija on asunud hankemenetluse kestel hindama reaalset valdkonna pädevust, mitte koolituspädevust, on lisaks vastuolule RHAD-ga vastuolus ka riigihanke tingimuste seadmise põhimõtetega, mille kohaselt saab hankija hinnata ja kontrollida üksnes hankelepingu esemega seotud asjaolusid. Vaidlustajal on valdkonnaalane koolituskogemus ning on kahtlemata pädev ka sihtrühma koolitama. 2.2.16 Hankija on selgitanud vastuse punktis 2.9, et hankijal puudus põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kohustus, kuna „RHS § 115 kohaldub RHS 2.ptk-le ning teatud erihangetele, mille puhul see on seaduses sätestatud. Raamlepingule RHS § 115 ei kohaldu.“ Kahetsusväärselt näib, et hankija ei orienteeru riigihanke õiguses piisavalt, et mõista, milline regulatsioon kohaldub läbiviidavale riigihankele ja milline mitte. Raamleping ei ole riigihanke menetlusliik, vaid riigihanke vahend, mille loomiseks viib hankija läbi tavapärase riigihanke, käesoleval juhul kasutas hankija raamlepingute sõlmimiseks avatud hankemenetlust (RHS § 51-52). Tegemist on hankemenetluse liigiga, mis asetseb RHS 2. peatüki 2. jaotises. Seega ei ole kahtlustki, et rahvusvahelist piirmäära (tegemist on 5 miljoni suuruse eeldatava maksumusega hankega) ületava avatud hankemenetluse puhul kohaldub RHS § 115 sättes kohustuslikult ning hankija pidi neid järgima hoolimata sellest, kas planeeritakse sõlmida riigihanke vahendina raamleping või hankeleping. 2.2.17 Hankija eksib ka selles, et „RHS § 115 lg 1 kohaselt peab madala maksumuse kahtluseks olema objektiivne alus, mis viitaks sellele, et lepingut ei ole võimalik pakutud tingimustel täita.“ Objektiivse kahtluse tekitab ainuüksi fakt, et esitatud üldkulu määr on teistest ja ka keskmisest oluliselt madalam. Tegemist on ainsa hinnaga, mille pakkujad esitasid, mistõttu ei kohaldu käesoleval juhul ka viidatud kohtupraktika, mis käsitleb erinevate hinnakomponentidega seotud kahtluse teket. Asjaolu, et „Hankija hinnangul võib selline erinevus tuleneda olemasolevatest infrastruktuuridest“ ei ole tõendatud ega põhjendatud. Millest selline hinnang tuleneb? Milline on olemasolev infrastruktuur? Mille alusel hankija veendus, et välja toodud pakkujatel selline struktuur on, nagu hankija arvab, et on? Hankija ei ole faktiliselt enne vaidlustusmenetlust isegi mõeldud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisele, mida tõendab fakt, et hankija hinnangul läbi viidud menetlusele RHS § 115 ei kohaldunud. Seega vaidlustusmenetluse raames esitatud põhjendamata hinnang ei ole piisav selgitamaks, kas kahtlus pidi tekkima või ei pidanud. Hankija ei ole selles küsimuses sisulist analüüsi läbi viinud, mistõttu ei ole tehtud otsus ka kooskõlas RHS § 115. 6 Osa 5 puudutavad seisukohad 2.2.18 Hankija selgitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuse hindamise küsimuses, et „Vähene otsekontakt riigihanke osa valdkonna isikutega on hankija hinnangul Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuses kompenseeritud hästitöötava koostööga.“ Sellest kommentaarist nähtub, et hankija ei ole võrdselt kohelnud kõiki pakkujaid, kuivõrd millegi puudumise kompenseerimise võimalused ei ole hindamismetoodikas ette nähtud – vastasel juhul oleksid ka teised pakkujad soovinud ilmselt oma puudujääke kompenseerida, kui oleksid teadnud sellisest võimalusest. Tegemist on millegagi, mille hankija on välja mõelnud kas alles hindamisel või alles vaidlustusmenetlusest. 2.2.19 Hankija selgitab osas 5 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuse hindamisel kuluefektiivsuse ja realistlikkuse küsimuses, et selgitas seda juba osa 4 puhul. On ebaselge, kas pakkuja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitas siis mõlemas osas samad pakkumused või kuidas saab hankija hinnang Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumusele kattuda nii osas 4 kui ka osas 5 – hankija ise kusjuures läbivalt pöörab tähelepanu, et iga osa on unikaalne. Liiatigi veel leiab hankija, et ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja puhul saab käsitleda samu argumente ehk tekib segadus, kas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoja pakkumused kattuvad. Hankija jätab seejuures täielikult käsitlemata asjaolu, et kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud tegevusi osas 5 ning hankija on sellel põhjusel pakkujatele maksimaalsed hindepunktid määranud. 