AS ALARA 2024. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 14.05.2025 nr 1-3/25/8 AS ALARA Registrikood: 10462309 Aadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 21, 76806 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister Häälte arv: 29 295 AS ALARA 2024. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine Tutvunud AS ALARA 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kahjumi jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada AS ALARA 2024. aasta kahjum summas 109 734 eurot ja jaotamatata kasum seisuga 31.12.2024 summas 505 522 eurot. Katta 2024. aasta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt ja jätta vaba omakapital summas 395 788 eurot jaotamata. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on hea. Riigi osaluse säilitamine äriühingus on vajalik. Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 71 alusel: 1. Kinnitada omaniku ootused AS-le ALARA (lisatud). 2. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 07.03.2023. a otsusega nr 1.1-5/23-016 kinnitatud omaniku ootused. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Saata: AS ALARA, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Tarmo Lindemann, Kalle Viks, Birgit Parmas  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: AS ALARA registrikood: 10462309 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, postiaadress: Leetse tee 21 postisihtnumber: 76806 telefon: +372 6716307, +372 6741366 faks: +372 6741366 e-posti aadress: [email protected] AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Kasumiaruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 Lisa 7 Müügitulu 21 Lisa 8 Muud äritulud 21 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 21 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 11 Kasutusrent 22 Lisa 12 Tööjõukulud 23 Lisa 13 Muud ärikulud 23 Lisa 14 Seotud osapooled 23 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne Vastavalt AS ALARA (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine. AS lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018‒2027, selle rakendusplaanis 2022‒2025 ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri 07.03.2023. a. kinnitatud ootustest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (2024. aastast Kliimaministeeriumiga) sõlmitud riigile vajalike teenuste osutamise ja sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu, omanikuta kiirgusallikate ohutustamise lepingu ning kiirgustegevuslubade tingimustest. AS omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 24.05.2026. a.) ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (tähtajatu). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks (loa kehtivusega kuni 19.11.2025.a.) ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (loa kehtivusega kuni 30.05.2027. a.). AS-i tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks AS osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust. Sellele lisaks kasutab AS Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi Agentuur) vahendeid. AS on riigi osalusega äriühing, mis peaministri 19.04.2023. a. korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ja Vabariigi Valitsuse 06.07.2023. a. korralduse nr 185 „Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine“ kohaselt kuulub alates aprillist 2023 Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Olulisemateks töödeks aruandeaastal olid: 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja Tammiku objektidel: 2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Käideldud on teistelt käideldi teistelt asutustelt ja ettevõtetelt aastatel 2022-2024 vastuvõetud jäätmed: sorteeriti 27 kiirgusallikat ja paigutati sarnaseid jäätmeid sisaldavatesse betoonkonteineritesse. teostati loodusliku radionukliidiga 226Ra saastunud vanametalli (u. 7 400 kg) kiirgusuuring, et selle alusel teha sorteerimine, kus puhas ja saastunud metall üksteisest eraldatakse. Metall oli doosikiirusega pinnal kuni 1 μSv/h (looduslik kiirgusfoon on keskmiselt 0,1 μSv/h). Sorteerimise käigus eraldati ca 1 570 kg saastunud metallijäätmeid, mis ladustati merekonteinerisse. Puhas metall (u. 5 830 kg) utiliseeritakse vanametallina. demonteeriti isotoopi 68Ge sisaldavad kalibreerimisallikad (5 tk). Allikad võeti vahtplastist korpustest välja ja paigutati sarnaseid jäätmeid sisaldavasse betoonkonteinerisse. Allikate korpused olid puhtad ja need utiliseeriti. Demonteerimise tulemusena vähenes jäätmete maht u. 360 korda. 3 Lisaks jätkati ladustatavate jäätmepakendite gammaspektromeetrilise iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud metoodikale. Iseloomustamisega selgitati välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on aluseks näiteks nende jäätmete hilisema lõppladustamise viisi valikul. 2024. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu kahelt asutuselt (tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks olid ampullid radioaktiivseid isotoope sisaldava pulbri ja vedelikega ning kinnised kiirgusallikad jne. Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud. 2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 eemaldatud ja Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemise järel toimub madalama aktiivsuse ja pikema poolestusajaga jäätmete ladustamine betoneeritud kujul metallkonteinerites. AS-i töötajad jätkasid 2024. aastal soetatud metallkonteineritesse saastunud betoonijäätmete betoneerimisega. Kokku betoneeriti 2024. a. 3 konteinerit. Koostati ja esitati Keskkonnaametile vabastamistaotlus ja kiirgusohutushinnang hoidla territooriumi vabastamiseks kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest. Hinnangu alusel tegi amet otsuse hoidla territooriumi osaliseks vabastamiseks kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. 2024 eemaldati territooriumilt rajatisena vabastatud asfaltkate ja koostati ning esitati Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Tammiku kogu territooriumi vabastamise metoodika. 3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile (Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. Kokku ohutustati 8 kiirgusallikat ning ca 3 kuupm. saastunud vanametalli ja 1 kg radioaktiivseid isotoope sisaldavaid kemikaale ning saastunud viaale. 4. Saastunud metallijäätmete sulatamine. Peamisteks tegevusteks olid: 4.1. Saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldati riigihange nr 266808 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ korraldamisega eesmärgiga teostada metallijäätmete sulatamine perioodil 2024-2026. Hanke tulemusena suurenes projekti maksumus 142 746,2 euro võrra, mille ulatuses ka KIK meie taotlusel projekti rahastust vastavalt suurendas ning selle maksumuseks koos abikõlbliku käibemaksuga on 2 542 746,2 eurot. 4.2 Hankeleping sõlmiti Siempelkamp Metallurgie GmbH-ga 25.06 ning hankelepingu täitmise tähtaeg on 27.11.2026. 4.3 kuna metallijäätmed viiakse sulatustehasesse Saksamaale mööda maismaad läbi Läti, Leedu ja Poola, siis on vajalik läbivate ja sihtriigi regulaatorite nõusolek jäätmete transiidiks läbi nimetatud riikide ning käitlemiseks sihtriigis. Septembris koostati nõusoleku saamiseks vajalikud dokumendid, mis edastati 03.10 KA-le, kes korraldab riikide vahelise kooskõlastamise. 4.4 2024. a korraldati saastunud metallijäätmete transpordiks vajalike konteinerite (12 tk) soetamiseks avatud hankemenetlusega riigihange nr 279796 „Poolkõrgete metallist standardsete merekonteinerite ost“ 4.5 Hankeleping sõlmiti ABCMODUL OÜga 07.08.2024 Lepingu maksumus 117 600 eurot käibemaksuta, mis tuleb tasuda AS-i omavahenditest. 4 5. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. Jätkati keskuse ruumi rekonstrueerimisega, paigaldati ja testiti gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteem ja keskuse üldiseks toimimiseks vajalikud abiseadmed. 6. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (VOJKK) ülevõtmisega seonduvad tegevused. 30.05 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati: - alates 1. jaanuarist 2025 käitab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust kliimaministri korraldusel AS ALARA; - anda kliimaministrile nõusolek riigivara võõrandamiseks mitterahalise sissemaksena juriidilisele isikule, et anda Vaivara ohtlike jäätmete käitlemise keskuse kinnistu koos sellel asuvate hoonete, seadmete ja rajatistega AS ALARA omandisse. Kliimaministril esitada riigivara võõrandamise korraldus Vabariigi Valitsuse istungile hiljemalt 2024. aasta septembris; - teha otsus AS-i ALARA aktsiakapitali suurendamiseks vajaliku finantseerimistehingu kohta 2025. a. riigieelarve protsessi käigus. AS-i töötajad osalesid 05.