Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231750685 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Xxxxxxxxxxxxa nimi (isikukood): Xxxxxxxxxx Xxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 15.04.2023 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231750685, mille esemeks on Xxxxxxxxxx Xxxxxx poolne liiklusnõuete rikkumine, millega on põhjustatud xxxxxxx xxxx. Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxxxxxxx Xxxxxxle KarS § 422 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 15.04.2023 kella xx:xx paiku juhtis Xxxxxxxxxx Xxxxxx Harjumaal Tallinnas mootorsõidukit BMW X5, reg.märk XXXXXX. Xxxxxxxxx Tallinnas Xxxxxx tn XXx maja poolt Xxxxxx tn XX maja suunas, sõitis xxxx xxxx xxxxxxx taga Xxxxx tänavalt üle Xxxxxx tänava liikunud xxxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxle (Xxxxx, xxxxxxxxxxx). Xxxxxxxxx kokkupõrke tulemusel viimane xxxxxx ning sai xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx ta xx.xx.xxxx xxxx. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxxxxxxx Xxxxxx järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; f) LS § 35 lg 3, mille kohaselt peab juht andma teed jalakäijale tagurdades. Seega pani Xxxxxxxxxx Xxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest inimesele tekitatud xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx või põhjustatud xxxxxxx xxxx, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, leiab prokurör, et xxxxxxxxxxxxa tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. Nimelt eeldab antud koosseis subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik rikkus liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtluse vormis, s.o pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Käesoleval juhul ei viita ükski tõend sellele, et xxxxxxxxxxxx oleks liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult. Tema ütlustest ilmneb, et enne xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxx asumist vaatas ta mõlemasse xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, veendumaks, et tema xxxxxx xxxxxx ega xxxx ei ole ühtegi liiklejat. Xxxxxxxx jälgis xxxxxxxxxxxxx ka xxxxxxxx ajal. Xxxxxx oli tal väga xxxxx ning ta jõudis liikuda maksimaalselt ühe meetri, kui toimus xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Liiklusõnnetuse pealtnägija, tunnistaja Xxxxx Xxxxxx ütlused kinnitavad, et xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx liikus väga aeglaselt ning jõudis liikuda alla meetri. Need tõendid annavad tunnistust sellest, et xxxxxxxxxxxxx soovis xxxxxxxxxxxxxx lahkudes toimida võimalikult ettevaatlikult ning puudub alus väita, et ta pidas võimalikuks, et rikub liikluseeskirju. Paraku ei olnud xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx piisav, kuivõrd ta siiski ei märganud tema xxxxxxx xxxx olnud xxxxxxxxxx ning xxxxxx temale xxxx. Prokuröri hinnangul vastab xxxxxxxxxxxxa tegevus KarS §-le 423 lg 1, mille kohaselt on kriminaliseeritud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega on põhjustatud xxxxxxx xxxx. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Nende ühine tunnus seisneb selles, et mõlemal juhul oleks toimepanija tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral süüteokoosseisu realiseerumist (tagajärge) ette näinud. Kergemeelsuse puhul näeb süüdlane ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida (KarS § 18 lg 2). Hooletuse puhul ei näe süüdlane ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema (KarS § 18 lg 3). Asjas kogutud tõenditele tuginedes on võimalik järeldada, et xxxxxxxxxxxxa tegevuses esineb ettevaatamatuse kergeim vorm – hooletus. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et xxxxxxxxxxxxa suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles xxxxxxxxxxxx või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur xxxxxxxxxxxxa või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et xxxxxxxxxxxxale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on prokuratuuri poolt KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning xxxxxxxxxxxx on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole xxxxxxxxxxxxa süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Xxxxxxxxxxxxale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et xxxxxxxxxxxx ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja xxxxx tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. xx.xx.xxxx toimunud xxxxxxxxxxxxana ülekuulamisel tunnistas Xxxxxxxxxx Xxxxxx end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. Xxxxxxxxxxxx kinnitas, et tema ei tahtnud kindlasti selle xxxxxxxxxxxxxxx juhtumist ning elab seda tänaseni väga raskelt üle. 27.11.