2.2.20 Osas 5 vaidlustaja enda pakkumuse puhul on hankija esmalt esitanud vastuväite, mille kohaselt tulenevalt asjaolust, et vaidlustaja hinnangus enda esitatud pakkumusele vaidlustusmenetluses ei ole kasutatud sõna „põhjalik“, siis järelikult ei ole vaidlustaja pakkumus põhjalik. Hankija sellekohane argumentatsioon ei ole jälgitav ega loogiline – hankija sisuliselt ei selgita, mida hankija jaoks tähendab põhjalik ja mis täpsemalt põhjalikkusest puudu jäi. Hankija ei saa sisustada enda 15.04.2025 allkirjastatud otsuse aluseid 25.04.2025 vaidlustaja menetlusdokumendis märgituga. 2.2.21 Hankija selgitab, et „Vaidlustaja esile toodud kommunikatsioon on pakkumuses esitatud teabe põhjal seotud vaidlustaja poolse teabe edastamisega sihtrühmadele. Pakkumuses puudub viide, et vastav kommunikatsioon puudutaks kuidagigi sihtrühma vajaduste tuvastamist. Samuti puudub selgitus, kuidas arvestatakse saadud tagasiside – seda nõuab aga 35 hindepunkti saamiseks hindamismetoodika.“ Vaidlustaja on „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 7 pühendanud terve peatüki sellele, kuidas toimub järjepidev tagasiside ja parendusprotsess. See täiendav juba lk 2 märgitud kommunikatsiooniga seotud sisendit. Seejuures on vaidlustaja selgitanud, kuidas tagasisidet küsitakse, kuidas seda hinnatakse, analüüsitakse ja milliseid kohendusi ja millal tehakse. Hankija väited on seega ebaõiged ega vasta pakkumuses esitatule. 2.2.22 Hankija märgib, et „Vaidlustaja toob õigesti ise esile, et sõnaselgelt on vaidlustaja pakkumuses esile toonud vaid ühe riski – koolitajate ja osalejate leidmine. Rohkem riske vaidlustaja enda pakkumuses kaardistanud ei ole.“ Vaidlustaja esitatud „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 7-8 on käsitletud väga mitmeid riske, sh dokumentatsiooni õigeaegsust, täpsust, osalejate rahulolu, partnerite rahulolu ning nendega koos ka meetmed maandamiseks. Jääb ebaselgeks, kas hankija on ikkagi põhjalikult vaidlustaja esitatud pakkumusega tutvunud. Samuti ei ole vaidlustaja kindlasti esile toonud, et pakkumuses on vaid üks risk. 2.2.23 Kokkuvõtlikult ei ole hankija adresseerinud osas 5 hindamise puhul kõige olulisemat probleemi – kolme pakkuja koostööd – mitte ühegi lausega. Hankija selgitused muudes küsimustes kaugenevad protokollis märgitust ega ole kooskõlas hindamismetoodikaga. Hankija ei ole suutnud veenvalt põhjendada, miks pakkujad said just sellised hindepunktid, nagu vaidlustatud otsusest tuvastada saab. 2.2.24 Vaidlustuse vastuse punktis 2.14 on hankija „seisukohal, et Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus Tööstuskoja on jäetud õiguspäraselt 7  kõrvaldamata, sest puudub alus arvata, et pakkujate vahel oleks konkurentsi kahjustav kokkulepe.“ Ja seejärel selgitab hankija, et „Praegusel juhul tugineb vaidlustaja sellele, et pakkujad oma igapäeva toimingutes teevad koostööd, jagavad andmeid.“ Esiteks selgitab EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT oma vastuses vaidlustusele, et nad said nii soodsat üldkulu määra pakkuda, kuna lepingu esemeks olevad tegevused kattuvad nende igapäevatööga. Samal ajal on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saanud hankes maksimaalsed hindepunktid põhjusel, et teiste pakkujatega tehakse käesoleva hanke ja sõlmitava lepingu raames koostööd, mitte igapäevase töö raames. Seega hankija eksitab siin meelega kohut selgitades, et lubamatu koostöö on midagi käesoleva hanke välist – vastupidi, kõik olemasolevad tõendid viitavad sellele, et justnimelt käesoleva hanke lepingut asutakse kooskõlastatult kolmekesi täitma, olles osutunud kolmekesi raamlepingu partneriteks. See on niivõrd ilmne konkurentsi rikkumine, kuivõrd koostööd tegevad ettevõtted ja asutused peavad sellisel juhul esitama ühispakkumuse, mitte eraldi sama pakkumusega hõivama potentsiaalselt kõiki raamlepingu kohti (nagu käesoleval juhul on tehtud). 2.2.25 Hankija eksib rängalt ka riigihangete seaduse § 95 lg 4 valikulisuse põhimõttes leides, et „Kuivõrd hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 5 esinemist, siis ei pidanud hankija kaalutlema, kas pakkujaid kõrvaldada või mitte. Seetõttu ei tähenda kaalutluse puudumine otsusest, et hankija tegevuses esineb minetusi.