Merike Saks
Rahandusministeerium 12.05.2025 nr 1.5-3/375
Siseaudiitori aruande edastamine
Austatud proua Saks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri“ § 14 lõikele 1 koostab siseauditi juht siseaudiitori aruande
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori
aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 4 mõistes ning esitab selle
Rahandusministeeriumile 1. juuniks.
Sellest tulenevalt edastame Teile siseaudiitori aruande 2024. aasta kohta.
Siseaudiitori aruanne sisaldab siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala
asutustes ning sellele lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde
tulemustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
kantsler
Lisa: Siseaudiitori 2024. a aruanne – arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisala
asutustes.
Marika Adler
625 6566
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseaudiitori aruanne
Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja
tema valitsemisala asutustes
Aruanne esitatakse:
kõrgemale juhtorganile,
tippjuhtkonnale
2025
Sisukord
1. Taustainformatsioon .................................................................................................................................3
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega ............................4
2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis ........................................................................................................4
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduturg .......................................................................................................4
2.3 Kalandus .................................................................................................................................................5
2.4 Regionaalareng ja ühistransport .............................................................................................................5
2.5 Tugifunktsioonid ....................................................................................................................................5
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ......................6
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused ..........................................................................7
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood .....................................................................................................7
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud ....................................................................................................7
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted ...............................................................7
Lisa 1: Toiduohutus, taime- ja loomatervis ....................................................................................................10
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduturg ...................................................................................................16
Lisa 3: Kalandus .............................................................................................................................................18
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid..................................................................................................................19
Lisa 4: Regionaalareng ja ühistransport .........................................................................................................22
Lisa 5: Tugifunktsioonid ................................................................................................................................23
2
1. Taustainformatsioon
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ministeeriumis regionaal-
ja põllumajandusminister ja tema valitsemisala asutuses asutuse juht1.
Ministeeriumi siseauditi juhi ülesanne on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikest 4 anda
arvamus ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta.
Siseaudiitori aruande koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määruse nr 79
„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ §-s 14 sätestatust. Ministeeriumi
valitsemisalas on siseauditeerimise korraldamiseks moodustatud2 kaks organisatsiooni:
1. Ministeeriumi siseauditi osakond täidab siseauditeerimisega seotud ülesandeid
ministeeriumis, Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA), Riigi Laboriuuringute ja
Riskihindamise Keskuses (LABRIS) ja Maaelu Teadmuskeskuses (METK). Siseauditi
osakond täidab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses
sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid3 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
rakenduskava 2014–2020 auditeerimisasutuse4 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 auditeerimisasutuse5 ülesandeid.
2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on siseauditeerimise
korraldamisel eraldi organisatsioon, kus siseauditeerimise kutsetegevusest tulenevaid
ülesandeid täidab asutuse siseauditi osakond.
PRIA siseauditi osakonna juhataja esitab PRIA juhtkonnale arvamuse PRIA
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta.
Siseauditeerimise korraldamisel juhindutakse audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud
õigusaktidest, Vabariigi Valitsuse 04.10.2012. a määrusest nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri”, valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjast ning siseauditi
osakonna põhimäärusest.
Siseauditi üksus on üldiselt vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja
standarditega alates 2010. a. Viimane väline hindamine (sõltumatu väline kinnitus
enesehindamisele) viidi läbi 2021. a6.
1
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 131 ja § 73 lg 1 p 21
2
Maaeluministri 27.08.2018 käskkiri nr 121 „Siseauditeerimise sise-eeskiri“
3
Regionaalministri 06.11.2024. a käskkirja nr 268 Lisa 8 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 3 alapunkt 7.
4
Regionaalministri 06.11.2024. a käskkirja nr 268 Lisa 8 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 3 alapunkt 6.
5
Maaeluministri 17.04.2023 a käskkiri nr 57 „Volituste andmine Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
2021–2027 Eesti rakenduskava rakendamisasutuste ülesannete täitmiseks“.
6
Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne, allkirjastatud 12.05.2021. a; KPMG Baltics OÜ
riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juhi Viljar Alneku (CIA, CGAP, CFSA, CRMA) poolt läbi viidud
välishindamise aruanne „Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine“,
allkirjastatud 07.10.2021. a.