–07.06, 9-11.10.2024 a. ja 03.12.2024. a MTÜ EJKL Kompetentsikeskuse ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusel ning prügila käitamise eest vastutava isiku koolitusel. Koolituste läbimine oli vajalik keskuse Vaivara OJKK käitamiseks väljastatud keskkonnakompleksloa tingimuste täitmiseks. Lisaks toimus 03.12 ohtlike jäätmete operaatori koolitusel, kus AS Epler&Lorez esindaja tutvustas ohtlike jäätmete käitlemise ja ladustamise temaatikat. Vaivara käitamiseks vajab AS keskkonna kompleksluba (KKL). Vastavalt KAUR ja EcoPro kokkuleppele taotles EcoPro uue KKL-i, mis plaanitakse peale tegevuse lõppu üle anda AS-le. Loa üleandmine toimub 2025 jaanuaris pärast ASle Vaivara vara üleandmist. Kuna VOJKK ladestusmaht on ammendumas, siis on vajalik ehitada kuni 4 kärge jäätmete ladestamiseks. Uute kärgede tarvis on vaja koostada tööprojekt, viia läbi ehitus ning selle järelevalve. Samuti on vajalik sulgeda juba täidetud 4 kärge. Selleks on vajalik viia läbi 3 või 4 riigihanget. Riigi Tugiteenuste keskusega (RTK) on plaanis pärast rahastamisotsuse saamist sõlmida hangete sujuvaks korraldamiseks vastav teenusleping. Ennetavalt alustas AS töötaja uute kärgede projekteerimise ja ehitamise hanke ning kärgede sulgemise hanke tehniliste tingimuste koostamisega. 19.12 VV otsus VOJKK üle andmiseks AS omandisse mitterahalise sissemaksena ja 4,8 milj. eurot eraldamiseks uute kärgede rajamiseks, vanade sulgemiseks ning AS tegevuse käivitamiseks Vaivaras. 30.12 sõlmiti Kliimaministeeriumi ja AS vahel notariaalne leping Vaivara kinnisvara üleandmiseks mitterahalise sissemaksena, ning samuti koostati avaldus äriregistrile aktsiakapitali muutmise, ärinime muutmise ja uue põhikirja kinnitamise osas. Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 6 955 eurot ning jäätmete transpordi eest 1 298 eurot. Omanikuta kiirgusallikate transpordi, käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 2024. aastal 17 084 eurot. 2024. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks kasutati 4 966 eurot. 2024. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 118 924 eurot. Sihtfinantseerimise 5 netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 181 650 eurot. Majandusaasta lõppes 109 734 euro suuruse kahjumiga, mis oli tingitud asjaolust et Agentuurilt saadud Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi lõplik paigaldamine ja kasutusele võtmine toimub 2026 aastal ning samuti metallijäätmete transpordiks planeeritud konteinerite hankimise kulu (100 000 eurot) lükkus tarne viibimise tõttu 2025 aastasse. Plaanid 2025. aastaks 2025. aastal on AS-l plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks: 1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine. 3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Maa-ala vabastamise metoodika kooskõlastamine keskkonnaametiga ning selle alusel mõõtmised märts/aprill-sõltuvalt ilmastikust. Analüüside tulemused ja vabastamistaotluse esitamine maikuus. Keskkonnaameti vabastamisotsus juunis ja objekti lõplikud korrastustööd (aia, soojaku eemaldamine pinnase korrastamine/haljastus) juulis. 5. Paldiski objektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Metalli ümberpakendamine soetatud transpordikonteineritesse ajavahemikus 15.02.2025 – 30.05.2025. Konteinerite väljavedu sulatamisse mai-juuni. 6. Keskkonna- ja kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 7. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine. 8. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse käivitamine. Kiirgustegevusluba kiirgusallikate kasutamiseks. Esimesel poolaastal erinevad koolitused ja paralleelselt koostame kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis saab lõplikult valmis aasta lõpuks. Lisaks novembris on plaanitud võrdluskatsetes osalemine (läbimine akrediteerimise eeldus) ning detsember akrediteerimistaotluse esitamine. Akrediteeritud teenuse osutamine algaks 2026 koheselt akrediteeringu saamisel. 9. RAJALA tegevused Hanke korraldamine asukohapõhisteks uuringuteks seoses üleujutuse riski hindamise ja võimalike maandamismeetemetega. Lepingu sõlmimine maikuus ja tööde teostamine mai-detsember. 2025. aastal on AS-l plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Vaivara OJKK käitamiseks ja arendamiseks: 1. Vaivara tasuvusanalüüside ja edasiste tegevusplaanide koostamine. Veebruaris kiri suurematele ohtlike jäätmete käitlejatele (EcoPro, RagnSells ja Epler ja Lorenz) 2026 ladestatavate jäätmete ning nende Vaivarasse ladestamise vajaduse kohta. Märtsis tulenevalt saadud infost sisend omaniku ootuste dokumenti ja tegevusplaanid Vaivara laiendamise ja vajadusel ka konserveerimise ning sulgemise kohta koos kulu/tuluhinnangutega. 2. Vaivara hangete plaan 2.1.Kärgede sulgemishange- märtsis hanketingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine. juuni-juulist hankelepingu sõlmimine. Sulgemistööd august-detsember. (kestavad ca 5 kuud). 2.2. Kärgede projekteerimishange – aprillis hanketingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine. maikuus lepingu sõlmimine, et projekteerimine koos ehitusloa taotlemisega mai- oktoober. 2.3. Kärgede ehitushange – tingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine oktoober. Lepingu sõlmimine detsember. Ehitamine 2026 jaan-detsember. 6  2.4 Omanikujärelevalve hange- tingimuste koostamine ja välja kuulutamine juuli. Hankeleping august. Töö teostamine ehitamise lõpuni 2026 aasta lõpp. 3. Ladestatavate jäätmete vastuvõtmise ja ladestamise korraldamine. 900kuupmeetrit/900t hinnaga 175 euri tonnist. Ladustamine ajavahemikus märts-juuni. Ladestamine juunis. 4. Veebruar-märts käitlemise eeskirjad OJ jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja ladestamiseks ja heitvee puhastamise protsessi juhend. 5. Heitvee puhastamise protsessi optimeerimiseks lahenduste välja töötamine ja rakendamine (vajadusel loa muutmine). 2025 aasta jooksul. 6. EMAS taotlemine. Leping tõendamisasutuse Metrosertiga ja veebruaris leping konsultandiga. Ettevalmistavad tegevused 2025 aasta jooksul ja taotlemine 2026. 7. Heitvee puhastamise protsessi toimimine tagamine. 3 korda aastas vajalik betooni valmistamist teha. Üks valmistamise periood koosneb ca 10 st kolmepäevasest betooni valmistamise tsüklist (2x nädalas), kus siis ka iga tsükli ajal üheks päevaks vajalik täiendavalt 2 inimese tööjõu kaasamine. Ülalnimetatud Paldiski ja Tammiku haldamise ja projektide täitmisega seotud tööde teostamiseks on AS-le ALARA 2025. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust 444 600 eurot (haldamine) ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid 185 000 eurot (projektid). Paldiski objektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalikuks käitlemiseks kasutatakse 600 000 eurot ning RAJALA tegevusteks (Hanke korraldamine lõppladustuspaiga asukohapõhisteks uuringuteks seoses üleujutuse riski hindamise ja võimalike maandamismeetemetega) 250 000 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid. Ülalnimetatud Vaivara OJKK käitamise ja arendamisega seonduvateks töödeks on AS ALARA riigieelarve reservist eraldatud kokku 4,8 miljonit eurot, mis jaguneb vastavalt 500 000 eurot tegevustoetuseks, 300 000 eurot jäätmekärgede sulgemistööde teostamiseks ja 4 miljonit eurot uute jäätmekärgede rajamise investeeringutoetuseks. 2025. aasta investeeringuna on kavas Vaivara OJKK käitamiseks vajaliku väiketraktori soetamine maksumusega kuni 30 000 eurot. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 3.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldama selle järgimist. AS järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid mõningate eranditega, mis tulenevad asjaolust, et AS-l on üks aktsionär (eranditeks on näiteks nõukogu nimetamine ja teabe avaldamine, mis on täpsemalt kirjeldatud aruande punktides 2 ja 4). 1. Üldkoosolek 2024. aasta majandusaastal oli AS-i ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, kelle esindajaks on kliimaminister. Minister tegi majandusaastal järgmised otsused: - kinnitas 2023. aasta majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse; - kinnitas 2023. aasta majandusaasta kahjumi summas 84 907 eurot. 2. Nõukogu Riigivaraseaduse § 81 lõikest 11 ja AS-i põhikirja punktist 5.5. tulenevalt valitakse nõukogu liige vastavalt nimetamiskomitee ettepanekule üldkoosoleku otsusega kuni kolmeks aastaks. Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punktist 31 ja AS-i põhikirja punktist 5.6. tulenevalt valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 2024. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine: 7  - Tarmo Lindemann, Kalle Viks ja Reelika Runnel. Nõukogu pädevus on määratud AS-i põhikirjas. Lisaks reguleerib nõukogu liikme õiguseid, kohustusi ja ülesandeid nõukogu töökord. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2024. aastal toimus neli nõukogu koosolekut. Nõustamaks nõukogu, on nõukogu töö spetsiifiliste vormidena võimalik moodustada nõukogu organid, milleks on: 1) riigihangete läbiviimise komisjon; 2) siseauditi komisjon; 3) eelarve komisjon. Riigihangete läbiviimise komisjoni ülesandeks on analüüsida riigihangete läbiviimisega seotud küsimusi, valmistada nõukogule ette materjale riigihangete valdkonnas otsuste tegemiseks ja teiste riigihangete läbiviimisega seotud küsimustega süvendatud tegelemine. Siseauditi komisjoni ülesandeks on sisekontrolli süsteemi toimimise üle järelevalve teostamine. Eelarve komisjoni ülesandeks on eelarves kajastavate kulude üle järelevalve teostamine. Nõukogu organid saavad oma tööülesandeid nõukogult. Nõukogu organite esimehed valib nõukogu oma liikmete seast ning nende volitused kehtivad kuni nõukogu liikme volituste tähtaja lõpuni, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu liikmele riigihangete läbiviimise komisjoni või nõukogu muu organi tegevuses osalemise eest võib AS-i põhikirja punkti 5.17. kohaselt määrata täiendava tasu. 2024. aastal nimetatud komisjone ei moodustatud, sest AS-i töös puudusid keerulised ja mahukad teemad, milles nõukogu oleks vajanud nõustamist. Ainuaktsionär on määranud nõukogu liikmetele tasu. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele on määratud võrdne tasu, nõukogu esimehele on määratud suurem tasu. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta AS-s tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ja lähtuvad oma tegevuses AS-i ja selle omaniku huvidest. Nõukogu liikmed järgivad konkurentsikeeldu ja ei osale ettevõtluses AS-ga samal tegevusalal. 3. Juhatus Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Aktsiaseltsi juhatus on üheliikmeline. 2024. aastal olid AS-i juhatuse liikmeks (juhatajaks) perioodil 01.01.2024-31.08.2024 Joel Valge, perioodil 01.09-31.10 Ivo Tatrik ja alates 01.11 Ilmar Puskar. kes kuulub ainult käesoleva äriühingu juhatusse. Juhataja peab AS-i juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhataja ülesandeks on juhtida ja esindada AS-i äris vajaliku hoolsusega ja parima äritava kohaselt, juhindudes õigusaktidest, AS-i põhikirjast, AS-i üldkoosoleku ja nõukogu otsustest ning muudest järgimiseks kohustuslikest dokumentidest. Juhataja ametiülesanneteks on AS-i majandustegevuse juhtimine ja planeerimine, asjaajamise korraldamine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine, raamatupidamise korraldamine jms. toimingute tegemine, millised on kas otseselt või kaudselt vajalikud AS-i majandustegevuse korraldamiseks. Juhataja peab oma tegevuses silmas pidama Eesti Vabariigi kui AS-i omaniku huvide kaitset ja hea maine püsimist. Juhataja peab oma tegevuses lähtuma ja nõudma AS-i töötajatelt korrektsust, mõistlikkust ning säästlikkust. Juhataja õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel on sätestatud juhataja ametijuhendis ja juhatajaga sõlmitavas juhataja (ameti)lepingus. Juhataja tasu ja lahkumishüvitised on reguleeritud temaga sõlmitud ametilepingus, mis on eelnevalt AS-i nõukogus läbiarutatud ja kinnitatud. Kui AS on täitnud nõukogu poolt kinnitatud eelarve ja tegevuskava võidakse nõukogu otsusel maksta 8 juhatajale ühekordset preemiat kuni nelja eelmisel majandusaastal makstud keskmise juhataja kuutasu ulatuses. Nõukogu otsustab juhatajale preemia maksmise pärast AS-i majandusaasta auditeeritud aruande kinnitamist. 2024. aastal maksti juhatajale preemiat 2 kuupalga ulatuses juhataja 2023. aasta ametipalgast lähtuvalt. Juhataja tagasikutsumisel mõjuva põhjuseta teatab nõukogu sellest juhatajale vähemalt üks kuu ette ning maksab juhatajale hüvitist juhataja kahe kuu tasu suuruses summas. Nõukogul on õigus vabastada juhataja enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, tingimusel, et AS maksab selle eest juhatajale proportsionaalselt kompensatsioonina tasu, mis juhataja oleks saanud selle aja eest juhataja tasuna tagasikutsumise korral ühekuulise etteteatamistähtajaga, kuid mitte rohkem kui juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 2024 aastal otsustas nõukogu juhataja tagasi kutsuda alates 31.08. ning maksta talle hüvitist kahe kuu tasu suuruses summas. Juhataja tagasikutsumisel mõjuval põhjusel juhatajale lepingu lõppemisel lepingus ettenähtud hüvitist ei maksta. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige juhataja lepinguliste kohustuste korduvat, s.o vähemalt kahel korral rikkumist. AS-i nõukogu töökorra punkti 11. kohaselt otsustab nõukogu juhatajaga tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatajaga. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu AS-i esindaja. 2024. aastal nimetatud tehinguid ja õigusvaidlusi ei toimunud. Juhatuse liige pole AS-ga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, samuti AS-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Juhatuse liige ja AS-i töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ning ei tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi AS-i nimel. 4. Teabe avaldamine AS-i veebilehel www.alara.ee avalikustatakse: - majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne ning nõukogu ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse igale nõukogu liikmele ja juhatajale majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatajale makstud täiendav tasu (preemia). Aruanne ja ülevaade avalikustatakse veebilehel samal ajal nende esitamisega registrile. Veebilehel ei avaldata üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, sest AS-l on vaid üks aktsionär. 5. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS lähtub finantsaruannete koostamisel raamatupidamise seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2024. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu audiitorettevõte, kelleks on üldkoosoleku otsuse kohaselt PKF Estonia OÜ. Audiitorettevõte järgib seejuures eelnevalt nõukogu 9 poolt kinnitatud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi plaani. Enne audiitorteenuse lepingu sõlmimist toimub selle läbiarutamine ja kinnitamine AS-i nõukogu poolt. 6. Korruptsiooni ennetamine AS teadvustab, et korruptsioon seab ohtu demokraatia ja inimõigused, õõnestab head valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut, seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed alustalad. AS täidab korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 3, mille kohaselt peab AS tagama AS-i nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Korruptsiooniohu ennetamiseks rakendatakse AS-s järgmisi meetmeid: 1. AS-i juhatusel on väljatöötatud sisemine regulatsioon töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks; 2. rakendatud on praktika, mille kohaselt välisaudiitor teostab kord aastas majandusaasta aruande koostamise raames AS-i nõukogu liikmete ja juhataja osas ärihuvide kontrolli, lähtudes Korruptsioonivastasest seadusest ja AS-i poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist; 3. AS-i juhatus esitab osaluse valitsemist teostavale ministrile koos välisaudiitori poolt kinnitatud majandusaasta aruandega ülevaate välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest tehingutest seotud osapooltega; 4. AS-i juhatus ja keskastmejuhid osalevad avaliku sektori eetika tugevdamise ja korruptsiooni vältimisele suunatud koolitustel. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 3.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldama nende järgimist. Käesolevas aruandes antakse ülevaade AS-i tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. AS-i eesmärgiks on olla teistele Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. AS on 03.04.2019. a. ühinenud riigi osalusega ühingute kokkuleppega vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks eesmärgiga muuta oma eeskujuga Eesti ettevõtluskeskkond vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Tegemist on vabatahtliku kokkuleppega, millega liitudes kinnitab AS oma püüdlust järgmistes punktides: - mõtestama ja hindama oma tegevusega kaasnevat mõju ühiskonnale; - sõnastama oma organisatsiooni eesmärkides selged vastutustundlikkuse põhimõtted ning tagama, et neid rakendatakse järjekindlalt; - looma oma tegevuse kaudu lisaväärtust töötajatele, partneritele, kogukonnale ja kogu ühiskonnale; - olema oma tegevuses läbipaistvad ja eetilised, andes oma panuse ettevõtluskeskkonna arengusse; - jälgima, et organisatsioonis järgitaks kõigi osapoolte õiglase kohtlemise põhimõtteid; - jagama oma teadmisi ja kogemusi, et olla eeskujuks ja tõsta teadlikkust vastutustundliku ettevõtluse tähtsusest ühiskonnas; - vältima ja minimeerima oma tegevuses võimalikku kahju elukeskkonnale. Kokkuvõttes kuulub eetiline äritegevus AS-i põhiväärtuste hulka ja on AS-i jaoks oluliseks edufaktoriks. Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendab AS kasumlikku kasvu, hoiab huvirühmade usaldust ning toetab ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist. AS suhtub väga tõsiselt jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete juurutamisse oma igapäevategevustes. AS-i 10 eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses, alates kõige lihtsamast igapäevategevusest objektide haldamisel kuni mahukate projektideni. 1. Keskkonnamõju AS teadvustab endale, et keskkonnahoidlik tegevus on aluseks jätkusuutlikule keskkonnale ja tõhusalt toimivale ühiskonnale. Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus, paneb AS igapäevaselt kõigis oma tegevustes rõhku keskkonnakaitsele ja püüab viia oma äritegevuse mõju keskkonnale miinimumini. AS on seadnud oma tegevuste prioriteetideks inimese ja keskkonna. Seetõttu järgib AS nii oma töötajate väärtushinnangute kujundamisel, kui ka oma igapäevategevuses vastutustundliku ja jätkusuutliku keskkonnahoiu põhimõtteid. AS-s on juurutatud kiirgusohutuse kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi juhtimissüsteem), mis vastab standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Juhtimissüsteemi aluseks on kvaliteedijuhtpõhimõtted, klientide ja huvipoolte ning õigusaktidest tulenevad nõuded (vastavuskohustused). Juhtimissüsteemi eesmärk on läbi AS-i tegevuse tagada ioniseeriva kiirguse seisukohalt ohutu elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele, kindlustada kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete, keskkonnalubadega (kiirgustegevusluba ja vee- erikasutusluba) klientide ja huvipoolte poolt seatud vastavuskohustuste täitmine. Lisaks lähtub AS oma tegevuses kiirgusohutuse riiklikust arengukavas, selle rakendusplaanis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri ootustest ja Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingute tingimustest. AS-i juhtimissüsteem koosneb 4-st etapist: - planeerimine – eesmärkide ja ülesannete püstitamine. Protsesside väljaselgitamine, mis on vajalikud klientide ja huvipoolte nõuetele ja AS-i kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtetele vastavate tulemuste saavutamiseks; - teostamine – planeeritud protsesside elluviimine; - kontrollimine – protsesside vastavuse kontroll juhtpõhimõtetele, eesmärkidele ja ülesannetele; - parendamine – protsesside toimivuse pidevaks parendamiseks ja/või ohtude ennetamiseks läbiviidavad tegevused. Kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted moodustavad raamistiku juhtimissüsteemi eesmärkide ja ülesannete planeerimiseks ja selle toimuvuse tagamiseks. Juhtpõhimõtted on kooskõlas AS-i visiooni ja missiooniga, toetab AS-i strateegilisi eesmärke ning põhineb kiirgusohutuse põhiprintsiipidel. AS-i visioon on tulevastele põlvedele minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamine. AS-i missioon on radioaktiivselt saastunud objektide (Paldiski ja Tammiku objekt) dekomissioneerimine ning radioaktiivsete jäätmete nõuetekohane transport, käitlemine ja ladustamine. Ettevõttes hinnatud põhiväärtused on täpsus, kohusetunne, lojaalsus, koostöövalmidus ja soov omandada uusi teadmisi. AS-i kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted: - käitleme radioaktiivseid jäätmeid ALARA printsiibist juhindudes inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil; 11  - käitleme radioaktiivseid jäätmeid nii, et nende oodatav mõju ei tekitaks järeltulevatele põlvedele kohustust tegeleda minevikus tekkinud jäätmetega; - järgime alati oma tegevustes vastavust siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele tavadele; - parima võimaliku tehnika ja säästliku ressursikasutusega, töökorralduse pideva parendamise ning töötajate kindlustamisega nende tööks vajalike teadmiste, oskuste ja vahenditega tagame oma toodete ja teenuste kõrge, kõiki kliente ja huvipooli rahuldava kvaliteedi; - tagame ettevõttes radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kiirgusmõõteseadmete kalibreerimise kompetentsi järjepidevuse; - töötame järjepidevalt keskkonna saastamise vältimise ja vähendamise nimel ning kõik meie tegevused toimuvad viisil, mis tagavad keskkonnaseire tulemuste pideva paranemise. Juhtpõhimõtted on dokumenteeritud ja kinnitatud AS-i juhataja poolt. Juhtpõhimõtete jätkuvat sobivust hinnatakse vähemalt üks kord aastas juhtimissüsteemi juhtgrupi ülevaatusel. Juhtgrupp tagab töötajate ja AS-i alltöövõtjate teadlikkuse juht- ja tegutsemispõhimõtetest arusaamise koosolekute ja vestluste kaudu. AS-s on välja selgitatud olulised keskkonnaaspektid, millede pidev jälgimine võimaldab näha AS-i tegevusega seotud riske ja võimalusi. Riskide puhul on juhtimissüsteemi mõte toimida just ennetava vahendina. Võimalused võivad viia AS-is uute tavade kasutuselevõtmiseni, uute toodete turuletoomiseni, uute turgude avamiseni, uute klientidega ja huvipooltega tegelemiseni, partnerlussuhete loomiseni, uue ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseni ja teiste soovitavate ja elujõuliste võimalusteni AS-i, klientide ja huvipoolte vajaduste rahuldamiseks. Aspektid vaadatakse üle ning hinnatakse vähemalt kord aastas. Olulisi aspekte juhitakse ja kontrollitakse läbi AS-i eesmärkide ja/või läbi tööjuhiste kehtestamise. AS-i veebilehel www.alara.ee on avalikustatud AS-i kontaktid, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtted, keskkonnaseire tulemused, olulised keskkonnaaspektid ning informatsioon Paldiski ja Tammiku objektidel toimuvate olulisemate kiirgustööde kohta. 2. Sotsiaalne mõju AS tunnetab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ja teadvustab endale, et läbi oma tegevuste mõjutab AS ka ümbritsevat ühiskonda. AS personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida oma töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmab personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ja seda toetava töökeskkonna loomist. AS lähtub põhimõttest, et edu aluseks on eetilised, täpsed, kohusetundlikud, lojaalsed, koostöövalmid ja teadmishimulised töötajad. AS kinnitab, et austab ÜRO poolt kehtestatud „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“ ja panustab selles sätestatud eesmärkide tagamisse läbi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ning elluviimise kõigis oma tegevustes. AS püüab igati tagada häid töötingimusi ja normaalset töökeskkonda kõigile oma töötajatele. AS-i kõikidele töökohtadele on koostatud riskianalüüs, mis hõlmab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Analüüsis on määratud iga töökoha riskitase ja meetmed riskitaseme vähendamiseks. Tagasisidet töötajate rahulolu kohta saadakse iga-aastase kirjaliku töötajate arvamusküsitluse käigus. Lisaks sellele on ametisse määratud töökeskkonna volinik, kes aitab välja tuua ja juhtimissüsteemi juhtgrupile edastada võimalikke probleeme töökeskkonnas. Töötajate arvamusküsitluse tulemusi arutatakse kord aastas ning vajadusel võetakse kasutusele vajalikud meetmed. Kõigil töötajatel on õigus ja võimalus küsida oma töö tegemiseks vajalikke tingimusi, koolitusi ja töövahendeid, vajadusel ka otse juhatajalt. 12 AS-i kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ning laialdaste teadmiste ja kogemustega töötajaskond. AS-i üheks pikaajalise kestliku arengu eesmärgiks on AS-i kompetentsi järjepidevuse tagamine, milleks püüame AS-i töötajate vanuselise jaotuse hoida võimalikult mitmekesise, näiteks suurendades alla 35. aastaste töötajate osakaalu ja motiveerides pensioniikka jõudnud töötajaid töötamist jätkama. Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja teadmistest ja oskustest välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms. põhjal. 2024. aastal ei esinenud AS-s ühtegi diskrimineerimisjuhtumit. 3. Majanduslik mõju AS ostab teenuseid, mis on olulised põhitegevuste teostamiseks ning tugiteenuste toimimiseks lähtudes riigihangete seadusest ja sise-eeskirjast “AS ALARA riigihangete läbiviimise kord”. Teenusepakkujaid/tarnijaid valitakse vastavalt teenuse iseloomule. Eelistatud on koostöö ettevõtetega, kellega on olemas eelnev positiivne kogemus (oluline ka kiirgusohutuse seisukohalt), kompetents tellitava teenuse nõutaval tasemel osutamiseks, akrediteeritud juhtimissüsteemi olemasolu, hinna ja kvaliteedi suhte tasakaalukus ja ettevõtte soodne asukoht AS-i jaoks. Võrdse hinnaklassi korral eelistatakse ostmisel keskkonnasõbralikke tooteid. AS-i tegevusvaldkonnaga seotud peamised kliendid ja huvipooled on: - kliendid:  ministeeriumid ja ametid;  teadus- ja meditsiiniasutused;  asutused ja ettevõtted, kelle valduses on või võib olla radioaktiivseid materjale;  kiirgusmõõteseadmeid omavad asutused ja ettevõtted. - huvipooled:  asjakohased riiklikud järelevalveasutused ja regulatiivorganid;  rahvusvahelised või Euroopa Liidu organisatsioonid;  AS-i tegevuskohtade kohalikud omavalitsused (Lääne-Harju ja Saku vald);  kodanikuühendused ja valitsusvälised organisatsioonid;  kohalik elanikkond;  AS-i töötajad. Klientide ja huvipoolte rahulolu hindamine toimub läbi küsitluste, AS-i poolt osutatavate teenuste aruannete heakskiitmise, keskkonnalubade tingimuste täitmise, järelvalveasutuste ja regulatiivorganite kõikide nõuete õigeaegse täitmise ning leitud puuduste tähtaegse kõrvaldamise jne. Projektide, nagu näiteks Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine, Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamine ning saastunud metallijäätmete sulatamine, täitmisel on oluline teadus- ja arendustegevus. Nimetatud projektide puhul seisneb teadus- ja arendustegevus radioaktiivsete jäätmete olemasolevate käitlussüsteemide olulise täiendamises ning jäätmete käitlemise uute protsesside juurutamises. Näiteks pole allveelaevade tuumareaktoreid kusagil seni lõppladustatud. Samuti on Eesti esimesi riike, kes on Tammikul likvideerimas Nõukogude Liidus kõikjale rajatud radon-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Paldiski reakorisektsioonide ja radon-tüüpi hoidla lammutamisest ja tekkinud jäätmete lõppladustamisest saadavad teadmised ja kogemused on unikaalsed ning seetõttu on projektide täitmisel vajalik esmalt teostada mitmeid teaduslikke uuringuid kui ka rakendusuuringuid. 