“ Valikuliste kõrvaldamise aluste esinemisel kohustab seadus hankijat ettevõtja kõrvaldamist kaaluma, kuid käesoleval juhul selgitab hankija, et ta ei pidanudki kaaluma, mis on selgelt vale. Riigikohtu praktika järgi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks. 2 Seega, hankijal ei ole kohustust ettevõtjat RHS § 95 lg-s 4 loetletud asjaolude ilmnemisel hankemenetlusest kõrvaldada, kuid hankijal tuleb kõiki kaalutlusreegleid järgides jõuda otsusele, kas konkreetsel juhul on selline teguviis põhjendatud või mitte.3 Hankija on siinkohal jätnud kohustusliku kaalutluse tegemata, sest hankija ei saa ometi väita, et märkides hindamisprotokolli asjaolu, et pakkujad teevad koostööd ja see on suurepärane, ei tuvastanud hankija kolme pakkuja vahelise koostöö tegemise fakti. Sellest tulenevalt tekkis kohustus ka kaalutleda – on ilmne, et hankija seda ei teinud ja seda kinnitab nii hankija vastus ja seisukoht, mille kohaselt ta seda justkui ei pidanudki tegema ning ka otsus, millest sellist kaalutlust ei nähtu. Seega on hankija alles vaidlustusmenetluses asunud välja mõtlema, millest sellised kaalutlused oleksid johtuma pidanud (nt viide igapäevatööle), mistõttu ei saa neid hankija väiteid ka arvesse võtta. Lisaks on paslik selgitada, et levinuimateks pakkumismahhinatsioonide vormideks on ülepaisutatud hinnaga pakkumus, pakkumuste esitamise piiramine, pakkumuste roteeriv esitamine ja turu jagamine.4 Käesoleval juhul on kolm pakkujat läbi koostöö saavutanud olukorra, kus neil on võimalik kogu raamleping ära jagada (nad on kolmekesi raamlepingus partneriks) ning seeläbi edaspidi teha roteerivaid pakkumusi. Osa 6 puudutavad otsused 2.2.26 Hankija selgitab esmalt RHS § 117 lg 3 mõttes ebaõigesti parandatud arvutusvea küsimuses, et „viga tulenes riigihangete registri kasutamise tehnilisest vormistusest ning esines vastava pakkuja kõikides pakkumustes (st nt kui pakkuja esitas pakkumuse mitmes osas, siis see viga esines igas osas).“ Ei, viga ei tulenenud riigihangete registri kasutamise tehnilisest vormistustest, vaid pakkuja tehnilisest ebapädevusest, mis ei anna alust RHS § 117 lg 3 kohaselt arvutusvea parandamiseks. Tegemist ei ole matemaatilise veaga pakkumuses, vaid pakkuja eksimuse ja hooletusega pakkumuse sisestamisel. Seda kinnitab juba ainuüksi fakt, et viidatud „arvutusviga“ ei esinenud kõikidel pakkujatel, mis oleks pidanud just nii olema, kui tegemist oleks RHR-i tehnilise vormistuse veaga. Käesoleval juhul see nii ei olnud, mistõttu on ka hankija selgitused eluvõõrad. Hankija ei selgita ka vaidlustusmenetluses, milline matemaatiline tehe vajas parandamist, vaid viitab ainult, 2 RKHKo 3-3-1-52-02 , p 11. 3 TlnRKo 3-20-2665, p 13; VAKO 15.01.2019, 261-18/199438 , p 14; 01.04.2019, 33-19/203234 , p 15; 09.01.2023, 164-22/254784, p 8.3. 4 Rahandusministeeriumi veebileht – juhend pakkumismahhinatsioonidega võitlemiseks riigihanke läbiviimisel (23.04.2025). 8  et pakkuja oli ühes dokumendis esitanud ühe numbri ja teises teise – kusjuures hankija ei selgita ka, mille alusel „ei tekkinud kahtlust, kas õiged andmed on Vormis 1 või registris.“ Hankija on sõnaselgelt parandanud MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse hooletusviga, mitte arvutusviga ja see on faktiline asjaolu, mida ei lükka ümber ka hankija arusaamatu selgitus vaidlustuse vastuse punktis 2.15. Eeskätt peab arvutusviga olema arvutusviga, mitte igasugune viga, mida hankija valib parandada – kuna käesoleval juhul on hankija justnimelt arvutusvea pähe parandanud pakkuja hooletusviga, siis on ka vastav otsus vastuolus RHS §117 lg 1. 2.2.27 Arvutusviga saanuks seisneda käesoleval juhul näiteks siis kui pakkuja pidi tegema tehte – näiteks 2 + 2 = 4. Kui aga märgiti tulemuseks 5, siis oleks tegemist arvutusviga aga selle parandamine oleks võimalik üksnes siis, kui vea alge oleks ilmselge – ehk siis oleks ilmselgelt teada, kas viga on liidetavates (nt õige peaks olema 2+3=5) või summas (nt 2+2=4). Kui mõlemad variandid on võimalikud, siis ei ole tegemist parandatava arvutusveaga, sest see annaks pakkujale ebakohase võimaluse pakkumust muuta peale selle esitamist. . Käesoleval juhul on pakkuja sisestanud ühte dokumenti tulemiks 4 ja teise 5 (näitena) ning hankija ei ole selgitanud, et probleem oleks seisnenud näiteks ühe ühikväärtuse ilmses arvutusveas või lõpptulemuse ilmses arvutusveas. Seega on tekkinud sisuliselt olukord, kus pakkuja võinuks sisestada RHR-i näiteks 4 ja pakkumuse osaks olevale vormile 5 ning tulemuste ilmnemisel otsustada, kas kasulikum on jääda pakkumuse 4 või 5 juurde. Tegemist on selge hooletusveaga, mida hankijal ei olnud õigus parandada ehk sellised pakkumused oleks hankija pidanud lükkama tagasi. 2.2.28 Hankija on selgitanud arvutusvea kontekstis viimaks, et „Arvestades, et hankijal on õigus sõlmida raamleping ka vähemate pakkujatega, näiteks ainult nelja pakkujaga ning vaidlustaja hindepunktid on oluliselt madalamad (sh puudus olulisel määral vajaminev meeskondlik pädevus), siis ei oleks vaidlustajat endiselt edukaks tunnistatud.