ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Helle Jürna Teie 07.08.2025
Siseministeerium
[email protected] Meie 08.09.2025 nr 2.3-8/25/2906-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole soovituste saamiseks seoses kooskõlastusringi
läbinud ja Riigikogus oleva eelnõuga, millega soovitakse hakata avaldama avaandmetena
surmaandmeid (surnu isikukood, nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg). Selle andmestiku põhilised
kasutajad oleksid ettevõtted, MTÜ-d ja asutused, kes on Siseministeeriumi poole pöördunud, et nt
oma kliendibaase või liikmelisuse infot ajakohasena hoida või üksikpäringuid teinud isikud, kes
on juurdepääsu eest tasunud. Avaandmetena surmaandmete avaldamine annab võimaluse hoida
oma kliendibaasi andmeid aktuaalsena, lõpetada surnud isikutele teenuste osutamine jms.
Oma pöördumises soovite inspektsioonilt soovitusi või praktikast tulenevaid nõuandeid järgmistes
küsimustes: 1) millise perioodi surmi võiks avaandmetena avaldada, 2) kas kajastada võiks juba
eelmise päeva surmasid, 3) millises formaadis tuleks avaldada.
Eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi läbinud perekonnaseisutoimingute seaduse ja
rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga1 antakse õigus juurdepääsuks surnu
andmetele (nimi, sugu, sünni- või surmaaeg või isikukood) avaandmetena avaliku teabe seaduse
(AvTS) §-s 31 sätestatud korras. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt saab praegu teha
rahvastikuregistrist isikukoodiga üksikpäringuid, aga et tulevikus isikukoodipõhist pärimist
edendada, on vaja ehitada parem isikukoodipõhine tehniline lahendus (nt saab erinevatesse
registritesse lisada liidese, kui registris on isik seotud isikukoodiga, võimaldades kontrollida
rahavastikuregistrist isikukoodi põhjal surnu andmeid). Muudatus võimaldab surnu andmeid
laiemalt tasuta kasutada, sh erasektoril.
Avaliku teabe taaskasutamist reguleerib AvTS § 31. Selle paragrahvi lõike 3 järgi peab teabe
üldiseks kasutamiseks andmisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus, milleks peab teabevaldaja
enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist hindama teabe üldisele kasutamisele piirangute
kehtestamise vajadust. Juhul kui isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine
kahjustab isiku eraelu puutumatust, siis antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta
oluliselt isiku eraelu puutumatust (lõige 8). Seega peab teabevaldaja hindama, kas üldiseks
kasutamiseks antav teave võib riivata eraelu puutumatust.
30.06.2023 esitas Tallinna Strateegiakeskus Andmekaitse Inspektsioonile nõudekirja, milles
soovis teada, mida on silmas peetud AvTS kohase hinnangu all – kas hindamaks teabe
avalikustamise mõju eraelu puutumatusele on vajalik koostada mõjuhinnang EL isikuandmete
1
Perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus – EIS
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kaitse üldmääruse (IKÜM) mõistes või on AvTS-s mõeldud mingit muud dokumenti, milles
teabevaldaja analüüsib andmete avalikustamise ohu suurust inimeste privaatsfäärile.
Oma 13.12.2023 antud vastuskirjas nr 2.1.-5/23/1618-2 leidsime, et kuna seadusandja ei ole
pidanud vajalikuks eraldi reguleerida, millisel viisil ja kui põhjalik peab analüüs olema, siis tuleb
teabevaldajal võimaliku mõju hindamiseks eraelu puutumatusele lähtuda IKÜM-st ning koostada
andmekaitsealane mõjuhinnang. Kuigi IKÜM artikkel 35 lõige 3 toob välja kolm näidet, millal on
vaja teha andmekaitsealane mõjuhinnang, siis ei ole tegemist ammendavate näidetega, mistõttu
võib vajada mõjuhinnangut ka muu andmetöötlus.
Samuti oleme oma vastuskirjas selgitanud, et iga mõistlik andmetöötleja hindab nii või teisiti oma
tänaseid ja tulevasi ohte, kui selleks on vajadus. Andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk ongi
kirjeldada isikuandmete töötlemist, hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust ning aidata
andmetöötlejal käsitleda selle tulemusena füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele tekkivaid ohte
neid ohte hinnates ning määrates kindlaks meetmed, mille abil neid ohte käsitleda.2
Kooskõlastamisel olnud eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on perekonnaseisutoimingute seaduse ja
rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse mõju hindamisel hinnatud üksnes mõju riigiasutuste
ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja majandusele ning sotsiaalset mõju, mis puudutab isikuid,
kes vajavad rahvastikuregistri andmeid. Samas ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et oleks hinnatud,
kas surnu andmete avaandmetena kasutamiseks andmine võib kahjustada surnu lähedaste huve ja
riivata nende eraelu puutumatust.
IKÜM artikkel 35 lõige 7 määrab kindlaks mõjuhinnangu miinimumsisu, milleks on: 1)
kavandatud isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärk, 2) isikuandmete töötlemise
toimingute vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamine eesmärkide suhtes, 3) isikuandmete
töötlemisega seotud isikute õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang, 4) ohtude
käsitlemiseks kavandatud meetmed.
Seega vastuse Teie esitatud küsimustele peakski andma just andmekaitselane mõjuhinnang.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2
Andmekaitse Inspektsiooni 13.12.2023 vastuskiri nr 2.1.-5/23/1618-2
2 (2)