ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tõnis Stamberg Teie 03.09.2025
Turu-uuringute AS
[email protected] Meie 17.09.2025 nr 2.2-9/25/2856-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI hinnangut
sellele, kas Turu-uuringute AS-l on võimalik teostada Statistikaametist rahvastikuandmete päring,
viidates õigusliku alusena õigustatud huvile. Uuringuid tehakse erinevatele riigiasutustele, sh
ministeeriumitele.
Pöördumisest tulenevalt selgitan, et Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse § 3 ütleb küll, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab
tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks
olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta, kuid välistab selgelt
õigusnõu andmist. Õigusalase selgituse all tuleb mõista üldise info andmist, mis seadus mingit
olukorda reguleerib, kuidas asutus oma praktikas seda kohaldab, millised on isikute
õigused/kohustused. Õigusnõu seevastu tähendab aga konkreetse (juriidilise)isiku huvide ja
asjaolude põhjal antavat soovitust. Seda, kas selliseks andmepäringuks on alust, tulebki Teil välja
selgitada koostöös uuringu tellija ja Statistikaametiga. Kuna olete kirjeldanud erinevaid uuringute
tellijaid, siis võivad mõnevõrra ka alused andmete saamiseks olla erinevad.
Pean lisaks vajalikuks selgitada, et AKI teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides, isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud nõuete
ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. 1
Isikuandmeteks on sellised andmed, mille kaudu on võimalik konkreetset füüsilist isikut otseselt
või kaudselt tuvastada.
Tähtis ongi meeles pidada, et isikuandmetega tehtava uuringu läbiviimisel tuleb järgida
kõiki IKÜM tulenevaid nõudeid, ka artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas
seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid2.
Isikuandmete töötlemise seaduslikkus nõuab isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse
olemasolu. Teadusuuringutes isikuandmete töötlemiseks on üldjuhul kolm alternatiivset alust:
informeeritud nõusolek, seadus või eraõiguslike isikute puhul õigustatud huvi. Seda, millist tüüpi
uuringuga on tegemist, tuleb hinnata eelkõige uuringu tellijal.
1
Isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõige 1.
2
IKÜM art 5 lg 1 punktid a-c
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks
andmesubjekti nõusolekuta reguleerib IKS § 6. IKS § 6 lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka
täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad uuringud ja analüüsid.
Justiitsministeeriumi selgituse kohaselt tuleb sätet tõlgendada kitsalt ning selle alusel saavad
poliitika kujundamise analüüse ja uuringuid teha üksnes valitsusasutused. IKS § 6 lõikes 5 on
sätestatud, et teadusuuringuks loetakse ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis
tehakse poliitika kujundamise eesmärgil, st välja on toodud kaks tingimust, mis peavad olema
täidetud. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt,
uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 3
kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja
inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused, samuti
muud seadusega ette nähtud valitsusasutused.3
IKÜM eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtte kohaselt võib isikuandmeid töödelda
konkreetse eesmärgi täitmiseks minimaalses vajalikus ulatuses. Seetõttu on oluline uuringu
eesmärgi võimalikult selge ja ammendav määratlemine, kuna töödeldavate isikuandmete koosseis
peab olema uuringu eesmärgiga kooskõlas. Seega tasub uuringut planeerides põhjalikult läbi
mõelda, millistele uurimisküsimustele soovitakse uuringu abil vastused leida, milliseid andmeid
selleks täpselt (minimaalselt) vaja on ning millisel alusel täpselt andmeid töödeldakse.
IKS § 6 sätestab teatud juhtudel nõude uuringu läbiviimise kooskõlastamiseks eetikakomitee ja/või
Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Juhin tähelepanu, et kooskõlastamise nõuded muutuvad
mõnevõrra 01.10.2025 jõustuvate muudatustega, mistõttu neid siin täpsemalt ei kirjelda.
Soovitan tutvuda ka AKI veebilehel oleva informatsiooniga: Isikuandmed uuringutes |
Andmekaitse Inspektsioon ja Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon. Ühtlasi
soovitan konkreetse uuringuga seotud küsimustes konsulteerida lisaks konkreetsete vastutava
töötlejate (teil on erinevad uuringu tellijad) andmekaitsespetsialistidega.
Lõpliku otsuse, kas andmetöötluseks on õiguslik alus, tuleb vastu võtta andmetöötlejal, kellel
siis lasub ka vastutus tehtud andmetöötluse toimingute eest. Seda, kas selline andmepäring
on kohane saab hinnangu anda ka Statistikaamet, kellel peab samuti olema õiguslik alus
andmete edastamiseks. Selgitusi saavad nemad samuti siis jagada kui neil on olemas põhjalik
teave (taotlus), milliseid andmeid ja millisel eesmärgil soovitakse.
Loodan, et selgitustest ning viidetest on abi ning lisaküsimuste korral võtke ühendust.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist
peadirektori volitusel
3
Justiitsministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2
2 (2)