“ Vaidlustaja on selles küsimuses oma seisukoha esitanud osa 3 ja 4 kontekstis, kas hankijal on suvaõigus valida raamlepingu partnereid või mitte, kuid sellegi poolest on kummastav hankija väide, et isegi kui hankija eksis RHS § 117 lg 1 sätete vastu, siis vaidlustaja ei osutuks igal juhul edukaks. Hankija peab otsuse tegemisel lähtuma seadusest ning enda õigusvastase tegevuse möönmise järel välja vabandamine sellega, et vaidlustaja igal juhul ei osutuks partneriks, on lubamatu. Hankija jätab vastuse mulje, nagu tal oleks õigus sisuliselt teha menetluse raames, mida iganes ta soovib, kuna tema hinnangul oli vaidlustaja pakkumus niivõrd kehv, et ühelgi juhul teda partneriks ei valitaks, kuigi RHAD sellist võimalust ette ei näe. 2.2.29 Ka osas 6 selgitab hankija, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Mahepõllumajanduse Koostöökogule antud hindepunktid hanke osas 6 seoses teenuse kvaliteedi osas kattuvad osades 4 ja 5 esitatuga, mistõttu eraldi hankija neid ei käsitle. Vaidlustajale on ka siinkohal ebaselge, kas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas siis igas osas sama pakkumuse, lisaks veel on omavahel samad pakkumused esitanud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda või kuidas hankija saab erinevate osade erienvaid pakkumusi koos käsitleda. Ühtlasi on ka siinkohal hankija asunud lubamatult võrdlema vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumust väites, et „Vaidlustaja enda tagasiside samuti ei käsitle vastavaid sisupunkte, kuid vaidlustaja enda hindamispunktide osas vähendamist ei taotle.“ Hankija peab jäigalt lähtuma üksnes RHAD-s sätestatust, mistõttu on nii hanke- kui ka vaidlustusmenetluses lubamatu, et hankija mõtleb juurde täiendavaid kriteeriume või aluseid, mille järgi hinnata. Mistahes võrdlust hindamismetoodika ette ei näinud, seega on ebaõige ka hankija eelpool viidatud järeldus. Lisaks on elukauge ka hankija läbiv hinnang, justkui peaks vaidlustaja ka enda hindepunktide langetamist taotlema, kuivõrd teised pakkujad esitasid tegelikkuses madalamatele hindepunktidele vastavad pakkumused. 2.2.30 Osas 6 pakkuja Mahepõllumajanduse Koostöökogu osas on hankija selgitanud, et „sihtrühma kirjeldamine arvumbriga ei ole hindamise kriteeriumi või hindamismetoodikaga nõutud. Isegi, kui arvnumbrid oleks nõutud, siis vaidlustaja ise on samuti jätnud arvnumbrid esitamata.“ Meenutuseks: hankija tagasiside pakkujale oli „Sihtrühm on kirjeldatud üldisel tasemel, 9  arvnumbriteta.“ Tegemist ei ole vaidlustaja välja mõeldud puudusega pakkuja pakkumuses, vaid hankija tuvastatud puudusega, mistõttu on arusaamatu hankija selgitus, et hindamismetoodika seda ei nõudnud. Miks siis hankija seda hindas, jääb arusaamatuks. 2.2.31 Hankija selgitab vaidlustaja pakkumusele osas 6 antud hindepunktide osas taas, et vaidlustaja sai vähem hindepunkte, kuna edukaks tunnistatud pakkumused olid paremad ja põhjalikumad. Hankija läbivalt toetud võrdlusele, mida hindamismetoodika ette ei näinud, mistõttu on hankija tegevus ka osas 6 toimunud hindamisel õigusvastane. 2.2.32 Meeskonna hindamisel selgitab hankija, et „Vaidlustaja ei ole esile toonud, mille põhjal vääriks vaidlustaja just 35 hindepunkti.“ Vaidlustaja käsitles põhjuseid vaidlustuse punktis 2.5.15 leides, et hankija on hinnanud midagi, mida hindamismetoodika ette ei näinud. Asjaolu, et tegevused on suunatud põllumajandussektorile, ei eelda, et pakkujal endal on isiklik kogemus põllumajandussektoriga (see ei tulene ka RHAD-st), vaid kogemus peab olema koolituste korraldamisega selles valdkonnas, mis on ka hanke esemeks. Hanke esemeks ei ole põllumajandussektoris töötamine, vaid selles sektoris koolitamine. Hankija peab kohtlema võrdselt kõiki pakkujaid ning asjaolu, et EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumused said enam punkte, kuigi neis esinesid olulised puudused, on väga oluline nüanss hindamaks hankija tegevuse õiguspärasust vaidlustaja pakkumuse hindamisel. Seisukoht seoses järelevalvetaotlusega 2.2.33 Hankija alustab oma seisukohta kohe ebaõige väitega sellest, et „RHS ei anna vaidlustajale õigust taotleda, et VAKO teavitaks Rahandusministeeriumi järelevalve algatamise vajadusest.“ Vaidlustuskomisjonil ei ole kohustus taotlust otsusega lahendada ega tugineda vastava otsuse tegemisel menetlusosaliste seisukohtadele 5, kuid sellise taotluse esitamise õigus vaidlustajal (ja ka teistel menetlusosalistel) igal juhul on – lisaks VAKO-le võib vaidlustaja või kes iganes puudutatud isik järelevalvetaotluse esitada ka otse Rahandusministeeriumile. 2.2.34 Üks enam levinud ajend RaM-le RHS § 195 lg 10 kohase teavituse esitamiseks on asjaolu, et hankija on RHAD-s definitiivselt sätestanud hankelepingu perioodi, ent vaidlustusmenetlusest või muust viivitusest tingitud hankelepingu sõlmimise edasilükkumise tõttu ei ole ettenähtud kuupäevaks hankelepingut sõlmitud. Sellises olukorras on RaM leidnud esinevat aluse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.6 Käesoleval juhul just selline alus esineb, mistõttu on RaM-i poole pöördumine igal juhul õigustatud ja vajalik. 