Elering AS 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 14.05.2025 nr 1-3/25/7 Elering AS Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister Häälte arv: 229 890 Elering AS 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud Elering AS 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada Elering AS 2024. aasta puhaskasum summas 15 659 000 eurot ja jaotamatata kasum seisuga 31.12.2024 summas 159 685 000 eurot ning jaotada see järgmiselt: (i) 783 000 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali (ii) 15 659 000 eurot dividendidena riigieelarvesse (iii) 141 313 000 eurot jaotamata kasumisse. 3. Maksta aktsionärile dividendidena välja 15 659 000 eurot 1 kuu jooksul. 4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine äriühingus on vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Saata: Elering AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Gunnar Okk, Jaanus Uiga, Sirli Männiksaar, Janek Stalmeister, Merike Saks  Juriidiline aadress: Kadaka tee 42 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-post: [email protected] Koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Kalle Kilk Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers  Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5 Tegevusaruanne 9 Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 9 Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 10 Eesmärk 2: tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 15 Eesmärk 3: Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine 19 Eesmärk 4: pühendunud töötajad 21 Eesmärk 5: kliendirahulolu 22 Eesmärk 6: majandusliku lisandväärtuse loomine 23 Majandustegevuse ülevaade ja 2024. aasta tulemused 25 Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering“ 35 Ühingu juhtimine 39 Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses 55 Raamatupidamise aastaaruanne 69 3 4  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 KALLE KILK juhatuse esimees JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 18 aastat tagasi, aastal 2007 allkirjastasid Balti riikide peaministrid ühise kommü- nikee, milles kinnitasid, et Eestil, Lätil ja Leedul mille eesmärk oli tugevdada Baltimaade sisest elektrivõrku, rajada täiendav ühendusliin Leedu ja Poola vahele ning arendada välja uuenduslike on strateegiline eesmärk liituda Mandri-Euroopa seadmete park Baltimaade elektrisüsteemide sünkroonalaga. Selle 18 aasta taguse sammuga stabiilse talitluse tagamiseks. algas meie energeetika viimaste aastakümnete suurima energiajulgeolekumõjuga protsess. 2024. aasta oli kogu eelkirjeldatud maratoni Selle protsessi esimesed aastad olid suunatud lõpuspurdi aasta, kuna 2023. aastal vastu võe- peamiselt sünkroniseerimise tehnilistele eel- tud otsuse tulemusena toodi sünkroniseerimise uuringutele ja parimate võimalike turvaliste tähtaeg ligi aasta võrra varasemaks – 2025. tehniliste lahenduste välja töötamisele. Aastatel aasta lõpust 2025. aasta veebruarikuusse. See 2014–2018 oli peamine fookus osapoolte vaheli- nõudis tõsist pingutust, et tagada kõik kriitilised se kokkuleppe välja töötamisel, mille tulemusel tegevused enne ümberühendamist. Tuli lõpetada vormistati kolme Balti riigi, Poola ja Euroopa olulised ehitustööd, rakendada infosüsteemid, Komisjoni ühine kokkulepe ning teekaart sünkro- välja töötada süsteemi juhtimiseks vajalikud niseerimise läbiviimiseks. Sellega käivitus eel- mehhanismid ja kokkulepped ning kinnitada kõige Baltimaade, kuid ka terve Euroopa mõis- süsteemiteenuste toimimiseks vajalikud metoo- tes mastaapne sünkroniseerimise elluviimise dikad ja regulatsioonid jne. Eleringi meeskond programm. Selle programmi investeeringute ja meie head koostööpartnerid on tõestanud, et rahaline maht on kokku ca 1,6 miljardit eurot, meil on olnud tarkust, jõudu ja sihikindlust teha 5  JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE erakordselt suur pingutus. Tulemus, mille saavu- Ülejäänud Eleringi elektri- ja gaasivõrkude tamist mõned pidasid küsitavaks, on muutunud talitluskindlus oli 2024. aastal igati eeskujulik. reaalsuseks. 2024. aasta lõpuks oleme täielikult Gaasivõrgus selliseid katkestusi ei esinenud, valmis viimaste ühenduste katkestamiseks ida- mille tõttu oleks klientidele gaas jäänud kohale naabri elektrisüsteemiga. toimetamata. Elektrivõrgus esines 14 sellist sündmust, millega kaasnes kliendi toitekatkes- tus (kahe võrra vähem kui aastal 2023), ja kuigi 2024. aasta oli kogu eelkirjeldatud maratoni katkestusega kaasnenud andmata energia kogus lõpuspurdi aasta, kuna 2023. aastal vastu võe- kujunes 2024. aastal eelmisest aastast mõne- tud otsuse tulemusena toodi sünkroniseerimise võrra suuremaks (69,6 MWh võrreldes 55,4-ga), tähtaeg ligi aasta võrra varasemaks – 2025. aasta jääb varustuskindluse mõõdikuna kasutatav lõpust 2025. aasta veebruarikuusse. kümne aasta keskmine kogus siiski alla selle piiri, mille oleme endale eesmärgiks seadnud. Meie aastat ei teinud sealjuures sugugi kergemaks Lisaks võrkude töökindluse tagamisele on Ele- asjaolu, et 8. oktoobrist 2023. aastal oli rikkeliselt ringil oluline roll kanda Eesti tervikliku varustus- tööst väljas Eesti ja Soome vaheline gaasitoru kindluse tagamisel. Eesti on võtnud suuna elekt- Balticconnector, millele lisaks tabas meid 26. jaa- risüsteemi suunas, kus peamise osa energiast nuaril 2024. aastal ka Eesti-Soome elektrikaabli annavad taastuvelektrijaamad, mille kõrval peab Estlink 2 rike. Mõlema ühenduse parandustööd aga olema piisavas koguses juhitavat elektri- olid keerulised ja aegavõtvad ning sinna kulus tootmise võimekust. Oleme oma analüüsidega lisaks märkimisväärsele rahale ka üksjagu meie tuvastanud, et kahjuks tavapärased turumehha- ja partnerite parimate peade töötunde. Balticcon- nismid ei taga lähemas tulevikus piisava juhitava nectori parandustööd said edukalt lõpetatud ap- tootmisvõimekuse olemasolu. Seetõttu töötasi- rillis, olles kestnud kuus ja pool kuud – tagasi turu me aastal 2024 koostöös Kliimaministeeriumiga kasutusesse anti ühendus 22. aprillil 2024. Estlink välja abimeetmed, millega on piisavalt pika 2 ühenduse parandamine võttis aega seitse kuud perioodi jooksul võimalik kasutusvalmina hoida ja ühe nädala, tagasi töösse sai see viidud 4. sep- selliseid elektrijaamasid, mis elektriturul enam tembril. Balticconnectori toru paranduse käigus konkurentsivõimelised pole. Selle aja jooksul, kui õnnestus kasutada suhteliselt laialt levinud me- need vanad elektrijaamad veel varustuskindluse toodikat, kus ca 60 meetri sügavuses vees lõigati tagamiseks töökorras hoitakse, on võimalik teha kahjustunud torulõik välja ning uus torulõik ühen- vajalikud sammud, et meile tekiks juurde uusi dati veealuste kaugelt juhitavate robotseadmete juhitavaid elektrijaamasid, mis võtaksid lähema abil oma kohale spetsiaalsete ühendusliidetega. 4–10 aasta jooksul varustuskindluse tagamise Estlink 2 parandustöid aga tuli teostada äärmiselt rolli enda peale. Elektritarbija jaoks tähendab see väljakutsuvas asukohas mere ja maismaa piiril, seda, et lähemas tulevikus hakkab ta eraldi kom- kus ei saanud tavapäraseid parandusmeetodeid ponendina oma arvel nn varustuskindluse taga- kasutada. Tänu hoolikale tööde kavandamisele ja mise tasu nägema. Lõpptulemusena pole sellest ohutusplaanide põhjalikule läbimõtlemisele õn- aga siiski koguarve kasvamas, kuna väikese nestus keerukad ja mahukad tööd teostada siiski kuluga taastuvenergia lisandumine toob energia sujuvalt ning kiireima võimaliku tempoga. tootmise kulud märgatavalt madalamaks. Seda 6  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 võibki üldise trendina välja tuua, et üsna tõenäo- tundidel aastas – aina enam tunde saame oma liselt hakkab edaspidi Eleringi vahendatav varus- elektri soodsatest taastuvelektrijaamadest tuskindluse tagamise püsikomponent omama Eestis ning naabrite juurest –, siis justnimelt koguarves aina suuremat osakaalu, samas kui gaasielektrijaamad tunduvad olevat selleks energia tootmise osakaal hakkab aina langema. kõige konkurentsivõimelisemad. Nad on kiirelt Elektrisüsteem on tervikuna suures muutuses. käivitatavad ja seisatavad ning nende rajamise kulud on võrreldes teiste elektrijaamadega Muutuv elektrisüsteem toob Eleringile kaasa madalamad. Seega peab gaasivõrk olema valmis ka vajaduse oma elektri- ja gaasivõrgud uuele nendele uutele elektrijaamadele gaasiühenduste toimimisloogikale ümber häälestada. Gaasisüs- rajamiseks. Ja sellega kaasneb olukord, kus teemi roll just elektrivarustuskindluse tagamise gaasivõrgu kaudu üle kantava gaasi keskmised jaoks hakkab eeldatavasti tugevasti kasvama kogused oluliselt ei suurene, kuid lühiaegsed seeläbi, et esialgu näib uute juhitavate elektri- tipud, kui tuule ja päikeseenergia puudumisel jaamade peamiseks kütuseks saavat justnimelt elektrijaamad korraga käivituvad, saavad olema gaas. Kuna juhitavad elektrijaamad pannakse väga kõrge tarbimisvõimsusega. 2024. aastal tulevases süsteemis käima aina harvematel valmistasimegi ette vastava gaasivõrgu arengu- kava, mis käsitleb vastava võimekuse tagamise eesmärki. Sarnaselt töötasime välja ka uuendusliku elektri- võrgu arengukava. Elektrivõrguga tuleb lähiaas- tatel liita massiivses koguses tuuleelektrijaamu ja selleks tuleb olemasolevat võrku päris suures osas senisest tugevamaks ehitada. Oleme liiku- mas varasemast konkreetse liituja-põhisest võr- gu ehitamisest võrgu ettearendamise mudelile ja koostatud uus arengukava annab selle mudeli realiseerimiseks soliidse aluse. Ajale omaselt on meie võrgu arengukavast saamas olukorda pii- savalt paindlikult jälgiv vahend, millega saame üle Eesti küpsust koguvate tuuleparkide planee- ringumenetluste järgi oma tegevustega sammu seada ja võrgu ehitamise töid piisavalt vara ette võtta. Kõik ikka selle nimel, et meie võrgud oleksid ka aastate pärast piisavalt kindlad ja neis voolaks võimalikult puhtalt toodetud elekter. Tänan kõiki häid Eleringi kolleege ja tublisid koostööpartnereid selle toimeka ja eduka aasta eest ning hoiame jätkuvalt tuled Eestis põlemas ja kodud soojad! 7 8  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 TEGEVUSARUANNE ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI E nergia kättesaadavust peetakse ühiskonnas sageli enesestmõistetavaks, kuid elektri- katkestused võivad häirida suure osa Eesti ela- Eleringi visioon on selge: varustuskindlus klii- maneutraalsel viisil, toetades Eesti majanduse konkurentsivõimet. Meie peamine eesmärk on nikkonna igapäevaelu ning elutähtsate teenuste tagada pidev ja stabiilne energiavarustus ning oli toimimist. Elering, Eesti elektri- ja gaasisüstee- viia Eesti elektrisüsteem 2025. aasta alguseks mihaldur, seisab selle eest, et tuled põleksid ja edukalt üle Mandri-Euroopa võrguga sünkroni- toad püsiksid soojad – igal ajal ja igas olukorras. seerituks. Üleminekuperioodil oli kriitilise täht- susega tagada usaldusväärne elektrivarustus, et Muutuv väliskeskkond seab üha suuremaid kindlustada tarbijatele pidev varustuskindlus. väljakutseid, sealhulgas nõuab kiirete kliima- muutustega kohanemist ning energiaturvalisuse Samal ajal panustame Eesti ja Euroopa Liidu tagamist keerulises geopoliitilises olukorras. kliimaeesmärkide saavutamisse aastateks 2030, 2035 ja 2050, tagades samas Eesti majanduse konkurentsivõime. Selleks arendame ja hoolda- me ülekandevõrku, suurendame selle võimekust Eleringi visioon on selge: varustuskindlus klii- ning kindlustame tõhusa ja stabiilse süsteemi- maneutraalsel viisil, toetades Eesti majanduse juhtimise. konkurentsivõimet. Meie peamine eesmärk on tagada pidev ja stabiilne energiavarustus ning oli Eleringi missiooni ja visiooni elluviimiseks on viia Eesti elektrisüsteem 2025. aasta alguseks oluline leida tasakaal erinevate osapoolte – Eesti edukalt üle Mandri-Euroopa võrguga sünkroni- ühiskonna, klientide, töötajate ja omaniku (Eesti seerituks. riigi) – huvide vahel. Selle põhimõtte alusel oleme määratlenud kuus strateegilist eesmärki, mis suunavad meie tegevust ja tagavad varus- tuskindluse ning süsteemi tõhusa toimimise. 9  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Kvaliteet ÜHISKOND Hind Eesmärk 1: Eesmärk 2: tagada igal ajahetkel tagada elektri- ja gaasi- elektri ja gaasi varustus- hind, mis toetab Eesti kindlus majanduse konkurentsi- ise võim võimet eku htim s• • Ju V s õr u ek gu üsteemi võim võim Eesmärk 6: Eesmärk 3: ekus • Dig KLIENT majandusliku Eesti kliima- OMANIK lisandväärtuse Eleringi missioon: neutraalsuse loomine saavutamine hoida Eestis tuled s: S põlemas ja toad i ta u soojad aln dl in e k võ tus s im ekus Varu Eesmärk 5: Eesmärk 4: kliendirahulolu pühendunud töötajad Aeg Kasum TÖÖTAJAD Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel rikkest, süsteemi opereerimisveast, võimsuse elektri ja gaasi varustuskindlus puudujäägist või küberrünnakust – oluline on, et varustuskindlus oleks tagatud igas olukorras. Varustuskindluse väärtusahel põhineb neljal sambal: juhtimis-, võrgu-, süsteemi- ja digitaal- 2024. aastal säilitasime põhivõrgu kõrge töö- sel võimekusel. Nende tõhus haldamine ja pidev kindluse, hoides kümne aasta keskmise and- arendamine on kriitilise tähtsusega, et tagada mata energia taseme jätkuvalt madalal – see usaldusväärne ja stabiilne energiavarustus. See- oli 59 MWh (2023: 52 MWh). Aasta jooksul jäi tõttu on meie eesmärk hoida ja arendada hästi andmata kokku 71 MWh elektrienergiat (2023: toimivat elektri- ja gaasipõhivõrku, mis vastab 60 MWh), samal ajal kui ülekandesüsteemi kaudu nii tänastele kui ka tulevikuvajadustele. edastati ligikaudu 8 miljonit MWh elektrit. Seega oli Eleringi põhivõrgu töökindlus 99,99%, tagades Oleme seadnud eesmärgiks hoida elektrisüstee- stabiilse ja usaldusväärse elektrivarustuse. mis andmata jäänud elektrienergia kümne aasta keskmise alla 125 MWh. Tarbijate jaoks ei ole 2024. aastal ei jäänud gaasisüsteemis klientidele vahet, kas energia katkestus tuleneb seadme- andmata ühtegi megavatt-tundi energiat (2023. 10  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 aastal samuti 0 MWh). Gaasivarustuskindlus oli Täiendavate arenduste ja meetmete abil saavu- kogu aasta vältel tagatud – ülekandevõrk töötas tasime võimekuse pikaajaliseks sünkroontööks, stabiilselt ning ei esinenud rikkeid ega avariisid, võimaldades N-1 tingimustes (ükskõik millise mis oleksid põhjustanud tarnekatkestusi. ühe süsteemielemendi väljalülitumisel) jätkata elektrivarustust ilma tarbijate automaatse piira- Hoolimata Balticconnectori gaasitoru vigastusest miseta. 8. oktoobril 2023, mis katkestas Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse, säilis gaasivarustuskind- 2024. aastal valmisid kõik vajalikud infrastruk- lus kogu 2024. aasta vältel. Toru remont kestis tuuriprojektid, mis olid kriitilise tähtsusega ligikaudu seitse kuud, kuid tänu tõhusale koos- Baltimaade edukaks sünkroniseerimiseks Mand- tööle partneritega sai Balticconnector 22. aprillil ri-Euroopa sagedusalaga, tagades seeläbi varus- 2024 turuosalistele taas kättesaadavaks. Selle tuskindluse ja energiasõltumatuse. perioodi jooksul tagasime Eesti tarbijate gaasiva- rustuse Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu, kindlustades varustuskindluse ka keerulistes tingimustes. Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine Üheks suurimaks varustuskindluse riskiks oli Baltimaade erakorraline eraldumine Venemaa sünkroonalast, mis tulenes Venemaa ühendener- giasüsteemis (IPS/UPS) toimunud arengutest ja keerulisest geopoliitilisest olukorrast. Selle riski maandamiseks ning elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse tagamiseks seadsime eesmärgiks Baltimaade sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sagedusalaga. Algselt oli plaanis sünkroniseerida süsteemid 2026. aastaks, kuid 2023. aastal otsustasid Eesti, Läti ja Leedu ühiselt projekti elluviimist kiirenda- da. Uus eesmärk oli viia Baltimaade elektrisüs- teemid Mandri-Euroopa sagedusalasse 2025. Üheks olulisemaks sünkroniseerimise taristu- aasta veebruariks, kindlustades sellega piirkonna projektiks oli Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini energiajulgeoleku ja sõltumatuse. rekonstrueerimine, mille Elering lõpetas 2024. aasta novembris. See oli Eesti jaoks üks ma- Sünkroniseerimise projekti raames tugevdasime hukamaid ja kriitilisemaid projekte, mis oli Baltikumi sünkroonala võimekust, et tagada hädavajalik Mandri-Euroopa sagedusalaga liitu- elektrisüsteemi stabiilsus ja vastupidavus. miseks. 11  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Rekonstrueerimistööd algasid 2023. aasta juunis Eestis rajati koostöös Siemens Energy’ga kolm ja lõppesid 2024. aasta oktoobris. Projekti käigus sünkroonkompensaatorit Püssi, Kiisa ja Viru uuendati 244 km kõrgepingeliine, asendades alajaamadesse. Esimene sünkroonkompensaator vananenud nõukogudeaegsed juhtmed ja mastid ühendati elektrivõrku Püssis 2023. aasta mais, kaasaegsete lahendustega. Rekonstrueerimise teine valmis Kiisal 2024. aasta jaanuaris, ning tulemusena vabastati ligikaudu 50 hektarit kait- viimane, Viru alajaama sünkroonkompensaator, sevööndis asuvat maad ning paigaldati 726 uut käivitati 2024. aasta juunis. Eesti oli nende aren- 330 kV masti. dustega Baltimaades esirinnas, tagades süsteemi valmisoleku sünkroniseerimiseks juba enne 2025. Projekti kogumaksumus oli umbes 87 miljonit aasta veebruaris plaanitud üleminekut. Tänaseks eurot, mis tagab Eesti elektrivõrgu suurema töö- on kõik kolm sünkroonkompensaatorit igapäeva- kindluse ja vastupidavuse tulevikus. ses töös, aidates tagada elektrivõrgu stabiilsuse ja varustuskindluse. Mustvee 330 kV jaotuspunkt valmis 2024. aas- tal ning oli oluline samm Eesti elektrisüsteemi tugevdamisel ja sünkroniseerimise ettevalmis- 2024. aastal valmistati ette vajalikud te- tamisel. Jaotuspunkti ehitus algas 2023. aasta gevused, et 8. veebruaril 2025 katkestada mais, mille käigus rajati uus jaotuspunkt koos Balti riikide ühendused IPS/UPS süsteemiga juhtimishoone ja 330 kV reaktoriga. ning alustada Balti riikidega ühiselt saar- talitlustesti, mille eesmärk oli testida iseseisvat Projekti peatöövõtja Connecto Eesti AS lõpetas elektrisüsteemi tööd. tööd õigeaegselt, võimaldades süsteemi sujuvat üleminekut uuele lahendusele. Tänu Mustvee jaotuspunkti valmimisele on võimalik demon- 2024. aastal jätkasime süsteemiteenuste raamis- teerida ligikaudu 80 km Viru-Mustvee õhuliini, tiku rakendamist ja reservide eelkvalifitseerimist, vähendades seeläbi maaomanikele kehtivaid pii- et tagada elektrisüsteemi sujuv üleminek Mand- ranguid ning optimeerides elektrivõrgu kasutust. ri-Euroopa sagedusalale. Baltimaades juurutame ja arendame vajalikke võimekusi vastavalt Mand- Jaotuspunkti kogumaksumus oli ligikaudu ri-Euroopa sagedusreservide põhimõtetele ning 11,9 miljonit eurot, aidates kaasa Eesti elektrisüs- oleme loonud lokaalse pingejuhtimise võimekuse. teemi tõhusamale ja töökindlamale toimimisele. Samuti oleme uuendanud olemasolevaid juhti- Baltimaade elektrisüsteemi edukaks sünkroni- missüsteeme ning kasutusele võtnud täiendavaid seerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga lahendusi, et täita Mandri-Euroopa sagedusala on vaja tagada piisav inerts (17 100 MWs), mis tehnilised ja operatiivsed nõuded. Lisaks oleme aitab hoida süsteemi stabiilsust nii tavaolukorras ette valmistanud tegevused, et automaatse kui ka võimalike avariide korral. Selleks paigal- sageduse taastamise reservi (aFRR) energiaturg datakse Baltimaadesse kokku üheksa sünkroon- avataks Eestis hiljemalt Mandri-Euroopa sage- kompensaatorit, mis aitavad reguleerida sage- dusalaga sünkroniseerimise hetkeks, tagades sel- dust ja tugevdada elektrisüsteemi. lega süsteemi efektiivse ja turupõhise toimimise. 12  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Lisaks sagedusreservide energiaturule on sage- Balti süsteemihaldurid hakkavad ühisel sagedus- dusreservide võimsusturu avamine üks olulise- reservide turul iga päev turuosalistelt hankima maid samme Balti elektrisüsteemide sünkroni- sageduse hoidmise reservi (FCR), automaatset seerimisel Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle sageduse taastamise reservi (aFRR) ja manuaal- turu eesmärk on tagada Balti süsteemihalduritele set sageduse taastamise reservi (mFRR). Selleks, piisav reservvõimekus, et hoida elektrisüsteemi et tagada reservide efektiivne jaotamine Balti tasakaalus vastavalt Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite vahel, broneeritakse reservi- nõuetele. dele ülekandevõimsust Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu piiridel, võimaldades paindlikumat ja opti- Kuigi PICASSO turuplatvormiga liitumine on meeritud süsteemi juhtimist. tehnilistel põhjustel viibinud kõigis Balti riikides ning viivitus ei sõltu süsteemihalduritest, ei mõ- 2024. aastal valmistati ette vajalikud tegevu- juta see sünkroniseerimise elluviimist. Vajalikud sed, et 8. veebruaril katkestada Balti riikide meetmed on rakendatud, et tagada süsteemi ühendused IPS/UPS süsteemiga ning alustada sujuv üleminek ja stabiilsus ka enne turuplatvor- ühiselt saartalitlustesti, mille eesmärk oli testida miga liitumist. iseseisvat süsteemitööd. See oli kriitiline etapp ettevalmistustes, mis kulmineerus 2025. aasta 9. veebruaril, kui Balti riikide elektrisüsteemid sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga, tagades suurema energiasõltumatuse ja varus- tuskindluse. Energiasüsteemi piisavus Euroopa Liidu ja liikmesriikide ambitsioonikad kliimapoliitika eesmärgid on tõstatanud elekt- risüsteemi varustuskindluse seisukohalt olulise küsimuse – kuidas tagada energiasüsteemi pii- savus olukorras, kus süsinikuintensiivsed, paind- liku reguleerimisvõimega tootmisvõimsused tõrjutakse turult välja? Kliimapoliitika suunab energiaturgu taastuvenergia poole, kuid see toob kaasa vajaduse uute lahenduste järele, et kind- lustada pidev ja usaldusväärne elektrivarustus. Selle väljakutse lahendamiseks oleme seadnud miinimumeesmärgiks tagada, et kolme aasta perspektiivis vastaks Eesti elektrivarustuse tase varustuskindluse normile. 2024. aasta alguses oli varustuskindluse sihtväärtuse piirangutundide arv (Loss of Load Expectation – LOLE) 9 tundi 13  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI aastas, ning andmata jäänud elektrienergia ko- gus (Expected Energy Not Served – EENS) 6 GWh aastas. 2024. aastal viidi riigi tasandil ellu regu- latiivsed muudatused, mille tulemusel kehtestati uus LOLE miinimumeesmärk – 8 tundi aastas, aidates kindlustada varustuskindluse normidele vastava elektrisüsteemi ka tulevikus. Kolmeaastane perspektiiv varustuskindluse eesmärgi täitmiseks jätab piisava ajavaru, et vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid süs- teemipiisavuse reservide tagamiseks juhul, kui tavapärane turumehhanism ei suuda neid piisa- valt katta. Koostöös ENTSO-E ja teiste Euroopa süstee- mihalduritega oleme regulaarselt läbi viinud energiasüsteemi piisavuse analüüse, et hinnata süsteemi töökindlust ja ennetada võimalikke riske. Lisaks sellele, et tagada varustuskindlus ka keerukamates tingimustes, viisime läbi konser- vatiivsema riikliku süsteemivõimekuse analüüsi (NRAA), mis annab täiendava hinnangu Eesti elektrisüsteemi suutlikkusele ning aitab kindlus- tada energiajulgeolekut. 2024. aasta riikliku süsteemivõimekuse analüüs (NRAA) kinnitab, et Eestis ei esine varustuskind- luse probleemi vähemalt kuni 2028. aastani, kui tagatakse vähemalt 882 MW kindlaid võimsusi. Analüüsi kohaselt on LOLE 6,2 tundi aastas ja EENS 0,7 GWh aastas, mis vastab Eesti varustus- kindluse normidele. Varustuskindluse tagamiseks on olemas selge plaan. Eesti elektrisüsteemis on kuni 2030. aastani vaja umbes 1000 MW juhitavat tootmis- võimsust ning seejärel ca 1200 MW. Praegu on Eestis installeeritud juhitavat tootmisvõimsust ligikaudu 1800 MW, kuid töökindluse väljakutse- te ja tehniliste piirangute tõttu on tegelikult kät- 14  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 tesaadavat kindlat tootmisvõimsust mõnevõrra Eesmärk 2: tagada elektri- ja vähem. Siiski on see piisav, et tagada varustus- gaasihind, mis toetab Eesti kindlus lühemas perspektiivis. majanduse konkurentsivõimet Samas on Eestis ja kogu regioonis varuvõimsus Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame aasta-aastalt vähenemas, mistõttu on oluline panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameet- säilitada olemasolevad tootmisvõimsused ja ri kaudu. investeerida uutesse lahendustesse. Kuna osa juhitavatest tootmisvõimsustest ei ole turutin- Läänemere-äärsete riikidega elektrihinna tase- gimustes konkurentsivõimelised, tuleb luua toe- me võrdsustamiseks peavad olemasolevad pii- tusmeede nende säilitamiseks. Plaani kohaselt riülesed võimsused olema maksimaalselt töös. rakendatakse alates 2026. aastast saartalitluse reserv, mis on kiiresti kasutusele võetav meede. Läänemere-äärsete riikidega võrreldava elektri- Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamisel, eel- hinna tagamiseks on kriitilise tähtsusega hoida datavalt 2027. aastal, võib saartalitluse reservi piiriülesed ühendused maksimaalselt töös. asendada strateegilise reserviga, mis tagab pike- Nende kõrge kasutatavus võimaldab tagada, et maajalise lahenduse juhitava tootmisvõimsuse Eesti hinnapiirkonna elektri- ja gaasihind püsiks säilitamiseks ja varustuskindluse tugevdamiseks. võimalikult lähedane naaberriikide tasemele. Oleme välja kuulutanud sagedusreservide pika- Selleks keskendume piiriüleste ühenduste töö- ajalise hanke, mille tulemused selguvad 2025. kindluse ja efektiivsuse tagamisele ning opti- aasta teises pooles. Riigihanke kaudu soetame meerime nende kasutust ka pudelikaelatundidel, elektriturult kuni 500 MW tootmis- ja salvestus- et need oleksid võimalikult suure osa ajast kät- võimsusi, mis on vajalikud Eesti elektrisüsteemi tesaadavad. See aitab vähendada hinnakõikumisi sageduse iseseisvaks juhtimiseks pärast sünkro- ning suurendab Eesti energiasüsteemi konku- niseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga. rentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Balti riigid said Euroopa Komisjonilt erandi, 2024. aasta jaanuaris tabas EstLink 2 ühendust mis võimaldab reservide hankimist kaheksaks rike, mille tagajärjel see lakkas töötamast. Enne aastaks ette, alates sünkroniseerimisest Mand- seda oli EstLink 2 üks töökindlamaid alalisvoo- ri-Euroopa sagedusalaga ehk kuni 2033. aastani. luühendusi Läänemere piirkonnas. Rikkekoht Hanke vastu on olnud suur huvi – praeguseks on tuvastati 2024. aasta veebruari lõpus koostöös registreerunud 29 ettevõtjat, mis kinnitab turu- Soome põhivõrguettevõttega ja kuna see paik- osaliste valmisolekut pakkuda vajalikke lahendu- nes Eesti rannikumeres, langes rikke kõrvalda- si varustuskindluse tagamiseks. mise vastutus Eleringile. Tööde kiireks läbiviimiseks rajati rannikumerre vajalik infrastruktuur, et kaabel võimalikult kii- resti parandada. Rikke likvideerimiseks asendati umbes 300-meetrine kaablilõik reservkaabliga ning ühendati olemasoleva kaabelliiniga. Augus- 15  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI ti alguses valmis merepoolne ühendusmuhv, Õhuke elektrivõrk mis paigaldati rannikumerre rajatud platvormil. 