3
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud
audititega7
2.1 Toiduohutus, taime- ja loomatervis
Tegevusvaldkond hõlmab toitu ja toiduohutust, loomade tervist ja heaolu, loomseid kõrvalsaaduseid
ja neist saadud tooteid, põllumajandusloomade aretust, taimetervist, taimekaitset, geneetiliselt
muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist toidu ja sööda tootmise eesmärgil,
mahepõllumajandust, kaitstud päritolunimetusi, kaitstud geograafilisi tähiseid ja garanteeritud
traditsioonilisi tooteid, taimset paljundusmaterjali, sorti ja sordikaitset, väetiseid, sööta ja
söödaohutust ning nende valdkondade nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 1):
taimetervise valdkonna audit "Taimepasside kontrollisüsteem" (läbiviija: ministeeriumi
siseauditi osakond);
loomatervise valdkonna ametlikud kontrollid: sigade Aafrika katk (läbiviija: Euroopa
Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE));
söödahügieeni valdkonna ametlikud kontrollid (läbiviija: DG SANTE);
loomades ja loomsetes saadustes esinevate toimeaine-, pestitsiidi- ja saasteainetejääkide
kontroll (läbiviija: DG SANTE; auditi nr 2021-7199 järelaudit);
kalatoodete tootmist ja turuleviimist reguleerivad toiduohutuse kontrollisüsteemid (läbiviija:
DG SANTE);
laboratooriumite kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid/nõuetele vastavuse kontrollid
(läbiviijad: LABRIS-e ja METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajad, Eesti
Akrediteerimiskeskus (EAK), Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsioon (ISTA),
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), AS Metrosert).
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduturg
Tegevusvaldkond hõlmab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja selle tulevikuotsuste
kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavate meetmete
väljatöötamist ja rakendamist, teadus- ja arendustegevuse suunamist, põllumajandushariduse
korraldamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse reguleerimist,
mahepõllumajandust ja aiandustoodete kvaliteeti, maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja
metsanduse konkurentsivõime parandamist, keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja
elukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja tõuaretust ning ringbiomajandust.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 2):
makseasutuse (PRIA) 2024. eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit
(läbiviijad: ministeeriumi siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ ja Ernst & Young Baltics
AS).
7
Peamised tegevusvaldkonnad tulenevalt ministeeriumi põhimäärusest – lähtutakse põhimäärusest, mis kehtis siseauditi
üksuse 2024. a tööplaani kinnitamisel.
4
2.3 Kalandus
Tegevusvaldkond hõlmab kala- ja vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise
koordineerimist, kutselise kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika
rakendamist (sh Eesti kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja
rakendamist).
Arvamuse andmisel on tuginetud EMKF Auditeerimisasutuse kindlustandvatele töödele (vt
täpsemalt lisa 3):
EMKF tegevusauditid, kokku 29 väljamakse auditeerimine (läbiviijad: ministeeriumi
siseauditi osakond, KPMG Baltics OÜ).
2.4 Regionaalareng ja ühistransport
Tegevusvaldkond hõlmab regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordipoliitika kavandamist ning
elluviimist, postside korraldamist.
Arvamuse andmisel on tuginetud (vt täpsemalt lisa 4):
AS Eesti Liinirongid (Elron) audit (läbiviija: Grant Thornton Baltic OÜ).
2.5 Tugifunktsioonid
Tegevusvaldkond hõlmab strateegilist planeerimist ja arendustegevust, siseauditeerimist, finants- ja
raamatupidamisarvestust, infotehnoloogiat, õigusloomet, personalijuhtimist, sise- ja
väliskommunikatsiooni, varade- ja dokumendihaldust.
Arvamuse andmisel on tuginetud (vt täpsemalt lisa 5):
Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusfondi Eesti rakenduskava vastavusaudit (DG
MARE).
5
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta
Siseauditi juhina olen seisukohal, et läbiviidud toimingutega on tagatud piisav tõendusmaterjal
aruande peatükis 2 kirjeldatud ulatuses järgmise arvamuse avaldamiseks:
ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteem on parandamist vajav, seda
eelkõige järgmistes valdkondades:
toiduohutus, taime- ja loomatervis;
põllumajandus, maaelu ja toiduturg.
6
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood
Arvamus antakse 2024. a kohta.
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud
Arvamuse ulatus on piiratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala 2024.
a tööplaani8 kohaselt läbiviidud audititega ning teiste kindlustandvate töödega võttes arvesse meile
kättesaadavaks tehtud ja teadaolevat informatsiooni (Lisad 1–5).
Samuti on tuginetud:
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. a tegevusaruandes välja
toodud kokkuvõttele auditi aruannetes kajastatud soovituste rakendamisest ministeeriumis
ja tema valitsemisala asutustes. Kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus
aruandeaastal rakendamisele 41 soovitust. Järeltoimingute käigus hinnati 41 soovituse
rakendamist, millest oli rakendatud 23 ja osaliselt rakendatud 18 soovitust.
