Märkuste tegemiseks eelnõu

Saatja: Irina Meldjuk - AKI </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=DBF499DC5A83439CAAB772285824D115-2596827F-C2> Saaja: info - AKI Teema: FW: Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu From: Kadi Parmas <[email protected]> Sent: Monday, September 8, 2025 3:19 PM To: [email protected]; [email protected]; Irina Meldjuk - AKI <[email protected]>; Terje Enula - AKI <[email protected]>; Kätlin Tänavots <[email protected]>; Eneken Kost <[email protected]>; Katreen Siirma <[email protected]>; Annika Jõgiste-Johanson <[email protected]>; Anna-Maria Arras <[email protected]>; Gaili Parts <[email protected]>; Susanna Jurs - SOM <[email protected]> Cc: Marko Põld <[email protected]> Subject: Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Suur tänu kõigile, kes esitasid märkused päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Kuna eelnõu on mahukas, märkusi oli oma jagu ja vahepeal olid suvepuhkused, siis võttis märkuste läbitöötamine oodatust kauem aega. Saadame nüüd enne keeletoimetust ja teist ametlikku kooskõlastusringi muudetud/täiendatud EN koos märkuste tabeli ja muu materjaliga uuesti tutvumiseks. Kui on veel märkusi või küsimusi, siis palun need saata e-kirja teel hiljemalt 16. septembriks. Aitäh ka kõigile, kes on antud eelnõusse panustanud ja aidanud märkustele vastamisel. Heade soovidega Kadi Parmas õigusnõunik Siseministeerium Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 SISEMINISTER MÄÄRUS 202 5 nr Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4 , § 9 lõike 3, § 9 1 lõike 3 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 aluse l. § 1. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse s nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõna d „ tervisele või“; 2) paragrahvi 5 lõikest 4 jäetakse välja sõna „kohe“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus t .“. 4) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi andmekogu ) ametlik lühend on HKSOS.“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 ja § 5 1 lõike 4 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 9 lõike 8 punktist 5 jäetakse välja sõna „isikustamata“; 4 ) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „andmesubjekt“ sõnadega „ abivajadusega Häirekeskuse poole pöördunud isik “ ; 5 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõi getega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Häirekeskus väljastab andmekogusse kantud andmed abivajadusega Häirekeskuse poole pöördunud isikule või tema esindaja le , haldusorgan ile tema ülesannete täitmiseks ja kohtu le, kui andmete saamiseks on õiguslik alus . (9) Häirekeskusel on õigus andmekogusse kantud andmete väljastamisest põhjendatud juhul keelduda, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti õigusi ja vabadusi. “. § 3 . Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse järgmiselt: „(1) Andmekogu päästeinfosüsteem (edaspidi infosüsteem ) ametlik lühend on PÄIS.“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 , § 2 lõige 3, § 5 lõige 2, § 6 lõike 7 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Ulatusliku evakuatsiooni ga seotud andmed on: 1) ulatusliku evakuatsiooni korraldamisse kaasatud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) evakuatsioonikohta vajava isiku üldandmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, isikukood, sugu, sünnikuupäev ja kontaktandmed. “; 4 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus hukkunu d ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“; 5 ) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „ 17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunu d ning vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“ . § 4. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „ Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „ Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ § 13 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) demineerimisalane ennetustöö.“. § 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 202 6 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler RAKENDUSAKTI KAVAND 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse r ahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 9 lõike 4, § 13 lõike 5 ja § 21 lõike 1 , hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ning päästeseaduse § 31 1 5 lõike 2 alusel. § 1 . Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „ Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 1 punkt 5, § 2 lõige 3 ja § 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eksperdi kutsub pika- ja lühiajaliselt missioonilt tagasi Välisministeeriumi kantsler rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel. (2) Kui ekspert kutsutakse tagasi muul alusel kui lähetusaja lõppemine, vormistatakse tema tagasikutsumise otsus Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lähetuse lõpu kuupäev; 2) tagasikutsumise põhjendus; 3) tagasikutsumise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. (3) Välisministeerium teeb käskkirja eksperdi tagasikutsumise kohta eksperdile teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ekspert on lähetatud võlaõigusliku lepingu alusel, loetakse käskkiri lepingu ülesütlemise avalduseks.“; 4) paragrahvi 10 lõikest 3, 5. peatüki ja § 19 pealkirjadest jäetakse välja sõnad „või kiireloomuliselt“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui ekspert lähetatakse lühiajalisele missioonile võlaõigusliku lepingu alusel, hüvitatakse tema missiooni ülesannete täitmisega seotud sõidu- ja majutuskulud, tervisekindlustuse, varustuse soetamise ja muud vajalikud kulud selle lepingu kohaselt. Sellisel juhul ei maksa Välisministeerium eksperdile päevaraha. “. § 2 . Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ preambulis asendatakse arv 31 1 arvuga 31 1 5 . § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 202 5 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop riigisekretär RAKENDUSAKTI KAVAND 3 SISEMINISTER MÄÄRUS 202 5 nr Päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi vorm Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 31 5 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi vorm (lisa). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 202 6 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõu on välja töötatud, et rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemi s e, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmi se alused oleksid selged. Samuti on eelnõu suunatud riigisisese hädaabi osutami s e toimepidevuse tagamisele . Praktikas esile kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks on vaja muuta päästeseadust (edaspidi PäästeS ) ja muid seotud seadusi. Eelnõu esimene eesmärk on rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise korralduse selgem reguleerimine . Lahendusena koondatakse regulatsioon ühte seadusesse ja täpsustatakse seda senise tegevuspraktika alusel . Selleks ajakohastatakse PäästeS-is kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalemise regulatsiooni ja reguleeritakse terviklikult kiireloomulisel missioonil osalemise korraldus. Viimane hõlmab ka kiireloomuliseks missiooniks osalemiseks valmistumist ja päästealase humanitaarabi andmist. Lisaks nähakse ette konkreetsed nõuded päästemeeskonna reservi liikmele ja tema ettevalmistusele. Muudatuste peamine mõju seisneb selles, et rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemi se õiguslik alus on selgem ja see ühtlasi soodustab päästemeeskonna reservi liikme huvi kiireloomulisel missioonil osalemise vastu. Täpsem regulatsioon suurendab ka Eesti usaldusväärsust rahvusvahelise partnerina ning toetab Eesti panust rahvusvahelisse kriisiohjesse ja humanitaarabisse. Teine eelnõu eesmärk on hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamine . Selleks tehakse kehtivas õiguses järgmised muudatused: kehtestatakse PäästeS-s Häirekeskusele meede hädaabiühendusele ootea ja määramiseks, mida on võimalik rakendada terminalseadmega ühenduse le, mis ohustab hädaabiteate menetlemise teenus e osutamist ; kehtestatakse karistusseadustikus (edaspidi KarS ) uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik isik vastutusele võtta Häirekeskuse töö häirimise eest ning ajakohastatakse k orrakaitseseaduse s (edaspidi KorS ) h ädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemi s e regulatsiooni . Nende muudatuste peamine mõju on häda abi parem kättesaadavus. Kolmas eelnõu eesmärk on Päästeameti rolli piiritlemine kiirabi abistamisel . Selleks kehtestatakse PäästeS-s selge õiguslik alus Pä ästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus , et Päästeametil oleks õigus kiirabibrigaadile valdusesse sisenemisel vahetut sundi kasutades ust või väravat avada või muud takistust kõrvalda da . Muudatuse peamine mõju on parema õigusselguse loomine Päästeameti ja kiirabi brigaadi poolt abivajajale abi osutamisel. Muudatus toetab kiirabibrigaadi ja Päästeameti koostöö paremat korraldust kiire abi kättesaadavuse tagamisel ja aitab seega päästa elusid. E ttevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus e elnõuga ei suurene . Kuigi päästemeeskonna reservi liikmed peavad vajaduse korral päästemeeskonna reservi kandideerimisel täitma isikuankeedi, on päästemeeskonna reservi kandideerimine vabatahtlik. Seega ei kaasne eelnõuga kodanikele kohustuslikku nõuet riigiasutusele infot esitada ( halduskoormus isikuankeedi täitmise näol on välditav ) . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud : Siseministeeriumi nõunikud Marko Põld ( [email protected] ) ja Mari Tikan ( [email protected] ) ning Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa- Muru ( teenistussuhe peatunud); Eelnõu koostamisse olid kaasatud: Siseministeeriumi osakonnajuhataja Tarvi Ojala (teenistussuhe lõppenud) ja nõunik Kadi Luht-Kallas ( [email protected] ) ; Häirekeskuse Lõuna Keskuse ja õigusosakonna juht Hedi Arukase (teenistussuhe peatunud) ja õigusosakonna jurist Annika Jõgiste-Johanson ( [email protected] ); Päästeameti piiriülese koostöö nõunik Kairi Pruul ( [email protected] ) ja õigusosakonna juhataja Eneken Kost ( [email protected] ) ; Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin ( [email protected] ) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ( [email protected] ). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik ud Helen Ojamaa Muru (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Parmas ( [email protected] ) ning õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ( [email protected] ) ja Kristi Kool ( teenistussuhe peatunud ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud … . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) PäästeS avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 68; 2) karistusregistri seadus (edaspidi KarRS ) avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 37 ; 3) KarS avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 9 ; 4) KorS avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12 ; 5) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (edaspidi RTsMS ) avaldamismärkega RT I, 17.12.2015, 70; 6) riigihangete seadus (edaspidi RHS ) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 25 ; 7 ) tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS ) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7; 8 ) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS ) avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 19 . Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus . Eelnõu kohaselt muudetakse VTMS-i , mis on Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 järgi konstitutsiooniline seadus, mida saab muuta Riigikogu koosseisu häälteenamusega . Eelnõu on seotud järgmiste arengukavadega: 1) „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programm „Siseturvalisus 2022–2025“. Eestil on oluline panus rahvusvahelistes tsiviil- ja militaarmissioonides ning humanitaarabi doonorriigina. Need meetmed aitavad maandada vägivaldse äärmusluse riske ning suurendavad kindlustunnet, et ohu korral on partnerriigid üksteisele toeks ning ohte tõrjutakse üheskoos, kiiresti ja tõhusalt. Jätkatakse panustamist rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsesse lahendamisse. Osaletakse rahvusvahelistes rahuvalve missioonides ja jätkatakse humanitaarabi (sh elanikkonnakaitse- ja kriisialase abi) andmist konfliktipiirkondades. Arengukava tegevussuuna 4.2.2 kohaselt on seatud eesmärk, et Häirekeskus reageerib igale abivajadusele, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel. 2) „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ eesmärkide saavutamiseks panustatakse aktiivselt rahvusvaheliste konfliktide ja kriiside lahendamisse. Eesti julgeole kule on määrava tähtsusega NATO ja ELi ühtsus ja suutlikkus tegutseda otsustavalt oma liikmesriikide huvide kaitsel rahvusvahelistes kriisides. 3) „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ eesmärgi 1.2 kohaselt tugevdame võimet humanitaarkriisidele reageerida. Oluliseks peetakse edendada militaar- ja tsiviilinstitutsioonide rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö, hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. 2. Seaduse eesmärk Seadusel on kolm põhieesmärki. Esiteks on vaja korrastada Päästeameti osalemise aluseid rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ning selleks luuakse PäästeS-is terviklik raamistik. Teine eesmärk on Häirekeskuse toimepidevuse tagamine . Selleks nähakse ette Häirekeskuse tööd häiriva tegevuse peatamise võimalus ja teatud juhtudel ka isiku te karistamise võimalus Häirekeskuse töö häirimise eest. Kolmas eesmärk on piiritleda Päästeameti roll kiirabi brigaadi abistamisel. Praegu tulenevad PäästeS-i ja RTsMS-i regulatsioonide rakendumine ja erisused sellest, millise kanali kaudu on abipalve riiki saabunud. Näiteks kui EL liikmesriik Taani küsib abi, siis rakendub PäästeS ja otsuse abi andmiseks teeb siseminister. Juhul kui EL elanikkonnakaitsemehhanismi liige Norra küsib abi, siis rakendub RTsMS ja sarnase otsuse teeb välisminister. Nii PäästeS-i alusel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl kui ka RTsMS-i alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil osaleva Eesti Päästemeeskonna (edaspidi päästemeeskond ) tegevuse planeerimise, ettevalmistamise (sh väljaõpe) ja lähetamise põhialused on samad. Praegu kehtiv topeltregulatsioon ei ole vajalik ega otstarbekas ja pigem tekitab segadust. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine on osa välissuhtlusest ja selle kujundamine on Välisministeeriumi (edaspidi VäM ) pädevuses. Seetõttu on asjakohane seda valdkonda reguleerida RTsMS-is. Rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist ja selle osana päästealase humanitaarabi andmist korraldab Päästeamet, s eega on kohane seda reguleerida PäästeS-is. H ädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamise eesmärgil täiendatakse eelnõu kohaselt PäästeS-i hädaabiühenduse ootelepaneku meetmega ja sätestatakse KarS i s uus väärteokoosseis. Hädaabiteadete menetlemine on Häirekeskuse peamiseid ülesandeid PäästeS § 5 lõike 1 1 punkti 1 kohaselt, et tagada kiire abi vajaduse korral abivajaja abistamine. Praegu on Häirekeskuse töö häirimise eest võimalused isikut vastutusele võtta piiratud – KarS § 278 võimaldab väärteo korras karistada Päästeameti , politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest . Säte ei ole kohaldatav Häirekeskuse töö häirimise korral . E elnõuga soovitakse laiendada võimalusi isikut vastutusele võtta, et hädaabiteadete menetlemist häirivat tegevust vähendada . Lisaks võimaldatakse eelnõu kohaselt Häirekeskust häiriva tegevuse korral rakendada hädaabinumbriga 112 tehtud ühenduse ootelepaneku meedet asutuse toimepidevuse tagamiseks. Meede on Häirekeskuse jaoks oluline, et sideliinide ummistamist vältida ja seeläbi tagada abivajadusega inimestele hädaabinumbri parem kättesaadavus. Päästeameti rolli piiritlemi seks kiirabi brigaadi abistamisel kehtestatakse PäästeS-is selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus, et kiirabibrigaadile valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada. Eelnõuga ei anta Päästeametile uut ülesannet . Ametiabi korras ukse avamisi ja muul viisil juurdepääsu tagamise vajadusega juhtumeid oli Päästeametil 2023. aasta näitel üle 4 2 0, millest kiirabi brigaadi abistati ligi kolmandikul juhtudel . Sisult ei ole see ametiabi, vaid ülesande täitmine. Sealjuures ülesanne peab tulenema kehtivast õigusest. Praktikas on kiirabi brigaadi abistamiseks selge õigusliku aluse puudumine tekitanud vaidlusi. Eelnõuga seotud eesmärkide elluviimiseks on vaja eelkõige PäästeS-i aga ka KarS-i täienda da – luua vajalikud õiguslikud alused aga ka korrasta da senist regulatsiooni. Eelnõu rakendatakse olemasoleva eelarve kaudu, selleks ei ole kavandatud taotleda riigieelarvest täiendavat rahastust. Eelnõu kohaselt hakkab Politsei- ja piirivalveamet (edaspidi PPA ) uue väärteokoosseisu alusel menetlema Häirekeskuse töö häirimisega seotud tegusid, samuti tegema taustakontrolli päästemeeskonna reservi kandidaatidele. Sellega kaasneb mõningane töökoormuse kasv, kuid need ülesanded ei eelda asutuse töö ümberkorraldamist ega täiendava personali värbamist. Eelnõu väljatöötamiseks koostas Siseministeerium eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK ), mille Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. juulil 2023. aastal . VTK kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium (edaspidi JuM ) , Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja VäM . Lisaks esitasid märkused Andmekaitse Inspektsioon, Häirekeskus, PPA ning Päästeamet. Eelnõu väljatöötamisel on esitatud märkustega arvestatud või märkuse esitajale mittearvestamist põhjendatud. VTK esitati tutvumiseks ka Riigikogu õiguskomisjonile ning seda käidi tutvustamas õiguskomisjoni istungil 18. septembril 2023. aastal. JuM märkis VTK tagasisides seoses uue väärteo koosseisu kehtestamisega, et eelnõu seletuskirjas tuleb analüüsida KarS § 278 alusel algatatud senist menetluste praktikat. Sealhulgas nähti vajadust välja tuua, millisel määral karistusi täidetakse ja kui palju on korduvalt karistatud isikuid; kui suur on olnud keskmine rahatrahv, milline on olnud minimaalne ja milline maksimaalne summa; kui paljudes liikmesriikides on see tegevus (Häirekeskuse töö häirimine või takistamine) karistatav süüteona; kui kõrge on karistusmäär ja kuidas on karistusnorm praktikas ennast õigustanud. Samuti nähti vajadust lisada eelnõu seletuskirja kavandatava süüteokoosseisu karistusmäära analüüs ning tuua selgelt välja, kas uue väärteokoosseisu loomine toob kaasa vajaduse personali suurendada. Lisaks VTK-s tõstatatud probleemide lahendamisele täpsustatakse eelnõuga Pä ästeameti läbiviidava ennetustöö ja demineerimistöö mõisteid. Samuti täiendatakse PäästeS-i kohaliku omavalitsuse üksuste võimalusega iseseisvalt ilma Pä ästeameti osaluseta üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid väljastada. Vastav põhimõte tuleneb TuOS-ist ega ole sisult uus. Sarnaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekoguga reguleeritakse seaduses detailsemalt ka päästeinfosüsteemis (edaspidi PÄIS ) isikuandmete töötlemist . Eelnõusse on võrreldes VTK ga lisandunud veel kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõtte reguleerimine , sest p raktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise osas olnud eriarvamusi . S eega on asjakohane see põhimõte lisada sarnaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (edaspidi ÜVVKS ) ka TuOS-i. Eelnõu k ooskõlastusringi käigus tegi Päästeamet ettepaneku anda abidemineerijatele ka õigus osaleda iseseisvalt ennetustööl. Kuivõrd abidemineerijad saavad juba praegu ennetustööalast väljaõpet, on mõistlik neile vastav õigus seadusega anda. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millega muudetakse üheksat seadust ja nähakse ette seaduse jõustumise aeg . Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PäästeS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse demineerimistöö ja ennetustöö mõis teid . Kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 1 2 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Eelnõu kohaselt on demineerimistöö ka pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja väljaselgitamise ga seotud tegevus. Täiendus tehakse seetõttu, et praktikas hõlmab demineerimistöö ka ohu ennetamise ja väljaselgitamisega seotud tegevusi. Ohu ennetamine on KorS § 5 lõike 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu väljaselgitamine on KorS-i § 2 lõike 1 kohaselt seotud ohukahtlusega. KorS -i § 5 lõike 6 kohaselt on o hukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et ohukahtluse korral peab korrakaitseorgan konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel) võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine (puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni . Demineerimistöö mõistes tähendab pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamine näiteks kontrollkäike enne avalikke üritusi. P ommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu väljaselgitamine tähendab demineerimistöö mõistes aga näiteks kahtlase saadetise hindamist olukorras, kus eseme plahvatusoht pole veel kinnitust leidnud (nt postipakk, mida inimene pole tellinud , kuid talle on varasemalt saadetud ähvardav sõnum). Demineerimistöö raames tehakse ka VIP-de kaitsetegevust, mille puhul tuginetakse vastavatele ohuhinnangutele. Olenevalt olukorras t võivad pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise ja väljaselgitamisega seotud tegevused hõlmata lõhkeainete otsingut teenistuskoera abil, aga ka esemete visuaalset ja tehnilist kontrolli (sh röntgen, endoskoop). Ennetustöö sisu reguleeritakse PäästeS-i § 3 lõikes 1 3 . Võrreldes kehtiva PäästeS-i § 3 lõike 1 3 sõnastusega on lõige jagatud kolmeks punktiks, et hõlbustada selle loetavust. Eelnõukohase PäästeS -i § 3 lõike 1 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse ennetustöö mõiste t selliselt, et ennetustöö on teabe kogumi n e ja analüüsimi ne ka PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 4 tähenduses otsingu- ja päästetöö (edaspidi merepääste ) käigus ning muul juhul vees uppunu kohta. Muudatus e eesmärk on võimaldada Päästea metil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid , sealhulgas isikuandmeid ka merepääste sündmuste kohta ilma, et nad ise sündmuse lahendamisel osaleks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab Päästeamet ennetustöö eesmärgil koguda ja analüüsida üksnes päästesündmuse andmeid. Päästesündmuseks loetakse PäästeS § 3 lõike 1 kohaselt ootamatu t olukord a , mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused (PäästeS § 3 lõige 1 1 ) . Päästeameti ülesanne on PäästeS -i § 5 lõike 1 punktide 1 ja 1 1 kohaselt päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel ning PPVS § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele , samuti punkti 4 kohaselt ennetustöö. Päästeametil on õigus ennetustöö tegemiseks koguda ja analüüsida andmeid, mis on vajalikud päästesündmuse ennetamiseks. PäästeS § 9 lõike 1 punkti 4 kohaselt ja kooskõlas siseministri 21 . detsembri 2016. aasta määrusega nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i põhimäärus ) töötleb Päästeamet neid andmeid PÄIS-s . Lisaks siseveekogudel ja kaldalähedasel merealal aset leidnud päästesündmuste andmetele on Päästeametil terviklikuks ennetustööks vaja analüüsida ka merepäästesündmuste andmeid eesmärgiga neid sündmusi ennetada. Eelkõige on Päästeametil vaja saada andmeid merepäästesündmuse ja piiriveekogudel toimunud sündmuste kohta, mille käigus on inimene uppunud. Ujulates, basseinides, siseveekogudes ning kaldalähedasel merealal toimunud sündmustele reageerib ka Päästeamet, sest neid käsitatakse päästesündmusena. Selliste sündmuste kohta saab Päästeamet koguda teavet, mida ennetustöö eesmärgil analüüsida. Päästeamet ei hakka merepäästesündmustele reageerima, kuid merepäästesündmuse juhi otsusel on võimalik Päästeametit kaasata. Siiski on ka merepäästesündmuste ennetamisel Päästeametil oluline roll, kuna asutus teeb terviklikult veeohutusele suunatud ennetustööd. Merepäästesündmuste ennetamise ülesande lisamine Päästeameti ennetustöö osana loob andmete töötlemiseks sisulise aluse. Aastas on kuni kümme uppumissurma, mille puhul Päästeamet sündmusele ei reageeri (sündmuse toimumiskoht on kaugemal kui kaldalähedane mereala), kuid Päästeametil on ennetusstrateegia kujundamiseks vaja sündmuse kohta lisateavet. Praegu kogub sündmuse kohta teavet Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ), kellelt Päästeamet saab esialgse teabe sündmusest ning võimalusel ka lisainfot. Eelkõige on Päästeameti huvi saada teada tegevusest, mis eelnes uppunuga veeõnnetusele ning võimalikke lisategureid, mis viisid sündmuseni (alkoholijoove, terviserike, päästevesti puudumine, ilmastikuolud jms). Kõiki neid andmeid ei pruugi PPA-l olla, seega tuleb Päästeametil koguda vajalikku teavet. Praegu puudub Päästeametil uppunute andmetele terviklik juurdepääs. Eelnõu koostajatele teadaolevalt on JuM algatanud kohtuarstliku lahangu saatekirja koostamise protsessi muudatuse. Kõnesolev muudatus ei ole sisult eraldiseisev, vaid on seotud Päästeameti vajadusega saada uppunud isiku lahkamise saatekirjale kantud andmetele juurdepääs. Seetõttu puuduvad muudatusel sellised mõjud, sealhulgas mõjud isikuandmete töötlemisele, mida oleks vajalik käesoleva eelnõu raames eraldi analüüsida. Kokkuvõttes antakse Päästeametile muudatusega selge õiguslik alus lisaks päästesündmustele ka merepäästesündmuse, sealhulgas uppunu, andmete töötlemiseks. Eesmärk on, et veeõnnetuste kohta analüüsitavad andmed oleks terviklikud ja seeläbi oleks Päästeametil võimalik veeohutuse valdkonnas ennetustööd tõhusamalt sihistada. Veeõnnetuste ennetamine on suunatud inimeste elu ja tervise kaitsele, mis on vastavalt PS § 16 ja § 28 lõike 1alusel kaitstavad hüved. PS § 26 esimene lause kaitseb isiku eraelu puutumatust, mida antud juhul riivatakse isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõike 2 punkti 3 kohaselt on peale andmesubjekti surma isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui selleks on vastav õiguslik alus. Antud juhul veeõnnetuste tekkepõhjuste väljaselgitamine tulevikus õnnetuste ärahoidmiseks kaalub üles riive, mis kaasneb surnud isiku või tema pärijate õigustele. Uppunud isikute isikuandmeid töötleb Päästeamet minimaalses võimalikus ulatuses, et sündmusega seotud andmed konkreetse isikuga seostada ja õnnetuse tekkepõhjuseid välja selgitada. Need andmed on loetletud PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikes 9. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus nähakse eraldi ette eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõike 1 1 punktiga 7 ( vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed). Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tuuakse PäästeS-i § 5 l õike 1 p unktis 8 selgemalt välja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV üksus ) võimalus iseseisvalt Pä ästeameti osaluseta üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid väljastada ning ehitus- või kasutusteatise eelnõu sid kooskõlast ada . Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 1 1 ja 1 2 kohaselt saab KOV üksus Päästeameti kooskõlastuseta väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning ehitus- või kasutusteatise eelnõu sid kooskõlast ada või nendest keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei viita, on praktikas tekkinud küsimus, kummast normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet annab kooskõlastuse või keeldub sellest vaid siis, kui KOV üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud võimalust iseseisvalt ehitise tuleohutusnõuetele vastavust hinnata. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse PäästeS -i § 5 uue lõikega 5 . Muudatuse kohaselt sätestatakse, et k ui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise toimepidevust, võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega . Ühenduse ootele panemine on üks võimalik meede, kuidas Häirekeskus saa b kaitsta hädaabinumbri 112 toimepidevust kõneliine ummist ava tegevuse korral. Sealjuures terminalseade on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 60 kohaselt tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja modem . Kehtiv õigus võimaldab sarnast meedet kasutada küberintsidendi korral, kuid muudel puhkudel selleks õiguslikku alust pole. Ühenduse ootelepanemise võimalus on Häirekeskuse jaoks oluline, et erinevatele sideliine ummistavatele tegevustele kiirelt reageerida. Ka Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõike 3 kohaselt on l iikmesrii kidel kohustus taga da , et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra sidele vastatakse nõuetekohaselt ja see edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige kohasemal viisil . Sellisele hädaolukorra sidele vastatakse ja sellega tegeletakse vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt, kui seda tehakse riigisisese hädaabinumbri või riigisiseste hädaabinumbrite puhul, kui need on jätkuvalt kasutusel. Käesoleva punktiga reguleeritavat ühendusele ooteaja rakendamise meedet käsitlevad eelnõu koostajad terviklikult koos Häirekeskuse tegevuse häirimise eest karistamise võimalusega, eesmärgiga tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevust. Toimepidevuse tagamiseks on oluline esmalt häiriv tegevus peatada ja alles kõige viimase lahendusena toimepanijat karistada. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus e nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi hädaabiteadete menetlemise kord ) § 9 l õige 3 näeb ette, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Siinkohal tuleb arvestada, et kõnealune norm ei ole kõne ootelepaneku meetme kohaldamiseks piisav alus. I sikute õiguseid oluliselt riivava meetme kohaldamise alus peab tulenema seadusest (seadusreservatsiooni põhimõte) . Riigikohus on PS-i tõlgendades rõhutanud, et avalikku võimu võib teostada üksnes volitusnormi alusel. „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. “ Teisisõnu, kui on risk, et ühenduse ootelepaneku meetme kohaldamisega kaasneb riive ja viibib isiku õigus saada hädaabi, siis selline meede peab olema reguleeritud seaduses. Küberintsidendi korral annab vastava aluse küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS ). Meetme kohaldamiseks muudel puhkudel kui küberintsident reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is täiendav õiguslik alus . N äiteks oleks see asjakohane rikkis või halvasti seadistatud sea dmelt tehtavate ühenduste liinile pääsemise takistamiseks aga ka teadlikult korduvalt abivajaduseta hädaabinumbril 112 helistajate tegevuse ajutiseks lõpetamiseks . Küberintsidendi korral on Häirekeskusel õigus KüTS-i alusel kohaldada olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid. KüTS -i § 7 lõike 1 punkti 2 kohaselt on teenuse osutajal kohustus küberintsidendi lahendamiseks rakendada alaliselt turvameetmeid. Teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse KüTS § 3 lõike 4 punkti 1 alusel andmekogu vastutavale töötlejale ehk antud juhul ka Häirekeskusele, kes on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu (edaspidi HKSOS ) vastutav töötleja . Küberintsidendi lahendamise käigus meetmete rakendamisel peab süsteemi haldaja KüTS § 7 l õike 2 p unkti 4 kohaselt võtma kasutusele abinõud küberintsidendi mõju ja leviku vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral piirama süsteemi kasutami st või juurdepääsu süsteemile. Häirekeskuse puhul on sellises olukorras kõne ootelepanek üks võimalik meede , et sideliinide ummistamist vältida. KüTS § 7 l õike 2 p unkti 1 kohaselt peab teenuse osutaja koostama süsteemi riskianalüüsi, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid. Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ei ole sageli küberintsidendina käsitatav. PäästeS-is konkreetse meetme reguleerimisega võimaldatakse Häirekeskusel ühenduse ootelepaneku meedet rakendada erinevates hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustavates olukordades – nii juhul kui tegemist on küberintsidendiga kui ka juhul, kui kübeintsidendi tunnused puuduvad. Seeläbi on Häirekeskusel võimalik keskenduda intsidendi mõju piiramisele ja meetme rakendamiseks ei pea eelnevalt tuvastama, et sündmusel avalduks küberründe tunnused. Ühenduse ootelepaneku meetme rakendamisel nii küberintsidendi korral kui ka muul juhul tuleb igakordselt hinnata sellega kaasnevaid riske. Kui meetme rakendamise tagajärjel jääb inimene abita, võib tõenäoliselt kaasneda õigusvastane riive isiku õigusele saada riigi kaitset (PS § 13 lg 1), samuti õigusele elule (PS § 16) ja õigusele tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). Seetõttu peab võimalike riskide maandamiseks olema meetme rakendamine kajastatud Häirekeskuse koostatud hädaabiteenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Samuti tuleb meetme kohaldamise täpsemad alused määratleda Häirekeskuse sisemise töökorraldusega ning meetme rakendamine peab olema igakordselt läbikaalutud ja põhjendatud vajadusega. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PäästeS-is PÄIS-i pidamise eesmärke. PÄIS-i pidamise eesmärgina lisatakse PäästeS § 9 lõikesse 1 kaks uut punkti – punktid 6 ja 7 . Punkti 6 kohaselt töödeldakse PÄIS-s hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. See eesmärk on uus, kuivõrd ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid PÄIS hetkel ei sisalda. HOS § 16 lõike 2 kohaselt on ulatuslik evakuatsioon hädaolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (HOS § 16 lõige 3). Sisuliselt on Päästeameti vastutada evakuatsiooni üldine korraldus, juhtimine, elanike teavitus, elanike evakueerimise korraldus, transpordi korraldus, esmaabi korraldus ning kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus . Seoses elanike evakueerimise korraldusega on vaja kaardistada isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta pärast seda, kui on ohustatud alalt ära liikunud . Vabariigi valitsuse 22.06.2017.aasta nr 112 määruse „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“ § 10 lõike 4 kohaselt tuleb evakuatsioonikohas tagada evakueeritute viibimiseks esmased olme- ja hügieenitingimused, esmavajalik toitlustamine ja joogivesi, esmaabi andmine ning füüsiline turvalisus. Nende tingimuste täitmine eeldab seda, et teatakse , kui palju isikuid evakuatsioonikohta vajavad. See, milliseid andmeid konkreetselt kogutakse, tuuakse välja PÄIS põhimääruses, töödeldavate isikuandmete ulatus on toodud eelnõu § 1 punktis 5. Kuivõrd PÄIS on andmekogu, kus töödeldakse Päästeameti ülesannetega seotud andmeid ja ulatusliku evakuatsiooni korraldus on Päästeameti ülesanne, on päästeinfosüsteem selliste andmete töötlemiseks loogiline koht. Punkti 7 kohaselt töödeldakse PÄIS-s P äästeameti ülesannetega seonduva id andmeid, et koostada analüüse ja statistikat. Lisanduv eesmärk kasutada PäästeS § 9 l õike 1 punktides 1–5 nimetatud andmeid Päästeameti ülesannetega seonduvate analüüside ja statistika koostamiseks ei ole uus. Ka PÄIS-i põhimääruse § 1 lõikes 2 on ettenähtud, et l isaks PäästeS § 9 l õikes 1 sätestatud eesmärkidele kasutatakse infosüsteemi andmeid Päästeameti toimingutega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel . Antud eesmärk lisatakse muudatuse kohaselt ka seadusesse. PS § 10 näeb ette s eaduslikkuse põhimõt t e , mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega (seaduse ülimuslikkus). Seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon) tähendab , et avalikku võimu võib teostada vaid volitusnormi alusel . „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. P S-is ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada PS-i kandvate printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse .“ Ülesannete täitmisega seonduvate analüüside koostamine on vajalik Päästeameti töö planeerimiseks – selle info alusel planeeritakse näiteks muudatusi töökorralduses. Andmekogu pidamise eesmärkide seaduses reguleerimise vajadus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM ) nõuetest. IKÜM näeb isikuandmete töötlemisele ette järgmised üldalused: isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (artikli 6 lõige 1); liikmesriigil on õigus reguleerida teatud andmetöötlust täpsemalt (artikli 6 lg 3 punktid c ja e) ; kohustus on määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk , mille üks olulisemaid eesmärke on tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5 lõike 1 punkt a ja b); tuleb tagada põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele , mille kohaselt peaks inimesele olema tema isikuandmete kohta teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töötleb ning mida andmetega tehakse peale ettenähtud töötlemise lõppemist . Ka a v aliku teabe seaduse (edaspidi AvtS ) § 43 1 l õike 1 kohaselt võib andmekogu asutada üksnes seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks . AKI on andmekogude juhendis samuti märkinud, et andmekogu pidamise eesmärk kui volitusnormi tuum peab olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks . Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt sätestatakse § 9 lõikega 1 1 PÄIS-is töödeldavate isikuandmete ulatus. Muudatusega luuakse seaduse tasandil parem õigusselgus isikuandmete töötlemise ulatusest. Eelnõuga ei muudeta PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseisu, välja arvatud osas, mis puudutab ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid. Isiku üldandmete mõistet kehtiv õigus ei reguleeri. Senises õigusloome praktikas on selle all mõistetud isiku nim e , isikukood i , sugu, kodakondsus t , kontakt andmeid, sh aadress i ja emakeel t. Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ehk andmesubjekti kohta ( IKÜM artikkel 4 punkt 1). Tuvastatav füüsiline isik on seejuures isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Kuna isikut on võimalik tuvastada ka kaudsete tunnuste põhjal, siis käsitatakse isikuandmeid laiemalt kui üksnes otse nime alusel tuvastatava inimese andmed. Isikuandmete kaitse on üks põhiõigusi, mis on tagatud osana perekonna- ja eraelu kaitsest PS § 26 kohaselt. Samuti on see osa igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Igal põhivabadusse sekkumisel ja piirangul peab PS-st tulenevalt olema seaduslik alus , mille tagajärjed on ettenähtavad ja piisavalt selged. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätesta tud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avalik u k orra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, tõkestamaks kuritegu või tabada kurjategija. Riigikoh us on varasemas kohtupraktikas märkinud, et „[e]raelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“. Ka EL põhiõiguste harta nõuab põhiõiguste piirangu sätestamist seaduses. Euroopa Kohus on praktikas rõhutanud, et harta artikli 8 l õige 2 lubab isikuandmete töötlemist, kui on täidetud teatud tingimused. Isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Harta artikli 52 lõikes 1 nähakse ette, et selliseid õigusi võib piirata tingimusel, et piirangud on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Isikuandmete kaitse ei ole absoluutne õigus ka IKÜM-i kohaselt, mis näeb ette, et töötlemise õiguspärasust tuleb kaaluda selle järgi, mis ülesannet see ühiskonnas täidab, ning tasakaalustada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt muude põhiõigustega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab isikuandmetega seotud põhiõiguste piiramisel piirduma vältimatult vajalikuga: „Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tuleneb samuti Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, mille kohaselt nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga“. Lisaks peab kõnealune piirang kujutama endast põhiõigusi vähimal määral riivavat meedet, et saavutada taotletav eesmärk. Praegu on töödeldav ad isikuandmed sätestatud PÄIS-i põhimäärus es, kuid seaduses isikuandmete ulatust pole välja toodud. PäästeS i tuuakse täiendav regulatsioon, et selgemalt vastata põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-ga seatud nõuetele. PäästeS i täiendamise vajadusele isikuandmete töötlemise ulatuse kohta on varasemalt tähelepanu pööranud ka Justiitsministeerium . PÄIS-s töödeldavate isikuandmete koosseis kategooriate kaupa on eelnõu kohaselt reguleeritud punktides 1 – 9 . Täpsemalt on töödeldavad isikuandmed nimetatud PÄIS põhimääruses ja selgitused vastava PÄIS põhimääruse eelnõu seletuskirjas. Punkti 1 kohaselt töödeldakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmeid ja teenistuskoha andmeid. Päästetööks valmisoleva (kutseliste ja vabatahtlike päästjate) isikkoosseisu üldandmed hõlmavad ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ning teenistuskoha andmed hõlmavad struktuuriallüksust, valvekoosseisu numbrit ja ametinimetust . Päästesündmuse korral kantakse PÄIS-i sündmusele reageerinud ressursi andmed ehk reageerinud meeskonna liikmete ees- ja perekonnanimed ning päästetöö juhi ees- ja perekonnanimi. Päästeameti ülesande täitja üldandmete alla läheb ka demineerimistööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ning tema telefoninumber . E hitise tulekahju puhul kantakse PÄIS-i sündmuskohal menetlust läbiviinud päästeametniku ees- ja perekonnanimi ning tema ametikoht. Ohutusalase nõustamise osas kantakse PÄIS-i nõustaja ees- ja perekonnanimi, regioon ja struktuuriüksus. Ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse osas kantakse PÄIS-i ennetustegevuse läbiviija ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja struktuuriüksus. Järelevalvemenetlust puudutavas osas kantakse PÄIS-i järelevalvet teostanud päästeametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja struktuuriüksus. Päästeameti ülesande täitmisse kaasatud isikud on isikud, kes pidevalt Päästeameti tegevuses ei osale, kuid kes on olenevalt sündmusest ülesande täitmisse kaasatud, näiteks abipolitseinikud. Päästetööle kaasatud isiku puhul kantakse PÄIS-i kaasatud isiku ees- ja perekonnanimi. Punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmuse ga seotud isiku üldandme i d ja teenistuskoha andmeid . Päästesündmusega seotud isiku üldandmete mõeldakse näiteks päästetööl vastava objektiga seotud füüsilis e isiku üld andmeid nagu ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress, isikukood või sünniaeg ja elukoha aadress ning demineerimistööl vastava objektiga seotud isiku üld andmeid nagu ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber . Lisaks lähe vad selle punkti alla tulekahjuteate tühistamise korral tulekahju tühistaja andmed (kui füüsiline isik, siis tema nimi) ja objekti, kust tulekahjuteade tuli, kontaktisiku andmed (ees- ja perekonnanimi ja telefoninumber) . Päästesündmusega seotud isiku teenistuskoha andmed on päästesündmuse raames menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja tema telefoninumb er ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kontaktisiku ametikoht ja tema telefoninumb er . Punkti 3 kohaselt töödeldakse päästesündmuse põhjustaja üldandmeid ja sotsiaalse tausta andmeid . Päästetöö andmed hõlmavad PÄIS-s ka oletatava põhjustaja andmeid, need on ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress. Tulekahju põhjustaja korral kantakse PÄIS-i tulekahju põhjustaja sugu, vanus , suhtluskeel ning tema sotsiaal se tausta andmed (toimetulek). Punkti 4 kohaselt töödeldakse u latusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandme id . Nee d hõlmavad evakuatsioonikohta vajava isiku üldandmeid, milleks on isiku kodakondsus, sugu, ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev ning tema kontaktandmed (telefon, aadress, e-posti aadress, emakeel). Kuna neid andmeid kehtiv PÄIS põhimäärus ei sisalda, on s elles osas täiendatud ka PÄIS põhimäärust (vt rakendusakti kavandeid). Üldandmed on vajalikud selleks, et aru saada, kui palju inimesi ja kes täpsemalt evakuatsioonikohta ja abi vajavad. Seejuures on oluline ka teada, kui palju on lapsi, naisi ja mehi, sest evakuatsioonikohas tuleb tagada näiteks esmased olme- ja hügieenitingimused ja esmavajalik toitlustus. Täpsemad andmed nagu näiteks isikukood ja sünnikuupäev on vajalikud seetõttu, et sama nimega võib olla mitu inimest. Olukorras, kus pereliikmed on sattunud erinevatesse kohtadesse ja sideteenus pole kättesaadav, on selliselt võimalik pered kokku viia. Üldandmed on vajalikud ka Häirekeskuse, PPA ja KOV-de jaoks, sest inimeste jaoks on oluline ka evakuatsioonikohas saada vajalikke ravimeid, toetusi ja muud abi. Isiku aadress ehk elukoht on oluline info KOV-de (info, millisest linnast või vallast isik on pärit) vaatest ja vajadusel isikule vältimatu sotsiaalabi osutamise mõistes. Kokkuvõttes, k ui inimene evakuatsioonikohta vajab, peab Päästeamet selleks korraldama vajalikud tingimused. Seda ei ole võimalik teha, kui puuduvad andmed, mis tagaks id talle vajaliku abi, näiteks kiire arstiabi ( vaatamata sellele, et näiteks arstiabi teenust Päästeamet ise ei paku ) . Punkti 5 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed. Need andmed on vajalikud selleks, et koostada koosmõjus muude andmetega statistikat sell iste sündmuse kohta. Üldandmed, mida olenevalt sündmusest töödeldakse on järgmised: sugu, vanus, isikukood, emakeel, elukoht. Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu ja vigastatu päästesündmusega seotud terviseandme i d ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andme i d . Päästesündmusel hukkunu ja vigastatu terviseandmed on isiku terviseandmed, mis on konkreetselt seotud päästesündmusega : hukkunu surma põhjus, vigastuse liik ning terviseseisundi seos päästesündmuse tekkimisega, päästesündmusesse sattumise või vigastada saamise või hukkumisega. Päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andme d , sh terviseandmed on vajalikud selleks, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks ( kehtiva PäästeS § 9 lõike 2 punkt 2). Riskikäitumi s e ja sotsiaalse tausta andmed on oluline teave, et hinnata päästesündmuste, sh tulekahju de ja uppumis t e ennetamise võimalusi. Hukkunu või vigastatu riskikäitumise andmete all mõeldakse isiku ohtu põhjustavat käitumist (sh ohutusnõuete rikkumist), tema eluviisi, alkoholitarvitamist, tulekahju puhul ka viiteid suitsetamisele. Sotsiaalse tausta andmed hõlmavad hukkunu ja vigastatu sotsiaalset staatust (pensionär, üliõpilane , töötu vms) , eelnevat kokkupuudet sotsiaaltöötajatega ja isiku sotsiaalset käitumist , sealhulgas lähedaste või sugulaste olemasolu ja info- ja suhtluskanalite kasutamist . Riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed võidakse saada olenevalt olukorrast kas isikult endalt, tema sugulastelt, sotsiaaltöötajatelt jne. Punkti 7 kohaselt töödeldakse vees uppunu terviseandme i d seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andme i d . N e id andmeid töötleb Päästeamet selleks , et mõista uppumissurmade asetleidmise põhjuseid ja et selliseid sündmuseid tulevikus vähendada. Statistikasse arvestatakse Eesti territooriumil asetleidnud uppumissurmad . Vees uppunu terviseandmed on seotud konkreetselt uppumisega, sisuliselt tähendab see terviseseisundi seost uppumisega. Lisaks läheb siia alla uppunu surma põhjus. R iskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed hõlmavad uppunu eluviisi, eelnevat kokkupuudet sotsiaaltöötajatega, uppumisele vahetult eelnenud tegevust, sh joobeseisundit ja uppumisohtu põhjustavat käitumist. Sellised andmed võidakse saada sotsiaaltöötajalt, sugulastelt, naabritelt jne. Punkti 8 kohaselt töödeldakse tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandme i d ja kutse alaga seotud andmeid . Need on ehitise omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, tuleohutusülevaatust teinud isik u ees- ja perekonnanimi ning isikukood , enesekontrolli tuleohutusaruande täitj a ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning ehitusprojekti koostaj a ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber. PÄIS-i kantakse ka küttesüsteemi puhastamisega seotud isik u , korstnapühkija ja pottsep a andmed . Korstnapühkija ja pottsepa puhul kantakse PÄIS-i lisaks nimele, isikukoodile, e-posti aadressile ja telefoninumbrile ka tema kutsealaga seotud andmed – kvalifikatsiooni nimetus ja kutsetunnistuse number. Ka tuleohutusülevaatust teinud isiku puhul kantakse PÄIS-i tema kutsealaga seotud andmed (kvalifikatsiooni nimetus, kutsetunnistuse number). Lisaks eeltoodule kantakse PÄIS-i ka automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi korrashoiu eest vastutava isiku ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber ; üld- ja detailplaneeringu koostaja ning kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või e-postiaadress, ning ehitus- või kasutusloa eelnõuga seonduvalt ehitise omaniku ning kooskõlastaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber või e-postiaadress ning omanikujärelevalve teostaja ja ehitaja andmed. Punkti 9 kohaselt töödeldakse ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandme i d, kodus ohutu toimetulekuga seotud terviseandme i d ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andme i d . Eluruumi v aldaja üldandmed on valdaja ees- ja perekonnanimi , elukoha aadress , suhtluskeel ning telefoninumber . Tervise andmed hõlmavad infot eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta. Riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed hõlmavad infot eluruumi valdaja eluviisi kohta (suitsetamine, alkoholitarvitamine), eluruumi kohandamise vajaduse kohta ning hinnangut eluruumist tuleneva te riski de kohta. Ohutusnõustamisel kogutakse infot isiku nõusolekul . Andmeid töödeldakse selleks, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida edasist Päästeameti tegevust. Eelnõu § 1 punkti ga 6 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõiget 2 punktiga 4 1 , mille kohaselt kantakse PÄIS-i ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmed. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 4, mille kohaselt töödeldakse PÄIS-s ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. Kuna kehtiva PäästeS-i § 9 lõikes 2 tuuakse välja üldised andmete kategooriad, mida PÄIS-i kantakse, tuleb ka ulatusliku evakuatsiooni andmete osas lõiget 2 täiendada. Isikuandmete töötlemise ulatus , mis puudutab ulatusliku evakuatsiooni andmestikku, on toodud eelnõu § 1 punktis 5 (vt ka eelmise punkti selgitust). Eelnõu § punktiga 7 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõikes 4 ettenähtud põhimäärusega reguleeritavat PÄIS-i pidamise korda. Muudatuse kohaselt on siseministri määrusega võimalik reguleerida: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) andmesaajad ; 3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastami ne; 4) andmete säilitamise täp ne tähta eg; 5) järelevalve PÄIS-i pidamise üle ; 6) PÄIS-i ülesehitus ja täpne andmekoosseis ; 7) vastutava töötleja ülesanded ; 8) volitatud töötleja ja tema ülesanded . Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on lisandunud andmeandja d, andmetele juurdepääs ja andmete väljastami ne , vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning järelevalve PÄIS i pidamise üle . Muudatus ei ole sisuline – PÄIS-i põhimääruses sisalduvad need normid ka praegu, kuid seda ei ole reguleeritud seaduses. Kuna tegemist on andmekogu pidamise oluliste aspektidega, siis on vajalik need reguleerida seadusega . Kõnesoleva muudatusega ei kaasne PÄIS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses nähakse täpsemalt ette piirid, mida on lubatud reguleerida andmekogu põhimääruses. Ka see muudatus tehakse kooskõlas PS § 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langeta b seadusandja (vt § 1 p s 4 juures toodud selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse ümber PäästeS-i § 9 1 lõikes 1 reguleeritud HKSOS -i pidamise eesmärk. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et: 1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks; 2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks rii klikes küsimustes; 3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks ; 4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja teenuste arendamiseks. Muudatusega ühtlustatakse sätte ülesehitust PÄIS -ga, loetledes konkreetsed tegevused, mi lle käigus on isikuandmete töö t lemi ne õiguspärane. Sõnastusest on välja jäetud Häireke sk usele pandud andmete töötlemise üldisem eesmärk – kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda , kuna see ei ava andmetöötluse sisulist poolt ja koormab asjatult sätte teksti. Võrreldes kehtiva sõnastusega on täiendava eesmärgina lisatud Häirekeskuse ülesannetega seonduvate analüüside koostamine ja statistika kogumine . Sätte loetavuse hõlbustamiseks on lõige jagatud neljaks punktiks. Muudatus ei ole sisuline – Häirekeskus koostab oma tegevuse planeerimiseks analüüse ja statistikat ka praegu, kuid seadusesse lisatakse see andmete töötlemise eesmärgina. Kõnesoleva muudatuse põhjendused on sarnased eelnõu § 1 punkti ga 4 tehtava muudatuse põhjendustega – nii PÄIS-is kui HKSOS-is töödeldakse andmed, sealhulgas isikuandmeid vastava asutuse ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole selgitusi käesolevas punktis üle korratud. Eelnõu § 1 punktiga 9 sätestatakse HKSOS-is töödeldavate isikuandmete ulatus § 9 1 uues lõikes 1 1 . P raegu on töödeldavate isikuandmete koosseis sätestatud siseministri 21. detsembri 2016 . aasta määruses nr 36 „ Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “ (edaspidi HKSOS-i põhimäärus ). PäästeS i regulatsiooni täiendatakse, et selgemalt vastata põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-ga seatud nõuetele. Punkti 1 kohaselt töödeldakse hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandme i d ning hädaabiteate edastaja asukoha andmeid . Üldandmed on isiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress . Hädaabiteate andmete all kogutakse ka hädaabiteate edastaja asukoha andmeid. Punkti 2 kohaselt töödeldakse abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandme i d . N eed on isiku ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või sünniaeg, kodakondsus, vanus. Sündmusega seotud isik võib olla teataja, juhuslik mööduja või keegi muu, kes on kuidagi konkreetse abivajaduse juhtumiga puutumuses. Seos sündmusega kantakse samuti HKSOS-i. Punkti 3 kohaselt töödeldakse abivajaja andme i d tervise se isundi kohta . N eed on terviseseisundit puudutavad andmed, mis aitavad abivajaja abivajaduse välja selgitada . Andmed on olulised , et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti. Hädaabiteadete menetlemise korra § 5 lõike 1 kohaselt peab abivajaduse väljaselgitamiseks teate menetleja koguma andme i d sündmuse, sündmuse asukoha, abivajajate arvu, nende terviseseisundi ja abivajadusest teataja kohta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab menetleja üldjuhul ühe minuti jooksul välja selgitama ohu inimese tervisele või elule. Punkti 4 kohaselt töödeldakse sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate menetleja üldandmed ja teenistuskoha andmed . N eed on Häirekeskuses hädaabiteate ning abi- ja infoteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood . Hädaabiteate menetleja puhul ka struktuuriüksus. Sündmuse lahendamisega seotud isiku üldandmete all mõeldakse reageeriva ressursi andmeid: pääste poolt abi osutanud meeskonnavanema ees ja perekonnanim i ning (töö) telefoni numb er ning kiirabi poolelt brigaadijuhi (töö) telefoni number . Politsei vaatest isikuandmeid ei töödelda . Punkti 5 kohaselt töödeldakse hädaabiteate edastaja andmed terviseseisundi ja võimaliku asukoha kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust . N eed on teenuse kasutaja puue, haigus ja muu lisainfo seoses terviseseisundiga ning teenuse kasutaja võimaliku asukoha nimetus ja aadress. Ka need andmed on vajalikud selleks, et osutada vajalikku abi võimalikult kiiresti. Punkti 6 kohaselt töödeldakse ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja üldandme i d. N eed on haldusorganit esindava isiku ees- ja perekonnanimi. Ohuteavituse teenust osutab Häirekeskus oma põhimääruse § 9 lõike 2 alusel, mis hõlmab muuhulgas elektroonilise side seaduse § 105 1 lõike 2 alusel ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamist . Punkti 7 kohaselt töödeldakse abi- ja infoteenuse tellija üldandme i d . Abi- ja infoteenuse tellija üldandmed on vajalikud vastava teenuse osutamiseks. Teenuse tellija andmed võtab Hä irekeskus vastu teenuse osutaja nimel. Näiteks on Häirekeskuse vahendusel võimalik tellida Päästeametilt tuleohutusnõustamist isiku eluasemel kodukülastusena. Häirekeskus võtab selliseid sooviavaldusi vastu abi- ja infotelefonil 1247. Inimese sooviavalduse vastuvõtmisel on Häirekeskusel vaja töödelda tema isikuandmeid, sealhulgas nimi, aadress, kus nõustamist soovitakse, ja kontaktandmed, mille kaudu Päästeamet hiljem külastuse kokku lepib. Häirekeskus töötleb loetletud andmeid ja edastab need Päästeametile tema ülesannete täitmiseks. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sooviavaldusi täita, sest puuduks piisav teave, kes ja kus nõustamist soovib . Punkti 8 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja päringualuse isiku üld andme i d ning käesoleva seaduse § 9 1 lõikes 2 4 nimetatud andmeid. Andmete väljastamise eeldusena tuleb päringu tegijal anda Häirekeskusele andmed enda kohta, et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kes andmeid päris ja kellele andmed väljastatakse. HKSOS-i kantakse päringu teinud isiku isik uk ood või sünniaeg ja tema seos päringualuse isikuga . Andmekogus töödeldavad päringualuse isiku andmed on ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg . P äästeS-i § 9 1 lõike s 2 4 nimetatud andmed on tervise infosüsteemist kriisiinfo teenuse osutamisel päritud andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses PäästeS § 3 lõikes 4 nimetatud sündmusega (eelkõige ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing, tõsine transpordi-, kiirgus- või tuumaõnnetus, terrorirünnak, massitulistamine või paljude kannatanutega massiline korratus). Kriisiinfo teenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid. Punkti 9 kohaselt töödeldakse kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta avaldatud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui need on vältimatult seotud kriisinfoteenuse osutamise tinginud erakorralise sündmusega . Need andmed on seotud sellega, et r iigiinfo telefoni või muu kanali kaudu osutatava kriisiinfo teenuse osutamisel võib Häirekeskusel tekkida vajadus töödelda Häirekeskuse poole pöörduja esitatud ja tema enda kohta avaldatud teavet, sealhulgas tervise kohta. Näiteks puutus Häirekeskus tervisekriisi ajal kriisiinfo teenuse osutamisel korduvalt kokku elanike infovajadusega, mis on seotud nende terviseandmetega. Kuivõrd kõik Häirekeskuse tehtud kõned salvestatakse HKSOS-is, on tegemist isiku edastatud ja temaga seostatavate terviseandmetega, mis saavad HKSOS-i osaks. Niisamuti vajab isik vastust esitatud küsimusele, mis tähendab, et Häirekeskuse operaator annab infot, lähtudes isiku antud teabest. Kokkuvõttes ei ole seetõttu võimalik isiku esitatud ja tema kohta käivaid isikuandmeid ammendavalt loetleda. Häirekeskus töötleb andmeid kriisiinfo teenuse osutamiseks isiku nõusolekul (õiguslik alus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt a), edastamata neid teistele asutustele . Muudatuse olemus ja põhjendused on sisult sarnased eelnõu § 1 punktis 5 toodule, seetõttu ei ole neid käesolevas punktis korratud. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse PäästeS § 9 1 lõike 2 punkti 7 viisil, et abi- ja infoteate andmetena töödeldakse ka infoteate edastaja ja sündmusega seotud muu isiku esitatud andmeid. Abi- ja infoteadete andmestikku kantavad andmed on sätestatud HKSOS-i põhimääruse §-s 5 2 . Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudetakse PäästeS-i § 9 1 lõi get 2 9 viisil, et HKSOS-is isikuandmete säilitamise tähtaja möödudes andmed pseudonüümitakse . Ka selle muudatusega ei kaasne sisulist muudatust isikuandmete töötlemises. Kehtiva PäästeS § 9 1 lõike 2 9 kohaselt anonüümitakse HKSOS-is säilitatavad isikustatud andmed peale ühe aasta ja ühe kuu pikkust säilitustähtaega. Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et isikuandmed on anonüümsed vaid juhul, kui need on muudetud viisil, et üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid pseudonüümitud andmetega, mille töötlemisele kohalduvad IKÜM-i nõuded. Kuna sündmuse asjaolude kaudu säilib teoreetiline võimalus, et peale isikuandmete eemaldamist on võimalik konkreetne isik nendega kokku viia, siis ei ole korrektne sõnastus, et kõnesolevad andmed anonüümitakse. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täpsustatakse HKSOS-i põhimääruse regulatsiooni ulatust PäästeS § 9 1 lõikes 4. Kehtiva lõike 4 kohaselt sätestatakse HKSOS-i põhimääruses andmekogu pidamise kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Muudatuse kohaselt sätestatakse siseministri määrusega andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ; 2) andmesaajad; 3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine; 4) andmete säilitamise täpne tähtaeg; 5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis; 6 ) järelevalve andmekogu pidamise üle; 7) vastutava töötleja ülesanded; 8) volitatud töötleja ja tema ülesanded . S ätte sõnastust on muudetud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas AvTS - ga, mis sätestab andmekogude põhimääruse sisu. AvTS-i § 43 5 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu kohaselt reguleeritakse siseministri määrusega samuti andmekogu pidamise kord ja punktides 1-8 tuuakse eraldi välja, mida andmekogu pidamise kord kindlasti peab määruse tasandil sisaldama. Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on eraldi välja toodud ka andmeandjad, andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning järelevalve HKSOS-i pidamise üle . Andmekogude juhendis on loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Seejuures on näiteks eraldi välja toodud, et põhimääruses tuleb mh reguleerida andmeandjate osa, kohustuste jaotus vastutava ja volitatud töötleja vahel ehk vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning andmete saajad ja andmete saamise tingimused ehk andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine . Ka järelevalve osa on eraldi andmekogude juhendis (p-s 4.5.1) märgitud. Seega sätestatakse nüüd seaduse tasandil kõik olulised ja vajalikud punktid, mida põhimääruse regulatsioon peab sisaldama. Oluline on märkida, et k äesolev muudatus ei ole sisuline. HKSOS-i põhimääruses sisalduvad vastavad normid ka praegu ( § 6 sätestab selle, kes esitavad andmekogusse andmeid (andmeandja); andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine on reguleeritud 4. peatükis; vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükis ning järelevalve 6. peatükis ) . Antud m uudatus tehakse kooskõlas PS § 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetab seadusandja . Nagu ka käesoleva eelnõu § 1 punktis 4 toodud selgituses on märgitud, peab andmekogu pidamise eesmärk kui volitusnormi tuum olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks . Antud muudatusega ei kaasne HKSOS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses reguleeritakse täpsemalt andmekogu põhimääruse regulatsiooni piirid. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täpsustatakse PäästeS § 13 2 lõikes 3 reguleeritud Päästeameti kohaldatava riikliku järelevalve meetme erisuse sisu. Päästeamet kohaldab valduse läbivaatuse meedet, kui see on vajalik päästetöö või demineerimistöö teostamisel. Praegu kehtiva sätte järgi võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks. Muudatusega kõrvaldatakse sättest ebatäpsus. Valdusesse sisenemise riikliku järelevalve erimeedet reguleerib KorS § 50, mis ei näe ette valdusesse sisenemiseks kohtu luba. Küll aga on KorS § 51 lõike 2 kohaselt vajalik kohtu luba valduse läbivaatuseks : is iku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Sama on Riigikohus välja toonud ka 2015. aasta otsuses: „ Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt, tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt). /…/ Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga . “ . Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Päästetööks või demineerimistöö käigus valduse läbivaatuse teostamiseks ei ole halduskohtu loa taotlemise nõue eesmärgipärane – taolised sündmused on reeglina ajakriitilised ja loa taotlemise vajadus takistaks päästjatel oma tööd efektiivselt teha. Samuti pole kohtul sisulist teadmist, et hinnata päästemeeskonna tegevust sündmuskohal. Päästesündmuse lahendamisel valduse läbivaatus ei ole võrdsustatav politsei või teiste uurimisorganite teostatava läbiotsimisega, milleks on isiku õiguste olulise riive tõttu vajalik halduskohtu luba. Isiku elu, tervise ja vara kiire kaitse eesmärgil sekkumise vajadus kaalub üle omandi (PS § 32) ja kodu (PS § 33) puutumatuse õiguse riive. Seega, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks , siis meetme kohaldamist saab pidada õigustatuks. Seejuures on erandit vaja üksnes eluruum i ning äriruum i väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega läbivaatamiseks. PäästeS-i § 13 2 lõike 3 sõnastuses esinevale puudusele juhiti tähelepanu ka 2022. aastal Turvalisuskompassis avaldatud artiklis . Artiklis selgitatakse, et p äästesündmuse lahendamisel on keeruline eristada valdusesse sisenemise ja selle läbivaatuse piiri , mistõttu PäästeS-is on vajalik nende meetmete liitmine või selgem eristamine. S eadusandja eesmärk on PäästeS § 13² lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste sätestamisel olnud siiski valduse läbivaatus , mitte ainult valdusesse sisenemine . Seda tõlgendust toetab ka kuni 30. juuni 2014. aastal kehtinud PäästeS i redaktsiooni § 24 sõnastus , mille kohaselt Päästeamet võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi: 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kelle elu või tervis on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 2) päästesündmuse väljaselgitamiseks või 3) päästetööks või demineerimistööks. Täiendavalt oli kõnesoleva PäästeS-i redaktsiooni § 24 lõike 2 kohaselt p iiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal õigus viibida valduse läbivaatuse juures, välja arvatud juhul, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks. KorS-i jõustumisega 1. juulil 2014. aastal muutusid need sätted kehtetuks ja jõustusid PäästeS § 13 2 sätestatud riikliku järelevalve erisused. Samuti juhiti viidatud artiklis tähelepanu, et PäästeS-i § 13 2 lõike 3 sõnastuse kohaselt on meetme kohaldamise alt välistatud äri ruumid , mille läbivaatamiseks on järelikult vajalik halduskohtu l uba. Sellisele lähenemisele ei ole päästesündmuse lahendamise kontekstis mõistlikku põhjendust, kuivõrd näiteks põlengu kustutamisel ei ole vahet, kas tegemist on isiku omandis või kasutuses oleva eluaseme või äriruumiga . Seetõttu muudatuse kohaselt antakse Päästeamet ile õigus halduskohtu loata vaadata läbi eluruum ning äriruum väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega , kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks . Eelnõu § 1 punkti ga 1 4 lisatakse PäästeS § 13 2 lõike 4 esimes se lausesse täiendus, et kui Päästeamet teostab valduse läbivaatust eelnõukohase PäästeS § 13 2 lõike 3 alusel, siis kaasneb ka selle toiminguga valdaja teavitamise kohustus. PäästeS § 13 2 lõi g e 4 näeb praegu ette vaid valdusesse sisenemisest teavitamise kohustuse. Päästesündmuse lahendamisel on valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse meetmete rakendamine sageli väga tihedalt seotud, seetõttu on otstarbekas teavitamise kohustus reguleerida ühes lõikes. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täiendatakse PäästeS -i § 13 2 uue lõikega 5 . Muudatuse kohaselt võib Päästeamet kohaldada KorS-s tuntud vahetu sunni meedet aitamaks kiirabibrigaadil siseneda valdusesse, et pääseda patsiendi juurde , kes vajab tervishoiuteenust . Vahetu sunni kasutamise õiguse andmisega Päästeametile kiirabibrigaadi abistamiseks ei anta Päästeametile ülesannet tervishoiuteenuse osutamisel osaleda. Päästeamet ei sisene seejuures ka valdusesse ega taga edasist valduse valvet. Päästeameti roll piirdub vaid vahetu sunni kohaldamisega. Takistuse kõrvaldamisega abistab Päästeamet kiirabibrigaadi viisil, et kiirabibrigaadil oleks võimalik asuda oma ülesannet täitma. Eelnõu kohaselt asutuste ülesandeid ei muudeta, vaid Päästeameti rolli täpsema reguleerimisega tagatakse parem õigusselgus kiirabisündmuste lahendamisel. Päästemeeskondi kaasatakse sageli kiirabisündmustele, et abivajaja juurde pääsemiseks avada näiteks uks või aken. 2023. aastal avas Päästeamet ametiabi korras ukse või akna kokku üle 420 juhul: ametiabi taotlesid nii politsei, kiirabi kui kohaliku omavalitsuse üksused. Kiirabi abistamiseks ametiabi korras ukse avamine või takistuse kõrvaldamine Päästeameti poolt moodustas sellest üle kolmandiku (2023.a 131 juhtumit) . Kuna Päästeameti abi vajavaid kiirabisündmuseid on aastas võrdlemisi palju, siis on põhjendatud Päästeametile anda selge ja konkreetne õigus kiirabi abistamisel. Samuti on Päästeametile seni kaasnenud halduskoormus ja rahaline kulu seoses ebaselgetel alustel tehtud toimingute vaidlustamisega. Aastas esitatakse Päästeametile keskmiselt 10 kahjunõuet, millest osa on seotud uste avamisega. Kui tegevuseks puudub selge õiguslik alus, siis tuleb Päästeametil tekitatud kahju hüvitada. Kiirabisündmusel näiteks ukse või akna avamise toimingut tehes kasutab Päästeamet füüsilist jõudu, mida saab käsitada vahetu sunni kohaldamisena KorS § 74 lõike 1 tähenduses. Vahetut sundi kohaldab KorS § 75 lõike 1 alusel politsei. Muu korrakaitseorgan saab kasutada vahetut sundi vaid seaduses sätestatud juhul. KorS § 6 lõike 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises. Halduskoostöö seadus vahetu sunni kohaldamist ei reguleeri. KorS kommentaarides on selgitatud, et korrakaitseorgan, kelle pädevuses ei ole vahetu sunni teostamine, taotleb politseilt ametiabi vahetus sunnis seisneva toimingu sooritamiseks . Praktikas kaasavad aga teised korrakaitseorganid Päästeametit, et valdusesse sisenemist takistavat ust või akent avada, kuna Päästeametil on selleks vajalikud tööriistad ja oskused. Kehtiva õiguse kohaselt tekib kiirabisündmuste puhul olukord, et valdusesse sisenemiseks peaks sündmusele reageerima kolm ametkonda (kiirabi, politsei ja pääste). See on riigi ressursside ebamõistlik kasutus, mistõttu töökorraldus vajab ülevaatamist. Samuti on tegemist probleemse olukorraga, kus isegi lühike ajaline viivitus võib kaasa tuua patsiendi surma. Praegu on Päästeameti kaasamise juhud reguleeritud küll Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (§ 5 lõige 3), kuid määrus ei anna Päästeametile õigust kohaldada vajaduse korral vahetut sundi kiirabibrigaadi abistamiseks. Päästeamet on reageerimise kriteeriumid väljasõiduplaanidega kinnitanud ja Häirekeskus alarmeerib abiandjaid lähima abi põhimõttel. Väljasõiduplaan sisaldab Päästeameti ja Häirekeskuse eelnevalt kokkulepitud töökorraldust sündmustele abiandjate saatmiseks. Kiirabi abistama on võimalik saata vaba päästemeeskond. Kui Päästeameti ressurss on oma põhiülesannete täitmisega hõivatud, siis ei ole võimalik kiirabisündmusele reageerida ja sel juhul otsib Häirekeskus võimalusel näiteks PPA ressursse kiirabibrigaadi abistamiseks. Abivajaja või kolmanda isiku valdusesse isiku nõusolekuta sisenemine on avaliku võimu teostamine, mille käigus riivatakse isiku õigusi. PS § 32 lõige 1 kaitseb igaühe omandi ja PS § 33 kodu puutumatust. Kiirabiväljakutsetel valdusesse sisenemisel riivatakse seda õigust märkimisväärselt, kuid seda tehakse vaid juhul, kui on alust arvata, et ruumis viibiva isiku elu või tervis võivad olla ohus (PS § 16 ja PS § 28 lõikega 1 kaitstavad hüved). Viimane kaalub üle omandi või kodu puutumatuse riive. Päästeameti poolt kiirabi abistamise vajadus seisneb füüsilise jõuga takistuse eemaldamises (eelkõige ukse või akna avamine, et kiirabibrigaad pääseks abivajaja juurde). Kuna kehtiv õigus ei anna selget alust Päästeameti poolt vahetu sunni kohaldamiseks kiirabi abistamisel, antakse see õigus käesoleva eelnõuga. Kiirabisündmusel hindab kiirabibrigaad vajadust abivajaja juurde pääseda ja selleks takistus kõrvaldada, mis põhineb sellel, kas kahtlustatakse ohtu inimese elule või tervisele. Takistuse kõrvaldamine on toiming, mille tegemine fikseeritakse operatiivsides Häirekeskusega, samuti HKSOS-is. Hinnang tugineb eelkõige hädaabiteatest saadud, aga ka sündmuskohal selguvale infole ning tervise infosüsteemi terviseandmetele. Kiirabibrigaad annab Päästeameti abi kasutamise vajadusest teada raadioside teel Häirekeskusele. Kiirabibrigaad peab olema valmis nii sündmuse lahendamise käigus kui ka hiljem põhjendama, miks ukse või värava avamine või muu takistuse kõrvaldamine konkreetses olukorras on vajalik. Samas on mõistetav, et kiiret reageerimist vajava sündmuse lahendamise käigus ei saa eeldada väga põhjalikku analüüsi. Eelnõu § 1 punkti 1 6 kohaselt muudetakse PäästeS-is rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt esitatakse uues sõnastuses kogu PäästeS-i 6. peatükk. Kuna 6. peatükki lisatakse täiendavad paragrahvid, siis selle tõttu muutub ka PäästeS-is 6. peatükile järgneva sätte numeratsioon (senine § 31 1 muutub §-ks 31 1 5 ) . K uigi see eeldab numeratsiooni muutmist , on PäästeS-i loogilise ülesehituse säilitamiseks otstarbekas täiendada 6. peatükki ja lisada sellesse paragrahve juurde, mitte paigutada seaduse lõppu uut peatükki . Kõnesoleva muudatusega on seotud ka eelnõu §-ga 5 tehtavad muudatused, mille kohaselt RTsMS-ist võetakse välja viited kiireloomulisele missioonile. Päästeameti osalemises rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ei tehta sisulisi muudatusi, vaid PäästeS-is luuakse selleks terviklik raamistik. Rahvusvaheli s e tsiviilmissioon i all mõistetakse missioon i , mis täidab humanitaarabi või rahvusvahelise mittesõjalise kriisiohje ülesandeid . Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine on seotud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusega panustada Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika koostöösse. Samuti viivad tsiviilmissioone läbi muud rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on, sealhulgas Ü hinenud Rahvaste Organisatsioon ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon . Alates 2011. aastast on Eesti lähetanud erinevatele Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO missioonidele ligi 60 eksperti . Praegu osaleb Eesti Euroopa Liidu missioonidel Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Moldovas, Iraagis ja Somaalias ning ÜRO missioonil Kosovos. Päästeamet osaleb kitsamas tähenduses rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl , mis jaguneb kiireloomuliseks piiriüleseks koostööks ja kiireloomuliseks missiooniks . Siia alla kuulub nii reageerimine lühiajalistele päästesündmustele Läti territooriumil (kiireloomulise piiriülese koostööna) kui ka kiireloomulise missiooni raames metsatulekahju kustutamine näiteks Hispaanias. Kehtiva õiguse järgi tuleb olenevalt konkreetsest kiireloomulisest missioonist kohaldada paralleelselt nii PäästeS-i kui RTsMS-i. See muudab aga olukorra õiguslikult keerukaks. Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks RTsMS, kuid kohandati regulatsioon pääste valdkonna vajadustele vastavaks. Eelnõu on RTsMS-ga kooskõlas. Samuti on eelnõu kooskõlas PS §-ga 120, mille kohaselt Eesti Vabariigi suhtlemise kor d teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sätesta takse seadus ega. Eesti Vabariik on riigina rahvusvahelise õiguse subjekt ehk rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja ning nimetatud säte reguleerib suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega. PS § 120 kohaselt kehtestatakse välissuhtlemise kord Riigikogu vastuvõetud seadustega, mitte täitevvõimu aktidega . RTsMS on PS kommentaarides välja toodud ühe välissuhtlemist korraldava seadusena. Eelnõu kohaselt kehtestatakse RTsMS-i suhtes eriregulatsioon – reguleeritakse kitsalt rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemist, mis on samuti osa välissuhtlemisest ja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemisest. Eelnõukohase PäästeS § -ga 3 1 reguleeritakse rahvusvahelist päästetööd ja demineerimistööd, mille alla kuuluvad kiireloomuline piiriülene koostöö ja kiireloomuline missioon. Lõikes 1 sätestatakse , et Päästeamet osaleb rahvusvahelisel päästetööl : 1) kiireloomulise s piiriülese s koostöö s rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel; 2) kiireloomulise l missiooni l rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. Praegu on rahvusvahelisel päästetööl osalemine reguleeritud kahes seaduses – PäästeS-is ja RTsMS-is. Sealjuures PäästeS-i § 31 lõikes 1 on reguleeritud osalemine rahvusvahelise päästekokkuleppe, Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või RTsMS-is nimetatud juhul. PäästeS-is reguleerimata juhul kohaldatakse RTsMS i. Praktikas on see tekitanud segadust, millistel juhtudel kumbagi seadust kohaldatakse. Võrreldes PäästeS-ga on eelnõu sõnastusest välja jäetud rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine RTsMS-i alusel. Seega muudatuse kohaselt toimub rahvusvahelise päästetöö ja demineerimistööna kiireloomulisel missioonil osalemine eelnõu kohaselt vaid PäästeS-i alusel. Lisaks on rahvusvahelise päästekokkuleppe asemel üldisemalt sõnastatud, et abistamine toimub rahvusvahelise kokkuleppe alusel. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel on sõlmitud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe . See on seadusena ratifitseeritud . Tegu on raamlepingu g a, mille üksikasjalikumaks rakendamiseks võib sõlmida täpsustavaid kokkuleppeid. Soome ja Rootsiga koostööd ei ole seadusega reguleeritud – nende riikidega on sõlmitud valitsuste vahel päästekokkulepped. Punkti 1 kohaselt toimub kiireloomuline piiriülene koostöö rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel. Eelnimetatud Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud raamlepingut täpsustava lepinguna sõlmiti Eesti Päästeameti ja Läti Vabariigi Riikliku Tuletõrje- ja Päästeteenistuse (edaspidi Läti päästeteenistus ) vahel 30. augustil 2021. aastal koostöölep ing , mis keskendub operatiivkoostööle ehk kiireloomulisele päästealasele koostööle. Nimetatud k oostöölepinguga on Läti päästeteenistusega paika pandud Eesti ja Läti piirialadel piiriülese tuletõrje- ja päästetööde käigus abi osutamise ja koostöö tegemise protseduurid . Päästemeeskonnad reageerivad 40 kilomeetri kaugusele kummagi riigi piirist, arvestades riiklikke väljasõidukordasid ja sündmuskohale lähima päästeressurss i paiknemist . Punkti 2 kohaselt toimub kiireloomulisel missioonil osalemine rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. Võimalike alustena on mõeldud nii Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga liitumisel võetud kohustusi kui ka naaberriikidega sõlmitud päästekokkuleppeid. Sellised päästekokkulepped vastastikuse abi osutamiseks õnnetuse korral on sõlmitud Soome , Läti , Leedu ja Rootsiga . Lisaks näeb säte ette võimaluse reageerida Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste riikide abipalvetele . EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu võivad taotleda abi kõik maailma riigid, kui hädaolukorra ulatus ületab nende katastroofidele reageerimise suutlikkuse. Eesti panustab päästemeeskonna Urban Search and Rescue (USAR) meeskonnaga Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi. Tegemist on ühe mooduliga European Humanitarian Response Capacity (EHRC) instrumendist. Seega tegemist on Eesti Vabariigi nimel võetud ametliku kohustusega panustada vajadusel väljaspool Eestit päästemeeskonnaga hädaolukordade ja kriiside lahendamisse. Tegemist ei ole eraõigusliku algatusega ega erakapitalil põhineva tegevusega. Soome, Läti, Leedu ja Rootsiga sõlmitud päästekokkulepete alusel esitatavaid abipalveid võtab vastu Päästeameti vastutav korrapidaja. EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abipalve esitamise Eesti kontaktpunkt on Riigikantselei. Muude riikide esitatavate abipalvete puhul ei ole Eestis kontaktpunkti kokku lepitud. Lõike s 2 sisustatakse kiireloomulise piiriülese koostöö mõiste. Kiireloomuline piiriülene koostöö PäästeS-i tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil. P iiriülese koostööna reageerivad päästetöö ks igapäevases operatiivses valmisolekus olevad päästeüksused päästekomandodes ja päästetöö välijuhid. Eesti Päästeameti ja Läti p äästeteenistuse vahel sõlmitud koostöölepingu eesmärk on lihtsustada abi osutamist ja koostööd piiriüleste päästesündmuste korral. See tähendab, et Valga päästjad võivad sõita riigipiirist kuni 40 k ilomeetrit Läti territooriumile näiteks eluhoone tulekahju kustutama. Selline lähima abi printsiibi kasutamine tagab inimestele kiirema päästealase abi, vaatamata asjaolust, et abiosutaja tuleb vajadusel teisest riigist. Nimetatud lepingus on kasutusele võetud päästeüksuse mõiste, mis on laiema tähendusega kui päästemeeskonna mõiste, hõlmates lisaks päästemeeskonnale näiteks ka välijuhte või päästeautot ainult alarmsõidukijuhiga (muuhulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm. Lõike 3 kohaselt avatakse kiireloomulise missiooni mõiste. Kiireloomuline missioon PäästeS-i tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle , mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust. Reageerimisvalmidus tähendab, et päästemeeskonna reservi liige peab olema enne läbinud meditsiinilise kontrolli, vaktsineeritud, saanud vajaliku väljaõppe, samuti peab valmis olema kaasavõetav varustus või on see võimalik koostööpartnerite kaudu kiiresti komplekteerida. Näiteks EL elanikkonnakaitsemehhanismi puhul toimub reageerimine kriisidele läbi kriisikoordinatsiooni keskuse Brüsselis ( European Emergency Responce Coordination Center ehk ERCC), mis vahendab abipalveid ning selle kaudu koordineeritakse ühtselt Euroopa Liidu abiosutamist. Igal riigil on võimalus üles anda nn ühisressursi võimekusi, mida nimetatakse mooduliteks. Eesti panustab näiteks pumbamooduli ja meditsiinimooduliga. Kui abivajav riik on esitanud abipalve, on liikmesriikidel, kellel vajaminev ressurss või moodul on olemas, võimalus abi pakkuda. Siiski jääb viimane sõna abiosutaja vastuvõtmiseks abipalve esitanud riigile, kes võib abipakkumise vastu võtta või tagasi lükata. Olenevalt moodulist on reageerimisaeg abipalve esitaja abipakkumise vastuvõtmisest kuni väljalennuni või sõiduni 12–72 tundi. Abipalve saabumisel konsulteerivad omavahel asjassepuutuvad asutused (VäM, Siseministeerium, Riigikantselei, Päästeamet vm). Konsultatsioonide käigus tehakse selgeks kehtivad kohustused, sihtkoha eripärad, abi ootava poole ootused ja kiireloomulise missiooni toimumiseks vajalik (logistika, maksumus jms). Kehtiva PäästeS-i § 31 lõikes 2 toodud volitusnorm jäetakse paragrahvi 31 tekstist välja. Volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“ (edaspidi määrus nr 51 ) muutub kehtetuks ning uut määrust ei kehtestata. Valdav osa kõnesoleva määruse regulatsioonist on lisatud eelnõusse ning rakendusakti kehtestamine ei ole enam vajalik. Lõike 4 kohaselt tehakse r ahvusvahelist demineerimistööd kiireloomulisel missioonil rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. Rahvusvaheline demineerimistöö on toodud eraldi lõikesse eristamaks selgelt, et see ei ole seotud kiireloomulise piiriülese koostööga. Eelnõukohane PäästeS § 3 1 1 reguleerib täpsemalt kiireloomulist piiriülest koostööd. Praegu on päästealane kiireloomulise piiriülese koostöö kokkulepe sõlmitud ainult Lätiga. Eelnõukohase PäästeS -i § 31 1 lõiked 1 ja 2 on sarnases sõnastuses reguleeritud PäästeS i § 31 lõigetes 3 ja 4. Ka e elnõukoha n e PäästeS § 31 1 lõige 3 ei ole sisult uus . Sarnane regulatsioon on ettenähtud PäästeTS §-ga 22. Lõike 1 kohaselt võib Päästeamet välislepingu alusel kaasata päästetööle Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi pädeva asutuse koos selle tegevuses osalevate vabatahtlike ga . Teise riigi haldusorgani kaasamine on ka PäästeS-i § 31 lõike 3 lubatud, kuid sellega võrreldes on eelnõusse lisatud täiendus, et asutusega koos võib kaasata selle tegevuses osalevad vabatahtlikud päästjad. Kaasatud asutusel on Eesti territooriumil pädevus ja volitused välislepingu kohaselt. Regulatsioon võimaldab tõhustada koostööd piirialadel, kindlustades abi kiirema kohalejõudmise . Eelnõu kohaselt võivad seega päästekokkulepete alusel Läti, Leedu, Soome ja Rootsi päästeteenistuse tegevusse kaasatud vabatahtlikud päästjad osaleda Eestis päästetöödel. Näiteks võib Valka päästemeeskond reageerida lähima abi printsiibi alusel Eesti territooriumil eluhoone tulekahju kustutama koos Läti päästeteenistuse tegevusse kaasatud vabatahtlike päästja tega . Ilma teise riigi haldusorgani esindajata ei ole lubatud vabatahtlikel Eesti territooriumil päästetööl osaleda. Kuivõrd eelnõukohase PäästeS § 31 1 lõike 2 kohaselt on lubatav Päästeameti tegevuses osaleva id vabatahtlik ke kaasata päästetööle teise riigi territooriumil , siis on põhjendatud, et samadel tingimustel võib vabatahtlikke päästjaid kaasata päästetööle Eesti territooriumil. Lõikes 2 on sätestatud Päästeameti kaasamine päästetööle teise riigi territooriumil. Välislepingu alusel võib Päästeameti koos tema tegevuses osalevate vabatahtlikega kaasata päästetööle teise riigi territooriumil. Eesti Päästeametil on teise riigi territooriumil päästetööl osaledes pädevus ja volitused välislepingu kohaselt. Kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 4 alusel võib ka praegu Eesti Päästeameti kaasata päästetööle teise riigi territooriumil ja k iireloomulise piiriülese koostööna päästetööde tegemis t ei vormista t a Päästeameti kutselistele päästjatele ega tema tegevuses osalevatele vabatahtlikele lähetus ena . Sealjuures argumendid ja näited on sarnased lõike 1 selgituses toodule. Eestis tegutsevad vabatahtlikud päästjad ei osale ilma Päästeameti esindajata päästetööl teise riigi territooriumil. Arvestades riigipiiri lähedust, võib seega tekkida vajadus kaasata eelkõige Lõuna-Eesti maakondades tegutsevaid vabatahtlikke päästjaid Lätis toimuvale päästetööle. Vabatahtlikud päästjad moodustavad olulise osa Eesti päästevõrgustikust: täiendavalt 71-le riiklikule komandole tegutseb 119 vabatahtlikku komandot ja kaks reservpäästerühma. Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis umbes 300 kutselist ja umbes 250 vabatahtlikku päästjat. Seeläbi on vabatahtlikel päästjatel roll ka kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalemisel. Lõikes 3 on sätestatud, et kiireloomulise piiriülese koostöö raames rahvusvahelisel päästetööl osalemist ei käsitata lähetusena. Tegu on tavapärase reageerimisega päästesündmusele, mis mahu b ühe tööpäeva sisse. Just kiireloomulisuse tõttu ei ole otstarbekas vormistada tavapäraseid lähetusega kaasnevaid dokumente, mille asutusesisene menetlus kestaks tavapäraselt mitu päeva. Lähetuse vormistamise eesmärk on lähetatavale lähetusega seotud kulutuste katmine (nt transpordiga seonduvad kulud), mis antud olukorras ei ole vajalik. Kuna kutseliste ega ka vabatahtlike päästjate osalemine kiireloomulisel piiriülesel koostööl ei erine päästesündmuse lahendamisest Eesti territooriumil, siis puudub vajadus neile täiendavaid kulusid kompenseerida. Eelnõu kohane PäästeS § 3 1 2 reguleerib kiireloomulise missiooni korraldust – selleks valmistumist ja missioonil osalemist. Praegu reguleerib neid aspekte määrus nr 51, millest tulenevad põhimõtted on eelnõus säilitatud. Lõike 1 kohaselt on kiireloomulise ks missiooni ks valmistumis t ja missioonil osalemis t juhtiv roll Päästeametil. Päästeamet korraldab päästemeeskonna ja selle reservi liikme missiooniks valmistumis t, sealhulgas väljaõpet , aga ka nende tervisekontrolli ja vaktsineerimist ning muretseb ja komplekteerib missioonile lähetamiseks vajaliku varustuse. Samuti korraldab Päästeamet missioonil osalemist – lähetab päästemeeskonna liikme missioonile. Päästeametil on kohustus kanda kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ga ja sellel osalemise ga kaasnevad kulud eelnõu kohase PäästeS §-s 31 11 sätestatud ulatuses . Kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise korraldamisel täidab Päästeamet järgmiseid ülesandeid: 1) tagab päästemeeskonna ja selle reservi liikme ning varustuse valmisoleku kiireloomuliseks missiooniks; 2) lähetab päästemeeskonna kiireloomulisele missioonile; 3) viib läbi päästemeeskonna ja selle reservi liikme väljaõppe osalemiseks kiireloomulisel missioonil; 4) juhib päästemeeskonna moodustamist kiireloomuliseks missiooniks; 5) sõlmib teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega vajalikud lepingud kiireloomulise missiooni alustamise tagamiseks; 6) korraldab kiireloomulisele missioonile lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontrolli ja vaktsineerimist (vt lähemalt eelnõukohase PäästeS -i § 31 1 3 ) ; 7) teeb muid kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise korraldamiseks vajalikke toiminguid. Lõike 2 kohaselt moodustab Päästeamet k iireloomulise ks missiooni ks valmistumiseks päästemeeskonna reserv i . Päästemeeskonna reservi kinnitab Päästeamet käskkirjaga. Sinna kuuluvate isikute nimekirja hoiab Päästeamet ajakohasena ja uuendab käskkirja igal aastal, et selle põhjal valida võimalikud kandidaadid kiireloomulisele missioonile. RTsMS-i § 4 lõike 5 punkti 3 kohaselt peab Välisministeerium m issiooniks valmistumis e ja missioonil osalemis e korralda miseks ekspertide andmekogu. Sellist andmekogu ei ole asutatud, mistõttu eelnõu § 5 punktiga 2 tehtavate muudatusega tunnistatakse see säte kehtetuks. Päästemeeskonna reservi arv a takse liikmed vabatahtlikkuse alusel. Praegu kuulub sinna ligikaudu 360 valdkondlikku eksperti: näiteks päästeametnikud, meedikud, logistikud jt elualade esindajad. Sealjuures on koosseis ajas pidevalt muutuv. Päästemeeskonna reservi hõlpsamaks haldamiseks on see jaotatud valdkondlikeks gruppideks. Päästemeeskonna reserv on moodustatud eesmärgiga, et Päästeametil oleks tulenevalt missiooni eripärast võimalik kiiresti komplekteerida konkreetses olukorras vajalike oskuste ja kogemustega päästemeeskond. Tegemist on Päästeameti hallatava ja pidevas valmisolekus oleva võrgustikuga. Päästemeeskonna reservi liikmete leidmiseks korraldab Päästeamet vajadusel avalikke konkursse. Peamiselt värvatakse liikmeid olemasolevate liikmete soovituste kaudu. P äästemeeskonna reservist väljaarvamine on reguleeritud eelnõukohases PäästeS §-s 31 7 . Lõikes 3 on sätestatud, et p äästemeeskonna reservis t moodustab Päästeamet k iireloomulise missiooni päästemeeskonna . Meeskonna nimetuseks on Eesti Päästemeeskond, inglise keeles Estonian Disaster Relief Team (EDRT). Eesti Päästemeeskond ei ole Päästeameti struktuuriüksus. Päästemeeskonna reservi liikmete hulgast valitakse iga missiooni tarbeks päästemeeskonna liige või liikmed , arvestades vastava kiireloomulise missiooni eesmärki ja konkreetsel ajahetkel päästemeeskonnas olemasolevaid võimekusi . Päästemeeskonna reservi struktuuris on eristatud järgmised valdkondlikud rühmad : 1) otsingu- ja päästerühm, mille koosseisu kuuluvad ka otsingukoerajuhid koertega, tehnilise otsingu grupp ja nööripäästegrupp, ehitusinsenerid; 2) meditsiinirühm, kes osutab esmaabi, samuti hõlmab see elupäästmise operatsioonideks ja patsiendi operatsioonijärgseks hooldamiseks vastava võimekusega välihaigla käigushoidmist; 4) toetusrühm, mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja IT-lahenduste tagamine ning meeskonna olme eest hoolitsemine missioonil või õppusel ning staabitoetus; 5 ) pumbarühm, mille ülesandeks on üleujutuste korral vee pumpamine; 6 ) humanitaardemineerimise rühm, mille ülesandeks on lahingumoona leidmine, tuvastamine ja likvideerimine; 7 ) metsakustutuse rühm, mis osaleb ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel; 8 ) TAST-rühm ( technical assistance and supp o rt team ) tehnilise jm toetuse meeskond (toetab pääste meeskondi) . Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 3 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikmele ja tema väljaõppele esitatavad nõuded. Praegu PäästeS ja RTsMS päästemeeskonna reservi liikmele nõudeid ette ei näe. Lõikes 1 sätestatakse p äästemeeskonna reservi liikme le esitatavad miinimumnõuded, mis peavad võimaldama tal täita ülesannet kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel (nt väljaõppel) ja selles osalemises. Kehtestatavad nõuded on sarnased avalikku teenistusse võtmise nõuetega. See on põhjendatav seeläbi, et päästemeeskonna liikmete tegevus kiireloomulisel missioonil osalemisel on osa välissuhtlusest ja tegevuses esindatakse Eesti riiki. Eelnõuga kehtestatakse kiireloomulistel missioonidel osalevatele isikutele ametnikega sarnased miinimumnõuded. Kuna mõlemad esindavad oma tegevuses riiki, siis on põhjendatud ametnikega võrdsete tingimuste seadmine. Miinimumnõuete kehtestamine on vajalik, kuna seeläbi saame paremini tagada, et kiireloomulisel missiooni l osalevad isikud on võimelised täitma oma ülesandeid ettenähtud viisil. Samas ei ole ka kehtestatavad nõuded ülearu karmid, vaid aitavad tagada minimaalses vajalikus ulatuses seda, et päästemeeskonna reservi liige on kiireloomulisele missioonile saatmiseks sobiv. Kodakondsusnõude (p 1) kohaselt peab päästemeeskonna reservi liikmel olema Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. Seeläbi on Päästeametil võimalik kaasata päästemeeskonda ka teiste Euroopa Liidu liikmesrii kide kodanik ke, kellel on kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Julgeolekukaalutlustel on välistatud kolmandate riikide kodanike arvamine päästemeeskonna reservi liikmeks. Haridusnõudena (p 2) on toodud kohustus omada vähemalt keskharidust. See lihtsustab ohtlikul ja spetsiifilisel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Teovõimelisusnõudega (p 3) nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab olema täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS ) § 8 lõike 1 kohaselt on f üüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täieliku teovõime omandab isik täisealiseks saamisel (TsÜS § 8 lõige 2). Teovõimet saab TsÜS § 8 lõike 3 alusel piirata kohus. Tuleb arvestada, et kui isik on ka vähesel määral piiratud teovõimega, siis ta käesoleva punkti nõudele ei vasta. Seda on võimalik kontrollida rahvastikuregistri päringu kaudu. Keeleoskuse nõue ( p 4) on seotud eesti keele oskusega. Nõue on kooskõlas EV põhiseaduse § 52 lõikega 1, mille kohaselt Eestis on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Ametniku keeleoskuse nõue on keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt sisustatud teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks vajaliku tasemega . Eelnõus on võetu d samasugune lähenemine, kuna missioonile lähetatud päästemeeskonna liikmel on vajalik mõista missiooni ja selleks ettevalmistuse käigus ( näiteks väljaõppel ) antavaid korraldusi. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Puudulik keeleoskus võib osutuda ohuolukorras täiendavaks riskiks inimese elule ja tervisele, kui korralduse vääriti mõistmise tõttu ei täideta seda korrektselt. Tihe koostöö Eesti asutuste ja ametkondadega eeldab samuti vajalikul tasemel riigikeele oskust . Lõike s 2 on nimetatud välistused, mille olemasolul on keelatud isikut võtta p äästemeeskonna reservi liikmeks . Eelnõu kohaselt ei tohi p äästemeeskonna reservi liikmeks võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest ; 3) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud , kui vabastamisest on möödas vähem kui aasta; 4 ) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptiivse teo tunnused; 5 ) kes on esitanud isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varja nud olulist informatsiooni ; 6 ) kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna reservi liikme ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust, riigi julgeolekut või avalikku korda. Punkti 1 kohaselt ei saa päästemeeskonna reservi liikmeks karistusandmete kustutamisest olenemata võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. KarS § 4 lõike 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima karistusena ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus . Siia alla lähevad näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Kuna päästemeeskonna reservi liikmed osalevad ka välissuhtlemisalases tegevuses ja esindavad seeläbi Eesti riiki , on äärmiselt oluline tagada nende isikute usaldusväärsus . Sel põhjusel on oluline ka kontrollida, kas teda on distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastatud (punkt 3 ) . Viimane tähendab, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei sobi inimene, kes on eelneva aasta jooksul pannud toime teenistuskohustuse süülise rikkumise , sest see seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse ja sobivuse päästemeeskonna reservi liikmena kiireloomulistel missioonidel osaleda . Ka karistus korruptiivse teo tunnustega teo eest (punkt 4 ) ja isikuandmete ankeedis valeandmete esitamine või olulise info varjamine (punkt 5 ) viitavad asjaolule, et isik ei ole oma käitumises aus. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaat peab esitama isikuankeedis tõese ja korrektse informatsiooni. Valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine võib viia selleni, et isik ei kvalifitseeru reservi liikmeks . Selle nõude eesmärk on tagada, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei saa isikud , kes pole usaldusväärsed või kes on valmis teadlikult petma. Kui hiljem selgub, et kandideerija esitas valeandmeid või varjas olulist teavet, võib ta päästemeeskonna reservist välja arvata. Punktis 6 toodud nõude eesmärk on tagada, et päästemeeskonna reservi liige on usaldusväärne, ja vastutustundlik inimene, kelle käitumine ja eluviis toetavad kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja seal osalemist. Päästemeeskonna reservi liikmeks ei sobi isik, kes elab viisil, mis seab ohtu tema enda või teiste turvalisuse. Näiteks ei sobi liikmeks isik, kes on sõltuvuses alkoholi või narkootikumide tarvitamisest või käitub agressiivselt . Päästemeeskonna reservi liige ei tohi olla seotud kuritegelike organisatsioonide, äärmuslike poliitiliste liikumiste või muude gruppidega, mis ohustavad riigi julgeolekut. Päästemeeskonna reservi liige peab oma tegevuse ja eluviisiga toetama turvalisust ja avalikku korda, sest tema ülesanded kiireloomulisel missioonil on samuti seotud turvalisuse tagamisega. Päästemeeskonna reservi liikme ülesanded eeldavad isiku tasakaalukust ja kontrollitud käitumist. Eelnõus sätestatud tingimustega tagatakse, et rahvusvahelisele pääste- ja demineerimistööle kaasatud päästemeeskonna liige on isik, kelle taust ja isikuomadused on kooskõlas tema ülesannetega. Sellised nõuded on vajalikud, et vähendada riski, et päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks võetakse isik, kes võib kujutada ohtu endale või teistele. Sarnased välistused on kehtestatud PäästeS § 34 lõikega 2 ka näiteks abidemineerijatele . Lõike 3 kohaselt nähakse ette, et p äästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna reservi liikmele ettenähtud väljaõppe . Päästeamet korraldab p äästemeeskonna reservi liikmetele baaskursuseid, erialakursuseid ning õppusi. Lisaks korraldatakse spetsiifilisi täiendkoolitus i igale rühmale (nt otsingu- ja päästerühm , meditsiinirühm, toetusrühm) , millele lisandub individuaalne ettevalmistus. Päästeamet püüab anda võimalikult paljudele pääste meeskonna reservi liikmetele võimaluse osaleda rahvusvahelistel koolitustel ÜRO, Euroopa Liidu või NATO koolitusprogrammide raames. V äljaõpe hõlmab nii missioonieelset kui ka laiemat rahvusvahelist kriisiohje väljaõpet. Missioonieelne väljaõpe on konkreetne kindlale missioonile keskenduv väljaõpe, mis toimub vahetult enne missioonile minekut ning mida võib ellu viia ka missioonipiirkonnas. See on vajalik, et tagada päästemeeskonna liikmele missiooni eripära ja kohalikku olukorda puudutavad taustateadmised. Selleks, et päästemeeskonna reservi liikmed oleksid üldse valmis kiireloomulisele missioonile minema, tuleb neile anda rahvusvahelise kriisiohje alast väljaõpet. R ahvusvaheli ne kriisiohje väljaõpe on aga olemuselt laiema suunitlusega ja kestuselt pikaajalisem. Päästeamet tellib Sisekaitseakadeemialt päästemeeskonna reservi liikmete baaskoolitust 16 tunnises mahus. Lisaks läbitakse vastavalt kuuluvusele täiendkoolitusena spetsia liseerunud päästemeeskonna rühma koolitus (nt otsingu- ja päästerühm, meditsiinirühm, toetusrühm, pumbarühm). Ka EL elanikkonnakaitse mehhanism i deklareeritud Eesti võimekused ja päästemeeskonna INSARAG-i sertifikaadi olemasolu eeldavad kriteeriumite täitmist, mis vajab regulaarseid koolitusi. Lõike 4 kohaselt kehtesta b nõuded p äästemeeskonna reservi liikme väljaõppe le Päästeamet . Võrreldes päästekomandodes töötavate päästjatega, ei kehtestata päästemeeskonna reservi liikmetele näiteks füüsilise ettevalmistuse nõudeid, vaid Päästeamet veendub väljaõppe käigus päästemeeskonna reservi liikme füüsilise ettevalmistuse sobivuses. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 4 reguleeritakse p äästemeeskonna reservi liikme ks võtmist ja nõuetele vastavuse kontrolli. Lõikes 1 nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet. Päästemeeskonna reservi koosseis kinnitatakse käskkirjaga. Lõike 2 kohaselt tehakse e nne päästemeeskonna reservi liikmeks võtmis e otsustamist kandidaadile nõuetele vastavuse kontroll, sealhulgas taustakontroll, et hinnata kandidaadi vastavust käesol eva seaduse § 31 3 lõi gete 1 ja 2 nõuetele. Nõuetele vastavuse kontroll, sealhulgas taustakontroll on seotud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete töötlemine on omakorda seotud isiku põhiõiguste riivega . L ähtuvalt isiku põhiõiguste riive intensiivsusest viiakse nõuetele vastavuse kontroll sisuliselt läbi kahe astmeli selt : 1) Päästeameti läbiviidav nõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registrite põhine) ning 2) isiku põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll. Taustakontrol li teostab PPA ja see viiakse läbi juhul , kui Päästeameti poolt läbiviidavas kontrollis nõuetele välistavaid asjaolusid ei leitud. Päästeamet kontrollib nõuetele vastavuse kontrollis päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust eelnõukohase PäästeS -i § 31 3 lõi kes 1 sätestatud nõuetele ( lõige 3 ) . See tähendab, et Päästeamet kontrollib kodakondsuse ja hariduse nõuet, teovõimet ja keelenõuet. Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaat vastab eelnõukohase PäästeS-i § 31 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele , viiakse tema suhtes läbi taustakontroll ( lõige 4 ) . Nõuetele vastavuse kontrolli protsessis järgitakse seega isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. PPA teostab taustakontrolli alles siis, kui Päästeamet on omalt poolt nõuetele vastavuse kontrolli lõpetanud. Taustakontrolli käigus hindab Politsei- ja Piirivalveamet päästemeeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ( lõige 5 ). Taustakontroll on osa nõuetele vastavuse kontrollist. Kuna taustakontrolli tegemine võtab aega, siis ei ole mõeldav, et seda tehakse vahetult enne kiireloomulisele missioonile lähetamist. Rahvusvaheline pääste- ja demineerimistöö on ohtlik, keeruline ja spetsiifiline ning nõuab asjaomast väljaõpet. Lisaks on rahvusvahelise pääste- ja demineerimistöö eripära tõttu oluline, et isik, kes seda teeb või selles osaleb, oleks ka usaldusväärne, lojaalne ja seaduskuulekas. Missioonil osalemine on osa välissuhtlusest ning teise riigi territooriumil tegutsedes on isikul piiratud ülesanded ja õigused, mida abipaluv riik on määranud. Päästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis tagavad siseturvalisust ja riigi julgeolekut ning nad esindavad Eesti riiki. Seetõttu on vaja ka päästemeeskonna reservi liikmete tausta kontrollida. Isiku tausta ei ole võimalik kontrollida muu meetme rakendamisega. Näiteks ei piisa ainult isiku suusõnalistest ütlustest, sest isik võib teatud asjaolusid varjata. Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et päästemeeskonna reservi arvatud liige on usaldusväärne. See omakorda aitab tagada Päästeameti usaldusväärsust, kuna Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi moodustamist. Regulatsioon on uus, kuivõrd RTsMS-i alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil osalevatele ekspertidele taustakontrolli kohustust ettenähtud ei ole. Selleks, et kaitsta infosüsteeme, inimesi ja asutusi, on määratletud isikute hulk, kelle tausta kontrollitakse, samuti töödeldavate andmete ulatus. Näiteks kontrollitakse ka Siseministeeriumisse või tema valitsemisala asutusse kandideerijate ja praktikale tulijate tausta. Sarnane taustakontrolli regulatsioon on kehtestatud ka siseturvalisuse vabatahtlikele erinevates seadustes: abipolitseinikele abipolitseiniku seaduses (§ 7), vabatahtlikele merepäästjatele PPVS-is (§ 75 9 ), Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele PäästeS-is (§ 43 2 ), abidemineerijatele PäästeS-is (§ 36 1 ). Kuigi päästemeeskonna reservi liikmed ei pruugi olla Päästeameti teenistuses, puutuvad nad asutuse töö ja tundliku infoga tihedalt kokku. Seetõttu võib ka nende puhul tekkida julgeoleku- või turvarisk, kui nende tausta ei kontrollita. Lisaks hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed kiireloomulisel missioonil ja selleks valmistumisel täitma ülesandeid, mis on olemuselt ohtlikud ja spetsiifilised ning mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii asutuse kui ka inimeste enda turvalisus. Taustakontroll ja nimetatud isikuandmete töötlemine riivab PS-i §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Eraellu võidakse sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Võttes arvesse kiireloomulisel missioonil osalemise olemust, julgeolekuolukorda ning infot, millega päästemeeskonna ja selle reservi liige puutub kokku, on taustakontroll proportsionaalne meede selleks, et tagada vajalik turvalisus ja ohutus. Taustakontroll soodustab kahtlemata nimetatud eesmärgi saavutamist ja on seega sobiv meede. Taustakontrolli regulatsioon tagab, et päästemeeskonna reservi liikmeks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud. Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi saavutada mõnel muul, üksikisikut vähem rõhuval viisil. Päästemeeskonna ja selle reservi liikme vastavust eespool nimetatud nõuetele on oluline kontrollida ja seetõttu on taustakontroll vajalik. Taustakontrolliga sama tõhus alternatiiv puudub. Taustakontroll on riikliku abinõuna seega proportsionaalne ka kitsamas tähenduses, sest inimeste turvalisus ja ohutus ning avaliku korra kaitse kaaluvad üles riivest tingitud kahju. Lõike 6 kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal talle teha nõuetele vastavuse kontrolli , sealhulgas taustakontrolli, kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 31 3 lõi getes 1 ja 2 sätestatud nõuetele . Kui ilmneb põhjendatud kahtlus, et reservi arvatud liige ei vasta enam esitatud nõuetele, võimaldab antud säte kontrollida ka olemasoleva reservi liikme vastavust nõuetele. See tähendab, et reservi liikmele võib vajaduse korral teha uuesti nõuetele vastava kontrolli , sh taustakontrolli . Sarnane regulatsioon on näiteks päästeteenistuse seaduse § 7 2 lõikes 5. Lõike 7 kohaselt otsustab n õuetele vastavuse kontrolli, sealhulgas taustakontrolli vajaduse päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal Päästeamet, kes teavitab sellest ka päästemeeskonna reservi liiget. Kui ilmneb taustakontrolli vajadus, teavitab Päästeamet sellest PPA-d . Nii nagu päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide kontrolli puhul, on ka p äästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal Päästeametil õigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõi kes 1 sätestatud nõuetele ning PPA-l on õigus hinnata liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ( lõige 8 ) . Lõike s 9 sätestatakse , et kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on päästemeeskonna reservi liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. K eeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata juhul , kui see on vältimatult vajalik, et tagada sätetes loetletu. Seega ei tohi inimese õiguse (saada teada) piiramine kujutada endast praktikas reeglit, vaid see on erand, mida tuleb hoolikalt kaaluda ning sellise keeldumise kui halduse toimingu õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatut, mille kohaselt võib piirata üld määruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib andmesubjekti õigust piirata muu hulgas selleks, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine ning andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Punkt 5 võib tulla kõne alla n äiteks juhul, kui taustakontrolli käigus on leitud asjaolusid, mis on olulised ka poolelioleva süüteomenetluse vaates . Sellisel juhul ei saa menetlushuvide kaitsmise tõttu selliseid andmeid avaldada. Piiramise otsuse tegemine oleneb sellest, miks liikmeks võtmisest keeldutakse (st mis on põhjus ja selle aluseks olev asjaolu) ja mis eesmärgil selle põhjuse avaldamisest keeldutakse. Kui keeldumise põhjus ja alus on seotud taustakontrolli tulemusega, mida teeb PPA, siis saab piiramise otsuse teha PPA, kuid seda vaid juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada seaduses toodud eesmärk. Sellisel juhul teavitab PPA sellest Päästeametit. Lõikes 1 0 sätestatakse, et k eeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmär gi täitmiseks vältimatult vajalik. Lõikes 9 sätestatud piirang ei saa olla igavene, mistõttu tuleb seaduses ette näha , et kui õiguste piiramise aluseks olev asjaolu langeb ära, tuleb isikule tema õigused tagada. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 5 nähakse ette isikuankeedi rakendamise võimalus. Lõikes 1 on sätestatud, et Päästeamet võib nõuda eelnõukohase PäästeS-i § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks isikuankeedi, eesmärgiga hinnata tema sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks saamise l . Eelnõu kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideeri jalt nõuda isikuankeedi esitamist, kuid see ei ole igakordne kohustus. Otsuse isikuankeedi esitamise ks teeb Päästeamet olenevalt asjaoludest iga päästemeeskonna reservi kandideerija kohta. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel või selles osalemises. Isikuankeedis küsitakse ainult seadusest tulenevaid andmeid ja neid, mis on vajalikud, et hinnata kandideerija sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks. K andideerija saab isikuankeeti täites ka ise hinnata, kas ta sobib päästemeeskonna töös osalema , sest ta näeb ankeeti täites, millised andmed on olulised ja mida kontrollitakse. Nii võib isikuankeedi täitmisel Päästeametile selguda, et kandideerija taust ei ole selline, mis võimaldaks tal kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna töös osaleda. Lõike 2 kohaselt võib isikuankeedis küsida andmeid päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi määratud kontaktisiku kohta , et tagada talle vajalik teabe edastus reservi liikme kohta kiireloomulisel missioonil. Sisuliselt tähendab see teabeedastust mingisuguse ohuolukorra kohta kiireloomulisel missioonil. Kontaktisiku kohta võib küsida ees- ja perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaeg- ja koht) ning kontaktandmeid. Lõike 3 kohaselt kehtestab i sikuankeedi vormi siseminister määrusega (vt rakendusakti kavand nr 3) . Vormi koostamisel võetakse aluseks siseministri 11. juuli 2022. aasta määrusega nr 23 „ Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm “ kehtestatud isikuankeedi vorm. Päästea metil ja PPA-l on õigus kontrollida isikuankeedi ga esitatud andmeid. Kui Päästeamet või PPA tuvasta vad isikuankeedi andmete kontrollimisel, et esinevad päästemeeskonna reservi võtmist välistavad asjaolud, siis isikut päästemeeskonna reservi ei võeta. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 6 reguleerib andmete töötlemist ja säilitamist ning andmete allikaid nõuetele vastavuse kontrollis. Lõigetes 1 ja 2 on nimetatud isikuandmed, mille töötlemine on päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja vajadusel päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse hindamiseks lubatud, et hinnata tema sobivust osalemiseks rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl. Andmete töötlemise õiguslik alus on avalikes huvides oleva ülesande täitmine, mis tuleneb IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktist e. Vajadus isikuandmete töötlemiseks tekib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimise soovi esitamisega, et oleks võimalik kontrollida tema vastavust käesoleva eelnõuga seatud tingimustele. Lõike 1 kohaselt võib Päästeamet nõuetele vastavuse kontrollis kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid: 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kontaktandmed; 3) andmed isiku teovõimelisuse kohta; 4 ) kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed; 5 ) isiku hariduse andmed. Lõikes 1 toodud andmete töötlemine on vajalik, et veenduda päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme vastavuses § 31 3 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood on vajalikud isiku tuvastamiseks. Lisaks on vaja veenduda isiku hariduse vastavuses , mistõttu on Päästeametile antud õigus töödelda ka isiku hariduse andmeid. Kodakondsusnõudega seoses on vaja töödelda kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmeid. Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku seos kindla riigiga , kuna Euroopa Liidu kodanik võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Päästeamet peab veenduma ka isiku teovõimelisuses, seega antakse Päästeametile õigus töödelda isiku andmeid teovõimelisuse kohta. Lõike 2 kohaselt võib PPA taustakontrolli läbi viimisel kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid : 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) sotsiaalmeedia konto andmed; 3) andmed karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta; 4) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise kohta; 5 ) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 6 ) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ; 7) andmed avalikest allikatest usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta . Lõikes 2 toodud andmete töötlemine on vajalik, et veenduda päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme vastavuses § 31 3 lõikes 2 toodud nõuetele. Isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood on vajalikud isiku tuvastamiseks. Sotsiaalmeedia konto andmete töötlemine on seotud sellega, et kontrollida, kas internetis on reservi liikme kandidaat või liige avalikustanud kuritegevust või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt materjali sisust võib PPA leida, et isik ei sobi päästemeeskonna reservi liikmeks, kuna ta ei vasta § 31 3 lõike 2 punktis 6 toodud nõudele (tema käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust, riigi julgeolekut või avalikku korda). Lisaks sotsiaalmeedia konto andmetele, on PPA-l õigus töödelda andmeid ka avalikest allikatest, et saada teavet isiku usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta. Ka see on seotud § 31 3 lõike 2 punktis 6 toodud nõude kontrollimisega. Andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta on vajalikud, et kontrollida § 31 3 lõike 2 punktides 1 , 2 ja 4 sätestatud nõuetele vastavust. Andmed karistuste täitmisele pööramise kohta on vajalikud selleks, et saada isiku seadusvastasest käitumisest tervikpilt. Tingimisi karistuse täitmisele pööramine tähendab, et isikul on olnud tingimisi karistus ja see pöörati täitmisele. Vaja on töödelda andmeid selle kohta, mis põhjusel tingimisi karistus täitmisele pöörati. Seejuures on oluline märkida, et töödeldakse andmeid ka väärteo eest määratud karistuste kohta – ka need andmed annavad pildi isiku õiguskuulekusest (suur hulk karistusi näitab, et isik käitub järjepidevalt seadusvastaselt ja pole seega usaldusväärne). PPA-l on õigus töödelda andmeid ka viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise kohta . See on seotud § 31 3 lõike 2 punkti s 3 toodud nõude kontrollimisega . Andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele on vajalikud, et kontrollida § 31 3 lõike 2 punktis 6 toodud nõuet . Päästemeeskonna reservi liikme käitumine või eluviis ei tohi ohustada riigi julgeolekut või avalikku kord a. Isiku seotus riigi julgeolekule ohtu kujutavate organisatsioonidega on selge risk riigi julgeolekule ja selline tegevus võib riigi välissuhtlust kahjustada . Andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus , on samuti vajalikud selleks, et kontrollida § 31 3 lõike 2 punktis 6 toodud nõude le vastavust . Sage riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud välisriikide külastamine võib viidata seotusele riigi julgeolekule ohtu kujutava tegevusega . Sarnane töödeldavate andmete ulatus on nähtud ette ka Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike ja Päästeameti tegevuses osalevate abidemineerijate taustakontrolli kohta. Olulisuse hindamisel tuleb analüüsida, kas ja kuidas võivad päästemeeskonna reservi liikmeks saada soovija karistused, tema käitumine, eluviis, isiku liikmelisus ning seotus teiste riikidega mõjutada tema ülesannete täitmist. Seejuures rõhutame, et e esmärk ei ole eriliiki isikuandmete kogumine, kuid nende nimetamine on oluline, sest need võivad menetluse käigus teatavaks saada. Näiteks võib isiku liikmelisus mõnes organisatsioonis anda teavet tema poliitiliste vaatete, usuliste või filosoofiliste veendumuste kohta, mis on IKÜM artikli 9 lõike 1 mõistes eriliiki isikuandmed. Taustakontrolli tehes tuleb järgida isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Näiteks kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasist andmetöötlus t selle isiku suhtes ei tehta, kuna sellisel juhul on juba välistatud tema päästemeeskonna reservi liikmeks saamine. Lõike 3 kohaselt võib PPA lõikes 2 nimetatud a ndmete õigsuse kontrollimise ks : 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku vastavus käesoleva seaduse § 31 3 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõudele ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada isiku andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid. Nimetatud toimingud on vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik erinevatest allikatest kontrollida esitatud andmete õigsust ja päästemeeskonna reservi liikmeks arvamise välistavate aluste puudumist. Andmete kontrollimise viis valitakse iga kord eraldi, arvestades kontrollitavate andmete olemust. Eesmärk on selgitada välja , kas kontrollitava isiku taust, sh käitumine ja eluviis vastab päästemeeskonna reservi liikme nõuetele. Lõikes 4 sätestatakse p äästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme nõuetele vastavuse kontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtaeg. Isiku nõuetele vastavuse kontrolliks kogutud andmeid säilitatakse : 1) viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või 2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega . Samasugune regulatsioon on Häirekeskuse vabatahtlike ja abidemineerijate kohta (PäästeTS § 7 2 lõige 6 ja PäästeS § 36 1 lõige 4). Säilitustähtaja ühetaolisuse ja õigusselguse tagamiseks on PäästeS-is sätestatud säilitustähtaeg samane muudes valdkondades tehtava taustakontrolli käigus kogutud andmete säilitamisega. Viie aastane periood on varasemalt asutustega kokku lepitud tähtaeg. T austakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat eelkõige sellel põhjusel, et tagada andmete olemasolu võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel. Kui õiguslik vaidlus kestab kauem, säilitatakse andmed õigusliku vaidluse lõppemiseni. Lisaks võib andmeid olla vaja ka muude menetluste läbiviimiseks (näiteks haldus-, teenistuslik või õiguskantsleri järelevalve). Kindel ajaline piirang aitab vähendada ka andmehaldusega seotud koormust ja kulusid. Tähtaja möödumisel tuleb andmed Päästeametil ja PPA-l kustutada. A ndmete kustutamine hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 7 reguleeritakse päästemeeskonna liikme päästemeeskonna reservist väljaarvami ne . Samamoodi nagu eelnõukohase PäästeS § 31 4 lõike 1 kohaselt otsustab päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise Päästeamet, otsustab ka reservist välja arvamise Päästeamet. Lõikes 1 nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab Päästeametit esimesel võimalusel teavitama, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Sätte eesmärk on vältida olukordi, kus päästemeeskonna reservis on liige, kes ei vasta enam nõuetele. Teavitada esimesel võimalusel tähendab, et reservi liige peab niipea , kui asjaolud seda võimaldavad, informeerima Päästeametit olukorrast, mis mõjutab tema vastavust päästemeeskonna reservi liikme esitatud nõuetele. Teavitamine võib toimuda telefonikõne, e-kirja või isikliku vestluse kaudu. Info nõuetele vastavuse kohta on oluline, sest kui päästemeeskonna reservi liige nõuetele ei vasta, on võimalik ta päästemeeskonna reservist välja arvata (vt järgmise lõike selgitust). Lõike 2 kohaselt võib p äästemeeskonna reservi liikme päästemeeskonna reservist välja arvata kolmel alusel. Esiteks , päästemeeskonna reservi liige võib oma staatusest loobuda Päästeametile kirjaliku taotluse esitamisega . Teiseks , isik vabastatakse päästemeeskonna reservi liikme staatusest siis, kui ta ei vasta enam eelnõukohase PäästeS § 31 3 lõigetes 1–3 nimetatud nõuetele ( näiteks isikul on piiratud teovõime, isik on toime pannud kuriteo, ilmsiks on tulnud valeandmete esitamine , isik ei läbi vajalikku väljaõpet vm s ). Kolmandaks, reservi liikme staatusest vabastatakse isik päästemeeskonna reservi liikmele sobimatu käitumise korral. Sobimatuks käitumiseks loetakse näiteks avaliku korra rasket rikkumist, samuti kohatut käitumist kiireloomulisel missioonil osalemisel (konfliktid meeskonnakaaslastega, alkoholi liigtarvitamine jne) . Lõikes 3 sätestatakse, et kui päästemeeskonna reservi liikme käesoleva seaduse § 31 4 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel selgub, et liige ei vasta nõuetele ja ta arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel päästemeeskonna reservist välja, ei avaldata reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. Tegemist on sarnase regulatsiooniga nagu on toodud eelnõukohase § 31 4 lõikes 9 . Reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata juhul , kui see on vältimatult vajalik, et tagada sättes nimetatud eesmärk . I nimese õiguse (saada teada) piiramine ei tohi kujutada endast praktikas reeglit, vaid see on erand, mida tuleb hoolikalt kaaluda ning sellise keeldumise kui halduse toimingu õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav. Vt lähemalt selgitust § 31 4 lõike 9 juures. Nii nagu on eelnõukohase § 31 4 lõikes 1 0 sätestatud, on ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõte, et päästemeeskonna reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Eelnõu kohase PäästeS §-ga 31 8 reguleeritakse kiireloomulisel missioonil osalemise otsustusprotsessi. Lõike 1 kohaselt otsustab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise Päästeamet koostöös Siseministeeriumiga. Vastavalt rahvusvaheli s e le kokkulep p e le , riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud abipalve le, analüüsib Päästeamet kiireloomulisel missioonil osalemise vajalikkust, otstarbekust ja võimalikkust. Määruse nr 51 kohaselt otsustab kiireloomulisel missioonil osalemise siseminister. Otsustamise ülesanne pannakse Päästeametile, kuna otsustusprotsess peab olema võimalikult kiire. Päästeamet konsulteerib otsuse tegemisel Siseministeeriumiga, samuti on lõike 2 kohaselt kohustus otsus kooskõlastada Välisministeeriumiga. Abipalve laekumisel teavitatakse päästemeeskonna reserv i ja aktiveeritakse päästemeeskonna juhtgrupp, kes asub koguma lisainformatsiooni (sh konsulteerib Välisministeeriumiga) ning planeerib võimalikuks kiireloomuliseks missiooniks vajalikud tegevused, mis hõlmab muuhulgas päästemeeskonna moodustamist ja selle juhi määramist. Enne kiireloomulise missiooni otsust koostatakse võimalikult täpne kuluprognoos, tegevusplaan, päästemeeskonna ja varustuse transpordi - ning kommunikatsiooniplaan. Nii kiireloomulise missiooni otsuse eel kui ka selle toimumise ajal jälgitakse abipalve esitanud riigis olukorda ja konsulteeritakse asjassepuutuvate asutustega (nt Terviseamet). Lõike 2 kohaselt tuleb Päästeametil kiireloomulisel missioonil osalemise otsus eelnevalt kooskõlastada Välisministeeriumiga . Välisministeeriumi l on välissuhtlust, sealhulgas humanitaarabi andmist korraldav, välis poliitikat kujundav, nõustav ja toetav roll . Kooskõlastamine aitab tagada, et kiireloomulisel missioonil osalemine on kooskõla s Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi andmise põhimõtetega ning seeläbi vältida kahju Eesti rahvusvahelistele suhetele . Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 9 nähakse ette a valiku võimu teostamise õiguse peatamine ja töö tegemisest keeldumise õigus kiireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele lähetamisel . Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikme töösuh et tööandjaga kiireloomulisel missioonil ja väljaõppel osalemiseks . Kui päästemeeskonna või selle reservi lii ge on ametnik ATS-i tähenduses, võib ta kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele lähetada tööandja nõusolekul. Tööandja võib peatada selleks ajaks tema avaliku võimu teostamise õiguse. Kui päästemeeskonna või selle reservi lii ge töötab enne kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalik k u väljaõpe t või kiireloomulisel missioonil osalemis t töölepinguga, kohaldatakse tema töösuhtele töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) §-s 19 sätestatut. TLS § 19 sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest ja nimetab alused, millal võib töötaja seda õigust kasutada. Töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning töö tegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla töö lepingu ülesütlemise aluseks. TLS § 19 punkti 6 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest juhul, kui tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus . TLS - i §-s 19 punktis 6 sätestatud õiguse kasutamises võivad töötaja ja tööandja kokku leppida nii töölepingu sõlmimisel kui ka töölepingu kestuse ajal. Kui selline kokkulepe on sõlmitud, saab tööandja seda muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). See annab töötajale kindluse, et tema töökoht kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel või kiireloomulisel missioonil osalemise ajal säilib. Analoogselt on RTsMS § 9 lõikes 2 sätestatud, et missioonil osalemise ajal kohaldatakse eksperdi töösuhtele TLS-i § 19, kui ei lepita kokku teisiti. Eesmärk on missioone hõlmavad regulatsioonid PäästeS-is ja RTsMS-is ühtlustada. Lõikega 3 nähakse ette, et tööandja nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Päästeamet ei kogu tööandjatega sõlmitud kokkuleppeid kõigi lt päästemeeskonna reservi liikme telt nende reservi arvamisel , kuid isikul peab nõusolek olema s olema kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks. Eesmärk on, et missioonile lähetamine toimuks võimalikult kiiresti ning päästemeeskonna ja selle reservi liikmete töösuhted säiliksid. Eelnõukohases PäästeS § -s 31 10 reguleeritakse päästemeeskonna liikme alluvus kiireloomulisel missioonil ehk k ehtestatakse põhimõtte d , millistes küsimustes millises t alluvussuhtest päästemeeskonna liige missioonil juhindub . Punkti 1 kohaselt allub päästemeeskonna liige k iireloomulisel missioonil osalemise ajal missiooni töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisorganile . Konkreetne juhtimiskorraldus pannakse paika iga missiooni eripärasid ja otstarbekust arvestades. Punkti 2 kohaselt allub päästemeeskonna liige eelnevas lõikes nimetamata küsimustes Päästeametile . Viidatud küsimuste all mõeldakse näiteks tasustami st , kiireloomuliselt missioonilt tagasi kutsumist , distsiplinaarküsimus i jne . Päästeamet annab päästemeeskonna liikmele juhiseid muudes kui töökorralduslikes küsimustes. Lisaks puudutab see lõige Päästeametis mittetöötavaid päästemeeskonna liikmeid, kes kiireloomulise missiooni ajal alluvad administratiivselt Päästeametile, kuna kiireloomulisel missioonil peatub nende töösuhe teise tööandja juures. Eelnõukoha ses PäästeS § -s 31 11 määra takse kindlaks k iireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestus e põhimõtted. Lõike 1 kohaselt kaetakse k iireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud Päästeameti eelarvest, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Näiteks kaasnevad sellised kulud koolituste ja õppustega. Kui kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulude katmiseks ei leita vahendeid muudest allikatest, siis esitab Siseministeerium taotluse V abariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks. Näiteks peab Päästeamet tagama varustuse valmisoleku ja Välisministeerium on eelnevalt kaasrahastanud päästemeeskonna võimekuse tõstmiseks varustuse muretsemist. Muudeks vahenditeks võivad senise praktika järgi olla missiooni korraldaja või Vabariigi Valitsuse reservi vahendid. Missioonide kogemus näitab, et sageli kannab missiooni korraldaja vähemalt osa missiooni kuludest, makstes päevaraha ja sõlmides tervisekindlustuslepingu. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite st on finantseeritud kiireloomulisi missioone 2005. aastal Indoneesias ja Pakistanis ning 2008. aastal Gruusias . 2023. aastal Türgi maavärina tagajärgede likvideerimise missiooni rahastas Välisministeerium. Kuna looduskatastroofide toimumist ei saa Päästeameti ega Välisministeeriumi eelarve koostamisel ette planeerida, on ka tulevikus kiireloomuliste missioonide rahastamisel vältimatu Vabariigi Valitsuse reservi st vahendite taotlemine . Lisaks võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine kõne alla tulla juhul, kui tegemist on välispoliitiliselt olulis e missiooniga. PäästeS-i § 31 lõike 2 alusel on seadusandja kulude katmise korra kehtestamise volitanud Vabariigi Valitsusele. Nimetatud volituse alusel antud määrus nr 51 § 5 näeb samuti ette, et m issiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei lepita kokku teisiti. Seega eelnõuga ei tehta kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulude katmises sisulist muudatust. Lõike 2 kohaselt on ette nähtud, et k ui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme kiireloomulisele missioonile või päästemeeskonna reservi liikme missiooni väljaõppele teise riiki , siis hüvitab Päästeamet lähetatavale sõidu- ja majutuskulud, mis on lähetusega seotud. Samuti maksab Päästeamet päästemeeskonna liikmele tasu vastavalt eelnõukohase PäästeS § 31 11 lõigetes 3 ja 4 toodud määras. Erinevalt kiireloomulisest piiriülesest koostööst vormistatakse kiireloomulisel missioonil osalemine lähetusena. Lähetuse vormistamise eesmärk on lähetatavale lähetusega seotud kulutuste katmine (nt transpordiga seonduvad kulud) ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu päästemeeskonna liikme tele kiireloomulisel missioonil või selleks vajalikul väljaõppel . Lähetus vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. Antud sätte eeskujuks on võetud abipolitseinike seaduse § 40 lõige 1 1 ja kaitseliidu seaduse § 67 lõige 3, mi s sisaldavad vabatahtlike lähetamisel samu põhimõtteid. Seni on määruse nr 51 § 4 lõike 2 alus el Päästeamet sõlminud missioonil osalemiseks nõusoleku andnud eksperdiga võlaõigusliku lepingu . Lõige 3 näeb ette, et päästemeeskonna või selle reservi liikmele tasu maksmisel võetakse tema missioonil makstava töötasu või palga aluseks kolmekord n e Eesti töötasu alammäära suurus. Iga kiireloomulise missiooni tasu arvestuse aluseks võetakse abi vajava sihtkoha asukoht, ülesanded ja ohuhinnang. Siiski ei tohi lõike 4 kohaselt päästemeeskonna või selle reservi liikmele missioonil määratav töötasu või palk ületada viieteistkümnekordset Eesti töötasu alammäära. Kuna päästemeeskonna liikmete töösuhted peatuvad, siis asjakohane töötasu aitab motiveerida päästemeeskonna liikmeid ohtlikul kiireloomulisel missioonil või selleks vajalikul väljaõppel osalema . Praegu on kiireloomulisel missiooni osalemise eest ette nähtud tasu maksmine määruse nr 51 kohaselt. Määruse nr 51 § 4 lõike 3 kohaselt makstakse päästemeeskonna liikmele tasu lähtuvalt tema personaalsetest ülesannetest ning tema missioonile saatmisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga kuni neljakordsest suurusest, kuid mitte rohkem kui viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses. Meeskonna liikmetele, kellel puudub püsiv sissetulek, makstakse tasu kuni viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses. Ka RTsMS näeb ette missioonil osalemise tasustamise § 18 lõikes 2 toodud määras. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 12 reguleeritakse rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise sotsiaalsed tagatised . Lõike 1 alusel kohalduvad kiireloomulisel piiriülesel päästetööl osalevale meeskonnaliikmest päästeteenistujale päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS ) §-s 14 ja vabatahtlikule päästjale PäästeS-i §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised. Sisuliselt tähendab see seda , et kiireloomulisel piiriülesel päästetööl kehtivad sotsiaalsed tagatised on samad riigisisesel päästetööl kehtivate sotsiaalsete tagatistega. Pääste TS § - s 14 on kutselisele päästjale sätestatud hüvitis päästeteenistuja surma ja töövõime vähenemise korral. PäästeS-i § 41 reguleerib hüvitise maksmist vabatahtliku päästja hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. Sotsiaalsete tagatiste reguleerimine ei ole seejuures uus – PäästeS § 31 lõike 5 alusel on ka praegu ettenähtud, et rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemisel laienevad meeskonnaliikmele sotsiaalsed tagatised. Sotsiaalsete garantiide tagamine rahvusvahelisel päästetööl osalevatele isikutele on põhjendatud, kuna päästetööd tehes riskitakse oma elu ja tervisega. Olemuselt on kiireloomulise piiriülese päästetöö sisu sama, mis siseriiklikult tehtud päästetöö. Toetuse maksmise eesmärk on aidata hukkumise, surma või töövõimetuse korral kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalenud isikul või tema perekonnaliikmetel tekkinud olukorraga toime tulla ning oma elu vastavalt kohandada. Kuivõrd sotsiaalsed tagatised laienevad päästetööl osaleva meeskonna liikmetele PäästeS-i järgi ka praegu, siis ei ole sotsiaalsete tagatiste sihtrühma laiendatud. Lõike 2 kohaselt on k iireloomulisel missioonil päästemeeskonna liikmel ja missiooni väljaõppel päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) §-s 49 nimetatud sotsiaalsed tagatised. Päästeamet võib päästemeeskonna või selle reservi liikme kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele lähetamise ajaks sõlmida kindlustuslepingu. Muudatusega lisatakse PäästeS-i põhimõte, et kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osale va päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kehtivad sotsiaalsed tagatised on võrdsed teiste Eesti riigi poolt humanitaarmissioonidele lähetatud ekspertide sotsiaalsete tagatistega. Need on reguleeritud RTsMS-i 4. peatükis. Samuti ei või kiireloomulisele missioonile lähetatud päästemeeskonna ja selle reservi liikme sotsiaalsed tagatised olla halvemad võrreldes nendega, mis talle kehtiksid Eestis . T öö kiireloomulisel missioonil osalemiseks või selleks vajalikul väljaõppel on samaväärne Eestis toimuva pääste- või demineerimistööga . Seetõttu on põhjendatud, et ka sotsiaalsed tagatised on nendes olukordades võrdsed. Näiteks päästjate sotsiaalsed tagatised on võrdsustatud ATS § s 49 sätestatu ga (PäästeTS § 14). Käesoleva eelnõu eesmärk on ühtlustada PäästeS-is ja RTsMS-is sätestatud sotsiaalsed tagatised. Eelnõu ga tagatakse riigi poolt kiireloomulisele missioonile lähetatud päästemeeskonna liikmete ja rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetatud ekspertide võrd n e kohtlemi n e ning sellega soodustatakse nende motivatsiooni säilimist missioonidel osalemiseks. Päästeamet võib päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kiireloomulisel missioonil osalemise ajaks sõlmida täiendavaid kindlustuslepinguid, millega tagatakse missiooniga seonduvate lisariskide maandamine ning ravi- ja transpordikulude katmine päästemeeskonna liikme haigestumise või õnnetusjuhtumi korral, millega ei kaasnenud töövõimetust. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka RTsMS-is, mille § 9 lõike 3 kohaselt tagatakse eksperdile missioonil osalemise ajaks tervisekindlustus. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 13 reguleeritakse tervisekontrolli ja vaktsineerimist. Lõike 1 kohaselt on kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule päästjale tagatud PäästeTS §-s 16 sätestatud terviseuuringud ja vaktsineerimine. Mõlemat tagab Päästeamet ja need on tasuta . Terviseseisundi perioodilist kontrolli ja vaktsineerimist korraldab Päästeamet ka päästemeeskonna reservi liikmele ( lõige 2 ). See on oluline, et valmistuda kiireloomuliseks missiooniks, sealhulgas väljaõppeks . Kiireloomulise missiooni puhul ei ole ajaliselt võimalik läbida tervisekontrolli vahetult enne missioonile lähetamist. Kiireloomulisele missioonile lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontroll on perioodiline ja selle eesmärk on hinnata terviseseisundi vastavust missioonil tehtavate ülesannete täitmiseks, vähendada või vältida võimalikke terviseriske, ennetada tervisekahju tekkimist ning tagada seeläbi missioonil osaleva päästemeeskonna liikme ohutus ja tervise säilimine . Sarnaselt on reguleeritud RTsMS § 25 lõikes 1, et pikaajalisele missioonile lähetatav ekspert peab läbima tervisekontrolli enne missioonile lähetamist ja missioonil osalemise ajal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Vaktsineerimine on osa valmisoleku tagamisest . Kuigi vaktsineerimine on oluline, arvestades võimalikke missioonipiirkondi ja nendest tulenevaid terviseriske , ei saa reservi liiget vaktsineerima sundida. Lõikega 3 antakse Päästeametile volitus kehtestada päästemeeskonna reservi liikme tervisekontrolli ulatus. Praegu on päästemeeskonna reservi liikme tervisenõuete kehtestamisel ja tervisekontrolli korraldamisel võetud aluseks Päästeameti päästemeeskonna töökeskkonna riskianalüüs , mille käigus on arvestatud ja hinnatud kõiki võimalikke ohutegureid, mis võivad esineda erinevates tegevustes ja olukordades nii kiireloomulistel missioonidel kui ka õppustel ning avaldada mõju päästemeeskonna ja selle reservi liikmete tervisele. Lõike 4 kohaselt korraldab Päästeamet päästemeeskon na liikme vaktsineerimise enne missioonile lähetamist ja vajaduse korral missioonil osalemise ajal Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt. See tähendab, et nimetatud soovituste või nõuete olemasolul on päästemeeskonna liikmel õigus vaktsineerimisele. Vaktsineerimise kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, kui neid ei kaeta muudest vahenditest. Päästeamet omab päästemeeskonna reservi liikmete vaktsineerimise plaani, millega tagatakse enamlevinud nakkuste kaitse. Vastavalt vajadusele ja võimalusele tehakse täiendavaid vaktsineerimisi, arvestades kiireloomulise missiooni sihtkoha riske. Tavapäraselt vaktsineeritakse ennetavalt A- ja B-hepatiidi, puukentsefaliidi, kollapalaviku, kõhutüüfuse, difteeria, teetanuse, poliomüeliidi, meningokoki ning enne missiooni vajadusel lisaks malaaria ja koolera vastu. Arvestama peab aga sellega, et kui näiteks kiireloomulise missiooni asukohariigi eripärast on vaktsineerimine vajalik ja isik sellest keeldub, siis teda missioonile ei lähetata. Lõikes 5 tuuakse selguse huvides eraldi välja, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik , kuid olenevalt olukorrast võib juhtuda, et vaktsineerimata isikuid missioonile ei saadeta. Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 1 4 reguleeritakse päästealase humanitaarabi andmist. Lõikes 1 antakse Päästeametile õigus anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast humanitaarabi. Päästeamet on aastate jooksul saavutanud rahvusvaheliste standardite kohase pääste- ja humanitaarabi osutamise võimekuse, mis lubab Eestil saata vajaduse korral katastroofipiirkonda erisuguste ülesannete täitmiseks valmis oleva päästemeeskonna . Samuti on loodud võimekus saata katastroofipiirkonda materiaalse t abi, eesmärgiga päästa inimelusid loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabimissioonidel osalemine on Eesti välispoliitika oluline osa. Valdkonna eest vastutab Välisministeerium, ke llega Päästeamet teeb tihedat koostööd. Arengukoostöö- ja humanitaarabi strateegia alusel on humanitaarabi andmise pädevus avalikus sektoris lisaks Välisministeeriumile ka teistel osapooltel. Seejuures on Välisministeeriumil keskne roll humanitaarabipoliitika kujundamisel ja selle elluviimise korraldamisel. Välissuhtlemisseadus e § 9 l õike 1 p unkti 6 alusel töötab Välisministeerium koos asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu . Pä ästeamet on 2023. aastal osalenud Välisministeeriumi rahast atava humanitaarabi andmisel Ukrainale Kahhovka tammi purunemise järel, mille käigus saadeti veepääste varustust, toidupakke ja päästjatele vajalikku varustust. Leetu saadeti 2023. aasta migratsioonikriisi käigus humanitaarabina tekke ja patju. Lõikes 2 selgitatakse mõiste päästealane humanitaarabi tähendust. Mõiste tähendus kattub laias laastus Vabariigi Valitsuse 16 . detsemb ri 20 21. aasta määruses nr 122 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ (§ 2 punkt 6) ja RTsMS-is (§ 2 punkt 3 ) sätestatud humanitaarabi definitsiooniga. Päästealase humanitaarabi all mõistetakse: 1) rahali st või muu d materiaal set toetus t , oskusteave t või päästealast tegevust , mida vajatakse katastroofipiirkonnas, et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik; 2) toetus t , mida kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmidust . Lõike 3 kohaselt kooskõlastab Päästeamet päästealase humanitaarabi andmise Välisministeeriumiga . Lähtutakse põhimõttest, et humanitaarabi korraldav, poliitikat kujundav, nõustav ja toetav roll on Välisministeeriumi l. Seega on vajalik, et Päästeamet konsulteeri ks päästealase humanitaarabi andmisel Välisministeeriumiga, et oleks tagatud kooskõla Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ja humanitaarabi andmise põhimõtetega ning vältida Eesti välissuhete kahjustamist . Välisministeerium juhindub humanitaarabi andmise korraldamisel Vabariigi Valitsuse heakskiidetud arengukoostöö ja humanitaarabi strateegiast. Eelnõu § 1 punktid 17 ja 19 –21 seotud sellega, et abidemineerijatele antakse õigus osaleda ennetustööl. Abidemineerijate lubamise ga demineerimisalase le ennetustöö le võimaldatakse levitada ja võimendada sõnumeid avalikkusele, et vähendada plahvatusohtlikest sõjajäänustest tuleneva t riski. Abidemineerija saab ennetustööd teha avalikel üritustel, kus püütakse panna inimesi mõistma, mis ohud neid ümbritsevad, aidata identifitseerida plahvatusohtlikke sõjajäänuseid ja õpetada , kuidas hoida ennast ohtudest eemale. Ennetustöös on olulisel kohal selle käigus jagatavad materjalid, milleks võivad olla plakatid, pastakad, pinalid, märkmikud ning seljakotid, ennetustöö metodoloogiaks võivad olla külastused koolides, raadiokampaaniad, kodukülastused, samuti kampaaniad televi sioonis ja raadios . Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne, kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks vajalikud oskused ja teadmised. Abidemineerija väljaõppe käigus omandatud teadmised võimaldavad teha demineerimisalas t ennetustöö d seejuures iseseisvalt, ennetustöö ei eelda seega tegutsemist koos kutselise demineerijaga. Eelnõu § 1 punkti 1 8 kohaselt nähakse PäästeS § 36 lõikes 1 selgesõnaliselt ette , et Päästeameti tegevuses osaleva isiku v abatahtlikuks võtmise otsustab Pä ästeamet. See on ka praegu nii ja sisulisi muudatusi Päästeameti tegevusvaldkonnas vabatahtlikuks võtmise korralduses ei tehta. Muudatuse kohaselt sõnastatakse selgemalt, et tegemist on Päästeameti otsusega, mis olemuselt on haldusakt . Pä ästeametil on kaalutusõigus vabatahtliku staatuse andmise l – vastav raamistik on ette nähtud PäästeS-i 7. peatükis . Praktikas on segadust põhjustanud asjaolu, et PäästeS § 36 lõike 1 sõnastus on üldine ega viita selgelt Päästeameti õigusele vabatahtlikuks võtmise üle otsus langetada. M uudatus tehakse õigusselguse huvides ja sealjuures ühtlusta takse sätte sõnastust vabatahtliku staatusest vabastamisega (vt PäästeS § 43 l õige 1). Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täpsustatakse PäästeS -i § 41 lõikes 3, et vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale hüvitatakse riigieelarvest vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saa d ud vigast use või haigestu misega kaasnevad ravi- ja ravimikulud. PäästeS § 41 lõikes 3 viidatud ATS §-s 49 on reguleeritud a metniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral . PäästeS § 41 reguleerib aga kitsamalt isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist. Enne 1. juulit 2022. aastal kehtinud PäästeS-i redaktsiooni § 41 lõike 12 kohaselt oli ette nähtud, et k ui isik on vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saanud vigastada või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud. Sellest põhimõttest ei ole loobutud, kuid sätte praegune sõnastus ei anna mõtet piisavalt selgelt edasi ning seetõttu võib tekkida vaidlusi, kas vastavaid kulusid on õigus hüvitada. Õigusselguse tagamiseks tuuakse PäästeS-is hüvitatavate kuludena selgelt välja vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saa d ud vigast use või haigestu misega kaasnevad ravi- ja ravimikulud . Muudatus ei ole sisuline. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt teatab v abatahtliku päästja või abidemineerija staatusest vabastamise otsusest Päästeamet teatisega . Muudatusega jäetakse PäästeS § 43 lõike 2 sõnastusest välja viide käskkirjale kui konkreetsele dokumendi liigile. Eesmärk on seaduse teksti selles osas ühtlustada. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse PäästeS § 48 sõnastust . Muudatuse kohaselt loetakse ka eelnõukohase PäästeS § 13 2 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisega tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Seega juhul, kui Päästeamet kohaldab kiirabibrigaadi teate alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida Päästeamet ei hüvita. Vara kahjustamine on seotud isiku elu ja tervise kaitsmise vajadusega, kui sündmusele reageerimine on ajakriitiline ning vähem kahjustavat meedet ei ole võimalik rakendada. Sarnaselt on loetud päästesündmuse käigus põhjustatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti s 15 tehtava muudatusega. Võrreldes kehtiva seadusega on teksti lisatud, et sätet kohaldatakse ka KorS § 51 sätestatud valduse läbivaatuse käigus tekitatud kahjule. Vastav viide on ekslikult PäästeS-st välja jäänud. Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse PäästeS-i rakendussät t e d seoses päästemeeskonna reservi liikmete nõuetele vastavuse kontrolliga. Lõike 1 kohaselt on kõigi päästemeeskonna reservi liikmete nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll vaja teha 2028. aasta alguseks. Eelnõukohane PäästeS § 31 4 lõige 2 reguleerib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi nõuetele vastavuse kontrollimist. See nõue on uus . L isaks kandidaatidele tuleb vastavust kontrollida ka päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete puhul. Nii tagatakse praeguste ja tulevaste liikmete võrdne kohtlemine. Lõike 2 kohaselt ei kontrollita neid, kellele on varasemalt PäästeTS §-s 7 2 nimetatud taustakontroll juba tehtud. Päästemeeskonna reservi kuuluvast 386 liikmest ligi pooled on Päästeameti teenistujad. Kuna päästeteenistusse võtmisel tehakse isiku kohta taustakontroll ( PäästeTS § 7 2 ), siis neid teenistujaid ei ole vaja täiendavalt kontrollida. Seega on vaja läbi viia vähem kui 200 inimese taustakontroll. Töökoormuse hajutamiseks on see jaotatud enam kui kolme aasta peale. E esmärk on, et kõigi päästemeeskonna reservi arvatud isikute taustakontroll oleks tehtud ja isikud vastaksid eelnõus toodud nõuetele. Selliselt tagatakse päästemeeskonna reservi liikmete ja kandidaatide võrdne kohtlemine seeläbi, et nad peavad vastama samadele nõuetele. Eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse KarRS -i § 20 . KarRS § 20 lõike 1 punkti 17 t äienduse kohaselt on PPA-l õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid päästemeeskonna reservi kandidaadi ja rakendussätte kohaselt ka päästemeeskonna reservi liikme kohta taustakontrolli tegemiseks. Muudatus on seotud eelnõukohase PäästeS § 31 6 lõike 3 punkti ga 4. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse KarS-i §-ga 278 1 . Sellega nähakse ette uue väärteo koosseisuna karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest , millega häiritakse Häirekeskuse tööd. Eelnõu kohaselt on k aristusmäär sellise teo eest füüsilisele isikule rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest . K orduva sama teo eest on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning juriidilisele isikule rahatrahv kuni 10 000 eurot. Eelnõuga kavandatakse KarS-i uut väärteokoosseisu, kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik isikut Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtta. Kehtiva KarS-i §-s 278 on ettenähtud väärteokoosseis eritalituse vale väljakutsumise eest. Sätte kohaselt on karistatav Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamine. Teo eest on võimalik füüsilisele isikule määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 3200 eurot. Sealjuures tuleb KarS-i kommentaaride kohaselt vale väljakutsena mõista igasugust helilist või nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning viidatakse võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse teatavakstegemisega, eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust. Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel esitati 2023. aastal kokku 108 KarS § 278 seotud väärteotea det (2022. a – 146, 2021.a – 137) ja registreeriti 97 väärtegu (2022. a – 137, 2021.a – 121). Karistusena määrati 2023. aastal rahatrahv 66 juhul (2022. a – 90, 2021.a – 88 juhul) ja arest 5 juhul (2022. a – 10, 2021.a – 6 juhul ). Keskmine rahatrahv i summa oli 2023. aastal 230 euro t (2022. a – 219, 2021.a – 183 eurot), minimaalne summa oli 20 eurot (2022. a – 24, 2021.a – 16 eurot) ja maksimaalne 800 eurot (2022. a – 760, 2021.a – samuti 760 eurot) võimalikust maksimaalsest 1200-eurosest trahvimäärast. Aresti kohaldamisel oli 2023. aastal keskmine isiku kinnipidamise pikkus 13 päeva (2022. a – 17, 2021.a – 13 päeva), minimaalne pikkus 10 päeva (2022. a – 5, 2021.a – 2 päeva) ja maksimaalne pikkus 20 päeva (2022. a – 25, 2021.a – 30 päeva). Eelnõu koostamise ajal on 2023. aastal määratud trahv maksmata veidi vähem kui pooltel juhtudest. Korduvrikkujate osakaal oli 2023. aastal 8% (2022.a – 14%, 2021.a – 11%) kõigist juhtudest . S ealjuures rikkujate hulgas, kellele on määratud rahatrahv või arest, oli korduvrikkujaid 2023. aasta andmetel 4%. 2023. aastal menetles kohus 9 juhtumit (2022.a – 12, 2021.a – 10 juhtumit) , millest 5 juhul määras karistusena aresti (2022.a – 10, 2021. a – 6 juhtumit). Kehtiva õiguse kohaselt on Häirekeskuse tööga seotud süütegude eest teatud juhtudel võimalik vastutusele võtta KarS § 207 ja § 406 alusel. KarS § 207 kohaselt on kriminaliseeritud arvutisüsteemi toimimise takistamine ja see pakub karistusõiguslikku kaitset eelkõige küberründe korral. Sealjuures on KarS § 207 l õike 2 punktis 3 ettenähtud enamohtliku tagajärjena elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi, samuti avalike teenuste osutamise toimimise takistamine või häirimine. Näiteks saab antud koosseisu alusel isiku vastutusele võtta teenustõkestusründe korral, millega häiritakse hädaabiteadete menetlemist suure hulga nn tühikõnedega, mis koormab sideliine. KarS-i kommentaaride kohaselt on teo koosseisuobjekt arvutisüsteemi toimimine, sealjuures tuleb seda mõista läbi andmetöötluse. Koosseisupärased on käigus oleva andmetöötluse vastu suunatud teod. Näiteks 2022. aasta aprillis hakkasid Narva linnast neli erinevat seadet hädaabinumbril 112 tegema tühikõnesid. Kokku tehti nädala jooksul nelja seadme poolt 1174 nn tühi kõnet , mis koheselt hüljati (last i kutsuda mõned sekundid ja seejärel ühendus katkestati ). Hädaabinumbri 112 tavapärane ööpäevane keskmine koormus on kokku ligi 2600 kõnet. Kõigi seadmete puhul näitas positsioneering lähedast asukohta. Sellisel juhul on probleemne isiku vastutuselevõtmine, kuna teo toimepanija väljaselgitamine on keeruline. KarS § 406 kohaselt on kriminaliseeritud e lutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine . KarS-i kommentaaride kohaselt on sätte alusel kriminaliseeritud selline elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine, mille tagajärjena on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele või kui sellega kaasnes sellise süsteemi toimimise häire või katkemine. Sealjuures ei ole toodud ammendavat loetelu, milliseid tehnovõrke käsitatakse elutähtsa süsteemina. Sättes on piiritletud laiemalt, et selle all mõistetakse tehnovõrke, mille toimimisest sõltub inimeste elu või tervis, riigi julgeolek või majandussüsteem. Siiski valdava osa Häirekeskuse tööd häirivate tegude mõju ei ole nii tõsine, et KarS § 406 objektiivse koosseisu tunnused oleksid täidetud, s.o hädaabiteadete menetlemise süsteemi töö oleks katkenud või selle toimimine tervikuna häiritud. Samuti on väga keeruline tõendada tagajärjena konkreetset ohtu isiku elule või tervisele, kui hädaabiteadete menetlemine on häiritud kellegi tegevuse tagajärjel. 2022. aastal esitas Häirekeskus ühe kuriteoteate, millega seoses PPA alustas menetlust KarS § 207 l õike 2 p unkti 3 alusel , kuid kriminaalmenetlus lõpetati isiku tuvastamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 200 1 l õike 1 alusel. 2023. aastal esitas Häirekeskus samuti ühe väärteoteate, põhjusel, et seadmelt tehti suurel hulgal SIM- kaardita kõnesid . Ka selle menetluse puhul ei olnud alust isiku vastutuselevõtmiseks, kuna teo objektiivne koosseis ei vastanud eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisele – kõned tehti teadmatult eakale inimesele kuuluvalt telefonilt. Kokkuvõttes on nii KarS -i § 207 kui § 406 alusel praktikas piiratud võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest isikut kriminaalkorras vastutusele võtta. Seetõttu näevad eelnõu koostajad vajadust uue väärteokoosseisu kehtestamiseks, et Häirekeskuse töö häirimise korral oleks isik võimalik väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Seejuures on oluline märkida, et teadmatusest põhjustatud tegu ei oleks karistatav, kuna eelnõu kohaselt peab selleks olema toimunud teadvalt vale hädaabiteate edastamine. Hädaabitea d ete menetlemise häirimisel päästekorraldaja vastu ebakohase käitumise eest isiku vastutusele võtmise võimalused on kehtiva õiguse kohaselt samuti piiratud. Solvamine, ähvardamine vms vaimne vägivald kahjustab päästekorraldaja töövõimet ja seeläbi häirib Häirekeskuse tööd. Seetõttu oleks taoline tegevus samuti uue väärteo koosseisu kohaselt karistatav. Praegu on ettevalmistamisel infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine, mis võimaldab abivajajal Häirekeskusega suhelda videokõne vahendusel. See toob endaga kaasa veelgi suurema vajaduse kaitsta päästekorraldajat tahtliku ebakohase või sündmusega mitteseotud videopildi menetlemise eest. Näiteks videopildi vahendusel füüsilise vägivallaga ähvardamine on päästekorraldaja töövõimele selgelt halvav, kuna nii helistaja ja päästekorraldaja on videopildis nähtavad ja hiljem äratuntavad. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et KarS § 275 (võimuesindaja solvamine) ja § 275 1 (võimuesindaja laimamine) paiknevad KarS-i 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja nendega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Seejuures KarS § 275 lõike 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda . Riigikohus on lisaks selgitanud, et küsimuseks antud paragrahvide kohaldamise puhul on asjaolu, kas neis nimetatud avalikku korda kaitsev isik, kes täidab ametikohustusi, peab teostama ka avalikku võimu . Häirekeskuse puhul on põhiküsimus avaliku korra kaitses – hädaabiteadete menetlemisel teostab päästekorraldaja riiklikku ülesannet, ent korrakaitselise funktsiooni täitmine on piiratud PäästeS § 13 1 lõikes 2 (avalikus ruumis paiknevate valvekaamerate videoedastuse töötlemine) ja 13 2 lõikes 1 1 (hädaabiteate menetlemise käigus edastatud side asukohateabe töötlemine) nimetatud meetmetega. Häirekeskuse pääste-korraldajad sellisteks ametnikeks ei liigitu, kelle suhtes kohaldub kõrgendatud karistusõiguslik kaitse. Sarnaselt ei hõlma kõrgendatud kaitse ka kõiki teisi ametnikke, kes ei kaitse avalikku korda. Isiku au ja hea nimi on kaitstavad PS § 17 alusel, kuid Eestis puudub sellele karistusõiguslik kaitse. Seetõttu tuleb antud küsimuses pöörduda eelkõige eraõiguse normide juurde ja oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse. Ähvardamise teo puhul ei ole karistus-õiguslikult eristatud avalikku võimu teostavat isikut teo objektina. Seega päästekorraldaja ähvardamisel on teo toimepanija võimalik vastutusele võtta KarS § 120 alusel. Antud koosseisu alusel karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kuivõrd KarS § 120 alusel menetletakse tegu kui üksikisiku vastu suunatud rikkumist, siis päästekorraldaja peab esmalt esitama kuriteoteate . Lisaks tuleb tähele panna, et ta osaleb menetluses isikuliselt. Häirekeskus võtab hädaabinumbril 112 kõnesid vastu esimese vaba päästekorraldaja põhimõttel ja päästekorraldajal ei ole võimalik valida, milliseid kõnesid ta menetleb. Ähvardamise tegu on seotud töökohustuse täitmisega, mitte otseselt päästekorraldaja isikuga, kuid menetluse osapoolena tuleb osaleda isikuliselt. Lisaks on sellistel puhkudel keeruline tõendada, kas on alust karta ähvarduse täideviimist. Selline lahendus ei kaitse piisavalt efektiivselt nii päästekorraldajate kui ka tervikuna Häirekeskuse töö toimepidevuse tagamise huve. Kavandatava KarS § 278 1 puhul on tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga. Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbril e 112 pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi sellise tegevuse tulemusena abist ilma või abi saamine viibis märkimisväärselt. Sätte alusel karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete menetlemise korrast . Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsioon i (EENA) klassifikatsiooni , milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse võtmiseks sisuline põhjus, ja vale hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse tööd. Samuti on juhindutud vale hädaabiteadete arvu vähendamiseks kasutatavate meetmete kohta antud soovitustest. Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamise ga. Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige juhtusid, mille puhul: 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist ; 2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta. Esimesel juhul näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms . Sellise teo mõju on teenuse osutamise halvamine läbi päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse . Teisel juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järgselt või teadlik vaikimine ehk nn „tirtsutamine “. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne kõne katkestamist veel ei jõua kõne vastu võtta , kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, mis seejärel katkestatakse. Samuti võib teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et küsida kellaaega või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei ole juhuslikult valitud . Eelloetletud juhtusid iseloomustab asjaolu, et hädaabinumbril 112 ühenduse võtmise põhjus ei ole hädaabi saamise vajadus. Kuna ühtegi hädaabi numbrile 112 tehtud kõne ei saa jätta vastamata, siis olukorras, kus koormus on suur ja kõned jäävad ootele, võib liini asjatu koormamise tõttu tekkida olukord, kus eluohtlikus seisundis abivajaja ei saa Häirekeskusega ühendust ja jääb vajaliku abita. Sellise põhjusliku seose tõendamine on väga keeruline ja antud süüteokoosseisu täitmise vaates ei ole ka oluline. Oluline on asjaolu, et ilma tegeliku abivajaduseta hädaabinumbril 112 Häirekeskuse poole pöördumine häirib asutuse tööd, kuna päästekorraldaja ja sideliin on sellel ajal ilma põhjuseta hõivatud. Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevalt Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi brigaadi tegevus t . Selliste kõnede puhul ei soovi helistaja teavitada abivajadusest, mis on lahendatav abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu osapoole nõustamisega. Inglise keeles on selle kohta kasutusel mõiste falce emergency call . Hädaabinumbril 112 pöördumise puhul on oluline aspekt abivajadus. Hä irekeskus ei hinda hädaabiteate menetlemise käigus , kas isik hädaabinumbril 112 pöördumise käigus valetab. Häirekeskuse poolne hädaabiteate menetlemine on suunatud abivajaduse väljaselgitamisele ja vastavalt saadavale teabele abi väljasaatmisele. Kui kõnest ei selgu abivajadus ja hädaabinumbriga 112 on ühendust võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus, siis on tegemist vale hädaabiteatega . Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade kasutamist, kuid KarS is ühtlase sõnakasutuse hoidmiseks võetakse eelnõuga kasutusele mõiste vale hädaabiteade . Kui Häirekeskus tuvastab abivajaduse, kuid pöördumise põhjus on sihilikult väljamõeldud ja reaalset ohuolukorda ei ole, siis on see olenevalt sisust käsitatav eritalituste valeväljakutsena või vale väljasõidu põhjustamisega, mis on karistatav KarS § 278 alusel. Subjektiivse koosseisu täidab tegutsemine otsese tahtlusega KarS § 16 l õike 3 tähenduses. Seega subjektiivne element on täidetud, kui isik teab , et tal (või mõnel teisel isikul, kellele teates osundatakse) puudub tegelik abivajadus ja tahab või vähemalt möönab , et ilma tegeliku abivajaduseta ehk vale hädaabinumbril 112 pöördumise mõju on Häirekeskuse asjatu koormamine ja seeläbi hädaabiteenuse osutamise häirimine. Õigusvastane ei ole k avandatava sätte kohaselt igasugune tegu, mis mingil moel Häirekeskuse tööd häirib . Ka ei näe eelnõu ettevalmistajad ette iga isiku karistamist, kelle ühekordne tegevus vastab süüteokoosseisus kirjeldatule, vaid eelkõige ke da tema teo iseloomu või raskus t arvestades ilmneb vajadus toimepanemise eest vastutusele võtta. Häirekeskusel on võimalik teo raskusastet hinnata ja vajaduse ilmnemisel esitada PPA-le väärteoteade menetluse alustamiseks. Sealjuures on Häirekeskusel võimalik analüüsida ka isiku poolt toimepandud tegude korduvust. Seda võimaldab käesoleva eelnõuga PäästeS § 9 1 lõikesse 1 kavandatav täiendus, mille kohaselt HKSOS-i kantud andmeid on Häirekeskusel õigus kasutada oma ülesannete täitmisega seotud analüüside koostamiseks (punkt 3) . HKSOS-i põhimääruse § 8 lõigete 1 ja 3 kohaselt säilitab Häirekeskus andmeid kümme aastat, kuid isikustatuna 13 kuud. Kõneside salvestisi säilitab Häirekeskus ühe aasta ( HKSOS põhimääruse § 8 lõige 2 ). Häirekeskuse tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsi raportis toodi välja, et kokku vasta s Häirekeskus aastase perioodi vältel sarihelistajate TOP 20 kõnedele 12 995 korral . Need kestsid kokku üle 177 tunni ehk enam kui 7 ööpäeva . Kõige pikema kõnede kestusega helistaja oli sellel perioodil liinil kokku 28,5 tundi ja tegi üle 1700 kõne . Sarihelistajate probleemiga tegeletakse peamiselt koostöös kohaliku o mavalitsuse üksuse ja piirkonna politseiga. Probleemil on mitu erinevat tahku, millest üks osa on sotsiaalne probleem või vajadus – inimene ei oska leida õiget kohta abi saamiseks. Teine, Siseministeeriumi valitsemisala jaoks probleemsem tahk on helistajad, kelle puhul ei ole selget abivajadust (nt kellaaja küsimine, päästekorraldaja sõimamine või pahameele väljendamine hädaabiteenusega mitte seotud tegevuste kohta) . Sageli esinevad sellised teod korduvalt, kuid isikute vastutusele võtmiseks ei ole praegu selget õiguslikku alust. 202 3 . a astal tehti h ädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõne ning abi- ja infonumbril 1247 222 793 kõne. Hädaabi saadetakse välja keskeltläbi 1063 korda ööpäevas. Häirekeskuse statistika kohaselt liigitus 2023. aastal vastatud kõnedest ekslikeks 232 073 (2022 – 203 413) ja pahatahtlikeks 11 422 (2022 – 13 364). 2024. aasta nelja kuu statistika kohaselt on need arvud kasvutrendis. Detailsemalt analüüsiti kõnede sisu 2023. aasta alguses valminud Häirekeskuse tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsis ( kõnede valim vahemikus 01.12.2021 – 30.11.2022) . Raportis toodi välja, et antud vahemikus tehtud kõnedest liigitus p aha tahtlikeks kokku 13 707 kõne. Nende hulgast a nalüüsi valimis se võetud 365 kõne jagunesid järgmiselt : 156 juhul oli helistajaks tõenäoliselt joobes isik, 110 juhul sotsiaalprobleemiga isik (tõenäoliselt vaimsed probleemid), 74 korral oli tegemist sisutühj a valekõne ga , s h esines hädaabinumbri kuritarvitamist (sh päästekorraldaja või muu isiku sõimamist 38 juhul), vähem oli eaka inimese (15) või laps e (8) poolset põhjuseta Häirekeskusesse pöördumist. Vastutus nähakse ette ka juriidilisele isikule. Sealjuures võib juriidilise isiku tegu olla karistatav nii tegevuse kui tegevusetuse eest. KarS § 14 l õike 1 p unktide 1-2 kohaselt vastutab j uriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud: 1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või 2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu . KarS-i kommenteeritud väljaandes märgitakse, et juriidilise isiku teo karistatavusele laienevad sätted, mida kohaldatakse ka füüsilise isiku vastutusele võtmisele. Juriidilise isiku vastutus on füüsilise isiku süüteole lisanduv ega eksisteeri ilma selleta. Puuduliku töökorralduse näitena on praktikast teada juhtumeid, kus mobiiltelefonide parandajad kasutavad parandataval telefonil hädaabinumbri 112 valimist eesmärgiga testida SIM-kaarti sisestamata telefoni töökorras olekut. Selline tegevus ei ole hädaabinumbri 112 sihipärane kasutamine. KarS § 13 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada tegevusetuse eest. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt peab olema nõutav tegevus eeldatav ja võimaliku tagajärje vältimiseks tuleb juriidilise isik u puhul ära näidata füüsiline isik, kellel oli tegutsemiskohustus ja eeldatav tegutsemine . Eelnõuga kavandatava väärteokoosseisu puhul saab koosseisupärasena välja tuua ka näiteks olukorra, kus juriidilisele isikule kuuluvaid seadmeid kasutatakse Häirekeskuse töö häirimiseks ja juriidiline isik pole kasutusele võtnud piisavaid meetmeid, et sellist olukorda ära hoida. Eelnõu kohaselt nähakse vale hädaabiteate t eadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest ette karistus 200 trahviühikut või arest. Karistuse maksimaalse määra kujundamisel on eelnõu koostajad lähtunud KarS § 278 l õike 1 alusel eritalituste teadvalt valeväljakutse või väljasõidu põhjustamise eest ettenähtud karistusmäärast. See on kavandatavale sättele sisult kõige sarnasem väärteokoosseis. Kavandatava KarS § 278 1 l õike 1 alusel määratav maksimaalne karistusmäär on 100 trahviühiku võrra madalam kui KarS § 278 l õike 1 puhul. Eelnõu koostajad on lähtunud asjaolust, et eritalituse valeväljakutse või väljasõiduga kaasnevad riigile otsesed kulud, mida makstav trahvisumma aitab osaliselt kompenseerida. Kuna Häirekeskuse töö häirimisega seotud kulud on kaudsed, siis on kavandatava trahvi maksimaalne määr ka madalam. Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule võimalik määrata rahatrahv kuni 10 000 eurot. Vastav määr on oluliselt suurem KarS § 278 l õike 2 alusel määratavast maksimaalsest karistusmäärast, kuivõrd kuni 3200 euro ulatuses määratavat rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks. Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 9 ) . Arvestades KarS § 278 l õike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid, jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata täiendavat personali. Kuna Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave. Kavandatava KarS § 278 1 alusel kaitstav õigushüve on abivajava isiku elu ja tervis ehk võimalus saada elupäästvat abi, samuti keskkonna ja vara kaitset. Samuti on kaitstav õigushüve avalik võim – konkreetsemalt Häirekeskuse toimepidevus. PS § 28 lõige 1 kaitseb universaalset õigust tervisele ja PS § 16 õigust elule. Häirekeskuse töö segamisel seab teo toimepanija ohtu hädaabi vajaja õiguse saada asjaomast abi ja sellega riivab märkimisväärselt abivajaja õiguseid elu päästmiseks või tervise hoidmiseks saada vajalikku abi. PS § 19 lõige 1 kaitseb küll õigust vabale eneseteostusele, kuid lõike 2 kohaselt peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Uue väär teo koosseisu kehtestamine on seotud ka PS § 23 lõikega 1, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Eelnõu on kooskõlas PäästeS-ga, mis reguleerib Häirekeskuse ülesandeid. PäästeS § 5 l õike 1 1 p unkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne hädaabiteadete menetlemine. Kuna kavandatava väärteokoosseisuga kaitstakse Häirekeskuse toimepidevust hädaabiteadete menetlemisel, on see PäästeS-ga kooskõlas. PäästeS-is ei ole väärtegusid reguleeritud ja olemuselt sobitub kavandatav norm KarS-i struktuuri § 278 järgi. Sättel ei ole puutumust rahvusvahelise õigusega. Isiku vastutuselevõtmine Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik mitmetes riikides ( näiteks Belgia, Leedu, Holland, Malta, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia) . Eelnõu koostajad kaardistasid karistuspraktikat Euroopa Liidu riikides, kasutades abi Eesti Vabariigi alali s e lt esindus elt Euroopa Liidu juures . Samuti kasutati Internetiotsingut. Tulemused on kantud seletuskirja lisas 2 olevasse tabelisse. Analüüsitud riigid on võtnud kasutusele erinevaid mõjutusvahendeid. Osades riikides rakendatakse kõige leebema meetmena hoiatust (Leedu, Slovakkia, Sloveenia). Riikides, kus karistusena on võimalik määrata rahatrahv, ulatub trahvimäär 90 – 100 eurost (Belgia, Leedu) mitmekümne tuhande euroni (Holland, lisaks on Belgias s idevõrgu pahatahtlik u kasutamise eest on võimalik määrata trahv kuni 50 000 eurot ). Sealjuures tuleb arvestada, et karistatava teo olemus on määratletud erinevalt. Mitmetes riikides on karistusena võimalik määrata aresti (Poola) aga ka vanglakaristust (Belgias on kõne menetleja ähvardamise eest võimalik ette näha vanglakaristus 6 kuud kuni 5 aastat ; samuti on Hollandis ja Saksamaal võimalik määrata häirekeskuse töö segamise eest vanglakaristus kuni üks aasta). Menetletud süütegude arvu ei osanud vastused saatnud riigid valdavalt välja tuua, samuti ei ole riikides analüüsitud karistusvõimaluse mõju süütegude toimepanemisele. Eelnõuga kavandatav säte on kõige sarnasem Rumeenia praktikaga, millega eelnõu autorid tutvusid lähemalt. Rumeenias on Häirekeskuse töö häirimise eest võimalik määrata r ahatrahv ligikaudu 200 – 40 0 eurot (1000-2000 R umeenia leud) või 100 – 200 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd . Juhul kui tegu pannakse toime ühe aasta jooksul korduvalt, siis on vastavad määrad kahekordsed. Kokkuvõttes on riikide karistuspraktika Häirekeskuse töö häirimise eest väga erinev, sealjuures on võimalik raskematel juhtudel määrata rahatrahvi ja aresti kõrval ka vanglakaristust. See näitab, et Häirekeskuse töö häirimist on peetud nendes riikides sisejulgeolekule võrdlemisi suureks ohuks ja seetõttu ka tähtsustatakse süüteo toimepanijate vastutusele võtmise võimalust. Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse KorS-i § 35 1 . KorS-is muudetakse ja antakse uues sõnastuses § 35 1 , mis reguleerib hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemist. Muudatused ei ole sisulised, nendega ei kaasne muudatusi Häirekeskuse ega teiste asutuste töökorralduses, vaid paragrahvi sõnastus viiakse muutunud oludega kooskõlla. Sealjuures muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka selle sisu. Muudatuse kohaselt reguleeritakse §-s 35 1 h ädaabinumbrile ning riigiinfonumbrile eda statud informatsiooni töötlemist. Praegu ei ole pealkiri täpne, kuna paragrahvis ei ole reguleeritud vaid hädaabinumbrile 112 edastatud informatsiooni töötlemist, vaid ka Keskkonnaameti valvenumbrile edastatava informatsiooni töötlemist. Lõikest 1 tulenevalt salvestab Häirekeskus hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud tea b e. Sättest on välja jäetud lauseosa Euroopa ühtsele . Eestis on kasutusel üks hädaabinumber 112, mis on ühtlasi ka Euroopa ühtne hädaabinumber. Selle väljatoomine seaduses ei ole vajalik ja koormab asjatult sätte teksti. Häirekeskus salvestab ka riigiinfonumbrile 1247 saabunud teabe, kuid seda ei ole sõnaselgelt KorS-is reguleeritud. Ka PäästeS § 9 1 lõike 2 punkti 8 kohaselt kantakse HKSOS-i Häirekeskuse kõneside salvestised , mis hõlmab lisaks hädaabiteadetele ka abi- ja infoteadete salvestisi. Kehtiva KorS § 35 1 lõike 3 sõnastuse kohaselt salvestab Keskkonnaamet riigisisesele valvenumbrile 1313 edastatud informatsiooni looduskeskkonna ja -varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu sündmuse kohta . Osundatud valvenumber 1313 ei ole enam Häirekeskuse teenindatav. Alates 1. jaanuarist 2021 võtab Häirekeskus keskkonnainfo telefoninumbri 1313 asemel teateid vastu ühtsel riigiinfonumbril 1247. Lõikes 2 nähakse ette, et Häirekeskusele e dastatud teavet töötlevad seaduses sätestatud alusel ja korras Häirekeskus ning asutus, kelle tegevusalasse edastatud teave kuulub. Kehtiva KorS § 35 1 lõige 3 sätestab samuti, et edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud alusel ja korras Häirekeskus ja Keskkonnaamet. Haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt peab haldusorgan edastama talle edastatud taotluse pädevale haldusorganile. Muudatuse kohaselt reguleeritakse, et Häirekeskusel on õigus talle edastatud informatsiooni töödelda ka juhtudel, kui seda tehakse teise haldusorgani nimel ja sellele haldusorganile edastamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et Häirekeskus säilita b hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates. Kehtiva KorS-i § 35 1 lõike 5 kohaselt säilitatakse salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta. Seega lubab ka kehtiv KorS salvestisi säilitada üks aasta. Üheaastane tähtaeg on ka kehtivas HKSOS-i põhimääruses. HKSOS põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt säilitab Häirekeskus nimelt kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates. Isikustatuna säilitatakse HKSOS-is andmeid üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed pseudonüümitakse (PäästeS § 9 1 lõige 2 9 ). Ka HKSOS i põhimääruse § 8 lõike 3 kohaselt kajastatakse andmekogus andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu . Pärast nimetatud tähtaja möödumist eemaldatakse andmekogust isikuandmed. Salvestiste säilitamise tähtaeg on ühest küljest seotud isikuandmete minimaalse töötlemise printsiibiga, teisalt seotud HÄK-i enda vajadustega. Üheaastase tähtaja määramisel HKSOS põhimääruses lähtuti põhimõttest, et andmeid säilitatakse üksnes niikaua, kuni see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on viidatud IKÜM artikli 5 lõike 1 punktile e, mille kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, kuid ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumiseks või töötlemiseks. Tähtaeg on selline, et vajaduse korral oleks võimalik vastata teabenõuetele, teate edastaja järelepärimisele olukorra lahendamise kohta või teha järelevalvet abi- ja infoteate menetlemise üle. Ka Häirekeskuse praktika näitab, et üldjuhul esitatakse näiteks kaebused ja kahjunõuded Häirekeskuse vastu ühe aasta jooksul sündmuse toimumisest. Lisaks võimaldab selline tähtaeg Häirekeskusel koostada aruandeid ja statistilisi kokkuvõtteid. Üheaastane tähtaeg võimaldab ka näiteks koostöö- või arenguvestluste korral, mida peetakse vähemalt kord aastas, vahetul juhil tutvuda töötaja kõnede menetlemisega salvestiste abil ning seeläbi hinnata teenuse tagamise ja töötaja soorituse kvaliteeti. Kehtiv § 35 1 lõige 4 jäetakse uuest sõnastusest välja. Häirekeskuse salvestatud s alvestise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave PäästeS § 9 1 l õike 2 10 kohaselt ja puudub vajadus seda üle korrata . Põhimõte, et s alvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras , tuleneb avaliku teabe seadusest . Seetõttu puudub samuti vajadus seda täiendavalt reguleerida. Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse RTsMS-i. Peamiselt jäetakse muudatuse kohaselt välja sätted, mis reguleerivad kiireloomulisi missioone, sest kogu rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemine reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is. Eelnõu § 5 punktiga 1 täpsustatakse § 1 lõike 2 esime ses lause s, et RTsMS-i ei kohaldata rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemisel, kui see toimub rahvusvahelise kokkuleppe alusel esitatud või abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud abipalve alusel . Neid küsimusi reguleerib ka kehtiva RTsMS-i kohaselt PäästeS. Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks järgmised RTsMS-i sätted: § 2 punktid 4 ja 11 – nendes punktides on reguleeritud kiireloomulise missiooni ja päästemeeskonna mõisted . K una RTsMS ei reguleeri enam kiireloomulistel missioonidel osalemist (PäästeS reguleerib rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus mõistete säilitamiseks RTsMS-is; § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6 – nende sätetega on reguleeritud, et kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja sellel osalemist korraldab Päästeamet ning Päästeameti ülesannete sisu. Sarnased ülesanded lisatakse eelnõu kohaselt PäästeS-i 6. peatükki. RTsMS § 4 lõike 5 punktis 3 on reguleeritud, et Välisministeerium peab ekspertide andmekogu – säte tunnistatakse kehtetuks, kuna Välisministeerium ekspertide andmekogu enam ei pea; § 6 lõige 2 – lõikes on reguleeritud kiireloomulise missiooniga seotud kulude katmi ne Päästeameti eelarvest. See põhimõte on samuti eelnõus säilitatud. Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise kulude katmine sätestatakse eelnõukohases PäästeS §-s 31 11 ; § 7 lõige 4 – lõikega on reguleeritud, et Välisministeerium kooskõlastab osalemise kiireloomulisel missioonil enne asjakohase otsuse tegemist Siseministeeriumiga. Eelnõus (eelnõukohane PäästeS § 31 8 l õige 2) on säilitatud põhimõte, et kiireloomulisel missioonil osalemine tuleb Välisministeeriumiga kooskõlastada . § 8 lõige 4 – lõige reguleerib kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi valikut ekspertide andmekogu kaudu. Kuna Välisministeerium ekspertide andmekogu enam ei pea, siis puudub vajadus lõiget säilitada . § 9 lõi ke 3 kolmas lause – lõige reguleerib, et kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Päästeamet või missiooni korraldaja. S ama reguleerib eelnõukohane PäästeS § 31 12 lõige 2 , mille kohaselt võib Päästeamet lisaks seadusest tulenevatele sotsiaalsetele tagatistele päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osalemiseks sõlmida täiendava kindlustuslepingu. § 12 – paragrahv reguleerib kiireloomulisele missioonile lähetamise erisusi võrreldes muude tsiviilmissioonidega. Kuna RTsMS ei reguleeri enam kiireloomulistel missioonidel osalemist (PäästeS reguleerib rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus regulatsiooni säilitamiseks RTsMS is ; § 13 lõi ke 1 teine lause – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi tagasikutsumise kiireloomuliselt missioonilt Välisministeeriumiga. § 17 lõi ke 1 teine lause – Päästeamet kooskõlastab eksperdi kiireloomulisel missioonil täidetavad ülesanded Välisministeeriumiga. Eelnõu kohase PäästeS § 31 10 kohaselt allub päästemeeskonna liige kiireloomulisel missioonil osalemise ajal missiooni töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisorganile ning muudes küsimustes Päästeametile. § 17 lõige 5 – ekspert või päästemeeskonna juht esitab Päästeametile ülesande täitmise aruande kahe nädala jooksul kiireloomulise missiooni lõppemisest. Eelnõuga sellise kohustuse reguleerimisest loobutakse, sest infovahetus Päästeameti ja kiireloomulisel missioonil osaleva eksperdi vahel lepitakse kokku eraldi Päästeameti siseselt ; § 18 lõige 6 – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi lähetamisel kiireloomulisele missioonile tema tasustamise tingimused Välisministeeriumiga. Eelnõukohase PäästeS §- i 31 11 lõigetes 3 ja 4 nähakse ette selgemad alused tasu arvestuseks: aluseks võetakse lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga suurus. Erandina võib määrata suurema tasu, kuid mitte rohkem kui viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses; § 22 lõi ke 7 teine lause – kiireloomulise missiooni korral kantakse selles paragrahvis nimetatud kulud Päästeameti eelarvest. Kiireloomulise missiooniga seotud kulude kandmine reguleeritakse eelnõukohase PäästeS § 31 11 lõikega 2 . Eelnõu § 5 punktiga 3 jäetakse RTsMS-i § 23 lõigetest 8 ja 9 välja , et RTsMS-iga reguleeritud h üvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral kohaldub kiireloomulise missiooni korral. Kiireloomuliste missioonide korral rakendatavaid sotsiaalseid tagatisi reguleerib eelnõukohane PäästeS § 31 12 . Eelnõu § 5 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RTsMS-i § 23 lõike 10 teine lause ja § 25 lõige 4 . RTsMS-i § 23 lõike 10 teise lause kohaselt kiireloomulise missiooni korral kantakse eksperdi missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral makstav hüvitis Päästeameti eelarvest. PäästeS -i § 31 12 lõike 2 kohaselt laienevad k iireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osalemise ajal päästemeeskonna ja selle reservi liikmele sotsiaalsed tagatised ATS §-s 49 sätestatud alustel ja korras . ATS § 49 lõike 16 kohaselt makstakse hüvitisi ning kulud kaetakse riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve kaudu, kus isik oli teenistuses . Sellega on säilitatud põhimõte, et sotsiaalsete tagatistega seotud kulud kantakse Päästeameti eelarvest. RTsMS § 25 lõige 4 reguleerib kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekontrolli. Kuna kiireloomulistel missioonidel osalemist ja selleks valmistumist reguleerib edaspidi PäästeS, siis eelnõukohase PäästeS § 31 1 3 lõikega 2 sätestatakse, et Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme ettevalmistuse kiireloomuliseks missiooniks tema terviseseisundi perioodilise kontrolli ja vaktsineerimisega. Eelnõu § 6 kohaselt täiendatakse RHS-i § 50 . RHS -i § 50 täiendatakse uue punktiga 1 2 , mis näeb ette, et hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja hankelepingu ese on kiireloomulisel tsiviilmissioonil osalemiseks vajalik asi või teenus päästeseaduse tähenduses . Kiireloomuline missioon PäästeS-i (eelnõukoha se § 31 lõige 3) tähenduses on päästevõimekuse lähetamine välisriiki, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust. Niivõrd lühikese aja , kui 24 tunni jooksul on kiireloomulisel missioonil osalemisega seotud vahendite hankimine riigihangete seaduses ettenähtud tingimustel ja seadusega kooskõlas väga keeruline. Missioonideks pole võimalik selliselt valmistuda, et kõik vajalik on ette soetatud – nii missioonidel täidetavad ülesanded kui ka selleks vajaminevad vahendid on erinevad. RHS § -s 50 nimetatud erandite nimekirja täiendamine kiireloomulisel tsiviilmissioonil osalemiseks vajalik u as ja või teenus ega on oluline, kuivõrd päästemeeskonna lähetamise eel jääb väga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb kokku panna vajalik varustus ja korraldada logistika. Eelnõu § 7 kohaselt muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Lisaks eelnõu § 1 punktis 15 kavandatavale Päästeameti ülesandele abistada kiirabibrigaadi kiirabi osutamisel, täiendatakse eelnõuga TTKS-is sätestatud kiirabi osutamise korraldust. Praegu reguleerib TTKS § 61 lõige 2 kiirabibrigaadi õigust valdusesse siseneda ja see läbi vaadata. Eelnõu kohaselt tunnistatakse see säte kehtetuks ja täiendatakse TTKS §-i 17. Eelnõuga ei muudeta kiirabi osutamise sisuliselt, vaid kehtivat õigust täiendatakse senist tegevuspraktikat arvestades. Eelnõu § 7 punktiga 1 täpsustatakse TTKS §-s 17 lõigetega 4 6 –4 8 kiirabibrigaadi õiguseid kiirabi osutamisel. Muudatus ei ole sisuline, vaid senisest tegevuspraktikast tulenevalt täpsustatakse kiirabibrigaadi õiguseid kiirabi osutamisel. Eelnõukohase TTKS § 17 lõike 4 6 alusel saab kiirabibrigaad õiguse siseneda abivajaja või kolmanda isiku piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi (edaspidi valdusesse ) nende nõusolekuta. See on vajalik, kuna abivajaja võib olla teadvuseta, liikumatu vms, aga tema elu ja tervis on vaja päästa. Inimese elu päästmine on alati olulisem tema vara kaitsest ja heakorrast. Sealjuures on lubatud avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. Võib juhtuda, et valduse uks on küll kinni, kuid kiirabibrigaad saab selle ise avada kerge jõuga või siseneda kui uks on lukustamata. Sellisel juhul ei ole tarvis kaasata Päästeametit. Kui valdusesse sisenemisel on tarvis kasutada jõudu, teeb seda Päästeamet kohaldades vahetut sundi. Päästeamet valib vahendi, millega uks või värav maha murda, et patsiendini jõuda. Kiirabibrigaad tohib valdusesse siseneda, kui on alust arvata, et valduses viibib abivajav inimene, kellele on tarvis osutada kiirabi. Näiteks on naaber või lähedane kutsunud kellelegi kiirabi, kuid uks on lukus ning abivajaja ise ei saa ust avada. Praktikas antakse raadioside või mobiilside kaudu Häirekeskusele teada, milline kiirabibrigaad sisenes (kiirabibrigaad avab ukse või see lõhutakse, kui muul moel pole võimalik) ja kuhu valdusesse. Raadioeeter ja telefonikõned salvestatakse Häirekeskuses, lisaks paneb logistik sündmuse logid ning kiirabibrigaadi juht info kirja ka kiirabikaardile. Seega fikseeritakse valdusesse sisenemine ilma valdaja nõusolekuta alati kiirabikaardil ning sellest teavitatakse Häirekeskust. Pärast valdusesse sisenemist tagatakse valduse valve jms mõistlikus ulatuses. Kui võimalik, suletakse uks käepärast vahenditega (võtmed on võimalik toimetada kiirabibaasi hilisemaks üleandmiseks omastele) või oodatakse sugulane ära, teavitatakse KOV-i, pannakse lint jne. Olenevalt olukorrast tuleb kasutada mõistlikke meetmeid vara kahjustamise (sh varguse) vältimiseks. Siiski ei saa eeldada vara valve tagamist kiirabibrigaadilt, kui see tegevus võib kahjustada kiirabitöö kiirust või kvaliteeti. Sarnaselt valdusesse sisenemisega ei ole eelnõukohase TTKS § 17 lõike 4 6 alusel abivajaja või kolmanda isiku nõusolek vajalik kiirabi osutamisel valduse või vallasasja läbivaatamiseks. Läbivaatamine on lubatud muuhulgas abivajaja identifitseerimiseks. Abivajaja isiku kindlaks tegemine on vajalik, et tema eelnevat tervise seisundit arvestades osutada talle asjakohast abi. Näiteks on see vajalik, et teada saada, kas isikul on ravimiallergiaid, millised on tema kroonilised haigused jne. Lisaks vallasasja läbivaatamine võib aidata terviseseisundi põhjuse välja selgitamisel, mis omakorda parandab ravikvaliteeti. Näiteks, abivajajal olemasolevad ravimid ja meditsiinilised seadmed (näiteks, glükomeeter) võivad viidata konkreetsele kroonilisele haigusele (näiteks, raskekujulise allergiahoo leevendamiseks mõeldud ravimid) või üledoosi kahtlusele (näiteks, uimastid). Kiirabibrigaad tohib vaid siis isiku nõusolekuta siseneda valdusesse ning valdust läbi vaadata, sh avada uksi, kõrvaldada muid takistusi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: see on põhjendatult vajalik ohu väljaselgitamiseks; see on vajalik abivajajale kiirabi osutamiseks. Kui kiirabibrigaad ise ei saa valdusesse siseneda, kuna näiteks ust, väravat või akent avada ei õnnestu, on kiirabibrigaadil õigus kutsuda PäästeS-i § 13 2 lõike 5 kohaselt appi Päästeamet, kellel on takistuse kõrvaldamiseks sobivad tööriistad ja oskused (eelnõukohase TTKS § 17 lõige 4 7 ). Päästeameti kaasamise õiguslikku alust on lähemalt avatud eelnõu § 1 punkti 15 selgitustes. Samuti on kiirabibrigaadil õigus kaasata üldkorrakaitseorganina PPA, kui selleks tekib vajadus. Eelnõu kohase TTKS § 17 lõikega 4 8 reguleeritakse kahju hüvitamist. Kui kiirabibrigaad on valdusesse sisenemisega, valduse või vallasasja läbivaatamisega tekitanud isikule kahju, kuid sisenemine või läbivaatamine on olnud õiguspärane ning vastanud kõigile seaduses loetletud tingimustele, siis kiirabibrigaadi pidaja ei ole kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Kiirabi on tervishoiuteenus, mille osutamise käigus tekib võlaõigussuhe abivajaja ja abiosutaja vahel. Seega kohaldub võlaõigusseadus (edaspidi VÕS ), mille §-i 103 alusel on rikkumine vabandatav eelkõige vääramatu jõu tõttu. VÕS § 103 lõike 2 järgi on vääramatuks jõuks asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või asjaolu või tagajärje ületaks. Seetõttu lisatakse käesoleva eelnõuga TTKS §-i 17 uus lõige, mis näeb ette, et kiirabibrigaadi valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatamisega tekitatud kahju loetakse vääramatust jõust tekitatud kahjuks. Näiteks kiirabibrigaadi liige lõhub kogemata köögikapi ukse, teadmata, et selle uksehing juba enne logises ja eesmärk oli vaadata, kas abivajaja ravimid on seal. See on vääramatust jõust põhjustatud kahju, kuna kiirabibrigaadi liige ei osanud ette arvata, et kapiuks puruneb, kuid tal oli tarvis sinna kappi vaadata. Kui kiirabibrigaad siseneb ise valdusesse, avades veidi pehkinud värava kerge jõuga, siis loetakse see samuti vääramatust jõust põhjustatud kahjuks ning kiirabibrigaadi pidaja ei pea värava kahjustamisega tekitatud kahju hüvitama. Eelnõu § 7 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 61 lõige 2. Kiirabi valdusesse sisenemise ja läbivaatuse õigus reguleeritakse TTKS-is uute lõigetega §-s 17. Kiirabibrigaadile on kehtiva TTKS § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorgani ülesanne. Muu kehtiv õigus ei määratle kiirabibrigaadi korrakaitseorganina, seega on TTKS-s sisalduv erand. Tegelikku riikliku järelevalve pädevust seadustest ei tulene. Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse eriliik, eksternne, suunatud halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja tõrjumisele. Riikliku järelevalvega tegelevad vaid korrakaitseorganid. Kiirabibrigaad osutab tervishoiuteenust, mis toimub eraõiguslikul alusel. Kiirabibrigaadi pidajaks on TTKS § 18 lõike 1 alusel sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. Kiirabibrigaadi tegevuse eesmärk on abistada inimest terviserikete korral – anda abivajajale esmaabi ja toimetada vajaduse korral haiglasse. Riiklikku järelevalve ülesannet olemuslikult kiirabibrigaadil ei ole. Kuigi kiirabibrigaadile TTKS § 61 lõike 2 alusel antud korrakaitseorganina tegutsemise õigus on kooskõlas avaliku huviga, on see vastuolus asjaoluga, et kiirabibrigaadi pidaja on eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab kiirabibrigaadi kaudu üksnes kiirabi teenust. Muudatus on ajendatud asjaolust, et eraõiguslikule isikule on seadusega antud ülemäärane korrakaitseline ülesanne. Puudub vajadus anda kiirabile valdusesse sisenemise õigus KorS-i tähenduses. Kiirabibrigaad saab pöörduda teiste korrakaitseorganite poole, kellel on õiguspäraselt antud õigus jõuga valdusesse siseneda ning sel viisil pääseda abivajaja juurde. TTKS-is sätestatakse viiteta KorS-le kiirabibrigaadi õigus siseneda abivajaja või kolmanda isiku valdusesse tema nõusolekuta, samuti antakse õigus abivajaja või kolmanda isiku nõusolekuta läbi vaadata abivajaja või kolmanda isiku kinnisasi, ehitis või ruum ning vallasasi. vaadata valdus või vallasasja läbi . Ka kehtiva TTKS § 61 lõike 2 alusel võib kiirabibrigaad siseneda valdusesse ja see tegevus on nii abivajaja kui ka laiemalt avaliku huviga kooskõlas. Avalik huvi on, et ka edaspidi oleks kiirabibrigaadil õigus siseneda abivajaja või kolmanda isiku valdusesse, et abivajajat abistada. See ei peaks tuginema KorS-le, vaid valdkondlikus seaduses sätestatud õigusele siseneda valdusesse isiku nõusolekuta, et kiirabi osutada. Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse TuOS-i § 23 . TuOS § 23 lõiget 4 täiendatakse peale sõna loata sõnadega ja tasu maksmata . V eeseadus e § 188 lõike 1 punkt 1 lubab veeloata võtta vett hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel . Kustutusvee võtmise eest tasu maksmist on täpsustatud ÜVVKS -is. ÜVVKS § 44 lõikes 2 on sätestatud , et päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas. ÜVVKS - i kohaselt kasutatakse ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast vett TuOS-s sätestatud alustel, mis tähendab muu hulgas ka seda, et veevõtukohast võib pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks vett võtta valdaja loata. Päästeameti jaoks ei oma tähtsust, kas vett võeti veetrassil asu vast veevõtukohast või mahutist. Kuna praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise osas olnud eriarvamusi, siis on asjakohane lisada kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõte sarnaselt ÜVVKS-le ka TuOS - i. See loob õigusselguse ka veevõtukoha omaniku jaoks, kelle kohustus on tagada veevõtukoha pidev kasutatavus, sh nõutav veekogus – kui vett veevõtukohas pole, tuleb veevõtukoha omanikul see sinna korraldada. Muudatus ei ole sisuline. Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse VTMS-i § 52 . VTMS -i § 52 täiendatakse uue lõikega 8 1 , millega nähakse ette, et käesoleva eelnõuga kehtestava KarS § 278 1 kohase uue väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on PPA. Muudatus on seotud eelnõu §- s 3 tehtava KarS-i muudatusega. Kuna PPA on mitmekülgse menetluspädevusega ja on ka seni menetlenud tegusid, mis sisult seisnevad Häirekeskuse töö häirimises , siis ei ole Häirekeskusele otstarbekas uut ülesannet pann a. Lisaks, Häirekeskuses ei ole praegu väärtegude menetlemise pädevust, sh oskusteavet taoliste menetluste läbiviimiseks. Ka Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad väärteod ei kuulu Päästeameti pädevusse. Samuti puudub mõlemal asutusel juurdepääs vajalikele andmetele, et menetlust oleks võimalik efektiivselt läbi viia. Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA menetluskoormuse olulist kasvu. Seetõttu puudub ka vajadus värvata täiendavat tööjõudu või teha muudatusi töökorralduses. Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtmise puhul on peamine takistus olnud asjaolu, et kehtivas KarS-is ei ole süüteokoosseisu, mille tunnustele sellised teod vastaksid ja toimepanijat oleks võimalik vastutusele võtta. Kavandatavale sättele kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel 2023. aastal 97 menetlust . Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi. Eelnõu § -ga 9 nä hakse ette seaduse jõustumisaeg. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 202 6 . aasta 1. märtsil . Eelnõu kohaselt jäetakse lühike üleminekuaeg, kuna kavandatavad muudatused ei eelda tööprotsessides oluliste muudatuste tegemist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised mõiste d: 1) vale hädaabiteade; 2) päästeüksus. Vale hädaabiteatega on tegemist k ui hädaabinumbril 112 tehtud kõnest ei selgu abivajadus ja ühendust on võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus. See tähendab sisuliselt Häirekeskuse töö häirimist. Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade kasutamist, kuid KarS - is ühtlase sõnakasutuse hoidmiseks võetakse eelnõuga kasutusele uus mõiste . Mõiste sisustatakse siseministri määruses (vt rakendusakti kavand nr 1) . Päästeüksus hõlmab lisaks kehtivas õiguses kasutatavale mõistele päästemeeskond erinevaid Päästeameti operatiivarvestuses olevaid päästeüksuseid, sealhulgas välijuhte või päästeautot ainult alarmsõidukijuhiga (muuhulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju d Muudatus I: rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl ning rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise regulatsiooni ajakohastamine ning koondamine ühte seadusesse Muudatusega korrastatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist, sealhulgas Eesti päästemeeskonna osalemise korraldust tsiviilmissioonidel. Kui praegu kohaldatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemisele nii PäästeS-i kui ka RTsMS-i, siis muudatuse kohaselt reguleerib seda vaid PäästeS. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Pä ästeamet . Pä ästeametis töötab umbes 2000 teenistujat . Mõju avaldub nii päästemeeskonna reservi ( 3 86 lii get) tegevust koordineerivale teenistujale (1 teenistuja) kui ka päästemeeskonna reservile, kellest umbes pool on Pä ästeameti t eenistujad . P äästemeeskonna ja selle reservi liikmed osalevad päästemeeskonna ja selle reservi tegevuses vabatahtlikult . Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju sihtrühm II Terviseamet. Terviseametis töötab 282 teenistujat . Meditsiinirühma kuulub 177 inimest, kellest enamus töötab väljaspool Terviseametit. Vastavalt Päästeameti ja Terviseameti kokkuleppele korraldab Terviseamet päästemeeskonda kuuluva meditsiinirühma tegevust. Selle ülesandega tegeleb üks koordineerija. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus väike . Avalduv mõju ja mõju olulisus Avalduv a mõju olemus on mõlemale asutusele sarnane , kuid Terviseametile avaldub kaudselt läbi selle, et päästemeeskonna reservi kuuluvad meditsiinivaldkonna töötajad . Muudatuse tulemusel on m issioonidel osalemine mõlema asutuse jaoks selgem ja päästemeeskonna reservi liikmete hulgas soositum. Pakkudes missioonidel ja selleks vajalikul väljaõppel osalemiseks õiglaseid sotsiaalseid tagatisi, lihtsustab see sobivate spetsialistide leidmist. Rahvusvahelised missioonid, koolitused ja õppused annavad kogemusi, mida on võimalik rakendada ka riigisiseselt. Kiireloomulisel missioonil osalemine on siiski juhuslik ja harv . Tegemist on olukorraga, kui teises riigis on tekkinud ulatuslik kriisiolukord, mi lle on põhjusta n ud näiteks maavärin või üleujutus. Pä ästeametis on mitme teenuse arendamisele oluliselt kaasa aidanud rahvusvahelise koostöö käigus saadud kogemused. Näitena võib tuua varingupäästetööd, keemia , bioloogilise, radioloogilise- ja tuumaõnnetusega seotud hädaolukorrad. Missioonil osalevate isikute teadmised ja kogemused aitavad kaasa laiapõh jal ise riigikaitse arendamisele ning elanike kriisideks valmistumisele. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on m õju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuna protsessid reguleeritakse selgemalt ja dubleerimata. Muudatuse kohaselt saavad Päästeamet ja Terviseamet kiireloomulisi pääste- ja humanitaarabimissioone tulemuslikumalt läbi viia. Mõju rahvusvahelistele suhetele Muudatustel on kaud ne mõju rahvusvahelistele suhetele. Euroopa Liidu liikmesriigid on Lissaboni lepinguga kinnitanud, et hädaolukordade ennetamisel, valmisoleku tagamisel ja reageerimisel ollakse solidaarsed ehk aidatakse ja toetatakse üksteist. Panustades kiireloomulistel pääste- ja humanitaarabimissioonidel, aitame kaasa riigil olemasolevate võimaluste piires stabiilsuse ja rahu saavutamisele. Ühtlasi kindlustame seeläbi kaudselt ka oma riigi julgeolekut. Muudatus II: päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale tehakse nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll Muudatuse kohaselt tehakse päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll . Sellega seoses võib Päästeamet nõuda ka isikuankeedi täitmist . Eelnõu kohaselt antakse siseministrile volitus isikuankeedi vormi kehtestamiseks. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm PPA ja Päästeamet . Nõuetele vastavuse kontrolli, sh taustakontrolli tegevate teenistujate arv on väike, täpsemat arvu ei avalikustata. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Peamine mõju avaldub isikute arvu kasvus, kelle kohta on vaja teha nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll. Kuna isikut kontrollitakse ühekordselt, siis mõju avaldub isiku kandideerimisel päästemeeskonna reservi liikmeks ning nõude jõustumisel ka päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete kontrollimisel, keda seni ei ole kontrollitud (Päästeameti teenistujate taustakontroll on teenistusse astumisel läbi viidud ja neile eelnõu kohaselt nõuetele vastuse kontrolli, sh taustakontrolli ei tehta) . Hilisem nõuetele vastavuse kontroll tehakse vajaduse ilmnemisel ehk kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta seaduses sätestatud nõuetele . Päästemeeskonna reservi kuuluvaid Päästeameti väliseid liikmeid on umbes paarsada ja nende kontrollimise periood jaguneb kolme aasta peale. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik ette prognoosida, kuid eelduslikult on neid vähe. Ebasoovitava mõju risk on väike . Kuigi muudatusega kaasneb asutustele halduskoormus, ei kaasne kontrollide tegemisega töökoormuse olulist kasvu ega vajadust töökorraldust muuta. Muudatuse tulemusena tagatakse usaldusväärne ja nõuetele vastav päästemeeskonna reserv. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA-le ja Päästeametile väheoluline. Sotsiaalne , majanduslik mõju Mõju sihtrühm Päästemeeskonna reservi liikme kandidaa did ja päästemeeskonna reservi kuuluvad isikud, kelle suhtes ei ole varem nõuetele vastavust hinnatud (ligikaudu paarsada inimest). Päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik ette prognoosida, kuid eelduslikult on neid vähe ja sihtrühma saab seega hinnata väikseks . Avalduv mõju ja mõju olulisus Nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll tehakse üks kord, et veenduda isiku nõuetele sobivuses. Vaid erandkorras on võimalik nõuetele vastavust kontrollida ka hiljem, kui ilmneb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta enam nõuetele . N ii mõju ulatus kui ka sagedus on väike, kuivõrd tegemist on ühekordse tegevusega, millega ei kaasne kohanemisraskusi või muid olulisi muutusi sihtrühma käitumises . Kui päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimisel nõutakse isikult isikuankeedi esitamist, tuleb see esitada. On tavapärane praktika, et kui kuhugi soovitakse kandideerida, tuleb enda kohta vajalikud andmed esitada. Seega võib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimisel kaasneda isikule kohustus esitada enda kohta vajalik info. Seejuures tuleb aga märkida, et kandideerimine päästemeeskonna reservi on vabatahtlik ja isikuankeedi täitmine on vajadusel ühekordne tegevus. Eelnõuga ei kaasne elanikele kohustust enda kohta andmeid esitada. Halduskoormus isikuankeedi täitmise näol on seega välditav, st nõue ei ole kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt kuulu ka „üks sisse, üks välja“ reegel antud juhul kohaldamisele. I sikuankeedis küsitakse vaid neid andmeid, mis on kandideerimiseks vajalikud ja seadusega ette nähtud. Kandideerija saab isikuankeeti täites ka ise hinnata, kas ta sobib päästemeeskonna töös osalema. Nii võib isikuankeedi täitmisel selguda, et kandideerija taust ei ole selline, mis võimaldaks tal kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna töös osaleda. Isik võib seetõttu ka kandideerimisest loobuda. Sellisel juhul on isiku jaoks ebasoovitav mõju see, et ta ei saa soovitud tegevuses ehk missioonil ja selle ettevalmistuses osaleda. Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Eneseteostusvabaduse üheks elemendiks on tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Ka taustakontrolli läbimine selleks, et kandideerida päästemeeskonna reservi liikmeks on sisult tegutsemisvabaduse riive . Lisaks riivab taustakontroll ja isikuandmete töötlemine ka õigust eraelu puutumatusele. Eraellu võidakse sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kuivõrd muudatusega kaasneb põhiõiguste riive, on ebasoovitavate mõjude risk suur. Põhiõiguse riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Siinkohal on oluline märkida, et infot küsitakse ja taustakontrolle tehakse laiemalt turvalisuse tagamise eesmärgil, et isiku usaldusväärsuses veenduda. Isikuankeedis küsitakse ainult seadusest tulenevaid andmeid ja neid, mis on vajalikud, et hinnata kandideerija sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks. Oluline on märkida, et p äästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis peavad tagama siseturvalisust ja riigi julgeolekut ning esindama Eesti riiki . Võttes arvesse kiireloomulisel missioonil osalemise olemust, julgeolekuolukorda ning infot, millega päästemeeskonna ja selle reservi liige puutub kokku, on taustakontroll proportsionaalne meede selleks, et tagada vajalik turvalisus ja ohutus. Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi saavutada mõnel muul, üksikisikut vähem rõhuval viisil (näiteks ei piisa ainult isiku suusõnalistest ütlustest). I nimeste turvalisus ja ohutus ning avaliku korra kaitse kaaluvad üles riivest tingitud kahju. Isikuandmete töötlemisega kaasneb ka riive isikuandmete kaitse õigusele, kuna taustakontrolli tehes töödeldakse isiku kohta erinevaid andmeid, et veenduda tema usaldusvääruses. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Kui lisada PäästeS-i õigus andmeid töödelda, et hinnata isiku sobivust päästemeeskonna reservi liikmena osaleda kiireloomulistel missioonidel, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks eraldi andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist. Tegemist ei ole eriliiki isikuandmete ulatusliku töötlemise ega isiklike aspektide süstemaatilise ja ulatusliku hindamisega, mis põhineks automaatsel isikuandmete töötlemisel. Ka ei kaasne muudatusega avalike alade ulatuslikku süstemaatilist jälgimist. Isikuandmeid säilitatakse turvalises keskkonnas nagu kõigi teenistujate andmeid. Seega ei teki päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide ja päästemeeskonna reservi liikmete andmete töötlemisel ka suuremaid turvariske. Juurdepääs sellistele andmetele on reguleeritud asutuse sees. Arvestades, et isikud ise esitavad vormil nõutud andmed , teavad nad arvestada, kuidas ja mis eesmärgil nende andmeid töödeldakse , mh on nad teadlikud sellest, et läbida tuleb taustakontroll, mille raames nende isikuandmeid töödeldakse. Järeldus mõju olulisuse kohta Võttes arvesse ebasoovitavate mõjude riski, on k okkuvõttes muudatuse mõju sihtrühma jaoks oluli ne. Muudatus III: Häirekeskus saab hädaabinumbri 112 kaitseks teenuse toimepidevust ohustavale ühendusele rakendada ooteaega Muudatuse kohaselt võib hädaabi teadete menetlemise toimepidevuse tagamiseks rakendada teenust ohustavale terminalseadmega ühendusele ooteaega. Abivajaduseta ühenduse ootelepane kuga saab kaitsta hädaabiteadete menetlemise toimepidevust hädaabinumbri 112 kõneliine ummistava tegevuse korral. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus enamikku Häirekeskuse teenistujaid – teenistuskohti on asutuses kuni 2 65 . Muudatus avaldab kõige olulisemat mõju päästekorraldajate tööle , kes moodustavad valdava osa Häirekeskuse teenistujatest. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu koostajad näevad ka kõnesoleva muudatuse peamist mõju Häirekeskuse osutatava hädaabiteenuse toimepidevusele – hädaabinumbri 112 sideliine ummistavate või muul viisil hädaabinumbril 112 ilma abivajaduseta tehtavate ja tööd segavate kõnede korral on need võimalik panna teatud ajavahemikuks ootele. S uhtluseta lühikesed, vaid mõned sekundid kestvad kõned ehk nn tirtsutamised ei jõua selle aja jooksul liinile. Kuni kahe sekundilisi helistaja poolt loobutud kõnesid on 10% kõikidest hädaabinumbrile 112 laekuvatest kõnedest (kokku on helistaja poolt loobutud kõnesid 14%). Samuti on meedet võimalik rakendada näiteks juhul, kui kõnesid teeb rikkis seade või kui helistaja abivajaduse puudumine on konkreetsel juhul kindlaks tehtud, kuid isik jätkab endiselt hädaabinumbril 112 helistamist. Seadmed ja hädaabinumbrile kiire abi vajaduseta helistajad võivad hädaabiliini hõivata sadu kordi ööpäevas ja tuhandeid kordi kuus. Üks helistaja on Häirekeskusega 13 kuu jooksul olnud kokku kõnes ligi 28 tundi ning teinud u 2600 kõne hädaabinumbrile 112, kus ei ole selgunud kiirabi, pääste või politsei abi vajadust . Samuti avaldab muudatus mõju Häirekeskuse ressursside tõhusale kasutusele, kuna väheneb vajadus abivajaduseta kõnedele vastata. Meetme eesmärk on võimaldada kiirelt reageerida Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga lisatava uue väärteokoosseisu KarS § 278 1 alusel on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, kuid menetlusele kulub teatud aeg ja karistuse mõju saabub viivitusega. Seetõttu on meede oluline, et Häirekeskuse töö häirimisele oleks võimalik kiirelt reageerida ja häiriv tegevus lõpetada. Kaudselt avaldab see mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, kuid eelduslikult on otsene mõju üksikisikule (kõnesid menetlevale päästekorraldajale) harv ja sihtrühma käitumises märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Meetme rakendamiseks on vaja uuendada hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev olukorra seiresüsteem meetme rakendamiseks. Tuleb panna paika, millistel tingimustel kõne ootelepanekut rakendatakse. Häirekeskusele ei kaasne ulatuslikke töökorralduslikke muudatusi, kuid töökorralduses vajab täpsustamist, kuidas meetme rakendamise vajadus tuvastatakse ja kuidas meedet rakendatakse. Protsessi juurutamine otseseid kulusid ei tekita. IT arendus on tehtud. Järeldus mõju olulisuse kohta K okkuvõttes on mõju Häirekeskusele oluline, kuid positiivne. Mõju sihtrühm II PPA ja Päästeamet . Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus mõjutab eelkõige abiandjate tööd. PPA-s on sihtrühma suuruseks hinnatud ligikaudu 2000 inimest (800 patrullpolitseinikku ja ligi 1200 abipolitseinikku). Kokku on teenistujaid PPA-s suurusjärgus 5000. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk tegelevad operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat . Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus PPA-le ja Päästeametile avalduv mõju on sarnane muudatuse I V juures kirjeldatule. Kui Häirekeskuses on tagatud hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, siis mõjub see soodsalt ka nende asutuste ülesannete täitmisele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad saadetud abi osutama. M õju avaldub aga eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA ja Päästeameti jaoks positiivne ja väheoluline. Sotsiaalne mõju, sh mõju tervishoiule Mõju sihtrühm III Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,3 7 miljoni inimese . Muudatus mõjutab otseselt inimesi, kes pöörduvad Häirekeskuse poole kiire abi saamise vajadusega ja nende võimalust saada abi osutajalt asjakohast abi. 202 3 . aastal tehti hädaabinumbrile 112 kokku 1 156 528 kõnet ja kiire abi vajadusega inimeste abistamiseks saadeti abi osutajad välja 387 973 korral . Kokkuvõttes on nii otseselt kui ka k audselt mõjutatud sihtrühm suur . Avalduv mõju ja mõju olulisus Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega inimesed. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise sagedus ja ulatus eelduslikult väikesed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on üldjuhul juhuslik ja harv. Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiire ühenduse saamise viibimine ohustada tema elu ja tervist – seetõttu on oluline, et Häirekeskus saab hoida hädaabinumbri 112 sideliinid vabad tegeliku abivajadusega kõnede vastuvõtmiseks . E basoovitav mõju võib avalduda isikule, kelle suhtes ooteaega rakendatakse. Samas vajab rõhutamist , et oote aega rakendatakse väga lühiajaliselt ehk sekunditeks, mistõttu ei saa ka ootele pandud isiku , isegi kui tal on või tekib tegelik abivajadus , jaoks otsene mõju olla negatiiv ne . Selli st lühiajalist ooteaega ei saa eelduslikult pidada õigel ajal meetme tõttu abi saamisel takistuseks olevaks. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on m uudatus sihtrühma jaoks pigem vähe oluline . P ositiiv n e mõju avaldub sihtrühmale läbi abi parema kättesaadavuse. Mõju sihtrühm I V Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid . Kiirabibrigaadides tööt ab ligikaudu 1500 inimest. Sealjuures k iirabibrigaadi pidajaid on Eestis praegu 10, kolmeliikmelisi kiirabibrigaade kokku 102 . Muudatus mõjutab pigem kaudselt, aga kogu sihtrühma . Avalduv mõju ja mõju olulisus Sarnaselt muudatuse IV juures kirjeldatule, avaldub muudatuse soodne mõju kiirabi operatiivtegevusele. Samas mõju avaldub eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta K okkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline . Muudatus IV: kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik isik vastutusele võtta Häirekeskuse töö häirimise eest Muudatuse kohaselt kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik isik võtta vastutusele v ale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest . Uue koosseisu alusel väärtegude kohtuväline menetleja on PPA. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse II I juures. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kuigi muudatus avaldab kaudsemalt mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, on eelduslikult otsene mõju harv ja sihtrühma käitumises märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Samuti ei ole vaja teha muudatusi töökorralduses. Eelnõu koostajad näevad muudatusel peamist mõju Häirekeskuse osutatava hädaabiteenuse toimepidevusele. Hädaabiteadete menetlemise korra § 4 lõike 2 kohaselt võtab Häirekeskus hädaabinumbril 112 saabunud kõne vastu üldjuhul kümne sekundi jooksul ja alustab selle menetlemist. Töö häirimisel satub hädaabiteadete menetlemise toimepidevus ohtu, kuna ka abivajaduseta Häirekeskusega ühenduse võtmisel võtab helistamise põhjuse väljaselgitamine aega ja tegeliku abivajadusega inimene ei pruugi sel ajal liinile saada. Seega hädaabiteenuse toimepidevuse vaatest on mõju selgelt positiivne. Muudatusega ei kaasne Häirekeskusele ebasoovitavaid mõjusid. Järeldus mõju olulisuse kohta M uudatus on Häirekeskuse jaoks vähe olulise, kuid positiivse mõjuga. Mõju sihtrühm II PPA. Muudatus avaldab otsest mõju PPA ametnikele, kes menetlevad väärtegusid. Uurijaid on PPA-s ligi 800. Sama palju on patrullpolitseinikke, kes menetlevad oma põhiülesannetega seotud väärtegusid. Arvestuslikult jaguneb koormus ligikaudu 100 menetleja vahel ( PPA -s on kokku ligi 5000 teenistujat ) . Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike . Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt pannakse väärteo kohtuvälise menetle mise ülesanne PPA-le. PPA on Häirekeskuse segamisega seotud tegusid menetlenud ka seni. Probleemiks on eelkõige olnud asjaolu, et KarS-is ei ole reguleeritud süüteokoosseisu, mille tunnustele Häirekeskuse töö häirimisega seotud teod vastaksid. Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA menetluskoormuse olulist kasvu, mille tõttu tuleks palgata täiendavat tööjõudu, samuti puudub vajadus teha muudatusi töökorralduses. Kavandatavale sättele kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS § 278 praktika näitab, et PPA alustas vastavaid menetlusi 2023. aastal 97. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kavandatava koosseisu puhul kohaldatakse üldmenetlust. Kokku registreeris PPA 2022. aastal 23 066 väärtegu, mille suhtes viidi läbi üldmenetlus (2022.a – 22 819, 2021. aastal 26 352) . Seega muudatus ei mõjuta märkimisväärselt PPA menetluskoormust ega ka eraldiseisvalt iga menetluse läbiviijat . Eelduslikult tuleb konkreetsel väärteomenetlejal eelnõuga lisatava väärteokoosseisu alusel tegusid menetleda harva. Muid e basoovitavaid mõjusid eelnõu koostajad ette ei näe. Muudatusel võib olla ka kaudne mõju PPA ülesannete täitmisele. Kui Häirekeskuses on hädaabiteadete menetlemine häiritud , siis viibib ka teabe edastamine PPA-le ressursi väljasaatmiseks , st PPA ei saa reageerida, sest teadet pole tulnud . Seetõttu on muudatusel , millega hädaabiteenuse toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka PPA ülesannete täitmise toimepidevusele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad saadetud abi osutama. Järeldus mõju olulisuse kohta Kuivõrd n egatiivne mõju seoses menetluskoormuse kasvuga avaldub PPA-le harva ja selle ulatus on eelduslikult väike ( mõju ulatus sõltub menetluste arvust ) , on k okkuvõttes mõju sihtrühmale pigem ebaoluline. Mõju sihtrühm III Pä ästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk tegelevad operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat . Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Sarnaselt PPA-le võib muudatus el olla kaudne mõju ka Päästeameti operatiivtegevusele . Kui Häirekeskuses on hädaabiteadete menetlemine häiritud , siis viibib teabe edastamine ka Päästeameti ressursi väljasaatmiseks . Seetõttu on muudatusel, millega hädaabiteenuse toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka Päästeameti ülesannete täitmise toimepidevusele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad saadetud abi osutama. Päästeameti töökorralduses muudatusi ei kaasne , mõju avaldub harva ja selle ulatus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Järeldus mõju olulise kohta K okkuvõttes on muudatus Päästeameti jaoks väheoluline. Mõju sihtrühm IV Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid . Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse I II juures. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt avaldub kiirabibrigaadi pidajatele ja kiirabibrigaadide operatiivtegevusele sarnane soodne mõju, mis on välja toodud teiste abiosutajate – PPA ja Päästeameti puhul. Samas mõju avaldub eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline . Sotsiaalne mõju, sh mõju tervishoiule Mõju sihtrühm V Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond . Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse I II juures. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega inimesed. Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, siis eelduslikult väheneb selliste tegude toimepanemine ja paraneb abivajajate võimalus kiire abi vajaduse korral asjakohast abi saada. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise sagedus ja ulatus eelduslikult väiksed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on üldjuhul juhuslik ja harv. Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiirelt ühenduse saamise viibimine ohustada tema elu ja tervist. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on muudatus oluline ja avaldab sihtrühmale positiivset mõju läbi abi parema kättesaadavuse. Mõju sihtrühm V I Isikud, kes häirivad Häirekeskuse tööd . Varasema praktika ja Häirekeskuse statistika alusel võib alustatavate menetluste arvu Häirekeskuse tööd häirivate tegude eest hinnata suurusjärgus 150 menetlust aastas või vähem. Eelnõu koostajad lähtuvad eeldusest, et väärteomenet l ustes on menetlusaluste isikute arv samas suurusjärgus kui on alustatud menetlusi. 2023. aastal menetles PPA väärtegu 66 176 inimese suhtes (2022.a – 66 098, 2021. aastal 67 367 inimese) . Seega sihtrühma suurus on pigem väike võrreldes aastas PPA alustatavate väärteomenetluste koguarvuga. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, siis eelduslikult on sellel preventiivne mõju ja väheneb selliste tegude toimepanemine. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on siiski hinnatud harvaks, sest esmase meetmena on käesoleva eelnõu kohaselt võimalik panna Häirekeskuse töö segamisel konkreetselt numbrilt tehtavad kõned teatud perioodiks ootele ja sellega segav tegevus peatada. Karistamine on järgmine samm, kui isik endiselt segavat tegevust jätkab või teeb seda korduvalt. Kuigi teo toimepanijaid on seni olnud keeruline vastutusele võtta, tuleb nendel isikutel Häirekeskuse töö häirimisel edaspidi arvestada, et teo eest on võimalik saada karistada . Väärteo eest mõistetav maksimaalne karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamisel ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt kuni 1600 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast. Järeldus mõju olulisuse kohta K uivõrd sihtrühm on väike, mõju avaldub eelduslikult harva ja selle ulatus on väike, on mõju sihtrühma jaoks ebaoluline . Muudatus V : täiendatakse PÄIS-i ja HKSOS-i pida mise regulatsioone Muudatused hõlmavad PÄIS-i ja HKSOS-i pidamisega seotud korralduslikke küsimusi – täpsustatakse töödeldavaid isikuandmeid, andmekogude põhimääruste reguleerimisala ja nende pidamise eesmärk e . Mõju isikuandmete töötlemisele Eelnõu ga ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid PÄIS-is ja HKSOS-is olemasolevate isikuandmete töötlemist . Ka töödeldavate andmete koosseisu ei suurendata, välja arvatud PÄIS-s ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmete osas. Ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid hakatakse töötlema selleks, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta. PÄIS-i kantakse sellisel juhul ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed, eriliigilisi isikuandmeid PÄIS-i ei kanta. PÄIS-i ja HKSOS i kantavate isikuandmete reguleerimisega tagatakse suurem õigusselgus ja isikuandmete kaitse üldmääruse läbipaistvuspõhimõtte järgimine. Samuti täpsustatakse PäästeS-is, mida täitevvõimul on lubatud volitusnormi alusel PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise põhimäärustes reguleerida. Ühtlasi sõnastatakse muudatus t ega täpsemalt andmekogude pidamise eesmärk. Kokkuvõttes luuakse andmesubjektile selgem ülevaade, millisel juhul ja eesmärgil tema andmeid võidakse PÄIS-is ja HKSOS-is töödelda. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Muudatusega ei kaasne mõju muudes mõjuvaldkondades. Muudatus VI: tagatakse parem õigusselgus olukorras, kus Päästeamet abistab kiirabibrigaadi valdusesse sisenemise l ukse või värava avamisel või muu takistuse kõrvaldamisel Muudatuse sisu on suurem õigusselgus – eelnõu kohaselt ei kujundata ümber senist praktikat, vaid täpsustatakse, mida on Päästeametil õigus teha kiirabibrigaadi abistamisel. Muudatuse kohaselt võib Päästeamet kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel . Muudatus avaldab mõju eelkõige Päästeameti tegevuse piiride õigusliku selguse tagamisele. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on valveteenistujad päästekomandodes ehk otseselt abiosutajad. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat . Avalduv mõju ja mõju olulisus Kiirabibrigaadid kaasasid Päästeametit 2023. aastal kokku 131 korral ukse avamiseks või muu takistuse kõrvaldamiseks , mis moodustab vastavasisulisest ametiabist üle kolmandiku. Päästeameti tegevusele antakse selge õiguslik alus, mistõttu muudatus on oluline eelkõige organisatsiooni töökorralduse selguse vaates. Eelduslikult ei vähene tulevikus selliste sündmuste arv, kuhu Päästeametit kaasatakse, kuid väheneb Päästeameti halduskoormus, mis on tingitud vaidlustest ja esitatud kahjunõuete menetlemisest. Ebasoovitava mõju risk avaldub näiteks seeläbi, et Päästeametit võidakse kaasata pigem senisest enam ja kaasamise vajadust põhjalikult läbikaalumata. Selliseid riske aitab maandada töökorralduse ülevaatamine ja kokkuleppimine eelkõige Päästeameti ja Terviseameti vahel, kaasates teisi vajalikke osapooli. Ka kehtiva õiguse kohaselt on kiirabibrigaadi abistamise ajal päästemeeskond hõivatud ja sel ajal pole võimalik päästemeeskonda saata näiteks päästesündmuse lahendamisele, mistõttu võib see häirida Päästeameti põhiülesannete täitmist. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuid sihtrühma liikmetele eraldiseisvalt pigem väheoluline. Sotsiaalne mõju – mõju tervishoiule Muudatus avaldab mõju kiirabi kui ühe tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkusele, kuna seeläbi tagatakse võimalikult kiire abivajaja juurde pääsemine. Mõju sihtrühm II Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Valdkonnas töötab kokku ligikaudu 1500 inimest, kes töötavad kokku 102 kolmeliikmelises kiirabibrigaadis, mida haldab 10 kiirabibrigaadi pidajat. Kuna muudatus puudutab kiirabi töökorraldust, siis mõju avaldub neile kõigile. Avalduv mõju ja mõju olulisus Selge õigusliku aluse olemasolu teeb Päästeameti kaasamise protsessi ja võimalused kiirabibrigaadide ja brigaadi pidajate jaoks selgemaks ja seeläbi mõjub kiirabi kui tervishoiuteenuse toimimist soodustavalt. Kiirabivajadusega sündmuseid oli 2023. aastal kokku 231 006 . Päästeameti ressurss saadetakse koos kiirabiga välja erinevatele sündmustele. Kiirabi abistamisega ukse avamise või muu takistuse kõrvaldamisega oli 2023. aastal seotud 131 juhtumit. Samas on abivajaja juurde pääsemiseks võimalik rakendada ka muid konkreetses olukorras kättesaadavaid viise. Risk ja võimalik ebasoodne mõju on, et olukorda ei hinnata õigesti ja Häirekeskus ei saada Päästeametit kiirabibrigaadi abistamiseks välja. Selliseid olukordi on võimalik vältida ametkondade vahel töökorralduse ülevaatamisega ja täiendamisega. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju kiirabibrigaadide ja kiirabibrigaadi pidajate töökorralduse jaoks pigem väheoluline. Mõju sihtrühm III Laiem avalikkus, abivajaja. Muudatus avaldab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna abivajajaks võib olla igaüks Eesti elanikkonnast. Riikliku statistika kohaselt on Eesti elanike koguarv üle 1,3 7 miljoni inimese . Otsesemalt avaldab muudatus mõju inimestele, kelle juurde pääsemiseks on kiirabibrigaadil vaja avada uks või kõrvaldada muu takistus. O lemasolevate andmete alusel järeldades on neid aastas suurusjärgus paarsada. Seega on kaudne sihtrühm suur, kuid otsese sihtrühma suurus pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Selgemad õiguslikud alused võimaldavad kiirabibrigaadi tööd tulemuslikumalt korraldada. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab juhtumeid, kus abivajav isik on abitus seisundis ega saa ise vajalikke toiminguid teha. Mõju ulatus võib olla abivajaja jaoks suur, kuna puudutab tema võimalusi vajaduse korral abi saada. Võimalik ebasoovitav mõju abivaja ja jaoks on see, et normi ei rakenda t a asjakohaselt, samuti võib tekkida olukord, kus töökorralduslikke kokkuleppeid ei saavutata vajalikus ulatuses või neid ei täideta korrektselt ja seetõttu abisaamine viibib . Üldjoontes on muudatus abivajaja huvides, et tema abistamise korraldus oleks selgem. Kuna ukse avamise ja takistuse kõrvaldamisega kaasneb tõenäoliselt kahju (näiteks lõhutud lukk või uks tuleb välja vahetada), siis on oluline paika panna osapoolte pädevuse ja vastutuse piirid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et k ui Päästeamet kohaldab kiirabibrigaadi teate alusel vahetut sundi , et abista da kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel , ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida Päästeamet ei hüvita. Kuigi statistika kohaselt esitatakse Päästeametile selliseid kahjunõudeid aastas vähe , võib see avaldada negatiivset mõju neile, kelle vara on saanud kahjustada – Päästeametilt ei saa enam kahjuhüvitist nõuda. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks pigem väheoluline. Muudatus VII: Abidemineerijad saavad iseseisvalt osaleda ennetustööl Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese . Abidemineerijate arv on asutusesisene info. Avalduv mõju ja mõju olulisus Abidemineerijate tegevusvaldkond laieneb, kuivõrd muudatusena tulemusena saavad nad iseseisvalt osaleda ka ennetustööl. Hetkel on neil õigus osaleda päästeametniku korraldusel vaid demineerimistööl ja nende pädevus piirdub demineerimistööl demineerija kutsega päästeametniku abistamises. Võimalus kaasuda ennetustöösse annab abidemineerijatele laiema valiku demineerimisalastes tegevustes osaleda . Väljaõppe muutmise vajadust sellega ei kaasne, kuna praegune väljaõpe tagab ka ennetustööks vajalikud oskused ja teadmised. Päästeametile seega selles osas täiendavaid kohustusi või ülesandeid ei kaasne. Päästeamet saab abidemineerijate kaasamisel ennetustöösse suunata riiklikku ressurssi olulisemate demineerimisalaste tegevuste täideviimiseks. Kokkuvõttes mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väiksed. Negatiivsed iseloomuga mõjud puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks pigem väheoluline, aga positiivne. Mõju siseturvalisusele Mõju sihtrühm Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,3 7 miljoni inimese . Avalduv mõju ja mõju olulisus Ennetustöö on suunatud inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks, et hoida ära päästesündmusi ja nendeks valmistuda . Muudatuse tulemusena tõuseb tõenäosus, et avalikkuse teadlikkus demineerimisalasest ennetustööst paraneb . Seeläbi mõjutab lahendus elanike turvalisust ja eelduslikult ka turvatunnet. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks pigem väheoluline , aga positiivne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Rahvusvahelis e pääste- ja demineerimistööga seotud muudatustega ei kaasne riigi kuludes eelduslikult olulisi muudatusi – kiireloomulistel missioonidel osalemise kulude tekkimises puudub regulaarsus, kuna seda ei ole võimalik ette planeerida. Kiireloomulisteks missioonideks osalemiseks vajalikku väljaõpet puudutavad kulud nähakse ette Pä ästeameti eelarves, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võimalusel kasutatakse ka välisrahastust. Muudatusega kaasnev tulu on suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Täiendava tegevusena on Päästeametil vaja kaasajastada Läti päästeteenistus ega 30. augustil 2021. aastal sõlmitud koostööleping ut ja muuhulgas täiendada seda vabatahtlike kaasamise regulatsiooniga. Eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu rakendamiseks on PPA-l vaja tagada uurijat e ja patrullpolitseinik e teadlikkus vastavast sättest, mille alusel on võimalik hädaabiteadete menetlemist häirivat tegu menetleda ja isik vastutusele võtta. Hä irekeskusel on otstarbekas koostada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendmaterjal, millele tuginedes määratletakse konkreetne tegu Häirekeskuse töö häirimisena. Vastavad kriteeriumid on ka PPA-le abistavad väärteomenetluse läbiviimisel. Häirekeskuse töö häirimise eest uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei kaasne riigile täiendavat kulu. Otseselt mõõdetav rahaline tulu riigieelarvesse kujuneb makstavatest trahvidest, kuid summa ei ole ette prognoositav. Peamine tulu on siiski positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele. Sarnane tulu – positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele – on oodatav ka hädaabitea dete menetlemise toimepidevus t ohustava terminalseadmega ühendusele ootea ja rakendamisel. Muud otsest tulu ega kulu meetme rakendamisega ei kaasne. Häirekeskusel on vaja meetme rakendamiseks uuendada hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev olukorra seiresüsteem meetme rakendamiseks. Päästeameti poolt kiirabibrigaadi abistamisega seoses on vaja Päästeametil koostöös asjaomaste asutustega üle vaadata ja vajadusel täiendada pääste meeskonna väljasõiduplaane. Muudatusega kaasnev tulu on suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Võimalik kulu Päästeametile kaasneb juhul, kui kiirabi abistamisel eksitakse ja tekitatud kahju tuleb kannatanule hüvitada. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi siseministri määruseid: 1) siseministri 13 . juuni 2017. aasta määrus nr 26 „ Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded “ (rakendusakti kavand nr 1 ); 2) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 3 6 „ Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “ (rakendusakti kavand nr 1 ) ; 3) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 1 ) ; 4) siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „ Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ (rakendusakti kavand nr 1). Eelnõu rakendamiseks on vaja kehtestada uus määrus, millega kehtestatakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi taustakontrolli isikuankeedi vorm (rakendusakti kavand nr 3 ). Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi Vabariigi V alitsuse määruseid: 1) seoses volitusnormi asukoha muutmisega muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „ Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord “ preambulit (rakendusakti kavand nr 2 ) ; 2) seoses RTsMS-is tehtavate muudatustega muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011 . aasta määrust nr 40 „ Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord “ (rakendusakti kavand nr 2 ) . Volitusnormi muutumisega muutub kehtetuks PäästeS § 31 l õike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni . Uut määrust ei kehtestata, kuna valdav osa määruse tekstist reguleeritakse eelnõu kohaselt seadusega. Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1 ). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 6 . aasta 1. märtsil . Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja rakendusaktide jõustamiseks ja asutustele võimaluse teha ettevalmistused muudatuste rakendamiseks. Muudatuste rakendamine ei vaja pikemat üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, PPA-le, Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Andmekaitse Inspektsioonile , MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing , MTÜ-le Päästeliit ning Eesti Linnade ja Valdade Lii dule. Märkuste tabel on lisatud seletuskirjale (vt lisa 3 ). Algatab Vabariigi Valitsus „…” ……………...20 2 5 Pääste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Märkustega arvestamise tabel Välisministeerium , 20.05.2025 nr 15.1-3/2736-2 Kontaktisikud: Maris Tippo , Perit Soininen , 637 7421, [email protected] e 1. Välisministeerium kooskõlastab päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. Palume täiendada eelnõus päästealase humanitaarabi definitsiooni (päästeseaduse § 31 14 ) lisades, et päästealaseks humanitaarabiks võib olla lisaks oskusteabele ja rahalisele või muule materiaalsele toetusele ka tegevus. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides seaduse sõnastuse tegeliku praktikaga vastavusse viimiseks. Praktikas ei hõlma humanitaarabi ainult toetust või oskusteavet, vaid abi võib anda ka tegevusena nagu tsiviilalade demineerimine, inimeste päästmine rusudest jne. Ka nende tegevuste eesmärgiks on päästa, katastroofipiirkonnas loodus - või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel, inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik, samuti ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmidust. Humanitaarabina võib olla käsitletav ka kiireloomulisel missioonil tehtav rahvusvaheline päästetöö või demineerimistöö tsiviilotstarbel. Välisministeeriumil on kavas alates 1. oktoobrist 2025 ajakohastada humanitaarabi definitsiooni ka välissuhtlemisseaduse alusel välisministri kehtestatavas arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise korras, mis asendab seni kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2021. a määruse nr 122 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“. Arvestatud . 2. Ühtlasi palume täpsustada seletuskirjas lk 18 eelnõu § 1 punkti 15 selgituste juures, kus on viidatud Välisministeeriumi kodulehel olevale infole, et alates aastast 2011 on Eesti lähetanud erinevatele ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide tsiviilmissioonidele ligi 60 eksperti, mitte päästemeeskonna liiget. Arvesta tud. Justiits - ja Digi ministeerium , Kontaktisik: Markus Ühtigi ( 51914873 , [email protected] ) 1. Mitmes eelnõu sättes kasutatakse terminit „terviseandmed“ (nt eelnõu § 1 p-d 5 ja 8). Samas pole sätetes endas ega seletuskirjas avatud, milliseid terviseandmeid täpsemalt töödeldakse. Eelnõu § 1 p 8 kasutab lausa niivõrd laia sõnastust nagu „sündmusega seotud muu isiku terviseandmed“. Kuna isikuandmete töötlemisel peab olema kindel eesmärk (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p b), peab olema ka võimalik kitsendada töödeldavate terviseandmete ulatust, tuues selle kohta vähemalt andmete kategooriad. Seda enam, et terviseandmete näol on tegemist eriti tundlike, s.o eriliigiliste isikuandmetega (IKÜM art 9). Palume seega eelnõu selles osas täiendada, sh seletuskirjas eesmärgi ja asjakohaste terviseandmete vahelist seost täpsemalt avades. See aitaks parandada ka läbipaistvusnõude täitmist (IKÜM art 5 lg 1 p a). A rvestatud, a nname selgituse . Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu puhul on eelnõust välja võetud „sündmusega seotud muu isiku terviseandmed“. Selles osas arvestasime ka AKI märkust. Täpsustasime ka eelnõu sõnastust ja täiendasime seletuskirja . Juhime tähelepanu, et a bivajaja terviseandmeid töödeldakse vaid selleks, et isikule abi osutada ja abivajaduse ulatus selgeks teha. Ka kehtiva seaduse § 9 1 lõikes 1 on eesmärk sisuliselt välja toodud: „(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda , töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks , ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamiseks. “. See, milliseid terviseandmeid täpsemalt töödeldakse päästeinfosüsteemis, on sätestatud päästeinfosüsteemi põhimääruses (hukkunu surma põhjus, vigastuse liik, terviseseisundi seoses päästesündmuse tekkimisega, joobeseisund jms). Oleme seisukohal, et seaduse tasandil kõiki terviseandmeid detailselt loetleda , st andmekogu põhimääruses sätestatut korrata , ei ole mõistlik . Ka AKI selles osas märkust ei teinud. Seaduse tasandil toome välja töödeldavate isikuandmete kategooriad, põhimääruses aga töödeldavad andmed konkreetselt. K orrigeerisime sõnastust nii palju, et piiritlesime terviseandmed päästesündmusega seonduvalt. Lisaks täiendasime selguse huvides seletuskirja ja tõime seal välja, milliseid terviseandmeid töödeldakse. Sisuliselt on ka isikuandmete töötlemise eesmärgid kehtivas seaduses välja toodud (vt PäästeS § 9 lõige 1 ja § 9 1 lõige 1). Näiteks päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid töödeldakse selleks, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks. Ohutusnõustamisel isiku nõusolekul objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, töödeldakse selleks, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust. 2. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 3 lg 2 p 2 ja § 31 6 lg 3 p 5. Kuna seletuskirjast ei selgu, mil viisil ja kuidas on plaanitud nimetatud andmed taustakontrolli raames koguda/saada (andmed kriminaalmenetluste kohta asuvad e-toimikus, mitte karistusregistris), siis selguse mõttes märgime, et arvestades taustakontrolliga kaasnevat töökoormust ei ole mõeldav, et saamaks informatsiooni kriminaalmenetluste kohta pöördutakse igakordselt ühekordsete päringutega prokuratuuri poole. Samuti ei ole võimalik kasutada e-toimikust andmete saamiseks taustakontrolli eesmärgil kriminaalmenetluse liidest ( PRIS-i ), kuna taustakontrolli näol ei ole tegemist kriminaalmenetlusega. Seetõttu tuleb andmete pärimiseks e-toimikust kasutada mõnda muud sellel eesmärgil ettenähtud teenust/liidest, tagades seeläbi ka andmesubjektide õigused vastavalt taustakontrolli menetluses ettenähtud isikuandmete kaitse reeglitele. Anname selgituse. Eelnõust on võetud välja nõue, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Sellega seoses on eelnõust võetud välja ka õigus saada andmeid kriminaalmenetlus t e kohta. 3. Eelnõu § 1 punkt 15 – segadust tekitavad § 31 4 lõiked 2 ja 3. Kas mõte on see, et kui reservi liikmeks võtmisele eelnevalt kontrollitakse lg-te 1 ja 2 nõuetele vastavust, siis nende osas, kes juba on liikmed, kontrollitakse lisaks lg 3 nõude täitmist? Aga kas on mõeldud ka teatud aja möödudes liikmetele uus kontroll või siis tehaksegi seda üks kord? Juhul, kui siiski teatud aja jooksul tuleb liikmeid uuesti kontrollida, siis tuleks ka see seaduses ette näha. Kui kontroll on ühekordne, siis palume seletuskirjas see välja tuua. Samuti juhime tähelepanu, et kontrolli protsess tuleks ette näha selline, mis võimaldab isikuandmeid töödelda minimaalsuse põhimõtet järgides. Ehk siis juhul, kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasine andmetöötlus selle isiku suhtes ei ole vajalik, kuna juba on välistatud tema päästemeeskonna reservi liikmeks saamine. See on lihtsalt karistusregistri päringuga teostatav jah/ei vastusena. See peaks olema esmane samm protsessis ning sellisel juhul ei peaks isik täitma ka isikuankeeti. Lisaks palume selgitada, miks sellise kontrolli tegemine on asutuse kaalutlusotsus, mitte kohustus. Paragrahvi 31 6 lg 2 ja 4 kohaselt võib kontrolli teostada, aga ei pea. See ei paista loogiline, et kontrolli võib ka isiku suhtes jätta tegemata, kuigi isikud peavad vastama teatud nõuetele. Anname selgituse. Eelnõus on § 31 4 sätteid muudetud . R eservi liikmeks võtmisele eelnevalt kontrollitakse tema § 31 3 lg-te 1 ja 2 nõuetele vastavust . Nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll tehakse üldjuhul üks kord ja enne päästemeeskonna reservi liikmeks saamist . Eelnõu näeb siiski ette, et põhjendatud kahtluse korral on võimalik läbi viia nõuetele vastavuse kontroll , sh taustakontroll ka päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal. N õuetele vastavuse kontrolli ei tehta uuesti teatud ajaperioodi tagant, vaid ainult juhul, kui selleks esineb konkreetne vajadus ehk põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta nõuetel e (vt eelnõus § 31 4 lõi ked 6 -8 ). Sellise otsuse saab teha Päästeamet ja Päästeamet peab sellest teavitama ka päästemeeskonna reservi liiget. Sarnane regulatsioon on näiteks päästeteenistuse seaduse § 7 2 lõikes 5. Nende osas, kes juba praegu on päästemeeskonna reservi liikmed, tuleb nõuetele vastavuse kontrolli osas lähtuda eelnõu § 1 punktist 25 (§ 49 3 ). Kinnitame, et kontrolli protsessis järgitakse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Eelnõus on ka eraldi ette nähtud, et PPA teostab taustakontrolli alles siis, kui Päästeamet on omalt poolt nõuetele vastavuse kontrolli lõpetanud. Minimaalsuse põhimõtet järgitakse ka selles osas , et kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, siis edasist andmetöötlus t selle isiku suhtes ei tehta, kuna sellisel juhul on välistatud tema päästemeeskonna reservi liikmeks saamine. PPA kinnitas selle eraldi üle. Eelnõus on § 31 6 sätteid samuti muudetud. Päästeameti ja PPA pädevused on toodud §-s 31 4 . Üldjuhul tehakse üks kontroll, kuid nagu eespool selgitasime, võib põhjendatud kahtluse korral nõuetele vastavust uuesti kontrollida . Sellise otsuse saab teha Päästeamet ning Päästeamet kaasab , st annab sellisel juhul taustakontrolli vajadusest teada ka PPA-le . § 31 6 lõike ga 2 antakse PPA-le õigus kontrollida isikusamasust ja töödelda isikuandmeid , vastava õiguse olemasoluta ei ole võimalik taustakontrolli teha. Taustakontroll tuleb reservi liikme kandidaadile teha igal juhul ja see pole kaalutlusotsus. Reservi l iikmele tehakse taustakontroll põhjendatud kahtluse korral Päästeameti otsusel. 4. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 4 lg 5 näeb ette andmesubjekti õiguste piiramise, st kontrolliga kogutud andmeid isikule teatud juhtudel ei avaldata. Juhime tähelepanu, et selline piirang ei saa olla igavene, sättele tuleb juurde lisada, et andmeid ei avaldata seni, kuni on paragrahvis toodud eesmärkide täitmiseks vajalik. Näiteks võiks sätet täiendada selliselt: “(6) Nõuetele vastavuse kontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.” . Arvestatud. 5. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS §-ga 31 5 nähakse ette isikuankeedi rakendamise võimalus. Eelnõu kohaselt on võimalik lisaks päästemeeskonna reservi kandideeriva isiku enda andmetele töödelda ka tema nn lähedaste andmeid. Lõike 2 kohaselt võib isikuankeedis küsida andmeid päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi sugulase või hõimlase, sealhulgas vanema, õe, venna, lapse ja abikaasa või registreeritud elukaaslase, samuti muu elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine ohuolukorras. Vastava kohustuse näol on tegemist ülemäärase sekkumisega päästemeeskonna reservi kandidaadi ja tema lähedaste eraellu. Põhjendus selle kohta, et näiteks võib tekkida vajadus lähedastele teavet edastada, ei ole piisav arvestades riive intensiivsust (isik peab üles loetlema oma lähedased ja edastama ka nende inimeste kontaktandmed). Vastava teabe saamiseks saab ette näha võimaluse isikul endal määrata kontaktisik (või isikud), kellele ohuolukorras tema kohta infot tuleb edastada (ehk vähem riivav meede). Palume eesmärgist lähtuvalt säte ümber sõnastada. Sellisel kujul on sõnastus liiga lai. Arvestatud. 6. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 5 lg 2. Ilmselt on siin mõte, et oleks andmed inimese n ö kontaktisiku kohta, sätte sõnatus aga on väga lai ja annab justkui õiguse ankeedis kõigi nende isikute kohta andmeid koguda, see aga ei lähe minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega kokku. Palume eelnõu sõnastamise puhul arvestada nimetatud põhimõtetega. Arvestatud . 7. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 6 lg 2. Ei ole arusaadav, miks Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollib § 31 3 lg 2 punkte 1 ja 2 (andmed karistatuse kohta). Need andmed peaks Päästeamet ise karistusregistrist pärima. Sama kommentaar ka punkti 6 kohta. Palume seletuskirjas selgitada, miks on vaja PPA kaasata nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisesse. Arvestatud , st seletuskirja täiendatud. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid peavad läbima n õuetele vastavuse kontroll i, mis hõlmab ka taustakontrolli. S elleks, et hinnata, kas isik sobi b päästemeeskonna reservi liikmeks , viiakse lähtuvalt isiku põhiõiguste riive intensiivsusest läbi sisuliselt 2-astmeline kontroll: 1) Päästeameti poolt läbiviidav nõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registrite põhine) ning juhul, kui välistavaid asjaolusid pole, siis alles 2) isiku põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll. Taustakontrolli viib läbi PPA. PPA teeb taustakontrolli kehtiva PäästeS-i kohaselt ka abidemineerijatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele. Seega on juba kehtiva õiguse alusel tekkinud praktika ja põhimõte, et siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike taustakontrolli teeb PPA. PPA teeb taustakontrolli ka päästeteenistuse seaduse alusel päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikakohale kandideerija suhtes . Taustakontroll peab andma hinnangu isiku seaduskuulekusest ja sellest, kas isik on oma käitumise ja eluviisi poolest sobiv päästemeeskonna reservi liikmeks saama. Andmete pärimine karistusregistrist on selle üks osa. PPA-l on taustakontrolli tegemiseks ressurss ja kogemus. Seejuures pole mõistlik anda selle eelnõuga PPA-le vähem või rohkem pädevust kontrolli tegemiseks. 8. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 6 lg 3 p-d 2–8. Punkti 2 osas – miks on vaja isiku elu ja töökoha andmeid? Vaadates § 31 3 sätestatut, siis selles osas mingeid nõudeid ette pole nähtud. Punkti 4 osas – kõikide karistuse andmete töötlemine ei ole kooskõlas tingimustes toodud karistustega, peab olema piiritletud § 31 3 tooduga. Punkti 5 osas – on ka laiem kui nõuded. Vajalik on fakt, kas isik on kahtlustatav või süüdistatav (siis juba ei või liikmeks võtta), seega ei ole tähtis asja andmed ja lahend. Punktide 6–8 osas – millise nõude kontrolliks neid andmeid küsitakse? Palume eesmärgi täitmiseks vajalike andmete loetelu kitsendada sõltuvalt reaalsest vajadusest ning seletuskirjas töödeldavate andmete kategooriate osas välja tuua, millisel eesmärgil (millise nõude kontrollimiseks) neid töödeldakse. Arvestatud , juhime tähelepanu, et punktide numeratsioon on eelnõus muutunud . 9. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 6 lg 3 p 4. Selle kohaselt töödeldakse mh andmeid kriminaalkaristuse, viimase viie aasta väärteokaristuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta. Seletuskirjas (lk 29) rõhutatakse, et töödeldakse andmeid ka väärteo eest määratud karistuste kohta – ka need andmed annavad pildi isiku õiguskuulekusest (suur hulk karistusi näitab, et isik käitub järjepidevalt seadusvastaselt ja pole seega usaldusväärne). Meie arvates on tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Kõik väärteod ei ole ühesuguse tähendusega. Siin tuleks siiski luua teatud loetelu, millised teod on olulisemad. Näiteks piletita sõit ei ole võrreldav mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Samuti soovime selgitust, miks on võetud arvestamise aluseks viieaastane periood, millele see tugineb. Anname selgituse . Oleme nõus, et kõik väärteod ei ole ühesuguse tähendusega, kuid taustakontrolli tehes võib osutuda määravaks ka väärtegude korduvus. Isegi kui väärtegu oma olemuselt pole tõsine, aga isik paneb seda korduvalt toime, on see oluline teadmine isiku seaduskuulekuse ja usaldusväärsuse vaatest . Väga keeruline on ka konkreetselt sätestada , millised väärteod on päästemeeskonna reservi liikme sobivuse hindamisel tingimata olulised ja millised ei ole. Samas on oluline saada isiku õiguskuulekusest terviklik pilt. Kui isikul on kehtiv karistus väärteo eest, tuleb hinnata, kas tegu, mille ta toime pani on selline, et ta ei sobi päästemeeskonna reservi liikme ks, st ei sobi vastavaid ülesandeid täitma . Nagu öeldud, o luline on arvestada seejuures ka väärtegude toimepanemise võimalikku korduvust. Ü he ja sama paragrahvi alusel võivad karistused oma sisult olla ka erinevad (nt KarS § 218 lg 1 , mis reguleerib varavastast süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ) , mistõttu on ka sel põhjusel keeruline sätestada loetelu n-ö olulisematest. Päästeteenistuse seaduses, aga ka kehtivas päästeseaduses on ette nähtud, et tausta kontrollimisel on lubatud vaadata viimase viie aasta taguseid väärteokaristusi. Lugedes eelnõu tolleaegset seletuskirja on 5 - aastane periood lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi (endise nimega Justiitsministeeriumi ) märkusest tulenevalt eelnõu Riigikantseleis menetlemise ajal . Märkuse konkreetne sisu pole kahjuks teada. Arutades seda küsimust aga PPA - ga , leidsime, et selline erisus ei ole tegelikult kuidagi põhjendatud. Väärtegude eest määratud karistuste andmeid on võimalik karistusregistrist saada viimase kümne aasta kohta. KarRS-i järgi säilitatakse väärteo eest mõistetud karistuse andmeid arhiveerituna kümme aastat. Ei ole põhjust kitsendada seda 5 aastale. Viieaastane periood on eelnõust seega välja võetud. 10. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 6 lg-ga 5 nähakse ette taustakontrolli andmete säilitamise tähtaeg, üldjuhul on selleks viis aastat taustakontrolli lõppemisest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Palume seletuskirjas lühidalt selgitada, kuidas on kavandatud andmete kustutamise protsess, st kas andmed kustutatakse näiteks käsitsi või automaatselt tähtaja saabumisel kohe või kindlaksmääratud perioodi jooksul (näiteks üks kord nädalas, üks kord kuus vms). Arvestatud . A ndmete kustutamine hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt tähtaja saabumisel . Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi. Seletuskirja täiendatud. 11. Eelnõu § 1 punkt 15 – PäästeS § 31 6 lg 5 p 1 kohaselt säilitatakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolliks tema kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates. Seletuskirja kohaselt ühtlustatakse sellega PäästeS säilitustähtaeg muudes valdkondades kogutud taustakontrolli säilitustähtaegadega. Samas on selgitatud, et PäästeS tähtaeg on sarnane, aga mitte samane ülejäänud valdkondade säilitustähtaegadega, mis omakorda tähendab, et PäästeS eelnõu materjalid peaksid ikkagi ise avama, miks just antud kontekstis 5-aastane tähtaeg vajalik on. Isegi, kui see põhjendus mõne teise eelnõu materjalides kunagi esitatud on, soovitame need põhjendused ka käesolevas seletuskirjas esitada, et erialateadmisteta inimene hõlpsasti nendeni jõuaks ning saaks seega tervikpildi enda isikuandmete töötlemisest. Anname selgituse . Märgime, et s eletuskirjas on jäänud ekslikult kirja, et tähtaeg on sarnane. Tegelikult on tähtaeg samane ülejäänud valdkondade s kogutud taustakontrolli andmete säilitustähtaegadega. Kehtiva PäästeS-i kohaselt säilitatakse n ii abidemineerijate kui ka Häirekeskuse vabatahtlike puhul taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Käesoleva eelnõu raames ei ole mõistlik luua uut regulatsiooni. Viieaastane periood on varasemalt asutustega kokku lepitud tähtaeg. T austakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat eelkõige sellel põhjusel, et tagada andmete olemasolu võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel. Kui õiguslik vaidlus kestab kauem, säilitatakse andmed õigusliku vaidluse lõppemiseni. Lisaks võib andmeid olla vaja ka muude menetluste läbiviimiseks (näiteks haldus-, teenistuslik või õiguskantsleri järelevalve). Kindel ajaline piirang aitab vähendada ka andmehaldusega seotud koormust ja kulusid. 12. Eelnõu § 3 – nähakse ette karistusseadustiku ( KarS ) täiendamine §-ga 278 1 (häirekeskuse töö häirimine). Lõikes 2 soovitakse sätestada füüsilisele isikule väärteo eest karmim karistus juhul, kui vale teatega häirimine on toime pandud korduvalt. Palume tuua näiteid eriseadustest, kus on selline väärtegude korduvus kasutusel, millist seadust on eeskujuks võetud. Eelnõu seletuskirjas tuuakse võrdlusena KarS § 278 (eritalituse vale väljakutsumine). Tõstatame küsimuse, kas praktikas ei ole olnud ühtegi juhust, kus eritalitust on korduvalt valesti välja kutsutud ja isikut on selle eest ka karistatud. Või teisalt, miks eelnõu koostajad on veendunud, et tingimata on vaja sätestada eraldi korduvus, miks ei ole võimalik lähtuda analoogsest käsitlusest nagu KarS § 278 puhul. Kui isik paneb teo toime korduvalt, saab kohtuväline menetleja seda ka arvestada, rakendada suuremate trahviühikutega rahatrahvi või pöörduda kohtu poole aresti kohaldamiseks. Lõike 3 osas ei ole aru saada, millise lõike tegu (kas lõige 1 või 2) juriidilise isiku puhul silmas peetakse. Kas ühekordset häirimist või korduvat? Siin peaks kirjas olema sel juhul “lõigetes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik”. Kui lugeda rakendusakti kavandeid, siis § 1 näeb ette siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmise. Määruse § 5 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“. Samas märgitakse seletuskirja leheküljel 37 mh, et Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega. Kas siin ei ole tegemist vastuoluga? Kui määruse tekstis rõhutatakse, et vale teate korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust ja seletuskirjas ka tuuakse välja, et ei ole tegemist teadva vale väljakutsega või vale väljasõiduga, siis miks ei saa kohaldada Häirekeskusesse vale teate esitamisel samuti KarS § 278? Seletuskirjas (lk 40) on selgitatud mh, et KarS § 278 1 alusel karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete menetlemise korrast. Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni (EENA) klassifikatsiooni, milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse võtmiseks sisuline põhjus, ja valesid hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse tööd. Samuti on juhindutud valede hädaabiteadete arvu vähendamiseks kasutatavate meetmete kohta antud soovitustest. Joonealuse märkusena selgub, et Häirekeskuse teadete menetlemise kord on asutusesiseseks kasutamiseks. Palume selgitust, miks see dokument ei ole avalik. Arvestatud ja anname selgituse . Siseministeerium kaalus korduvus t puudutava sätte vajalikkust veelkord ja palus ka Häirekeskuse hinnangut. Arutelu tulemusena jõudsime seisukohale, et korduvust puudutava sätte ehk l õike 2 jätame välja. Seega lähtume analoogsest käsitlusest nagu on KarS § 278 puhul (k ui isik paneb teo toime korduvalt, saab kohtuväline menetleja seda ka arvestada, rakendada suuremate trahviühikutega rahatrahvi või pöörduda kohtu poole aresti kohaldamiseks). Eeltoodust tulenevalt langeb ära ka küsimus seoses sellega, millise lõike tegu peetakse silmas juriidilise isiku puhul. KarS §-s 278 ettenähtud väärteokoosseis on eritalituse vale väljakutsumise eest. Seletuskirjas on märgitud, et vale väljakutsena tuleb mõista igasugust helilist või nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning viidatakse võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse teatavakstegemisega , eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust. Loodav väärteokoosseis seisneb vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd . Uus väärteokoosseis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112 pöördumises. See ei ole seotud teadvalt vale väljakutse (öeldakse, et on nt hädaolukord, aga tegelikult pole) või väljasõidu põhjustamisega (näiteks kiirabi väljakutsega kuhugi, kus abi ei vajata), vaid tegu seisneb oma sisult Häirekeskuse töö häirimises . Näiteks helistab isik selleks, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada või helistab ilma teadliku abivajaduseta (nt vaikitakse vms ). Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele seega võtta ei saa, kuna taolise teo puhul ei helista inimene selleks, et põhjustada eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõi t , vaid eesmärk on häirida just Häirekeskuse kui asutuse tööd. Juhime ka tähelepanu, et uue väärteo koosseisu loomine on varasemalt Justiits- ja Digiministeeriumiga ( kontaktisikud olid kohtumisel Helen Uustalu, Einar Hillep ) läbi räägitud . Seega põhjendused ja vajadused on juba varasemalt läbi arutatud. R akendusakti kavandis toodud sõnastus t on samuti kavas täpsustada : „(4 1 ) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevalt Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“. Häirekeskuse teadete menetlemise kord on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 10 alusel. Siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt peab teate menetleja abi välja saatmiseks hindama ohtu tervisele, elule, varale ja keskkonnale. Ohu hindamisel kasutatakse Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid, et rakendada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid. Hädaabiteadete menetlemise kord sisaldab vastavate asutuste juhiseid ning teadete menetlemisega seonduvaid tehnoloogilisi protsesse. Lisaks sätestab viidatud määruse § 9 lg 3, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid . Seda eesmärki aitab täita ka juurdepääsupiirangu seadmine hädaabiteadete menetlemise korrale. 13. Eelnõu § 4 – korrakaitseseaduse § 35 1 lg 3 kohaselt säilitatakse hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247 edastatud teabe salvestist vähemalt üks kuu salvestamisest arvates, kuid kõige kauem üks aasta. Palume seletuskirja täiendada ka selgitusega, miks just selline säilitustähtaeg vajalik on. Samuti palume selgitada, kus salvestisi säilitatakse, kas nad on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus. Juhul, kui on nimetatud andmekogus, siis palume täiendada eelnõu § 1 p 8 sätestatud andmekoosseisu, et oleks selge, et ka kõnede salvestisi selles andmekogus töödeldakse. Arvestatud ja a nname selgituse . Kuigi samasugune säilitustähtaeg on ka kehtivas KorS-s (kehtiv § 35 1 lg 5), muudame selguse huvides selle ühe aasta pikkuseks . Üheaastane tähtaeg on ka kehtivas HKSOS-i põhimääruses. HKSOS põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt säilitab Häirekeskus nimelt kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates . Selgitused lisatud seletuskirja. Kehtiva PäästeS § 9 1 lõike 2 punkti 8 kohaselt kantakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse ka Häirekeskuse kõneside salvestised. Kuivõrd see on kehtivas seaduses juba välja toodud, ei ole vaja eelnõuga andmekoosseisu täiendada. Lisaks on see eraldi välja toodud ka s iseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „ Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “ § 5 lg -s 4 , mille kohaselt salvestatakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, saabunud teave kõneside salvestiste rakenduses. Kõneside salvestiste rakendus on sama määruse § 5 lõike 1 kohaselt andmekogu osa. 14. Seletuskirja leheküljel 25 märgitakse mh, et päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks ei saa karistusandmete kustutamisest olenemata võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. KarS § 4 lõike 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima karistusena ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia alla lähevad näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Lisaks, nagu varem märgitud, osalevad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed ka välissuhtlemisalases tegevuses ja esindavad seeläbi Eesti riiki. Seetõttu hakatakse isikute usaldusväärsuse tagamiseks kontrollima nende karistatust ning kas isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, samuti teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo eest. Juhime tähelepanu karistusregistri seaduse § 5 lõikele 1, mille kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kui seletuskirjas rõhutatakse karistatust, siis ei ole kuidagi õigustatud karistusregistri arhiivist andmete saamine. Arvestatud . Seletuskirjas tehtud parandused. 15. Seletuskirjas (lk 48) on põhjendatud, miks Päästeamet ei sobi loodava väärteokoosseisu kohtuväliseks menetlejaks ja märgitakse järgmist: “Ka Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad väärteod ei kuulu Päästeameti pädevusse. Samuti puudub mõlemal asutusel juurdepääs vajalikele andmetele, et menetlust oleks võimalik efektiivselt läbi viia.” ja “Kavandatavale sättele kõige sarnasema väärteokoosseisu KarS § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel 2023. aastal 97 menetlust. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi.” Märgime, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 52 lõike 8 kohaselt on KarS §-s 278 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja PPA ning Päästeamet. Soovime kinnitust, et praktikas ei ole Päästeamet menetlenud ühtegi KarS § 278 väärtegu. Kas sel juhul tuleks VTMS § 52 lõikest 8 Päästeamet loetelust üldse välja jätta kui põhjendamatult sinna lisatud kohtuväline menetleja? Anname selgituse. Päästeamet ei ole menetlenud KarS § 278 alusel väärtegusid , sest praeguse asutustevahelise praktika kohaselt menetleb neid tegusid PPA . Kuivõrd ei saa aga välistada, et tulevikus praktika asutuse vahel muutub, ei ole mõistlik VTMS-st Päästeametit loetelust siiski välja võtta. 16. Seletuskirjas (lk 57) tuuakse välja, et väärteo eest mõistetav maksimaalne karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamisel ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt kuni 800 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast. Käesolevaks hetkeks on trahviühiku suuruseks juba kaheksa eurot. Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida. Arvestatud . 17. Kui eelnõu eesmärk on praktikas esile kerkinud kitsaskohtade lahendamine, siis seoses uue väärteokoosseisu loomisega jääb silma kehtiv PäästeS § 15 lõige 2, mille kohaselt ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeametnik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. Sunniraha suurus sellises määras jääb 2011. aastasse, mil PäästeS muudatusega asendati § 15 lõikes 2 tekstiosa „50 000 krooni” tekstiosaga „3200 eurot”. Eelnõu seletuskirjas (lk 43) märgitakse rahatrahvi määra osas, et kuni 3200 euro ulatuses määratavat rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks. Oleme arvamusel, et ka sunniraha osas peaks see summa olema kõrgem kui 3200 eurot. Palume teemat analüüsida ning sobivuse korral ka sunniraha määra tõsta. Tekib küsimus, kas ja kui suures ulatuses on praktikas sunniraha üldse rakendatud, kas seda on kohaldatud ka juriidilisele isikule. Anname selgituse . Oleme seisukohal, et sunniraha ülemmäära tõstmine vajab rohkem analüüsimist, mistõttu käesoleva eelnõuga seda lahendada ei jõua. Oleme nõus, et PäästeS -s ei ole ülemmäär piisav, kuid sunniraha tõstmiseks tuleb s unniraha rakendamise praktika t rohkem analüüsida, et jõuda selgusele, milline oleks proportsionaalne määr. Kuivõrd suures osas tegeleb Päästeamet ehitiste tuleohutu s alas t e nõuete rikkumistega, siis nende osas lähtutakse praegu EhS -s sätestatud ülemmäärast. EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt te o stab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet. S iseministri 30.03.2017 nr 17 määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on antud EhS alusel. EhS -s on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot (§ 133). 18. Palun lisage eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttesse täpsustus eelnõuga kaasneva halduskoormuse muutuse kohta, sealhulgas selgitus, kas ja kuidas halduskoormus suureneb või väheneb. Alates 25.05.2025 kehtib hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus. Reegli rakendamise juhis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel [1] . Arvestatud . 19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Arvestatud . Andmekaitse Inspektsioon, 21.05.2025 nr 2.3-4/25/1369-2 Kontaktisikud: Irina Meldjuk ( [email protected] ; 627 4108), Terje Enula ( [email protected] , 627 4144) 1. Taustakontrolli regulatsioon vajab hoolikat läbi mõtlemist ja täpsustamist. Kavandatavas PäästeS § 31⁴ lõigetes 2 ja 4 sätestatakse, et nõuetele vastavuse kontrollimiseks (taustakontrolliks) kaasatakse Politsei-ja Piirivalveamet (PPA). Seejuures jääb selgusetuks, miks on otsustatud kaasata taustakontrolli PPA-d . Ainukeseks põhjenduseks on seletuskirja selgitus, et PPA-l on võimalik pöörduda füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isikuga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega. AKI peab vajalikuks rõhutada, et PPA-l ei ole iseenesest õigust minna ja vestelda suvaliste füüsiliste isikutega, vaid ainult konkreetsete isikutega ja konkreetsete kohustuste täitmise käigus. Kui see on ainuke põhjus, miks peab PPA-d taustakontrollile kaasama, siis ei pea AKI seda lahendust mõistlikuks. Kui PäästeS -s on Päästeametil ette nähtud õigus koguda teatud andmeid taustakontrolli läbiviimiseks, siis seda saab teha Päästeamet ise PPA-d kaasamata. Anname selgituse. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid peavad läbima n õuetele vastavuse kontroll i, mis hõlmab ka taustakontrolli. S isuliselt viiakse läbi 2-astmeline kontroll: esmalt Päästeameti poolt läbiviidav nõuetele vastavuse kontroll (eelkõige registrite põhine) ning juhul, kui välistavaid asjaolusid pole, siis isiku põhiõigusi rohkem piiravam kontroll ehk taustakontroll. Taustakontrolli viib läbi PPA. PPA teeb taustakontrolli kehtiva PäästeS-i kohaselt ka abidemineerijatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele. Seega on juba kehtiva õiguse alusel tekkinud praktika ja põhimõte, et siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike taustakontrolli teeb PPA. PPA teeb taustakontrolli ka päästeteenistuse seaduse alusel. Taustakontroll peab andma hinnangu isiku seaduskuulekusest ja sellest, kas isik on oma käitumise ja eluviisi poolest sobiv päästemeeskonna reservi liikmeks saama. PPA-l on selleks ressurss ja kogemus. Seejuures pole mõistlik anda selle eelnõuga PPA-le vähem või rohkem pädevust kontrolli tegemiseks . Eelnõu sõnastust on täpsustatud (tuues selgemini välja asutuste pädevused) ja s eletuskirja täiendatud. 2. Ühtlasi on selgusetu eelmises punktis viidatud korralduse juures, kuidas on jagatud ülesanded ja vastutus PPA ja Päästeameti vahel, sh kas PPA on (kaas)vastutav andmetöötleja või volitatud töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)mõttes. Reguleerimata on, kas PPA säilitab taustakontrolli raames kogutud andmed enda juures ja muud olulised aspektid. Arusaamatuks jääb, kas taustakontrolli viib läbi PPA või Päästeamet. PäästeS §31⁴ näeb ette, et isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Päästeamet, samas PäästeS §31 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et taustakontrolli viib läbi PPA. Seejuures sama paragrahvi lõikes 3 on öeldud, et nõuetele vastavust saavad kontrollida nii PPA kui ka Päästeamet. AKI palub selles osas eelnõu hoolikalt üle vaadata. Anname selgituse. Eelnõud on täpsustatud – Päästeamet ja PPA kontrollivad erinevaid nõudeid nõuetele vastavuse kontrollis. PPA teostatav kontroll on eelnõu kohaselt taustakontroll. Taustakontroll teostatakse siis, kui Päästeamet on omalt poolt nõuetele vastavuse kontrolli ära teinud. PPA on seejuures (kaas)vastutav andmetöötleja ja säilitab taustakontrolli raames kogutud andmed enda juures. 3. PäästeS § 31 6 lõike 2 kohaselt võib PPA vajadusel kontrollida reservi liikme vastavust seaduse nõuetele. Selgusetu on, millal see vajadus tekib ja kes otsustab, et tekkis alus taustakontrolli tegemiseks. Anname selgituse. Eelnõu sõnastust on täpsustatud . Reservi liikmele tehakse nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta seaduses toodud nõuetele. Otsuse teeb Päästeamet ja sellest teavitatakse ka reservi liiget. Vt eelnõus § 31 4 lõikeid 6-8. 4. PäästeS § 31 6 lõikes 3 nimetatud andmete koosseis on puudulik. Puudub andmekoosseis, mis võimaldaks isikut tuvastada – isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisaks on taustakontrolli eesmärgina märgitud, et on vaja veenduda isiku hariduse, füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi vastavuses. Nende asjaolude väljaselgitamiseks ei ole aga vastavate andmete töötlemist ette nähtud, s.t seadusega ei ole Päästeametile ette nähtud volitusnormi isiku hariduse, füüsilise ettevalmistamise ega terviseandmete kontrollimiseks. Arvestatud . Andmekoosseisu on täiendatud isiku tuvastamise osas. Lisaks on ettenähtud õigus töödelda isiku hariduse andmeid. Füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõue on eelnõust ära võetud. 5. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolli andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates. Eelnõuga ei ole korduvat kontrolli ette nähtud ( PäästeS § 31 6 lõikes 2 sätestatud võimalust viia vajadusel läbi uus taustakontroll ei saa samastada korduvale kontrollile allumise kohustusega). Juhime tähelepanu, et praktikas võib tekkida olukord, kus isiku, kes on olnud päästemeeskonna reservi liige üle viie aasta, taustakontrolli andmed ei ole enam alles, mistõttu puudub võimalus veenduda, kas isik vastab seadusega ettenähtud nõuetele, sest andmed on jäädavalt kustutatud (vt täiendavalt käesoleva arvamuse punkt 7). Anname selgituse. Eelnõuga ei nähta ette teatud perioodi möödumisel korduvat kontrolli, kuid eelnõuga nähakse ette, et kui esineb põhjendatud kahtlus , et reservi liige ei vasta nõuetele, on võimalik läbi viia uus nõuetele vastav kontroll, sh taustakontroll. See on Päästeameti otsus . Märgime, et kui esineb põhjendatud kahtlus, et reservi liige ei vasta enam seaduses toodud nõuetele, siis varem tehtud nõuetele vastavuse kontrolli andmetest ei ole ks väga palju kasu , sest nende põhjal leiti, et isik on reservi sobiv . Päästeamet ja PPA ei veendu liikme nõuetele vastavuses eelmise nõuetele vastavuse kontrolli, sh taustakontrolli tegemise raames tehtud tulemusele (andmetele) . 6. PäästeS § 31⁴ lõike 5 kohaselt, kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine, andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kuivõrd loodava sätte mõte on piirata andmesubjekti õigust saada juurdepääsu enda andmetele IKÜM artikkel23 tähenduses, siis AKI hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte liiga üldine. Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust saab IKÜM artikkel 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada IKÜM artikkel23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2 täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama. Euroopa Kohus on artikkel 23 lõikes 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta märkinud, võttes arvesse IKÜM-s, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM artikkel 23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste ulatust piirata. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kuidas, sh kelle poolt, piiramise otsus vastu võetakse ning kui kaua piirang kestab ( piirang ei tohi olla igavene –seadusega tuleb sätestada, et kui õiguste piiramise aluseks olev asjaolu langeb ära, siis tuleb isikule tema õigused tagada ). Seega tuleks AKI hinnangul andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustada. Arvestatud . Eelnõu d on täiendatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt esitatud sõnastusettepanekuga (vt märkuste tabelis Justiits- ja Digiministeeriumi märkus nr 4) . Piiramise otsus e tegemine oleneb sellest, miks liikmeks võtmisest keeldutakse (st mis on põhjus ja selle aluseks olev asjaolu) ja mis eesmärgil selle põhjuse avaldamisest keeldutakse. Kui keeldumise põhjus ja alus on seotud taustakontrolli tulemusega, mida teeb PPA, siis saab piiramise otsuse teha PPA, kuid seda vaid juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada seaduses toodud eesmärk. Sellisel juhul teavitab PPA sellest Päästeametit. 7. Kavandatavas PäästeS § 31 6 lõikes 5 nähakse ette taustakontrolli andmete säilitamise tähtaeg, milleks üldjuhul on viis aastat tasutakontrolli lõppemisest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Palume seletuskirjas lühidalt selgitada, kuidas on mõeldud andmete kustutamise protsess, s.t kas andmed kustutatakse näiteks käsitsi või automaatselt tähtaja saabumisel kohe või kindlaksmääratud perioodi jooksul (nt üks kord nädalas, üks kord kuus vms). Arvestatud . A ndmete kustutamine tähtaja möödumisel hakkab toimuma kas täis- või poolautomaatselt. Kui automaatprotsess peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis kustutatakse käsitsi. Seletuskirja täiendatud. 8. Põhimääruste osas teeb AKI ettepaneku sõnastada mõlemas põhimääruses § 1 ümber selliselt, et andmekogu asutamist puudutav osa jääks välja. Andmekogu on juba asutatud ja põhimäärus reguleerib selle pidamist. Arvesta tud. 9. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PäästeS § 9 lõikega 1¹, millega sätestatakse PÄIS-s töödeldavate isikuandmete ulatus. Samas sätestab kehtiva seaduse § 9 lõige 2 samuti juba PÄIS kantavate andmete loetelu, mis ilmselgelt sisaldab ka isikuandmeid (nt punkt 2 –päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed, punkt 3 –päästeteenistuja andmed jne). Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida PÄIS kantavate ja seal töödeldavate isikuandmete ulatust kahe eraldi lõikega. Lisaks ei vasta eelnõu eelviidatud punktis märgitud töödeldavate isikuandmete liigid seletuskirjas toodud põhjendustele. Näiteks laiendatakse seletuskirjaga punkti 1 alusel töödeldavate andmete ulatust. Nimetatud punktis on märgitud, et PÄIS-i kantakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed. Seletuskirjas aga on täpsustatud, et töödeldakse järgmisi isikuandmeid: ees-ja perekonnanimi, isikukood, struktuuriallüksus, valvekoosseisu number, ametinimetus. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on aga selgitatud, et isiku üldandmete mõistet kehtiv õigus ei reguleeri. Senises õigusloome praktikas on selle all mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sh aadressi ja emakeelt. Seega ei kuulu struktuuriallüksus, valvekoosseisu number ja ameti nimetus üldandmete hulka. Samuti on punkti 2 juures seletuskirjas selgitatud, et ehitise tulekahju andmed hõlmavad ka selle tekkepõhjuste uurimise menetluse käigus töödeldavaid andmeid. Seejuures ei ole selge, kas nende andmete hulka kuuluvad ka isikuandmed ning kui kuuluvad, siis millised isikuandmed. Punkti 4 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid. Seletuskirjas on selgitatud, et tulekahjus hukkunu puhul töödeldakse fakti, et isik on eelnevalt ohutusnõuete rikkumise eest karistatud. AKI hinnangul tuleb sellest tulenevalt sätte sõnastust täpsustada, piirates karistusandmete liigi konkreetse süüteo koosseisuga. Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu sugu. Seletuskirjas on selgitatud, et Päästeamet töötleb andmeid isikute arvu, vanuse ja soo kohta, et koosmõjus muude andmetega koostada statistikat selliste sündmuste kohta. Kuigi seletuskirjas on viidatud isiku vanusele, ei tulene kuskilt Päästeameti volitus töödelda andmeid isiku vanuse ehk sünniaja kohta. Selgusetuks jääb, kas päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenukohta töödeldakse muid andmeid peale soo ja vanuse. Lisaks puudutab eelnõu § 1 punktiga 5 tehtav § 9 muudatus mitmes punktis sotsiaalse olukorra andmeid. Leiame, et nimetatud andmete töötlemist puudutav säte peab olema sõnastatud konkreetsemalt, tegemist on liiga laia mõistega. Palume ka seletuskirjas selgitada, millised andmed kuuluvad nimetatud kategooria alla ning millistest allikatest need andmed võivad pärineda. Kokkuvõtvalt soovitame vaadata üle PÄIS-s töödeldavate isikuandmete koosseisud, sõnastades töödeldavate isikuandemete liigid volitusnormis selgelt ühe ammendava loeteluna, sh võrrelda seaduses sätestatud andmeliikide loetelu tegelikult töötlemist vajavate andemetega ja andmekogu põhimääruses sätestatuga. Seaduses sätestatud andmed peaksid hõlmama reaalselt töödeldavaid andmeid ning kattuma põhimääruses toodud andmetega, arvestades, et põhimäärusega ei tohi laiendada andmetöötlust andmetele, mida seadusenorm ei kata. Anname selgituse. PäästeS-i täiendatakse § 9 lõikega 1 1 seetõttu, et töödeldavad isikuandmed oleksid selgelt seaduse tasandil välja toodud. Seletuskirjas on märgitud, et PäästeS i täiendamise vajadusele isikuandmete töötlemise ulatuse kohta on varasemalt tähelepanu pööranud Justiits - ja D igiministeerium . Justiits- ja Digiministeerium (varasema nimega Justiitsministeerium) on nimelt toonud välja, et PäästeS § 9 lõikes 2 on toodud küll andmekoosseisud, mida infosüsteemis töödeldakse, nimetatud on isikud, kelle andmeid töödeldakse, aga ei ole välja toodud, mis andmed. Justiits- ja Digiministeerium palus selles osas seadust täiendada. Oluline on, et seaduses oleksid nimetatud töödeldavate isikuandmete kategooriad ja põhimääruses töödeldavad andmed konkreetselt. Kehtiva seaduse § 9 lõige 2 nimetab üldiselt andmekoosseisud , mis PÄIS-i kantakse. Need sisaldavad teatud osas isikuandmeid, kuid mitte täielikult. Loodav PäästeS § 9 lõige 1 1 reguleerib aga kitsalt just isikuandmete ulatust ( ehk nimetab isikuandmete kategooriad, mida PÄIS-s töödeldakse ) . Nii eelnõu sõnastust kui ka s eletuskirja põhjendusi on täpsustatud ja täiendatud. Punkti 1 sõnastust on täpsustatud selliselt, et lisatud on ka teenistuskoha andmed ( struktuuri allüksus, valvekoosseisu number ja ametinimetus). Punkti st 2 on ehitise tulekahju andmed ära võetud, sest need on kaetud päästesündmusega. Selgitame, et päästesündmus on sätestatud PäästeS § 3 lõikes 1 ning hõlmab nii ehitise tulekahju kui ka demineerimistööd. Seega eelnõu § 9 lõike 1 1 punktis 2 ei ole vaja eraldi välja tuua ehitise tulekahju ja demineerimistööd. Tulekahju tekkepõhjuse andmed on seotud isikuandmetega sel määral, et kogutakse tulekahju põhjustaja andmeid (eelnõus kaetud nüüd päästesündmuse põhjustaja andmetega, uus punkt 3) . Punkt 4 (tulekahjus hukkunu karistatuse andmed) on eelnõust välja jäetud , kuna Päästeametil puudub vajadus nimetatud info kogumiseks. Päästeamet teeb ennetustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et oleks tagatud ohutusnõuete järgimine ning nimetatud andmete kogumine ei ole põhjendatud. Punkti 6 (eelnõus punkt 5) on muudetud selliselt, et volitus on antud päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmete töötlemiseks – see katab nii vanuse kui ka soo. Vees uppunud isiku kohta hõlmab see ka isikukoodi, elukohta ja emakeelt. Selguse huvides muutsime sotsiaalse olukorra andmed sotsiaalse tausta andmeteks, sest töödeldavad andmed on konkreetselt seotud isiku sotsiaalse taustaga (nt sotsiaalne staatus, eelnev kokkupuude sotsiaaltöötajaga, sotsiaalne käitumine jne). Täpsemalt on selgitatud seletuskirjas. Seletuskirjas on ka toodud, millistest allikatest need andmed pärineda võivad (sotsiaaltöötaja, sugulased, naabrid, isik ise). Seejuures ei ole mõistlik konkreetselt kõiki andmeid meie hinnangul seaduse tasandil välja tuua, vaid piisab kui seaduses nimetada üldisemalt ja põhimääruses täpsemalt, mis andmeid töödeldakse. 10. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PäästeS § 9¹ lõikega 1¹, mille punkti 1 järgi töödeldakse HKSOS-s hädaabiteate või abi- ja infoteate esitaja üldandmeid. Samas näeb andmekogu kehtiva põhimääruse § 5¹ lõike 1 punkt 4 ette hädaabiteate esitaja kohta ka eriliigiliste isikuandmete töötlemise ehk kogutakse teavet ka puude, haiguse ja muu lisainfo kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust. Seletuskirja järgi kuluvad hädaabiteate või abi-ja infoteate edastaja kohta kogutavate üldandmete hulka eriliigilised isikuandmed. Oleme eespool juhtinud tähelepanu sellele, et üldandmete hulka loetakse isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, emakeel. Terviseandmed eriliiki isikuandmetena üldandmete alla ei liigitu. Üldandmete hulka ei kuulu ka seletuskirjas mainitud abivajaja võimaliku asukoha nimetus ja aadress, kuna tegemist ei ole kontaktandmete, vaid hetke asukoha andmetega. Järelikult tuleks lisatavat sätet ( PäästeS § 9¹ lõige 1¹) täiendada selliselt, et see annaks aluse põhimääruse § 5¹ lõike 1 punktis 4 märgitud terviseandmete töötlemiseks ning seletuskirjas mainitud asukoha tuvastamiseks ja töötlemiseks. Arvesta tud . 11. Kavandatava PäästeS § 9¹ lõike 1¹ punkti 2 kohaselt töödeldakse HKSOS-s sündmusega seotud muu isiku üldandmeid ja terviseandmeid. Seletuskirjas on sündmusega seotud isiku terviseandmete töötlemist põhjendatud sellega, et isik võib hädaabiteate menetlemise jooksul omal soovil esitada enda kohta terviseandmeid, ilma et Häirekeskus vastavaid küsimusi esitaks. Selgitame, et nimetatud asjaolu ei tähenda, et seadusega tuleks luua õiguslik alus isiku enda poolt sündmuse käigus esitatud terviseandmete töötlemiseks, kuna nende andmete kogumine ei kuulu andmekogu pidamise eesmärkide hulka. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et algselt teate edastajana või sündmusega seotud isikuna määratletud isikust võib sündmuse käigus kujuneda abivajaja. AKI ei saa nõustuda sellega, et andmeid kogutakse n-ö igaks juhuks. Kui isikust saab abivajaja, alles siis tekib vajadus ja seega õiguslik alus tema terviseandmeid töödelda. Arvesta tud. 12. HKSOS kehtiva põhimääruse § 1 lõige 2 viitab andmekogu andmete kasutamisel PäästeS § 9¹ lõikes 1 sätestatule lisaks veel analüüsimisele ja statistilistele eesmärkidele. Samas kuulub PäästeS § 9¹ muutmisele, mille raames täiendatakse sätet ja lisatakse juurde osa, mis just puudutabki Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks. Seega, kui silmas on peetud analüüsimist, siis on põhimääruse § 1 lõikes 2 toodud viide mõttetu. Samas, kui andmeid kasutatakse ka statistilistel eesmärkidel, siis tuleks PäästeS volitusnormi lisada ka statistika tegemise eesmärk. Seega palume vaadata üle ja täiendada seaduse eelnõu selliselt, et kõik põhimääruses toodud eesmärgid oleksid volitusnormiga kaetud, arvestades, et määrusega ei saa laiendada seaduse volitusnormi. Eelnev puudutab ka PÄIS põhimääruse § 2 lõiget 2. Volitusnorm näeb eesmärgina ette analüüse, kuid põhimääruses on toodud eesmärgina ka statistika tegemine koos teiste Päästeameti sisemise töökorralduse jaoks peetavate infosüsteemide andmetega. Lisaks tuleks üle vaadata ka PÄIS põhimääruse § 5¹ lõige 5, kus on toodud andmelao eesmärk. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et andmelao eesmärk ei tohi olla laiem, kui on seaduse volitusnormis toodud andmekogu eesmärk. Arvestatud. Eelnõus on andmekogude eesmärke täpsustatud. Rakendusaktide kavandites on samuti muudatused tehtud. Juhime tähelepanu, et PÄIS põhimääruse osas on ilmselt mõeldud § 1 lõike 2 sõnastust , mitte § 2 lõiget 2. PÄIS põhimääruse § 5 1 lõikes 5 toodud andmelao eesmärk on meie hinnangul kooskõlas eelnõu volitusnormis toodud andmekogu eesmärgiga. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt lisatakse seadusesse punkt, mille kohaselt on päästeinfosüsteem andmekogu, kus töödeldakse andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega seotud analüüse ja statistikat. PÄIS põhimääruse § 5 1 lõike 5 teise lause kohaselt peetakse andmeladu, et analüüsida elukeskkonna turvalisust ja ohutegureid, arendada teenuseid, toetada poliitikakujundamist ning vastata teabenõuetele. Need on kõik seotud Päästeameti ülesannetega. 13. Eelnõu § 4 muudab KorS § 35¹. Selle paragrahvi lõikega 3 sätestatakse salvestiste säilitamise tähtajaks vähemalt üks kuu salvestamisest arvestades, kuid kõige kauem üks aasta. Selgusetuks jääb, kui kaua tegelikult andmeid säilitatakse ja kes ning kuidas otsustab, kaua konkreetset salvestist säilitatakse. Põhimääruse§ 8 lõige 2 sätestab salvestiste säilitamise tähtajaks üks aasta. Arvestatud . Eelnõu sõnastust on muudetud järgmiselt: „(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates.“. Tähtaeg on selline , et vajaduse korral oleks võimalik vastata teabenõuetele, teate edastaja järelepärimisele olukorra lahendamise kohta või teha järelevalvet abi- ja infoteate menetlemise üle. Seletuskirja on täiendatud. 14. Samuti juhime tähelepanu PÄIS põhimääruse § 5 lõikele 2, mille puhul on tegemist sisutühja, mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt või isikutelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Ühtlasi on PÄIS põhimäärus § 2 lõike 2 puhul tegemist üleliigse sättega, mis lihtsalt kordab AvTS § 43⁴lõiget 2, mis annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmekogu andmete töötlemist. Samas põhimääruse § 8 lõige 1 kohaselt määrab vastutav töötleja andmete kandmiseks andmekogusse volitatud isiku, kuid ei ole selge, kellega on tegemist. Juhul kui volitatud isik on oma töötaja, siis töötaja puhul ei ole tegemist AvTS mõistes andmete töötlemise volitamisega. Arvestatud ja anname selgituse . Juhime tähelepanu, et PÄIS põhimääruse § 2 lõike 2 asemel on mõeldud ilmselt § 2 lõiget 3, mille kohaselt võib infosüsteemi vastutav töötleja volitada andmete töötlemise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. P ÄIS p õhimääruse § 2 lõige 2 sätestab, et infosüsteemi volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja ) ja see ei saa olla üleliigne säte. P ÄIS p õhimääruse § 8 lõige 1 tuleb meie hinnangul alles jätta , sest PäästeS eelnõu kohaselt hakatakse PÄIS-i kandma ka ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid. Võib juhtuda, et evakuatsiooni kohas ei saa olema ametnik ku , kellel on juurdepääs andmekogule ja kes vastavaid andmeid sisestaks , vaid selleks volitatakse nt vabatahtlik päästja. 15. Lisaks eelnevale peame vajalikuks rõhutada, et kui avaliku ülesande täitmise käigus töödeldakse isikuandmeid, siis peab töötlemise alus tulenema selgelt seaduse sättest. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PäästeS § 3 lõiget 1³, millega täiendatakse ennetustöö mõistet. Seletuskirjas on täpsustatud, et muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid ka merepäästesündmuste kohta ilma, et nad ise sündmuse lahendamisel osaleks. Seega peab ennetustöö tegemiseks vajalike isikuandmete töötlemise õiguslik alus tulenema seaduse sättest – ei piisa sellest, kui isikuandmete töötlemisele viidatakse seletuskirjas. Anname selgituse . Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on kaetud eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõike 1 1 punktiga 7 ( vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed ). Päästeamet , 22.05.2025 nr 2-2/2603-1 Kontaktisik: Kätlin Tänavots (55670809 ; [email protected]) 1. Kehtiva päästeseaduse (edaspidi PäästeS ) § 9 lg 2 nimetab päästeinfosüsteemi kantavad andmed. Eelnõu kohaselt täiendatakse PäästeS-i paragrahvi § 9 lõikega 1 1 punktidega 1-8. Kehtiv PäästeS § 9 ei sätesta, et päästeinfosüsteemi kantakse ja töödeldakse ulatusliku evakuatsiooni andmeid. Kui § 9 lg 1 1 punkt 2 sätestab kohustuse töödelda ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmeid, siis tuleks täiendada §-i 9 eelnimetatud osas. Arvestatud . 2. Eelnõu § 9 lõike 1 1 punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmuse, ehitise tulekahju, demineerimistöö või ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed. Selgitame, et päästesündmus on sätestatud PäästeS § 3 lõikes 1 ning hõlmab nii ehitise tulekahju kui ka demineerimistööd. Seega eelnõu § 9 lõike 1 1 punktis 2 ei ole vaja eraldi välja tuua ehitise tulekahju ja demineerimistööd. Arvesta tud . 3. Eelnõu § 9 lõike 1 1 punktide 4 ja 5 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid ja vees uppunu terviseandmed ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmed. Palume seletuskirjas täpsustada, kas tulekahjus ja vees elu kaotanud isikuandmeid (vanus, sugu) ei tohi töödelda, kui sama lõike punktis 6 nimetatud päästesündmusega seotud isiku üldandmeid tuleb töödelda vaid siis, kui isik on päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu või pääsenu. Eelnõu § 9 lõike 1 1 punkti 6 kohaselt töödeldakse päästeinfosüsteemis päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu isikuandmena sugu. Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimääruse § 6 lg 3 p 10 ja lg 4 p 10 järgi kantakse infosüsteemi päästetöö/demineerimistöö andmetena hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu andmed, sealhulgas nende arv, vanus ja sugu. Põhimääruse § 6 lg 3 p 11 kohaselt kantakse lisaks päästetöö juhi hinnang sündmuse arvatava tekkepõhjuse ning oletatava põhjustaja kohta, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress. Selgusetuks jääb, miks punktis 6 nimetatud päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu puhul töödeldakse vaid sugu, kuigi kantakse rohkem isikuga seotud isikuandmeid. Palume viia eelnõus vastavusse päästeinfosüsteemi kantavad ja töödeldavad isikuandmed. Arvestatud . Eelnõud on täiendatud ja täpsustatud, mh on eraldi välja toodud punktidena päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed (mille alla läheb ka vanus ja sugu) ning päästesündmuse põhjustaja üldandmed . 4 . Täpsustada eelnõu § 1 p 15 lisatava paragrahvi § 31 lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kiireloomuline missioon käesoleva seaduse tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust.“ Eelnõu § 1 p 15 lisatav paragrahv § 31 lõige 3 sätestab, et kiireloomuline missioon päästeseaduse tähenduses on lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust. Päästeamet on kiireloomulise missiooni ja missiooniks valmistumist korraldav asutus. Kiireloomulisele missioonile lähetab Päästeamet päästemeeskonna reservi liikme ja neid ei lähetata oma põhitöökohalt näiteks kiirabist või politseist, seetõttu teeb Päästeamet ettepaneku täiendada sõnastust ja tuua välja, keda lähetatakse kiireloomulisele missioonile, sarnaselt § 31 11 lõikes 2 sätestatule, kus on täpsustavalt välja toodud, et kiireloomulisele missioonile lähetatakse päästemeeskonna liige. Arvestatud . 5 . Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja . Eelnõu seletuskirja lk 6 sedastab: „Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tuuakse PäästeS-i § 5 lõike 1 punktis 8 selgemalt välja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV üksus) võimalus iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid väljastada ning ehitus- või kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt saab KOV üksus ilma Päästeameti kooskõlastuseta väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning ehitus- või kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada või nendest keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei viita, on praktikas tekkinud küsimus, kummast normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet annab kooskõlastuse või väljastab kasutusloa või keeldub nendest vaid siis, kui KOV üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud võimalust iseseisvalt ehitise tuleohutusnõuetele vastavust hinnata.“. Seletuskirjas on ekslikult selgitatud, et PÄA väljastab kasutusloa. Päästeamet aga ei väljasta kasutusluba, vaid osaleb KOV loamenetluses ühe toimingu tegijana läbi kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise. Palume eelnõu seletuskirja korrigeerida ning korrektne sõnastus on"...eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamisest arvates…". Arvestatud . 6 . Jätta eelnõust välja § 1 p 5 paragrahvi § 9 lõike 1 1 punkt 4 . Eelnõud täiendatakse paragrahvi § 9 lõikega 1 1 punktiga 4, mille kohaselt töödeldakse päästeinfosüsteemis tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid. Päästeamet teeb ettepaneku punkt 4 eelnõust välja jätta, kuna Päästeametil puudub vajadus nimetatud info kogumiseks. Päästeamet teeb ennetustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et oleks tagatud ohutusnõuete järgimine ning nimetatud andmete kogumine ei ole seetõttu põhjendatud. Seoses eeltooduga tuleb muuta siseministri 21.12.2016 määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“, milles § 6 lõige 7 punkt 26 sätestab infosüsteemi kantava tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmena eelnev karistatus, sealhulgas kehtiv karistus. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kustutada § 6 lg 7 p 26 „eelnev karistatus, sealhulgas kehtiv karistus“. Arvestatud . 7. Päästeamet teeb ettepaneku reguleerida päästeseaduses evakuatsiooni valmistumisel ja läbi viimisel vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate kaasamise õigus. Kehtiva PäästeSi § 2 lõike 5 kohaselt on Päästeametil õigus lepinguid sõlmida päästetööle, ennetustööle ja abidemineerijana kaasatute tegevuse korraldamiseks. Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 16 lg 3, kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist Päästeamet. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel Päästeamet kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KORS) §-des 30, 32, 44 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Arvestades Päästeametile lisandunud ulatusliku evakuatsiooni ülesannet, siis tuleb laiendada vabatahtlike kaasamist Päästeameti ülesannete täitmisesse, et oleks hõlmatud ka ulatuslik evakuatsioon. Hetkel menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga muudetakse PäästeS-i ning luuakse õiguslik alus laiemaks vabatahtlike kaasamiseks. Teeme ettepaneku nimetatud regulatsioon tuua käesolevass eelnõusse. Anname selgituse. Vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitse tegevustesse (sh evakuatsiooni korraldamine) on hetkel reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu s, mis on Riigikogu menetluses. Lisaks ulatuslikul evakuatsioonil osalemisele, on kavas vabatahtlikud kaasata ka näiteks varjumise korraldamisse. Juhul, kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu menetlus peaks mingil põhjusel seisma jääma või muul viisil takerduma, oleme valmis vabatahtlike kaasamise osa tõstma päästeseadusesse eraldiseisvalt. 8. PäästeS § 32 1 sätestab abidemineerija pädevuse. PäästeS § 32 1 lõike 1 kohaselt on abidemineerija isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl PäästeS -s sätestatud alustel ja korras. Abidemineerija osalemine demineerimistööl on demineerija kutsega päästeametniku abistamine demineerimistööl, mis ei sisalda lõhkematerjali käitlemist, va lõhkematerjali transportiva sõiduki juhtimine (see välja) va lõhketööde läbiviimine. Abidemineerijad osalevad ressursimahukatel demineerimistöö sündmustel ja kriiside lahendamisel. Abidemineerijate ülesanne on seega vahetult toetada demineerimistööd – käidelda varustust enne olukorra lahendust ning teha tugi- ja abitöid, näiteks autojuhtimine, varustuse hooldus, valmispanek ja kontroll ning ohuala julgestamine. Kehtiva seaduse sõnastus piirab oluliselt abidemineerijate kaasamise võimalusi lahingumoona ohu kõrvaldamise sündmustel. Abidemineerijad ei tohi demineerija kutsega päästeametniku aidata leitud lahingumoona transportimisel, nt tõsta maapinnalt sõidukile. PäästeS muudatus aitab vähendada kutseliste demineerijate töökoormust ja muuta efektiivsemaks lahingumoona ohu teenuse väljakutsete teenindamist ja suurendaks üldist ohutust. Abidemineerijate kaasamine lõhkematerjali transportimisse ja ettevalmistavatesse toimingutesse vähendab demineerimisvaldkonna kriisiaja ja igapäevast töökoormust ja parandab reageerimist kriisiolukorras. Soovitud muudatuste tulemusel tekib abidemineerijatel õigus: • käidelda lõhkematerjali ; • viia läbi iseseisvalt ennetustegevusi; • transportida lõhkematerjali ilma ametniku osaluseta (laost pommigruppi, pommigrupist EKEI jne); • identifitseerida lõhkematerjali . Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku täiendada PäästeS § 32 1 . Anname selgituse. Koostöös Päästeametiga on eelnõud täiendatud selliselt, et abidemineerijad saaksid osaleda ka ennetustööl. Muus osas leidsime, et kehtiva seaduse sõnastus ei piira abidemineerijate kaasamise võimalusi Päästeameti soovitu d ulatuses. 9. Kehtiv PäästeS § 3 lg 1 2 sätestab, et demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. Kehtiv regulatsioon piirdub üksnes ohu tõrjumisega, kuid praktikas kuuluvad demineerimistöö alla mitmed olulised tegevused, mille käigus tuvastatakse, välistatakse või hinnatakse võimalikku plahvatusohtu olukorras, kus otsest ohtu veel ei ole. Praktikas demineerimistöö hõlmab lisaks sageli: ennetavaid kontrollkäike enne avalikke üritusi; VIP-kaitsetegevustel pommiohu välistamist; lõhkeainete otsingut teenistuskoera abil; kahtlase saadetise hindamist olukorras, kus eseme plahvatusoht pole veel kinnitust leidnud; visuaalset ja tehnilist kontrolli (sh röntgen, endoskoop ). KorS eristab ohu ennetamist, ohu väljaselgitamist ja ohu tõrjumist või korrarikkumise kõrvaldamist. Tänased demineerimistöö tegevused aga hõlmavad kõiki eeltoodut, kuid neid tegevusi ei toeta kehtiv demineerimistöö mõiste. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku laiendada demineerimistöö mõistet PäästeS -s, et see hõlmaks ka ohu ennetamise ja väljaselgitamise tegevusi. Arvestatud. Demineerimistöö mõistet on koostöös Päästeametiga täpsustatud . Politsei- ja Piirivalveamet , 1-6/3136-3 22.05.2025 Kontaktisik: [email protected] 1. EN § 1 punkt 5 alusel täiendatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS ) § 9 lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:…“. EN menetlemise käigus oli töödeldavate andmete hulgas ka sündmusega seotud isiku tagaotsimise ja tagaotsimise põhjuse andmed. PPA juhtis siis tähelepanu, et teadmata kadunute puhul ei saa kasutada mõistet „tagaotsimine“. Hetkel seda punkti aga EN-s ei ole. EN-st ei nähtu, et neid andmeid töödeldaks ka hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus. Jätkuvalt peame vajalikuks, et Häirekeskus teate vastu võtmisel teeks päringu POLIS-sse kontrollimaks, kas helistaja või abi vajav isik on teadmata kadunud isik või tagaotsitav. Sellel põhjusel on Häirekeskusel ka POLIS põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 10 alusel juurdepääs POLIS otsimise andmestikule. Mittearvestatud . Kuivõrd HÄK ei tee enam politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta päringuid , ei kajastu see ka enam eelnõus . Vastavad muudatused tehti ka HÄKi põhimääruses, POLIS põhimääruses ja HKSOS põhimääruses . Muudatused on asutuste vahel varasemalt kokku lepitud. PPA-sse saadet i ka eraldi selgitav kiri 26.05.25 seoses sellega, et HÄK ei päri enam neid andmeid. 2. EN § 1 punkt 14 alusel täiendatakse PäästeS § 13 2 lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 2 alusel valdusesse sisenemisel. (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet.“ Kuna PäästeS plaanitakse muuta selliselt, et PäA võib abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel, siis võiks luua seadusesse ka ühese aluse, millega PäA võib abistada PPA-d (nt uste-akende avamisel või muude takistuste kõrvaldamisel, aga ka nt politseiametniku kuuendale korrusele tõstmisel, veevarustuse tagamisel veekahurile) kirjalikku taotlust koostamata. Mittearvestatud . Siseministeerium antud eelnõu raames seda muudatust ette ei võta, kuivõrd ettepanek vajab rohkem analüüsimis t , sh tuleks selgeks teha, mis probleemi seaduse muutmisega lahendataks e , milliste konkreetsete olukordade puhul saaks Päästeametit kaasata, kuidas toimuks nt kahjude hüvitamine , millised mõjud asutustele kaasneksid jms. Asutuste vahel puudub hetkel kokkulepe ja arusaamine selles osas. Siseministeerium palus selle märkuse osas ka Päästeameti seisukohta. Päästeamet toetab hetkel ametiabi korras PPA abistamist ning ei pea vajalikuks seaduse muutmist. 