2.2.35 Hankija on tähtajaga seoses selgitanud vastuse p-s 3.6, et „käesoleval juhul on tegemist raamlepingute sõlmimiseks läbiviidava menetlusega. Raamleping ei kohusta hankijat sõlmima mitte ühtegi hankelepingut, mistõttu ei mõjuta RHAD-i sisestatud alguskuupäev kuidagi raamlepingu või selle raames sõlmitavate hankelepingute täitmist.“ Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas tähtpäev lepingu sõlmimiseks on raamlepingu või hankelepingu kohta – menetluse tulemusel üks või teine leping sõlmitakse ja kui selle tähtpäev on jäigalt RHAD-s märgitud, siis ei ole vahet, kumma lepingu sõlmimine on planeeritud. Asjaolu, kas raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmitakse või mitte, ei ole selle vaidluse esemeks. Käesoleval juhul omab tähtsust fakt, kas hankijal on võimalik sõlmida raamlepingud algusega 01.04.2025 või mitte ja vastus sellele küsimusele on 08.05.2025 seisuga selge. Ühtlasi ei väära seda arutluskäiku asjaolu, et hankija ei ole riigihangete registris piisavalt võimekas, et sinna soovitud aeg märkida – hankijal on ka mitmeid muid võimalusi lisaks registrile enda tingimusi seada, kuid hankija on valinud seda mitte teha, mistõttu ei ole vabanduseks ka asjaolu, et „register midagi nõuab“. Liiatigi on nimetatud kuupäev 5 VAKO 06.02.2025, 1-25/277106, p 3. 6 RaM 16.05.2017 ettekirjutus nr 12.25/ 03558-1-1-1. 10  kirjas lisateabe failis ja tehnilises kirjelduses, mis on hankija enda koostatud ega sõltu riigihangete registrist. 2.2.36 Hankija selgitab vastusena raamlepingu partnerite arvu valiku küsimuses, et „Pakkumused, mis saavad oluliselt vähem punkti, ei tunnistata edukaks.“ RHAD-s ega hankija vastuses ei ole toodudobjektiivseid aluseid, mis piirmäärast alates on hindepunktide arv oluliselt vähem. 2.2.37 Hankija märgib p-s 3.4, et „ei saa hankijalt nõuda, et ta sõlmiks raamlepingu ka pakkujaga, kes sisuliselt ei ole pädev lepingut täitma.“ Hankija kontrollib lepingu täitmise võimekust esmalt vastavustingimustega (kohustuslikud täitmiseks kõikidele) ja teiseks kvalifitseerimistingimustega (samuti kohustuslikud täitmiseks kõikidele). Hindamise raames tuvastatakse majanduslikult soodsaim pakkumus ehk parim hinna ja kvaliteedi suhe. Hindamisel maksimaalsete hindepunktide saamine ei ole kohustuslik, mis tähendab, et ka vähem hindepunkte saavad pakkumused on tehniliselt vastavad ja kvalifikatsiooninõuetega kooskõlas ehk pakkumus ja pakkuja vastavad kõikidele hankija seatud baasnõuetele. Asjaolu, kas keegi täidab mingeid täiendavaid nõudeid ehk hindamiskriteeriumeid kõrgemalt või madalamalt, ei anna hankijale alust meelevaldselt edukaks tunnistamata jätmiseks, kui hankija seda sõnaselgelt ette ei ole näinud. Käesoleval juhul ei ole hankija RHAD-s ühtki hindamiskriteeriumite alusel pakkumuse välistamist (lepingu mittesõlmimist vms) ette näinud, mis tähendab seda, et hankijal ei teki valikut hindamiskriteeriumite raames otsustada, kas keegi väärib partneriks olemist või mitte, kuna see ei näita pakkuja pädevust, vaid pakkumuse kvaliteeti. Fakt, et hankija on hanke üles ehitanud enda soovidele ebasobivalt (ehk edukaks võivad osutuda ka madalate hindepunktidega pakkumused) ei anna alust hankijale selle asjaolu ilmnemisel teha riigihankes otsuseid vastuolus seaduse ja RHAD- ga. Hankijal on kohustus enda sätestatust kinni pidada. 2.2.38 Hankija on selgitanud minikonkursi hindamiskriteeriumite kataloogi sätestamata jätmise kohta p-s 3.5, et „Arvestades raamlepingu eset, ei ole mõeldav, et hindamise kriteeriumite hindamismetoodika oleks tervenisti lahti kirjutatud, sest see erineb oluliselt olenevalt sellest, kas tellitakse konverentsi, veebiloengut või õppereisi.“ Hankija väljatoodu ei ole aluseks õigusvastasele tegevusele. Mis takistas hankijat siis kolme erineva hindamiskataloogi sätestamisel raamlepingus? Või juhul, kui hankija peab seda võimatuks, siis valima mõnda teist riigihanke vahendit või hankemenetluse liiki või raamlepingu ülesehitust? Hankija selgitused ei ole kooskõlas kehtiva õiguse ega kohtupraktikaga selles küsimuses ning vaidlustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. 2.2.39 Eelnevast tulenevalt on ilmne vajadus hankemenetluse peatamiseks ja Rahandusministeeriumi teavitamiseks. 