4. septembril 2024 anti EstLink 2 uuesti turu Teine oluline eesmärk on suurendada elektrivõrgu käsutusse, taastades täies mahus Eesti ja Soome efektiivsust ja kohandada seda pikaajaliselt vas- vahelise elektriühenduse ning kindlustades va- tavalt muutuvale tootmisele ja tarbimisele, samal rustuskindluse Balti regioonis. ajal hoides ülekandevõrgu tariifi kontrolli all. 25. detsembril 2024 lülitus Eesti-Soome alalis- Meie pikaajaline siht on tagada, et järgmise viie vooluühendus EstLink 2 avariiliselt uuesti välja. aasta asendusinvesteeringud jääksid alla sama pe- Rikke põhjuseks on füüsiline kahjustus, mille rioodi reguleeritud varade kulumile. See strateegia asukoht tuvastati Soome lahe põhjas. Kuna kah- võimaldab säilitada võrgu töökindluse ja ajakoha- justus leidis aset Soome vetes, vastutab paran- suse, vähendades samal ajal survet tariifidele ning dustööde eest Soome süsteemihaldur Fingrid. tagades pikaajalise finantsilise ja tehnilise jätku- suutlikkuse. 26. detsembril 2024 uuendas Fingrid turuteadet (Nord Pool – UMM Platform), milles märgiti, et Kuna on oluline vähendada andmata jäänud ener- varasema kogemuse põhjal võivad parandustööd gia mahtu, tuleb võrgu opereerimisel rakendada kesta kuni 1. augustini 2025. Kui rikke kõrvalda- efektiivsemaid ja uuenduslikumaid lahendusi ning mise tähtaeg muutub, ajakohastatakse ka turu- tehnoloogiaid. Selleks rakendasime 2024. aasta teadet. jaanuarist kahepaketilise võimsuspõhise tariifi- komponendi, mis aitab võrgu kasutust täpsemalt Teeme kõik endast oleneva, et EstLink 2 taasta- suunata ja paremini varustuskindlust tagada. da nii kiiresti kui võimalik, kuna see ühendus on kriitilise tähtsusega mitte ainult Eesti ja Soome Selle muudatuse ajendiks on ülekandevõrgu muu- hinnapiirkondadele, vaid ka kogu Baltimaade ja tuv roll – hajatootmise arenguga on see järjest Põhjamaade elektrisüsteemi varustuskindlusele. enam muutumas energia ülekandjast energia kättesaadavuse ja süsteemi töökindluse tagajaks. EstLink 2 rike ei mõjuta 2025. aasta veebruari Sellest tulenevalt on oluline saada selgem sisend alguses kavandatud Balti riikide lahtiühendamist klientide võimsusvajaduste kohta, et kavandada Venemaa kontrollitud sagedusalast ja ühinemist võrgu arengut pikaajaliselt ja tagada süsteemi sta- Mandri-Euroopa elektrivõrguga. biilsus ka tulevikus. Balti riikides on piisavalt juhitavaid tootmis- Võimsuskomponendil põhinev tariif annab selge võimsusi ja välisühendusi, et tagada sünkroni- ülevaate sellest, kus on vaja võrku tugevdada ja kus seerimise edukas läbiviimine ka ilma EstLink 2 on võimalik seda tulevikus optimeerida. Lisaks loob ühenduseta. Elektrisüsteemi varustuskindlus see soodsamad tingimused salvestusvõimekuste ja üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse on turule tulekuks, kuna võimaldab paindlikumat ja hoolikalt ette valmistatud, arvestades võima- õiglasemat kulude jaotust võrreldes traditsioonili- likke riske ja tagades alternatiivsed lahendused se energiapõhise tariifiga. stabiilsuse säilitamiseks. 16  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Samas on üleminek uuele tariifimudelile 2024. aas- Andmevahetusplatvorm on mastaapne infosüs- tal mõjutanud ettevõtte tulusid, kuna kliendid on teem, kuhu koondatakse elektritarbijate ja -toot- aasta jooksul oma kasutusvõimsusi optimeerinud, jate võrgu- ja tarnelepingute andmed ning mõõ- vähendades seeläbi võrgutasusid. Selle tulemu- tepunktide ja tarbimise/tootmise info. Platvormi sena oli vajalik kohandada võrguteenuse tariifi, et kaudu toimub elektrituruseaduse alusel võrgu- ja tagada võrgu pikaajaline jätkusuutlikkus ja varus- tarnelepingute registreerimine ning andmete tuskindlus. vahetus energiamüüjate ja võrguettevõtjate va- hel, mis on vajalik nii täpseks arveldamiseks kui Hästi töötav turukorraldus ka tarbijatele paremate pakkumiste tegemiseks. Uuendatud andmevahetusplatvorm tagab suure- Kolmas oluline aspekt konkurentsivõimelise ma efektiivsuse, turu läbipaistvuse ning võimal- energiahinna tagamisel on hästi toimiva turukor- dab paremat teenust nii energiatarbijatele kui ka ralduse ja -platvormide arendamine, mis edenda- turuosalistele. vad konkurentsi ning võimaldavad laiaulatuslikku ja läbipaistvat energiaturgu. Platvormi uuendamine oli hädavajalik, kuna se- nine versioon oli kasutuses alates 2013. aastast, 2024. aasta novembris viisime läbi üleriigilise mistõttu olid tehnoloogiad vananenud ja and- elektri andmevahetusplatvormi Andmeladu memahud kordades kasvanud. Senine süsteem väljavahetamise. Andmeladu alustas tööd 2013. ei suutnud enam toetada kaasaegse energiaturu aastal, kui Eestis avanes elektriturg, kuid kiiresti vajadusi ning muutuste tempo nõudis kaasaeg- arenevas energiasektoris vajas süsteem põhja- semat ja paindlikumat lahendust. likku uuendamist. 17  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Üks olulisemaid ajendeid uuele platvormile üle- Uued energiakandjad minekuks oli elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirjast tulenev turukorralduse muudatus, mis Vesinikukoridori projekt on oluline osa Euroopa jõustub 1. jaanuaril 2025 ja millega minnakse üle üleminekus säästvale ja süsinikuvabale majan- 15-minutilisele bilansiperioodile. Selle muuda- dusmudelile, toetades Euroopa Liidu kliimaees- tuse kohaselt hakkavad võrguettevõtjad alates märkide saavutamist ning suurendades regiooni 1. jaanuarist 2025 edastama platvormile 15-mi- majanduse konkurentsivõimet. Projekt tugevdab nutilise täpsusega mõõteandmeid, mis tagab energiajulgeolekut ja tarnekindlust nii Lääneme- täpsema arveldamise ja süsteemi efektiivsema re piirkonnas kui ka kogu Euroopas, luues sidusa tasakaalustamise. vesiniku tarneahela, mis ühendab tänased ja tulevased vesinikutarbijad taastuvenergial põhi- neva vesinikutootmisega. Vesinikukoridor aitab kaasa olemasoleva tööstu- se süsinikheitmete vähendamisele ning loob uue kestliku tööstuse, mis toetab Euroopa majandu- se rohepööret ja kindlustab selle energiasõltuma- tust. 2024. aasta suvel lõpetasid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa ONTRAS gaasi põhi- võrguettevõtjad Põhjamaade–Balti vesinikuko- ridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor – NBHC) eeluuringu etapi. See tähistab olulist sammu vesinikutaristu arendamisel, et toetada Euroopa üleminekut puhtale energiataristule ja tugevda- da regiooni energiajulgeolekut. 2024. aasta aprillis andis Euroopa Komisjon Põhjamaade–Balti vesinikukoridori projektile Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühen- damise tegevuskava (BEMIP Hydrogen) raames Uue andmevahetusplatvormi arendustööd ühishuviprojekti (PCI) staatuse. See staatus avas algasid 2022. aastal ning süsteem on kavanda- projektipartneritele võimaluse taotleda Euroopa tud töötlema üle 767 600 elektri mõõtepunkti kaasrahastust kavandatavate tegevuste elluvii- andmeid. Lisaks elektriandmete uuendusele on miseks. sama üleminek 2025/2026. aastatel planeeritud ka gaasi mõõtepunktide osas, mis ühtlustab 2024. aasta oktoobris esitasid põhivõrguette- energiaturu andmehalduse ja loob võimaluse pa- võtjad Euroopa ühendamise rahastu (Connecting remateks digilahendusteks nii tarbijatele kui ka Europe Facility – CEF) kaudu taotluse projekti turuosalistele. teostatavusuuringu etapi kaasrahastamiseks. 18  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Euroopa rahastusotsus peaks selguma 2025. luse pakkuda liitujatele fikseeritud hinnaga aasta esimeses kvartalis, mis määrab projekti liitumisvõimalust. Fikseeritud hind suurendaks edasise arengusuuna ja rahastusvõimalused. arendajate kindlustunnet ja võimaldaks pare- mat planeerimist pikaajaliste investeeringute tegemisel. Uue lahenduse rakendamine eeldab Vesinikukoridor aitab kaasa olemasoleva töös- aga regulatiivse keskkonna muutust, et tagada tuse süsinikheitmete vähendamisele ning loob võrgu arendamise ja liitumisprotsessi kiirem uue kestliku tööstuse, mis toetab Euroopa ma- ning paindlikum elluviimine. janduse rohepööret ja kindlustab selle energia- sõltumatust. 2024. aastal valmis elektrivõrgu arengukava esmane versioon, mis arvestab nii riigi taastu- velektri eesmärkide saavutamiseks vajalikke Eesmärk 3: Eesti kliimaneutraal- investeeringuid kui ka tegevusi kriisivalmi- suse saavutamine duse tõstmiseks. Lisaks käsitleb arengukava koostööd Elektrileviga, et koordineerida võrgu Eesti on seadnud endale ambitsioonika ees- arendamist ning tagada süsteemi stabiilsus ja märgi, mille kohaselt peab alates 2030. aastast tõhusus. kogu summaarne aastane elektri lõpptarbimine olema kaetud taastuvenergiaga. Selle eesmärgi Dokumendis on põhjalikult analüüsitud erine- saavutamiseks peab Eesti elektri põhivõrguga vaid taastuvelektri lisandumise stsenaariume olema võimalik liita vähemalt 5 500 MW toot- Eesti maismaal, samuti on arvestatud mere- missuunalist võimsust. tuuleparkide ja päikeseenergia tootmisvõim- sustega. Kui seni on Elering arendanud võrku Kuna põhivõrgu taristu arendamine – sealhul- laekunud liitumistaotluste alusel, siis plaani- gas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ning tavate seadusemuudatuste jõustumisel algab rajamine – on ajamahukas protsess, on vajalik võrgu ettearendamine, mis kiirendab uute toot- pikaajaline ettevalmistus. Tänaste prognoosi- misvõimsuste liitmist ja toetab taastuvenergia de kohaselt jõuab suurem osa uusi taastuve- eesmärkide täitmist 2030. aastaks. nergia tootmisvõimsuste arendajaid Eleringi liitumisprotsessi alles 2027.–2028. aastal, kuid Eesmärgi saavutamiseks on hinnanguliselt vaja ühendusi soovitakse riigi eesmärgist tulenevalt liita veel umbes 3000 MW uusi tootmisvõimsusi 2030. aastaks. Praegune liitumissüsteem, mis lisaks juba olemasolevatele ja liitumisprotsessi põhineb tehniliste lahenduste, planeeringute, läbivatele taastuvelektri tootmisüksustele. hangete ja ehituste järjestikulisel elluviimisel, Uue liitumismudeli ja võrgu ettearendamise ra- kujuneks sellises ajaraamis pudelikaelaks, aeg- kendamine võimaldab seda eesmärki kiiremini lustades võrguühenduste loomist. ja tõhusamalt täita, tagades samal ajal elekt- risüsteemi töökindluse ja pikaajalise jätkusuut- Selle väljakutse lahendamiseks alustasime likkuse. 2023. aastal uue liitumiskontseptsiooni välja- töötamist, mis võimaldaks võrgu arendamist Teise olulise muudatusena hakkab Elering uusi etteplaneeritult ning looks tulevikus võima- tootmisvõimsusi liitma fikseeritud liitumistasu 19  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI alusel, mis tagab liitujatele selguse liitumis- taks rekonstrueerime Kiisa–Rummu ja Must- kulude osas ning lihtsustab äriplaanide koos- vee–Paide õhuliinid, ehitame Võiküla–Orissaare tamist ja investeerimisotsuste langetamist. paralleelliini, rajame Väikese väina teise 100 kV Fikseeritud liitumistasu suurus sõltub sellest, merekaabli ning laiendame Lihula ja Orissaare kas uus elektrijaam liidetakse ülekandevõrguga 110 kV alajaamasid. Lisaks on elluviimisel Pai- 330-kilovoldisel või 110-kilovoldisel pingel. de–Kiisa 330 kV kõrgepingeliini rekonstrueeri- mine. Kui Riigikogu võtab vastavad seadusemuuda- tused vastu 2025. aasta kevadel, esitab Elering RRF investeeringud on kavas lõpule viia 2026. uued liitumise tüüptingimused ja metoodika aasta lõpuks, mis aitab tagada elektrivõrgu sta- konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Plaani biilsuse ning võimaldab uute tootmisvõimsuste kohaselt võiks uus süsteem jõustuda 2025. ja tarbimise kasvu toetava võrguarhitektuuri aasta sügisel, kiirendades tootmisvõimsuste väljaarendamist. liitumisprotsessi ning toetades taastuvenergia eesmärkide täitmist. Selleks, et olla süsinikuneutraalse energia- süsteemi eestvedaja ja võimaldada Eesti Euroopa Liidu Taastekava (RRF) paketi raames elektritarbijatel kasutada tervikväärtusahe- teostatavad Lääne-Eesti ja saarte piirkonna las kliimaneutraalset energiat, oleme võtnud 110 kV võrgutugevdused hõlmavad liinide re- konstrueerimist, uute liinide rajamist ja gabarii- tide tõstmist, et suurendada võrgu töökindlust ja läbilaskevõimet. Gabariitide tõstmine ning uute liinide ehitamine võimaldab vähendada pii- ranguid uute võimsuste liitmisel ja koormuste kasvul, mis on oluline taastuvenergia laiemaks integreerimiseks. Oluline arendus on Lihula 330/110 kV alajaama rajamine, mis aitab vähendada Lääne-Eesti 110 kV liinide koormust, minimeerides pin- gelangusest tingitud negatiivseid mõjusid ja energiakadu. Nende investeeringute tulemusel paraneb võrgu läbilaskevõime ja töökindlus, moderniseeritakse vananenud taristu ning kõrvaldatakse võrgu pudelikaelad. Samuti suu- reneb elektrivõrgu vastupidavus kliimamuutus- tele, sealhulgas paraneb tormikindlus. 2024. aastal viisime läbi hankeid ja alustasime RRF (Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusra- hastu) investeeringute elluviimist. 2026. aas- 20  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 suuna muuta Elering kliimaneutraalseks 2030. aastaks. See tähendab, et vähendame oma tegevusest tulenevat süsiniku jalajälge ning rakendame meetmeid, et ka energia transpordi keskkonnamõju oleks minimaalne. Eesmärgi saavutamiseks keskendume võrgu opereerimise ja arendamise süsinikujalajälje vä- hendamisele, energiatõhususe suurendamisele ning roheenergia lahenduste kasutuselevõtule kogu elektri- ja gaasisüsteemis. Nii tagame, et Elering toetab Eesti energiasüsteemi ülemine- kut süsinikuvabale tulevikule, aidates samal ajal säilitada varustuskindluse ja konkurentsi- võimelise energiaturu. Eesmärk 4: pühendunud töötajad Energiasektori talentide kõrge nõudlus, madal ül- dine töötuse tase ja palgafondi surve muudavad andekate inimeste hoidmise järjest keerulise- maks. Selleks, et säilitada tugev meeskond ning Esmakordselt mõõtsime ka TRI*M indeksit, mis saavutada järgmise viie aasta ambitsioonikad näitas Eleringi tulemuseks 86, mis on märkimis- eesmärgid, on kriitilise tähtsusega tugev mees- väärselt kõrgem kui Eesti juhtide ja tippspet- konnavaim ja hea töökultuur. Pühendunud tööta- sialistide keskmine tase (74). See peegeldab, jad on oma töös õnnelikumad, produktiivsemad et Eleringi töötajate seotus ja pühendumus on ning suudavad anda suurema panuse Eleringi konkurentsitult kõrge. missiooni täitmisse. Viimased aastad on olnud Eleringi jaoks era- Töötajate pühendumuse juhtimisel on oluline kordselt intensiivsed, kuna meie spetsialistid reaalsed tulemid, mis toetavad ettevõtte stra- on viinud ellu kiirendatud riskide maandamise teegiliste eesmärkide saavutamist. Oleme igal meetmeid, töötades ühiskonna kõrgendatud aastal läbi viinud pühendumuse uuringu ja sead- tähelepanu all ja erinevate osapoolte huvide vas- nud eesmärgiks hoida ettevõtte pühendumuse tandumise tingimustes. Et säilitada ja tugevdada indeks üle 70% taseme. 2024. aastal püsis meie meie meeskonna võimekust, keskendume ka inimeste pühendumuse indeksi tase kõrgel – 82% järgmistel aastatel keskastme juhtide oskuste (2023: 84%), kusjuures uuringus osales 91% töö- arendamisele, juhtimiskvaliteedi tõstmisele ning tajatest. ühtse ettevõttekultuuri hoidmisele. 21  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Eesmärk 5: kliendirahulolu Eleringil on neli peamist teenusesegmenti: elekt- ri- ja gaasivõrguteenus, elektri- ja gaasisüsteemi- ga liitumise teenus, elektri- ja gaasibilansiteenus ning taastuvenergia toetuste makseagentuur. Kuna energiasüsteem ja -turud läbivad klii- ma- ja geopoliitilistest väljakutsetest tingituna suuri muutusi, on Eleringi edu tihedalt seotud klientide rahuloluga. Eelkõige ootavad uued võrguühendustega liitujad, sealhulgas tuule- ja päikeseenergia tootjad, et Elering toimiks kiirelt ja tõhusalt. Oleme teinud olulisi samme, et kujundada kliendi- keskne töökultuur ning viime igal aastal klientide seas läbi tagasisideuuringu kõikides teenuseseg- mentides. See aitab hinnata nii teenuste täpsust kui ka üldist kliendirahulolu. Meie eesmärk on hoida kliendirahulolu üle 65% taseme. 2024. aasta küsitluse põhjal oli Eleringi kliendira- hulolu 75% (2023. aastal 66%), mis näitab selget paranemist. Eelkõige on bilansiteenuse klientide rahulolu märgatavalt tõusnud, mida on toetanud sünkroniseerimise ja uute turgude läbipaistev kommunikatsioon. Samuti on hea tõdeda, et võr- guteenuse kliendid hindavad kõige tähtsamaks teenuse kvaliteeti, mis on ka kõrgeima rahulolu tasemega aspekt. Liitumisteenuse klientide seas on suurimad ootused liitumise kiiruse ja hinna parandamise Kuigi 2024. aasta tulemused olid mõjutatud osas. Selleks rakendame 2025. aastal fiksee- välisteguritest, jätkame võrguteenuste ja turu- ritud liitumise hinna ja võrgu ettearendamise korralduse optimeerimist, et tagada majanduslik kohustuse kontseptsiooni, mis peaks kiirendama jätkusuutlikkus ja kindlustada omanikele pika- liitumisprotsessi ning looma suurema kindluse ajaline lisandväärtus. arendajatele. 22  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Eesmärk 6: majandusliku lisand- väljalangemisest. Lisaks mõjutas tulemust ka väärtuse loomine elektritariifi uutele hinnapakettidele üleminek, mis võimaldas klientidel kohandada oma võrgulii- Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigu- tumise mahtu aasta jooksul. See tingis vajaduse tatud kapital tooks eesmärgipäraselt väärtust. kohandada tariife ning viia need uuesti kooskõlla Selle hindamiseks jälgime majandusliku lisand- Konkurentsiametiga, mis avaldas täiendavat väärtuse metoodikat (EVA), mis võrdleb teenitud mõju ettevõtte tuludele. kasumit omanike oodatava kasumiga. Kuigi 2024. aasta tulemused olid mõjutatud Kui 2023. aastal oli EVA positiivne, siis 2024. välisteguritest, jätkame võrguteenuste ja turu- aasta EVA oli -5,5 miljonit eurot. Peamised mõjud korralduse optimeerimist, et tagada majanduslik tulenesid ITC (ülekandevõimsuste jaotustulu) vä- jätkusuutlikkus ja kindlustada omanikele pika- henemisest, mis oli tingitud EstLink 2 ühenduse ajaline lisandväärtus. 23 24  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED Majanduskeskkond 2 protsendipunkti võrra 22%-lt 24%-ni alates 01. juulist 2025, füüsilise isiku tulumaksu tõs- Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja tetakse 2% võrra alates 01. jaanuarist 2025 ning gaasi ühendsüsteemihaldur, mille põhieesmärk 1. jaanuarist 2026 rakendub julgeolekumaks, mis on tagada Eesti tarbijatele igal ajahetkel usal- on 2% ettevõtte maksueelsest kasumist. dusväärne ja kvaliteetne energiavarustus. Kui 2023. aastal oli SKP (sisemajanduse kogu- Venemaa agressioon Ukraina vastu on olnud ka toodangu) kasv püsihindades negatiivne -3,1%, 2024. aastal oluliseks faktoriks, mis kujundab siis Eesti Panga prognoosi kohaselt eeldatakse Eesti majanduslikku ja poliitilist keskkonda. 2024. aastal negatiivset SKP-d 0,7%. Uuesti Agressioonil on olnud oluline mõju nii toorme positiivset SKP-d eeldatakse prognoosi kohaselt hindadele, sisemajanduse kogutoodangule, int- 2025. aastal. Kui majandus on 2022. ja 2023. ressidele kui ka inflatsioonile. Venemaa agres- aastal ning veel ka 2024. aastal näidanud lan- sioon Ukraina vastu vähendab nõudlust ja suu- gustrendi, siis alates 2016. aastast negatiivsel rendab inflatsiooni kogu maailmas. Eesti on oma poolel olnud EURIBOR pöördus 2022. aastal geopoliitilisest asukohast tulenevalt oluliselt tõusule ning 2023. aasta lõpul oli keskmine 6 kuu mõjutatud. Samuti nõuab Eesti geograafiline EURIBOR kogunisti 4%. 2024. aastal hakkas lähedus Venemaale tugevat keskendumist julge- EURIBOR pisut langema ning alates 2024. aasta olekule. 2024. aastal suurenes kaitsekulutuste novembrist on langenud taas pisut alla 3%. eelarve 1,33 miljardi euroni, mis on enam kui 3% SKP-st (sisemajanduse kogutoodangust), 2023. Paradoksaalselt jätkub vastuoluline olukord aastal jäi vastav näitaja pisut alla 3% SKP-st. tööjõuturul, kus ühelt poolt on keeruline leida 2025. ja 2026. aastaks on planeeritud julgeole- kvalifitseeritud tööjõudu, teisalt on töötuse kumaksu kogumine, et suurendada Eesti riigi määr pigem tõusutrendis. 2024. aastal ulatus kaitsevõimet kolmes osas: käibemaks suureneb töötuse määr kolmanda kvartali lõpul, mis 25  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED peegeldab ka eeldatavat aasta lõpu määra, teenustele ning sel on oluline mõju investeerin- 7,4%-ni (2023. aastal oli töötuse määr 6,4%). gute maksumusele. Investeeringute maksumust Samas on hindade kasv avaldanud olulist mõju mõjutab ka asjaolu, et investeeringute mahud palgasurvele, mille suurem mõju avaldus juba elektrisektorisse on seoses taastuvenergia 2023. aastal ning jätkus 2024. aastal. Kui 2023. investeeringutega oluliselt kasvanud nii meil aastal oli keskmise brutopalga kasv 11,4%, siis kui mujal ning kuigi ehitushinnaindeksi kasv on 2024. aasta kolmandas kvartalis kasvas kesk- inflatsiooni kasvust madalam, olles 2023. aastal mine brutopalk võrreldes 2023. aasta kolmanda 6,1% ja eelduslikult jäädes 2024. aastal alla 3%, kvartaliga 8,1% (2023. aasta kolmandas kvar- siis elektriinvesteeringute maksumused on kor- talis 10,4%). Eesti pank prognoosib 2024. aasta dades kasvanud. brutopalga kasvuks 7,8%. Brutopalga kasv aeglustub nii 2025. kui 2026. aastal vastavalt 5,9% ja 5,1%. Majandustegevuse olemus Pärast märkimisväärset inflatsiooni kasvu 2022. Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti aastal tasemeni 19,4%, mis pisut aeglustus kaheks: 2023. aastal ulatudes 9,2%, aeglustus üldine hinnakasv 2024. aastal 3,5%-ni. Võrreldes eu- a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus; roala keskmise inflatsiooniga oli inflatsioon b. mittereguleeritud tegevusalad. 2022. aastal märkimisväärselt suurem ja kuigi vahe 2024. aastal kahanes, on Eesti inflatsioon Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja protsendi võrra kõrgem ning mõjutab Eesti kon- gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate kurentsivõimet üldiselt. elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu- tegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud te- Hindade kasv avaldab mõju nii palgakuludele, gevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade energiakuludele, sh võrgukadudele kui muudele osas, nagu on näha järgnevalt graafikult. 120% 100% 45% 44% 56% 47% 20% 20% 41% 35% 53% 49% 48% 39% 80% 60% 40% 20% 55% 56% 44% 53% 80% 80% 59% 65% 47% 51% 52% 61% 0% 2024 2023 2022 2021 2020 2024 2023 2022 2021 2020 2024 2023 Äritulud Ärikasum Vara kokku Reguleeritud Mittereguleeritud 26  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning luba- põhimõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et tud võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet. Re- gaasisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaalus. gulaator hindab sealjuures võrgutasude taotluses Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis esitatud kulude põhjendatust ning annab ette rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital gaasi süsteemihalduri ülesanne on hoida rõhk lu- Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud koosne- batud piires. Selleks ostab ja müüb Elering gaasi vad nii elektri kui gaasi ülekande osas vajalikest bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, tegevuskuludest, kapitalikulust ning lubatud tu- kellega bilansigaasi ost ja müük toimub, on 12 lukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja (2023. aastal 11). kapitali põhjendatud tootluse (WACC) korrutisena. Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on vä- Ettevõttel on kokku 36 elektri võrguteenuse klienti heoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse ning 9 gaasi võrguteenuse klienti (2023: 32 elektri selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle võrguteenuse klienti ning 10 gaasi võrguteenuse osutamiseks vajalikud kulud. klienti). Suurim osa ehk 92,2% võrguteenuse tuludest (2023. aastal 94,4%) tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad re- guleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 67,5%-ni (2023. aastal 91,1%). Elektrilevi on Eesti riigi omanduses oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotus- võrguettevõte. Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne- vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises. Et tagada elektrisüsteemi stabiilne sagedus, peab süsteem olema tasakaalus, st tootmine peab igal ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka kõik turuosalised olema samamoodi tasakaalus ning enamik neist ostabki oma elektribilansi ta- sakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende elektribilansi tasakaalustamise teenust. Elekt- ribilansi bilansihaldureid, kellele Elering teenust osutab, on 18 (2023. aastal 19). Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise 27  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED Majandustulemused Olulisemad finantsnäitajad 2024 2023 2022 2021 2020 Müügitulu (mln €) 214,3 244,7 387,0 201,4 137,1 Muud äritulud (mln €) 11,6 10,1 11,1 6,7 5,3 Ärikulud (mln €) 208,2 226,5 378,2 199,1 109,8 Ärikasum (mln €) 17,6 28,3 19,9 9,0 32,6 Kulumieelne ärikasum (mln €) 70,8 81,8 67,5 54,6 72,7 Finantstulud / (finantskulud) -2,3 -2,0 2,4 2,3 2,3 (neto) (mln €) Tulumaks (mln €) -4,3 2,3 0,0 1,6 5,0 Puhaskasum (mln €) 15,7 28,0 17,4 5,1 25,3 Ärikasumi marginaal 8,2% 11,6% 5,1% 4,5% 23,8% Kulumieelse ärikasumi 33,0% 33,4% 17,5% 27,1% 53,0% marginaal Puhaskasumi marginaal 7,3% 11,4% 4,5% 2,5% 18,5% Omakapitali tootlus 3,8% 7,1% 4,5% 1,3% 6,5% Omakapitali suhe varadesse 25,3% 28,2% 27,3% 32,3% 36,0% Neto laenukohustus / -0,4 0,1 1,2 4,8 3,9 kulumieelne ärikasum (mln €) Investeeringud põhivarasse (mln€) 233,1 183,6 118,8 78,8 85,0 Dividendid (mln €) 20,0 13,5 0,0 10,0 25,6 Kulumieelne ärikasum= Ärikasum+kulum Omakapitali tootlus=Puhaskasum/keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse=Omakapital/Varad kokku Neto laenukohustus= Võlakohustused – raha ja raha ekvivalendid 28  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Tulud tiivset mõju aastastele võrguteenuste tuludele. Samas jäid elektri ülekandemahud 2023. aasta Tulud kokku moodustasid 225,9 miljonit eurot tasemele, ulatudes umbes 7 TWh-ni. (2023. aastal 254,8 miljonit eurot). Ettevõtte olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulud vähenesid moodustas müügitulust 57,9% või 124,1 miljonit 10,8% ehk 9,8 miljonit eurot, ulatudes 81,2 miljo- eurot (2023. aastal 58,3% või 142,7 miljonit eu- ni euroni (2023. aastal 91,1 miljonit eurot). Samal rot). Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustas ajal vähenesid ka bilansiteenuse tulud, millega 68,8% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, kaasnes vastav langus bilansiteenustega seotud 22,6% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning kuludes. 8,6% muud võrguteenusetulud (2023. aastal 64,7%, 10,1% ja 25,2%). 2022.–2024. aastal kaeti Konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis Kulud mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud võimsusjaotustasust eeldusel, et võimsusjao- Ärikulud kokku moodustasid 208,2 miljonit tustasu jääk on piisav piiriüleste investeeringute eurot (2023. aastal 226,5 miljonit eurot). finantseerimiseks. Kokku võrguteenuste tulust Bilansiteenuste müügi langusega kaasnes ka 91,4% moodustas võrgutariifidega reguleeritud vastav vähenemine bilansiteenuse ostukuludes. tulu (2023. aastal 74,8%). Bilansiteenuse energia ostukulud ja reguleeri- misteenuse vahenduskulud vähenesid 8,7% ehk 60-86% ülekandetuludest nii elektris kui gaasis 7,2 miljonit eurot (2023. aastal langesid need teenitakse oktoobrist kuni maini. 54,5% ehk 109,3 miljonit eurot). Võrreldes 2023. aastaga kasvasid 2024. aastal Nii nagu 2023. aastal, vähenesid elektri- ja gaasiteenuste tulud märkimisväärselt, samal gaasivõrgukaod ka 2024. aastal. Kui 2023. aastal ajal kui elektri võrguteenuste tulud vähenesid oli peamiseks mõjuteguriks hinnalangus, siis 7,6%. Gaasi võrguteenuste hinnad, mis hakkasid 2024. aastal oli elektrivõrgukadude vähenemine kehtima alates 4. detsembrist 2023, tõid kaasa tingitud peamiselt 74,2% väiksematest kogus- peaaegu kahekordse kasvu gaasi võrgutee- test. Võrgukadude kulud vähenesid 2024. aastal nuse müügitulus. Gaasi võrguteenuste tulude 23,8%, millest 95,2% moodustas elektrivõrgu- kasvu toetas ka gaasi tarbimise suurenemine, kadude vähenemine. kus kogused kasvasid 8,5% võrra, 3,4 TWh-lt 3,7 TWh-ni. Tööjõukulud suurenesid 2024. aastal 12,5% ehk 1,8 miljonit eurot, ulatudes 16,9 miljoni euroni Alates 1. jaanuarist 2024 hakkasid kehtima uued (2023. aastal kasv 11,0% ehk 1,7 miljonit eurot, elektri võrgutasu hinnapaketid, mis sisaldavad kokku 15,1 miljonit eurot). Palgakulude tõus osalist või täielikku püsitasukomponenti. See tulenes nii töötajate arvu suurenemisest kui ka muudatus aitab maandada riski, mis kaasneb tasude kasvust. langevate ülekandemahtudega. Kuna ülemine- kuperioodil said kliendid hinnapakette valida Amortisatsioonikulu jäi 0,6% väiksemaks kui lühikese etteteatamisega, avaldas see aga nega- samal ajal eelmisel aastal, ulatudes 53,1 miljoni 29  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED euroni. Kahanemine on seotud peamiselt kasu- Investeeringud like järelejäänud varade eluigade ülevaatusega, mille mõju on ligikaudu 1 miljon eurot (2023. Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras- aastal oli kasv 12,1% või 5,8 miljonit eurot, kulum teks ning piiriülesteks. 53,4 miljonit eurot). Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 17,6 miljonit amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl- eurot (2023. aastal 28,3 miljonit eurot). javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks on keskmiselt ligikaudu 15-50 miljonit eurot aas- 2024. aastal teenis ettevõte jätkuvalt soodsate tas. 2024. aastal tegime asendusinvesteeringuid intressiturutingimuste tulemusena netofinants- mahus 47,5 miljonit (2023. aastal 42,3 miljonit tulu 2,3 miljonit eurot, ületades 2023. aasta eurot). näitaja, mis oli 2,0 miljonit eurot. Sarnaselt 2023. aastaga on ka 2024. aasta märk- 2024. aastal maksis ettevõte omanikele dividen- sõnaks Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroni- de summas 20,0 miljonit eurot, millega kaasnes seerimisega seonduvad investeeringud, et olla tulumaksukulu 4,3 miljonit eurot. 2023. aastal selleks valmis 2025. aasta veebruaris. ulatusid dividendid 13,5 miljoni euroni, millega kaasnev tulumaksukulu oli 2,3 miljonit eurot. Lisaks tavapärastele investeeringutele on Elerin- Aruandeaasta puhaskasum ulatus 15,7 miljoni gil alanud ka intensiivne erakorraliste investee- euroni (2023. aastal 28,0 miljoni euroni). ringute programm ühenduste tugevdamiseks. Investeering (miljonit eurot) kokku <= 2024 2025–2029 Investeering Eesti-Läti 3. elektriliin 82 82 0 2011–2021 Sünkroniseerimine 323 282 41 2018–2029 Eesti-Soome gaasiühendus 136 136 0 2013–2024 Eesti-Läti gaasiühendus 44 44 0 2015–2024 GIPL 2 0 2 2025 Estlink 3 658 0 206 2023–2035 Eesti-Läti 4. liin 729 0 287 2024–2035 RRF 128 71 57 2022–2026 Kokku 2 102 616 592 30  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Finantseerimine ettevõte väljastatud võlakirjad täies mahus Ettevõte on oma investeeringuid finantseeri- ehk 225 miljoni euro eest. Ühingu intressi- nud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude kandvad kohustused bilansipäeva seisuga on ning võlakirjadega. 2023. aasta mais lunastas järgmised: (miljonit eurot) 2024 2023 Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise in- 10,6 10,6 tressimääraga 4,27% (2023. aastal 3,57 %) Intressivõlad 0,5 0,7 Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 11,1 11,3 Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 55,6 66,2 4,4% (2023. aastal 0,95%) Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 55,6 66,2 Kokku intressikandvad võlakohustused 66,7 77,5 Elering emiteeris eurovõlakirjad nominaal- roopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade väärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad Investeerimispangalt võetud laenud on amor- olid noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil tiseeruvad. Euroopa Investeerimispangalt lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning ku- võetud laenude viimane tagasimakse toi- pongi intressimääraga 0,875%. Võlakirjad mub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeeri- lunastati tähtaegselt. mispangalt võetud laenude tagasimakseks planeeritud aastale 2032. Pangalaenud on võetud Euroopa Investe- erimispangalt ning Põhjamaade Investeeri- Lisaks intressikandvatele kohustustele fi- mispangalt. Seisuga 31.12.2024 on nende nantseerib Elering investeeringuid ka allika- laenude jääki põhiosa vastavalt 56,6 miljonit test, millega ei kaasne intressikulu. Peamine eurot ja 9,6 miljonit eurot (2023. aastal 63,8 allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. miljonit eurot ja 13,0 miljonit eurot). Nii Eu- Elering on sõlminud finantseerimislepingud 31  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2024. AASTA MAJANDUSTULEMUSED Euroopa Liidu agentuuriga CINEA (European c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise Climate Infrastructure and Environment Exe- ühenduse tugevdamine; cutive Agency) järgmiste projektide finantse- d. Sünkroniseerimiseks vajalikud inves- erimiseks: teeringud. a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekande- Kokkuvõte prognoositavatest EL ja taaste- liin; rahastu allikatest piiriülestele suurematele b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav investeeringutele: merealune gaasitoru koos kaasneva infrastruktuuriga; ELi abi laekumine ELi abi laekumine, ELi abi laekumine, (miljonit eurot) kokku <=2024 2025–2029 Kokku 422,3 275,7 146,6 Teine finantseerimisallikas, millega ei kaas- on 2024. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud ne intressikulusid, on ülekoormustulu. See 535,0 miljonit eurot, millest veel aruande- tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate kuupäevaga sidumata 336,7 miljonit eurot hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad (2023. aasta lõpu seisuga 454,8 miljonit eu- hinnaerinevused ning elektribörs kannab rot, sidumata 31.12.2023 338,9 miljonit eurot). hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vasta- vate riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehita- Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil tud varasid ei lisata reguleeritud varade arve- saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste stusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering võrgutariifidesse 32  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 33 34  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA „MEIE ELERING“ E leringi suurim väärtus oma missiooni elluvii- misel ja visiooni saavutamisel on meie ini- mesed koos oma teadmiste ja oskustega. Elering toetab töö ja õppimise tasakaalu ja ühen- damist ning innustab oma töötajaid pidevale erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse oman- dajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering õp- Eleringis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 322 ini- pekavast lähtuvalt paindlikku töökorraldust ning mest (2023. aastal 291 inimest; 2022. aastal 272 täiendavaid õppepuhkuse päevi, et soodustada inimest). Töötajate keskmine tööstaaž on pisut nende professionaalselt arengut. Tudengite seas alla 11 aasta ning keskmine vanus 42 eluaastat energeetikasektori tööandjana tuntuse suuren- (2023. aastal tööstaaž pisut üle 11 aasta ning damiseks pakume Eleringis stipendiume, prak- keskmine vanus 42 eluaastat). Mehed moodus- tikavõimalusi ja objektikülastusi ning osaleme tavad töötajaskonnast 73%, naised 27%. erinevatel karjäärimessidel. Stipendiumiprog- ramm toetab Eesti ülikoolides õppivaid baka- Eleringi iseloomustab väike tööjõu voolavus. laureuse- ja magistriõppe tudengeid, kellel on 2024. aastal vähenes vabatahtlik voolavus veel- huvi energeetika ja infotehnoloogia valdkonda gi, ulatudes 4,9%ni (2023. aastal 7,7%; 2022. panustamise osas. See on osa Eleringi laiemast aastal 8,3%). Eleringi jaoks on oluline hoida tegevusest, mille eesmärk on edendada ener- tööjõu voolavus võrdlemisi madalal tasemel, et geetika ja IT arengut Eestis. Praktikaprogramm säilitada põhitegevuseks vajalik kõrge kompe- on suunatud reaalteaduste ja IT tudengitele, tentsitase. Tööjõuvoolavuse madalal hoidmiseks kes on omandanud oma eriala põhiteadmised keskendume nii töötajate heaolu kui rahulolu ja soovivad saada praktilist kogemust energee- suurendamisele, arengu toetamisele kui ka töö- tika valdkonnas. Praktika hõlmab tutvustavaid tingimuste pidevale arendamisele. Enamik meie seminare ja väljasõite Eleringi objektidele (nt töötajatest on kõrgharidusega ning ligi pooled alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks tut- Eleringi töötajatest on omandanud magistri- või vustatakse ettevõtet gümnaasiumi õpilastele doktorikraadi. 35  TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA "MEIE ELERING" ja tudengitele nii töövarjutamise kui ka koolides nimega TRI*M. Uuringu tulemustest järeldus, et läbiviidavate tundide kaudu. Eleringi inimeste välisvõrdluses Eesti keskmise ning Eesti juhtide juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab ja tippspetsialistidega on eleringlaste pühendu- Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis kesken- mus oluliselt kõrgem. Pühendumuse koondnäi- dub järgmisele põhimõtetele: ühtne ettevõte ja taja TRI*M oli 86 punkti. Usume, et pidev tööta- tugev maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur jate kaasamine ja tagasiside küsimine aitab meil ning süsteemne talendijuhtimine. kujundada toetava ja motiveeriva töökeskkonna ning tagada kõrge pühendumus. Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud Eleringis väärtustame meeskonnatööd ja vald- Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord kondade vahelist sünergia loomist. Nende loo- aastas viime läbi töötajate pühendumuse uurin- mist erinevate tegevussuundade vahel ning gut, kus uurime indeksi komponentide koosmõju valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme rahulolu aspektidega. Uurime rahulolu oluliste loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrühmad, töömotivatsiooni kujundavate teguritega nagu kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erine- töö sisu ja töökorraldus, tööõhkkonna, koostöö vatest struktuuriüksustest. Juhtrühmad võimal- ja juhtimiskvaliteedi, muudatuste juhtimise ja davad ettevõttel luua sünergiat erinevate tee- eesmärkide kommunikatsiooni, arenguvõima- made ja valdkondade vahel ning laiemat vaadet luste ja motivatsioonipaketiga. ja väljakutseid töötajale. Koostöö tugevdami- seks korraldame regulaarselt koostöö- ja mees- konnapäevi, mis soodustavad suhtlust nii mees- Eleringi suurim väärtus oma missiooni elluvii- kondade sees kui ka nende vahel. Ühtsustunde misel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed hoidmiseks ja meeskonnavaimu tugevdamiseks koos oma teadmiste ja oskustega. on Eleringis pikaajaline ühistegevuste ja koostöö traditsioon, mis toob kokku nii uued kui ka koge- nud töötajad, aidates neil kogemusi vahetada ja Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste jä- üksteiselt õppida. Heaks traditsiooniks on saa- reltegevuste välja töötamiseks ja koordineerimi- nud iga-aastased ühisüritused, näiteks aastase- seks on loodud juhtrühm „Meie Elering". „Meie minar, spordipäev, suveseminar ning ühendsüs- Eleringi" juhtrühm koostab uuringu tagasiside teemihalduri loomist tähistav sündmus sügisel. ja töötajate ettepanekute põhjal tegevuskava Need ettevõtmised tugevdavad meie meeskon- „Meie Elering". Tegevuskava loomise eesmär- natunnet ning aitavad kaasa avatud ja toetava giks on tööandjana tugevuste hoidmine ja nen- töökeskkonna loomisele. de arendamine ning selgunud pühendumust pärssivate kitsaskohtade lahendamine. 2024. Elering väärtustab tervislikke eluviise ning toe- aasta pühendumuse uuring toimus 2024. aas- tab oma töötajaid nii füüsilise kui ka vaimse hea- ta novembris, mil töötajate pühendumuseks olu hoidmisel. Toetame lisaks spordikompensat- kujunes 82% (2023. aastal 84%; 2022. aastal sioonile ka osalemist erinevatel spordiga seotud 80%). 2024. aastal lisaks kasutusel olnud pü- üritustel ning võistlustel. 2024 aastal pälvisime hendumuse mõõdikule, hakkasime kasutama taas Peaasi.ee poolt välja antava vaimset tervist ka rahvusvahelist pühendumuse koondindeksit väärtustava organisatsiooni hõbemärgise. See 36  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 tunnustus peegeldab meie järjepidevat panus- tega ning saab ülevaate ettevõtte tegevusvald- tamist töötajate heaolusse ja toetavasse töö- kondadest ning üksuste tööst, ettevõtte väär- keskkonda. Töötajatele suunatud kohustuslik tustest, kultuurist ning Eleringi rollist ja vastu- tervisekontroll toimub iga kahe aasta järel, mis tusest ühiskonnas. Mentorlus ja juhendamine sisaldab lisaks üle 40-aastastele töötajatele ka on osa ettevõtte kultuurist. Lisaks erialase pä- koormustesti. 2024. aastal liitus Eleringiga 52 devuse loomisele ja hoidmisele suunatud kooli- uut töötajat, mistõttu tähtsustame läbimõeldud tustele pakume ka muid, üldiste kompetentside sisselamise ja töötajate arendus-koolitustege- kasvatamiseks vajalikke koolitusi alates vaimse vuste korraldust. Sisseelamisprogrammi kestus ja füüsilise tervise toetamisest kuni rahatarkuse on Eleringis ligikaudu 2 kuud. Programmi vältel andmiseni. Fookuses on IT ja energeetika kom- kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindaja- petentside ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmu- se paremaks levitamiseks toimuvad seminari- reeded, kus ettevõttesisesed ja -välised esine- jad tutvustavad oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid teemasid. Eleringis väärtustame pidevat õppimist ja arengut, et tagada meie töö- tajate erialane pädevus ning uuendusmeelsus kiiresti arenevas energeetikasektoris. Elering toetab juhtide arengut, olles koos nende- ga sõnastanud juhtimise hea tava ning korralda- des juhtidele suunatud arendavaid koolitusi ning arenguprogramme. Lisaks teeme töökeskkonna pidevaks parendamiseks tihedat koostööd oma töötajatega, kogudes jooksvalt ideid ja vajadu- si ning korraldades vähemalt kaks korda aastas koostöövestlusi. Kõikidele kontoritöötajatele on loodud avarad, valgusküllased ja hea siseklii- maga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on spetsiifilised riided, mugavad li- saruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada ergonoomilisi laudu ja toole. Samuti on ettevõt- tes juurdunud kaugtöö tegemine, milleks oleme võimaldanud mugavad digitaalsed töövahendid, et sõltumata töö tegemise asukohast oleks töö tegemine turvaline ja kaasaegne. Eleringis usu- me, et toetav töökeskkond ja pidev areng on võt- metegurid motiveeritud ja pühendunud mees- konna loomiseks. 37 38  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 ÜHINGU JUHTIMINE E leringi ühingu juhtimine tugineb Äriseadusti- kule, Riigivaraseadusele, Eleringi põhikirjale ning Heal Ühingujuhtimise Tavale (HÜT), mis on Elering on pühendunud heade ühingujuhtimise tavade järgimisele ning keskendub pidevale arengule selles valdkonnas. Strateegiliste ees- koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna märkide saavutamise ja organisatsioonikultuuri Väärtpaberbörsi poolt. kujundamise aluseks on kvaliteetne ühingujuhti- mine. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Ele- ringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise nimel. Ühingu juhtimise struktuur Aktsionäride Välisaudiitor üldkoosolek 100% Eesti Auditi- Nõukogu komitee Siseaudiitor Juhatus 39  ÜHINGU JUHTIMINE Aktsionäride üldkoosolek Nõukogu Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan, Omaniku huvid ettevõttes on tagatud nõukogu mille pädevusse kuuluvad järgmised otsused: liikmete kaudu. Nõukogu annab juhatusele juhi- põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine sed ettevõtte juhtimise korraldamiseks ja teostab ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Lisaks vaatab tagasikutsumine, audiitorite valimine, erikontrolli nõukogu regulaarselt üle ja hindab ühingu stra- määramine, majandusaasta aruande kinnitamine teegiat, põhitegevusi, riskihinnanguid, aastaaru- ja kasumi jaotamine. Samuti otsustab üldkoos- annet ja eelarveid. olek ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümber- kujundamise või lõpetamise ning käsitleb muid Ettevõtte põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu küsimusi, mis on seaduse ja põhikirjaga tema korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid pädevusse antud. mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul. Üldkoosolek lähtub oma tegevuses, sealhulgas kok- Nõukogu koosseis ja tasustamine kukutsumises ja avalikustatava teabe käsitlemisel, nii Äriseadustikust kui ka Riigivaraseadusest. Nõukogu koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik, keda nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku üldkoosolekul esindab alates 23.07.2024 klii- esindaja ehk kliimaminister sõltumatu nime- maminister Yoko Alender. Perioodil 17.04.2023– tamiskomitee soovituse alusel. Nõukogu tööd 23.07.2024 oli ainuomaniku esindajaks kliima- korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees minister Kristen Michael. Kuni 17. aprillini 2023 määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, esindas üldkoosolekut majandus- ja taristuminis- juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö ter Riina Sikkut. Aktsionär teeb otsused üldkoos- tõhusust, korraldab andmete operatiivset edas- olekul või koosolekut kokku kutsumata. tamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja Aasta jooksul toimus üks korraline üldkoosolek andmetega tutvumiseks ning esindab nõukogu 28. juunil 2024. aastal, kus anti ülevaade nõu- suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö kogu ja juhatuse tööst, kinnitati 2023. aasta korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud majandusaasta aruanne, anti hinnang omanike nõukogu töökorra. ootuste täitmisele, kinnitati kasumi jaotamine 2023. aasta kohta, kinnitati muudetud põhikiri, 2024. aastal toimus viis korralist ja neli elektroo- nimetati audiitor ja seati ootused 2024. aastaks. nilist koosolekut. Nõukogu kinnitas 2023. aasta Lisaks otsustas ainuaktsionär 9. veebruaril 2024 majandusaasta aruande enne selle esitamist valida Gunnar Okk Elering AS nõukogu esimeheks kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoos- ja Sirli Männiksaar Elering AS nõukogu liikmeks. olekule, kinnitas Eleringi strateegia aastateks 9. oktoobril 2024 otsustas ainuaktsionär kutsuda 2025-2029 ning kinnitas 2025. aasta äritegevuse Rein Vaks’i nõukogu liikme kohalt tagasi ning ning investeeringute eelarved. Tavapäraselt määrata uueks nõukogu liikmeks Jaanus Uiga käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulat- volituste pikkusega kolm aastat. sioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, 40  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi • Janek Stalmeister alates 22.05.2023 teemasid seoses Eleringi põhitegevusega. – ettevõtja, volitused kehtivad kuni 22.05.2026, osales viiel korralisel ning 2024. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu neljal elektroonilisel hääletamisel. järgmised liikmed: • Sirli Männiksaar alates 04.03.2024 • Gunnar Okk, nõukogu esimees alates – Ericsson Eesti tegevjuht, alates 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2027, varasemad kogemused 04.03.2027, osales viiel korralisel ja kol- energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade mel elektroonilisel hääletamisel. Investeerimispanga nõukogu liige. Osales viiel korralisel ning kolmel elektroonilisel • Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliima- hääletamisel. ministeeriumi asekantsler energeetika ja maavarade valdkonnas, volitused kehti- • Kaie Karniol alates 07.03.2022 – Rahan- vad kuni 09.10.2027, osales kahel korrali- dusministeerium riigivara osakonna juha- sel ja ühel elektroonilisel hääletamisel. taja, volitused kehtivad kuni 07.03.2025, osales viiel korralisel ning neljal elektroo- • Rein Vaks alates 25.05.2023 – Energee- nilisel hääletamisel. tikaosakonna juhataja Kliimaministeeriu- mis, volitused kehtisid kuni 09.10.2024, osales kolmel korralisel ning kolmel elektroonilisel hääletamisel. 2024. aastal arvestati nõukogu liikmetele tasu (ei sisalda tasu komiteede liikmelisuse eest) järgnevalt: Tasu kokku 2024. aastal Tasu kokku 2023. aastal Nõukogu liige (tuhat eurot) (tuhat eurot) Gunnar Okk 16,5 0,0 Sirli Männiksaar 8,3 0,0 Janek Stalmeister 9,0 9,0 Kaie Karniol 9,0 9,0 Jaanus Uiga 2,3 2,3 Rein Vaks 8,3 13,5 Indrek Kasela 0,0 3,8 Timo Kyösti Rajala 0,0 7,5 41  ÜHINGU JUHTIMINE Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2024. aas- õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget tal lahkus nõukogust Rein Vaks (2023. aastal lah- ühiselt või juhatuse esimees üksinda. kusid nõukogust Jaanus Uiga, Timo Kyösti Rajala ja Indrek Kasela). Uueks nõukogu liikmeks valiti Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt vo- Jaanus Uiga (2023. valiti uueks nõukogu liikmeks litatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt Rein Vaks). ette juhatuse liikme õigused ja kohustused ettevõtte suhtes ning tema töötasud. Nõukogu liikmed peavad vastama Äriseadustikus ja Riigivaraseaduses sätestatud nõuetele ning Kui 2023. aastal oli Elering AS juhatus kolme- täitma neis seadustes nõukogu liikmetele keh- liikmeline, siis 2024. aastal lisandus juhatusse testatud kohustusi. neljas liige. Juhatus Juhatuse liikmed: Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis vastutab • Kalle Kilk, juhatuse esimehena täidab ühingu igapäevase juhtimise ja esindamise eest, muuhulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid tegutsedes kooskõlas seaduse ja ettevõtte põ- kohustusi, st juhib ja esindab ettevõtet, hikirja nõuetega. Lisaks korraldab juhatus ette- tagab tegevuste vastavust lepingutele võtte raamatupidamist ja tagab selle vastavuse ja seadustele, korraldab juhatuse tööd, kehtivatele nõuetele. koordineerib ühingu strateegia arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja. Kalle Juhatusel on igapäevastes juhtimisotsustes Kilk’i juhatuse esimehe volitused algasid täielik otsustusvabadus ning need tehakse ise- 04.07.2023 tähtajaga 31.12.2024. 