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas xxxxxxxxxxxx samuti siirast kahetsust toimunu pärast. Seega esineb antud asjas xxxxxxxxxxxxa puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab xxxxxxxxxxxx süüd. Xxxxxxxxxxxx on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole xxxxxxxxxxxxa suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus xxxxxxxxxxxxat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramisel võtab prokurör arvesse järgmisi asjaolusid. Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1. sätestab, et rahalise kohustuse alammäär täisealise isiku puhul on pool miinimumpalgast määruse koostamise kuupäeva seisuga. 2023. aastal moodustab miinimumpalk 725 eurot, millest pool on 362,50 eurot. Xxxxxxxxxxxxa näol on tegemist isikuga, kes xxxxx xxxxxxxx ning peab xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx. Xxxxxxx xxxxxxxxxxxxal xxxxxx ning xxxx on xxxxxxxxxxx xxxxx. Xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ei ületa Xxxx xxxxx ning koosneb xxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx, samuti xxxxxxx vahel xxxxxxxx. Seega on ilmne, et xxxxxxxxxxxxx poolt riigituludesse makstav summa üleliia suur olla ei saa. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et xxxxxxxxxxxxale inkrimineeritud teoga on põhjustatud xxxxxxx tagajärg – xxxxxxx xxxx. Seetõttu ei ole prokuröri arvates põhjendatud määrata xxxxxxxxxxxxale xxxxxxx kohustust, mille xxxxxxxx on peaprokuröri poolt kehtestatud alammäär või sellele ligilähedane xxxxx. Kirjeldatud olukorras peab prokurör põhjendatuks määrata xxxxxxxxxxxxale kohustus, mille suurus on xxx eurot. Prokurör leiab, et xxxxxxxxxxxxa kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse kulud, milleks on xxxxx kohtuarstliku ekspertiisi maksumus xxx eurot, on xxxxxxxxxxxx valmis võtma enda kanda. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses xxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx tekkinud kulud summas xxx xxxxx jäetakse riigi kanda, kuna tegemist ei ole xxxxxxxxxxxxa poolt põhjustatud kuluga. Xxxxxxx xxxxxxxxx, kannatanu Xxxxxx Xxxxx esitas esindaja Xxxxxxx Xxxxxxxx vahendusel xx.xx.xxxx tsiviilhagi, milles palus xxxxxxxxxxxxalt välja mõista varalist kahju xxxxxx xxxx,xx xxxxx, mis kujutab endast xxxxxxxxxxxxx. Menetluse käigus ilmnes, et suurem osa sellest (xxxx,xx xxxxx) oli xxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx xxxxxxxxx Swedbank P&C Insurance ASi xxxxx. Lisaks teatas kindlustusselts xx.xx.xxxx, et xxxxxx xxxxxxxxxx täiendavalt xxxxxxxx seotud xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxx xxxxx. Xx.xx.xxxx prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas xxxxxxxxx, et on nimetatud xxxxxx xxxxx xxxxxx ning juhul, kui xxxxxxxxxxx xxxxxx ära järelejäänud xxxxx, siis sellega on xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ning xxxxxxxx xxxxxxxxxx. Xx.xx.xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx kannatanule xxxxx xxxxxxxxxxxx xxx xxxxx. Viidatud kohtumisel selgitas prokurör xxxxxxxxxx KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemuse ja tagajärgi ning xxxxxxxxx on sellest aru saanud. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole xxxxxxxxxxxxa suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab xxxxxxxxxxxxa suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub xxxxxxxxxxxxa suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231750685 menetlus. 2. Kohustada Xxxxxxxxxx Xxxxxxt maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt 27.05.2024.  3. Kohustada Xxxxxxxxxx Xxxxxxt hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on xxxxx kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx-xxxxxxxx/xxxxxx) maksumus xxx eurot, hiljemalt xx.xx.xxxx. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 1 CD-plaat fotodega sündmuskohalt ning 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: - otsustus xxxxx kohtuarstliku ekspertiisi kulu osas sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3; - riiklikul ekspertiisiasutusel seoses xxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxx xxxxx tuvastamisega tekkinud kulud summas 119 eurot jätta riigi kanda; - xxxxxxxxxxxxa kulu tema poolt valitud kaitsjale jätta täies ulatuses xxxxxxxxxxxxa kanda. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud xxxxxxxxxxxxale Xxxxxxxxxx Xxxxxxle allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu Xxxxxx Xxxxxile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)