2.3 Seisukoht Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (kolmas isik I) vastusele 2.3.1 Kolmas isik I toob välja, et vaidlustus on spekulatiivne, kuna vaidlustaja ei näe kolmandate isikute pakkumusi – see vastab osalt tõele, kuid kuna vaidlustajale (nagu ka kõikidele teistele pakkujatele) on avaldatud hankija protokoll ehk hinnangud, siis nende põhjalt on võimalik tuvastada, mida hankija võttis arvesse otsuse tegemisel ja mida mitte. See on käesoleva vaidluse ese, millele lisaks saab VAKO tutvuda ka kolmandate isikute pakkumustega ning kõrvutada neid hankija tagasisidega hindamaks, kas hankija on teinud vigu või mitte. 2.3.2 Osaga 3 seonduvalt ajab kolmas isik vastuses segamini nõude mingi valdkonnaga konkreetselt tegeleda ja võimekusega vastavad valdkonnas koolitada – need on kaks täiesti erinevat pädevust, mida hankijal tuli hinnata. Vaidlustajal on valdkonna koolitamise kogemus, kuid vaidlustaja põhivaldkond ei ole (ega peagi olema) konkreetse hanke osa valdkond. Konkreetse valdkonna pädevus saab tekkida mitmel eri viisil ning olukorras, kus hankija ei ole sätestanud kohustusliku nõudena pädevust ega isegi eeldusena hindamisel, siis ei ole võimalik selle pinnalt asuda ka 11  hindepunkte langetama. Vaidlustajal on mitmekülgne valdkonna tundmine ja valdkonna koolitamise pädevus, mida hankija ei ole meelevaldselt arvesse võtnud hindamisel. 2.3.3 Osa 4 puhul esitatud vastuses on kolmas isik käsitlenud enda pakkumise sisu ning VAKO saab nende väidete õigsust ka kontrollida. Vaidlustaja on aga seisukohal, et ka vaidlustaja pakkumises olid välja toodud vajalikul tasemel kõik teenuse osutamise õnnestumiseks vajalik teave, mida hankija pidi hindama võrdsetel alustel teiste pakkujatega, kuid tagasiside põhjal see nii ei näi olevat. Pädevuse küsimuses jääb vaidlustaja enda juurde – reaalne tegevuskogemus või koolituskogemus on erinevad asjad, mida tuleb ka vastavalt hinnata. 2.3.4 Vaidlustaja ei ole väitnud, et hankija pidi teostama põhjendamatult madala maksumuse kontrolli – vaidlustaja väide on, et selle tegemiseks pidi hankijal tekkima kahtlus, mis nagu hankija vastusest selgus, hankijal ei tekkinud. Asjaolu, kas hankija kahtluse korral ka kontrolli läbi viib või mis on selle tulemused, ei ole täna teada ega saagi olla – käesoleval juhul on vaidluse all ainuüksi asjaolu, kas hankijal pidi kahtlus tekkima või mitte ning vaidlustaja on veendumusel, et sellise hinnaerinevuse korral pidi tekkima vähemalt kahtlus. Keskmise üldkulu määra leidmiseks tuleb kokku liita kõikide pakkumuste üldkulu määrad ja jagada see pakkujate arvuga – täpselt sellise valemi alusel ka vaidlustaja keskmise üldkulu määra tuvastas, mitte ei võrrelnud madala määraga pakkujaid üksnes vastu enda esitatud pakkumust (mis oleks ka asjakohatu). Hankija peab kahtluse tekkimisel ja põhjendamatult madala maksumuse kontrolli läbiviimisel hindama esitatud tõendeid ja põhjalikke selgitusi maksumuse kujunemisest – käesolevas vaidlustuses esitatud väited sellest, kui suur kogemuste pagas on kolmandal isikul, hankija kahtluse teket ei mõjuta. 2.3.5 Osaga 5 seonduvalt on kolmas isik taas vastuargumendina tuginenud asjaolule, et kuna vaidlustaja pakkumuse sisu ei näe, siis on vaidlustaja seisukohad spekulatiivsed ja tõendamata. Tegemist on vaidlustusmenetlusega, kus vaidlustaja toobki esile olemasoleva informatsiooni pinnalt vastuolud RHAD või seadusega, mistõttu on loogiline, et vaidlustuse raames ei saa vaidlustaja esitada tõendeid näiteks sellest, kas teised pakkujad on teinud koostööd või mitte. VAKO ja kohtud, pääsedes ligi kõikidele pakkumustele ja hankija koostatud dokumentidele, saavad vastavaid asjaolusid kontrollida. Seega tugines vaidlustaja hankija poolt märgitule, mille kohaselt teevad osas 5 kolm edukat pakkujat omavahel koostööd – mida täpsemalt ja kuidas, peab välja selgitama VAKO või kohus. 2.3.6 Muus osas korduvad kolmanda isiku argumendid osas 5 ja 6 märgitu kohta juba varem, osa 4 puhul, väljatooduga, mistõttu ei hakka vaidlusaja neid eraldiseisvalt uuesti käsitlema, jäädes vaidlustuses esitatu juurde. 2.4 Seisukoht Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (kolmas isik II) vastusele 2.4.1 Esmalt selgitab kolmas isik II vastuses vaidlustusele (p 2.1), et nad on esitanud pakkumuse iseseisva pakkujana ning sellel järgneb põhjendus sellest, milliste erialaliitudega koostööd tehakse. See aga ei olegi küsimuse all, kelle muuga kolmas isik II koostööd teeb. Vaidluse osaks on küsimus sellest, kuidas saab olla lubatud erinevate pakkujate koostöö olukorras, kus nad ei ole ühispakkujad. Tegemist on konkurentsi moonutamisega, kuivõrd kolm pakkujat teevad igal juhul koostööd (teenivad tulu), hoolimata sellest, kes võidab. Selline olukord ei ole lubatav, liiatigi ei saa see olla aluseks kõrgete hindepunktide andmisel. Ühtlasi ei saa kolmas isik II (vastuse p-s 2.3) võtta seisukohta, kuidas hankija protokollis märgitud kommentaari mõtles. Seda saab üksnes hankija selgitada, kuid ilmne on, et mistahes koostöö pakkujate vahel ei ole kooskõlas konkurentsi- ja riigihangete seadusega. Vaidlustajal ei ole võimalik näha kolmanda isiku II esitatud pakkumust, et hinnata, millise informatsiooni pinnalt hankija vastava tagasiside andis, kuid selge on see, et tegemist ei ole hindamismetoodika kohase hindamise alusega ega õiguspärase olukorraga laiemalt, mistõttu peab VAKO kontrollima sisuliselt, mis koostööd pakkujad täpsemalt teha plaanisid. 