13 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 884 723 958 978 2 Nõuded ja ettemaksed 12 715 57 087 3 Kokku käibevarad 897 438 1 016 065 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 480 269 498 877 4 Kokku põhivarad 480 269 498 877 Kokku varad 1 377 707 1 514 942 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 83 820 111 321 5 Kokku lühiajalised kohustised 83 820 111 321 Kokku kohustised 83 820 111 321 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 862 900 862 900 Kohustuslik reservkapital 35 199 35 199 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 505 522 589 619 Aruandeaasta kasum (kahjum) -109 734 -84 097 Kokku omakapital 1 293 887 1 403 621 Kokku kohustised ja omakapital 1 377 707 1 514 942 14 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 16 290 64 300 7 Muud äritulud 670 084 8 381 657 8 Kaubad, toore, materjal ja teenused -7 728 -2 580 Mitmesugused tegevuskulud -283 665 -6 887 331 10 Tööjõukulud -418 409 -335 131 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -40 413 -40 731 4 Muud ärikulud -57 859 -1 278 791 13 Kokku ärikasum (-kahjum) -121 700 -98 607 Muud finantstulud ja -kulud 11 966 14 510 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -109 734 -84 097 Aruandeaasta kasum (kahjum) -109 734 -84 097 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse -16 865 -16 885 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise -92 869 -67 212 netomeetodi korral 15 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS ALARA 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standartiga. Eesti finantsaruandluse standarti põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine ja nõuete allahindluse summade hindamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse raha arvelduskontodel ja tähtajalisi hoiuseid pankades. Tähtajaliste deposiitidena kajastatakse üleöödeposiite ning kuni 1-aastase tähtajaga deposiite, mida on lühiajalise etteteatamisega võimalik katkestada. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid-kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 16 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonmäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Lühi- ja pikaajalised võlakohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse muude äritulude kirjel. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis jooksvalt ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks oli kuni 31.12.2024 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 01.01.2025 on maksumäär 22/78. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajasta tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled AS ALARA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikku (Eesti Vabariik) ning tegev- ja kõrgemat juhtkonda ja nendega seotud firmasid. 17 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Arvelduskontod 884 723 958 978 Kokku raha 884 723 958 978 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 156 156 Maksude ettemaksed ja 4 338 4 338 6 tagasinõuded Ettemaksed 8 221 8 221 Tulevaste perioodide 4 001 4 001 kulud Muud makstud 4 220 4 220 ettemaksed Kokku nõuded ja 12 715 12 715 ettemaksed 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 9 316 9 316 6 tagasinõuded Muud nõuded 44 999 44 999 Ettemaksed 2 772 2 772 Kokku nõuded ja 57 087 57 087 ettemaksed 18 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Lõpetamata Transpordivahendid seadmed projektid ja Muud ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2022 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 260 786 322 286 30 058 1 207 534 Akumuleeritud kulum 0 -420 200 -44 867 -207 534 -252 401 0 -672 601 Jääkmaksumus 31 432 403 558 16 633 53 252 69 885 30 058 534 933 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 4 675 4 675 Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 274 -19 631 -23 905 -40 731 31.12.2023 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 260 786 322 286 34 733 1 212 209 Akumuleeritud kulum 0 -437 026 -49 141 -227 165 -276 306 0 -713 332 Jääkmaksumus 31 432 386 732 12 359 33 621 45 980 34 733 498 877 Ostud ja parendused 0 0 0 16 840 16 840 4 965 21 805 Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 274 -19 313 -23 587 -40 413 Ümberliigitamised 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0 Ümberliigitamised 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0 ettemaksetest 31.12.2024 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 278 626 340 126 38 698 1 234 014 Akumuleeritud kulum 0 -453 852 -53 415 -246 478 -299 893 0 -753 745 Jääkmaksumus 31 432 369 906 8 085 32 148 40 233 38 698 480 269 19 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 18 716 18 716 Võlad töövõtjatele 29 752 29 752 Maksuvõlad 26 981 26 981 6 Muud võlad 8 371 8 371 Kokku võlad ja ettemaksed 83 820 83 820 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 38 417 38 417 Võlad töövõtjatele 26 427 26 427 Maksuvõlad 20 943 20 943 6 Muud võlad 11 284 11 284 Saadud ettemaksed 40 40 Muud saadud ettemaksed 40 40 Sihtfinantseerimise kohustus 14 042 14 042 Sihtfinantseerimise ettemaksed 168 168 Kokku võlad ja ettemaksed 111 321 111 321 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 3 546 0 1 947 Üksikisiku tulumaks 0 8 092 0 6 455 Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 51 Sotsiaalmaks 0 13 763 0 11 251 Kohustuslik kogumispension 0 818 0 584 Töötuskindlustusmaksed 0 762 0 655 Ettemaksukonto jääk 4 338 9 316 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 338 26 981 9 316 20 943 20 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 16 290 64 300 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 16 290 64 300 Kokku müügitulu 16 290 64 300 Müügitulu tegevusalade lõikes Ohtlike jäätmete kogumine 8 251 45 825 Sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine 5 033 4 438 Ehitise rent 1 534 1 534 Muu müük 1 472 12 503 Kokku müügitulu 16 290 64 300 Lisa 8 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 670 084 8 381 657 9 Kokku muud äritulud 670 084 8 381 657 Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2022 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2023 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks MKM 0 0 326 500 -326 500 0 0 Kliimaministeerium 8 670 0 6 909 350 -6 945 679 44 999 0 KIK 0 0 1 109 646 -1 109 478 0 168 Kokku sihtfinantseerimine 8 670 0 8 345 496 -8 381 657 44 999 168 tegevuskuludeks Kokku 8 670 0 8 345 496 -8 381 657 44 999 168 sihtfinantseerimine 21 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2024 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kliimaministeerium 44 999 0 715 083 0 -670 084 0 0 KIK 0 168 0 168 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 tegevuskuludeks Kokku 44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 sihtfinantseerimine 2024. aastal sihtfinantseeris AS ALARA tegevuskulusid Kliimaministeerium. Kliimaministeeriumilt saadi tegevuskulude katteks 670 084 eurot. Laekumine 715 083 eurot sisaldab mitterahalist tehingut (tasaarveldus) summas 14 042. 2023. aastal sihtfinantseerisid AS ALARA tegevuskulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Kliimaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Energia 49 337 69 394 Elektrienergia 42 059 61 402 Kütus 7 278 7 992 Mitmesugused bürookulud 17 887 3 063 Lähetuskulud 3 021 8 324 Koolituskulud 4 731 3 051 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 363 1 331 Sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud 0 6 085 960 Edasi antud sihtfinantseerimine 0 425 506 Tammiku jäätmehoidla likvideerimine 18 153 46 184 Kiirgusseiresüsteemide arendamine 0 20 988 Keskkonnauuringud 16 812 17 597 Valveteenused 112 976 106 597 Muud 59 385 99 336 Kokku mitmesugused tegevuskulud 283 665 6 887 331 Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 22 AS ALARA 2024. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 5 581 3 210 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 229 760 175 463 Sotsiaalmaksud 105 074 83 137 Juhatuse tasu 68 787 61 040 Nõukogu tasu 14 291 11 009 Puhkusereservi muutus -179 2 683 Muud 672 1 799 Kokku tööjõukulud 418 405 335 131 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 9 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 8 8 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 5 Lisa 13 Muud ärikulud (eurodes) 2024 2023 Käibemaksukulu 57 698 1 276 875 Muud 161 1 916 Kokku muud ärikulud 57 859 1 278 791 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 83 078 72 049 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva Jaanuaris 2025 anti AS’le ALARA üle aktsiakapitali suurendamise teel mitterahalise sissemaksega Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse varad. Edaspidi hakkab neid varasid haldama AS ALARA. Äriregistri kanne aktsiakapitali suurendamiseks 2 066 600 € võrra tehti 20.01.2025. Uus aktsiakapitali suurus on 2 929 500 eurot. 