09. seisvalt, ilma omaniku või nõukogu otsese sek- oktoobril 2024 valiti Kalle Kilk juhatuse kumiseta. Siiski vajab juhatus nõukogu nõusole- esimeheks ka alates 01.01.2025 ning tema kut tehinguteks ja toiminguteks, mis ületavad volitused kehtivad kuni 31.12.2029; ühingu igapäevase majandustegevuse raame. • Riina Käi, juhatuse liikmena täidab muu- Juhatus tagab nõukogu liikmetele regulaarse ja hulgas finantsjuhi rolli. Riina juhib Eleringi piisava informatsiooni ettevõtte majandusliku finantstegevust, halduse, riskijuhtimise olukorra ja majandustegevuse oluliste asjaolude (sh füüsilise turbe) ja küberturbe vald- kohta. Samuti teavitab juhatus nõukogu vasta- konda. Riina Käi juhatuse liikme volitused valt vajadusele kõikidest olulistest muutustest, kehtivad kuni 31.12.2026; mis mõjutavad ettevõtte tegevust. • Erkki Sapp asus juhatuse liikme kohale Juhatuse koosseis ja tasustamine alates 04. juulist 2023 ning tema vastu- tusalasse kuuluvad taastuvenergia vald- Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda kond, energiaturgude arendamine ning ühest kuni neljast liikmest. Juhatuse liige süsteemijuhtimine. Erkki Sappi juhatuse valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. liikme volitused kehtivad kuni 31.12.2026; 42  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 • Reigo Kebja asus juhatuse liikme kohale lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta alates 05.02.2024, et täita lisaks juha- täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemus- tuse liikme kohustustele varahaldusjuhi likkust kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat igapäevaseid ülesandeid. Reigo Kebja võib maksta aastatulemuste alusel või muudel juhatuse liikme volitused kehtivad kuni alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse 05.02.2029. liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüs- Tasustamine: teeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikut- Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu sumisel nõukogu algatusel enne tema volituste maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses. 2024. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised: Tasu kokku 2024 Tasu kokku 2023 Juhatuse liige (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kalle Kilk 180,0 177,0 Riina Käi 157,5 167,6 Erkki Sapp 120,9 51,0 Reigo Kebja 98,4 0,0 Taavi Veskimägi 0 146,1 43  ÜHINGU JUHTIMINE Huvide konflikti vältimine tega teenistuslepingu kehtivuse ajal ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut (2023. aastal Juhatuse liikmed tegutsevad alati ettevõtte huvi- ei teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud des ega tee otsuseid isiklikest huvidest lähtuvalt. osapooltega ühtegi tehingut). Juhatuse liikmed ei kasuta Eleringile suunatud ärili- si pakkumisi isiklikes huvides. Huvide konflikti tek- Auditikomitee kimisel teatab juhatuse liige sellest viivitamatult nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele. Samuti Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee, informeeritakse huvide konflikti võimalusest enne mille ülesandeks on teostada järelevalvet riski- ametilepingu sõlmimist. juhtimise, sisekontrolli ja finantsaruandluse üle. Auditikomitee toimib nõukogu nõuandva orga- Kui juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga nina, käsitledes raamatupidamise, finantsaru- seotud isikule tehakse äriline pakkumine, mis on andluse, vandeaudiitori sõltumatuse kontrolli, seotud Eleringi majandustegevusega, teavitab riskijuhtimise, sisekontrolli, siseauditi, eelarve juhatuse liige sellest viivitamatult teisi juhatuse koostamise ja tegevuse seaduslikkusega seotud liikmeid ja nõukogu esimeest, tagades sellega läbi- küsimusi. paistvuse ja usaldusväärsuse juhtimises. Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue aastaks. Komitee liikmed valivad endi seast on selgesõnaliselt sätestatud juhatuse liikme esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust. lepingus, tagades, et juhatuse liikmed tegutsevad Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu alati ettevõtte huvides ja väldivad isiklike huvide esimees. põrkumist ühingu huvidega. Auditikomitee liikmed 2024. aastal olid järg- Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist mised: enda ja ettevõtte huvide vahel ning teavitab viivitamatult Eleringi nõukogu oma otsesest või • Janek Stalmeister (ettevõtja), auditiko- kaudsest huvist ettevõtte tehtavate tehingute mitee liige alates 25.06.2020, volitusi suhtes. Samuti teavitab juhatuse liige otsekohe pikendati pärast tähtaja möödumist; nõukogu, kui ilmneb olukord, mis võib põhjustada • Kaie Karniol (Rahandusministeeriumi rii- huvide konflikti. givara osakonna juhataja), auditikomitee liige alates 07.03.2022; Tehingute tegemise juhatuse liikmega või tehingu- te, milles juhatuse liikmel on isiklik huvi, otsustab • Villem Vohu (Ettevõtluse ja Innovat- nõukogu, määrates kindlaks tehingute tingimused, siooni Sihtasutuse energeetika vald- et tagada läbipaistvus ja ettevõtte huvide kaitse. konna juht), auditikomitee liige alates 25.10.2024; Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud • Jaanus Uiga (Kliimaministeeriumi ener- osapooled ning nendega teostatud tehingute geetika ja maavarade asekantsler), auditi- summad tuuakse välja majandusaasta aruandes. komitee liige alates 25.10.2024; Elering ei ole 2024. aastal teinud juhatuse liikme- 44  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 • Rein Vaks (Kliimaministeeriumi energee- tikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti ris- tikaosakonna juhataja), auditikomitee kihindamise ning sisekontrolli teemasid ning fi- liige perioodil 14.03.2023–23.10.2024. nantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori valikukriteeriume. Siseauditi teenus on ostetud 2024. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: sisse välise teenuse pakkujalt. Siseaudiitorile 20.03, 05.06, 19.09, 04.12 (2023. aastal 6 korda). maksti siseauditi teenuse osutamise eest 2024. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud sise- aastal 44,6 tuhat eurot (2023. aastal 37,4 tuhat auditeid: liitumisprotsessi audit, sagedusreser- eurot) ja vihjeliini monitooringuteenuste osuta- vide audit, talumistasude audit. Lisaks vaadati mise eest 5,5 tuhat eurot (2023. aastal 5,6 tuhat üle küberturbe tõhustamise tegevuskava, audi- eurot). 2024. aastal maksti auditikomitee liikmetele tasu järgnevalt: Tasu kokku 2024. aastal Tasu kokku 2023. aastal Auditikomitee liige (tuhat eurot) (tuhat eurot) Janek Stalmeister 0,8 0,9 Kaie Karniol 0,8 0.9 Villem Vohu 0,2 0,0 Jaanus Uiga 0,3 0,6 Rein Vaks 0,8 0,6 Indrek Kasela 0,0 0,4 45  ÜHINGU JUHTIMINE Juhatuse ja nõukogu koostöö Teabe avaldamine Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd, et Eleringi veebilehel www.elering.ee on välja tagada Eleringi huvide parim kaitse. Juhatus ja toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia kuuluvate andmete loetelu. Veebilehelt leiab ma- arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste jandusaasta aruanded, majandustulemused, te- tegemisel nõukogu antud strateegilistest juhis- gevusnäitajad, põhitegevuse ülevaate, struktuuri, test. strateegia kokkuvõtte, uudised, teated ja muu olulise informatsiooni, mis on vajalik investoritele ja üldsusele. Veebileht on kättesaadav ka inglise Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt kõigist keeles. Kogu veebilehel esitatud teavet, sealhul- olulistest asjaoludest, mis mõjutavad ettevõtte gas uudiseid ja teateid, uuendatakse pidevalt, et tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib tagada aktuaalne ja ajakohane informatsioon. eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule asja- kohased andmed, sealhulgas finantsaruanded, Finantsaruandlus ja piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toi- auditeerimine mumist. Nõukogu nõudmisel annab juhatuse lii- ge teavet ettevõtte ja juhatuse tegevuse kohta Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandu- kas suuliselt või kirjalikult ning tagab nõukogule saasta aruande ja majandusaasta jooksul ka kvar- juurdepääsu ettevõtte tegevust kajastavale taalsed finantstulemused. Majandusaasta aruanne teabele. koostatakse vastavalt IFRS standarditele ja audi- teeritakse vastavalt ISA standarditele. Nõukogu Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadustest, koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta Eleringi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte au- koosolekute otsustest ning püstitatud eesmär- diitor. Üldkoosolekule esitatakse majandusaasta kidest. aruanne kinnitamiseks, millele on alla kirjutanud 46  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 juhatuse liikmed. Lisaks esitatakse üldkoosolekule Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet au- nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta. ditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele. Elering valib välisaudiitori avaliku hankeprotses- si kaudu, pöördudes ainult rahvusvaheliselt tun- Riskijuhtimine ja riskid nustatud ja kvaliteetseid auditeerimisteenuseid pakkuvate ettevõtete poole. Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet – osutada elektri- ning gaasivõrguteenust üle- Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsu- kandevõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse sega, seejärel sõlmib juhatus audiitorteenuse kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb lepingu. Lepingus määratakse kindlaks audiitori ühingu riskijuhtimine kahest osast: tööülesanded, ajakava ja tasu. Samuti tagatak- se, et leping ei sea audiitorile mingeid takistusi • äriühingu riskijuhtimine Eleringi tegevuse objektiivsel hindamisel. Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise 2022. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori eesmärk on tuvastada riskid, mis võivad leidmiseks aastateks 2022-2024, võimalusega ohtu seada ühingu strateegiliste eesmär- pikendada kuni 2026. Hanke võitis AS Pricewa- kide saavutamise ning seejärel viia need terhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisauditi riskid ühingu poolt aktsepteeritavale teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest, rah- tasemele. Seega tegeleb ühingu riskijuh- vusvahelistest auditeerimisstandardidest ja au- timine riskidega ühingu perspektiivist. diitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhulgas Äriühingu riskijuhtimisel kasutab ühing 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitor- COSO ERM riskijuhtimise raamistikku. tegevuse valdkonna alasest määrusest. 2024. aastal maksis Elering majandusaasta aruande • elutähtsa teenuse riskijuhtimine auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele 41 tuhat eurot (2023. aastal 46,0 tuhat eurot) Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja (näidatud tasu ei sisalda käibemaksu). riskijuhtimine tegeleb energiavarustuse riskidega elektri ja gaasi lõpptarbija Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele perspektiivist. Täpsemalt on eesmär- on välisaudiitor 2024. aasta jooksul osutanud giks hinnata hädaolukorrani viia võiva järgnevaid teenuseid: võrguühenduse katkemise tõenäosust ja ulatust energiatarbijatele. Seejärel koos- • teostanud tegevusalade aruande kont- tatakse taasteplaanid taolisteks olukor- rolli kooskõlas elektrituru seaduse §-s 17 dadeks, mis võimaldavad võrguühendust esitatud nõuetega; kiirelt ja efektiivselt taastada. Elutähtsa teenuse riskijuhtimisel kasutab ühing • koostanud aruande auditi tähelepaneku- hädaolukorraseaduses sätestatud riski- test Riigikontrollile; juhtimise raamistikku. • teostanud tehingute seaduslikkuse kont- rolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele. 47  ÜHINGU JUHTIMINE Äriühingu riskijuhtimine Töörühmade antud riskihinnangud vaatab üle riskikomitee ning kinnitab juhatus. Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja Koos riskihinnangutega esitatakse juhatusele ka nõukogule. Igapäevaselt korraldab riskijuhtimist nimekiri täiendavatest maandavatest meetme- ühingu riskijuht, kes allub finants- ja riskijuhti- test, mis on vajalikud riskide lubatud tasemele mise eest vastutavale juhatuse liikmele. Riske viimiseks ning seal hoidmiseks. Need vormis- hindavad eelkõige valdkonnapõhised riskide tatakse kas juhatuse koosoleku otsuse alusel töörühmad: tööülesannetena (kui on tegemist ühekordsete tegevustega) või ühingu kordade muudatustena • energiasüsteemi riskide töörühm (kui on tegemist pidevate tegevustega). • tegevusriskide töörühm Ühingu sisekontrolli süsteemi (sh kordade täit- • finantsriskide töörühm mist) hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab hindamise tulemustest perioodiliselt aru audi- • vastavusriskide töörühm tikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal • IT-riskide töörühm. Ernst & Young Baltic AS. Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt: 1. Riskide tuvastamine 7. 2. Korrigeerimine Riskide hindamine 3. 6. Riskitasemete Seire võrdlus riski- valmidusega 5. 4. Sisekontrolli Riskihalduse meetmete meetodite valik rakendamine 48  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse 7. Korrigeerimine tähendab muudatuste eesmärkide täitmist ohustada võivad sisseviimist sisekontrolli meetmetesse stsenaariumid ning paigutatakse need kohe, kui seire tulemusena selgub, et kategooriatesse. mõni meede ei saavuta seatud eesmärki või on tekkinud võimalus sama eesmärki 2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski saavutada sobivamate meetmetega. tõenäosust ja mõju, mille alusel määra- takse riski tase vastava maatriksi abil. Riskide hindamise käigus kinnistus teadmine, et välised ohud on endiselt suured. 3. Riskide taset võrreldakse ühingu riski- valmidusega. Ühing on defineerinud ris- Jätkus Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu kivalmiduse taseme, mida ollakse valmis koos sellest tulenevate geopoliitiliste pingete- võtma ilma täiendavaid riskimaandami- ga. Ajaloolistel ning geograafilistel põhjustel on se meetmeid kasutusele võtmata. Ühing meie regiooni energiataristu olnud tihedalt seo- ei pea põhjendatuks aktsepteerida kõrge tud Venemaa taristuga, mistõttu on Venemaal ja väga kõrge taseme jääkriske seoses võimalik Eesti energiataristut mõjutada mitmel oma erilise rolliga ühiskonnas, milleks on moel. Geopoliitilise ohu jätkuvalt kõrge tase on elutähtsa teenuse osutamine. peamiseks põhjuseks suurimatele riskidele: 4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta- • füüsiline rünne energiasüsteemi taristule; valt eelmises punktis kirjeldatud riski • elektrisüsteemi häirimine; võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu • küberrünnak. riskivalmidusest, siis otsitakse sobivaid maandamise meetodeid, milleks võib olla Aastal 2024 põhines Balti ja Soome regiooni riski vältimine või riski vähendamine. Kui gaasivarustus täielikult LNG-l. Kütteperioodi riski tase on madal või keskmine, siis võib alguseks sügisel oli Lätis asuvasse maa-aluses- olla meetodiks ka riskiga leppimine. se gaasihoidlasse Incukalnsis varutud piisavalt gaasi kogu regiooni talvise gaasitarbimise kat- 5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu miseks. Lisaks töötasid LNG terminalid: Soo- eesmärkide saavutamist takistavate mes Inkoos ja Haminas ning Leedus Klaipedas. sündmuste ennetamise, õigeaegse Paldiskisse on loodud tehniline võimekus LNG avastamise, nendele kiire reageerimise regasifitseerimise laeva (FSRU) kiireks vastu- ja tekkiva kahju minimeerimise. võtuks. Poola ja Leedu vaheline gaasiühenduse GIPL tehnilist ülekandemahtu on suurendatud, 6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete mille tulemusena aitab ka see ühendus kaasa kohta andmete kogumises, nende ana- regiooni gaasi varustuskindlusele. lüüsimises ning aruandluses juhtorgani- tele. 25.12.2024 vigastas laev ankruga Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavat Estlink 2 merealust kaablit nimivõimsusega 650 MW. Prognoositav 49  ÜHINGU JUHTIMINE vigastuse parandamise ning ühenduse taas- süsteem ei oleks vahelduvvooluühenduste abil käivitamise eeldatav aeg on augustis 2025. ühendatud ühegi teise elektrisüsteemiga (ala- Elering koos teiste Balti süsteemihalduritega on lisvooluühendused Põhjamaade ja Poolaga jääk- taoliste sündmuste võimalustega arvestanud sid alles), mis tähendab suuremat haavatavust oma riskianalüüsides ning toimepidevuse plaa- suuremate süsteemisiseste häiringute korral. nides. Seega ohtu elektrivarustuse katkemisele Selleks puhuks on Baltimaade ja Poola elektri ühegi tarbija jaoks ei esinenud. Sellegipoolest süsteemihalduritel kokku lepitud tegevuskava on sündmus kahetsusväärne selle poolest, et Balti elektrisüsteemi ühendamiseks sünkroon- tõenäoliselt sellel on negatiivne mõju elektri tööle Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga läbi hindadele terves Baltikumis. Poola. 2024. aasta lõpuks oli juba peaaegu kogu sünkroniseerimiseks vajalik investeerimisprog- Riskistsenaariumite hulgas on erilisel kohal ramm ellu viidud, seega on Balti elektrisüsteem endiselt elektrisüsteemi häirimise oht, mis võib võimeline ka saarestunud olekus stabiilselt väljenduda selles, et kõik elektrilised ühendused toimima. Kirjeldatud risk lakkab olemast veeb- Baltimaade ja Venemaa vahel katkevad. Taga- ruaris 2025, mil kogu Balti elektrisüsteem ühen- järjeks oleks Balti elektrisüsteemi töö nn. saa- datakse lahti Venemaa elektrisüsteemist. restunud olekus. See tähendab, et Balti elektri- Väliste ohtude endiselt kõrge tase väljendub ka jääkriskides: tk Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku Energiasüsteemi riskid 2 7 1 1 11 Finantsriskid 1 4 1 2 8 IT-riskid 2 6 1 1 10 Tegevusriskid 6 4 2 0 12 Vastavusriskid 1 4 1 0 6 Kokku 12 25 6 4 44 Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge Elutähtsa teenuse riskijuhtimine ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabelist näha, osutusid 7 riski ühingu riskitaluvuse piirist Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb hädaolu- kõrgemaks. Nende maandamiseks on juhatus korraseaduses ning selle alamaktides sätestatud kinnitanud mitmeaastase tegevuskava, mille nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt peab tulemusena langevad jääkriskid lähiaastatel iga elutähtsa teenuse osutaja koostama elutähtsa lubatud tasemele. teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani ning esitama need kinnitamiseks seaduses sätestatud elutähtsat teenust korraldavale asutusele, milleks on Eleringi puhul kliimaministeerium. 50  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Riskianalüüs käsitleb: • Küberrünnakud; • Seadmete tehnilise seisukorra halvene- • Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; mine; • Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke • Naaberelektrisüsteemide mõju; ressursse; • Jms. • Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua elutähtsa teenuse katkemise; Elektri ja gaasi elutähtsa teenuse riskianalüüsid • Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen- tuvastasid järgmised riskid seaduses sätestatud dele riskiklasside omistamist õigusakti- kriteeriumite alusel: des etteantud kriteeriumite alusel; Elekter Gaas • Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks on riskistsenaariumite realiseerumise Väga kõrge 0 0 tõenäosuse ja/või mõju vähendamine. Kõrge 7 0 Oluline 1 2 Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks Keskmine 4 5 on riskianalüüsis leitud olulisemate riskist- senaariumite taasteplaanide kirjeldus. Igale Madal 4 4 riskistsenaariumile koostatakse üks või mitu Kokku 16 11 taasteplaani, milles kirjeldatakse, kuidas toimub energiavarustuse taastamine ning kui kaua see Kokkuvõte võib aega võtta olukorras, kui see riskistsenaa- rium realiseeruks. Lisaks on toimepidevuse plaa- Vaatamata endiselt kõrgele ohutasemele vä- nis veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd, liskeskkonnas, on juhatus veendunud, et riski- hädaolukorras infovahetust kliimaministeeriu- juhtimise tulemusel on riskid hästi hallatud nii miga, olulisemate energiavarustuse taastamisel äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamise osalevate lepingupartnerite võimekusi jms. kui ka elutähtsa teenuse klientide energiavarus- tuse seisukohalt. See ei tähenda, et riskistsenaa- Riskistsenaariumid käsitlevad järgmiste ohtude riumite realiseerumine oleks täiesti välistatud. realiseerumist: Elering on teinud ning teeb ka edaspidi tööd selle nimel, et viia riskide realiseerumise tõenäosus • Ilmastik (torm, erakordne külmalaine ning mõjud aktsepteeritavale tasemele. jms); • Elektri tootmisvõimsuste ebapiisavus; • Gaasitarnete katkemine; • Inimlikud eksitused; • Füüsilised rünnakud taristu vastu; 51  ÜHINGU JUHTIMINE Eetilised põhimõtted ja Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi vältida, korruptsiooni ennetamine tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada. Elering on äriühing, kus valitseb null-tolerants kor- Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi ruptsiooni suhtes. „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta- korruptsiooni tagajärge äriühingutele: mise aspekte: • Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on • Altkäemaks/korruptiivne tulu selgelt seadusevastane tegevus Poliitika defineerib altkäemaksu ja korrup- Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuule- tiivse tulu ning välistab juhtorganite ning kuse mõttes eeskujuks teistele äriühingu- töötajate igasuguse seotuse sellega. tele ning seda saab teha ainult täites ise õigusaktide nõudeid. • Huvide konflikt • Mainerisk Sätestatud on kohustus vältida igasugust huvide konflikti, defineeritud on seotud Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid osapoole mõiste ning tehtud kohustusli- tegevusi, mille mõju ulatub väljaspoole kuks huvide konfliktist teatamine. tavapärast äritegevust. Me peame oma era- pooletu ja läbipaistva tegevusega tagama • Toetused ja annetused toimivad ja efektiivsed elektri- ning gaa- Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi siturud, korraldame taastuvelektri toetuste anda ainult kooskõlas Riigivaraseadusega kogumist ja väljamaksmist, soovime kaasa ning ühingu vastava korraga. rääkida riigi energia- ning kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik • Kingitused ja külalislahkus teha ainult omades laitmatut reputatsiooni. Kingitused ning külalislahkus on lubatud • Finantsrisk ainult hea äritava piires, mis on poliitikas defineeritud. Korruptsiooni tulemusena on võimalik kan- da märkimisväärselt suurt majanduslikku • Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord kahju. See võib avalduda näiteks suure- Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult mates ostukuludes, ostetud seadmete teavitama ühingut „Korruptsioonivastase madalamas kvaliteedis jne. tegevuse poliitika“ rikkumise või rikkumise • Ühingusisese usalduse kadumine kahtluse korral. Kui töötajad märkavad, et ühingus või- Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale maldatakse ebaeetilist käitumist, siis see on ühingu üheksas erinevas korras korruptsioo- toob kaasa tõsise usalduse kaotuse ühingu niohu tekke võimalust takistavaid sätteid. vastu, lojaalsuse vähenemise ning üldise firmakultuuri languse. 52  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Riskianalüüs tuvastas, et kõige tõenäolisem toime seadusevastase teo, ise sellest aru saa- korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked. mata ja isiklikku kasu mitte saades. Koolituse Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud läbimine võimaldab Eleringi töötajatel paremini töötajatele kohustuslikuks paljude ennetavate ära tunda võimalikke korruptsiooniohtlikke olu- meetmete järgimine. Näiteks on seatud ko- kordi ja reageerida neile ennetavalt. hustus esitada juhatuse koosolekule eelnevalt hanke dokumentatsioon ning pakkumuste lae- Audiitorbüroo EY teostas meie tellimusel aastal kumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused. 2022 konsultatsioonitöö, mille eesmärgiks oli Sõlmitud hankelepingutesse on õigus muudatusi selgitada välja nõrgad kohad Eleringi korrupt- teha ainult juhatuse otsusega. Laekunud arvete siooni ennetuses. Selleks viisid nad läbi tööta- menetlemisel on infotehnoloogiliste vahendite- jate küsitluse, uurisid sisekordasid ning tegid ga tagatud „nelja silma“ printsiibi kasutamine. intervjuusid võtmeisikutega. Tulemusi võrreldi mh EY Global Integrity Report 2022 tulemuste- ga. EY järeldus: „Läbiviidud korruptsiooniriskide Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise hindamise tulemuste kohaselt on Eleringi kor- meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni ruptsiooni jääkriski tase: madal.“ riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole töötajate enda suhtumine ning eetilised Ühing ostab sõltumatult osapoolelt vihjeliini tõekspidamised. teenust, millele saavad nii ühingu töötajad kui ka kõik teised inimesed anonüümselt vihjeid esitada võimalikest korruptsioonikahtlustest. Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida- Aastal 2024 ei laekunud vihjeliinile ühtegi vihjet, mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on samuti ei tuvastatud muul viisil Eleringis ühtegi küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik korruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud, jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda et kasutuselevõetud korruptsiooni ennetavad ainult vastava akti koostamisel, mille peavad abinõud aitavad ka tulevikus korruptsiooniriskil kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui jääda minimaalseks. valdkonna eest vastutav juhatuse liige. Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma- riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspi- kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise damised. Töötajate suhtumist saab suunata nii kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta. kesk- kui tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti on siseveebis saadaval ühingu eetikakoodeks. Regulaarselt toimuvad korruptsiooni ennetami- See sisaldab üldisi tõekspidamisi ja põhimõtteid, se koolitused, milles osalemine on kohustuslik mida töötajatelt eeldatakse. kõigile töötajatele. Koolituse pearõhk on või- malike potentsiaalsete korruptsiooniolukordade kiire äratundmine. Ühiskonnas on tihti esinenud korruptsioonijuhtumeid, milles osalised panid 53 54  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Panus ÜRO säästva arengu tööriistu, et muuta energiavõrk paindlikumaks, eesmärkidesse efektiivsemaks ja tulevikukindlaks. Eleringi tegevusel on oluline mõju pea kõikidele SDG 13 Kliimamuutuste vastased meetmed ÜRO üleilmsetele säästva arengu eesmärkidele, kuid tulenevalt Eleringi põhitegevuse eesmärgist Eleringi kliima- tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel poliitika eesmärk on meie põhifookus kahel eesmärgil: on tagada Eesti varustuskindlus klii- SDG 7 Jätkusuutlik energia maneutraalsel viisil, et saavutada kliima- Meie eesmärk on taga- neutraalsele majan- da juurdepääs tasku- dusele üleminekul Eleringi strateegilised kohasele, usaldusväär- eesmärgid. Mõtleme kaasa ja panustame Pariisi sele, jätkusuutlikule ja kliimakokkuleppega seatud Euroopa kliimaees- kaasaegsele energiale. märkide saavutamisse, olles eestvedajaks Usume, et sotsiaalma- elektri- ja gaasisüsteemide kliimaneutraalseks janduslikult odavaim muutmisel. energia on saavutatav vaid tõhusalt toimiva Oleme võtnud Euroopa Liidust ambitsioonikama ja läbipaistva regionaalse energiaturu kaudu, mis eesmärgi – muuta Elering 2030. aastaks kliima- tugineb töökindlale ja nutikale energiavõrgule. neutraalseks, et võimaldada energiatarbijatel kasutada kliimaneutraalset energiat kogu väär- Meie visioon on tagada varustuskindlus klii- tusahela ulatuses, sealhulgas ülekandeteenuse maneutraalsel moel, kasutades digitaalseid osas. See samm tugevdab Eesti energiasüsteemi 55  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES keskkonnasõbralikkust, konkurentsivõimet ja Vastutustundliku ettevõtluse varustuskindlust. fookusteemad ja nende juhtimine Vastutustundliku ettevõtluse Elering juhib oma ühiskondlikku mõju ESG vald- põhimõtted kondade ja fookusteemade kaudu, mis on valitud lähtuvalt ettevõtte tänastest mõjukohtadest ja Elering on välja töötanud vastutustundliku ette- võimalusest ühiskondlikke protsesse mõjutada. võtluse põhimõtted, mis on integreeritud ette- võtte juhtimisse ning annavad sisendi strateegia Fookusteemad on jaotatud alateemadeks kujundamisse. Need põhimõtted on kinnitanud ning nende juhtimiseks oleme koostanud ESG ettevõtte juhatus, tagades, et vastutustundlik- tegevuskava koos täpsemate valdkondlike te- kus on lahutamatu osa Eleringi tegevusest ja gevuskavade ja suunistega. Lisaks juhime ESG pikaajalistest eesmärkidest. teemasid valdkondlike poliitikate ja strateegiate kaudu, tagades süsteemse ja läbimõeldud lähe- Põhimõtete eesmärk on selgitada Eleringi rolli nemise jätkusuutlikkusele. ühiskonnas ja kirjeldada ettevõtte seost vas- tutustundliku ettevõtluse kontseptsiooniga. ESG tegevuskavas määratleme aastapõhised Need määratlevad Eleringi jaoks olulised rah- eesmärgid ning uuendame dokumenti jooksvalt vusvahelised jätkusuutlikkuse ja ESG raamisti- vastavalt muutuvatele oludele ja prioriteetidele. kud, millest lähtume ESG teemade juhtimisel, Tegevuskava kinnitatakse ettevõtte eelarve ning sõnastavad vastutustundliku ettevõtluse osana ka Eleringi nõukogus, mis tagab ESG põ- fookusteemad keskkonna (E), sotsiaalse himõtete integreerimise ettevõtte strateegilisse mõju (S) ja vastutustundliku juhtimisprakti- juhtimisse. ka (G) valdkondades. Põhimõtete dokument on avalik ja kättesaadav Eleringi veebilehel https://elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus. 56  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Eleringi ESG valdkonnad ja fookusteemad: Keskkonnamõju Sotsiaalse mõju Vastutustundlik juhtimine (E) juhtimine (S) juhtimispraktika (G) 1. Kliimamõju vähendamine Ühiskondlik mõju majanduse- 1. Läbipaistvus ja avatus 2. Taastuvenergiale le ja kogukonnale 2. Aus ja eetikapõhimõtteist orienteeritud võrgu 1. Varustuskindlus ja majan- lähtuv juhtimine arendamine duse konkurentsivõime 3. Vastutustundlikud 3. Keskkonnareostuse tugevdamine kriteeriumid tarnijatele ärahoidmine ja jäätmed 2. Põhitegevusest tuleneva ja koostööpartneritele 4. Elurikkuse suurendamine negatiivse mõju vähenda- 4. Andmekaitse ja elusloodusele negatiivse mine kogukonnale 5. Küberturvalisus mõju vähendamine 3. Taristu ohutus 5. Kontoritegevusest 4. Innovatsioon ja teaduse tuleneva keskkonnamõju edendamine vähendamine 5. Kvaliteetne klienditeenindus Positiivne mõju Eleringi töötajatele 1. Tervist toetav ja ohutu töökeskkond 2. Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine 3. Kaasav juhtimiskultuur 4. Koolitus ja arendustege- vus 5. Järelkasv 57  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Keskkonnamõju juhtimine Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoone- gaaside jalajälge ning viib vastavalt kliima- neutraalsuse saavutamise tegevusplaanile ellu meetmeid, et jõuda 2030. aastaks nulljalajäljeni. Peamiste tegevuste hulka kuuluvad maagaasi ja SF6 kasvuhoonegaasi heite vähendamine, auto- pargi emissioonide vähendamine ning elektritar- bimise optimeerimine ettevõtte objektidel. Mõistame, et keskkonnamõjude vähendamine algab igapäevastest väikestest otsustest ja sammudest töökorralduses. Meie eesmärk on minimeerida Eleringi tegevuse keskkonnamõju, rakendades jätkusuutlikke lahendusi. Selleks sorteerime prügi, vähendame digijalajälge, too- dame oma tarbeks päikeseenergiat kontoris ja alajaamades, kogume vihmavett ning kasutame vaid ausa kaubanduse kohvi ja teed. Kõik need sammud aitavad kaasa keskkonnasäästlikule kiire ja sujuv liitumine. Neljas oluline suund on ja vastutustundlikule tegutsemisele, toetades elektrisüsteemi juhtimise arendamine, et taga- üleminekut kliimaneutraalsele energiavõrgule. da süsteemi töökindlus ning varustuskindlus ka muutuva energiabilansi tingimustes. Kliimaneutraalse varustuskindluse tagamiseks peab Elering tagama, et ülekandevõrguga saaks Lisaks arendab Elering koos partneritega Põh- liita võimalikult palju taastuvenergiat. Selle jamaade-Balti vesinikukoridori projekti, et tule- eesmärgi saavutamiseks toetab Elering riiki vikus oleks võimalik taastuvenergiast toodetud 2030. aastaks kogu aastase tarbimise katmisel vesinikku transportida riikide vahel Soomest taastuvelektriga. Saksamaani ja vastupidi. Elering on oma tegevused selles valdkonnas fokuseerinud neljale võtmeteemale. Esmalt on Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoonegaa- oluline elektrivõrgu arengukava, mis määratleb side jalajälge ning viib vastavalt kliimaneutraal- pikaajalise suuna võrgu arendamisel. Teiseks suse saavutamise tegevusplaanile ellu meet- on arendamisel uus liitumise kontseptsioon, meid, et jõuda 2030. aastaks nulljalajäljeni. mis võimaldab võrgu ettearendamist ja loob lii- tujatele fikseeritud hinnaga liitumisvõimaluse. Kolmandaks keskendutakse võrguga liitumise 2024. aastal jätkusid Euroopa taastekava protsessi arendamisele ja investeeringute investeeringute tööd, mille eesmärk on tõsta realiseerimisele, et tagada tootmisvõimsuste Lääne-Eestis taastuvenergia liitmise võimekust. 58  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Selle raames paigaldati Väikesesse väina teine mistulemused ei näidanud piirväärtuste ületa- merekaabel ning demonteeriti tammil olnud mist, asendasime 2024. aastal kohalike elanike nõukogudeaegne õhuliin, tänu millele ei ole kaebuste lahendamiseks Endla 110 kV alajaama enam ohtu lindude, eriti luikede liikumisele. trafode seinad alternatiivsete paneelidega, et vähendada mürataset ja parandada elukeskkonna Elering töötab selle nimel, et minimeerida ja lee- kvaliteeti. vendada varustuskindluse tagamiseks vajaliku taristu otsest keskkonnamõju. Hoolduste õige planeerimise ning ohtlike ja tavajäätmete nõue- tekohase käitlemise kaudu tagame, et elektri- ja gaasiseadmetest tulenev keskkonnarisk oleks viidud miinimumini. Tegevused alajaamades Peame iga-aastast arvestust keskkonna reos- tumise ärahoidmisega seotud kulude kohta (nt õliga seotud tööd, ohtlike jäätmete utiliseerimise mahud), mille eesmärk on seadmete hooldus- töödega ja vananenud seadmete utiliseerimisega potentsiaalset reostust ära hoida. Vanemates alajaamades teeme jooksvalt vajalikke parendusi, et vähendada võimalikku negatiivset keskkonna- mõju. Uute alajaamade ehitamisel ja uute seadmete lisamisel on oluline arvestada Euroopa Liidus jõustuva F-gaaside määrusega (EL) nr 2024/573, mille kohaselt on alates 1. jaanuarist 2028 keela- tud kasutusele võtta uusi 52–145 kV nimipingega jaotlaid, milles isoleeriva või voolu katkestava keskkonnana kasutatakse fluoritud kasvuhoo- negaase või mis põhinevad neil gaasidel. Sellest lähtudes on Elering alates 1. aprillist 2025 korral- datavates hangetes võtnud suunise hankida uusi, kuni 110 kV (ka) nimipingega jaotlaid, milles ei kasutata isoleeriva või voolu katkestava keskkon- nana fluoritud kasvuhoonegaase. Lisaks võivad töötavate alajaamade seadmed tekitada ümbruskonda häirivat müra. Kuigi mõõt- 59  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Tegevused kõrgepingeliinidel Tegevused gaasitorustikel 2024. aastal demonteerisime ja utiliseerisime 2024. aastal vahetasime välja 124 vana toru eri mittekasutuses olevad liinilõigud L183/L184 kohtades toruliinidel, mille kogupikkus oli 1492 Laagri haru ja L109/L110 Ellamaa haru. Selle tule- meetrit. Lisaks renoveerisime 15 amortiseerunud musel eemaldati kokku 22 masti, üle 14 jooksva gaasitoru, kasutades komposiitmuhve ja uuen- kilomeetri juhet, ligikaudu kuus jooksvat kilo- datud isolatsiooni, kogupikkuses 1047 meetrit. meetrit piksekaitsetrossi ning kaheksa masti jagu Kokku uuendasime 2024. aastal gaasitoruliine betoonvundamente. 2539 meetri ulatuses. Seoses Väikese väina kaabli ehitusega demontee- Torustike korrosioonikaitse tagamiseks uuendati riti ja utiliseeriti L174A Muhu-Orissaare õhuliini katoodjaamade anoodmaandus kolmes jaamas. osast 7,7 jooksvat kilomeetrit juhet ja kiudoptilist Eleringi gaasivõrgus on torustike kaitse tagatud piksekaitsetrossi. Samuti eemaldati 30 masti, isereguleeruvate korrosioonikaitsejaamadega, sealhulgas kaks metallmasti koos betoonvun- mis kohanduvad vastavalt keskkonnatingimuste- damentidega, vabastades piirkonna vananenud le. See lahendus vähendab torude korrosioonikii- taristust ja suurendades keskkonnasäästlikkust. rust, aidates kaasa sellele, et asendamist vajavate torude hulk gaasivõrgus hakkab vähenema. 60  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Tegevused toruliinide sulgemissõlmedel Rajasime Varudi, Kalmaru, Lokuta, Navesti ja Veriora liinikraanisõlmedes mobiilse kompressor- seadme kasutamiseks vajalikud ühendused. See loob eeldused, et tulevaste torustike hooldus- ja remonditööde käigus on võimalik oluliselt vähen- dada maagaasi sattumist atmosfääri, aidates kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele ja klii- maeesmärkide saavutamisele. Kõrgepingeliinide kaitsevööndid pakuvad elupai- ku mitmele looma- ja taimeliigile, kuid teatud liikidele võivad need laiad alad kujutada väljakut- set. 2024. aastal rajasid Elering ja Riigimetsa Ma- jandamise Keskus (RMK) koostöös Ida-Virumaal, Alutaguse vallas mitu lendoravatele vajalikku rohekoridori, võimaldades neil turvaliselt ületada liinikoridori ja säilitada oma liikumisteed. Eleringil on lisaks maapealsele taristule ka me- realune taristu, mille riikidevahelised ühendused asuvad Soome lahes. Kommunikatsioonide ehitamisel on oluline hinnata nende mõju mere elurikkusele. 2024. aastal viis Keskkonnaseirete Amet läbi uuringud Balticconnectori gaasitoru paigaldusalal, mille tulemused näitasid, et selline taristu võib hoopis soodustada elurikkuse kasvu – näiteks kasutavad väikesed kalad toru varjuna, mis loob neile kaitstud elukeskkonna. 61  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Sotsiaalse mõju juhtimine tud, et 2025. aasta veebruaris toimuv sagedusala vahetus mööduks tarbijatele märkamatult. Eleringi tegevuste mõju töötajatele on käsitletud peatükis „Töötajate kaasamise ja motiveerimise Gaasi valdkonnas keskendusime 2024. aastal tegevuskava „Meie Elering“. tariifistruktuuri muutmise ettevalmistusele, et optimeerida võrgu arendamist sarnaselt varase- Varustuskindluse tagamisel on tehnilise aspekti matele elektritariifi muudatustele. 2025. aasta kõrval viimastel aastatel üha enam esile kerki- jooksul on eesmärk jõuda kooskõlastatud otsu- nud julgeolekumõõde. 2024. aastal sõlmisime seni, mis tagab gaasituru tõhusama toimimise ja mitmeid koostööleppeid teiste asutustega, et pikaajalise jätkusuutlikkuse. tugevdada taristu kaitset. Lisaks lõime avarii- taastesüsteemide võimekuse, mis võimaldab Lisaks viidi läbi Eesti gaasitarbimise uuring füüsilise rünnaku korral taristu kiiresti taastada aastani 2050, mis analüüsis tuleviku gaasitarbi- ning minimeerida selle mõju energiavarustusele. mise võimalikke arenguid. Uuring võttis arvesse maagaasi ja biometaani konkurentsivõimet ning 2024. aasta lõpus on Mandri-Euroopa sagedus- nende rolli Eesti kliima- ja energiapoliitika ees- alaga ühinemiseni jäänud vaid loetud päevad. märkide täitmisel. Kõik ettevalmistused sünkroniseerimiseks on aegsasti tehtud ning riskistsenaariumid maanda- Elering panustab taristu disaini, et minimeerida põhitegevusest tulenevat negatiivset mõju ko- gukonnale ning muuta energiataristu kohalikele elanikele visuaalselt paremini sobivaks. 2024. aasta alguses püstitasime Mustveesse Eleringi kolmanda disainmasti „Sookureke“, mis seob in- senertehnilise lahenduse looduslähedase estee- tikaga. Lisaks sai Kuusalu alajaam uue visuaalse ilme, mille kaunistuseks on kaunis liblikakujun- dus, mis täiendab piirkonna maastikupilti ja on hästi nähtav Tallinn–Narva maanteel. Elering juhib igal aastal tähelepanu taristu juures ohutule käitumisele, viimastel aastatel koostöös Päästeameti ja Elektrileviga, et jõuda laialdasema kuulajaskonnani. Taristu märgistuse uuendamist jätkatakse järjepidevalt ning samuti teostatakse liinide ja gaasitrasside korralisi ülevaatusi – seda nii jalgsi, ATV-dega, droonide kui ka laserskanee- rimise abil. Meie kliendid ja nende rahulolu Eleringi tee- nustega on meile väga oluline. Korraldame igal 62  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 aastal kliendirahulolu-uuringu ning uuendame ka juhitavaid tootmis- ja salvestusvõimsusi, et selle põhjal kliendipoliitikat, et tagada parem tagada nii varustuskindlus kui ka piisav reserv teenindus ja sujuvam koostöö. Infosüsteemide elektrisüsteemile. Kliimakindla majanduse sea- arendamine ja uuendamine on pidev protsess, duse eelnõu kohaselt peab 2040. aastaks elektri mille eesmärk on andmevahetuse ja -töötluse au- tomatiseerimine ja optimeerimine. 2024. aastal jõudis lõpule mitmeid aastaid kestnud aktiivne arendusprotsess üleriigilise andmevahetusplat- vormi uuendamiseks. Uus platvorm, Estfeed, hõlmab kõiki Eesti elektri mõõtepunkte ja nende andmeid, võimaldades tõhusamat turuandmete haldamist ja kasutamist. Jätkuvalt panustame vähemalt 1% käibest tea- dus- ja arendustegevusse ning teeme viljakat koostööd TalTechiga, pakkudes stipendiume, kor- raldades praktikavõimalusi ning andes sisendit õppeprogrammidesse, et toetada tulevaste ener- giasektori spetsialistide arengut ja innovatsiooni edendamist. Teadus- ja arendustegevus ja soojuse tootmine toimuma igal ajahetkel süsi- Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panustame nikuneutraalselt, sealhulgas ka varustuskindluse üks protsent käibest teadus- ja arendustegevusse. tagamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb Teadus- ja arendustegevuse projektide eesmärk välja selgitada vajalikud tehnoloogiad ja kütu- on toetada Eleringi strateegiliste eesmärkide seallikad, et tagada üleminek kliimaneutraalsele täitmist, tagades varustuskindluse kliimaneut- energiavarustusele. raalsel moel ning aidates kaasa Eesti majanduse konkurentsivõimele. Selle raames kerkisid olulised küsimused: kas ko- halikest taastuvkütustest, näiteks biometaanist, 2024. aastal jätkusid tegevused, mille eesmärk piisab või tuleb kasutusele võtta vesinik? Kas oli hinnata Eesti energiasüsteemi vajadusi ja vesiniku kasutamiseks on tehnoloogia olemas võimalusi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide ning kas on võimalik luua vajalik taristu ja tarnea- saavutamise kontekstis. Peamine fookus oli hel? 2024. aastal keskendus Elering just nendele kliimaneutraalse juhitava elektritootmise võima- küsimustele, et leida teadus- ja arendustegevuse luste analüüsimisel, sealhulgas selleks vajalike kaudu vastused, mis suunavad tuleviku energia- kütuste kasutamise hindamisel. süsteemi arengut ja investeeringuid. 2030. aasta perspektiivis vajab Eesti lisaks ka- Hindamaks tulevikus metaangaasi (maagaasi ja vandatavatele taastuvelektri tootmisvõimsustele biometaani) ülekandevõrgu vajadust, on oluline 63  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES mõista, millistes sektorites ja kui suurtes mah- millest 0,5 TWh on juba kasutuses, peamiselt tudes seda kasutatakse. 2024. aastal uuendas transpordisektoris. Seega oleks potentsiaalne Elering Eesti gaasitarbimise prognoosi, mida uus biometaani tootmise maht 0,3–0,9 TWh, mis eelnevalt koostati 2021. aastal, enne täiemahulise tõenäoliselt ei ole piisav, et muuta soojuse- ja sõja algust Ukrainas. Venemaa torugaasi tarnete elektritootmise tipu- ja reservvõimsus süsiniku- lõppemine Euroopas ja selle asendamine LNG-ga neutraalseks. on oluliselt mõjutanud piirkonna gaasiturgu ja tarbimisdünaamikat. Uuendatud prognoosi kohaselt on 2027. aastaks oodata mõningast gaasitarbimise taastumist – tarbimine võiks ulatuda 3,8 TWh-ni, võrreldes 2023. aasta 3,5 TWh-ga. 2030. aastaks võib gaa- sitarbimine oluliselt kasvada, eeldusel, et Eestis- se rajatakse uusi gaasielektrijaamu, mis võiksid tõsta tarbimise kuni 5,2 TWh-ni. Pärast 2030. aastat prognoositakse gaasitarbi- mise langust, kuna elektrifitseerimine ja suurem taastuvenergia toodang vähendavad gaasielekt- rijaamade tururuumi. Samas tiputarbimises nii kiiret langust ei prognoosita, sest gaasi kasuta- takse endiselt külmadel perioodidel soojus- ja elektrisüsteemi tipukoormuste katmiseks. Kui 2040. aastaks soovitakse saavutada süsini- Seetõttu on selge, et ilma taastuvelektrist too- kuneutraalne soojus- ja elektritootmine, tuleb detud vesinikuta ei ole võimalik tagada piisavalt hinnata võimalikke alternatiive, sealhulgas CO2 süsinikuneutraalseid kütuseid, et saavutada püüdmine, biometaani kasutamine ja vesiniku elektritootmise süsinikuneutraalsus igal ajahet- kasutamine. Arvestades, et tipukoormuse katla- kel. Vesiniku kasutamise võimaluste ja vajaliku majade ja elektrijaamade töötunnid on piiratud, taristu arendamine saab olema kriitilise tähtsuse- võib eeldada, et CO2 püüdmisega seotud inves- ga Eesti pikaajaliste energiapoliitika eesmärkide teeringud oleksid suured ja fossiilse CO2 utilisee- täitmisel. rimine kulukas. Hindamaks, kas vesinikku on võimalik kasutada Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool hindasid gaasielektrijaamade kütusena, kui fossiilne hiljuti Eesti biometaani tootmise potentsiaali maagaas ei ole enam vastuvõetav, tellis Elering uuringus „Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuse- vastavasisulise uuringu. Uuringu eesmärk oli väl- levõtu suurendamise võimaluste analüüs“. Selle ja selgitada, kas gaasielektrijaama tehnoloogia põhjal on Eesti siseriiklik biometaani tootmise tarnijad plaanivad pakkuda sobivaid lahendusi tehniline ja majanduslik potentsiaal 0,8–1,4 TWh, vesinikelektrijaamade rajamiseks ning olemas- 64  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 olevate jaamade ümberehitamiseks vesinikkü- Projekti eesmärk on ühendada Läänemere tusele. ida- ja lõunakaldal asuvad riigid ühtseks vesi- nikusüsteemiks ja -turuks, aidates samal ajal Uuringu koostamise käigus suhtles konsultant kaasa Euroopa Liidu ja liikmesriikide kliima-, muuhulgas suurimate gaasielektrijaama tehno- energia- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saa- loogia tarnijatega. Uuringust selgus, et stabiilsel vutamisele. Projekt on lisatud üle-euroopalisse koormusel töötavate gaasielektrijaamade jaoks võrgu arengukavasse (TYNDP) ning 2024. aasta on tehnoloogilised lahendused juba täna ole- alguses andsid Euroopa Komisjon ja Parlament mas, et muuta elektrijaama seadmed vesiniku sellele Euroopa ühishuvi projekti (PCI – Projects kasutamiseks sobivaks. Samas nõuab tänane of Common Interest) staatuse. PCI staatus või- tehnoloogia jaama käivitamisel ja alla koorma- maldab süsteemihalduritel taotleda projektile misel maagaasi (või biometaani) ja vesiniku segu kaasrahastust Euroopa fondidest. kasutamist. 2024. aasta suvel valmis Põhjamaade-Balti ve- Tehnoloogia tarnijad prognoosivad, et 2030. aas- sinikutaristu eelteostatavusuuring, mille käigus taks suudavad nad pakkuda täielikult vesinikul analüüsiti potentsiaalseid vesiniku voogusid Soo- töötavaid lahendusi, mis võimaldaksid elektri- me ja Saksamaa vahel, hinnati torustiku rajamise jaamadel töötada ainult vesiniku baasil. Sellise tehnoloogilisi võimalusi, tehnilisi parameetreid lahenduse rakendamine eeldaks aga vesiniku ning majanduslikke aspekte. taristu olemasolu, sealhulgas torustiku või piisa- valt suure mahuti ühendamist elektrijaamaga, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridori loomine tagada konstantne ja piisav vesiniku voog. loob tehnilised ja majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks, mis Uuring kinnitab, et kuigi vesiniku kasutamine ilma piisava turumahuta ei tekiks. Mandri-Eestit elektritootmises on tehnoloogiliselt võimalik, sõl- läbiv vesinikukoridor, mis suunaks suuri vesini- tub selle laiem rakendamine vesiniku tootmise ja kuvoogusid Soomest Kesk-Euroopa suunas, võiks taristu arengust. See seab pikaajalise eesmärgina toimida Eesti vesinikumajanduse katalüsaatorina vajaduse arendada vesiniku transpordi ja ladus- ja siseriikliku vesinikutaristu baasvõrguna. tamise võimekust, et kindlustada vesinikupõhise elektritootmise töökindlus ja majanduslik otstar- Baasvõrgu olemasolu annaks võimaluse likviidse bekus. vesinikuturu tekkeks Eestis, aidates soodsamalt opereerida ja balansseerida siseriiklikku võrku. Vesiniku ülekandetaristu planeerimisega on Ele- Lisaks looks see võimaluse rajada haruühendusi ring koos regionaalsete partneritega alustanud piirkondadesse, kus on potentsiaali vesinikku „Põhjamaade-Balti vesinikukoridor“ projekti tarbiva energiamahuka tööstuse arendamiseks raames. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nor- või suurtes mahtudes vesiniku tootmiseks. See- dic-Baltic Hydrogen Corridor) on vesiniku transii- juures soodustab infrastruktuuri areng Eesti töös- ditaristu projekt, mis läbib kuut riiki ja võimaldab tussektori süsinikuneutraalsusele üleminekut ja transportida 100% vesinikku (mitte metaani ja tugevdab riigi energeetilist sõltumatust. vesiniku segu) Soomest läbi Baltikumi ja Poola Saksamaale või vastupidi. 