3. EN § 1 punkt 15 alusel muudetakse PäästeS 6. peatükki, mille § 31 5 alusel võib Päästeamet (edaspidi PäA ) nõuda, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks isikuankeedi. EN-st ei nähtu selgelt, kes kontrollib ankeedis esitatud andmeid. Seletuskirja (edaspidi SK ) kohaselt on see õigus nii PäA-l kui ka PPA-l , mis on ka mõistlik. Palume korrektsuse huvides need lisada ka EN-sse . Anname selgituse. Isikuankeedis toodud andmete kontrollimise õigus on nii PÄA-l kui ka PPA-l . Eelnõu täiendamist selles osas ei pea vajalikuks, sest i sikuankeet sisaldab andmeid nii selle kohta, mida kontrollib PÄA (nt haridus), kui ka selle kohta, mida kontrollib PPA (nt karistused). Eelnõus on toodud, mis nõudeid PÄA ja PPA kontrollivad. 4. SK lk 28 on viidatud, et „hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed… täitma ülesandeid...mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust“, kuid selliste asjaolude tuvastamist EN ette ei näe. EN § 1 punkt 15 alusel sõnastatava PäästeS § 31 6 lg 3 kohaselt võivad PPA ja PäA § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollimiseks töödelda mh: 6) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 7) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja; 8) andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta. § 31 3 lõigetes 1 (keda võib võtta liikmeks) ja 2 (keda ei tohi võtta liikmeks) on toodud ammendav loetelu. Ülalnimetatud andmed loetelus tooduga otsest puutumust ei oma. Seega tuleb luua laiem otsustusvõimalus PäA-le reservi liikmeks võtmise otsustamisel (nt arvestada § 31 6 lg 3 nimetatud asjaolusid), loetelu täiendada nõuete osas või ülalnimetatud kolme punkti kontrollimine EN-st välja jätta. Arvestatud. Eelnõud on täiendatud nõude osas, et päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut, kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna liikme ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teise isiku turvalisust või riigi julgeolekut või avalikku korda. Andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta on eelnõust välja jäetud. 5. EN § 3 alusel täiendatakse karistusseadustikku (edaspidi KarS ) §-ga 278 1 järgmises sõnastuses: „§ 278 1 . Häirekeskuse töö häirimine Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“. SK lk 40 kohaselt on „kavandatava KarS § 278 1 puhul tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga. Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112 pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi sellise tegevuse tulemusena abist ilma või abi saamine viibis märkimisväärselt.“. Esitatud dispositsiooni puhul ei saa rääkida, et tegemist on teodeliktiga. Kui see nii oleks, siis tuleks piirduda nt sõnastusega – Häirekeskusele vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest. Kui räägitakse Häirekeskuse töö häirimisest, siis on tegemist juba ka tagajärjedeliktiga ehk tuleb tõendada, et Häirekeskuse töö sai häiritud. Ilmselt on loetud Riigikohtu lahendit § 278 osas, mille puhul on tegemist 2 alternatiivse süüteokoosseisuga - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Neist esimene on teodelikt ja teine tagajärjedelikt. SK al lk 40 selgitatakse: „Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega. Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige juhtusid, mille puhul: 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse osutamist; 2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta. Esimesel juhul võib näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise teo mõju on teenuse osutamise halvamine läbi päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse. Teisel juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise järgselt või teadlik vaikimine ehk nn „ tirtsutamine “. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus päästekorraldaja enne kõne katkestamist veel ei jõua kõne vastu võtta, kui ka juhud, mil ühendus luuakse ja päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, mis seejärel katkestatakse. Samuti võib teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse selleks, et küsida kellaaega või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei ole juhuslikult valitud… Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“ Juhime tähelepanu, et „vale hädaabiteade“ ei saa kuidagi hõlmata sõimamist ja ähvardamist, samuti kellaaja küsimist. Kui soovitakse ka selliste tegevuste eest vastusele võtta, siis võiks sõnastada selle sätte nt: (1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamise või muul viisil Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Anname selgituse . Jääme seisukohale, et antud väärteokoosseisu puhul on tegemist teodeliktiga. Kui Häirekeskusele tehakse vale hädaabiteade (nt helistatakse selleks, et sõimata või küsida kellaaega), siis sellega häiritaksegi Häirekeskuse tööd, sest Häirekeskus ei saa samal ajal vastu võtta kõnesid, mis tehakse päriselt abivajaduse eesmärgi l . Seega eraldi ei tule töö häirimist tõendada. Selles osas ei olnud ka Justiits- ja Digiministeeriumil märkusi. Selguse huvides märgime, et vale hädaabiteate sisu on kavas rakendusakti s täpsustada järgmiselt: „( x ) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus t .“. Seejuures märgime, et sõimamine, ähvardamine, aga ka nt kellaaja küsimine on vale hädaabiteatega kaetud. Need näited on varasemalt Justiits- ja Digiministeeriumiga läbi räägitud . Ü hine nimetaja „vale hädaabiteade“ sai välja pakutud just Justiits- ja Digiministeeriumi poolt. 6. EN § 8 alusel täiendatakse väärteomenetluse seadustiku § 52 lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Karistusseadustiku §-s 278 1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“. SK lk 43 selgitatakse: „Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 8). Arvestades KarS § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid, jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata täiendavat personali. Kuna Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.“ PPA juhtis juba VTK tagasisides tähelepanu, et selle väärteo kohtuväline menetleja peab olema PäA , mitte PPA. Sama kordasime antud EN väljatöötamise ajal ning jätkuvalt oleme samal seisukohal. Endiselt jääb arusaamatuks, miks peaks PPA hakkama Häirekeskuse ametnikelt tunnistusi võtma, küsima hinnangut takistamise kohta, tegema päringuid salvestite saamiseks jne. Tulenevalt VTMS § 52 lõikest 8 on PäA-l täna ka KarS §-s 278 sätestatud väärteo menetluspädevus. Siinkohal jääbki arusaamatuks, miks tuuakse SK-s välja ainult PPA statistika kõnealuste menetluste kohta, PäA osas aga mitte. Kui SK-s leitakse, et paarisaja väärteoteate menetlemine ei tähenda PPA-le menetluskoormuse märkimisväärset kasvu, siis ilmselt mitte ka PäA-le . Samuti jääb arusaamatuks, millist teavet antud kontekstis silmas peetakse ja millistes PPA kasutuses olevates andmekogudes see sisaldub. Arvestades EN-s esitatud KarS § 278 1 sätestatud koosseisu ja seletuskirjas toodud selgitusi on nende väärtegude tulemuslik menetlemine kaheldav. Mittearvestatud, anname selgituse. Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib praktikas väärteomenetlusi läbi vaid tuleohutuse valdkonnas. Kuigi VTM-s on hetkel ka Päästeametil KarS § 278 väärteo menetluspädevus, ei ole praktikas Päästeamet menetlenud ühtegi KarS § 278 väärtegu. Neid on menetlenud PPA. Seega pole mõistlik anda menetluspädevust Päästeametile. Kuna teema tõstatus nii VTK kui ka eelnõu väljatöötamise ajal, paluti selles osas eraldi ka SIM juhtkonna seisukohta. SIM juhtkond jäi 2024. aastal seisukohale (teavitati ka PPA juhtkonda) , et menetlejaks jääb PPA. 7. Lisa 1 (rakendusakti kavand) § 3 alusel muudetakse Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“; 2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“. Kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab PäA-le pandud ülesannete täitmiseks infosüsteemi andmeid politsei andmekogu vastutav töötleja tulekahjus hukkunu ja vigastatu andmed ning vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed ennetustöö tegemiseks. EN-ga pannakse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale ja kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötlejale samuti kohustus esitada vees uppunud isiku andmeid. Tulenevalt kõnealuse määruse § 6 lõike 1 punktist 8 kantakse päästeinfosüsteemi vees uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed, milleks sama paragrahvi lõike 9 kohaselt on: 1) sugu; 2) isikukood; 3) emakeel; 4) sotsiaalne staatus; 5) elukoht; 6) eluviis, näiteks kas isik elas üksi ja millist tüüpi eluasemes; 7) ujumisoskus; 8) riietus; 9) eelnev kokkupuude sotsiaaltöötajaga; 10) terviseseisundi seos uppumisega; 11) uppumisele vahetult eelnenud tegevus ja riskikäitumine, sealhulgas joobeseisund ja uppumisohtu põhjustav käitumine; 12) veeõnnetuse toimumise aeg ja asukoht; 13) uppunu leidmise aeg ja asukoht; 14) väliskeskkonna kirjeldus; 15) rannavalve olemasolu uppumiskoha vahetus läheduses; 16) päästevahendi olemasolu veekogu lähiümbruses; 17) laste puhul järelevalve olemasolu veekogu juures viibimisel; 18) asustustihedus ja sündmuskoha ümbruses teiste inimeste olemasolu; 19) veesõiduki ja päästevarustuse kasutamine; 20) eelnev teade uppunu kadumisest; 21) viimane teadaolev kontakt uppunuga; 22) uppunu surmaaeg; 23) uppunu surma põhjus; 24) menetlust läbiviiva politseiametniku ametikoht ja telefoninumber. Viidatud loetelu ei muudeta. Jääb ebaselgeks, milliseid isikuandmeid edastab PPA ning milliseid rahvastikuregister ja EKEI. Uppumisega seotud veeõnnetuse andmeid peab jätkuvalt esitama PPA. PPA on erinevate nõupidamiste raames välja toonud, et PPA kõiki neid andmeid ei kogu, seega ei saa PPA neid ka edastada. Seega tuleks ka seda loetelu või andmeandjat täpsustada. Anname selgituse. Märkus on asjakohane ja vaadatakse täpsemalt määruse eelnõu koostamisel üle . Põhimõte on, et andmeid saab esitada oma pädevuse piires. Häirekeskus, 22.05.2025 nr HK 2.-1/334-1 Kontaktisik: Annika Jõgiste-Johanson ([email protected]) 1. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse päästeseaduse paragrahvi 9 1 lõikega 1 1 . Eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 9 1 lõike 1 1 punkti 2 juures välja toodud järgnev: „Need andmed jäävad salvestisele, mida Häirekeskus säilitab HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt kaks aastat ja alles seejärel kustutatakse.“ Viitame siinkohal seletuskirjas olevale ebatäpsusele. Siseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ § 8 lõike 2 kohaselt säilitatakse kõneside salvestisi aga andmekogus üks aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates ja alles seejärel kustutatakse (§ 8 lg 5). Palume seletuskirja vastavalt muuta. Eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 9 1 lõike 1 1 punktis 3 selgitatud, et sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate menetleja üldandmed on pääste või politsei poolt abi osutanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja telefoninumber ning Häirekeskuses hädaabiteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Palume muuta seletuskirjas toodud andmete loetelu. Selgitame ning täpsustame, et vastavateks andmeteks on Häirekeskuse poolt välja saadetud abiandjate edastatavad andmed, Häirekeskuses hädaabiteate ning abi- ja infoteate menetleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Arvestatud. S eletuskirjas tehtud täpsustused tulenevalt Häirekeskusega kokkulepitust. 2. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 14 täiendatakse päästeseaduse § 13 2 uute lõigetega 5 ja 6. Eelnõu lõige 6 sätestab, et pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb vara valve tagada eelkõige abivajaja lähedastel või nende puudumisel KOV üksusel (lk 17, viimane lõik). Häirekeskuse vaates peame vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et nii eelnõu kui ka seletuskiri ei ava, kas või millise asutuse ülesandeks jääb lähedaste või nende puudumisel KOV üksuse teavitamine. Anname selgituse. Eelnõud ja seletuskirja on koostöös Päästeameti ja Sotsiaalministeeriumiga muudetud. Päästeameti roll piirdub vaid vahetu sunni kohaldamisega. KOV-i teatamise vajadus oleneb konkreetsest kaasusest ja olukorrast. 3. Eelnõu paragrahviga 3 täiendatakse karistusseadustikku paragrahviga 278 1 . Sellega nähakse ette uue väärteo koosseisuna karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd. Eelnõu seletuskirjas (lk 41) on märgitud, et: „Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus. Selliste kõnede puhul ei soovi helistaja teavitada abivajadusest, mis on lahendatav abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu osapoole nõustamisega“. Eelnõu seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand 1) paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“. Teeme siinkohal ettepaneku muuta planeeritava sätte sõnastust ja vastavalt eelnõu seletuskirja ning käsitada vale hädaabiteatena teadet, mille korral ei järgne abivajadusest tulenevat Häirekeskuse , Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevust. Arvesta tud. 4. Eelnõu paragrahv 4 kohaselt muudetakse korrakaitseseaduse paragrahvi 35 1 . Palume viidatud sättes ning vastavalt ka eelnõu seletuskirjas asendada sõnad „abi- ja infonumbril“ sõnaga „riigiinfonumbril“. Muudatuse eesmärk on tagada ühtne terminikasutus. Niisamuti on eelnõu seletuskirjas vastava sätte lõike 1 selgitavas osas kasutatud sõnastust: „/…/ ühtsel riigi infotelefoni numbril 1247/…/“. Arvestatud. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus , 22.05.2025 e-kiri Kontaktisik: Anna-Maria Arras (5380 6052; [email protected]) Eelnõuga kavandatavate muudatustega võib SMITile kaasneda kulusid ja töid, millega seletuskirjas arvestatud ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava muudatusega kaasneb arendustööde vajadus, mida ei ole SMITiga läbi räägitud, lähtudes eeltoodust ei ole võimalik anda hinnangut, kas muudatusega kaasneb kulu ning kas vajalikud tööd on võimalik teostada 2025. aasta 1. novembriks. Lisaks eeltoodule puudutavad kavandatavad muudatused SMITi pääste- ja hädaabiteenuste osakonna 2025. aasta tööplaani – käesoleval hetkel tööplaani võimalikke töid planeeritud ei ole. Kuivõrd PäA ja HäK konkreetseid töid esitanud ei ole, ei võimalik hinnata muudatustega kaasnevate tööde ja kulude mahtu. Anname selgituse. Antud märkust arutati Häirekeskusega. Häirekeskus märkis, et vajalik lahendus on tegelikult olemas, seega eraldi arendustööde vajadus puudub. Ka SMIT on eeltooduga kursis (kontakt Hipe Israel). Sisekaitseakadeemia , 29.05.2025 e-kiri Kontaktisik: Gaili Parts ([email protected]) Olete akadeemiale edastanud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kaaluda võimalust sätestada Sisekaitseakadeemiale õigus saada andmeid hädaabiteadete andmekogust, sh hädaabikõnede salvestisi, õppematerjalide väljatöötamiseks. Akadeemial võiks olla õigus kasutada hädaabikõnede salvestisi ( umbisikustatult ) õppetöö läbiviimiseks ja õppematerjalide välja töötamiseks. Anname selgituse. Kehtiva praktika kohaselt annab Häirekeskus Sisekaitseakadeemiale andmeid, sh salvestisi välja päringupõhiselt ja selle jaoks on sõlmitud koostöölepe. Teadaolevalt selline lahendus probleeme ei tekita. Siseministeerium toetab hetkel praktikat, et andmete väljastamine toimuks jätkuvalt päringupõhiselt. Kui Siseministeerium avab HKSOS põhimäärus e ligipääsetavuse teemade tõttu , saame SKA ettepaneku vajadusel uuesti läbi kaaluda. EELNÕU 0 8 . 0 9 .202 5 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 1 2 –1 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 2 ) Demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega seotud tegevus. (1 3 ) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine, et hoida ära päästesündmusi ja nendeks valmistuda, ning teabe kogumine ja analüüsimine: 1) toimunud päästesündmuse kohta; 2) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl või muul juhul vees uppunu kohta; 3) inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta.“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa või ehitus- või kasutusteatise eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamise st arvates, kui ehitise le on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hindab tuleohutusnõudeid tuleohutuse seaduse § 5 lõi k e 1 1 või 1 2 kohaselt iseseisvalt ; “; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise toimepidevust , võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega .“; 4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punkti de ga 6 –7 järgmises sõnastuses: „6) hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud ulatusliku evakuatsiooniga seotud andmeid, et selgitada välja isikud, kes vajavad evakuatsioonikohta ; 7) käesoleva lõike punktides 1 – 5 nimetatud andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega seotud analüüse ja statistikat .“; 5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed ja teenistuskoha andmed ; 2) päästesündmuse ga seotud isiku üldandmed ja teenistuskoha andmed ; 3) päästesündmuse põhjustaja üldandmed ja sotsiaalse tausta andmed; 4 ) ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmed ; 5 ) päästesündmusel hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu üldandmed; 6) päästesündmusel hukkunu ja vigastatu päästesündmusega seotud terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed ; 7 ) vees uppunu terviseandmed seoses uppumisega ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed ; 8 ) tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandmed ja kutsealaga seotud andmed ; 9 ) ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmed, kodus ohutu toimetulekuga seotud terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse tausta andmed .“; 6) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 : „4 1 ) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed ; “; 7 ) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse selle pid amise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) andmesaajad ; 3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastami ne; 4) andmete säilitamise täp ne tähta eg; 5) järelevalve päästeinfosüsteemi pidamise üle ; 6) päästeinfosüsteemi ülesehitus ja täpne andmekoosseis ; 7) vastutava töötleja ülesanded ; 8) volitatud töötleja ja tema ülesanded .“; 8 ) paragrahvi 9 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et : 1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks ; 2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes; 3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks ; 4) koguda Häirekeskuse ülesannetega seotud statistikat Häirekeskuse töö korraldamiseks ja teenuste arendamiseks.“; 9 ) paragrahvi 9 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) hädaabiteate ning abi- ja infoteate edastaja üldandmed ; 2) abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmed; 3 ) abivajaja andmed terviseseisundi kohta; 4 ) sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate menetleja üldandmed ja teenistuskoha andmed ; 5) hädaabiteate edastaja andmed terviseseisundi ja võimaliku asukoha kohta, kui kasutatakse lühisõnumi teenust; 6 ) ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja üldandmed ; 7) abi- ja infoteenuse tellija üldandmed; 8) kriisiinfo teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku ja päringualuse isiku üldandmed ning käesoleva seaduse § 9 1 lõikes 2 4 nimetatud andmed ; 9) kriisiinfo teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta avaldatud andmed, sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmuse ga . “; 10 ) paragrahvi 9 1 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „infoteate“ sõnadega „ ja selle edastaja andmed ning sündmusega seotud muu isiku esitatud“; 1 1 ) paragrahvi 9 1 lõikes 2 9 asendatakse sõna „anonüümitakse“ sõnaga „pseudonüümitakse“; 1 2 ) paragrahvi 9 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse selle pidamise kord , sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ; 2) andmesaajad; 3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine; 4) andmete säilitamise täpne tähtaeg; 5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis; 6 ) järelevalve andmekogu pidamise üle; 7) vastutava töötleja ülesanded; 8) volitatud töötleja ja tema ülesanded .“; 1 3 ) paragrahvi 13 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „siseneda valdaja eluruumi“ sõnadega „vaadata läbi vald aja eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega “; 1 4 ) paragrahvi 13 2 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sisenemisest“ sõnadega „ja selle läbivaatusest“; 1 5 ) paragrahvi 13 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 4 6 punkti 1 alusel valdusesse sisenemisel. “; 1 6 ) paragrahv 31 1 loetakse §-ks 31 1 5 ning 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6. peatükk RAHVUSVAHELI N E PÄÄSTETÖÖ JA DEMINEERIMISTÖÖ NING PÄÄSTEALANE HUMANITAARABI § 31. Rahvusvaheline päästetöö ja demineerimistöö (1) Rahvusvaheli st päästetöö d tehakse : 1) kiireloomulise s piiriülese s koostöö s rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel; 2) kiireloomulise l missiooni l rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. ( 2 ) Kiireloomuli n e piiriüle n e koostöö käesoleva seaduse tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil . (3) Kiireloomuli n e missioon käesoleva seaduse tähenduses on päästemeeskonna liikme lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle , mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsus t . ( 4 ) Rahvusvaheli st demineerimis töö d tehakse kiireloomulise l missiooni l : 1) rahvusvahelise kokkuleppe alusel või 2) abivajava riigi abipalve alusel. § 31 1 . Kiireloomuli n e piiriüle n e koostöö ( 1 ) Päästeamet võib kiireloomulise s piiriülese s koostöö s kaasata Eesti Vabariigi territooriumil päästetööle teise riigi pädeva asutuse ja tema vabatahtlik u . T eise riigi pädeval asutusel on Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise kokkuleppe kohane pädevus ja volitused . ( 2 ) Teine riik võib k iireloomulise s piiriülese s koostöö s kaasata oma territooriumil päästetööle Päästeameti ja tema vabatahtlik u . Päästeametil on teise riigi territooriumil rahvusvahelise kokkuleppe kohane pädevus ja volitused. ( 3 ) Kiireloomulis t piiriüles t koostöö d teise riigi territooriumil ei käsitata lähetusena. § 31 2 . Kiireloomuli n e missioon ( 1 ) Päästeamet korraldab : 1) kiireloomulise ks missiooni ks valmistumist , sealhulgas väljaõpet ; 2) kiireloomulisel missioonil osalemi st. ( 2 ) Kiireloomulise ks missiooni ks valmis tumiseks moodustab Päästeamet päästemeeskonna reserv i . ( 3 ) P äästemeeskonna reservis t moodustab Päästeamet k iireloomulise missiooni päästemeeskonna (edaspidi päästemeeskond ) . § 31 3 . Nõuded päästemeeskonna reservi liikme le ja tema väljaõppele (1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võib võtta isiku: 1) kes on Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) kellel on vähemalt keskharidus; 3) kellel on täielik teovõime; 4) kes valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel . (2) Päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) keda on karistatud vangistusega , olenemata karistusandmete kustutamisest ; 3 ) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta; 4 ) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest ; 5 ) kes on esitanud päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi isikuankeedis (edaspidi käesolevas peatükis isikuankeet ) teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet, kui Päästeamet nõuab isikuankeedi täitmist või 6 ) kes oma käitumise poolest ei sobi päästemeeskonna reservi liikme ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teise isiku turvalisust või riigi julgeolekut või avalikku korda. (3) Päästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna reservi liikme väljaõppe. (4) Nõuded päästemeeskonna reservi liikme väljaõppele kehtestab Päästeamet. § 31 4 . Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmine ja nõuetele vastavuse kontroll (1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet. (2) E nne päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustamist tehakse kandidaadi le nõuetele vastavuse kontroll, sealhulgas taustakontroll, et hinnata kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele. (3) Päästeamet kontrollib nõuetele vastavuse kontrollis päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (4) K ui päästemeeskonna reservi liikme kandidaat vastab käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele , teeb Politsei- ja Piirivalveamet kandidaadile taustakontrolli. ( 5 ) Taustakontrolli käigus hindab Politsei- ja Piirivalveamet päästemeeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele . ( 6 ) P äästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal võib talle teha nõuetele vastavuse kontroll i , sealhulgas taustakontroll i , kui on põhjendatud kahtlus, et ta ei vasta käesoleva seaduse § 31 3 lõi getes 1 ja 2 sätestatud nõuetele . (7) Nõuetele vastavuse kontrolli, sealhulgas taustakontrolli vajaduse päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal otsustab Päästeamet , kes teavitab sellest päästemeeskonna reservi liiget . ( 8 ) Päästemeeskonna reservi liikmeks olemise ajal on : 1) Päästeamet il õigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõi kes 1 sätestatud nõuetele ; 2) Politsei- ja Piirivalveametil õigus hinnata taustakontrolli käigus liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. ( 9 ) Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. ( 1 0 ) Keeldumise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud eesmär gi täitmiseks vältimatult vajalik. § 31 5 . Isikuankeet ( 1 ) P äästeamet võib nõuda, et p äästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrolliks isikuankeedi . (2) Et tagada päästemeeskonna reservi liikme kohta teabeedastus kiireloomulisel missioonil, võib isikuankeedis koguda päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi määratud kontaktisiku kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht; 3) kontaktandmed. (3) Isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 31 6 . Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete allikad nõuetele vastavuse kontrollis ( 1 ) Päästeamet võib käesoleva seaduse § 31 3 lõike 1 nõuetele vastavuse kontrollis kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid: 1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) kontaktandmed ; 3 ) andmed teovõimelisuse kohta; 4 ) kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed; 5 ) hariduse andmed . (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taustakontrolli käigus kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid : 1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) sotsiaalmeedia konto andmed; 3 ) andmed karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta ; 4) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise kohta; 5 ) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 6 ) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ; 7 ) andmed avalikest allikatest usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi kohta . ( 3 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku andmete õigsuse kontrollimiseks: 1) esitada riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusele või füüsilisele või juriidilisele isikule järelepärimise kandidaadi või liikme isikuandmete kohta; 2) vestelda kandidaadi või liikme või teise isikuga, et selgitada välja kandidaadi või liikme vastavus käesoleva seaduse § 31 3 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõudele ning võtta vajaduse korral kandidaadi või liikme nõusolekul temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada isiku andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid. ( 4 ) Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme nõuetele vastavuse kontrolliks tema kohta kogutud andmeid säilitatakse: 1) viis aastat nõuetele vastavuse kontrolli tegemise lõppemisest arvates või 2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega . § 31 7 . Päästemeeskonna reservist välja arvamine (1) Päästemeeskonna reservi liige peab Päästeametit esimesel võimalusel teavitama, kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 31 3 lõi getes 1 ja 2 nimetatud nõuetele. (2) Päästeamet võib arvata päästemeeskonna reservi liikme reservist välja: 1) liikme kirjalikul taotlusel ; 2) kui lii g e ei vasta käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1–3 nõuetele või 3) kui liige käitub liikmele sobimatu lt . ( 3 ) Kui päästemeeskonna reservi liikme käesoleva seaduse § 31 4 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel selgub, et liige ei vasta nõuetele ja ta arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel päästemeeskonna reservist välja, ei avaldata reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse. ( 4 ) Päästemeeskonna reservist väljaarvamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. § 31 8 . Kiireloomulisel missioonil osalemise otsustamine (1) Päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise otsustab Päästeamet koostöös Siseministeeriumiga . (2) Päästeamet kooskõlastab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise Välisministeeriumiga. § 31 9 . Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine ja töö tegemisest keeldumi n e k iireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele lähetami se korral ( 1 ) Kui päästemeeskonna või selle reservi lii g e on ametnik, võib ta tema tööandja nõusolekul lähetada kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele ja peatada selleks ajaks tema avaliku võimu teostamise õiguse. ( 2 ) Kui päästemeeskonna või selle reservi lii g e on töötaja, võib ta oma tööandja nõusolekul ja töölepingu seaduse § 19 alusel keelduda kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajal töö tegemisest , kui ei ole lepit ud kokku teisiti. ( 3 ) K äesoleva paragrahvi lõi getes 1 ja 2 nimetatud nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 31 10 . Päästemeeskonna liikme alluvus kiireloomulisel missioonil P äästemeeskonna liige allub k iireloomulisel missioonil : 1) töökorralduses päästemeeskonna juhile või rahvusvahelise organisatsiooni asjakohasele juhtorganile ; 2) k äesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul Päästeametile. § 31 11 . Kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestus (1) K iireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei ole lepit ud kokku teisiti. Kui kulu sid ei ole võimalik muu l viisil katta , esitab Siseministeerium Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise taotluse . ( 2 ) Kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme kiireloomulisele missioonile või päästemeeskonna reservi liikme missiooni väljaõppel e teise rii g i territooriumile , hüvitab Päästeamet talle lähetuse sõidu- ja majutuskulud ning maksab talle lähetuse ajal tasu. ( 3 ) Päästeamet maks ab p äästemeeskonna liikmele kiireloomulise missiooni ajal ja päästemeeskonna reservi liikmele missiooni väljaõppe ajal kolmekordse Eesti töötasu alammäära suurus t tasu . ( 4 ) Olenevalt kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe asukohast, ülesannete st või oht udest võib Päästeamet m aksta päästemeeskonna või selle reservi liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tasumäärast suurema t tasu, kuid see ei tohi ületada viieteistkordse t Eesti töötasu alammäära. § 31 1 2 . S otsiaalsed tagatised (1) Kiireloomulises piiriüleses koostöös on päästeteenistujal päästeteenistuse seaduse §-s 14 ja vabatahtlikul päästjal käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised. ( 2 ) Kiireloomulise l missiooni l on päästemeeskonna liikmel ja missiooni väljaõppel päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse §-s 49 nimetatud sotsiaalsed tagatised . Päästeamet võib kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajaks sõlmida kindlustuslepingu. § 31 13 . T ervisekontroll ja vaktsineerimine (1) Päästeamet tagab k iireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule päästjale päästeteenistuse seaduse §-s 16 sätestatud terviseuuringud ja vaktsineerimi s e. ( 2 ) Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme : 1) terviseseisundi perioodilis t kontrolli; 2) vaktsineerimist. ( 3 ) Päästemeeskonna reservi liikme terviseseisundi perioodilise kontrolli ulatuse kehtestab Päästeamet. ( 4 ) Pääste amet korraldab päästemeeskonna liikme vaktsineerimise Maailma Terviseorganisatsiooni ja Terviseameti soovituste või kiireloomulise missiooni asukohariigi nõuete kohaselt: 1) enne missioonile lähetamist; 2) vajaduse korral missiooni ajal. (5) V aktsineerimine on päästemeeskonna reservi liikmele ja päästemeeskonna liikmele vabatahtlik. § 31 14 . Pääste alane h umanitaarabi ( 1 ) Päästeamet võib anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast humanitaarabi. (2) Päästeala n e humanitaarabi käesoleva seaduse tähenduses on: 1) rahali n e või muu materiaal n e toetus , oskusteave või päästealane tegevus , mida vajatakse katastroofipiirkon n a s , et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik ; 2) toetus , mi da kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmi dust . (3) Päästeamet kooskõlastab päästealase humanitaarabi andmise Välisministeeriumiga.“; 17) paragrahvi 32 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „demineerimistööl“ sõnadega „või ennetustööl“; 18) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad „võtmist korraldab“ sõnadega „võtmise otsustab“; 19) paragrahvi 38 1 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „ennetustööl ning“; 20) paragrahvi 38 1 lõiget täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ sõnadega „ja ennetustööl osalemiseks“; 21) paragrahvi 38 1 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Abidemineerija võib osaleda iseseisvalt ennetustööl pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väljaõppe läbimist.“; 22 ) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „hüvitist“ sõnadega „ , sealhulgas hüvitatakse ravi- ja ravimikulud , “; 2 3 ) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabatahtlik u päästja või abidemineerija staatusest vabastamise otsusest teatab Päästeamet teatise ga .“; 2 4 ) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õnnetusest põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille Päästeamet on tekitanud füüsilisele või juriidilisele isikule: 1) käesoleva seaduse § 13 2 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisel; 2) käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töö tegemisel või 3 ) korrakaitseseaduse § s 49, 50, 51 või 52 sätestatud erimeetme kohaldamisel, et lahendada päästesündmus .“; 2 5 ) seadust täiendatakse §-ga 49 3 järgmises sõnastuses: „ § 49 3 . Päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse kontroll (1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1 – 2 nõuetele kontrollivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet 2028. aasta 1. jaanuariks. (2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust käesoleva seaduse § 31 3 lõigete 1– 2 nõuetele ei kontrollita, kui talle on tehtud enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästeteenistuse seaduse §-s 7 2 sätestatud taustakontroll . “. § 2 . Karistusregistri seaduse § 20 täiendamine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast teksti osa „päästeseaduse § des“ tekstiosaga „31 6 ,“. § 3 . Karistusseadustiku täiendamine Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 278 1 järgmises sõnastuses: „ § 278 1 . Häirekeskuse töö häirimine (1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 0 00 eurot. “. § 4. Korrakaitseseaduse § 35 1 muutmine Korrakaitse seaduse § 35 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 35 1 . Hädaabinumbril ning riigiinfonumbril edastatud teabe töötlemine (1) Häirekeskus salvestab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud tea b e . (2) Hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 e dastatud teavet töötlevad õigusaktis sätestatud alusel ja korras : 1) Häirekeskus ; 2) asutus, kelle pädevusse edastatud teave kuulub. (3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe salvestamisest arvates . “. § 5. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse muutmine Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevat seadust ei kohaldata rahvusvahelisel e päästetööl e ja demineerimistööl e , mida tehakse rahvusvahelise kokkuleppe , rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve või abivajava riigi abipalve alusel.“; 2) paragrahvi 2 punktid 4 ja 11, § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6, § 6 lõige 2, § 7 lõige 4, § 8 lõige 4, § 9 lõike 3 kolmas lause, § 12, § 13 lõike 1 teine lause, § 17 lõike 1 teine lause ja lõige 5, § 18 lõige 6 ning § 22 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 23 lõigetest 8 ja 9 jäetakse välja sõnad „, päästesündmuse lahendamise“; 4 ) paragrahvi 23 lõike 10 teine lause ja § 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Riigihangete seaduse § 50 täiendamine Riigihangete seaduse § 50 täiendatakse punktiga 1 2 järgmises sõnastuses: „1 2 ) hankelepingu ese on päästeseaduse § 31 lõike 3 tähenduses kiireloomulise ks missiooni ks vajalik asi või teenus .“. § 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 4 6 –4 8 järgmises sõnastuses: „(4 6 ) Kiirabibrigaad võib abivajajale kiirabi osutamiseks abivajaja või kolmanda isiku nõusolekuta: 1) siseneda kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avades uksi või kõrvaldades muid takistusi; 2) läbi vaadata abivajaja või kolmanda isiku kinnisasja, ehitise või ruumi ning vallasasja. (4 7 ) Kui kiirabibrigaad ei saa ise või ei saa õigel ajal käesoleva paragrahvi lõike 4 6 punktis 1 nimetatud tegevust teha, võib kiirabibrigaad kaasata päästeseaduse § 13 2 lõike 5 kohaselt Päästeameti. (4 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 6 nimetatud tegevuse käigus tekitatud kahju loetakse vääramatust jõust tekitatud kahjuks.“; 2) paragrahvi 61 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 8 . Tuleohutuse seaduse § 23 täiendamine Tuleohutuse seaduse § 23 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „loata“ sõnadega „ja tasu maksmata“. § 9 . Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendamine Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Karistusseadustiku §-s 278 1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“. § 10 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. märtsil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … … … …………… 20 2 6 _________________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … … … …………… 20 2 5 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Riikide karistuspraktika võrdlus – Häirekeskuse töö häirimise eest karistamine Riik HäK-i töö segamine on süütegu Karistusviis ja maksimaalne määr Registreeritud juhtude arv Meetmete mõju, sh h innang karistuse mõjule Märkus Austria Ei N/A N/A N/A Päästeteenistuse valeväljakutse korral võimalik karistus rahatrahv kuni 360 päevamäära või vangistus kuni 6 kuud ( Federal law against the misuse of emergency signs ) . Belgia Jah (Elektro onilise side seadus art 145 § 3; karistusseadustik) Kõne menetleja ä hvardamine : van glakaristus 6 kuud kuni 5 aastat ja raha trahv 100 – 500 eurot . Sidevõrgu pahatahtlik kasutamine: trahv 500 – 50 000 eurot ja vanglakaristus 1 – 4 aastat . N/A N/A Kriminaliseeritud on ka ohust valeteavitamine: vanglakaristus 3 kuud–2 aastat ja trahv 50 – 300 eurot . Rakendatakse sidevahendite konfiskeerimist. Hispaania Ei (regi oonide regulatsioonide info puudub) Osades regioonides kohaldatakse trahvi N/A N/A - Horvaatia Ei ( kasutatakse turbemeede t, vt kommentaari ) N/A N/A Al 2005 (üleminek 112-le) järjepidev pahatahtlike kõnede arvu vähenemine. Peamine mõju arvatakse olevat teavitamisel ja koolitamisel. Võimalik blokeerida number, millelt pahatahtlikke kõnesid tehakse: 1x – 7 päevaks, 2x – 30 päevaks ja 3x – number blokeeritakse jäädavalt ( hädaabinumbri kasutamise regulatsioon HR Official Gazette 95/23) . Aastas u 5000 juhtumit (0,3-0,4% kõnedest). Kriminaliseeritud on hädaabinumbril valeväljakutse tegemine . Leedu Jah (administratiivsüütegude koodeks § 493, § 507 ja karistuskoodeks § 285) Hoia tus või rahatrahv 90 – 200 eurot . Häirekeskus on esitanud ~ 50 väärteoteadet (perioodil 2022 – 2023) . Pahatahtlike kõnede arv on vähenenud, puudub milline mõju on olnud karistamise võimalusel . Haldusõigusrikkumised: e ritalituste valeväljakutsumise eest rahatrahv 200 – 2000 eurot; p oliitiku, avaliku teenistuja, ametniku või avalike ülesannete täitja au ja väärikuse teotamise eest rahatrahv 50 – 300 eurot. Kriminaliseeritud on ohust avalikkuse vale teavitamine ja teavitatud on häirekeskust – ÜKT, rahatrahv, vabaduse piiramine või arest . Läti Ei Ei Ei koguta teavet N/A Avaliku korra rikkumise eest võimalik vastutusele võtta – rahatrahv 70 – 500 eurot (14-100 TÜ, 1 TÜ 5 eurot) . Malta Jah (elektroonilise side regulatsioon § 49) Rahatrahv kuni 25000 eurot, rikkumise jätkumisel lisandub 500 eurot päevas . Viimase kahe aasta jooksul ei ole esinenud . Ühelegi füüsilisele isikule ei ole seni karistust määratud . Võimalik on blokeerida number, millelt pahatahtlikke kõnesid tehakse Poola Jah (s üütegude koodeks § 66 lg 1) Arest 5-30 päeva; vabadusekaotus 1 kuu kuni 2 aastat või trahv kuni 1500 PLN (u 335 eurot) . Ei koguta teavet . Karistus ei ole praktikas juhtumite arvu märkimisväärselt mõjutanud . - Portugal Ei * Ei N/A N/A * Karistatav on vale hädaabiteate edastamine (karistusseadustik § 306) . K uni 1-aasta n e vangistus või rahatrahv kuni 60 000 eurot ( 120 trahvi p äeva ) . Saksamaa Jah ( k riminaalkoodeks § 145) Rahatrahv või vanglakaristus kuni 1 aasta . 2020 : 11,622 2021 : 12,277 2022 : 13,361 Ei koguta teavet . Statistika hõlmab nii hädaabinumbri väärkasutust kui ka hädaabiteenistuste valeväljakutseid. Slovakkia Jah (akti ei täpsustatud) Hoiatus või rahatrahv kuni 1659 eurot . 5 (viimase 2 aasta jooksul), kõigi puhul määrati maksimaalne trahv Juhtumite avalikustamise mõju peetakse suurimaks . Kasutatakse ka lindistust SIM-kaardita kõnede puhul, millega hoiatatakse helistajat võimaliku väärkasutuse eest. Sloveenia Jah (Sloveenia elektroonilise side seadus) Hoiatus või rahatrahv (määra ei täpsustatud) . 2021: 977 2022: 1207 Selliste kõnede arv on vähenenud (kõnede salvestamine, helistaja asukohainfo automaatne edastamine) . 2022. ja 2023.a menetleti 13 juhtumit, millest 6 juhul määrati trahv ja 2 juhul hoiatus ning 5 juhul rikkumismenetlust ei alustatud . *Holland Jah (kriminaalkoodeks § 142) Vanglakaristus kuni 1 aasta või rahatrahv (4. kategooria) kuni 19 500 eurot . N/A N/A - *Island Ei Ei N/A N/A Ei karistata, segajatega tegeleb kohalik politsei. *Rumeenia Jah (Valitsuse määrus nr 34/2008 § 32 ) Rahatrahv u 200-400 eurot (1000-2000 rumeenia leud) või 100-200 tundi ÜKT-d. Korduv tegu 1 aasta jooksul: 400-800 eurot (2000-4000 leud) või 200-400 tundi ÜKT-d. 2021: 15 587 2022: 14 271 * telefoninumbrite arv, millelt on selliseid kõnesid tehtud Karistuse mõju ei ole otseselt hinnatud . -