dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 9. mai 2025
Seotud ettevõtted
KIRDE PROJEKT OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/25-114/140-1
Registreeritud
9. mai 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kirde Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-114
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎lisa 1_hankija küsimus ja vaidlustaja vastus.pdf47 KB
  • 📎lisa 2_Tapa Vallavalitsuse korraldus nr 199.asice335 KB
  • 📎lisa 3_Tapa Vallavalitsuse korraldus nr 201.asice325 KB
  • 📎lisa 4_SA Kirde Kohalik Haigla juhatuse liikme kinnitus.asice18 KB
  • 📎lisa 5_Ida-Viru Kutsehariduskeskuse haldusspetsialisti kinnitus.asice178 KB
  • 📎lisa 6_riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.pdf302 KB
  • 📎vaidlustus (Kirde Projekt v Tapa LV).asice74 KB

Sisu (failidest)

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Lõkke 5, 10122 Tallinn 08 . 05 .202 5 Vaidlustus on saadetud digitaalselt allkirjastatult Riigihangete Vaidlustuskomisjoni e-posti aadressile [email protected] . VAIDLUSTAJA KIRDE PROJEKT OÜ registrikood 12359092 aadress Narva mnt 11-16, Olgina alevik, Narva-Jõesuu linn, 40103 Ida-Viru maakond Esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Advokaadibüroo Küllike Namm Raekoja plats 20, 51004 Tartu telefon 733 0566 e-posti aadress [email protected] HANKIJA Tapa Vallavalitsus registrikood 75033477 Pikk tn 15, 45106 Tapa VAIDLUSTUS Avatud hankemenetluses „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) Tapa Vallavalitsuse 23.04.2025 otsuse nr 199 osalise lt kehtetuks tunnistamiseks Faktilised asjaolud 17.02.2025 avaldati riigihangete registris hanketeade avatud hankemenetluse „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ alustamise kohta. Vastavalt hanketeate punktile 1.1 oli hankijaks Tapa Vallavalitsus (edaspidi nimetatud ka h ankija). Riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulka kuuluva dokumendi „Juhised pakkujale“ (edaspidi juhised) p 3.2. kohaselt on riigihanke objektiks peatöövõtu korras riigihanke alusdokumentides kirjeldatud projekteerimistööde teostamine Tapa linnas asuva Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimisel. Juhiste p 3.3.1 kohaselt on projekteerimistööde eesmärk olemasoleva, sisult vananenud õppehoone rekonstrueerimine, ruumiprogrammi muutmine, energiatõhususe tõstmine ja kaasaegset õpikeskkonda pakkuva hoone rajamiseks ehitusprojekti koostamine vastavalt hanke dokumentide sätestatud tingimustele ja selgitustele. Punkti 3.3.2. kohaselt kuulub t ööde hulka projektide koostamine eskiis-, eel- ja põhiprojekti mahus, eskiisi kooskõlastamine erinevate ametkondadega, ehitusloa taotlemine, nõustamine ehitus- ja sisustushangete käigus ning projekteerija autorijärelevalve teostamine ehitustööde käigus vastavalt t ehnilises kirjelduses (TK) ja selle lisades toodud tingimustele ( l isa d 1 ja 2). Projekteerimistööd olid juhiste p -i 4 kohaselt jaotatud kahte etappi : Esim eses etapis tuli teostada järgmised tööd: eskiisprojekti koostamine, eelprojekti koostamine, põhiprojekti koostamine koos detailsete ehitusmahtude ja -eelarvega, vajalike korrektsioonide tegemine peale ekspertiisi. Teises etapis tuli edukaks tunnistatud pakkujal teostada projekteerimistööde autorijärelevalve ehitusperioodi ajal kuni kasutusloani. Hankija selgituse kohaselt kuulub tööde mahtu: “Ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni; Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028 aasta.“ Juhiste p 11.1. kohaselt tuli pakkujal täita e-RHR süsteemis tööleht „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, esitades pakkumuse maksumus e eurodes kokku ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga (p 11.2) . Hankel osalemiseks esitas pakkumuse ka KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi nimetatud ka vaidlustaja). Vaidlustaja esitas pakkumuse projekteerimistööde I etapi maksumusega summas 199 919 eurot (koos käibemaksuga summas 243 901,18 eurot) ja II etapi maksumusega 3 500 eurot (koos käibemaksuga 4 270 eurot). Hankija esitas vaidlustajale palve selgitada (hankija hinnangul) põhjendamatult madala hinnaga pakkumust. Hankija pöördumine oli järgmine: „Teie poolt esitatud tööde II etapi pakkumuse maksumus 3 500,00 eurot on 94 % madalam järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse II etapi maksumusest ning 614 % madalam hanke eeldatavast maksumusest (25000 eurot). Seega on Teie poolt pakutud hind silmatorkavalt erinev nii teiste pakkumuste maksumustest kui ka riigihanke II etapi eeldatavast maksumusest. Hankija hinnangul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Tulenevalt riigihangete seaduse § 115 lg 1 palub hankija selgitada pakkumushinna kujunemist. Palume välja tuua II etapi 24 kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes “ Vastustaja esitas omapoolsed selgitused hankijale (lisa 1). Pakkuja selgitas pakkumuses toodud II etapi tööde hinna kujunemist järgmiselt: „Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti , enne kui ehitustööd saavad alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust: Tööprojekti tellimine põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ-lt) – sellisel juhul katavad tööprojekti koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti koostaja osaleb töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi autorijärelvalve kulusid ei teki. Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine, s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel.“ Lisaks viitas vaidlustaja pooleliolevatele projektidele ning tõi järgmised näited: ühel objektil tellis ehitaja kohe tööprojekti vaidlustajalt, seetõttu ei olnud autorijärel e valve vajalik, kuna vaidlustaja vastuta b objekti eest tööprojekti koostajana; kahel objektil teostab vaidlustaja autorijärel e valve t , kuna tööprojekt telliti kolmandatelt isikutelt , töökoosolekutel osalemine on olnud minimaalne ning kogu autorijärel e valve töömaht pole ületanud 30 töötundi ; neljandal objektil koostas vaidlustaja arhitektuuri-, sisearhitektuuri- ja konstruktiivsed osad tööprojekti mahus, kuid eriosad jäid põhiprojekti staadiumisse. T ellija ja ehitaja otsustasid eriosade lahendusi oluliselt muuta, mistõttu pidi vaidlustaja ka tööprojekti osaliselt ümber tegema. Ka selles olukorras ei ületanud töömaht 35 töötundi. Vastavalt juhiste p-le 15.3. tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Juhiste p 15.3 sätestab, et hankija arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda ja tunnistab edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse (RHS § 85 lg 4) 23.04.2025 korraldusega nr 199 (lisa 2) lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse kui hankija hinnangul põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse tagasi . Hankija põhjendas seda järgmiselt: „Pakkuja ei ole esitanud detailset infot küsitud kulude jaotuse kohta tehnilises kirjelduses toodud tegevuste lõikes, mis võimaldaks hankijal hinnata, millise töömahuga on pakkuja arvestanud ja kas pakutud maksumus võimaldab täita lepingut hankes ettenähtud mahus. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. Pakkuja ei saa jätta esitamata selgitusi, mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Ei piisa eelnevat töökogemust näiteks tuues selgitada oma pädevust, jättes seejuures hankija küsimustele vastamata. KIRDE PROJEKT OÜ ei esitanud kõiki nõutud selgitusi, mistõttu nende alusel ei olnud hankijal võimalik maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata. Võttes arvesse pakkuja ebapiisavaid selgitusi leiab hankija jätkuvalt, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning sellise hinnaga ei ole võimalik täita nõuetekohaselt lepingut riigihanke alusdokumentides toodud mahus.“ Sama korraldusega valis pakkuja edukaks aktsiaseltsi Resand (registrikood 10134173) pakkumuse. Vaidlustatava korralduse kohaselt sai AS-i Resand pakkumus enim hindepunkte (97,7333 punkti). Ei edukaks tunnistatud pakkuja ega teiste pakkujate pakkumuste alusel antud hindepunktide arvutuskäiku (teiste pakkujate puhul ka hindepunkte) hankija ei avaldanud. 23.04.2025 korraldusega nr 201 (lisa 3) otsustas hankija muu hulgas: jätta kõrvaldamata ning kvalifitseerida riigihankel „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) edukaks pakkumuseks tunnistatud pakkumuse esitanud aktsiaselts Resand, kuna pakkujal ei esinenud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja ta vastas kvalifitseerimistingimustele; sõlmida leping aktsiaseltsiga Resand I etapi maksumusega 192 000 eurot ja II etapi maksumusega 34 000 eurot. Vaidlustaja on seisukohal, et tema pakkumuse tagasilükkamine ei ole kooskõlas riigihangete seadusega ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka eduka pakkumuse valimise otsus. Sellest tulenevalt taotleb vaidlustaja korralduse nr 199 osalist kehtetuks tunnistamist. Õiguslik käsitlus Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Mõistlikku vaidlust ei ole selles, et hankija algatas kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning vaidlustaja esitas omapoolse selgituse hankija pöördumisele. Pakkumuse madala maksumuse näidisloetelu on toodud RHS § 115 lg-s 7. RHS § 115 lg 8 kohaselt kontrollib hankija selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Hankija heitis vaidlustajale ette, et vaidlustaja ei esitanud detailset infot küsitud kulude kohta. Vaidlustaja möönab, et ta ei toonud välja kulude detailset jaotust erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes. Esmalt juhib v aidlustaja tähelepanu sellele, et RHAD osaks olevas dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole nõutud ühegi muu arvnäitaja esitamist peale kogumaksumuse. Ka mujalt RHAD-st ei tulene, et pakkuja oleks pidanud esitama pakkumuses pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse (jagama erinevateks komponentideks). VAKO on märkinud oma lahendi 185-23/270661 punktis 13: „RHAD-is ei ole hankija nõudnud riigihankes pakutavate hindade „lahti kirjutamist“, mistõttu pakkujad piirdusid pakkumustes põhjendatult üksnes pakkumuse kogumaksumuse ning ühe kuu maksumuse esitamisega. See seab automaatselt piirid pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise võimalusele hankija poolt . “ Vaidlustaja on seisukohal, et nimetatud lahendist tuleneb ka hankijale keeld lükata pakkumus tagasi pelgalt selle tõttu, et pakkuja ei esita hankijale andmeid, mida hankija ei ole ise RHAD-s pidanud vajalikuks küsida. Teiseks on päring kui selline oma sisult