ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Mari-Liis Jakobson Teie 15.08.2025
Tallinna Ülikool
[email protected] Meie 01.09.2025 nr 2.2-9/25/2668-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega teadusprojekti raames uuringu
läbiviimiseks riigi andmekogudest isikuandmete saamise tingimuste ja nende andmete töötlemise
nõuete kohta.
Esmalt selgitame, et riigi andmekogudest isikuandmete väljastamise tingimuste ja protseduuride
osas tuleb konsulteerida konkreetse andmekogu vastutava töötlejaga1. Andmekaitse Inspektsiooni
pädevuses on üldiselt isikuandmete kaitse seaduses (IKS), selle alusel kehtestatud õigusaktides
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (IKÜM) sätestatud nõuete ning
muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku ja
haldusjärelevalve teostamine2. IKS § 6 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud AKI ülesanne hinnangu
andmiseks andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemisele teadus- ja ajaloouuringutes ehk
teisisõnu on seaduses kehtestatud täiendav kaitsemeede uuringutes isikuandmete töötlemisele.
Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh ka
teadusuuringutes) olema õiguslik alus tulenevalt IKÜM artikli 6 lõikest 1 ning eriliiki andmete (sh
rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated jne)3, puhul peab lisanduma IKÜM artikli 9 lõikest
2 tulenev õiguslik alus.
Teadusuuringutes isikuandmete töötlemiseks saab õiguslikuks aluseks üldjuhul olla isiku
informeeritud nõusolek, avalikes huvides oleva ülesande täitmine (seadus) või eraõigusliku
teadusuurija puhul lisaks veel õigustatud huvi.
IKS § 6 sätestab erisuse olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolek puudub4. IKS §
6 kohaselt on AKI kooskõlastust vaja taotleda kahel juhul:
1. kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel ning valdkondlik eetikakomitee puudub (IKS § 6 lg
4) või
2. kui tegemist on täidesaatva riigivõimu uuringu või analüüsiga, mis viiakse läbi poliitika
kujundamise eesmärgil (IKS § 6 lg 5).
IKS § 6 lõike 4 kohaselt, kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib
asjaomase valdkonna eetikakomitee eelnevalt IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist.
1
Vastavalt konkreetse andmekogu pidamist reguleerivale seadusele või andmekogu põhimäärusele, näiteks
rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium (rahvastikuregistri seadus § 3 lg 2).
2
IKS § 56 lg 1
3
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lg 1
4
Vt ka inspektsiooni veebilehel Isikuandmed uuringutes | Andmekaitse Inspektsioon.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Justiits- ja digiministeerium on selgitanud, et kui uuringus kasutatakse eriliigilisi isikuandmeid,
siis uuring põhineb eriliigilistel andmetel sõltumata töödeldavate andmete hulgast5. Kuna
eriliigilised isikuandmed vajavad oma tundlikkuse poolest rohkem kaitset, siis on kooskõlastamine
isikuandmete töötlemisel käsitletav täiendava kaitsemeetmena. AKI kooskõlastab teadusuuringus
isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemise ainult juhul, kui valdkondlik eetikakomitee puudub (st
eetikakomitee leiab, et uuringu kooskõlastamine ei kuulu tema pädevusse).
Kehtiv IKS § 6 lg 4 regulatsioon eetikakomiteede osas on üsna üldine ning erinõuded puuduvad.
Seega võib ka ülikooli eetikakomitee täita seda ülesannet ning hinnata IKS §-s 6 ja eelkõige lõikes
3 sätestatud tingimuste täitmist. Juhime tähelepanu, et tulenevalt 01.10.2025 jõustuvast teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest (TAIKS) muutub mõnevõrra
regulatsioon eetikakomitee poolt kooskõlastamise osas, sh IKS § 6, kuid muudatus ei välista
institutsionaalsete eetikakomiteede (sh ülikoolide eetikakomiteede) vastavat pädevust.