Riigieelarve seaduse § 79 lg 1 ja 2 kohaselt teostab Riigikontroll riigi majandusaasta koondaruande
raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli. Riigikontroll lõpetab
kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil. Seetõttu ei olnud võimalik eelpool
nimetatud auditi tulemustega käesoleva arvamuse koostamisel arvestada.
Euroopa Komisjoni (DG AGRI) poolt 2024. a läbiviidud auditite9 tulemusi on arvesse võetud 2024.
finantsaasta EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi arvamuse koostamisel ulatuses, mis oli
arvamuse koostamise ajaks (15.02.2025) teada. Kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni
auditite leidude osas toimusid 2024. a, kuid Euroopa Komisjoni lõplikud seisukohad makseasutuses
rahastamisvahendi rakendamise ja võlgade haldusega seoses ei ole hetkel veel teada.
Audiitorid järeldavad et kõik auditite käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave
kajastavad olukorda ja tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
sisekontrollisüsteemile hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva
informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse hindamisel on lähtutud:
Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92¹ fikseeritud sisekontrollisüsteemi põhimõtetest10;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013, ühise
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta;
8
Regionaalministri 21.02.2024 käskkiri nr 68 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. aasta
tööplaani kinnitamine“; Regionaalministri 11.11.2024 käskkiri nr 278 „Regionaalministri 21.02.2024. a käskkirja nr 68
„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi siseauditi üksuse 2024. aasta tööplaani kinnitamine“ muutmine“.
9
EAGF ja EAFRD vastavuse kontroll (võlajuhtumite lootusetuks tunnistamine); EAFRD põhikontroll „Kõikide
maksetaotluste piisav kontrollimine“.
10
Sisekontrollisüsteem võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest
tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625, mis käsitleb ametlikku
kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja
söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja
taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta
ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret;
Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas
ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste
kohaldamise ja arvutamise osas;
Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise
põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta;
Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/128, 21. detsember 2021, milles sätestatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses
makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise
ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega;
Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist,
raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist
käsitlevate eeskirjadega.
8
Hinnang sisekontrollisüsteemile antakse neljaastmelisel skaalal, mille kirjeldus on toodud järgnevas
tabelis.
Hinnangu skaala Selgitus
Tulemuslik (mõjus) Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on
juhitud ning eesmärgid saavutatakse.
Parandamist vajav Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused.
Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et
riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Oluliselt parandamist vajav Välja on toodud mitmed konkreetsed kontrollinõrkused.
Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud
kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Nõuetele mittevastav Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunnet, et riskid on
juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Marika Adler
Siseauditi osakonna juhataja asetäitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /kuupäev digiallkirjas/
9
Lisa 1: Toiduohutus, taime- ja loomatervis
Oluliselt parandamist Nõuetele mittevastav ja/või
Tulemuslik Parandamist vajav
vajav tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid
Taimetervise valdkonna audit (audit nr Anda hinnang taimepasside kontrollisüsteemi Taimepasside kontrollisüsteemi korraldus on auditeeritud
2024-02; aruanne allkirjastatud korraldusele. ulatuses parandamist vajav.
20.11.2024)
Auditi ulatus: Olulisemad auditi käigus tehtud tähelepanekud:
- taimepassi väljaandmise tegevusloa - teimetervise registri avalikud päringud ei pruugi kuvada
väljastamine; ajakohast informatsiooni taimepassi väljaandmise õiguse
- taimse paljundus- ja istutusmaterjali olemasolu osas (seotud auditi soovitus on seisuga
turustajate üle tehtav järelevalve taimepassi 31.12.2024 rakendatud);
nõuete täitmise osas, sh PTA ja - puudub kindlus, et ettevõtjaid kontrollitakse lähtuvalt
Keskkonnaameti koostöö korraldus. riskidest ja asjakohase sagedusega (kontrollisageduse
määratlemise põhimõtted, sh riskitegurid, millega
kontrolliplaani koostamisel arvestatakse, ei ole
dokumenteeritud);
- ei ole tagatud määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõikes 4
sätestatud nõude täitmine (ametlik kontroll toimub
enamasti kuni 3 tööpäeva (või enam) ette teatades.
