Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.11.2023 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23231552735
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 07.07.2023, 25.08.2023
Isikule XXX on esitatud kahtlustus selles, et tema
- 07.07.2023 kella 00.40 ajal Tallinnas Lasnamäel aadressil xxx asuvas korteris tõmbas kannatanut
elukaaslast xxx paremast käest, seejärel lõi teda ühe korra lahtise käega vastu paremat põske,
tekitades oma sellise tegevustega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustust – marrastu parema
käe randmele.
- 25.08.2023 kella 12:55 paiku Tallinnas Lasnamäel aadressil xxxx asuvas korteris ähvardas
kannatanut elukaaslast xxx et lööb talle hambaid välja ning teeb ta invaliidiks. Seejärel haaras
kannatanut xxx juustest kinni, surus teda põlvili, l haaras kannatanut parema käega kaelast kinni,
surus teda vastu seina ja hoidis mõni sekund. Seejärel mõni minut möödudes lõi kannatanut
põlvega kõhtu, kui kannatanu läks põlvili, haaras teda juustest ja tõmbas kannatanut juustest 3-4
korda.
Oma selliste tegevusega pani xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava
kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2
ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,
on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS
§ 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg
2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane
vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just
selle järele on tungiv vajadus.
Kannatanu avaldas 08.09.2023 ülekuulamisel, et kodune olukord on muutunud, xxx hakkas käima
nõustamisel R. Krõlovi juures ja soovib ennast kodeerida. 21.11.2023 väitis xxx prokurörile
telefonivestluses, et hetkel on olukord stabiilne, kui aga xxxx kipub alkoholi kuritarvitama, muutub
agressiivseks. Kahtlustatav käib jätkuvalt R. Krõlovi juures nõustamisel, see mõjub positiivselt.
21.11.2023 võttis prokurör ühendust kahtlustatavaga xxx kelle sõnul ta teadvustab tekkinud olukorda,
õpib oma käitumist reguleerima ning vestlused R. Krõloviga on mõjutanud teda positiivselt. Xxx
soovib saada jätkuvalt nõustamist, et vältida edaspidi vägivaldsete olukordade kordumist.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kahtlustataval xxx üks kehtiv kriminaalkaristus
KarS § 424 lg 2 järgi. 2020. aastal toimepandud kuritegu on teiseliigiline, kuid on samuti seotud
alkoholi kuritearvitamisega. Prokuratuuris 23.11.2023 toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav
xxx , et ta on oma tegudest aru saanud ja kahetseb, lisaks mõistab probleemi ja soovib leida selle
lahendust ning selleks pakub läbida alkoholisõltuvuse ravi (kodeerimine), nõustub temale määratud
kohustustega ning soovib jätkata nõustamist. Prokurör leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid,
ei pea kahtlustatava poolt toimepandu käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras
süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul
puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxxx suhtes ei ole eri- ega
üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse
KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Kahtlustatavale xxx on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör
KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231552735 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- xxx on kohustatud:
2.1. jätkama alates kriminaalmenetluse lõpetamisest vägivallast loobumise tugiliini nõustamist
ja osalema nimetatud nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 8 kuu jooksul
nõustaja poolt ette nähtud arv kordi (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308; e-
post
[email protected]) – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel;
Tähtajaks määrata 23.07.2024
2.2. kahtlustatava enda soovil ja nõusolekul läbima alkoholisõltuvuse ravi ja esitada Põhja
Ringkonnaprokuratuurile ravi läbimist kinnitavat dokumenti:
elektrooniliselt e-posti teel
[email protected] või toob/saadab paberkandjal Põhja
Ringkonnaprokuratuuri (Lubja 4, Tallinn).
Tähtajaks määrata: 29.12.2023.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.
KrMS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2023.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati ja 3 DVD-plaati
jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale. Ühtlasi
saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule, Sotsiaalkindlustusametile (Roman Krõlov).
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda
kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lõpetamise määruse kätte saanud. Määrus on mulle suuliselt
tõlgitud. Olen nõus minu andmete edastamisega vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Olen
teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel.
______________________________________________________________________________