arusaamatu. Pakkuja näol on tegemist äriühinguga, mis, tehes hankemenetluses summaliselt väljendatud pakkumuse, käsitleb pakkumuses märgitud summat töötasu(de) ja kõige muu teenuse osutamiseks vajaliku summa ehk tehtava töö eest soovitava tasuna. Jääb arusaamatuks, kuidas muutuks pakkumus „usutavamaks“ sellest, kui pakkuja jagaks pakkumuses toodud summa osisteks. Pakkuja siiski selgitab, et ta lähtus pakkumust tehes mahust 70 töö tundi ja ühe töötunni hinnaks 50 eurot. Kolmandaks ei ole hankija ilmselt enda jaoks lahti mõtestanud, milliseid ülesandeid peab edukas pakkuja täitma juhul, kui tööprojekti ei koosta edukaks tunnistatud pakkuja. Juhistes on teise etapi kohta märgitud: „Töövõtja töövõtu mahtu kuulub ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni. Arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028 aasta. “ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi määrus nr 97) § 10 lg 1 sätestab, et tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Sama sätte teise lõike kohaselt on tööprojekti koostamise lähtealuseks lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatule eelnevalt koostatud ehitusprojekti staadiumid ning teave ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta, lõplikult täpsustatud tehnoloogilised või esteetilised eelistused ja piirangud. Nimetatud sätetest tulenevalt saab põhiprojekti koostanud isiku ülesandeks olla ainult kontrollimine, kas tööprojekti lahendused vastavad põhiprojekti lahendusele. Nagu selgitas vaidlustaja hankijale saadetud vastuses, puudub vajadus objektil viibimiseks, kuna ehitamine toimub tööprojekti alusel. Seega ei saa ei juhul, kui ehitushanke võitnud isik tellib tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult ega ka juhul, kui ehitushanke võitnud isik ei telli tööprojekti projekteerimishanke võitnud isikult, autorijärelevalve maht olla suuremahuline. Pakkuja viitas tööde mahu osas varasemates hangetes saadud kogemustele. Vaidlustaja möönab, et ta oleks võinud olla konkreetsem, tuues välja nt hangete osas ka viitenumbrid. Samas on hankijal tulenevalt RHS § 115 lg-st 8 tulenev kohustus kontrollida selgitust ja hinnata esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Vaidlustaja lisas o ma selgituse lõppu, et on valmis vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. Kuigi hankijal ei ole iseenesest kohustus t korduvalt pakkuja poole pöörduda, on küsitav, kas juhul, kui hankijal on võimalik pöörduda täiendavate selgituste saamiseks pakkuja poole, ent ta seda ei tee, saab jaatada sisulise hindamise kohustuse täitmist nõutavas mahus. Vaidlustaja selgitab täiendavalt, et hankijale esitatud selgituses pidas ta silmas järgmisi hankeid: Äkkeküla tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ja seda ümbritseva maa-ala ehitamine ja heakorrastus (viitenr 278451). Pakkumuse tegemise aluseks vastavalt tehnilisele kirjeldusele oli Kirde Projekt OÜ koostatud ehitusprojekt „ Äkkeküla tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ja seda ümbritseva maa-ala projekteerimine “ ( põhiprojekti koostamine oli riigi hanke s viitenumbriga 258735 sõlmitud hankelepingu esemeks ) . Ehitushanke võitja tellis tööprojekti koostamise vaidlustajalt, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele ei ole kulunud rohkem kui 5 töötundi. Vaidlustaja püüdis saada selle kohta enne vaidlustuse esitamist ehitustööde teostajalt kinnitust, ent see ei ole senini õnnestunud . H ankija esitab kinnituse esimesel võimalusel. Narvas Linda tn 4 asuva linnaarhiivi laiendamine (viiten umbe r 279044) . Tööde mahtu kuulus TK p 2 kohaselt tööprojekti staadiumis ehitusprojekti (nimetatud ka tööprojekt) koostamine ning tööprojekti koostamise aluseks oli Narvas Linda tn 4 asuva linnaarhiivi laienduse põhiprojekt (KIRDE PROJEKT OÜ, töö nr: 2023-05).“ Põhiprojekti koostamine oli riigihankes viitenumbriga 261863 sõlmitud hankelepingu esemeks. Ehitushanke võitja tellis tööprojekti koostamise kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele ei ole kulunud rohkem kui 5 töötundi. Vaidlustaja püüdis saada selle kohta enne vaidlustuse esitamist ehitustööde teostajalt kinnitust, ent see ei ole senini õnnestunud. Hankija esitab kinnituse esimesel võimalusel. Luunja Keskkooli A-korpuse rekonstrueerimine, viitenumber 234153. RHAD kohaselt kuulus tööde mahtu ka tööprojekti koostamine, tööde teostamise aluseks oli vaidlustaja poolt koostatud põhiprojekt. Põhiprojekti koostamine oli riigihankes viitenumbriga 218301 „ Luunja Keskkooli A-korpuse (sisetööde) rekonstrueerimise projekti koostamine “ sõlmitud lepingu esemeks. Tööprojekt telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele on vaidlustajal kulunud ca 15 h. Vaidlustaja püüdis saada selle kohta enne vaidlustuse esitamist ehitustööde teostajalt kinnitust, ent see ei ole senini õnnestunud. Hankija esitab kinnituse esimesel võimalusel. Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Sillamäele . Ehitustööd . V iitenumber 230129 . Põhiprojekti koostamine oli riigihankes viitenumbriga 177654 „ Ida-Viru kutsehariduskeskuse õppehoone C-korpuse siseruumide renoveerimise projekteerimine“ lepingu esemeks. Tööprojekt telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele on vaidlustajal kulunud ca 10 h. Vaidlustaja lisab vaidlustusele Ida-Viru Kutsehariduskeskuse haldusspetsialisti kinnituse nii põhiprojekti koostamiseks lepingu sõlmimise ja täitmise kohta kui põhiprojekti koostaja töömahu kohta edasiste tööde käigus (lisa 4). I da-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppehoone C korpuse rekonstrueerimistööd , viitenumber 207837 . RHAD kohaselt kuulus tööde mahtu ka tööprojekti koostamine, tööde teostamise aluseks oli vaidlustaja poolt koostatud põhiprojekt. Põhiprojekti koostamine oli riigihankes viitenumbriga 192070 „ Sillamäe esmatasandi tervisekeskuse rajamise projekteerimis- ja ehitustööd “ sõlmitud lepingu esemeks. Tööprojekt telliti kolmandalt isikult, põhiprojekti koostaja järelevalve teostamisele on vaidlustajal kulunud ca 1 0 h. Vaidlustaja lisab vaidlustusele Ida-Viru Kutsehariduskeskuse haldusspetsialisti kinnituse (lisa 5). Riigikohus leidis lahendi 3-20-924 punktis 25: „Juhul kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115 lg 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata. Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7) . “ Lahendi 3-19-1825 punktis 15 märkis Riigikohus, et kui hankija pakkujalt juba selgitust küsis, algatas ta sellega, sõltumata pöördumise ajendist, pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning tal tuli pakkuja vastust ka sisuliselt hinnata. Vaidlustaja osutab, et hankija on pakkumuse tagasilükkamisel viidanud ainult puudustele vaidlustaja vastuses ( mis on põhjendamatud ja mill ise etteheiteg a vaidlustaja ei nõustu) , jättes aga selgitamata, miks on asjakohatud või ebapiisavad vaidlustaja poolt es itatud põhjendused. Otsus on vaatamata RHS § 115 lg-s 8 sisalduvale põhjendamiskohustusele olulises osas hankija poolt põhjendamata. Kuna otsuses puuduvad põhjendused, on v aidlustaja seisukohal, et hankija ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli raames läbi viinud sisulist hindamist ning on seetõttu põhjendamatult vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud . 3. Menetluslikud küsimused RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja ) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon ) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustaja selgitab, et juhul kui tema pakkumist ei oleks õigusvastaselt tagasi lükatud, oleks tema hindepunktide summa olnud 98,83 punkti ning seega oleks tulnud hankijal tunnistada edukaks vaidlustaja poolt esitatud pakkumus. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai teada oma õiguste rikkumisest 28 . 04 .202 5 , mistõttu on vaidlustus esitatud tähtaegselt. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 258 lg 1 p 2 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1 280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Kuna registris sisalduvate hanke üldandmete kohaselt ületab hanke eeldatav maksumus riigihanke rahvusvahelist piirmäära, on v aidlustaja tasunud riigilõivu summas 1 280 eurot (lisatud vaidlustuse esitamisel riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, lisa 6 ). Tuginedes RHS § 198 lg-le 1 palub v aidlustaja mõista h ankijalt välja v aidlustaja menetluskulud summas 3 256, 4 ( k olm tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot ja neli kümmend senti ) eurot ( käibemaksuga), milline koosneb riigilõivust summas 1 280 eurot ning advokaadibüroo Küllike Namm poolt osutatud õigusabi eest nõutavast summast 1 976,4 0 eurot (koos käibemaksuga ) . Vaidlustajale osutati õigusabi järgmiselt: m aterjalide analüüs, algne konsultatsioon vaidlustuse koostamine avatud hankemenetluses „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ Tapa Vallavalitsuse korralduse nr 199 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, summa 1 620 eurot + km, õigusteenuse maht 9 h, tunnitasu määr 1 80 eurot/h + km. Vaidlustaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja teavitab, et ta on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 4. Vaidlustaja taotlus Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RHS § 197 lg 1 p-st 5 palub KIRDE PROJEKT OÜ rahuldada v aidlustus; tunnistada osalise lt kehtetuks a vatud hankemenetluses „ Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ tehtud Tapa Vallavalitsuse 23.04.2025 korraldus nr 199 osas, millisega lükati tagasi KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks OÜ Resand pakkumus ; mõista h ankijalt välja KIRDE PROJEKT OÜ poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 1 280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot ning KIRDE PROJEKT OÜ poolt kantud õigusabikulud summas 1 976,4 ( üks tuhat üheksasada seitsekümmend k uus eurot ja nelikümmend senti) eurot. KIRDE PROJEKT OÜ eest ja nimel lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rait Sarjas vandeadvokaat lisad: hankija küsimus ja selgitus hankijale; Tapa Vallavalitsuse korraldus nr 199; Tapa Vallavalitsuse korraldus nr 201; SA Kirde Kohalik Haigla juhatuse liikme kinnitus; Ida-Viru Kutsehariduskeskuse haldusspetsialisti kinnitus; vaidlustuse esitamisel riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. TAPA VALLAVALITSUS KORRALDUS Tapa 23.04.2025 nr 201 Riigihanke eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine Tapa Vallavalitsuse 12.02.2025 korraldusega nr 56 alustati