Sisemistest protseduuridest ei selgu/puuduvad analüüsid,
mis kinnitaks, et kuni 3 tööpäeva ette teatamist on vajalik
ja piisavalt õigustatud, sh ei ole antud
järelevalveametnikele kirjalikke suuniseid otsustamaks
kontrollist etteteatamise vajalikkuse üle);
- ei ole tagatud rikkumiste tuvastamisel võetavate
meetmete (sh olukorras, kus ettevõttes puudub kehtiva
tunnistusega taimepassi väljaandmise eest vastutav isik,
sest isikul on täiendkoolitus tähtaegselt läbimata)
10
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
nõuetekohasus ja piisavus tagamaks, et ettevõtja heastab
rikkumise ja hoidub sellest edaspidi. Puudub ettevõtjate
teavitussüsteem, mis toetaks taimepassi väljaandja
täienduskoolituste tähtaegset läbimist ja täidaks ühtlasi
hoiatuse eesmärki tegevusloa kehtetuks tunnistamise
osas;
- PTA ja Keskkonnaameti vahel sõlmitud 10.03.2021. a
koostöölepingule nr 3-3/195 lisatud taimetervise
protokolli vormid ja nende täitmise juhendid ei ole
ajakohased.
Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
LABRIS-es läbiviidud korraline Kontrollida vastavust EVS-EN ISO/IEC EAK tuvastas 11 mittevastavust, kriitilisi mittevastavusi ei
järelevalveaudit standardi EVS-EN ISO 17025:2017 nõuetele. leitud. Mittevastavused leiti protsesside, ressursside ja
IEC 17025:2017 nõuetele vastavuse juhtimissüsteemi nõuetele vastavuse osas.
kontrollimiseks
Kõik mittevastavused menetleti tähtaegselt ja peale
mittevastavuste kõrvaldamist vastab LABRIS
akrediteerimisnõuetele (akrediteering kehtib kuni 4.06.2025).
Akrediteerimise visiit METK-is – Kontrollida laborite vastavust standardi EVS-EN EAK tuvastas 4 mittevastavust. Kriitilisi mittevastavusi ei
standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 ISO/IEC 17025:2017 nõuetele. leitud. Mittevastavused olid seotud seadme märgistusega,
nõuetele vastavuse kontrolli audit puudus heakskiidukriteerium ühe seadme tulemuse õigsuse
kinnitamiseks.
Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
METK laborid on akrediteeritud vastavalt standardi ISO
17025:2017 nõuetele.
Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) poolt läbiviidud audit
METK-is läbiviidud audit ISTA Kontrollida laborite vastavust ISTA Tuvastati 4 väheolulist mittevastavust – sertifikaadi täitmise
akrediteerimisstandardi nõuetele akrediteerimisstandardi nõuetele. ebatäpsused, pädevusregistri ebatäpsus, töötajate monitooring
vastavuse kontrollimiseks. vajab täpsustamist, substraadi kontroll.
11
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt läbiviidud audit
METK-is teostatud audit Kontrollida katseüksuse nõuetekohasust Tehti 2 tähelepanekut taimekaitsevahendite hoiustamise osas,
taimekaitsevahendite efektiivsuskatsete taimekaitsevahendite efektiivsuskatsete mis kõrvaldati tähtaegselt.
läbiviimise kontrollimiseks. kvaliteetseks läbiviimiseks.
AS Metrosert poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
METK-is läbiviidud sertifitseerimisauditi AS Metrosert järelevalvevisiidi eesmärgiks oli Mittevastavusi ei tuvastatud.
järelevalvevisiit järgimaks katsekeskuste hinnata METK-i katsekeskuste vastavust
METK juhtimissüsteem vastab standardis ISO 9001:2015
vastavust standardile ISO 9001:2015 standardi ISO 9001:2015 nõuetele.
esitatud nõuetele.
(põldkatsete läbiviimise tegevusvaldkond)
LABRIS-e kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
Plaanilised siseauditid LABRIS-e Kontrollida LABRIS-e juhtimissüsteemi Auditite käigus leiti 16 mittevastavust ja tehti kokku 46
juhtimissüsteemi vastavuse kirjeldavates juhenddokumentides toodud nõuete tähelepanekut/märkust.
kontrollimiseks vastavalt standardi EVS- täitmist ja standardi EVS-EN ISO/IEC
Mittevastavused likvideeriti auditeerimise jooksul. Mõnel
EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele (7 17025:2017 nõuetele vastavust.
juhul toimub järelkontroll 2025. aasta vertikaalauditite
vertikaalauditit, 2 horisontaalaudit)
raames. Kriitilisi mittevastavusi ei tuvastatud.