65  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Vastutustundlik juhtimispraktika hangete kaudu, tagades protsessi läbipaistvuse ja konkurentsi. Kõik valitud partnerite nimed on Läbipaistva töökorralduse tagamiseks korral- avalikustatud riigihangete registris, võimaldades dame turuosalistele vähemalt kord kvartalis järelevalvet ja läbipaistvust. ning vajadusel tihedamini elektri- ja gaasituru nõukodasid ning võrguteenuse klientide nõuko- Isikuandmete töötlemise osas on Eleringis dasid. Need kohtumised annavad turuosalistele rakendatud selged protsessid, mida toetavad esimesena ülevaate neid puudutavatest teema- regulaarsed koolitused töötajatele ning auditee- dest ning pakuvad platvormi avatud aruteluks. rimised, et tagada andmekaitsenõuete täitmine Uute reeglite ja arenduste loomisel viime läbi ja infoturbe kõrge tase. avalikke konsultatsioone, et koguda turuosaliste arvamusi ning võtta ettepanekuid arvesse. Küberturvalisuse tagamiseks rakendame süs- teemseid turvameetmeid, mille eesmärk on Elering täidab andmekaitse ja läbipaistvusnõu- kaitsta ärisaladust sisaldavat teavet ja isikuand- deid nii lepingutes kui ka andmete kogumisel. meid, samuti tagada elutähtsa teenuse osuta- Meie veebilehel on selgitus selle kohta, kuidas miseks vajalike süsteemide kaitse küberohtude Elering andmeid töötleb ning kuidas tarbijad eest. Elering panustab pidevalt küberturvalisuse saavad oma tarbimis- ja tootmisandmeid jagada arendamisse, et tagada energia- ja andmevahe- soovitud isikutega Eleringi kliendiportaali kaudu. tussüsteemide vastupidavus võimalike rünnaku- te vastu. Oleme pühendunud „Hea äriühingu juhtimise tavade“ järgimisele, seades kõrged standardid korruptsiooni ennetamisele ja siseaudititele. Igal aastal hindame põhjalikult ettevõtte riske, mis võivad ohustada strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seeläbi usaldusväärse ja vastutustundliku juhtimise. Eleringi töövõtjad peavad täitma kõiki Eleringi töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid ning järgima regulatsioone, mis kehtestavad kõlbelisuse ja ametialase professionaalsuse nõuded kõikidele riigihangete partneritele. Ehitusega tegelevatele töövõtjatele on kehtestatud jäätmete sortee- rimise ja utiliseerimise nõuded, et vähendada keskkonnamõju ja tagada vastavus jätkusuut- likkuse põhimõtetele. Lisaks on olulisemates lepingutes sätestatud andmekaitse nõuded, mis laienevad ka lepingupartneritele. Elering valib koostööpartnereid peamiselt riigi- 66  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024 Vastutustundliku ettevõtluse See on enesehindamise vormis antav hinnang indeksi kuldmärgis ettevõtete vastutustundlikule tegutsemisele, mille tulemus kehtib kaks aastat. Elering saavutas vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise juba esimesel osalemisel 2019. aas- tal ning kordas sama tulemust ka 2021. ja 2023. aasta indeksis. Kuldmärgise saamine näitab selgelt Eleringi pühendumust vastutustund- like teemade juhtimisele, ületades seadusest Eleringi vastutustundliku tegevuse monitoori- tulenevaid miinimumnõudeid ning panustades mise üheks võimaluseks on Vastutustundliku jätkusuutliku ja läbipaistva ettevõtluse edenda- Ettevõtluse Foorumi korraldatav iga-aastane misse. CSR (Corporate Social Responsibility) indeks. 67 68  Raamatupidamise aastaaruanne 2024 Sisukord Finantsseisundi aruanne 70 Koondkasumiaruanne 71 Rahavoogude aruanne 72 Omakapitali muutuste aruanne 73 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 74 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 74 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 84 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 85 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 87 Lisa 6. Segmendiaruandlus 94 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 98 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 99 Lisa 9. Varud 101 Lisa 10. Materiaalne põhivara 102 Lisa 11. Immateriaalne põhivara 104 Lisa 12. Võlakohustused 105 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 107 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 109 Lisa 15. Omakapital 110 Lisa 16. Müügitulu 111 Lisa 17. Muud äritulud 112 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 113 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 114 Lisa 20. Tööjõukulud 115 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 116 Lisa 22. Kasutusrent 117 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 118 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 120 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 122 Kasumi jaotamise ettepanek 125 Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. aasta majandusaasta aruandele 126 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 127 69 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 5,7 94 330 65 533 Lühiajalised deposiidid 5,7 40 000 110 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 5,8 65 785 51 790 Varud 9 20 537 20 247 Käibevara kokku 220 652 247 570 Põhivara Investeering sidusettevõttesse 99 73 Pikaajalised nõuded 1 366 3 610 Materiaalne põhivara 10 1 371 743 1 196 634 Immateriaalne põhivara 11 25 362 19 879 Põhivara kokku 1 398 570 1 220 196 VARAD KOKKU 1 619 222 1 467 766 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 11 124 11 323 Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 103 616 93 613 Lühiajalised kohustused kokku 114 740 104 936 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 55 637 66 186 Muud pikaajalised kohustused 1 251 1 705 Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 14 135 364 133 183 Tulevaste perioodide tulud 14 902 532 747 717 Pikaajalised kohustused kokku 1 094 784 948 791 KOHUSTUSED KOKKU 1 209 524 1 053 727 70 OMAKAPITAL Aktsiakapital 15 229 890 229 890 Kohustuslik reservkapital 15 20 123 18 721 Jaotamata kasum 15 159 685 165 428 OMAKAPITAL KOKKU 409 698 414 039 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 619 222 1 467 766 Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2024 2023 Müügitulu 16 214 282 244 748 Muud äritulud 17 11 606 10 053 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -128 044 -149 907 Mitmesugused tegevuskulud 19 -10 146 -8 051 Tööjõukulud 20 -16 932 - 15 050 Põhivara kulum 10,11 -53 112 -53 445 Ärikasum 17 654 28 348 Finantstulud 21 4 564 5 444 Finantskulud 21 -2 242 -3 415 Kasum enne tulumaksustamist 19 976 30 377 Tulumaksukulu 15 -4 317 -2 340 Aruandeaasta kasum 15 659 28 037 Aruandeaasta koondkasum 15 659 28 037 Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 71 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2024- 1.01.2023- 31.12.2024 31.12.2023 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 19 976 30 377 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -28 -51 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse 10, 11 53 112 53 445 põhivara amortisatsioon ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused, liitumistasud ja ülekoormustasu 14,17 -13 486 -7 747 ‚ Intressikulud 21 1 947 3 365 ‚ Intressitulu 21 -4 495 -5 423 ‚ Kasum kapitaliosaluse meetodil -26 -20 Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 57 000 73 946 ‚ Varude muutus 9 -290 2 151 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -2 105 22 508 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 10 165 996 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu 14 4 134 58 955 muutus Käibekapitali muutused 11 904 84 610 Makstud tulumaks 15 -4 317 -2 340 Makstud intressid 13, 21 -3 586 -4 570 Saadud intressid 8, 21 5 321 4 372 Kokku rahavood äritegevusest 66 322 156 018 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -240 842 -167 826 Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele 7 -180 000 -200 000 Üle 3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele 7 250 000 140 000 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 83 026 38 644 Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 31 134 Laekunud ülekoormustasu 8, 13, 14 80 825 118 418 Kokku rahavood investeerimistegevusest -6 960 -70 630 Rahavood finantseerimistegevusest Lunastatud võlakirjad 12 0 -225 000 Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558 Tagasimakstud rendikohustused 12 -7 -84 Makstud dividendid 15 -20 000 -13 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -30 565 -249 142 72  Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 28 797 -163 754 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 65 533 229 287 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 94 330 65 533 Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku reservkapital kasum Saldo seisuga 31.12.2022 229 890 17 850 151 762 399 502 Aruandeaasta koondkasum 0 0 28 037 28 037 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 28 037 28 037 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 871 -871 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 -13 500 -13 500 Kokku tehingud omanikega 0 871 -14 371 13 500 Saldo seisuga 31.12.2023 229 890 18 721 165 428 414 039 Aruandeaasta koondkasum 0 0 15 659 15 659 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 15 659 15 659 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 1 402 -1 402 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 -20 000 -20 000 Kokku tehingud omanikega Saldo seisuga 31.12.2024 229 890 20 123 159 685 409 698 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 80 kuni 124 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 73 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaa- ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teos- tab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutariifid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 19.03.2025. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe- tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Muudatused esitusviisis 2024. aasta majandusaasta aruandes on muudetud finantsaruannetes kajastatud informatsiooni esitlus- viisi. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitus on viidud vastavusse uue esitusviisiga. Vastavalt IAS 7 tuleb kõik investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood näidata brutosummas va juhul kui maksed ja laekumised on teostatud kliendi nimel või siis laekumiste ja maksete käive on kiire ja tähtajad lühikesed. Sellest tulenevalt vaadati üle kolmekuuliste deposiitide kajastamine rahavoogude aruandes ning alates 2024.aastast on üle kolmekuulised deposiidid kajastatud rahavoogude aruandes brutomeetodil ning korrigeeritud on ka võrdlevaid andmeid. 2023. aastal kajastatud üle kolmekuuliste deposiitide muutus summas -60 000 on 2024. aasta majandusaasta aruande võrdlevates andmetes 74 kajastatud real Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele summas -200 000 tuhat eurot ja real Üle 3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele summas 140 000 tuhat eurot. Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluu- tasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmises mõõtmiskategoorias: • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis- test tingimustest. Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit- seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja ta- sumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpeta- misel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 31. detsember 2024 ja 31. detsember 2023 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud järgmistes kategooriates: • nõuded ostjate vastu, • pangadeposiidid, • raha ja raha ekvivalendid. 75 Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi- kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu- dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit- tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realisee- rimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne põhivara. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloo- lise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 99 aastat. 76 Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25–40 Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40 Muu materiaalne põhivara 3–20 Maa kasutusõigused 99 Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse vii- miseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3–5 aastat Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud aja- vahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised ren- dilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt 77 rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõ- tetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees- märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te- hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus- tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja- lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee- ritakse varade soetusmaksumusse. Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re- servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas- tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alu- sel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. 78 Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Ele- ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr- guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt- jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond- kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua- rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on 79 ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises- tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat- sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ- hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas. Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää- ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju- hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis- tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Ülekoormustasu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks- jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon- dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta- tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tule- neva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmis- sion Rights (kuni 31.12.2018 PTR - Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjo- neid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Single Allocation Platform - SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastami- sel võetakse arvesse EL määruse 943/2019 artikkel 19 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse 80 tegeliku kättesaadavuse tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht- finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Vt lisa 3. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii- sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe- takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste- le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud int- ressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum- mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. 81 Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus- tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtu- kuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eeldu- seks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist äriühingu majandusaasta kasumile enne tulumaksustamist. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividen- did välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara mak- suarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksu- nõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15. 82 Maksumäärad. Aastal 2024 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt 0,1-1,0% maa maksustatavalt väärtuselt aastas alates 2024 Maamaks (varasemalt 0,1-2,5%) 1,45 eurot/MWh elektrienergia kohta alates 01.05.2024 (1 eurot/ Aktsiisimaks elektrilt MWh elektrienergia kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) 47,81 eurot/tuhat m3 alates 01.05.2024 (40 eurot/tuhat m3 Aktsiisimaks gaasilt alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt mitteseotud kuludelt 83 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin- nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma- jandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasu- likud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füü- silist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 49 488 tuhat eurot (2023: 48 300 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisatsioonikulu aastas 4 949 tuhande euro (2023: 4 830 tuhat eurot) võrra. Aruandeaastal muudeti osaliselt põhivara kasulike eluigade pikkust, et need vastaksid täpsemalt vara tegelikule elueale. Muudatuse mõju vähendab kulumi suurust 900 tuhande euro ulatuses. Ülekoormustasu (ÜKT) kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub üle- koormustasu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda tulevaste perioodide tasu kohustusena kuni ehituse lõpuleviimiseni, kui ehitis valmib, siis alustatakse tuluarvestust vastavalt vara amortisatsiooniperioodile) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks (sel juhul kajastatakse ÜKT tasu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustasu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Alates 2022 kasutatakse ülekoormus- tasu ka kadude ja tegevuskulude katteks. 2024. aastal tekkinud ülekoormustasu summas 98 559 tuhat eurot (2023. a 127 869 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tasu kohustusena (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. Konku- rentsiameti otsusega on lubatud katta kaoelektri hinna vahe ülekoormustasu (võimsusjaotustulu) vahenditest kuni 31.12.2024 ning osaliselt 2023. aastal ka elektrienergia ülekande võrguteenuse osuta- misega seotud põhjendatud kulude katmiseks. 84 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 01.01.2024 IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine”, mis rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. IAS 1 muudeti, kohustuste liigitamise osas lühi- või pikaajaliseks. Muudatused selgitavad, et ko- hustused liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad ka- sutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pika- ajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. 2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikusta- mise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud: • kasumiaruande struktuuriga; • kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratle- tud tulemusnäitajad); ja • täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaru- annete ja lisade suhtes üldiselt. 85 IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Ettevõte alles hindab antud muudatuse mõju Ühingu aruandele. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01. jaanuaril 2024. algaval aruandeaastal, Eleringile olulist mõju ei ole. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, olulist mõju Eleringile ei ole. 86 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi- satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 94 330 65 533 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 40 000 110 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 65 785 51 790 Finantsvarad kokku 200 115 227 323 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 89 527 88 598 Võlakohustused (lisa 12) 66 761 77 509 Finantskohustused kokku 156 288 166 107 87 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmata jätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Ele- ringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt va- bade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine, kapitali säilitamine, intressitulu teenimine. Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 94 330 65 533 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 40 000 110 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 65 785 51 790 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 200 115 227 323 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te- hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu- mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Ele- ringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2024 või vastavalt kuni 31. detsember 2023 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. 88 Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlused seisuga 31. detsembri 2024 olid ebaoluli- sed ja seisuga 31. detsember 2023 ei olnud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2023 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoo- lega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2024 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2023: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 17 061 tuhat eurot (31.12.2023: 20 401 tuhat eurot) ehk 27% ostjate laekumata arvetest (31.12.2023: 45%). Nii 2024 kui ka 2023 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7. Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle- jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 2023. aastal ja 2024. aastal kõrgete energiahindade valguses kasutatati tariifis mittesisalduva kaoelektri kulu katmiseks võimsusjaotustulu. Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar- vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo- dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 89 Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit- sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2024 kui ka 31.12.2023 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Sa- mas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seisuga 31.12.2024 seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressi- kandvaid finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31.detsember 2024 moodustasid Eleringi võlakohustustest 100% korrigeeritud soetusmaksu- muses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud (31.12.2023: moodustasid 100% Eleringi korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalae- nud). Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12. Pangalaenude ujuv intress põhineb vastavalt lepingule 3 või 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse vasta- valt kas kvartaalselt või kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2024 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 66 195 tuhat eurot (31.12.2023: 76 744 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2024 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2023: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 357 tuhande euro (2023: 384 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde- posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. 90 Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant- seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 nende lepinguliste tähtaegade järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioo- dide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressi- määrasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 68 219 21 308 0 0 89 527 Võlakohustused (lisa 12)* 1 246 12 085 46 130 16 810 76 271 Tulevased maksed kokku 69 465 33 393 46 130 16 810 165 798 *Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2023 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 60 199 28 399 0 0 88 598 Võlakohustused (lisa 12)* 0 13 861 43 893 34 357 92 111 Tulevased maksed kokku 60 199 42 260 43 893 34 357 180 709 *Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2024 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus 94 330 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 40 000 tuhat eurot (31.12.2023 seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 65 553 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite mahus 110 000 tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 7. 91 Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind- lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita- li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20% - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Omakapital 15 409 698 414 039 Varad kokku 1 619 222 1 467 766 Omakapitali ja varade suhe 25,3% 28,2% Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si- senditest järgmiselt: Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta- des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. 92 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants- nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (2024:3,568% ja 2024: 4,661%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega. Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Pangalaenud 57 964 66 195 Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2023 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Pangalaenud 63 902 76 744 93 Lisa 6. Segmendiaruandlus Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja teenused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist segmendiarvestust. Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”: 1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt koos- kõlastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitami- se mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõ- lastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond); 4. muud tulud ja kulud. Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, üle- koormustasu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaolu- line ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujundamisse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasutatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tulud-kulud, mida on võimalik otse allokeerida konkreetsele segmendile, on kajastatud vastava seg- mendi all. Kulud, mis ei ole otseselt seostatavad ühe segmendiga, jaotatakse proportsionaalselt. Käituri- tena kasutatakse kas segmendi müügitulude proportsiooni või otseselt segmendiga seotud tööaja jaotust segmentide lõikes. Neto finantstulud/kulud jaotatakse kõigile segmentidele vastavalt eelmise perioodi lõpu bilansi pika- ja lühiajaliste intressikandvate võlakohustuste proportsioonile. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast. Kõik olulised bilansikontod, mida on võimalik otse jaotada segmentide vahel, on kajastatud vasta- va segmendi all. Otsemeetodiga mitte jaotuvad bilansikirjed jaotatakse segmentidele bilansikirjete 94 kaupa, kasutades erinevaid käitureid: kas segmendi põhivarade proportsiooni või otseselt segmendiga seotud töötajate tööaja jaotust. Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Eleringi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarna- selt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste avalikustatavate andmetega. Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandepe- rioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 76 539 tuhat eurot (2023: 79 718 tuhat eurot). Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool. Segmendiaruanne, 1.01.2024–31.12 2024 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansi- Muud Kokku elektri gaasi teenus võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 92 842 30 836 79 778 10 826 214 282 osapooltelt Müügitulu kokku 92 842 30 836 79 778 10 826 214 282 Muud äritulud 323 0 0 11 283 11 606 Tulud kokku 93 165 30 836 79 778 22 109 225 888 Kaubad, toore, materjal ja -42 852 -5 950 -75 455 -3 787 -128 044 teenused Mitmesugused tegevuskulud -14 762 -7 049 -3 025 -2 241 -27 078 ja tööjõukulud EBITDA 35 551 17 837 1 298 16 081 70 766 Kulum ja amortisatsioon -32 262 -7 309 -371 -13 170 -53 112 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) 1 574 536 21 191 2 322 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -4 317 0 0 0 -4 317 Aruandeaasta kasum 546 11 064 948 3 102 15 659 95 Vara kokku 592 716 173 592 26 260 826 654 1 619 222 Kohustused kokku 305 391 97 829 24 176 782 128 1 209 524 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 30 265 24 241 0 170 094 224 600 (lisa 10) Lisandumised immateriaalsesse 3 824 1 079 175 4 029 9 107 põhivarasse (lisa 11) Segmendiaruanne, 1.01.2023–31.12 2023 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansi- Muud Kokku elektri gaasi teenus võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 125 644 17 106 84 707 17 291 244 748 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -23 42 -20 0 0 Müügitulu kokku 125 622 17 148 84 687 17 291 244 748 Muud äritulud 279 0 0 9 774 10 053 Tulud kokku 125 901 17 148 84 687 27 065 254 801 Kaubad, toore, materjal ja -52 476 -6 937 -82 698 -7 796 -149 907 teenused Mitmesugused tegevuskulud -12 876 -5 671 -2 338 -2 216 -23 101 ja tööjõukulud EBITDA 60 549 4 540 -349 17 053 81 793 Kulum ja amortisatsioon -34 061 -8 259 -200 -10 925 -53 445 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) 1 483 259 33 254 2 029 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -2 340 0 0 0 -2 340 96 Aruandeaasta kasum 25 631 -3 460 -516 6 382 28 037 Vara kokku 589 482 158 044 19 382 700 858 1 467 766 Kohustused kokku 283 701 91 083 20 335 659 608 1 053 727 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 26 539 12 453 137 135 823 174 952 (lisa 10) Lisandumised immateriaalsesse 3 101 714 623 3 675 8 112 põhivarasse (lisa 11) Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2024–31.12.2024 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 89 312 27 657 46 171 5 251 168 391 Läti 0 1 441 10 202 0 11 643 Soome 0 1 738 3 500 5 512 10 750 Leedu 0 0 18 675 2 18 677 Muud 3 530 0 1 230 61 4 821 Müügitulu kokku 92 842 30 836 79 778 10 826 214 282 Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2023–31.12.2023 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 99 952 14 675 48 486 5 214 168 327 Läti 107 0 11 005 0 11 112 Soome 8 2 430 1 642 11 766 15 846 Leedu 0 0 23 573 183 23 756 Muud 25 578 0 1 128 25 707 Müügitulu kokku 125 645 17 105 84 707 17 292 244 748 97 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid 5 94 330 65 533 Lühiajalised deposiidid* 5 40 000 110 000 * Seisuga 31.12.2024 on sõlmitud järgmised lühiajalise deposiidi lepingud Seisuga 31.12.2022 kuus lepingut summas 35 000 tuhat eurot oli sõlmitud Coop Pank AS-iga. Lepingute tähtaeg oli jaanuar - mai 2023 ja intressimäärad 0,25%-2%. Üks leping summas 15 000 tuhat eurot oli sõlmitud Luminor Bank AS-iga. Lepingu tähtaeg oli 01.01.2023 ja intressimäär 0,00%. Kõik lepingud on eurodes. Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg Coop Pank AS 20 000 3,46% aprill 2025 Coop Pank AS 20 000 3,46% mai 2025 Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody 'se krediitreitingut A2 10 272 966 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 9 228 6 335 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3* 58 025 25 676 mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 15 972 32 124 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Baa1 833 432 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 94 330 65 533 *Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3 rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad. 98 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 63 412 45 408 ‚ sh nõuded FTR tehingute eest 10 472 0 ‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -26 -116 Muud nõuded 1 261 4 855 ‚ sh arvestuslikud nõuded ITC maksjate vastu 1 003 3 638 ‚ sh tagatistasud 9 9 ‚ sh intressinõuded 249 1 075 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol 64 673 50 263 „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (lisa 5) Maksunõuded 277 549 Ettemaksud 835 978 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 65 785 51 790 99 Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 22 319 22 141 ‚ Muud kliendid 40 047 22 957 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 62 366 45 098 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva jaotusvõrgu ettevõtjad 0 0 ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva muud kliendid 1 046 310 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, 1 046 310 kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 1 072 426 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -26 -116 Nõuded ostjate vastu kokku 63 412 45 408 Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö- dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa- muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Aruandeaastal vähendati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 92 tuhande euro ulatuses ja tehti nõuete allahindlusi summas 2 tuh EUR (2023: 116 tuh EUR). Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23. 100 Lisa 9. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Diislikütus 9 265 9 326 Mahuvarugaas 579 213 Gaas maagaasihoidlas 10 708 10 708 Varud kokku 20 537 20 247 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahuvarugaasi varu ja gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi. Elering hoiab gaasi varustuskindluse tagamiseks gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlas. 101 Lisa 10. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Maa Maa Ehitised Rajatised Masinad Muu Lõpeta- Kokku kasutus- ja mata õigused seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2023 Soetusmaksumus 01.01.2023 6 570 7 404 72 291 708 200 639 352 552 113 419 1 547 788 Akumuleeritud kulum 0 -462 -16 048 -217 269 -245 134 -490 0 -479 403 Jääkmaksumus 01.01.2023 6 570 6 942 56 243 490 931 394 218 62 113 419 1 068 385 Ettemaksed 0 0 0 0 628 0 0 628 Materiaalne põhivara kokku 6 570 6 942 56 243 490 931 394 846 62 113 419 1 069 013 01.01.2023 Liikumised 1.01.2023–31.12.2023 Lisandumised 650 236 0 0 0 0 174 065 174 951 Ümberliigitatud lõpetamata 0 0 6 362 48 506 67 556 53 -123 054 -577 ehitusest Kasutusrendi ümberklassifitseerimisel vara 0 0 0 0 -24 0 0 -24 liikumised Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -883 883 0 0 0 gruppide vahel jääkväärtuses Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 551 551 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine 0 0 -15 0 -69 0 0 -84 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 1 104 0 0 1 104 Arvestatud kulum 0 -75 -3 008 -20 191 -24 988 -38 0 -48 300 Liikumised kokku 650 161 3 339 27 432 44 462 15 51 562 127 621 1.01.2023–31.12.2023 102  Materiaalne põhivara 31.12.2023 Soetusmaksumus 31.12.2023 7 220 7 641 78 521 750 000 704 120 546 164 981 1 713 029 Akumuleeritud kulum 0 -538 -18 939 -231 637 -266 544 -469 0 -518 127 Jääkmaksumus 31.12.2023 7 220 7 103 59 582 518 363 437 576 77 164 981 1 194 902 Ettemaksed 0 0 0 0 1732 0 0 1 732 Materiaalne põhivara 7 220 7 103 59 582 518 363 439 308 77 164 981 1 196 634 kokku 31.12.2023 Liikumised 1.01.2024-31.12.2024 Lisandumised 36 0 0 0 0 0 222 508 222 544 Ümberliigitatud lõpetamata 0 183 11 302 71 302 60 098 149 -143 034 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 1 456 1 456 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine 0 0 0 0 -3 0 0 -3 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 600 0 0 600 Arvestatud kulum 0 -79 -3 340 -20 475 -25 563 -31 0 -49 488 Liikumised kokku 36 104 7 962 50 827 35 132 118 80 930 175 109 1.01.2024-31.12.2024 Soetusmaksumus 7 256 7 823 89 799 803 715 760 937 695 245 911 1 916 136 31.12.2024 Akumuleeritud kulum 0 -616 -22 255 -234 525 -288 828 -500 0 -546 724 Jääkmaksumus 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 472 109 195 245 911 1 369 412 Ettemaksed 0 0 0 0 2 331 0 0 2 331 Materiaalne põhivara 7 256 7 207 67 544 569 190 474 440 195 245 911 1 371 743 kokku 31.12.2024 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt seadmete, alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaa- sitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 1 456 tuhat eurot (2023: 551 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 4,29% (2023: 3,87%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22. 103 Lisa 11. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, Kokku litsentsid Immateriaalne põhivara 1.01.2023 Soetusmaksumus 1.01.2023 25 414 25 414 Akumuleeritud amortisatsioon -13 583 -13 583 Jääkmaksumus 1.01.2023 11 831 11 831 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 081 5 081 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2023 16 912 16 912 Liikumised 1.01.2023-31.12.2023 Lisandumised 8 112 8 112 Amortisatsioonikulu -5 145 -5 145 Liikumised kokku 1.01.2023-31.12.2023 2 967 2 967 Immateriaalne põhivara 31.12.2023 Soetusmaksumus 31.12.2023 27 014 27 014 Akumuleeritud amortisatsioon -14 525 -14 525 Jääkmaksumus 31.12.2023 12 489 12 489 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 7 390 7 390 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2023 19 879 19 879 Liikumised 1.01.2024-31.12.2024 Lisandumised 9 107 9 107 Amortisatsioonikulu -3 624 -3 624 Liikumised kokku 1.01.2024-31.12.2024 5 483 5 483 Immateriaalne põhivara 31.12.2024 Soetusmaksumus 31.12.2024 34 810 34 810 Akumuleeritud amortisatsioon -18 107 -18 107 Jääkmaksumus 31.12.2024 16 703 16 703 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 8 659 8 659 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2024 25 362 25 362 104 Lisa 12. Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Lühiajalised võlakohustused Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558 Intressivõlad 566 757 Rendikohustused 0 7 Lühiajalised laenukohustused kokku 11 124 11 323 Pikaajalised võlakohustused Pikaajaline pangalaen 55 637 66 186 Pikaajalised võlakohustused kokku 55 637 66 186 Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 66 761 77 509 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 66 761 77 509 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Võla- Saldo Panga- Intressi- Rendi- Emiteeri-tud Panga- Rendi- kohustused laenud võlad kohus- võlakirjad laenud kohustused kokku tused Saldo seisuga 10 558 1 705 66 224 936 76 733 26 314 024 01.01.2023 Võlakohustuste -10 558 0 -85 -225 000 0 0 -235 643 tagasimakse Ümberklassifitsee- 10 558 0 26 0 -10 558 -26 0 rimine Mitterahalised 0 0 0 64 11 0 75 liikumised Arvestatud 0 3 623 0 0 0 0 3 623 intressid Makstud intressid 0 -4 570 0 0 0 0 -4 570 Saldo seisuga 10 558 758 7 0 66 186 0 77 509 31.12.2023 Võlakohustuste -10 558 0 -7 0 0 0 -10 565 tagasimakse 105 Ümberklassifitsee- 10 558 0 0 0 -10 558 0 0 rimine Mitterahalised 0 0 0 0 9 0 9 liikumised Arvestatud 0 3 394 0 0 0 0 3 394 intressid Makstud intressid 0 -3 586 0 0 0 0 -3 586 Saldo seisuga 10 558 566 0 0 55 637 0 66 761 31.12.2024 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2024. aastal 4,40% (2023: 3,07%). Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: 1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 56 565 tuhat eurot (2023: 63 769 tuhat eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 209 tuhande euro ulatuses (2023. aastal 7 209 tuhat eurot). 2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 9 630 tuhat eurot (2023: 12 975 tuhat eu- rot) tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress koosneb 3 ja 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeerimispangale summas 3 349 tuhat eurot (2023. aastal 3 349 tuhat eurot). 3. Arvelduskrediidilepingud Eleringil on sõlmitud kolm arvelduskrediidi lepingut kogusummas 100 miljonit eurot, intressi- määraga 1 kuu EURIBOR, millele lisandub marginaal 0,92-1,07%. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni aprillini 2026. Laene ei ole 31.12.2024 ega 31.12.2023 seisuga välja võetud. Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. 106 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Võlad tarnijatele 52 894 36 283 sh võlad FTR tehingute eest 11 520 3 091 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 15 325 23 916 Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 18 771 20 439 Muud võlad 2 537 7 960 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 89 527 88 598 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (lisa 5) Maksuvõlad: Käibemaks 1 172 335 Sotsiaalkindlustusmaks 808 672 Üksikisiku tulumaks 475 389 Töötuskindlustusmaks 53 45 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 46 30 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 16 8 Aktsiisimaks 314 81 Saastemaks 1 0 Maksuvõlad kokku 2 885 1 560 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 897 783 Preemia 1 564 1 589 Puhkusetasu 448 393 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 680 671 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 3 589 3 436 Muud võlad 7 615 18 sh kindlustushüvitis 7 500 0 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 103 616 93 613 107 Kogutud ettemaksed elektritootjatele tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi alguses 20 439 6 189 Arvestatud taastuvenergia tasud 82 171 91 141 Arvestatud taastuvenergiatoetused ja haldustasud -83 839 -76 891 Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi lõpul 18 771 20 439 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23. 108 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus tuhandetes eurodes 2024 2023 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 133 183 72 355 Saadud liitumis- ja muud teenustasud 4 588 63 075 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -2 407 -2 247 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 135 364 133 183 Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2024 2023 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 292 922 261 627 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 83 026 38 644 Saadud toetuste ümberklassifitseerimine tegevuskulude katteks 0 -390 Sihtfinantseerimise amortiseerimine muudes ärituludes (lisa 17) -8 399 -6 959 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 367 549 292 922 Ülekoormustasu tuhandetes eurodes 2024 2023 Ülekoormustasu kohustus perioodi algul 454 795 341 279 Tekkepõhiselt arvestatud perioodi jooksul* 98 559 127 869 ÜKT uute ülekandevõimsuste ehitamiseks arvestatud tulud (lisa 17) -2 680 -1 873 ÜKT kasutus kadude katteks -4 389 -7 566 ÜKT kasutus tegevuskulude katteks -11 302 -4 914 Ülekoormustasu kohustus perioodi lõpul 534 983 454 795 Sh sidumata ülekoormustulu 336 704 338 951 Tulevaste perioodide tulud kokku 902 532 747 717 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste 1 037 896 880 900 perioodide tulud kokku * Investeerimistegevuse rahavoogudes kajastatakse ülekoormustasu laekunud tasude brutosummas, millest on maha lahutatud ülekoormustasu kasutus kadude ja tegevuskulude katteks, mis kajastuvad netomeetodil äritegevuse rahavoogudes. 109 Lisa 15. Omakapital Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2023: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Vt lisa 5 ja lisa 6. Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsust aktsiakapitali suurendamise kohta. 2024. aastal maksti dividende 20 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 87,0 eurot ja kaasnes tulumaksukulu summas 4,32 miljonit eurot (2023. aastal maksti dividende 13,5 miljonit eurot ehk 58,72 eurot dividende aktsia kohta. Dividendimaksega kaasnes dividendide tulumaksukulu summas 2,34 miljonit eurot). Seisuga 31.12.2024 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 20 123 tuhat eurot (31.12.2023: 18 721 tu- hat eurot). Seisuga 31.12.2024 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 783 tuhat eurot (31.12.2023: 1 402 tuhat eurot). 2024. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 402 tuhat eurot (2023. aastal 871 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2024 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 158 902 tuhat eurot (31.12.2023: 164 026 tuhat eurot). 2019. aastast kuni 2024. aasta lõpuni oli võimalik dividendide väljamaksetele ra- kendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära sai kasutada dividendimaksele, mis ulatus kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). 2025. aastal soodusdividendimäär ei kehti ning kõik dividendid, mis makstakse välja 2025. aastal maksustatakse määraga 22/78. Seisuga 31.12.2024 on võimalik jaotada 123 944 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2023: 130 201 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 34 958 tuhat eurot (31.12.2023: 33 825 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist kohustuslikku reservkapitali. 110 Lisa 16. Müügitulu Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2024 2023 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia 67 687 73 200 Bilansigaas 7 886 9 484 Reguleerimisteenused 5 629 8 366 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 81 202 91 050 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 85 330 92 339 Gaasivõrgu teenuste müük 28 077 14 395 Muud elektrivõrguteenused 7 919 33 258 Muud gaasivõrguteenused 2 759 2 753 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 124 085 142 745 Muude kaupade ja teenuste müük Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 2 658 2 247 Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 945 943 Muude teenuste müük 5 337 7 728 Muude kaupade müük 55 35 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 8 995 10 953 Müügitulu kokku 214 282 244 748 111 Lisa 17. Muud äritulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 8 354 6 959 Ülekoormustasu amortisatsioon (lisa 14) 2 680 1 873 Kasum materiaalse põhivara müügist 28 51 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 123 447 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 399 Muud äritulud 415 324 Kokku 11 606 10 053 112 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2024 2023 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia 56 326 66 356 Ostetud bilansigaas 7 215 8 831 Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 11 899 7 689 Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 0 -211 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 75 440 82 665 Süsteemiteenused Reaktiivenergia 249 165 Avariielektrijaama püsikulud 215 931 Süsteemiteenuste kulud kokku 464 1 096 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 26 089 34 410 Gaasivõrgu kaod 1 933 2 356 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 28 022 36 766 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 10 852 11 678 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 960 999 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 163 613 Muud hooldus- ja remonditööde kulud 871 597 Hooldus- ja remonditööd kokku 12 846 13 887 Muud kulud Muud kulud 10 723 14 948 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 549 545 Muud kulud kokku 11 272 15 493 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 128 044 149 907 113 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Infotehnoloogia kulud 2 733 1 886 Koolitus- ja muud tegevuskulud 815 1 604 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 2 353 1 186 Telekommunikatsioonikulud 1 158 1 004 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 1 497 981 Bürookulud 755 588 Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 560 463 Transpordi- ja töövahendite kulud 115 80 Muud ärikulud 160 259 Mitmesugused tegevuskulud kokku 10 146 8 051 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 326 tuhat eurot (2023. aastal summas 277 tuhat eurot). 114 Lisa 20. Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 12 195 10 808 Töölepingu lõpetamise hüvitised 0 22 Muud tasud 445 401 Töövõtjatele arvestatud kokku 12 640 11 231 Sotsiaalmaks 4 201 3 737 Töötuskindlustusmaks 91 82 Tööjõukulud kokku 16 932 15 050 sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 613 590 Sotsiaalmaks 232 221 Erisoodustused 73 63 Erisoodustuste tulumaks 18 16 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 936 890 Töötajate keskmine arv 309 287 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 307 284 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 2 3 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 4 6 Töötajate keskmine töötasu koos lisatasudega taandatud täistööajale kuus 3 878 3 809 (eurodes) Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 115 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Finantstulud Intressitulu 4 495 5 423 Kasum kapitaliosaluse meetodil 26 20 Kasum valuutakursi muutustest 43 1 Kokku finantstulud 4 564 5 444 Finantskulud Intressikulu -3 394 -3 916 Kahjum valuutakursi muutustest -302 -33 Muud finantskulud -2 -17 Kokku finantskulud -3 698 -3 966 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 1 456 551 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 242 -3 415 Neto finantstulud (-kulud) (lisa 6) 2 322 2 029 116 Lisa 22. Kasutusrent Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Ehitised 258 207 Rajatised 943 943 Muu vara rent 2 2 Kasutusrendi tulu kokku 1 203 1 152 Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu- doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkon- nas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.12.2034. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Soetusmaksumus 7 020 4 914 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -6 051 -996 Jääkmaksumus 969 3 918 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2024 2023 Arvestatud kulum 1 243 647 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 sh kuni 1 aasta 1 137 1 019 1-5 aastat 6 017 255 Üle 5 aasta 5 269 0 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 12 423 1 274 117 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: (i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; (ii) Eleringi juhatus ja nõukogu; (iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 22 148 23 867 Nõuded ostjate vastu kokku 22 148 23 867 sh võrguettevõtjad 18 457 20 814 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 4 875 3 500 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 4 875 3 500 118 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2024 2023 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu kaupade müügist 16 192 21 294 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu teenuste müügist 87 073 85 704 ettevõtted Tulu kaupade ja teenuste 103 265 106 998 müügist kokku Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Kaupade ost 11 767 7 819 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Teenuste ost 10 817 11 797 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Lõivud ja tasud 118 164 ettevõtted Kaupade ja teenuste ost kokku 22 702 19 779 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 1 688 665 Investeeringud põhivarasse ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 21 949 21 318 Taastuvenergia toetused ettevõtted Taastuvenergia tasud Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 69 961 78 002 • Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. • Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist. • Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. • Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju- võimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2024. aastal nii nagu ka 2023. aastal moodustatud allahindluseid. Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 131 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta (31.12.2023: 124 tuhat eurot), kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed. 119 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee- nust. Seisuga 31.12.2024 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu- sed kapitalikulutusteks summas 199 867 tuhat eurot (31.12.2023: 259 711 tuhat eurot). Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook- sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Ettevõtte vastu on esitatud hagi summas 2,9 miljonit eurot. Vaidlus puudutab läbirääkimisi, mida peeti seoses gaasitoru ehitamisega. Äriühing ei pea nõudeid põhjendatuks, kuna pooled ei sõlminud kunagi nimetatud ehitustööde realiseerimiseks lepingut. Hageja ei osutunud riigihankel edukaks ning ehitustööde leping sõlmiti riigihankel edukaks tunnistatud töövõtjaga. Elering on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega. BAB INTER RAO LIETUVA on teinud hagiavalduse arbitraažimenetluses LITGRID AB, AS “Augstprieguma tikls” ja Eleringi vastu elektrisüsteemide bilansienergia ostu-müügilepingu alusel. Kuni 31.12.2022 osutas INTER RAO Baltikumi süsteemihalduritele bilansienergia ostu- ja müügiteenuseid seoses Baltikumi süs- teemihaldurite osalemisega BRELL süsteemis. 