12 2.4.2 Kolmas isik II selgitab vastuse punktis 2.2, et esitatud pakkumuses olid kõik nõutud osad olemas hoolimata asjaolust, et hankija neid ei hinnanud. Vaidluse all on hindepunktide andmine konkreetselt kirja pandud protokolli ja otsuse kontekstis, mille kohaselt ei ole hindamisel olnud aluseks kavandatavate tegevuste realistlikkus ja kuluefektiivsus, mis tähendab, et hankija ei kontrollinud ega hinnanud neid osi pakkumusest ka juhul, kui need selles sisaldusid. Seega ei ole põhjendatud ka maksimaalsete hindepunktide andmine, kui hankija ei ole tuvastanud või hinnanud kõike, mida maksimaalsete hindepunktide saamiseks pakkumuses hindama peab. 2.5 Seisukoht Eesti Toiduainetööstuse Liidu (kolmas isik III) vastusele 2.5.1 Kolmas isik III ei esitanud sisulisi vastuväiteid hindamisega seotud väidetele vaidlustusest. 2.5.2 Küll aga selgitas kolmas isik III üldkulude määra kujunemist väitega, et tegemist on peamiselt nende igapäevatööga, mistõttu on määr ka madal. Samuti selgitas kolmas isik III, et neil on efektiivne meeskond, kes suudab sellise üldkulude määraga vajalikud tööd teostada. Esitatud põhjendused ei ole piisavad hindamaks, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega või mitte, liiatigi on vaidluse all asjaolu, kas hankijal pidi tekkima kahtlus (jah, pidi) ning kas ta pidi selle kahtluse korral viima läbi kontrolli. Kontrollimise tarbeks peab pakkuja esitama põhjalikud selgitused ja tõendid hankijale, mille alusel kontroll igakülgselt teostada. Paljasõnalised väited ei ole piisavad hindamaks, kas esitatud üldkulude määr on madal või mitte. KOKKUVÕTE 3.1.1 Hankija 15.04.2025 otsus (koos 21.03.2025 ja 01.04.2025 vastavusotsustega) on läbivalt probleemne, ebaselge ja õigusvastane ning seda hinnangut üksnes kinnitas hankija vastus vaidlustusele. 3.1.2 Esiteks on hankija ebaõigesti parandanud väidetava arvutusvea neljas pakkumuses, mis muudab õigusvastaseks vastavusotsuse osas 6. Sellest tulenevalt muutuvad ka hindamise tulemused, sest üheks hindamiskriteeriumiks oli teistest pakkumustest sõltuv esitatud üldkulude määr. Hankija on lubamatult käsitlenud arvutusveana pakkuja hooletusviga. 3.1.3 Teiseks on hankija läbivalt nii pakutava kvaliteedi hindamisel kui ka pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamisel olnud läbipaistmatu, kohelnud pakkujaid ebavõrdselt ning omistanud hindamismetoodika ebakõlas olevaid hindepunkte. Samuti on hankija hindamise aluseks võtnud asjaolusid, mida hindamismetoodika kohaselt hankija ei nõudnudki – nt kogemus konkreetses majandusvaldkonnas, mitte koolitamisel/teadmussiirdel hanke osaga seotud valdkonnas. 3.1.4 Kolmandaks on hankija läbipaistmatult otsustanud mõnes osas (5-6) sõlmida raamlepingud RHAD- s ette nähtud maksimaalse arvu pakkujatega (ehk tunnistanud edukaks maksimaalse arvu pakkujaid), kuid mõnes on otsustanud vastupidiselt minimaalse arvu pakkujate kasuks (osas 3-4). RHAD ei näinud ette, kuidas selline valik toimub, mistõttu pidanud hankija piisava arvu vastavate pakkujate korral ka maksimaalse arvuga pakkumusi edukaks tunnistama. Hankija on käesolevas vaidlustuses asunud sisustama kriteeriumeid, mille alusel partnerite arvu valiti, kuid selliseid kriteeriumeid 3.1.5 Neljandaks on hankija jätnud teostamata mitme pakkuja suhtes põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, mis on lubamatu, kui selline kahtlus tekkinud on või tekkima pidi (RHS § 115 lg 1). Avalike andmete pinnalt pidi hankijal selline kahtlus tekkima ning kolmandate isikute ega hankija väited seda asjaolu ka ümber ei lükka. 3.1.6 Viiendaks ilmneb osas 5 keelatud koostöö kolme pakkuja vahel, mis oleks pidanud kaasa tooma vähemalt hankijapoolse kaalutluse pakkujate kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 5 alusel, kuid 13  otsusest sellist kaalutlust ei nähtu. Hankija ega kolmandad isikud sisuliselt ei selgitanud ammendavalt, miks selline olukord on tekkinud. 3.1.7 Seega kokkuvõtlikult on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 95 lg 4 p 5, § 114 lg 2, 117 lg 1 ja RHS § 3 vastu. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4.1 Vaidlustaja taotleb hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 8835,00 EUR (ilma km-ta) ja riigilõivu summas 1280 EUR välja mõistmist. Kokku on vaidlustaja menetluskulud käesolevas vaidlustuses summas 10 115,00 EUR (ilma km-ta). Lepinguline esindaja on teinud kokku tööd 46h 30min. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 4.2 Töötundide arv on keskmisest suurem, sest vaidlustus hõlmab sisuliselt nelja erinevat riigihanget (4 erinevat osa ehk sisuliselt nelja tavapärase vaidlustuse mahus tööd) ning oluliselt suuremat õiguslike küsimuste arvu – arvutusvea õigusvastane parandamine, ebaõige hindamine nii vaidlustaja kui kolmandate isikute osas, alapakkumuse kahtlusega pakkumuste kontrollimata jätmine, kõrvaldamise aluse kontrollimata ja kaalumata jätmine ning RHAD analüüs seoses asjaoludega, mis annaksid aluse peatada vaidlustusmenetlus ja teavitada Rahandusministeeriumi ettekirjutuse tegemiseks. Ühtlasi on vaidlustusel mitmeid osapooli, kellest igaüks on esitanud oma seisukohad, mis omakorda on paisutanud ka vaidlustaja kulusid vastamisel. 4.3 Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust. Käesoleval juhul on ainuüksi vaidlustuse esitamiseks olnud vajalik läbi töötada 4 otsust ja 4 protokolli (kokku ca 83lk), pakkumus (kokku ca 80lk) ja RHAD (kokku umbes 63lk vaidlustuseks vajalikku materjali). Vastuse koostamiseks on lisaks varasemale olnud vaja veel 24 täiendavat lehekülge materjale koos viidatud kohtupraktikaga läbi töötada. Vaidlustusasi on seega selgelt keskmisest mahukam, sisaldades ka erinevaid keerulisi õiguslike analüüse lisaks osapoolte ja materjalide rohkusele. 4.4 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 4.5 Vaidlustaja lepingulise esindaja lõplik ja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Visionest Institute OÜ lepinguline esindaja 14 LISAD: 1 Aruanne. 15 Aruanne Aruande kuupäev 08/05/2025 Projekt CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ Visionest Institute OÜ Reg nr.: 16791280 Peterburi tee 2 KMKR nr: EE102643022 11415 Tallinn, Harju maakond Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 10342428 Estonia KMKR nr: EE100670220 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 17/04/2025 Materjalidega tutvumine, hankijale pöördumise koostamine 2.00 190.00 € 380.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 2 17/04/2025 Kõne kliendiga 0.50 190.00 € 95.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 3 21/04/2025 Vaidlustuse ettevalmistamine 1.25 190.00 € 237.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 4 21/04/2025 Perspektiivi hindamine, kõne kliendiga 3.50 190.00 € 665.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 5 22/04/2025 Vaidlustuse koostamine 3.75 190.00 € 712.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 6 23/04/2025 Vaidlustuse koostamine 3.25 190.00 € 617.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 7 23/04/2025 Hankija vastus seoses arvutusvea parandamisega - analüüs, suhtlus 1.00 190.00 € 190.00 € kliendiga Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 8 24/04/2025 Vaidlustuse koostamine 7.00 190.00 € 1 330.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 9 24/04/2025 Vaidlustuse koostamine 2.00 190.00 € 380.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 10 25/04/2025 Vaidlustuse koostamine ja esitamine 2.75 190.00 € 522.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 11 25/04/2025 Vaidlustuse koostamine 5.75 190.00 € 1 092.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 12 28/04/2025 VAKO kirjaga tutvumine ja kliendi informeerimine 0.25 190.00 € 47.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 13 05/05/2025 Hankija ja kolmandate isikute seisukohtade analüüs 1.25 190.00 € 237.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 14 06/05/2025 Täiendava seisukoha koostamine 3.00 190.00 € 570.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 15 07/05/2025 Täienava seisukoha koostamine 5.00 190.00 € 950.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 16 07/05/2025 Hankija ja III isikute vastuste analüüs, kirjaliku seisukoha koostamine 2.00 190.00 € 380.00 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 17 08/05/2025 Täiendava seisukoha koostamine 0.25 190.00 € 47.50 € Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine 18 08/05/2025 Täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja 2.00 190.00 € 380.00 € esitamine Projekt: CASE-2025-00123 METK-i hanke vaidlustamine Maksmisaeg kokku 46.50 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA 8 835.00 €