METK-i kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
Laborite kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda laborite kvaliteedijuhtimissüsteemi Auditite käigus leiti 7 väheolulist mittevastavust.
standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 vastavuses standardile, juhenditele ja Mittevastavused olid seotud seadmete ühekordse kontrolliga,
vastavusauditid (22 auditit) normdokumentidele. tööjuhendite ebatäpsustega, töötajate pädevuskoolituse
läbiviimisega.
Auditite käigus leitud mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda METK-i vastavuses standardi EVS-EN Auditite käigus mittevastavusi ei tuvastatud.
standardi EVS-EN ISO 9001 ISO 9001 ja katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu
nõuetele.
12
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
vastavusauditid (põldkatsete läbiviimise
tegevusvaldkond, 10 auditit)
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) poolt läbiviidud auditid11
Loomatervise valdkonna ametlikud Hinnata: Auditi tulemusel järeldatakse, et loodud on sigade Aafrika
kontrollid: sigade Aafrika katk (audit nr - järelvalvemeetmeid sigade Aafrika katku katku kontrolli all hoidmiseks tugev raamistik, mida toetavad
2024-8004) varajaseks avastamiseks; asjakohased õigusaktid, tõrjeplaanid ja töötajate juhised.
- nakatunud piirkonnas haiguse leviku Seakasvatusettevõtete tõhus registreerimissüsteem ja sigade
tõkestamiseks võetud meetmete ja tegevuste liikumiste jälgimine aitavad vajadusel haiguspuhanguid
tõhusust kodusigade populatsioonides; jälgida ja kontrolli all hoida. Selged bioohutusreeglid on
- tõrjemeetmete tõhusust metssigade aidanud kaasa haiguse kontrolli all hoidmisele. Pädev asutus
populatsioonides; on rakendanud tõhusat järelevalvet mitteärilises sektoris ja
- meetmete ja tegevuste tõhusust, et tõkestada metssigade osas.
haiguse levikut läbi nakatunud elussigade
Kodusigade puhul, kuigi planeeritud järelevalve on piisav, ei
liikumise, värske liha, lihavalmististe või
pruugi selle rakendamine talude tasandil piisav olla, mis võib
lihatoodete kaudu;
mõjutada viiruse varajast avastamist.
- võetavate meetmete ja tegevuste üle
teostatavat kvaliteedikontrolli. Viimase aasta jooksul on olnud kaks sigade Aafrika katku
puhangut, mis said tänu olemasolevate tegutsemisplaanidele
edukalt kontrolli alla. Metssigade populatsioon on viimastel
aastatel, vaatamata riiklikule plaanile seda vähendada,
aeglaselt kasvanud. Pädev asutus muutis hiljuti metssigade
järelevalvet ja juurutas süsteemi jälgimaks metsseatoodetele
rakendatavat kontrollisüsteemi.
Auditi tulemusena tehti 1 soovitus.
Söödahügieeni valdkonna ametlikud Teha kindlaks, kas ametlikke söödahügieeni Auditi tulemusel järeldatakse, et Eestis on ametliku
kontrollid (audit nr 2024-8072) kontrolle tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi söödakontrolli kavandamine riskipõhine, kusjuures kontrollid
ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ning on tehtud ja proovid on võetud kooskõlas kavandatud korraga.
muude asjakohaste EL-i õigusaktidega, eelkõige Ametnikud saavad oma tegevuses lähtuda pädeva keskasutuse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) koostatud asjakohastest juhistest, menetlustest ja korraldatud
nr 183/2005. koolitusest. Ametlike proovide kontrollimiseks kasutatavad
11
Auditi aruanded on leitavad: https://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit-report/EE
13
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
laborid on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC
17025 ning kasutavad enamjaolt analüüsimeetodeid, mis on
vastava akrediteeringuga hõlmatud.
Hoolimata nendest positiivsetest aspektidest on mitmeid
puudusi, mis vähendavad kontrollisüsteemi tõhusust. Need
puudused on seotud järgmiste asjaoludega:
- kuidas inspektorid vastavate HACCP-kavade raames
ohuanalüüsi hindavad;
- ettevõtjad mõnel juhul ei kogu ega ladusta säilitatud
proove nõuetekohaselt;
- ametlike söödaproovide analüüsimiseks kasutatud kuuest
laborist neli ei ole määratud;
- proovipartiide osa dokumenteerimisega
proovivõtuprotokollides on probleeme;
- meetmed, mida pädev asutus võtab selleks, et ettevõtjad
heastaksid nõuete rikkumise ja väldiksid rikkumise
kordumist, on ebapiisavad.
Auditi tulemusena tehti 6 soovitust.