23  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS ALARA aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts ALARA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Rein Ruusalu Vandeaudiitori number 261 PKF Estonia Osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 12 Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314 14.03.2025  20 2 4 . MAJANDUSAASTA KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK Eelmiste perioodide jaotamata kasum 505 522 eurot Aruandeaasta ka hj um 109 734 eurot Kokku 395 788 eurot Jaotamine: Eraldised reservkapitali 1/20 aruandeaasta kasumist 0 eurot Dividendid 0 eurot Kokku eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 395 788 eurot Kokku 395 788 eurot AS ALARA juhatus teeb ettepaneku kinnitada 20 2 4 . aasta ka hj um 109 734 eurot , katta 202 4 . aasta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt ning jätta vaba omakapital summas 395 788 eurot jaotamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Puskar Juhataja AS ALARA Hr. Ilmar Puskar Leetse tee 21 76806 Paldiski Harju maakond Vandeaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta 1. Töövõtt ja selle läbiviimine Töövõtu alus on ainuaktsionäri otsus 05.01.2015 nr 15-0002. Töövõtu objektiks olid vastavalt PKF Estonia OÜ 0 5 . 01 .20 2 3 audiitorteenuse osutamise lepingus sätestatule korruptsiooniohtu ennetavad meetmed ja seotud osapooltega tehtud tehingud AS-is ALARA (edaspidi nimetatud ka AS). Töövõtu läbiviimisel lähtusime rahvusvahelisest seonduvate teenuste standardist (Eesti) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ ja Audiitorkogu juhendmaterjalist vandeaudiitoritele „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“. Töövõtu käigus viisime läbi järgmised audiitorteenuse osutamise lepingus kokku lepitud protseduurid: 1) Tegime juhatuse liikmele Ilmar Puskarile järelepärimise korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli kohta AS-is. 2) Küsisime juhatuse liikmelt Ilmar Puskarilt kas sisemist regulatsiooni, mis vastab korruptsioonivastase seaduse nõuetele ja maandab võimalikud korruptsiooniriskid AS-is on 20 2 4 .a. muudetud ja kas AS rakendab koostatud regulatsiooni . 3) Küsisime juhatuse liikmelt Ilmar Puskarilt seotud osapoolte nimekirja ja seotud osapooltega 20 2 4 . aastal tehtud tehingute nimekirja. 4) Kontrollisime seotud osapooltega tehtud tehinguid AS-i raamatupidamisregistrite ja algdokumentide baasil. 5) Küsisime juhatuse ja nõukogu liikmetelt kirjaliku kinnituse nende võimalike ärihuvide kohta seoses AS’ga ALARA. Töövõtu käigus läbiviidud protseduurid ei kujutanud endast auditit ega ülevaatust ja seetõttu käesolevas aruandes ei väljendata auditile ega ülevaatusele omast kindlustunnet. Töövõtu läbiviimiseks oli võimalik kasutada erinevaid meetodeid ning sõltuvalt kasutatud meetodist, tehtud hinnangutest ning lähteandmete paikapidavusest võivad töövõtu tulemused olla erinevad. Töövõtu läbiviimisel kasutasime järgmist lähteinformatsiooni: 1) Korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamine ALARA AS-is – 30.03.2015 kinnitatud eeskiri. 2) Nimekiri seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta. 3) AS-i raamatupidamisregistrid ja algdokumendid ning päringud Credit Info andmebaasist. 4) AS-i juhatuse liikme Ilmar Puskar suulised ja kirjalikud selgitused. 2. Faktilised tähelepanekud Kokkulepitud protseduuride läbiviimise tulemusena esitame järgmised tähelepanekud: 1) Punktis 1 kirjeldatud protseduuri tulemusel veendusime, et AS on rakendanud meetmed korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli kohta. 2) Punktis 2 kirjeldatud protseduuride tulemusel veendusime, et korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastav ja võimalikke korruptsiooniriske maandav sisemine regulatsioon on AS-is olemas ja see on rakendatud. 3) Punktides 3 ja 4 kirjeldatud protseduuride tulemused on esitatud tabelis. Seotud osapool Tehingu kirjeldus Summa Vandeaudiitori tehtud toimingud Järeldused Joel Valge Juhatuse liikme tasu + lõpparve 58 787 € Arvestatud tasu võr d lemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Ilmar Puskar Juhatuse liikme 10 000 € Arvestatud tasu võr d lemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Tarmo Lindemann Nõukogu esimehe tasu 9 491 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Reelika Runnel Nõukogu liikme tasu 2 4 00€ Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Kalle Viks Nõukogu liikme tasu 2 400 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Vandeaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta on mõeldud kasutamiseks ainult AS ALARA juhatusele, nõukogule ning Kliimaministeeriumile. Seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada teistele isikutele. Audiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta puudutab ainult AS- i sisemist regulatsiooni ja 20 2 4 . aastal seotud osapooltega tehtud tehinguid ning ei laiene AS-i finantsaruannetele tervikuna. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Ruusalu Vandeaudiitori number 261 PKF Estonia OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 12 Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314 14.03 .202 5 AKTSIASELTSI ALARA nõukogu aruanne AS-i 2024. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule AS ALARA nõukogu, koosseisus Tarmo Lindemann (esimees), Kalle Viks ja Birgit Parmas esitab üldkoosolekule kinnitamiseks AS ALARA 2024. majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. AS ALARA põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuste teostamiseks on riigieelarves ettenähtud sihtotstarbeline toetus, kusjuures 2024. aastal oli toetus riigieelarvest 653 000 eurot. Sellele lisaks kasutab AS Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi Agentuur) vahendeid. Ülejäänud tulu saadi peamiselt teistes ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise ning transpordi eest 16 290 eurot. AS omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 24.05.2026. a.) ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (tähtajatu). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks (loa kehtivusega kuni 19.11.2025.a.) ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (loa kehtivusega kuni 30.05.2027. a.). AS ALARA kõik aktsiad kuuluvad riigile, aktsiaselts on Kliimaministeeriumi valitsemisalas. 2024. aastal olulisemateks töödeks olid: 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja Tammiku objektidel: 2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. 2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. 3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. 4. Saastunud metallijäätmete sulatamine. 1 5. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. 6. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (VOJKK) ülevõtmisega seonduvad tegevused. Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 6 955 eurot ning jäätmete transpordi eest 1 298 eurot. Omanikuta kiirgusallikate transpordi, käitlemise ja vaheladustamise eest 2024. aastal laekus 17 084 eurot. Investeeringud 2024. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks kasutati 4 966 eurot. Majandustulemustest 2024. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 118 924 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 181 650 eurot. Majandusaasta lõppes 109 734 euro suuruse kahjumiga, mis oli tingitud asjaolust et Agentuurilt saadud Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi lõplik paigaldamine ja kasutusele võtmine toimub 2026 aastal ning samuti metallijäätmete transpordiks planeeritud konteinerite hankimise kulu (100 000 eurot) lükkus tarne viibimise tõttu 2025 aastasse. 2024. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine: Nõukogu esimees Tarmo Lindemann, nõukogu liikmed Kalle Viks ja Reelika Runnel. 