riigihanget „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) ning kinnitati riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtajaks, 27. märtsiks esitasid pakkumused: 1) aktsiaselts Resand (10134173) I etapi maksumusega 192 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 34 000,00 eurot; 2) KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) I etapi maksumusega 199 919,00 eurot ja II etapi maksumusega 3 500,00 eurot; 3) RIBBON CONSULT OÜ (14355215) I etapi maksumusega 220 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 15 000,00 eurot; 4) osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) ja Artepolitan OÜ (12099452) ühispakkumus I etapi maksumusega 232 400,00 eurot ja II etapi maksumusega 11 800,00 eurot; 5) OÜ ARC PROJEKT (10213412) I etapi maksumusega 245 105,00 eurot ja II etapi maksumusega 31 000,00 eurot; 6) Osaühing SIRKEL&MALL (11124774) I etapi maksumusega 274 900,00 eurot ja II etapi maksumusega 7 000,00 eurot; 7) Projektibüroo OÜ (14426010) I etapi maksumusega 299 100,00eurot ja II etapi maksumusega 10 500,00 eurot; 8) OÜ ACTO CONSULT (11039382) I etapi maksumusega 312 000,00eurot ja II etapi maksumusega 31 200,00 eurot; 9) AS RTG PROJEKTBÜROO (10385231) I etapi maksumusega 319 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 20 000,00 eurot; 10) Novarc Group AS (10226774) I etapi maksumusega 329 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 32 448,00 eurot; 11) AS Infragate Eesti (10845129) I etapi maksumusega 338 250,00 eurot ja II etapi maksumusega 15 000,00 eurot; 12) Projekt O2 OÜ (10913931) I etapi maksumusega 356 500,00 eurot ja II etapi maksumusega 6 800,00 eurot; 13) osaühing Esplan (10458912) I etapi maksumusega 383 170,00 eurot ja II etapi maksumusega 10 000,00 eurot; 14) KOMPRO OÜ (10250459) I etapi maksumusega 611 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 120 000,00 eurot; Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Käesolevas hankemenetluses on kasutatud pööratud menetlust ehk hankija kontrollis pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Kusjuures kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni kontrollitakse sellisel juhul vaid edukaks tunnistataval pakkujal vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Tapa Vallavalitsuse 23.04.2025 korraldusega nr 199 tunnistati vastavaks aktsiaselts Resand (10134173), RIBBON CONSULT OÜ (14355215), ühispakkujate osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) ja Artepolitan OÜ (12099452), OÜ ARC PROJEKT (10213412), Osaühing SIRKEL&MALL (11124774), Projektibüroo OÜ (14426010), OÜ ACTO CONSULT (11039382), AS RTG PROJEKTBÜROO (10385231), Novarc Group AS (10226774), AS Infragate Eesti (10845129), Projekt O2 OÜ (10913931), osaühing Esplan (10458912) ja KOMPRO OÜ (10250459) pakkumused kui alustingimustele vastavad. Otsustati lükata tagasi KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) poolt esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ja tunnistati edukaks aktsiaselts Resand (10134173) pakkumus kui enim hindepunkte saanud pakkumus. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal aktsiaselts Resand (10134173) puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja pakkuja vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks riigihangete § 96 lg 1, § 98 lg 5, § 104 lg 1 ja 8 ja § 117 lg 1, Tapa Vallavalitsuse 13.02.2019 määruse nr 1 “Tapa valla hankekord“ § 8 lg 1 punktid 3 ja 4 ning arvestades komisjoni poolt riigihangete registris koostatud otsuseid: 1. Jätta kõrvaldamata ning kvalifitseerida riigihankel „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 290526) edukaks pakkumuseks tunnistatud pakkumuse esitanud aktsiaselts Resand (10134173), sest pakkujal ei esine hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja ta vastab esitatud kvalifitseerimistingimustele. 2. Sõlmida leping aktsiaselts Resand (10134173) I etapi maksumusega 192 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 34 000,00 eurot käibemaksuta. 3. Määrata lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks ehitusspetsialist Mati Tamm. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Piret Treial vallasekretär 2 KINNITUSKIRI Käesolevaga kinnitame, et KIRDE PROJEKT OÜ on koostanud põhiprojekti staadiumis projekteerimistööd Sillamäe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks . Lepingu punktis 5.6 sätestatu kohaselt projekti kooskõlastamisel ning selle eest tasumise järgselt kuuluvad projekti kasutusõigused Tellija ja autoriõigused Tellijale. KIRDE PROJEKT OÜ koostatud põhiprojekti alusel viidi läbi ehitustööde hankemenetlus, mille tulemusel sõlmiti ehitustööde leping. Tööde teostamise periood oli 05.08.2021 – 05.04.2022 a . Käesolevaga kinnitame, et KIRDE PROJEKT OÜ ei osalenud põhiprojekti autorina ehitustöödega seotud konsultatsioonides rohkem kui 10 töötunni ulatuses, nii hankemenetluse kui ka ehitustööde käigus. Kõik tööprojektiga seotud küsimused lahendati ehitustööde käigus eraldi ehitustööde teostaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tööprojekti koostamise lepingu alusel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alexey Vylegzhanin Juhatuse liige SA Kirde Kohalik Haigla KINNITUSKIRI Käesolevaga kinnitame, et