Loomades ja loomsetes saadustes Auditi eesmärk oli hinnata selliste Kuigi alates 2021. aasta auditist on tehtud analüüsimeetodite
esinevate toimeaine-, pestitsiidi- ja parandusmeetmete rakendamist ja valideerimises esinenud puuduste kõrvaldamisel edusamme,
saasteainetejääkide kontroll (audit nr tulemuslikkust, mis on võetud selleks, et täita vähendab antimikroobikumide puhul kasutatavate
2024-8083) analüüsimeetodite valideerimist käsitlevat sõeluuringumeetodite ebapiisav tundlikkus jääkide kontrolli
soovitust 5, mis esitati elusloomades ja loomsetes süsteemi tõhusust.
saadustes esinevate jääkide ja saasteainete
Aruandes esitatakse Eesti pädevale asutusele 1 soovitus
ametliku kontrolli käsitlenud auditi aruandes
antimikroobikumide puhul kasutatavate sõeluuringumeetodite
2021. aastal (DG(SANTE) 2021-7199).
otstarbekohasuse kohta.
Kalatoodete tootmist ja turuleviimist Auditi eesmärk oli hinnata, kas pädeva asutuse Aruandes jõutakse järeldusele, et üldiselt on olemas ametliku
reguleerivad toiduohutuse kontrolli- kehtestatud ametliku kontrolli süsteemide kontrolli süsteem, mis hõlmab kogu kalandustoodete
süsteemid (audit nr 2024-8021) korraldus ja toimimine vastavad asjaomaste tootmisahelat. Kehtestatud üksikasjalikud menetlused,
Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele ning mil
määral tagatakse tõhusalt kalandustooteid
14
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade suunised ja kontrollnimekirjad ning mitmesugused
nõuetekohane rakendamine. infotehnoloogiavahendid hõlbustavad inspektorite tööd.
Süsteemi teatavad elemendid avaldavad selle tõhususele siiski
negatiivset mõju. Seda väljendab eelkõige asjaolu, et
üksikutel inspektoritel on pikema aja jooksul ainupädevus ja
vastutus nende kontrolli alla kuuluvate ettevõtete ja laevade
suhtes. Selline pädevus ja vastutus algab ettevõtte
heakskiitmisest ja jätkub ametliku kontrolli tegemisega.
Sellise ühe inimese lähenemisviisi mõju süvendavad
puudused järelevalves, mis ei keskendu üksikute inspektorite
töötulemustele. Probleemi kavatsetakse leevendada pädeva
asutuse poolt hiljuti vastu võetud meetmetega.
Peale selle jäeti teatavad rikkumised sageli tähelepanuta, kuigi
ametliku kontrolli käigus tehti korrapäraselt kindlaks
rikkumisi, neist teatati ja nende suhtes võeti järelmeetmeid.
Auditi tulemusena tehti 2 soovitust.
15
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduturg
Oluliselt parandamist Nõuetele mittevastav ja/või
Tulemuslik Parandamist vajav
vajav tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ, Ernst & Young Baltics AS) poolt läbiviidud audit
Makseasutuse (PRIA) 2024. eelarveaasta Sertifitseerimisauditi käigus kontrollitakse Üldhinnang sisekontrollisüsteemi akrediteerimis-
EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit makseasutuse valmisolekut tagada, et enne kriteeriumidele vastavuse kohta:
maksete tegemist on kontrollitud nende vastavust - EAGF: toimib hästi;
ühenduse eeskirjadele. - EAFRD: toimib hästi.
Arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta – märkusteta
(mõlemad fondid).
Koondhinnang on:
- EAGF: toimib;
- EAFRD: toimib hästi.
Kuigi koondhinnangud fondide kohta on tulemuslikud, on
auditi käigus tuvastatud olulised puudused mõnede sekkumiste
makseautuse kontrollisüsteemi osas, mille tulemusena on
nende sekkumiste hinnangud ei toimi (nõuetele mittevastav)
või toimib osaliselt (oluliselt parandamist vajav). Tuvastatud
olulised puudused ja hinnangud on järgmised:
EAGF:
Mesindussektorisse sekkumise toetus (toimib osaliselt):
- makseasutus ei kontrolli huvide konflikti esinemist
(tehingud seotud isikutega) vastavalt enda kehtestatud
kontrollijuhendile;
16
- toetuse määruses on topeltrahastamine järgnevate
kulude osas: teabepäevade ja kursuste lektorite
transpordikulu, kursuste lektoritasu;
- makseasutuse kontrollsüsteem ei taga ühikuhindades
sisalduvate kulude täiendavat hüvitamata jätmist
kuludokumendi alusel;
- makseasutus on hüvitanud võlaõiguslike lepingute
alusel transpordikulusid tegelikke kulusid kindlaks
tegemata (ilma kuludokumendita).