2022. aastal lõpetasid Baltikumi süsteemihaldurid INTER RAO-le sanktsioonide tõttu maksete tegemise. INTER RAO nõuab seetõttu süsteemihalduritelt vahenda- tud elektrienergia eest kokku 12,5 miljonit eurot perioodi eest kuni 31.12.2022. Vastav nõue on kajastatud bilansis võlgnevusena tarnijatele. Maksed peatati seoses Venemaa agressiooniga Ukrainale ning sellega seonduvate sanktsioonidega. Täiendavalt nõuab INTER RAO üle 38 miljoni euro hüvitamist perioodi eest pärast ostu-müügilepingu lepingu lõppu. Põhinõuetele lisandub viivis. Kostjad on esitanud vastuväited vahekohtu jurisdiktsioonile. Kui vahekohus peab sellest hoolimata võimalikuks teha asjas sisuline otsus, kas 12,5 miljoni ja viivise nõude või ka 38 miljoni ja viivise nõude osas, siis on vaidlusel otsene rahaline mõju Eleringi ja Balti süsteemihaldurite jaoks ulatuses, mille osas tehakse kaebaja kasuks otsus ning mis ületab juba kajastatud kohustust 12,5 miljonit eurot. Elering vastutab solidaarselt kaaskostjatest Balti- kumi süsteemihalduritega vahekohtuotsusega võimaliku väljamõistetud hüvitise eest.Kuna ülejäänud nõue on lepinguväline (Elering koos teiste TSO-dega on lepingu ülesse öelnud), siis Elering seda nõuet reaalseks ei pea. Pooltele oli selge, et Balti TSO-de soov ei ole teenusega jätkata. Nõue jaotub Baltikumi süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%. Nõue jaotub Baltikumi süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%. 120 Bilansijärgsed sündmused. 25. detsembril 2024 lülitus Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 ava- riiliselt välja. Rikke põhjuseks on füüsiline kahjustus, mille asukoht tuvastati Soome lahe põhjas. Kuna kahjustus leidis aset Soome vetes, vastutab parandustööde eest Soome süsteemihaldur Fingrid. 26. detsembril 2024 uuendas Fingrid turuteadet (Nord Pool – UMM Platform), milles märgiti, et varasema kogemuse põhjal võivad parandustööd kesta kuni 1. augustini 2025. Kui rikke kõrvaldamise tähtaeg muu- tub, ajakohastatakse ka turuteadet. Teeme kõik endast oleneva, et EstLink 2 taastada nii kiiresti kui võimalik, kuna see ühendus on kriitilise tähtsusega mitte ainult Eesti ja Soome hinnapiirkondadele, vaid ka kogu Baltimaade ja Põhjamaade elekt- risüsteemi varustuskindlusele. Balti riikides on piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi ja välisühendusi, et tagada opereerimine pärast Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist ka ilma EstLink 2 ühenduseta. Estlink 2 paranduse maksumust on hetkel veel vara hinnata, aga kuna tegu on piiriülese ühendusega, siis kaetakse vastavad kulud võimsus- jaotustasust. 121  Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Meie AS-i Elering arvamus aktsionärile Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i Meie arvamus (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i vastu võetud Euroopa Liidu poolt. (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on Mida me auditeerisime vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: Mida me auditeerisime finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:lõppenud majandusaasta kohta; rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember lõppenud 2023; majandusaasta kohta; omakapitali muutusteeeltoodud • koondkasumiaruannet aruannet eeltoodud kuupäevalkuupäeval lõppenud majandusaasta lõppenud majandusaasta kohta; kohta; ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud Arvamuse alus selgitavat infot. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt Arvamuse alus nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Sõltumatus Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu Sõltumatus (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu kohustused vastavalt IESBA koodeksile. (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased Muu informatsiooni, kohustused vastavalt IESBAsealhulgas koodeksile.tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2024. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“, „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet „Majandustegevuse ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise ega meie vandeaudiitori aruannet). tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 122 T: 614 1800, www.pwc.ee  Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud Elering AS-i aktsionärile protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Meie arvamus Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: tegevusaruandes Meie arvates toodud informatsioon kajastab raamatupidamise olulises osas aastaaruanne kooskõlas kõigis olulistes raamatupidamise aastaaruandega osades õiglaselt Elering AS-i selle aastafinantsseisundit (Ettevõte) osas, mille kohta raamatupidamise seisuga 31. detsemberaastaaruanne on koostatud; 2023 ning sellel kuupäevaljalõppenud majandusaasta tegevusaruanne finantstulemust koostatudkooskõlas ja rahavoogusid raamatupidamise seadusefinantsaruandluse rahvusvaheliste nõuete kohaselt. standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud Mida metöö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme auditeerisime kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • Juhatuse ja nende, finantsseisundi kelle aruannet ülesandeks seisuga on Ettevõtte 31. detsember 2023; valitsemine, kohustused seoses koondkasumiaruannet • raamatupidamise eeltoodud aastaaruandegakuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; omakapitali • Juhatus muutuste vastutab aruannet eeltoodud raamatupidamise kuupäeval aastaaruande lõppenud koostamise majandusaasta ja õiglase esitamisekohta; ja eest kooskõlas raamatupidamise • rahvusvaheliste aastaaruande lisasid, finantsaruandluse mis sisaldavad standarditega, olulist nagu need on teavet arvestuspõhimõtete vastu võetud Euroopa Liidukohta poolt,jajamuud sellise selgitavat infot. sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Arvamuse alus Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama Viisime vajadusel auditi läbi kooskõlas infot tegevuse jätkuvusega rahvusvaheliste seotud asjaolude kohta auditeerimisstandarditega ja kasutama (ISA-d). tegevuse Meie kohustused jätkuvuse vastavalt printsiipi, nendele välja arvatud standarditele on juhul, kui juhatus täiendavalt kavatseb kirjeldatud meieEttevõtte aruandelikvideerida või tegevuse osas „Audiitori lõpetada kohustused seosesvõi tal puudub realistlik alternatiiv raamatupidamise eelnimetatud aastaaruande tegevustele. auditiga“. Need, et Usume, kelle ülesandeks kogutud on valitsemine, vastutavad auditi tõendusmaterjal on piisav jaEttevõtte finantsaruandlusprotsessi asjakohane üle järelevalve meie arvamuse avaldamiseks. teostamise eest. Sõltumatus Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja Meie eesmärk on antud saadakutseliste põhjendatud arvestusekspertide rahvusvahelise kindlus selle kohta, eetikakoodeksiga kas raamatupidamise (sealhulgas aastaaruanne tervikuna on rahvusvahelised sõltumatuse pettusest või veast tulenevatestandardid) (IESBA koodeks). Oleme oluliste väärkajastamisteta, ja andatäitnud oma muud välja audiitori eetikaalased aruanne, mis sisaldab meie kohustused arvamust. vastavalt IESBA koodeksile. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või Muu informatsiooni, veast ja neid peetaksesealhulgas oluliseks siis,tegevusaruande, kui võib põhjendatultaruandlus eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe Kooskõlas ISA-dega pöördumine“ läbiviidud auditi ja tegevusaruannet käigus („Eleringi kasutame missioonist me kutsealast strateegiliste otsustust ja säilitame kutsealase eesmärkideni“, skeptitsismi. Samuti „Majandustegevuse me: ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tuvastame tegevuskava „Meieja hindame Elering““,riske, „Ühinguet raamatupidamise aastaaruandes võib juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse olla olulisi põhimõtete väärkajastamisi järgimine Eleringi tulenevalt tegevuses“) (kuidpettusest ei hõlmavõi veast, kavandame raamatupidamise ja teostameega aastaaruannet auditiprotseduurid vastavalt meie vandeaudiitori tuvastatud riskidele aruannet). ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest Meie arvamus tuleneva raamatupidamise aastaaruande olulise väärkajastamise kohta ei hõlma mitteavastamise risk onmuud informatsiooni, suurem sealhulgas kui veast tuleneva väärkajastamise tegevusaruannet. puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; 2 AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 123 T: 614 1800, www.pwc.ee  omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; Sõltumatu vandeaudiitori hindame kasutatud arvestuspõhimõtetearuanne asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; Eleringotsustame, AS-i aktsionärile kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad Meie tekitada arvamus märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta Meie arvates kajastab avalikustatud raamatupidamise raamatupidamise aastaaruannevõi aastaaruandes, kõigis olulistes osades kui avalikustatud infoõiglaselt Eleringsiis on ebapiisav, AS-i (Ettevõte) finantsseisundit modifitseerima seisuga 31.Meie oma arvamust. detsember 2023 järeldused ning sellel tuginevad kuupäeval audiitori lõppenud aruande majandusaasta kuupäevani kogutud auditi finantstulemust ja rahavoogusid tõendusmaterjalil. Tulevasedkooskõlas sündmused rahvusvaheliste või tingimusedfinantsaruandluse standarditega, võivad siiski põhjustada nagutegevuse Ettevõtte need on vastu võetud Euroopa jätkumise lõppemist; Liidu poolt. hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud Mida me auditeerisime informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud koondkasumiaruannet • ulatuse eeltoodud ja ajastuse ning oluliste kuupäeval auditi lõppenud tähelepanekute majandusaasta kohta, sealhulgas kohta; auditi käigus tuvastatud oluliste rahavoogude aruannet • sisekontrollisüsteemi eeltoodud puuduste kohta.kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud ASselgitavat infot. PricewaterhouseCoopers Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses Lauri Past raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Vandeaudiitor, litsents nr 567 Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. 18. märts 2025 Sõltumatus Tallinn, Eesti Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2023. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“ ja „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. 3 AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 124 T: 614 1800, www.pwc.ee Kasumi jaotamise ettepanek Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 oli 159 685 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Maksta aktsionärile dividendidena 15 659 tuhat eurot Kohustuslikku reservkapitali 783 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 141 313 tuhat eurot 125 Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. aasta majandusaasta aruandele Elering AS 2024.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 18.03.2025. Kalle Kilk Riina Käi Juhatuse esimees Juhatuse liige Erkki Sapp Reigo Kebja Juhatuse esimees Juhatuse liige 126 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 1.1.2024 - 31.12.2024 1.1.2023 - 31.12.2023 35131 Ülekande teenus - edastamine põhivõrgu kaudu 93 365 139 729 35221 Maagaasi ülekanne 30 836 17 149 35151 Elektrienergia müük (bilansienergia) 73 316 75 203 35231 Bilansigaasi müük 7 886 9 484 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 946 943 47799 Muude kasutatud kaupade jaemüük 880 35 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 260 209 82991 Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 6 794 1 996 * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 127  Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud Juhatus Elering AS Kadaka tee 42 12915 Tallinn 7.aprill 2025 Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Elering AS (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2024 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt: 1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena: • on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 1 Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et: • Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida. Punkti 3 osas oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid: 1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2024 saldodest/ 2024. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) oleme vaadanud Ettevõtte raamatupidamise tarkvarast äriregistri seostest tulenevate seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste ja müüdud kaupade ning ostetud kaupade ja teenuste osas. Tehingu Seotud osapool** Tehingu Summa Vandeaudiitori Järeldused tegija* kirjeldus (EUR) sooritatud toimingud Ostetud teenused Reigo Eesti Elektriinseneride 6 865 Oleme teostanud Vt tabeli all Kebja Elektroenergeetika kutseeksami järgmised Selts taotlustasud; auditiprotseduurid: liikmemaks; elektriinseneride 1) palusime juhtkonnal normtundmise tuvastada kõik seotud korduseksam. osapooled, esitada meile Ostetud teenused kokku 6 865 nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2024 saldodest ja 2024. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning 2 Elering AS 2024. aasta auditi tähelepanekud nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) vaatasime Ettevõtte raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule; 4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli. *Tehingu tegijana on defineeritud ja välja toodud Elering AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed, läbi kelle tekib Elering AS-i ja vastas osapoole vahel seotus. Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse). **Esitatud loetelus ei ole toodud tehinguid ettevõttega Baltic RCC OÜ, mille nõukogusse kuulub ettevõtte juhatuse liige, kuid kes ettevõtte hinnangul ei oma individuaalselt olulist mõjuvõimu nimetatud ettevõtte tehingute üle. Teatud isikute osas ei olnud Ettevõtte poolt meile esitatud seotud osapoolte nimekiri täielik võrrelduna äriregistris toodud seostega. Juhtkonna ja nõukogu liikmete B-kaardi väljavõtete järgsed seosed sisaldasid osapooli, mis ei sisaldunud meile esitatud seotud osapoolte nimekirjas. Siiski, kuna oleme teostanud testimise vastavalt äriregistri osapoolte seostele, siis riski 2024. aasta tehingutele hindame madalaks, kuna Ettevõtte tehingud sellise osapoolega, mis ei sisaldunud Ettevõtte poolt meile esitatud nimekirjas piirdusid ühe ülevalpool tabelis välja toodud ettevõttega. Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Ainult ülevalpool tabelis välja toodud tehingud ei ole eraldi esitletud majandusaasta aruande lisas 23 tehingud seotud osapooltega. 3  Elering AS nõukogu aruanne 2024. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2024. majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2024. majandusaasta aruande läbi ja leidis: 1. Ettevõtte saavutas olulises osas strateegias 2024. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine). Ettevõte suutis hoida enda peamist ülesannet mõõtvat sihttaset, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena 59 MWh juures. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 8 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2024. aastal oli 99,99%. 2. 26. jaanuaril 2024 aastal rikkeliselt välja lülitunud Estlink 2 alalisvoolukaabel Eesti ja Soome vahel parandati 4. septembriks, mis on sarnaste merekaablite riketega võrreldes hea tulemus. Remontimine oli mastaapseid ehitustöid ja uudseid lahendusi nõudev tegevus, kuna rike oli täpselt maismaa ja mere piiril ning tavapäraste meetoditega töid teha ei saanud. 3. Gaasisüsteemis oli 2024. aastal põhivõrgus klientidele andmata jäänud energia 0 MWh (2023: samuti 0 MWh ). Gaasivarustuskindlus oli kogu aasta vältel tagatud – ülekandevõrk töötas stabiilselt ning ei esinenud rikkeid ega avariisid, mis oleksid põhjustanud tarnekatkestusi. Hoolimata Balticconnectori gaasitoru vigastusest 8. oktoobril 2023, mis katkestas Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse, säilis gaasivarustuskindlus kogu 2024. aasta vältel. Toru remont kestis ligikaudu seitse kuud, kuid tänu tõhusale koostööle partneritega sai Balticconnector 22. aprillil 2024 turuosalistele taas kättesaadavaks. Selle perioodi jooksul tagasime Eesti tarbijate gaasivarustuse Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu, kindlustades varustuskindluse ka keerulistes tingimustes. 4. Ettevõtte suurimaks väljakutseks 2024. aastal oli kiirendatud ajagraafikus ettevalmistus Mandi-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks (2026 vs 2025), et tagada keerulises geopoliitilises olukorras piirkonna energiajulgeolek ja sõltumatus. 2024. aastal valmisid kõik vajalikud infrastruktuuriprojektid, mis olid kriitilise tähtsusega. Üheks olulisemaks sünkroniseerimise taristuprojektiks oli Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimine (244 km kõrgepingeliine), mille Elering lõpetas 2024. aasta novembris. See oli Eesti jaoks üks mahukamaid ja kriitilisemaid projekte, mis oli hädavajalik Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks. Baltimaade elektrisüsteemi edukaks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vaja tagada ka piisav inerts (17 100 MWs), mis aitab hoida süsteemi stabiilsust nii tavaolukorras kui ka võimalike avariide korral. Selleks paigaldatakse Baltimaadesse kokku üheksa sünkroonkompensaatorit, mis aitavad reguleerida sagedust ja tugevdada elektrisüsteemi. Eestis rajati koostöös Siemens Energy’ga tähtaegselt kolm sünkroonkompensaatorit Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse. 5. Ettevõte tulud kokku moodustasid 225,9 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 57,9% või 124,1 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 68,8% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 22,6% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 8,6% muud võrguteenusetulud. 2022.-2024. aastal kaeti Konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud võimsusjaotustasust eeldusel, et võimsusjaotustasu jääk on piisav piiriüleste investeeringute finantseerimiseks. Võrgutariifidega reguleeritud tulu moodustas võrguteenuste tulust kokku 91,4%. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 17,6 miljonit eurot ning puhaskasumiks 15,7 miljonit eurot. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2024. aastal toimus 5 korralist nõukogu koosolekut ja 4 elektroonilist nõukogu koosolekut:  10.01 (elektrooniline) – taastuvenergia vähempakkumise vaide lahendamine;  28.02 – majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, juhatusele seatud eesmärkide täitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, auditikomitee otsuste heaks kiitmine, auditikomitee koosseisu kinnitamine;  06.06 – juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, Elering AS-i strateegia 2025-2030 ettevalmistamine, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, auditikomitee otsused, auditikomitee koosseis, põhitegevuste täitmise ülevaade;  07.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  24.09 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, Elering AS-i strateegia 2025-2030, 7 kuu majandustulemuste ülevaade, auditikomitee otsused, auditikomitee koosseis, põhitegevuste täitmise ülevaade;  09.10 (elektrooniline) – juhatuse esimehe valimine;  23.10 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, ülevaade taastuvenergia vähempakkumiste ettevalmistamisest ja mõjust Eleringi võrgu arendamisele, ülevaade sünkroniseerimisega kaasnevatest sagedusreservide kuludest, auditikomitee liikmete nimetamine, isikliku kasutusõiguse seadmine;  08.11 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  16.12 - juhatuse esimehe ülevaade koosolekute vahel toimunud tähtsamatest sündmustest, äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, 10 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade, auditikomitee otsuste heaks kiitmine, muud küsimused. 2024. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:  Gunnar Okk, nõukogu esimees alates 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2027, varasemad kogemused energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade Investeerimispanga nõukogu liige. Osales viiel korralisel ning kolmel elektroonilisel hääletamisel;  Kaie Karniol, nõukogu liige alates 07.03.2022 kuni 07.03.2025 – Rahandusministeerium riigivara osakonna juhataja, osales viiel korralisel ning neljal elektroonilisel hääletamisel;  Janek Stalmeister alates 22.05.2023 – ettevõtja, volitused kehtivad kuni 22.05.2026, osales viiel korralisel ning neljal elektroonilisel hääletamisel;  Sirli Männiksaar alates 04.03.2024 – Ericsson Eesti tegevjuht, alates 04.03.2024, volitused kehtivad kuni 04.03.2027, osales viiel korralisel ja kolmel elektroonilisel hääletamisel;  Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliimaministeeriumi asekantsler energeetika ja maavarade valdkonnas, volitused kehtivad kuni 09.10.2027, osales kahel korralisel ja ühel elektroonilisel hääletamisel;  Rein Vaks, nõukogu liige alates 25.05.2023 kuni 09.10.2024 – Energeetikaosakonna juhataja Kliimaministeeriumis, osales kolmel korralisel ning kahel elektroonilisel hääletamisel. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. 2024. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 20.03, 05.06, 19.09 ja 04.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: liitumisprotsessi audit, järelaudit, isikuandmete kaitse audit ja sagedusreservide audit. Lisaks vaadati üle küberturbe tõhustamise tegevuskava, auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori valikukriteeriume. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 2024. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 74 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 3,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu Brutotasu sh Sots.maks sh Kokku auditikomitee auditikomitee brutotasu sots.maks Gunnar Okk 16 500 0 5 445 0 21 945 Janek Stalmeister 9 750 750 3 218 248 12 968 Kaie Karniol 9 750 750 3 218 248 12 968 Rein Vaks 9 000 750 2 970 248 11 970 Sirli Männiksaar 8 250 0 2 723 0 10 973 Jaanus Uiga 2 531 281 835 93 3 367 Villem Vohu 188 188 62 62 249 Kokku 55 969 2 719 18 470 897 74 438 2024. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 740 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Püsitasu Tulemustasu Tasud kokku Sotsmaks Kalle Kilk 144 004 36 000 180 004 59 401  Reigo Kebja 98 393 0 98 393 32 470 Riina Käi 126 000 31 500 157 500 51 975 Erkki Sapp 108 153 12 750 120 903 39 898 Kokku 476 550 80 250 556 800 183 744 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gunnar Okk Sirli Männiksaar Nõukogu esimees Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Stalmeister Jaanus Uiga Nõukogu liige Nõukogu liige Lisa 1: Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine Eesmärgi sihtväärtus Tegelik Eesmärk Mõõdik: Ühik 2024 2024 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus Andmata jäänud elektrienergia 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk MWh <135 59 (10 a. keskmine) Andmata jäänud gaas MWh (10 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk MWh 0 0 a. keskmine) Meetmetega tagatud 1.3 Kolme aasta perspektiivis on 3 aasta varustuskindluse h/a LOLE < 9 (NERA täidetud Eesti elektri varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS GWh/a EENS < 4,5 meetmeteta standard standardit LOLE 9, EENS 6) Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 1.4 Sünkroniseerimine mandri- kiidetud koos iga-aastase % 95 98 Euroopaga 2025. aasta lõpuks eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet % tundidest ilma piiriüleste 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 Läänemere äärsete riikidega sama % EstLink2 rike allokeeritud vähem, kui EE-LV: >75 elektrihind nimivõimsus)  Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.2 Õhuke elektrivõrk % <100 98 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine) % tundidest ilma piiriüleste BC rike 2.3 Tagada Eestis FI-3B liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 kõrvaldatud % turupiirkonnaga sama gaasi hind allokeeritud vähem, kui EE-LV: >95 lubatud kiires nimivõimsus) tähtajas Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.4 Õhuke gaasivõrk % <100 78 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) Olulisemad tegevused lõpule 2.5 Konkurentsitihe energiaturg (sh. viidud (nõukogu poolt heaks piiriüleste pudelikaelte kiidetud koos iga-aastase % 95 95 eliminineerimine) eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 3. Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti elektrivõrgu 3.1 Piisav ülekandevõrgu tootmissuunaline võimekus MW 3200 3400 tootmissuunaline võimekus vähemalt (võttes arvesse Eesti taastuvenergia 2030 eesmärki) Eleringi otsesed (sh.võrgukao) emissioonid on Seadus ei ole 3.2 Eleringi kliimaneutraalsus (sh.kompenseeritud) % N/A jõustunud neutraliseeritud võrreldes baasplaaniga Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 82 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % >65 75 Eesmärk 6. Majandusliku Majanduslik lisandväärtus EUR >0 -5,5 lisandväärtuse loomine (EVA)