AKI ainupädevusse kuulub IKS § 6 lõike 5 alusel täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise
eesmärgil tehtavate uuringutes ja analüüsides isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemise
kooskõlastamine. Justiits- ja digiministeeriumi selgituse kohaselt tuleb IKS § 6 lõiget 5 tõlgendada
kitsalt ning selle alusel saavad poliitika kujundamise analüüse ja uuringuid teha üksnes
valitsusasutused. IKS § 6 lõikes 5 on välja toodud kaks tingimust, mis peavad olema täidetud.
Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja
analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Täidesaatva riigivõimuna käsitletakse Vabariigi
Valitsust ja valitsusasutusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 alusel 6. Juhul, kui täidesaatva
riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus töödeldakse eriliigilisi
isikuandmeid, kooskõlastatakse uuring nii eetikakomitee, kui AKI poolt.
Teie pöördumises toodud info põhjal hinnates ei ole antud teadusprojekti puhul tegemist IKS § 6
lg 5 alusel täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringuga.
Selgitame veel, et isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas muude IKÜM nõuetega. IKÜM artiklis
5 sätestatud põhimõtted ütlevad, et isikuandmete töötlemine peab muu hulgas olema usaldusväärne
ja konfidentsiaalne, ehk teisisõnu turvaline.
Turvalisuse põhimõte tähendab, et isikuandmete töötlemisel rakendatakse kogumis tegevusi ja
meetmeid, mille eesmärk on kaitsta isikuandmeid ja infosüsteeme, sõltumata andmete formaadist
või andmekandjast, volitamata juurdepääsu, kasutamise, avalikustamise, muutmise, hävitamise
või kahjustamise eest7. Konkreetses teadusuuringus isikuandmete töötlemise turvalisuse
tagamiseks peab isikuandmete vastutav töötleja rakendama meetmeid sõltuvalt töödeldavatest
isikuandmetest (andmete tundlikkus, hulk jms) ning töötlemise eesmärkidest ja vahenditest.
Selleks võib muu hulgas olla otstarbekas (teatud juhtudel kohustuslik) koostada andmekaitsealane
mõjuhinnang8.
IKÜM artikli 5 lõike 2 kohaselt vastutab isikuandmete töötleja tema käsutuses olevate
isikuandmetega tehtud toimingute eest ning peab olema valmis nõuetekohast töötlemist ka
tõendama. Vastutav töötleja võib kasutada volitatud töötlejaid, kuid üksnes selliseid, kes annavad
piisavad tagatised asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamiseks, et töötlemine
vastaks IKÜMi nõuetele. Volitatud töötleja peab isikuandmeid töötlema kirjaliku ja siduva lepingu
või muu õigusakti alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruses on loetletud elemendid, mis tuleb
töötlemislepingus sätestada9.
5
Justiitsministeeriumi 09.09.2022 vastus selgitustaotlusele nr 2.1.-5/22/1465
6
Justiitsministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2
7
Koosmõjus IKÜM art 5 lg 1 punkt f), art 25 ja art 32
8
Vt lisaks Mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon ja 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse
Inspektsioon
9
Vt IKÜM art 28
2 (3)
Täiendavat teavet isikuandmete töötlemise nõuete kohta leiate inspektsiooni veebilehel
Isikuandmed uuringutes, samuti Isikuandmete töötleja üldjuhendist. Märgime, et täiendavad
nõuded teadustöös isikuandmete töötlemisele võivad tuleneda ka ülikooli sisestest õigusaktidest,
nt hea teadustava vms. Ühtlasi soovitame konkreetses uurimistöös isikuandmete töötlemise
toimingutega seotud küsimustes konsulteerida esmalt Tallinna Ülikooli andmekaitsespetsialistiga
(Liana Iila, kontakt
[email protected])10 ning tutvuda oma asutuse andmetöötluseeskirjadega.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
10
Tallinna Ülikool | e-Äriregister
3 (3)