EAFRD (MAK 2014-2020):
Rahastamisvahend: tuvastati mitteabikõlblikud kulud.
EAFRD (ÜPP strateegiakava 2023-2027):
Kvaliteedikavade arendamise toetus (ei toimi):
- ühikuhindade kehtestamisel ei ole järgitud ausat,
õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit;
- makseasutuse kontrollisüsteem ei taga kõigi
ühikuhindadega seotud tingimuste kontrolli.
17
Lisa 3: Kalandus
Oluliselt parandamist Nõuetele mittevastav ja/või
Tulemuslik Parandamist vajav
vajav tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Ministeeriumi siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud tegevusauditid
„Euroopa Merendus ja Kalandusfondi Anda hinnang Euroopa Merendus ja Vt täpsemalt lisa 3.1
2014–2020 rakenduskava“ tegevusauditid Kalandusfondi (EMKF) meetmete toetuse ja
(väljamaksed perioodil 01.07.2023– omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele
30.06.2024), kokku 29 väljamakset kasutamisele.
18
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid
Identification Measure Beneficiary Results12 Category Type Auditor13 Audit
No (Classification of report reg
findings) nr
844217840002 Kalatöötlemisega alustavate või MAAELU EDENDAMISE unqualified KPMG 6.11-3/222
tegelevate ettevõtete pikaajaline SIHTASUTUS
investeerimislaen
84412100005 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete EESTI KUTSELISTE unqualified KPMG 6.11-3/220
töötlemise ühisinvesteeringute KALURITE ÜHISTU
toetus
84442200010 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete OSAÜHING MOROBELL unqualified KPMG 6.11-3/217
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
84442200007 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete EESTI KUTSELISTE unqualified KPMG 6.11-3/219
töötlemise energia- ja KALURITE ÜHISTU
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
83302100184 Kalanduspiirkonna Projektitoetus KASSARIOTSA OSAÜHING unqualified KPMG 6.11-3/205
862023370007 Kalandusandmete kogumise toetus REGIONAAL- JA qualified 16: MA/IB work related minor AA 6.11-3/203
PÕLLUMAJANDUS- finding
MINISTEERIUM
811820790029 Merekeskkonna bioloogilise KESKKONNAAMET qualified 1.24: Public minor KPMG 6.11-3/218
mitmekesisuse ja ökosüsteemide Procurement – others
kaitse ning taastamise toetus
823022790009 Vesiviljelusettevõtte negatiivse OSAÜHING SIMUNA IVAX unqualified KPMG 6.11-3/214
keskkonnamõju vähendamise toetus
84442200014 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete OSAÜHING JÄRVETÄHE unqualified KPMG 6.11-3/212
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
12
qualified – märkustega; unqualified – märkusteta; ongoing assessment – jätkuv/täiendav hindamine
13
AA – audit authority (ministeeriumi siseauditi osakond)
19
Identification Measure Beneficiary Results12 Category Type Auditor13 Audit
No (Classification of report reg
findings) nr
811820790027 Merekeskkonna bioloogilise KESKKONNAAMET unqualified KPMG 6.11-3/206
mitmekesisuse ja ökosüsteemide
kaitse ning taastamise toetus
84442300020 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete AKTSIASELTS LÄÄTSA unqualified KPMG 6.11-3/221
töötlemise energia- ja KALATÖÖSTUS
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
84102200004 Tootmis- ja turustamiskavade toetus PEIPSI KALANDUSÜHISTU unqualified KPMG 6.11-3/215
811821790044 Merekeskkonna bioloogilise KESKKONNAAMET unqualified KPMG 6.11-3/207
mitmekesisuse ja ökosüsteemide
kaitse ning taastamise toetus
83302100065 Kalanduspiirkonna Projektitoetus ALUTAGUSE unqualified KPMG 6.11-3/204
VALLAVALITSUS
83302100183 Kalanduspiirkonna Projektitoetus MITTETULUNDUSÜHING unqualified KPMG 6.11-3/208
HALDI SADAM
833019680915 Kalanduspiirkonna Projektitoetus OSAÜHING PUNA AIAND unqualified KPMG 6.11-3/213
83402200010 Algatusrühma koostöötegevused MITTETULUNDUSÜHING qualified 1.24: Public minor KPMG 6.11-3/211
PEIPSI Procurement – others
KALANDUSPIIRKONNA
ARENDAJATE KOGU
83201900008 Algatusrühma toetus MITTETULUNDUSÜHING unqualified KPMG 6.11-3/209
HIIUKALA
83201900001 Algatusrühma toetus MITTETULUNDUSÜHING unqualified KPMG 6.11-3/210
SAARTE KALANDUS
84412100002 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU unqualified AA 6.11-3/191
töötlemise ühisinvesteeringute
toetus
84442300001 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete AKTSIASELTS JAPS unqualified AA 6.11-3/289
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
20
Identification Measure Beneficiary Results12 Category Type Auditor13 Audit
No (Classification of report reg
findings) nr
84442200006 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete OSAÜHING FORTEM unqualified AA 6.11-3/263
töötlemise energia- ja HOLDING
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
811020790015 Kalapüügi innovatsioonitoetus TALLINNA qualified 7.1: Accounting and minor AA 6.11-3/197
TEHNIKAÜLIKOOL calculation errors at
project level
844217840002 Kalatöötlemisega alustavate või MAAELU EDENDAMISE unqualified KPMG 6.11-3/335
tegelevate ettevõtete pikaajaline SIHTASUTUS
investeerimislaen
83302000317 Kalanduspiirkonna Projektitoetus PEIPSI KAUBANDUSE OÜ unqualified KPMG 6.11-3/337
83302100210 Kalanduspiirkonna Projektitoetus TURJA KALASTAJATE unqualified KPMG 6.11-3/338
SELTS
84442300013 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete AKTSIASELTS KAJAX unqualified KPMG 6.11-3/334
töötlemise energia- ja FISHEXPORT
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
84442300015 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete EESTI KALATOOTJATE unqualified KPMG 6.11-3/333
töötlemise energia- ja KESKÜHISTU
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
84442200012 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete OSAÜHING VITARSIS unqualified KPMG 6.11-3/336
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks muutmise
toetus
21
Lisa 4: Regionaalareng ja ühistransport
Oluliselt parandamist Nõuetele mittevastav ja/või
Tulemuslik Parandamist vajav
vajav tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Grant Thornton Baltic OÜ poolt läbiviidud audit
AS Eesti Liinirongid kontrolltoimingud Auditi ulatus oli 2023. ja 2024. aastal (kuni 30. Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et AS Eesti Liinirongid
juuni) tehtud majandustehingud, läbi viidud sisekontrollisüsteem toimib olulises osas, kuid vajab
hanke- ja ostumenetlused, koosolekute mõningaid täiendusi.
protokollid, otsused ja muu teave ning
asjakohased sisekorrad ja protseduurireeglid. Olulisemad auditi käigus tehtud tähelepanekud:
- väikehangete puhul ei ole kogu hangetega seotud
dokumentatsioon kõikehõlmavalt säilitatud
dokumendihaldussüsteemis;
- asendusbusside teenuse ostmisel 2024. a ei ole Elron
lähtunud riigihangete seadusest – teenuse ostmiseks
kasutatud hankemenetlusliik ei ole kooskõlas ostetud
teenuste kogumaksumusega;
- põhivara objektile määratud kulunormid ei ole alati
sisekorraga vastavuses. Kulunormi määramise
põhimõtted vajaksid täiendavat kirjeldamist. PV
arvele võtmise aktid pole nõuetekohaselt
allkirjastatud.
22
Lisa 5: Tugifunktsioonid
Oluliselt parandamist Nõuetele mittevastav ja/või
Tulemuslik Parandamist vajav
vajav tehtud on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusfondi Eesti rakenduskava vastavusaudit (DG MARE)
Auditeerimisasutus: Maaeluministeeriumi Põhinõuetele vastavuse kontroll: Arvamus vastavusauditi kohta – märkusteta.
siseauditi osakond - põhinõue 16 – piisavad tegevusauditid;
- põhinõue 18 – piisavad menetlused Auditiaruande punktis 3 („Auditi ulatus“) kirjeldatud
usaldusväärse auditiarvamuse esitamiseks audititöö põhjal on komisjoni audiitorid saanud põhjendatud
ja iga-aastase kontrolliaruande kindluse, et auditeerimisasutuse töö vastab määruse (EL) nr
koostamiseks. 1303/2013 artikli 127 nõuetele, eelkõige põhinõuete 16 ja 18
puhul, ning komisjon saab seega tugineda
auditeerimistulemustele, mille auditeerimisasutus on
esitanud oma iga-aastases kontrolliaruandes.
23