2024. aastal toimus neli nõukogu koosolekut. Nõukogu on AS-i tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud järgmiselt: - kinnitanud 2023. a. majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi plaani; - kinnitanud 2024. aasta eelarve (tulude-kulude eelarve, investeeringute eelarve, rahavoogude eelarve, tegevuskava); - kinnitanud strateegia aastateks 2024 – 2029; - kiitnud heaks 2023. a. teise poolaasta majandustulemused; - kiitnud heaks 2023. aasta teise poolaasta ja tervikuna 2023. aasta sihtotstarbelise toetuse kasutamise aruande; - kiitnud heaks 2023. aasta teise poolaasta aruande omanikuta kiirgusallikate ohutustamisest ja selleks valmisolekust; - võtnud teadmiseks 2024. aasta sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepinguga seotud informatsiooni; - kiitnud heaks 2023. majandusaasta aruande; - võtnud teadmiseks audiitorettevõtte kinnituskirja saldoandmiku õigsuse kohta seisuga 31.12.2023; - võtnud teadmiseks audiitorettevõtte aruande 2023. aasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete ja seotud osapooltega tehtud tehingute kontrollimisest; - kinnitanud nõukogu 2023 aruande; 2  - kinnitanud eelarve prognoosi aastateks 2025 kuni 2028; - kiitnud heaks 2024 finantsplaani; - kiitnud heaks dividendide mittemaksmise perioodil 2024-2028; - kiitnud heaks 2024. a. esimese poolaasta majandustulemused; - kiitnud heaks 2024. aasta esimese poolaasta sihtotstarbelise toetuse kasutamise aruande; - kiitnud heaks 2024. aasta esimese poolaasta aruande omanikuta kiirgusallikate ohutustamisest ja selleks valmisolekust; - kutsunud tagasi juhatuse liikme; - valinud juhatuse liikme. Nõukogu liikmete tasud 2024. aastal olid: Tarmo Lindemann – 9491 eurot; Reelika Runnel – 2 400 eurot; Kalle Viks – 2400 eurot. Nõukogu liikmete tasud kokku 2024. aastal olid 14 291 eurot. Äriühingu igapäevast majandustegevust juhtis perioodil 01.01.2024 kuni 31.08.2024 juhataja Joel Valge. 01.09.2024 kuni 31.10.2024 täitis juhataja kohustusi Ivo Tatrik ja 01.11.2024 kuni 31.12.2024 juhataja Ilmar Puskar. 2024. aastal oli äriühingu töötajate arv 11. Juhataja tasu 2024. aastal oli kokku 68 787 eurot (sh. Joel Valge juhatuse liikme tasu koos lõpparvega 58 787 eurot ja Ilmar Puskari juhatuse liikme tasu 10 000 eurot) Nõukogu hindab kuni 31.08.2024 juhataja tegevuse rahuldavaks ning alates 01.09.2024 on keeruline juhatuse vahetuse tõttu lühiajaliselt juhatuses olnutele veel hinnangut anda. 2024. aasta eelarve ja tegevuskava on täidetud. AS ALARA eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 on 395 788 eurot. Nõukogu toetab juhatuse ettepanekut kinnitada 2024. aasta kahjum 109 734 eurot ja jätta vaba omakapital summas 395 788 eurot jaotamata. Võimaliku hädaolukorra likvideerimiseks on vajalik reserv, mis oleks vajalik võimaliku kiirgushädaolukorra lahendamiseks1 Paldiski endisel tuumaobjektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas, seoses AS-i (kiirgus)tegevusega, mille maksumus eksperthinnangu alusel sõltuvalt hädaolukorra spetsiifikast võib ulatuda kuni 1,8 miljoni euroni. Võimaliku saastuse leviku kiireks piiramiseks on reeglina vajalikud kohesed meetmed, mis võivad eeldada ka koheseid kulusid materjalide, seadmete vms. soetamiseks. Omamata reservi vähemalt 500 000 eurot ei pruugi AS suuta vajalikul määral hädaolukorda likvideerida. AS-l on kiirgustegevusload Paldiski endise tuumaobjekti saastusest puhastamiseks ja radioaktiivsete jäätmete vaheladustamiseks ning Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla 1 – kiirgusseaduse paragrahv 32 lõige 14 kohustab kiirgustegevusloa omanikku leevendama hädaolukorra (seaduses nimetatud „avariikiirituse olukorra“) tagajärgi. 3 ohutustamiseks. Mõlemal objektil toimub kiirgusseaduse paragrahvi 34 lõike 2 mõistes suure ohuga kiirgustegevus. 2025. aastal on AS-l plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks: 1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine. 3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Maa-ala vabastamise metoodika kooskõlastamine keskkonnaametiga ning selle alusel mõõtmised märts/aprill- sõltuvalt ilmastikust. Analüüside tulemused ja vabastamistaotluse esitamine maikuus. Keskkonnaameti vabastamisotsus juunis ja objekti lõplikud korrastustööd (aia, soojaku eemaldamine pinnase korrastamine/haljastus) juulis. 5. Paldiski objektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Metalli ümberpakendamine soetatud transpordikonteineritesse ajavahemikus 15.02.2025 – 30.05.2025. Konteinerite väljavedu sulatamisse mai-juuni. 6. Keskkonna- ja kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 7. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine. 8. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse käivitamine. Kiirgustegevusluba kiirgusallikate kasutamiseks. Esimesel poolaastal erinevad koolitused ja paralleelselt koostame kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis saab lõplikult valmis aasta lõpuks. Lisaks novembris on plaanitud võrdluskatsetes osalemine (läbimine akrediteerimise eeldus) ning detsember akrediteerimistaotluse esitamine. Akrediteeritud teenuse osutamine algaks 2026 koheselt akrediteeringu saamisel. 9. RAJALA tegevused Hanke korraldamine asukohapõhisteks uuringuteks seoses üleujutuse riski hindamise ja võimalike maandamismeetemetega. Lepingu sõlmimine maikuus ja tööde teostamine mai-detsember. 2025. aastal on AS-l plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Vaivara OJKK käitamiseks ja arendamiseks: 1. Vaivara tasuvusanalüüside ja edasiste tegevusplaanide koostamine. Veebruaris kiri suurematele ohtlike jäätmete käitlejatele (EcoPro, RagnSells ja Epler ja Lorenz) 2026 ladestatavate jäätmete ning nende Vaivarasse ladestamise vajaduse kohta. Märtsis tulenevalt saadud infost sisend omaniku ootuste dokumenti ja tegevusplaanid Vaivara laiendamise ja vajadusel ka konserveerimise ning sulgemise kohta koos kulu/tuluhinnangutega. 2. Vaivara hangete plaan 2.1.Kärgede sulgemishange- märtsis hanketingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine. juuni-juulist hankelepingu sõlmimine. Sulgemistööd august-detsember. (kestavad ca 5 kuud). 4  2.2. Kärgede projekteerimishange – aprillis hanketingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine. maikuus lepingu sõlmimine, et projekteerimine koos ehitusloa taotlemisega mai-oktoober. 2.3. Kärgede ehitushange – tingimuste koostamine ja hanke välja kuulutamine oktoober. Lepingu sõlmimine detsember. Ehitamine 2026 jaan-detsember. 2.4 Omanikujärelevalve hange- tingimuste koostamine ja välja kuulutamine juuli. Hankeleping august. Töö teostamine ehitamise lõpuni 2026 aasta lõpp. 3. Ladestatavate jäätmete vastuvõtmise ja ladestamise korraldamine. 900kuupmeetrit/900t hinnaga 175 euri tonnist. Ladustamine ajavahemikus märts- juuni. Ladestamine juulis. 4. Veebruar-märts käitlemise eeskirjad OJ jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja ladestamiseks ja heitvee puhastamise protsessi juhend. 5. Heitvee puhastamise protsessi optimeerimiseks lahenduste välja töötamine ja rakendamine (vajadusel loa muutmine). 2025 aasta jooksul. 6. EMAS taotlemine. Leping tõendamisasutuse Metrosertiga ja veebruaris leping konsultandiga. Ettevalmistavad tegevused 2025 aasta jooksul ja taotlemine 2026. 7. Heitvee puhastamise protsessi toimimise tagamine. 3 korda aastas vajalik betooni valmistamist teha. Üks valmistamise periood koosneb ca 7-8 st kolmepäevasest betooni valmistamise tsüklist (1x nädalas), kus siis ka iga tsükli ajal üheks päevaks vajalik täiendavalt 2-3 inimese tööjõu kaasamine. Ülalnimetatud Paldiski ja Tammiku haldamise ja projektide täitmisega seotud tööde teostamiseks on AS-le ALARA 2025. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust 444 600 eurot (haldamine) ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid 185 000 eurot (projektid). Paldiski objektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalikuks käitlemiseks kasutatakse 600 000 eurot ning RAJALA tegevusteks (Hanke korraldamine lõppladustuspaiga asukohapõhisteks uuringuteks seoses üleujutuse riski hindamise ja võimalike maandamismeetemetega) 250 000 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid. Ülalnimetatud Vaivara OJKK käitamise ja arendamisega seonduvateks töödeks on AS ALARA riigieelarve reservist eraldatud kokku 4,8 miljonit eurot, mis jaguneb vastavalt 500 000 eurot tegevustoetuseks, 300 000 eurot jäätmekärgede sulgemistööde teostamiseks ja 4 miljonit eurot uute jäätmekärgede rajamise investeeringutoetuseks. 2025. aasta investeeringuna on kavas Vaivara OJKK käitamiseks vajaliku väiketraktori soetamine maksumusega kuni 30 000 eurot. Omaniku ootuste täitmine: 07.03.2023 kinnitatud omaniku ootuste kohaselt on omanik seadnud AS-le ALARA ülesandeks: -käidelda radioaktiivseid jäätmeid inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil; -tagada valmisolek radioaktiivse saastuse hädaolukordadeks Paldiski ja Tammiku objektidel ning osaleda kiirgushädaolukordadeks valmisoleku võimekuse arendamisel Eestis tervikuna (sh. omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel); 5 -töötada välja ja rakendada radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteem, mis on vajalik hindamaks, millised jäätmed on võimalik tulevikus vabastada ja millised lõppladustada; -jätkata Paldiski endisel tuumaobjektil asuva kahe reaktorisektsiooni lammutamisega seotud keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega. Täna on tagatud Paldiski objektil asuvate reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine kuni 50 aastaks ja seejärel tuleb alustada reaktorisektsioonide demonteerimisega (perioodil 2040-2050); -jätkata radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seotud keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega. Alustada lõppladustuspaiga projekteerimise ja ehitamisega. Paldiski objektil asuvate reaktorisektsioonide demonteerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed ladustatakse hiljemalt 2040. aastaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika; -kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamise rahastamisvõimaluste väljaselgitamine eesmärgiga luua võimekus kõigi Eestis kasutatavate, toodetavate ja edasi müüdavate kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiseks. AS ALARA tegevus 2024 ja planeeritavad tegevused 2025 vastavad omaniku ootustele ning omaniku ootused on täidetud. Põhjendus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta: - AS ALARA põhiülesandeks on kahe minevikupärandina riigi vastutusse antud spetsiifilise objekti – Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ning ohutustamine; - radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks ja vaheladustamiseks teistelt asutustelt ja ettevõtetelt, mis vastab rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning vaheladustamise nõuetele. Ettevõttetulu teistelt ettevõtetelt radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teenuse eest on kaduvväike võrreldes kulutustega, mis on vajalikud desaktiveerimise ja demontaažitööde teostamiseks Paldiski ja Tammiku objektidel. - AS ALARA on ainuke tööstuses, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. AS omab ainsana piisavat oskusteavet omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel. - AS ALARA omab ja haldab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust, mis on ainus prügila Eestis, kus on võimalik ladestada selliseid ohtlikke jäätmeid, millele alternatiivne käitlusvõimalus puudub. - AS ALARA on keskvalitsusse kuuluv riigi osalusega äriühing riigieelarve seaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Lindemann Kalle Viks 6 (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Parmas 7  Omaniku ootused AS-le ALARA Riigi osalemise põhjused äriühingus AS ALARA on riigi äriühing, milles riik osaleb avalikust ja strateegilisest huvist lähtuval eesmärgil. AS ALARA tegevuse eesmärk on ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine, radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ning ohtlike ja tavajäätmete ringkasutuse suurendamine Eestis. Eesti Vabariik omab AS-s ALARA osalust järgmistel kaalutlustel: • AS-il ALARA on oluline roll minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamisel; • AS ALARA haldab riigile kuuluvat Paldiski endist tuumaobjekti, sh tagab radioaktiivsete jäätmete käitlemise vastavuse kõigile asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu nõuetele; • AS ALARA haldab riigile kuuluva Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlat ning tegeleb objekti vabastamisega kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest; • AS ALARA tegevuse kaudu on võimalik kujundada kogu kiirgusohutuse arengut Eestis, tagamaks selle vastavus siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele tavadele; • AS ALARA omab ja haldab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust, mis on ainus prügila Eestis, kus on võimalik ladestada selliseid ohtlikke jäätmeid, millele alternatiivne käitlusvõimalus puudub. Üldised eesmärgid äriühingule Eesti Vabariik seab äriühingule viis peamist eesmärki: ▪ tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega; ▪ täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele; ▪ olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse; ▪ vältida või vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ehk jalajälge ning integreerida jätkusuutlikkuse kaalutlused riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemidesse; ▪ investeerida teadus- ja arendustegevusse, kui teadus- ja arendustegevus on äriühingu põhitegevus või seda toetav; ▪ hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest; ▪ tagada enda tegevusvaldkonnas kõrgema taseme keskkonnaohutus. Lisaks seab omanik AS-le ALARA ülesandeks uute teenusevaldkondade arendamise, valdkondliku kompetentsi koondamise (kiirgus- ja keskkonnakaitselised, tehnilised jms analüüsid, uuringud) ning uute kontaktide, võrgustike ja äriideede initsieerimise ohutusnõuete täitmisel. 1 AS-l ALARA tuleb tagada oma toodete ja teenuste kõrge, kõiki kliente rahuldav kvaliteet säästliku ressursikasutuse, töökorralduse pideva parendamise ning töötajate kindlustamisega nende tööks vajalike teadmiste, oskuste ja vahenditega. Valdkondlikud eesmärgid AS ALARA lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018‒2027, selle rakendusplaanis 2022‒2025 ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest. Samuti lähtub AS ALARA Riigi jäätmekavas 2023-2028 seatud eesmärkidest. Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused on järgmised: 1. Käidelda radioaktiivseid jäätmeid inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil: • tagada valmisolek radioaktiivse saastuse hädaolukordadeks Paldiski ja Tammiku objektidel ning osaleda kiirgushädaolukordadeks valmisoleku võimekuse arendamisel Eestis tervikuna (sh omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel); • Eesti Vabariigi ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine nende käitlemiseks ja hoiustamiseks; • koostöös omanikuga töötada välja ja rakendada radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteem, mis on vajalik hindamaks, millised jäätmed on võimalik tulevikus vabastada kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest ja millised lõppladustada; • rahastuse olemasolul alustada Paldiski endisel tuumaobjektil asuva kahe reaktorisektsiooni lammutamisega seotud keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega. Täna on tagatud Paldiski objektil asuvate reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine kuni 50 aastaks ja seejärel tuleb alustada reaktorisektsioonide demonteerimisega (perioodil 2040-2050); • rahastuse olemasolul viia läbi radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimiseks ja ehitamiseks vajalikud uuringud ja eeltegevused, sh planeeringuprotsessis osalemine ja tegevuslubade taotlemine jne. Mõõdik: välja on töötatud tegevusplaan ja koostöös omanikuga tagatud rahalised vahendid selleks, et: o aastaks 2030 on valminud lõppladustuspaiga põhiprojekt. o aastaks 2040 on valminud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. 2. Ohtlike jäätmete vastuvõtu, ladustamise, ladestamiseks ettevalmistamise ja ladestamise korraldamine Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses (Vaivara OJKK) inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil: • ohtlike jäätmete pikaajalise vastuvõtu, ladustamise ja ladestamise võimekuse tagamine Eestis, sh uute ladestuskärgede projekteerimine ja ehitamine, mis muuhulgas peab kindlustama, et erakorralise vajaduse tekkides on riigis võimekus ohtlike jäätmete käitlemiseks ka juhul, kui eraettevõtted seda teenust ei paku; • Vaivara OJKK keskkonnaohutuse tagamine; • Ohtlike jäätmete prügilas ladestatakse ainult selliseid jäätmeliike, millele puudub alternatiivne käitlusvõimalus. Mõõdik: ohtlike jäätmete prügila ladestusala laiendus valmib 2026. aasta jooksul. 2 3. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine eesmärgiga luua võimekus kõigi Eestis kasutatavate, toodetavate ja edasi müüdavate kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiseks. Mõõdik: aastaks 2027 on kalibreerimiskeskus akrediteeritud ning valmis teenust osutama. Finantseesmärgid Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid: 1. Kasumlikkus - riik omanikuna ei oota äriühingult iseseisva investeerimise võimekust. Omanik peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist radioaktiivsete jäätmete valdkonna tegevustes. Ohtlike jäätmete valdkonna tegevuses (Vaivara OJKK majandamisel) ootab omanik pikaajalises vaates kasumlikku majandamist ja kapitalikulu tagasiteenimist. • omakapitali hinna järgnevateks aastateks (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“. Tagada iga-aastaselt äriühingu omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel; • kuna Eesti Vabariik omanikuna finantseerib AS-ilt ALARA tellitavaid teenuseid läbi sihtotstarbelise toetuse, siis on omaniku esmane ootus teenuste osutamine kõiki keskkonnanõudeid järgides ja alles seejärel minimaalse omakapitali hinna järgimine; 2. Efektiivsus - omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole. 3. Dividendipoliitika - seni, kuni AS ALARA puhul on tegemist riigi, kui omaniku poolt doteeritava äriühinguga, ei oota Eesti Vabariik äriühingult stabiilseid dividende (omanikutulu), vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises perspektiivis. 4. Finantsriskide juhtimine – majandustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda keskmisest madalamast riskitasemest ja konservatiivsest kapitalistruktuurist. • kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud. • tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS ALARA aktsiate valitseja üle ning ajakohastab vähemalt kord kolme aasta jooksul. 3