KIRDE PROJEKT OÜ on koostanud põhiprojekti staadiumis projekteerimistööd Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Õppehoone C-korpuse siseruumide renoveerimiseks. Lepingu punktis 11.2 sätestatu kohaselt lähevad töövõtja poolt Lepingu täitmise käigus tekkinud varalised autoriõigused Tellijale üle (loetakse Tellijale loovutatuks) ilma Poolte täiendava kokkuleppeta alates nende vastuvõtmisest Tellija poolt. Tellijal on õigus neid õigusi kasutada, avaldada, loovutada või edasi anda ning Töövõtja annab käesolevaga selleks tagasivõtmatu nõusoleku. KIRDE PROJEKT OÜ koostatud põhiprojekti alusel viidi läbi ehitustööde hankemenetlus, mille tulemusel sõlmiti ehitustööde leping. Tööde teostamise periood oli 28.05.2019 – 29.11.2019. Käesolevaga kinnitame, et KIRDE PROJEKT OÜ ei osalenud põhiprojekti autorina ehitustöödega seotud konsultatsioonides rohkem kui 10 töötunni ulatuses, nii hankemenetluse kui ka ehitustööde käigus. Kõik tööprojektiga seotud küsimused lahendati ehitustööde käigus eraldi ehitustööde teostaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tööprojekti koostamise lepingu alusel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Parts Halduse Peaspetsialist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Teema: ⁠ Palve selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust Tekst: ⁠ Teie poolt esitatud tööde II etapi pakkumuse maksumus 3 500,00 eurot on 94 % madalam järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse II etapi maksumusest ning 614 % madalam hanke eeldatavast maksumusest (25000 eurot). Seega on Teie poolt pakutud hind silmatorkavalt erinev nii teiste pakkumuste maksumustest kui ka riigihanke II etapi eeldatavast maksumusest. Hankija hinnangul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Tulenevalt riigihangete seaduse § 115 lg 1 palub hankija selgitada pakkumushinna kujunemist. Palume välja tuua II etapi 24 kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes. Nähtavus: ⁠ Ainult saajale Saatja: ⁠ Tapa Vallavalitsus Saaja: ⁠ KIRDE PROJEKT OÜ Vastus: ⁠ Vastuseks Hankija päringule selgitame järgmist: II etapi pakkumuse maksumuse kujundamisel lähtusime meie varasemalt teostatud tööde kogemusest. KIRDE PROJEKT OÜ nõustub, et meie pakutud hind on 94% madalam võrreldes järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega. Samas ei nõustu me väitega, et meie pakutud hind on silmatorkavalt erinev teistest pakkumustest. Meie hinnangul seisneb probleem hoopis selles, et kõigi II etapi pakkumuste maksumused on omavahel väga erinevad. Võib eeldada, et II etapi maksumuse kujunemine ei olnud piisavalt täpsustatud. II etapi maksumuse määramisel võtsime aluseks asjaolu, et antud hanke raames tellitakse põhiprojekt. Selle alusel viiakse läbi ehitustööde riigihange ning sõlmitakse ehitustööde leping edukaks osutunud pakkujaga. Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti, enne kui ehitustööd saavad alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust: 1. Tööprojekti tellimine põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ-lt) – sellisel juhul katavad tööprojekti koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti koostaja osaleb töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi autorijärelvalve kulusid ei teki. 2. Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine, s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel. Meie ülesanded piirdusid sellisel juhul tööprojekti ekspertiisiga, mis kestab tavapäraselt ca kuu aega – sama kaua kui ehitusprojekti ekspertiis. Kui ehitustööde käigus ilmnevad vead, mis tulenevad põhiprojektist, on nende kõrvaldamine põhiprojekti koostaja vastutusel ja need ei kuulu II etapi maksumuse hulka. Antud selgitus põhineb meie viimaste aastate kogemusel. Hetkel ehitatakse Eestis neli objekti, mille põhiprojektide koostajaks on olnud KIRDE PROJEKT OÜ: • Ühel objektil tellis ehitaja kohe tööprojekti meilt – seetõttu ei olnud autorijärelvalve vajalik, kuna vastutame objekti eest tööprojekti koostajana. • Kahel objektil toimub autorijärelvalve, kuna tööprojekt telliti kolmandatelt isikutelt – töökoosolekutel osalemine on olnud minimaalne ning kogu autorijärelvalve töömaht pole ületanud 30 töötundi. • Neljandal objektil koostasime arhitektuuri-, sisearhitektuuri- ja konstruktiivsed osad tööprojekti mahus, kuid eriosad jäid põhiprojekti staadiumisse. Arvestades sellega, et tellija ja ehitaja otsustasid eriosade lahendusi oluliselt muuta, pidime ka oma tööprojekti osaliselt ümber tegema. Ka selles olukorras ei ületanud töömaht 35 töötundi. Kõigi nelja objekti ehitusmaksumus on olnud üle 4 miljoni euro, mis kinnitab, et kogemuspõhiselt koostatud hinnang on realistlik. Kokkuvõttes kinnitame, et meie poolt pakutud II etapi maksumus on objektiivne ja vastab reaalsele töömahule. Oleme valmis selles mahus kõik II etapiga seotud kohustused täitma. Oleme valmis ka vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. TAPA VALLAVALITSUS KORRALDUS Tapa 23.04.2025 nr 199 Riigihanke põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine, pakkujate vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumuse valimine Tapa Vallavalitsuse 12.02.2025 korraldusega nr 56 alustati riigihanget „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ ning kinnitati riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtajaks, 27. märtsiks esitasid pakkumused: 1) aktsiaselts Resand (10134173) I etapi maksumusega 192 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 34 000,00 eurot; 2) KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) I etapi maksumusega 199 919,00 eurot ja II etapi maksumusega 3 500,00 eurot; 3) RIBBON CONSULT OÜ (14355215) I etapi maksumusega 220 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 15 000,00 eurot; 4) osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) ja Artepolitan OÜ (12099452) ühispakkumus I etapi maksumusega 232 400,00 eurot ja II etapi maksumusega 11 800,00 eurot; 5) OÜ ARC PROJEKT (10213412) I etapi maksumusega 245 105,00 eurot ja II etapi maksumusega 31 000,00 eurot; 6) Osaühing SIRKEL&MALL (11124774) I etapi maksumusega 274 900,00 eurot ja II etapi maksumusega 7 000,00 eurot; 7) Projektibüroo OÜ (14426010) I etapi maksumusega 299 100,00eurot ja II etapi maksumusega 10 500,00 eurot; 8) OÜ ACTO CONSULT (11039382) I etapi maksumusega 312 000,00eurot ja II etapi maksumusega 31 200,00 eurot; 9) AS RTG PROJEKTBÜROO (10385231) I etapi maksumusega 319 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 20 000,00 eurot; 10) Novarc Group AS (10226774) I etapi maksumusega 329 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 32 448,00 eurot; 11) AS Infragate Eesti (10845129) I etapi maksumusega 338 250,00 eurot ja II etapi maksumusega 15 000,00 eurot; 12) Projekt O2 OÜ (10913931) I etapi maksumusega 356 500,00 eurot ja II etapi maksumusega 6 800,00 eurot; 13) osaühing Esplan (10458912) I etapi maksumusega 383 170,00 eurot ja II etapi maksumusega 10 000,00 eurot; 14) KOMPRO OÜ (10250459) I etapi maksumusega 611 000,00 eurot ja II etapi maksumusega 120 000,00 eurot; Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Käesolevas hankemenetluses on kasutatud pööratud menetlust ehk hankija kontrollis pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Kusjuures kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni kontrollitakse sellisel juhul vaid edukaks tunnistataval pakkujal vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3. Komisjon kontrollis esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vastavalt hindamiskriteeriumile saab maksimaalsed 100 punkti madalaima hinnaga pakkumus. Hindamismetoodika vastavalt madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Edukaks tunnistatakse maksimaalse punktide arvuga pakkumus. Pakkujatel tuli hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad koosseisus esitada Tööde I etapi maksumus, mis sisaldab eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti koostamine koos detailsete ehitusmahude ja -eelarvega vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele. I etapi osakaal 90%. Tööde II etapi maksumuses tuli pakkujatel esitada ehitusprojekti projekteerija järelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Hanke alusdokumentides oli välja toodud arvestuslik projekteerija järelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi 24 kuu jooksul ajavahemikul 2026-2028 aasta. Hankijal tekkis kahtlus, et KIRDE PROJEKT OÜ poolt esitatud töövõtu II osa pakkumus maksumusega 3 500,00 eurot on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Hankija võrdles esitatud pakkumust nii töövõtu II osa eeldatava maksumusega (25 000,00 eurot) kui ka teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumusega. KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse maksumus on 94 % madalam järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse II etapi maksumusest ning 614 % madalam hanke eeldatavast maksumusest (25 000 eurot). Seega on esitatud hind silmatorkavalt erinev nii teiste pakkumuste maksumustest kui ka riigihanke II etapi eeldatavast maksumusest. Tulenevalt riigihangete seaduse § 115 lg 1 palus hankija selgitada pakkumushinna kujunemist tuues välja II etapi 24 kuulise kestvuse kohta kulude detailne jaotus erinevate tegevuste ja komponentide (töötasu, transport jm) lõikes. Pakkuja vastas järgmiselt: Vastuseks Hankija päringule selgitame järgmist: II etapi pakkumuse maksumuse kujundamisel lähtusime meie varasemalt teostatud tööde kogemusest. KIRDE PROJEKT OÜ nõustub, et meie pakutud hind on 94% madalam võrreldes järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega. Samas ei nõustu me väitega, et meie pakutud hind on silmatorkavalt erinev teistest pakkumustest. Meie hinnangul seisneb probleem hoopis selles, et kõigi II etapi pakkumuste maksumused on omavahel väga erinevad. Võib eeldada, et II etapi maksumuse kujunemine ei olnud piisavalt täpsustatud. II etapi maksumuse määramisel võtsime aluseks asjaolu, et antud hanke raames tellitakse põhiprojekt. Selle alusel viiakse läbi ehitustööde riigihange ning sõlmitakse ehitustööde leping edukaks osutunud pakkujaga. Järgmise etapi käigus peab ehitaja tellima tööprojekti, enne kui ehitustööd saavad alata. Seejuures on ehitajal kaks võimalust: 1. Tööprojekti tellimine põhiprojekti koostajalt (näiteks KIRDE PROJEKT OÜ- lt) – sellisel juhul katavad tööprojekti koostamise kulud ka autorijärelvalvega seotud tegevused. Põhiprojekti koostaja osaleb töökoosolekutel juba tööprojekti