Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.11.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 15.11.2098 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1, 12 Teabevaldaja: PROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.11.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231551833 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 22.04.2023, 29.06.2023, 04.07.2023 XXX kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid selles, et tema 22.04.2023 kella 13:40 paiku aadressil xxx, Tallinn hoidis kannatanut xxx randmetest kinni, tõukas kannatanut korduvalt, mille tulemusel kannatanu kukkus mitu korda ning lõi ühe korra lahtise peopesaga kannatanut näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastused kätel ja parema jala põlve piirkonnas ning punetus näo vasakul küljel). Samuti tema ajavahemikus 29.06.2023 kell 23.00 kuni 30.06.2023 kell 01.00 aadressil xxx , Tallinn kasutas füüsilist vägivalda kannatanu xxx suhtes, haarates korduvalt käega kannatanu kõrist ja kägistas teda. Seejärel haaras kannatanu keha ümbert kinni ja surus tugevasti kokku, mille järel viskas kannatanu diivanile. Lõi kannatanut märja rätikuga näo ja keha piirkonda mitu korda ning korduvalt tõukas kannatanut, mille tulemusena kannatanu ka kukkus. Sellise tegevusega tekitas xxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetused kaelal ja hematoomid paremal labakäel, vasakul õlavarrel, vasakul küünarnukil, paremal labajalal ja säärel ning vasakul reiel ja säärel). Samuti tema 04.07.2023 aadressil xxx , Tallinn kella 02.30 ajal peale kannatanu palvet korterist lahkuda, haaras kannatanu kehast kinni ja viskas põrandale pikali, peale mida tõstis ta kannatanu ülesse ja viskas diivanile. Seejärel lõi kannatanule lahtise käega vastu nägu ning kui kannatanu proovis korterist välja joosta, haaras kahtlustatav kannatanult juustest ja tõmbas niiviisi korterisse tagasi. Oma tegevusega pani xxx toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi. Käesoleval juhul kohaldatakse isikule kannatanu xxx õiguste kaitseks lähenemiskeeld tähtajaga üks (1) aasta, mis on KrMS § 202 lg 2 p 7 järgi muu asjakohane kohustus. Isikul on keelatud viibida kannatanu elukohale aadressil xxx, Narva lähemal kui 50 meetrit; keelatud viibida avalikes kohtades ja muus viibimiskoha läheduses lähemal kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; keelatud suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide ja e-posti kaudu. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see 2 oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise xxx poolt. Kuigi isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava teo eest, siis on tegemist varavastase süüteoga, mitte aga isikuvastase süüteoga nagu käesolevas asjas. Ühel korral on kahtlustatava suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202 ja 203 või 2031, st menetlus on oportuniteedi korras lõpetatud, kuid seda tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisega (KarS § 349) seoses. Niisiis ei ole kahtlustatava poolt varem toimepandud süüteod olnud seotud kehalise väärkohtlemisega ning seega pole käesolev kuritegu ja varasemad kuriteod samaliigilised. Samuti puudub põhjus arvata, et xxx paneb uusi süütegusid kannatanu vastu toime, sest isikud ei ela enam koos ning isikule asetatud kohustus (lähenemiskeeld) omab prokuröri hinnangul piisavat eripreventiivset mõju. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. XXX on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551883 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada XXX isikuõiguste kaitseks XXX lähenemiskeeldu ja keelata tal - Viibida kannatanu elukohale aadressil XXX , Narva lähemal kui 50 meetrit; - Viibida avalikes kohtades ja muus viibimiskoha läheduses lähemal kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades. - Suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide ja e-posti kaudu. 3 Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 15.11.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab prokurör kriminaalmenetluse. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised salvestised 3 CD plaadil ja 1 DVD plaadil jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXX ja kahtlustatavale XXX 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kristel Pihlakas Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud. ___________________________________________________________________________ 4