koostaja rollis, mistõttu eraldi autorijärelvalve kulusid ei teki. 2. Tööprojekti tellimine kolmandatelt isikutelt – sel juhul toimub ehitamine kolmanda osapoole tööprojekti alusel. Põhiprojekti koostaja ülesandeks jääb tööprojekti vastavuse kontrollimine, s.t. hinnata, kas tööprojekt järgib põhiprojekti lahendusi. Sel juhul ei ole vajalikud regulaarsed objektikülastused ega töökoosolekutel osalemine, sest 2 ehitamine ei toimu põhiprojekti alusel. Meie ülesanded piirdusid sellisel juhul tööprojekti ekspertiisiga, mis kestab tavapäraselt ca kuu aega – sama kaua kui ehitusprojekti ekspertiis. Kui ehitustööde käigus ilmnevad vead, mis tulenevad põhiprojektist, on nende kõrvaldamine põhiprojekti koostaja vastutusel ja need ei kuulu II etapi maksumuse hulka. Antud selgitus põhineb meie viimaste aastate kogemusel. Hetkel ehitatakse Eestis neli objekti, mille põhiprojektide koostajaks on olnud KIRDE PROJEKT OÜ: • Ühel objektil tellis ehitaja kohe tööprojekti meilt – seetõttu ei olnud autorijärelvalve vajalik, kuna vastutame objekti eest tööprojekti koostajana. • Kahel objektil toimub autorijärelvalve, kuna tööprojekt telliti kolmandatelt isikutelt – töökoosolekutel osalemine on olnud minimaalne ning kogu autorijärelvalve töömaht pole ületanud 30 töötundi. • Neljandal objektil koostasime arhitektuuri-, sisearhitektuuri- ja konstruktiivsed osad tööprojekti mahus, kuid eriosad jäid põhiprojekti staadiumisse. Arvestades sellega, et tellija ja ehitaja otsustasid eriosade lahendusi oluliselt muuta, pidime ka oma tööprojekti osaliselt ümber tegema. Ka selles olukorras ei ületanud töömaht 35 töötundi. Kõigi nelja objekti ehitusmaksumus on olnud üle 4 miljoni euro, mis kinnitab, et kogemuspõhiselt koostatud hinnang on realistlik. Kokkuvõttes kinnitame, et meie poolt pakutud II etapi maksumus on objektiivne ja vastab reaalsele töömahule. Oleme valmis selles mahus kõik II etapiga seotud kohustused täitma. Oleme valmis ka vastama täiendavatele täpsustavatele küsimustele. Pakkuja ei ole esitanud detailset infot küsitud kulude jaotuse kohta tehnilises kirjelduses toodud tegevuste lõikes, mis võimaldaks hankijal hinnata, millise töömahuga on pakkuja arvestanud ja kas pakutud maksumus võimaldab täita lepingut hankes ettenähtud mahus. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. Pakkuja ei saa jätta esitamata selgitusi, mis põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Ei piisa eelnevat töökogemust näiteks tuues selgitada oma pädevust, jättes seejuures hankija küsimustele vastamata. KIRDE PROJEKT OÜ ei esitanud kõiki nõutud selgitusi, mistõttu nende alusel ei olnud hankijal võimalik maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata. Võttes arvesse pakkuja ebapiisavaid selgitusi leiab hankija jätkuvalt, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning sellise hinnaga ei ole võimalik täita nõuetekohaselt lepingut riigihanke alusdokumentides toodud mahus. Edukaks tunnistatakse enim hindepunkte saanud pakkumus. Enim hindepunkte sai aktsiaselts Resand (10134173) 97,7333 punkti. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks riigihangete seaduse § 52 lg 3, § 98 lg 5, § 114 lg 1, § 115 lg 1 ja lg 8, § 117 lg 1 Tapa Vallavalitsuse 13.02.2019 määruse nr 1 “Tapa valla hankekord“ § 8 lg 1 punkt 3 ja riigihangete registris tehtud otsused: 1. Tunnistada riigihanke „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ vastavaks pakkujate aktsiaselts Resand (10134173), RIBBON CONSULT OÜ (14355215), ühispakkujate osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) ja Artepolitan OÜ (12099452), OÜ ARC PROJEKT (10213412), Osaühing SIRKEL&MALL (11124774), Projektibüroo OÜ (14426010), OÜ ACTO CONSULT (11039382), AS RTG PROJEKTBÜROO (10385231), Novarc Group AS (10226774), AS Infragate Eesti (10845129), Projekt O2 OÜ (10913931), osaühing Esplan (10458912) ja KOMPRO OÜ (10250459) pakkumused kui alustingimustele vastavad. 2. Lükata riigihanke „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ tagasi KIRDE PROJEKT OÜ (12359092) poolt esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 3. Tunnistada riigihanke „Nooruse 2 õppehoone rekonstrueerimise projekteerimine“ edukaks aktsiaselts Resand (10134173) pakkumus kui enim hindepunkte saanud pakkumus. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3 Käesoleva korralduse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Piret Treial vallasekretär 4 Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер 332 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 08.05.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика KIRDE PROJEKT OÜ 12359092 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE682200221056132824 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE701700017001577198 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя LUMINOR BANK AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа Riigilõiv KIRDE PROJEKT OÜ vaidlustustelt Viitenumber / Reference number / Номер ссылки Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2 Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Remitter’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись 2025050802685995 Swedbank AS Liivalaia 8, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel