Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 22.04.2020 nr 1-6/2058-1 Siseministri määruste muutmise kooskõlastamine seoses päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse jõustumisega Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega muudetakse kuut siseministri määrust ja tunnistatakse kehtetuks üks määrus seoses päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse jõustumisega. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee . Palume Teie kooskõlastust ja arvamust 30. aprilliks 2020. Palume tavapärasest kiiremat kooskõlastamist tulenevalt muudatuste aluseks oleva päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse jõustumisest 15. mail 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Häirekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kaitsepolitseiamet Andmekaitse Inspektsioon MTÜ Eesti Perearstide Selts MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts MTÜ Päästeliit Eesti Linnade ja Valdade Liit Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisa: 1) eelnõu 7 lehel; 2) eelnõu lisa 1 lehel; 3) seletuskiri 22 lehel. Helen Ojamaa- Muru 6125095 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  MÄÄRUS EELNÕU 10.03.2020 Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 91 lõike 3, § 33 lõike 2, § 38 lõike 8, § 39 lõike 3, § 41 lõike 14, päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ muutmine Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruses nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) kehtiv kuni.“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „väljaandmise“ sõnadega „kehtivuse viimane“; 4) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „märge vabatahtliku päästja pädevuse kohta ning“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „PÄÄSTJA“ sõnaga „PÄÄSTE“; 6) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Rakendussätted“; 7) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kuni 15. maini 2020. aastal kehtinud ülariietuse eritunnust, mis erineb käesolevas määruses kirjeldatust, võib kanda ülariietuse kandmiskõlbmatuks muutumiseni. 1 (3) Kuni 15. maini 2020. aastal väljastatud tunnistused vahetab Päästeamet välja hiljemalt 15. maiks 2030.“; 8) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2 ja § 38 lõike 8 alusel.“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, sealhulgas isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord; 2) vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg; 3) vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord.“; 4) paragrahvi 6 lõikes 2, § 7 lõikes 4, § 8 lõigetes 2 ja 5, § 9 lõikes 3 ning § 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „„Päästeteenistuse seaduse““ sõnadega „päästeteenistuse seaduse“; 5) paragrahvi 8 lõigetes 3 ja 6, § 13 lõike 2 punktis 6 ja lõike 4 punktis 6 asendatakse sõna „„Päästeseaduse““ sõnaga „päästeseaduse“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Vabatahtliku päästja väljaõppe läbiviimisel arvestatakse vabatahtliku päästja ja vabatahtliku päästja kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. Varasema õpi- ja töökogemuse hindamise tulemuste põhjal võib Päästeamet ta suunata otse arvestuse tegemisele või lugeda tema väljaõpe läbituks.“; 7) paragrahvi 91 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja füüsilise ettevalmistuse“; 8) paragrahvi 10 lõike 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Vabatahtlikul päästjal ei tohi olla päästeseaduse § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid.“; 9) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab enne vabatahtlikuks päästjaks kandideerimist läbima tervisekontrolli ja vabatahtlik päästja peab perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema tervise vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtlik päästja tõendavad käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolu ühel järgmistest viisidest: 1) esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi; 2) esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi; 3) päästeteenistujana on isiku terviseseisund vastav I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele; 4) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästjana või abipolitseinikuna on isiku terviseseisund vastav tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele. (3) Vabatahtliku päästja, kes peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 2 loetletud tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (4) Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija võib suunata erakorralisse tervisekontrolli päästeametniku põhjendatud taotluse alusel. (5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kulul. (6) Perioodilise ja erakorralise tervisekontrolli kulud hüvitab Päästeamet enda määratud alustel ja korras.“; 10) määruse 5. peatüki ja § 17 pealkirjad sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk Lõppsätted § 17. Rakendussätted“; 11) paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kuni 15. maini 2020. aastal vabatahtliku päästja tervisetõendi vormil väljastatud tervisetõend kehtib vastava tõendi kehtivusaja lõpuni.“; 12) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. § 3. Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ muutmine Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ tehakse järgmised muudatused: 3 1) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) relva kandmine ja kasutamine.“; 2) paragrahvi 18 lõike 81 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) IV grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis teenistusrelva kandmise õigust välistavate tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt teenistusrelva kandmise õiguse kehtivusele.“. § 4. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ muutmine Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Abi- ja infoteenuse number Häirekeskusel on abi- ja infoteenuse number 1247.“; 2) paragrahvi 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede ja muul õigusaktides sätestatud viisil saabunud teadete vastuvõtmine, informatsiooni kogumine, abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine, teate menetlemiseks vajalike andmete pärimine, sealhulgas politsei pädevuses oleva teatega seotud isikute ja objektide tagaotsimise kohta, ning abi väljasaatmine;“; 3) paragrahvi 9 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) abi- ja infoteate menetlemise teenuse, sealhulgas kriisiinfo teenuse, osutamine teenuse tellijaga sõlmitava lepingu kohaselt;“; 4) määrust täiendatakse §-ga 19 järgmises sõnastuses: „§ 19. Kriisiinfo teenuse osutamine (1) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust Siseministeeriumi valitsemisala asutustele alates 2020. aasta 15. maist. (2) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 5. Siseministri 23. mai 2016. aasta määruse nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ muutmine 4 Siseministri 23. mai 2016. aasta määruses nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas ja § 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Päästetööl osalenud“ sõnadega „Ülesande täitmisel“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse vabatahtlikule päästjale ülesande täitmisel hukkumise või vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus.“; 3) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „päästetööl osalemise tagajärjel“ sõnadega „ülesande täitmisel“; 4) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabatahtliku päästja ülesande täitmisel hukkumise või surma korral esitab matused korraldanud isik Päästeametile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud vabatahtliku päästja surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud.“; 5) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 asendatakse sõna „päästetööl“ vastavalt sõnadega „ülesande täitmisel“ ja „Ülesande täitmisel“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Päästeseaduse § 41 lõigetes 1, 3 ja 12 ettenähtud hüvitise maksmisega ning ülesande täitmisel hukkunud vabatahtliku päästja matusekulude ning ülesande täitmisel vigastatud vabatahtliku päästja ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse Päästeameti eelarvest.“. § 6. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogus töödeldakse abi- ja infoteate menetlemise teenuse osutamise käigus kogutavaid andmeid, sealhulgas kriisiinfo teenuse andmeid.“; 2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) kriisiinfo teenuse andmed;“; 5 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Kriisiinfo teenuse andmed on: 1) kriisiinfo teenuse kaudu isiku kohta päringu teinud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber ja tema seos päringualuse isikuga; 2) päringualuse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, info, et isik on evakueeritu või arvatav kriisiolukorras kannatanu ning kas, kus ja millal on talle seoses kriisiolukorraga osutatud tervishoiuteenust, kui andmeid on võimalik saada; 3) vajadusel muud andmed kriisiinfo teenuse osutamiseks.“; 4) paragrahvi 5 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „andmed“ sõnaga „on“; 5) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Salvestised Andmekogu koosseisu kuuluvad Häirekeskuse kõneside salvestised.“; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) politsei andmekogu vastutav töötleja esitab andmekogusse sündmuse lahendamisele kaasatud abijõu andmed, sündmusega seotud subjekti või objekti andmed ja kriisiinfo teenuse osutamiseks evakueeritute andmed;“; 7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) rahvastikuregistri vastutav töötleja esitab andmekogusse abivajaja või sündmusega seotud isiku andmed, hädaabiteate edastaja andmed, hädaabiteate menetlemise teenuse kasutaja andmed ning kriisiolukorrast puudutatud isiku kohta päringu teinud isiku andmed kriisiinfo teenuse osutamisel;“; 8) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „(10) tervise infosüsteemi vastutav töötleja või volitatud töötleja esitab andmekogusse arvatava kriisiolukorras kannatanu andmed.“; 9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva määruse §-s 51 sätestatud salvestisi säilitatakse andmekogus üks aasta.“; 10) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 11“ tekstiosaga „lõigetes 1, 11 ja 12“; 11) paragrahvi 9 lõiget 8 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Kaitsepolitseiametil – julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“; 12) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Kriisiinfo päringutele vastamine 6 Kriisiinfo teenuse osutamisel antakse kriisiolukorras kannatanuga seoses tehtud päringu alusel infot päringualuse isiku lähedastele, kelleks on abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad ning muud isikud, keda saab lähtudes isiku elukorraldusest pidada õigustatuks infot saama.“. § 7. Siseministri 7. detsembri 2010. aasta määruse nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“ kehtetuks tunnistamine Siseministri 7. detsembri 2010. aasta määrus nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. mail 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Lisa. Vabatahtliku päästja tunnistus 7  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ eelnõu seletuskiri 10.03.2020 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1) lihtsustatakse tervisekontrolli korda, et vähendada halduskoormust vabatahtlike päästjate kaasamisel; 2) kehtestatakse sotsiaalsed tagatised ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele; 3) määratakse, et vabatahtliku päästja tunnistused väljastatakse kehtivusajaga ja muudetakse tunnistuse kujundust; 4) lisatakse demineerijate tervisenõuded teenistusrelva kandmiseks ja kasutamiseks; 5) täiendatakse Häirekeskuse põhimäärust, nähes Häirekeskuse ülesandena ette abi- ja infoteadete menetlemise, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamise; 6) hädaabiteadete menetlemise andmekogu pidamist reguleerivas põhimääruses a) täiendatakse andmekogu pidamise eesmärki, andmekoosseise, andmeandjate ja -saajate nimekirja, et võimaldada kriisiinfo teenuse osutamisega seotud andmete töötlemine; b) määratakse, et Häirekeskuse kõneside salvestised kuuluvad hädaabiteadete menetlemise andmekogu koosseisu. Tehnoloogianeutraalsuse tagamiseks on eelnõus sätestatud, et Häirekeskus osutab kriisiinfo teenust. Esialgu osutab Häirekeskus kriisiinfo teenust kriisiinfotelefoni kaudu. Seetõttu on käesolevas seletuskirjas selgitatud kriisiinfotelefoni töö aluseid ja edaspidi kasutatud terminit „kriisiinfotelefoni teenus“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld ([email protected], tel 612 5261), teabeseireosakonna õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru ([email protected], tel 612 5095), sama osakonna nõunik Kaili Tamm ([email protected], tel 612 3415) ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi siseministri määruseid: 1) siseministri 9. novembri 2010. aasta määrus nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.12.2011, 111; 1  2) siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 9; 3) siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.11.2019, 2; 4) siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.10.2019, 4; 5) siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.09.2018, 6; 6) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.11.2019, 6. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks siseministri 7. detsembri 2010. aasta määrus nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“. Eelnõu on seotud Riigikogu vastu võetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt tehakse muudatused siseministri 9. novembri 2010. aasta määruses nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 3 kohaselt kehtestatakse vabatahtliku päästja tunnistusele kehtivusaeg. Punktiga 1 asendatakse tunnistuse esikülje kirjelduses tekst „välja antud“ uue tekstiga „kehtiv kuni“. Sama sisuga muudatus tehakse punktiga 3, mille kohaselt asendatakse tunnistuse esiküljele kantavate andmete loetelus tunnistuse väljaandmise kuupäev tunnistuse kehtivuse kuupäevaga. Kehtiva määruse kohaselt kannab Päästeamet vabatahtliku päästja tunnistusele väljaandmise kuupäeva, kuid tunnistuse kehtivusaega ei olnud kehtestatud. Muudatuse tulemusena hakkab Päästeamet vabatahtliku päästja tunnistusi edaspidi väljastama kindla kehtivusajaga. Selle eesmärk on vähendada tõendi võimalikku õigustamata kasutamist näiteks juhul, kui isik on tegevuse vabatahtliku päästjana lõpetanud. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 4 kohaselt muudetakse ka vabatahtliku päästja tunnistuse tagakülje kirjeldust. Punktidega tunnistatakse kehtetuks nõue kanda tunnistuse tagaküljele vabatahtliku päästja pädevuste loetelu. Kuigi taoline loetelu vabatahtliku päästja tunnistusel kannab informeerimise eesmärki, on vabatahtlikul oma pädevustest teavitamiseks sobivamaid viise, näiteks vahetu suhtlus. PäästeS-is sätestatud vabatahtliku päästja pädevusi käsitletakse vabatahtliku päästja väljaõppe käigus. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse vabatahtliku päästja eritunnust: varasema „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“ asemel tuleb kasutusele „VABATAHTLIK PÄÄSTE“. Seega 2 muudetakse vabatahtliku päästja eritunnus sarnaseks kutseliste päästjate ülariietusel kasutatava eritunnusega. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse määruse rakendussätteid. Punktiga 6 muudetakse § 9 peakirja. Punkti 7 kohaselt muudetakse määruse rakendusätte sõnastust nii, et see võimaldab olemasolevat ülariietust eritunnuse sõnaga „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“ kanda kuni ülariietus on muutunud kandmiskõlbmatuks. Muudatusega ei teki vajadust ülariietus välja vahetada vaid põhjusel, et vabatahtliku päästja eritunnus muutub. Samuti määratakse, et enne muudatuse jõustumist väljastatud tunnistused vahetatakse välja 10 aasta jooksul. Seega on tunnistuste vahetamiseks piisavalt pikk aeg, et Päästeameti halduskoormus oluliselt ei kasvaks. Muudatus puudutab ligikaudu 2000 vabatahtliku päästja tunnistusi. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt asendatakse määruse lisas vabatahtliku päästja tunnistuse kujutised uute kujutistega, mis sisaldavad eelmistes punktides esitatud muudatusi. Eelnõu § 2 kohaselt tehakse muudatused siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse pealkiri vastavaks PäästeS-i § 33 lõikes 2 sätestatud volitusnormile. Volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vabatahtliku päästja kutsesobivusnõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra ning vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et kehtestatud määrus oleks volitusnormiga kooskõlas. Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt muudetakse määruse kehtestamise alust. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt sõnastatakse PäästeS-i § 35 pealkiri ja sisu ümber ning senine volitusnorm § 35 lõige 5 kaotab kehtivuse. Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega PäästeS-i § 33 lõike 2 kohaselt. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt muudetakse määruse reguleerimisala. Reguleerimisala loetelust kaotatakse vabatahtliku päästja tervisekontrolli kord koos tervisetõendi sisu ja vormi nõuetega. Loetellu lisatakse vabatahtliku päästja kutsesobivuse kontrollimise tingimused ja tema kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 muudetakse määrust viisil, et päästeteenistuse seadusele ja PäästeS-ile viidatakse tekstis läbivalt ühtmoodi. Muudatus ei ole sisuline. Eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt lubatakse vabatahtliku päästja väljaõppe läbiviimisel arvestada vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija varasema õpi- ja töökogemuse hindamisel VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodit, millega pädev asutus kindlaksmääratud kriteeriumidest lähtudes hindab taotleja kompetentse, st tema teadmiste ja oskuste vastavust vabatahtliku päästja õppekavale või selle osa(de) õpiväljunditele. Kui taotleja pädevused täies mahus või osaliselt vastavad nimetatud nõuetele, arvestatakse neid õppekava täitmisel või arvestusele lubamisel. Kui taotleja pädevused vastavad täies mahus vabatahtliku päästja õppekavale või selle õpiväljunditele, võib vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija suunata otse arvestuse tegemisele või lugeda tema väljaõpe läbituks. Kui taotleja pädevused vastavad osaliselt vabatahtliku päästja õppekavale või selle õpiväljunditele, võib kokkuleppel väljaõppe korraldajaga vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vabatahtliku päästja väljaõppe täie mahu saavutamiseks läbida vaid puuduoleva osa. 3 Eelnõu § 2 punkti 7 kohaselt muudetakse määruse § 91 pealkirja ja teksti viisil, et säte ei reguleeri füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaega. Määruse § 3 lõike 2 punkti 2 kohaselt on füüsiline ettevalmistus üks osa vabatahtliku päästja kutsesobivusest, mistõttu puudub vajadus seda eraldi välja tuua. Eelnõu § 2 punktide 8 ja 9 kohaselt ajakohastatakse vabatahtliku päästja tervisekontrolliga seotud nõudeid. Punkti 8 kohaselt ei tohi vabatahtlikul päästjal olla PäästeS-i § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid, nagu sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest, psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire või selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalemisel. Kui isikul esineb mõni nimetatud tervisehäire, on keelatud teda võtta vabatahtlikuks päästjaks. Punktiga 9 tehtavate muudatuse kohaselt on vabatahtlikul päästjal võimalik senisest lihtsamini tõendada oma vastavust tervisenõuetele. Edaspidi saavad nii vabatahtlik päästja kui ka vabatahtlikuks päästjaks saada soovija tervisekontrolli läbimist tõendada kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendiga. Nimetatud tervisetõendi kasutamine vabatahtliku päästja tervisenõuete täitmise kinnitamiseks ei eelda, et isikul on mootorsõiduki juhiluba – kasutatakse vaid sama tõendi vormi. Peale mootorsõidukijuhi tervisetõendi on määratud veel kolm viisi, millega on võimalik tõendada, et vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vastab kehtestatud tervisenõuetele: 1) relva soetamisloa tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõendiga, 2) relvaloa taotleja tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõendiga ja 3) isikule väljastatud tervisetõendiga, et tema terviseseisund vastab I–IV grupi päästeteenistuja, tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele. Seega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga ning seeläbi väheneb erinevate tõendite väljastamise vajadus. Esmase tervisekontrolli eest tasub vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ise. Eelnõus on määratud erisus, kuidas kontrollida, kas iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja tervisenõuded on täidetud. Kuna tema tervisenõuded on võrdsustatud päästeteenistujatega, kontrollitakse ka nõuetele vastavust samamoodi kui päästeteenistujatel. Asjakohased nõuded on kehtestatud päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Eelnõuga kaotatakse nõue, et tervisetõend peab kehtima vähemalt viis aastat. Perearst lähtub tervisetõendi kehtivusaja määramisel iga inimese terviseseisundist ja objektiivsetest asjaoludest (isiku vanus, ilmnenud tervisehäired jms). See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Samas on aga võimalus päästeametniku põhjendatud taotluse alusel suunata vabatahtlik päästja erakorralisse tervisekontrolli, kui see osutub vajalikuks. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehakse liiklusseaduse § 102 kohaselt ja üldjuhul teeb seda perearst või töötervishoiuarst. Samadel tingimustel tehakse ka erakorralist tervisekontrolli, mille eesmärk on samuti veenduda, et vabatahtlikul päästjal ei ole PäästeS-i § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid. Erinevalt esmasest tervisekontrollist hüvitab Päästeamet vabatahtlikule päästjale perioodilise ja erakorralise tervisekontrolli kulud asutuse määratud alustel ja korras. Eelnõu § 2 punktidega 10 ja 11 muudetakse määruse rakendussätteid. Punktiga 10 muudetakse määruse 5. peatüki ja § 17 pealkirja. Punktiga 11 määratakse, et enne vastava muudatuse jõustumist vabatahtliku päästja tervisetõendi vormil väljastatud tervisetõendi kehtivust ei piirata. Asjakohane tõend kehtib sellel märgitud järgmise tervisekontrolli toimumise ajani. Kehtiva 4 määruse § 11 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vabatahtliku päästja vastavust tervisenõuetele iga viie aasta järel, mistõttu saab sellise tõendi kehtivusaeg olla kuni viis aastat. Eelnõu § 2 punkti 12 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse lisas olev vabatahtliku päästja tervisetõendi vorm. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtlik päästja peab edaspidi esitama mootorsõidukijuhi tervisetõendi või muu lubatud tervisetõendi, mis tõendab, et tal ei ole PäästeS-i § 34 punktides 2–4 loetletud tervisehäireid. Samamoodi on korraldatud ka vabatahtlike merepäästjate tervisenõuetele vastavuse tõendamine politsei ja piirivalve seaduse § 1088 lõike 2 kohaselt. Eelnõu § 3 kohaselt tehakse muudatused siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt täiendatakse määruses ette nähtud tervisenõudeid tingimusega, mille kohaselt peab IV grupi demineerimistööd tegeva päästeteenistuja terviseseisund võimaldama kasutada töös relva. Demineerija töös võib tekkida olukordi, kus tema elu või tervis satub ohtu ja see omakorda tingib vajaduse olla valmis teenistusrelva kasutama. Seetõttu peavad demineerijale esitatud tervisenõuded võimaldama teenistusülesande täitmise ajal kanda ja vajaduse korral kasutada teenistusrelva. Muudatus puudutab vaid neid Päästeameti demineerimiskeskuse demineerija kutsega päästeametnikke1, kes võivad tulirelva kanda päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga PäästeS-i lisatava sätte § 261 lõike 2 alusel ja seda kasutada hädakaitses sama seaduse § 261 lõike 3 alusel. IV grupi demineerimistööd tegeva päästeteenistuja suhtes kohaldatavatele tervisenõuetele on andnud arvamuse Eesti Töötervishoiuarstide Selts, arvestades et demineerijad kasutavad teenistusrelvana tulirelva. Kehtivas määruses on ettepanekutega arvestatud. Eelnõu § 3 punktiga 2 viiakse määrus kooskõlla seadusega. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse eelnõu §-ga 2 relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 35 lõiget 7, mille järgi ei laiene relva soetamise või relvaloa taotleja eksami sooritamise ja tervisetõendi nõue politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisele esitatavatele tervisenõuetele. Muudatuse järgi lisatakse sättesse demineerija kutsega Päästeameti ametnik, kellel on teenistusrelva kandmise õigus ja kes vastab eriteenistuja tervisenõuetele. Demineerija kutsega Päästeameti ametnikud kuuluvad IV grupi päästeteenistujate hulka. IV grupi päästeteenistujate tervisenõudeid reguleerib siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Kehtiva määruse § 18 lõike 81 punkt 8 sätestab, et tervisekontrolli tegemisel hinnatakse IV grupi päästeteenistujat eelnevas tervisekontrollis psühhiaatriliselt, et tuvastada relvaloa andmist välistavad tervisehäired. Perioodilises tervisekontrollis hinnatakse vajadust teha ka psühhiaatriline tervisekontroll, arvestades relvaloa kehtimise aega. Nii kehtivas RelvaS-is kui ka menetluses olevas RelvaS-i muutmise eelnõus kasutatakse politseiametnike, vanglaametnike, demineerija kutsega Päästeameti ametniku ja tegevväelase 1 Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 71 kohaselt peavad demineerimiskeskuse ametnikud vastama demineerija EOD1, EOD3 või EOD3+ kutsestandardile. 5 puhul terminit „teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus“. Päästeteenistujate tervisenõuete määruses kasutatakse terminit „relvaloa andmine“. Seega ei vasta tervisenõuete määruse termin RelvaS-is kasutatud terminile ning õigusselguse huvides viiakse määruse termin vastavusse seaduse terminiga. Eelnõu § 4 kohaselt tehakse muudatused siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“. Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse, et Häirekeskus (edaspidi HäK) võtab riikliku abi- ja infoteenuse numbrina kasutusele telefoninumbri 1247. Kui hädaabinumbrile 112 tuleb pöörduda kiire abi saamise vajaduse korral, siis numbril 1247 võtab HäK vastu mitteajakriitilisi abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfotelefonile tehtud kõnesid. Eelnõu § 4 punktide 2 ja 3 kohaselt täpsustatakse HäK-i ülesandeid. Eelnõu punktis 2 muudetakse hädaabiteadete menetlemise tegevuskäiku reguleeriva sätte sõnastust. PäästeS-i § 5 lõike 11 punktis 1 on sätestatud, et hädaabiteate menetlemine hõlmab hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmist ja töötlemist, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmist Päästeametile päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutajale kiirabi osutamiseks ning teabe edastamist Politsei- ja Piirivalveametile. Praegu menetluses oleva päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täpsustatakse hädaabiteate menetlemise käigus olukorra hindamist puudutavat sõnakasutust, ühtlustades selle valdkonda reguleerivates õigusaktides. Hädaabiteate menetlemise jooksul on ohu hindamine pidev protsess ja muudetud sõnakasutus väljendab seda selgemalt. Sõnakasutuse muutmisega ei kaasne HäK-i töös sisulist muudatust. Võrreldes praegu kehtiva määrusega luuakse muudatusega suurem selgus, et päringuid põhimääruses nimetatud andmekogudesse ja muudesse andmeallikatesse tehakse kõigi hädaabiteadete menetlemise käigus. Vaid politsei pädevuses olevate teadete menetlemisel tehakse päringud isikute ja objektide tagaotsimise kohta. Eelnõu punktiga 3 muudetakse HäK-i ülesande sõnastust teabevahendamisteenuste osutamise korral. HäK menetleb kahte tüüpi teateid: 1) aegkriitilisi hädaabiteateid ning 2) väiksema ajalise kriitilisusega abi- ja infoteateid. HäK-i praegu kehtiva põhimääruse § 9 punkti 6 kohaselt on HäK-i ülesanne tasuta ja tasuliste teabevahendamisteenuste osutamine, mis on seotud tema tegevusvaldkonnaga. Selline sõnastus aga ei ole piisavalt selge, arvestades, et abi- ja infoteadete menetlemise teenuse osutamine on hädaabiteadete menetlemise kõrval teine suurem HäK-i tegevusvaldkond. Vastav muudatus tehakse ka päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktiga 9, millega reguleeritakse HäK-i ülesanne osutada abi- ja infoteadete menetlemise teenust. Sealhulgas määratakse selge sõnaga kindlaks, et abi- ja infoteatena käsitatakse ka kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel vastuvõetavat teadet. Teenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks HäK-i ja teenuse tellija vahel sõlmitavas poolte koostööd reguleerivas lepingus. Eelnõu § 4 punkti 4 järgi täiendatakse määrust rakendussätetega, mille kohaselt alustatakse kriisiinfotelefoni teenuse osutamisega etapiviisi. HäK hakkab Siseministeeriumi valitsemisala asutustele kriisiinfotelefoni teenust osutama 1. juulist 2020 ning teistele riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele 31. jaanuarist 2021. Sama on sätestatud käesoleva eelnõuga seotud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõus (PäästeS-i lisatav § 492). 6 Eelnõu § 5 kohaselt tehakse muudatus siseministri 23. mai 2016. aasta määruses nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“. Eelnõu § 5 punktide 1–6 kohaselt jäetakse määrusest välja kitsendus „päästetöödel osalemine“, millega kehtestati sotsiaalsed tagatised üksnes päästetöödel osalenud vabatahtlikule päästjale. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt makstakse vabatahtlikule päästjale või tema perekonnaliikmele hüvitist, kui vabatahtlik päästja hukkub või tema töövõime väheneb vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu. Eelnõu kohaselt laienevad seega sotsiaalsed tagatised ka ennetustööle kaasatud vabatahtlikule päästjale. Eelnõus esitatud muudatused on seotud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega. Kuivõrd ennetustööd teevad Päästeametis ka päästeteenistujad2, kellele laienevad ATS-st tulenevad sotsiaalsed tagatised, tuleb lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest kohelda sama tööd tegevaid inimesi võrdselt. Nimelt näeb päästeenistuse seaduse § 14 ette, et kui päästeteenistuja sureb või tema töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist ATS-i § 49 sätestatud alusel ja korras. Eelnõu § 6 kohaselt tehakse muudatused siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi HKSOS-i põhimäärus). Eelnõu § 6 punkti 1 kohaselt täiendatakse võrreldes kehtiva HKSOS-i põhimääruse sõnastusega hädaabiteadete menetlemise andmekogu pidamise eesmärki seoses kriisiinfotelefoni teenuse osutamisega. Täienduse kohaselt töödeldakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks vajalikke andmeid, mille sisu on avatud järgmistes sätetes. Eelnõu § 6 punktidega 2–5 täiendatakse andmekogu koosseisu kuuluvaid andmeid. Eelnõu punkti 2 kohaselt kuuluvad andmekogusse kantavate andmete hulka kriisiinfotelefoni teenuse andmed. Eelnõu punktiga 3 määratakse, millised andmed on kriisiinfotelefoni teenuse andmed. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamise käigus töötleb HäK hädaabiteadete menetlemise andmekogus järgmisi andmeid: a) selle isiku andmeid, kelle kohta tehakse päring kriisiolukorraga arvatava puutumuse tõttu, ja b) neid andmeid pärinud isiku andmeid. Kriisiinfotelefoni töökorralduse kontekstis jagunevad arvatavad kriisiolukorrast puudutatud isikud evakueerituteks ja kriisiolukorras kannatanuteks meditsiinilises tähenduses. Kriisiinfotelefonil teise isiku andmete kohta päringu tegija andmed on tema ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber ja tema seos päringualuse isikuga. Andmete väljastamise eeldusena tuleb päringu tegijal anda HäK-le andmed enda kohta, et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kes andmeid päris ja kellele andmed väljastatakse. HäK kontrollib päringu tegija andmeid Eesti rahvastikuregistrist automaatpäringuga. Peale enda andmete peab päringu tegija avaldama oma seose päringualuse isikuga ja seda põhjendama. Kui päringu tegija ei ole nõus enda kohta andmeid andma, siis HäK talle päringualuse isiku kohta andmeid ei väljasta. Lisaks peab päringu tegija andmete väljastamise eeldusena põhjendama, miks ta arvab, et päringualune isik on kriisiolukorraga puutumuses. Et tagada päringualuse isiku andmete kaitse, on kriisiinfotelefoni operaatoril kohustus saadava info põhjal hinnata, kas päringualuse isiku kohta info väljaandmine on õigustatud. Juhul kui päringu tegija ei suuda anda 2 Päästeteenistuse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on päästeteenistujad päästeametnikud ja päästetöötajad. 7 usutavaid põhjendusi, siis HäK infot ei väljasta. Samuti ei anna HäK infot päringualuse isiku kohta, kui pole piisavalt andmeid järeldada, et isik on arvatava kriisiolukorraga puutumuses. Andmekogus töödeldavad päringualuse isiku andmed on ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg – neid andmeid töödeldakse kõigi isikute kohta, kelle pärast on kriisiinfotelefonil tehtud päring. Kriisiolukorras evakueeritud isikute kohta töötleb HäK lisainfona vaid evakueerimise asjaolu. Info evakueeritud isikute kohta edastavad HäK-le Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Kui päringu menetlemise käigus selgub, et päringualune isik on arvatavalt kriisiolukorras kannatanu, siis töödeldakse andmekogus vastavat järeldust. Sealhulgas töödeldakse andmeid kas, kus ja millal on talle kriisiolukorra tõttu osutatud tervishoiuteenust, kui neid andmeid on võimalik saada. Tervishoiuteenuse osutamise kohta pärib HäK andmeid tervise infosüsteemist: kas ja kus on isikule tervishoiuteenust osutatud (kus haiglas isik viibib või osutati teenust väljaspool haiglat). Lisaks sisaldab päring kriteeriumi „Millal on tervishoiuteenust osutatud?“, kuna see võimaldab eristada isikud, kes võivad arvatavalt olla kriisiolukorraga puutumuses kriisiolukorra asetleidmise aja tõttu. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel töötleb ja väljastab HäK hädaabiteadete menetlemise andmekogust isikuandmeid minimaalselt vajalikul määral. Vajaduse korral on HäK-il õigus kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks töödelda hädaabiteadete menetlemise andmekogus ka muid eelnõus selge sõnaga reguleerimata andmeid, kui see on vältimatult vajalik. Eelnõu punktiga 4 lisatakse sättesse puuduolev sõna. Muudatus ei ole sisuline. Eelnõu punkti 5 kohaselt kuuluvad hädaabiteadete menetlemise andmekogu koosseisu ka Häirekeskuse kõneside salvestised. Nende hulka kuuluvad nii HäK-i vastuvõetud kõnede, sh hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemisega seotud salvestised, kui ka teenistusliku side salvestised. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 351 lõike 1 kohaselt salvestab HäK Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud informatsiooni. Salvestisi hoiab HäK asutuse sisemises kasutuses olevas infotehnoloogilises (edaspidi IT) rakenduses. Kehtivates õigusaktides ei ole selgelt nimetatud, et asjakohane rakendus on hädaabiteadete menetlemise andmekogu osa. Muudatuse kohaselt nimetatakse selge sõnaga, et salvestised on koos teadete andmetega andmekogu osa, kuid ligipääs salvestistele antakse üksnes ligipääsuvajadusega teenistujatele. Praegu on Häirekeskuse kõneside salvestised andmekogus helifailidena, kuid tulevikus võib lisanduda ka video- või muid vorminguid. Sätte lisamisega ei kaasne andmete töötlemises sisulisi muudatusi. Eelnõu § 6 punktide 6–8 kohaselt lisatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogusse veel ühe andmeandjana tervise infosüsteemi vastutav töötleja ja täiendatakse kahe andmeandja esitatavate andmete kirjeldust. Punktiga 6 lisatakse põhimäärusesse täiendus, et politsei andmekogu vastutav töötleja esitab evakueeritute andmed hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks. Kriisiolukorras evakueeritute andmeid haldavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Punktiga 7 lisatakse rahvastikuregistri vastutava töötleja esitatavate andmete loetelusse kriisiolukorrast puudutatud isiku kohta päringu teinud isiku andmed. Kriisiinfotelefonil päringu tegijal tuleb oma lähedase kohta andmete saamiseks anda HäK-le andmed enda kohta, et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kellele andmed väljastatakse. HäK kontrollib päringu tegija andmeid Eesti rahvastikuregistrist automaatpäringuga. 8 Punktis 8 määratakse, et arvatava kriisiolukorras kannatanu andmed esitab hädaabiteadete menetlemise andmekogusse tervise infosüsteemi vastutav töötleja või tema volitatud asutus, kui kriisiinfotelefonil tehakse vastava isiku kohta päring. PäästeS-i § 91 lõike 2 punkti 2 kohaselt on HäK-il õigus hädaabiteadete menetlemise andmekogus tervishoiuteenuse osutamise andmeid töödelda. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel töödeldakse arvatava kriisiolukorrast puudutatud isiku kohta järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, järeldust, et isik on kriisiolukorrast puudutatud, ning kui tegemist on kriisiolukorras kannatanuga, siis kas, kus ja millal talle on osutatud kriisiolukorra tõttu tervishoiuteenust. Kriisiinfotelefoni operaatoritele luuakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu kaudu ligipääs andmetele, mis tervishoiuteenuse osutajad on edastanud tervise infosüsteemi ja mis eespool nimetatud tingimuste täitmisel ja koosseisus väljastatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogusse. Samuti luuakse ligipääs kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse muul viisil edastatud andmetele, mida on lubatud väljastada. Eesmärk on võimaldada HäK-il vastata kriisiinfotelefonil tehtud päringutele õigusaktides sätestatud ulatuses. Eelnõu § 6 punktides 9 ja 10 määratakse, et andmekogusse kantud Häirekeskuse kõneside salvestiste säilitamise tähtaeg on üks aasta, mille möödudes salvestised kustutatakse. KorS-i § 351 lõike 5 kohaselt on lubatud hädaabinumbrile edastatud informatsiooni salvestisi säilitada kuni üks aasta. Ka abi- ja infoteadete transkriptsioone säilitab Häirekeskus üks aasta. Eelnõu § 6 punkti 11 kohaselt täiendatakse asutuste nimekirja, kellel on ligipääsu õigus hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantud andmetele. Muudatuse kohaselt on Kaitsepolitseiametil õigus andmekogust saada andmeid julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud ülesannete täitmiseks. Ligipääsuõigus on Kaitsepolitseiametil olemas ka kehtiva õiguse kohaselt. Julgeolekuasutuste seaduse § 311 kohaselt on julgeolekuasutustele antud juurdepääs kõigile avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele oma ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 6 punktiga 12 määratakse tingimused, millal võib kriisiinfotelefoni kaudu päringu tegijale väljastada andmeid kriisiolukorras kannatanu kohta. Infot väljastatakse üksnes isiku lähedastele, kelleks on abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad ning muud isikud, keda saab isiku elukorraldusest lähtudes pidada õigustatuks infot saama. Seega, päringu saab teha vaid isiklikel põhjustel, oma lähedase isiku kohta esmase info saamiseks, mitte näiteks tööülesannetega seotud eesmärgil. Kui kriisiinfotelefoni operaatoril tekib kahtlus, et andmeid soovitakse saada muul eesmärgil, on HäK-il õigus jätta kriisiolukorrast puudutatud isiku kohta andmed väljastamata, et kaitsta tema isikuandmeid. Samuti tuleb andmete saamise eeldusena päringu tegijal enda kohta avaldada nõutud andmed. HKSOS-i põhimääruse muudatused on kooskõlastatud riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA. Et hinnata kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel isikuandmete töötlemisega avalduvat mõju, koostas HäK andmekaitse kohta mõjuhinnangu. Eelnõu § 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks siseministri 7. detsembri 2010. aasta määrus nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“, mis reguleerib vastavalt kulude hüvitamist. PäästeS-i § 40 lõike 2 muudatusega antakse volitusnorm Päästeametile kehtestada asutuse hüvitatavate kulude liigid, hüvitise suurus ja selle maksmise kord. Seeläbi muudetakse päästealal vabatahtlike kaasamine paindlikumaks. Eelnõu §-ga 8 nähakse ette, et määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal. 9 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Kavandatav muudatus I: vabatahtliku päästja tunnistuse ja üleriietel kasutatava eritunnuse muutmine Kavandatav muudatus ei too kaasa märkimisväärset mõju üheski mõjuvaldkonnas. Kavandatav muudatus II: vabatahtliku päästja tervisenõuete täitmise ning varasemate kutseoskuste ja -teadmiste tõendamise lihtsustamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet, kui vabatahtlikke päästjaid kaasav asutus. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena väheneb Päästeameti halduskoormus seoses vabatahtlike päästjate tervisetõendite kontrollimisega. Päästeametiga on seotud ka järgmised analüüsitud mõjud. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm I Mõju sihtrühm on vabatahtlikud päästjad, keda oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga 2058. Seega on sihtrühma suurus hinnanguliselt väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Edaspidi võimaldatakse vabatahtlikul päästjal tõendada tervisehäirete puudumist alternatiivsete tervisetõenditega. Kutsesobivuse tõendamiseks lubatakse vabatahtliku päästja väljaõppe elluviimisel arvestada vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija varasema õpi- ja töökogemuse hindamisel VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodit. Muudatusel on positiivne mõju, kuna vabatahtlikul päästjal on lihtsam tõendada tervisenõuetele vastavust (nõuete sisu jääb samaks) ning kutseoskusi ja -teadmisi varasema töö- ja õpikogemuse kaudu. Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija, tuginedes varasematele õpingutele ja töökogemusele, ei pea uuesti väljaõpet (või ka arvestust) läbima. See võimaldab säästa aega ja kasutada seda efektiivsemalt. Isikule muutub pääste valdkonda sisenemine mugavamaks. Samuti võimaldab muudatus hoida kokku ressursse (aeg ja raha) vabatahtlike päästjate väljaõppe korraldamisel. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab endiselt tõendama, et tal ei ole PäästeS-i § 34 punktides 2–4 loetletud tervisehäireid, olema töö olemusele vastavas füüsilises vormis ja täitma vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded. Tervisetõendi vähemalt viie aasta kehtivuse nõude kaotamise mõju on positiivne, kuna väheneb tervisekontrolli läbimise vajaduse sagedus ning kuna vajadus teavet vahetada väheneb, on nii koormus vabatahtlikele kui ka halduskoormus Päästeametile väiksem. Perearst lähtub tervisetõendi kehtivusaja määramisel iga inimese terviseseisundist ja objektiivsetest asjaoludest (vanus, ilmnenud tervisehäired jms). Mõju avaldamise sagedus on keskmine, kuna isikute arv, kes 10 praegu peavad tõendama oma tervislikku seisukorda eri dokumentidega, moodustab umbes viiendiku sihtrühmast. Näiteks, 2018. aastal olid vabatahtlikest päästjatest 414 samal ajal kas vabatahtlikud merepäästjad, abipolitseinikud, kaitseväe tegevväelased, Kaitseliidu tegevliikmed vm. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju vabatahtlikele päästjatele on keskmine ja kokkuvõttes positiivne. Mõju sihtrühm II Tervisekontrolli tegijad ehk perearstid. Eelnõu kirjutamise ajal on Terviseameti andmetel Eestis 786 perearstinimistut, tervishoiutöötajaid peremeditsiini alal on 1136. Arvestades kõigi töötervishoiutöötajate arvu (Terviseameti andmetel eelnõu koostamisel ajal 23 819), on sihtrühma suurus pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt ei eksisteeri enam vabatahtliku päästja eraldi tervisetõendit, vaid tervisenõuetele vastavust saab tõendada mootorsõidukijuhi tervisetõendiga või muu lubatud tervisetõendiga. Eelnõu kohaselt tuleb tervisekontrolli läbida harvemini, kuivõrd tühistatakse nõue teha tervisekontroll iga viie aasta järel. Kuna edaspidi väheneb perearstidel vajadus väljastada vabatahtlikele päästjatele eraldi tervisetõendeid, säästavad nad aega, mida saavad kasutada teiste patsientide heaks. Seega on muudatusel positiivne mõju perearstide töökorraldusele. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Loodava regulatsiooni kohaselt muutub perearstidel vabatahtlike päästjate tervisekontrolli tegemise sagedus harvemaks. Negatiivse iseloomuga mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju perearstidele on väike, aga positiivne. Kavandatav muudatus III: tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse andmine Päästeameti demineerija kutsega päästeametnikele Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeameti demineerimiskeskuse 81 päästeametnikku, kel peab teenistusülesande täitmiseks olema demineerija kutse. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiametnike arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus mõjutab Päästeameti demineerimiskeskuse töökorraldust ja ametnike väljaõpet, kuivõrd tulirelvi (püstoleid ja revolvreid) ei ole demineerimiskeskuse ametnikud oma teenistusülesannete täitmisel seni kasutanud. Tulirelvade kandmiseks ja kasutamiseks on vaja asutuse sees kindlaks määrata relvade hoiustamise ja hooldamise tingimused ning relvade ja laskemoona väljastamise, käitlemise ja nende üle arvestuse pidamise kord. Peale selle tuleb ametnikke koolitada relva ja laskemoona käitlema. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuna muudatusega kaasneb Päästeameti demineerimiskeskuse töökorralduse muutmine, sealhulgas tuleb kehtestada asjakohane töökord ja tutvustada seda ametnikele. Samuti tuleb demineerijatele teha relvakoolitus ja relvade hoiustamiseks tagada asjakohased tingimused. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatusega täiendatakse tervisenõudeid tingimusega, millega peab IV grupi demineerimistööd tegev 11 päästeteenistuja terviseseisund võimaldama relvaga töötada. Ebasoovitava mõju risk on väike. Teenistujatele tagatakse asjakohane väljaõpe, enesekaitsevõimaluste paranemisega väheneb kokkuvõttes oht teenistujate elule ja tervisele. IV grupi päästeteenistuja psühhiaatrilist hindamist puudutav muudatus, et tuvastada teenistusrelva kandmise õigust välistavad tervisehäired, ei too kaasa märkimisväärset mõju üheski mõjuvaldkonnas. Samas tagab muudatus õigusselguse, mis on positiivse mõjuga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju Päästeameti demineerimiskeskusele on oluline ja positiivne. Kavandatav muudatus IV: Häirekeskuse ülesannete täiendamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Muudatus puudutab kaudselt enamikku HäK-i teenistujaid, vastavaid ametikohti on 2913. Muudatusega kaasneb vajadus uute infotelefoni operaatorite järele, keda HäK kaasab kriisiinfotelefoni tööga alustamisel, et tagada teadete vastuvõtmine ka siis, kui kõnesid on tavapärasest rohkem. Arvestades riigiasutuste teenistujate arvu kokku, on sihtrühma suurus pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad olukorrast, mis tingib kriisiinfotelefoni avamise. Muudatusel on siiski positiivne mõju HäK-i töökorraldusele, sest kui eraldada kriisiinfotelefoni avamine ja inimeste infopäringutele vastamine hädaabiteadete menetlemisest, võimaldab see vähendada kõnekoormust hädaabinumbril 112. Pooled (HäK ja kriisiinfotelefoni teenuse tellijad) määravad koostöölepingus kindlaks töökorralduse, sealhulgas selle, millist infot HäK päringute korral väljastab ja kuidas helistajalt infot vastu võtab. Ühtlasi tuleb HäK-il värvata vabatahtlikke telefonioperaatoreid, keda kaasata kriisiinfotelefoni töösse, ja neid ette valmistada. Selleks, et HäK-il oleks valmisolek osutada kriisiinfotelefoni teenust ka suurt kõnehulka põhjustavate ja pikemalt vältavate kriiside ajal, värvatakse vajaduse tekkimisel selleks ajaks kuni 50 vabatahtlikku kriisiinfotelefoni operaatorit juurde. HäK sõlmib vabatahtlike kriisiinfotelefoni operaatoritega lepingud, milles lepitakse kokku nende kaasamise tingimused. Mõju sihtrühm II Kriisiinfotelefoni teenuse tellijad (kriisiolukorra lahendamist juhtivad asutused). Muudatus puudutab riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusel on positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele, kuna riigiga kriisiolukorras suhtlemiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Kriisiolukorra lahendamist juhtivalt asutuselt oodatakse avalikkuse teavitamist olukorrast, infot kriisist mõjutatud isikute kohta ja käitumisjuhiste andmist. 3 siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistujate koosseis“ 12 Mõju riigi sisejulgeolekule Mõju sihtrühm Avalikkus ehk isikud, kes on kriisiolukorrast puudutatud. Sihtrühma suurus on keskmine kuni suur. Puudutatud isikute hulk on igas kriisiolukorras erinev, ulatudes väiksema piirkonna elanikest kuni teatud juhtudel kõigini, kes riigi territooriumil viibivad. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena on kriisiolukorras võimalik infot saada, samuti infot anda ühel telefoninumbril. Inimesed ei pea pöörduma kriisiga seotud usaldusväärse info saamiseks ja edasiandmiseks mitme riigiasutuse poole. Seega on muudatusel positiivne mõju, kuna kriisiinfotelefon aitab kaasa avalikkuse paremale informeeritusele kriisiolukorras ja samal ajal ka inimestelt info kogumisele. Parem informeeritus omakorda aitab tagada inimeste toimetuleku kriisiolukorras ja seeläbi mõjutab positiivselt riigi sisejulgeolekut. Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad olukorrast, mis tingib kriisiinfotelefoni avamise. Järeldus mõju olulisuse kohta: HäK-i ülesannete täpsustamise mõju on oluline ja positiivne. Isikuandmete töötlemisele avalduva mõju hindamiseks on HäK koostanud andmekaitse kohta mõjuhinnangu ja esitanud selle Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks. Kavandatav muudatus V: sotsiaalsete tagatiste laiendamine ennetustööl osalevatele vabatahtlikele päästjatele Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm I Mõju sihtrühm on vabatahtlikud päästjad, keda oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga 2058. Hinnanguliselt on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Sotsiaalsed tagatised ennetustööd tegevale vabatahtlikule päästjale võimaldavad õnnetuste või muude erakorraliste olukordade korral tagada vabatahtlikule päästjale vajamineva toimetuleku. Muudatuse tulemusena annavad sotsiaalsed tagatised ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele lisakindluse, et vigastada saamisel nende elukvaliteet ei halvene, sest riik on selleks puhuks määranud toetuse. Mõju ulatus on eelduslikult väike, kuivõrd sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on seega samuti väike. Negatiivse iseloomuga mõju ei ole. Muudatusel on vabatahtlikele päästjatele kahtlemata positiivne mõju, kuna see suurendab vabatahtlike kindlustunnet ja motiveerib vabatahtlikku tööd jätkama. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne. Mõju sihtrühm II Avalikkus, Eesti elanikud. Sihtrühma konkreetne suurus oleneb ennetustöö sisust ja mahust, eelduslikult on sihtrühma suurus keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatused mõjutavad positiivselt Eesti elanike turvalisust, kuna ennetustöö mahu suurenemisega suurendatakse omakorda inimeste valmisolekut ja teadlikkust seoses õnnetuste ja 13 päästesündmustega. Ennetustöö eesmärk on kujundada Eestis elukeskkond, kus igaüks loob ning väärtustab ohutust ja turvalisust. See omakorda aitab vähendada õnnetuste ning nendes hukkunute ja vigastatute arvu, samuti õnnetustest tingitud kahjusid. Järeldus mõju olulisuse kohta: vabatahtliku päästja sotsiaalsete tagatiste laiendamise mõju on väheoluline, aga positiivne. Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet, kui vabatahtlikke päästjaid kaasav asutus. Avalduv mõju ja mõju olulisus Vabatahtlikele päästjatele makstakse hüvitisi ja hüvitatakse kulusid üldjuhul Päästeameti eelarvest. Vaid juhul, kui Päästeameti eelarvest ei ole võimalik kulusid katta, edastab Päästeamet vastavasisulise taotluse Siseministeeriumile, kes esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist4. Muudatus võib seega vähesel määral mõjutada kulutusi Päästeameti eelarves, sest kui vabatahtlik päästja satub ennetustöö käigus olukorda, mille tõttu ei ole temast mitteolenevatel põhjustel võimalik jätkata töötamist, tagatakse talle või tema perele hüvitise maksmine. Kuna ennetustöö käigus pole vabatahtlike päästjatega varem tööõnnetusi juhtunud, võib eeldada, et ka tulevikus on selliste juhtumite esinemine vähetõenäoline. Seni, aastatel 2008–2019 juhtunud tööõnnetuste hulgas on kaks Päästeameti ennetusbüroo teenistujaga juhtunud tööõnnetust. Seega võib järeldada, et mõju riigieelarvele (Päästeameti eelarvele) on väike. Pärast muudatust on Päästeametil lihtsam saavutada ennetustööle seatud strateegilisi eesmärke, kuna ennetustööd tegevaid isikuid (kutselised ja vabatahtlikud) on rohkem. Muudatusega kaasatakse ennetustöösse rohkem isikuid ja neile tagatakse kindlustunne, et vigastuste korral nende elukvaliteet ei halvene. Muudatus võimaldab Päästeametil teha ennetustööd tõhusamalt ja suuremas mahus. Selgelt määratud tulevik motiveerib vabatahtlikku ennetustööd tegevaid inimesi päästealal tegutsema ka edaspidi. Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades senist õnnetusjuhtumite statistikat, on muudatuse mõju väheoluline. Muudatuse mõju võib pidada positiivseks, arvestades kaasnevat ennetustöö mahu suurenemist. Kavandatav muudatus VI: hädaabiteadete menetlemise andmekogu pidamise eesmärgi, andmekoosseisude, andmeandjate ja -saajate täiendamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Eelkõige puudutab muudatus HäK-is abi- ja infoteadete menetlejaid, samuti hinnanguliselt 50 vabatahtlikku lisaoperaatorit, keda HäK vajaduse korral kaasab. Seega, sihtrühma suurus on pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui kriisiinfotelefoni teenuse osutamist alustatakse, kaasneb vajadus teha hädaabiteadete 4 siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ 14 menetlemise andmekogule vajalikud IT-arendused. Samuti tuleb nende arenduste kasutuselevõtu käigus juhendada abi- ja infoteadete menetlejaid. Lisaoperaatorid ei ole HäK-i palgalised töötajad, mistõttu tuleb neid põhjalikumalt koolitada kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks. Mõju sihtrühm I Tervise infosüsteemi vastutav töötleja Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sihtrühma suurus on väike, kuivõrd muudatuste elluviimisesse on kaasatud õigusloome ja tervise infosüsteemi tehniliste arendustega tegelevad ametnikud. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kriisiinfotelefoni kaudu hakkab HäK muuhulgas andma välja infot arvatavate kriisiolukorras kannatanud isikute kohta, kellele on osutatud tervishoiuteenust. Muudatustega kaasneb vajadus saada andmeid tervise infosüsteemist. Kui kriisiinfotelefonil tehtud päringul on andmete väljastamiseks vajalikud eeldused täidetud, käivitab hädaabiteadete menetlemise andmekogu automaatpäringu tervise infosüsteemi. Päringuga kontrollitakse, kas on võimalik järeldada, et päringualune isik on arvatavalt kriisiolukorras kannatanu ning kas, kus ja millal talle on osutatud tervishoiuteenust. Andmekogude vahel on vaja luua asjakohased andmeedastusviisid ja vajaduse korral täiendada tervise infosüsteemi pidamist reguleerivaid õigusakte. Mõju sihtrühm III Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet. Muudatus on seotud evakuatsiooni korraldamise ja kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse ülesannetega. Sihtrühma suurus on pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Politsei- ja Piirivalveamet tegi päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ametliku kooskõlastamise käigus ettepaneku kriisiinfotelefoni kaudu väljastada evakueeritute andmeid. Selleks on vaja välja töötada ja HäK-ga kokku leppida tööprotsessid, kuidas andmeid hakatakse edastama. Mõju sihtrühm IV Kriisiinfotelefoni teenuse tellijad (kriisiolukorra lahendamist juhtivad asutused). Muudatus puudutab kaudselt neid riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi, kes on kriisiinfotelefoni teenuse tellijad. Sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kriisiinfotelefoni teenuse tellija peab arvestama, et tema ülesanne on tagada kriisiinfotelefoni tööaja jooksul HäK-le teenuse osutamiseks vajaliku info olemasolu ning valmisolek inimestelt saadud infot analüüsida ja kasutada. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju riigiasutuste töökorraldusele on positiivne, kuna kriisiinfotelefoni teenus võimaldab kriisiolukorras infot tulemuslikumalt jagada ja vastu võtta. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel on mõju eelkõige 19-le haiglavõrgu arengukava haiglale. Üldisemal viisil mõjutab see kõiki tervishoiuteenuse osutajaid, kes pakuvad statsionaarset raviteenust. Muudatused on seotud eelkõige haiglate infosüsteemide arendamisega. Sihtrühma suurus on arvestades tervishoiuteenuse osutajate arvu keskmine. 15 Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju avaldub eelkõige statsionaarsete haigusjuhtumi avamise teatiste edastamisele. Tervishoiuteenuse osutajad pole varemalt tervise infosüsteemi teatiseid viivitamata edastanud. Pooltel haiglate infosüsteemidel on suutlikkus selliseid teatisi edastada olemas ja pooled peavad seda arendama. Kõikidel süsteemidel peab olemasolevat või loodavat suutlikkust kontrollima. Mõlemal juhul tähendab see asutusele lisakulusid. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju tervishoiule on positiivne, kuna haiglate koormus päringutele vastamisel oodatavalt väheneb, kui isik ei pöördu eri haiglatesse, vaid helistab kriisiinfotelefonile. Mõju riigi sisejulgeolekule Mõju sihtrühmad I ja II Kriisiinfotelefoni teenuse tellijad ja avalikkus. Muudatus avaldab kaudset mõju kriisiinfotelefoni teenuse tellijatele ja avalikkusele. Hädaabiteadete menetlemise andmekogu puudutavate muudatuste puhul avaldub samalaadne mõju, mida on analüüsitud HäK-i ülesannete täiendamise plokis. Järeldus mõju olulisuse kohta: hädaabiteadete menetlemise andmekoguga seotud muudatuse mõju on positiivne ja oluline. Elluviidavad muudatused seisnevad peamiselt kriisiinfotelefoni toimimiseks vajalike IT-arenduste tegemises. Kavandatav muudatus VII: Häirekeskuse kõneside salvestiste kandmine hädaabiteadete menetlemise andmekogusse Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I HäK. Muudatus puudutab kaudselt enamikku HäK-i teenistujaid, asjakohaseid ametikohti on 2915. Sihtrühma suurus on pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus aitab tagada õigusselguse, määrates asjakohased salvestised andmekogu osaks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Häirekeskuse kõneside salvestiste määramine andmekogu osaks on väheoluline, eelkõige on muudatus suunatud õigusselguse tagamisele. Kavandatav muudatus VIII: Päästeameti poolt hüvitavate kulude aluste paindlikumaks muutmine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet, kui vabatahtlikke päästjaid kaasav asutus. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus aitab tagada paindlikumat vabatahtlike kaasamist pääsealal, kuna vabatahtliku tegevusega kaasnevad kulud hüvitab Päästeamet. Hüvitatavate kulude liike ja hüvitise maksmise 5 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistujate koosseis“. 16 korda ei ole otstarbekas ega vajalik kehtestada siseministri määrusega. Et vähendada bürokraatiat ja vajadust siseministri määrust sageli muuta, tunnistatakse praegu kehtiv siseministri määrus kehtetuks ning asjakohase korra kehtestab volitusnormi alusel Päästeamet. Järeldus mõju olulisuse kohta: Päästeameti hüvitatavate kulude aluste paindlikumaks muutmise mõju on väheoluline, aga positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vabatahtliku päästja tervisekontrolli regulatsiooni lihtsustamise tulemusena eelduslikult väheneb läbitavate tervisekontrollide arv, mis omakorda vähendab ka Päästeameti kulusid. Kui vabatahtlikul päästjal või vabatahtlikuks päästjaks saada soovijal on olemas käesolevas määruses ette nähtud vormis kehtiv tervisetõend, ei pea ta tervisekontrolli uuesti läbima, ja seeläbi väheneb infovahetuse koormus. Eelnõu kohaselt tagatakse ennetustööd tegevale vabatahtlikule päästjale sotsiaalsed tagatised. See tähendab, et peale päästetöö on riik sotsiaalsed tagatised ette näinud ka siis, kui õnnetus on juhtunud ennetustöö käigus. Selle muudatusega ei kaasne olulist mõju Päästeameti eelarvele. Seni on Päästeameti praktikas ennetustöö käigus juhtunud kaks tööõnnetust, kuid mitte vabatahtlike, vaid asutuse enda teenistujatega. Täpseid kulusid on keeruline prognoosida, kuna ei ole võimalik öelda, kas ja kui palju tulevikus juhtub tööõnnetusi. Eelduslikult on mõju riigieelarvele siiski ebaoluline. Eeldatavasti kaasneb muudatusega kaudne tulu, kuivõrd ennetustöösse kaasatakse rohkem isikuid ning seeläbi suurendatakse inimeste teadlikkust ja valmisolekut päästesündmuste ärahoidmiseks ning sündmusteks valmistumiseks. Et demineerijatele soetada tulirelvad ja neid hoiustada, on riigieelarvest raha eraldatud, seega ei kaasne selle muudatusega lisakulusid. Demineerijate koolitamise (väljaõpe ja ohutuskoolitus) kulud kaetakse Päästeametile töötajate koolitamiseks eraldatud rahast. Siseministeeriumi eelarvesse on plaanitud kulud, et arendada kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks vajalik IT rakendus. Praegu kavandatakse kriisiinfotelefon selle kasutajale tasuta teenusena. Kriisiinfotelefoni puhul on tegemist võimaluse, mitte kohustusega teenust kasutada. Teenuse kasutamine eeldab, et HäK ja kriisiinfotelefoni teenuse tellija sõlmivad lepingu. Teenusega kaasnevad püsikulud on valmisolekukulud, mille moodustavad infosüsteemi halduskulu ja kriisiinfotelefoni operaatorite täienduskoolitus. Kuna kriisiinfotelefoni teenust hakkab osutama HäK-i praegune struktuuriüksus olemasoleva eelarvega, on valmisolekukulud väiksemad, kui oleks teenuse tellijatel igaühel eraldi infotelefoni käigus hoides. Pikka aega vältava kriisiolukorra puhul taotleb HäK kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks lisaraha Vabariigi Valitsuse reservist. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks vajaliku IT rakenduse arendab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Rakendus arendatakse eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala asutuste vajaduse järgi, sest esimeses etapis (tähtaeg 01.06.2020) luuakse valmisolek osutada kriisiinfotelefoni teenust Siseministeeriumi valitsemisala asutustele Siseministeeriumi eelarverahast. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvale Terviseametile kaasnevad kriisinfotelefoni teenuse töölepanemisega kulud. Need kaetakse Terviseameti kriisireguleerimise eelarvest. Kulud on seotud andmevahetuse arendamisega tervise infosüsteemi ja hädaabiteadete menetlemise andmekogu vahel, et tervise infosüsteemist oleks võimalik arvatava kriisiolukorras kannatanu andmeid edastada. Teisalt tekivad kulud, et kontrollida, kas haigla infosüsteemid on 17 suutelised nimetatud andmeid edastama. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamise ettevalmistamisega muudele riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele võib kaasneda lisakulusid. Kui järgmise etapi ajal liitub teenusega veel riigiasutusi või kohaliku omavalitsuse üksusi, võib tekkida vajadus teha IT rakenduse lisaarendusi, sest uutel teenuse tellijatel võib olla vajadusi, mida praegune arendus ja selle eelarve ei kata. Kuni järgmise etapi alguseni on keeruline hinnata, kas sellised arendused on tingimata vajalikud ja kui palju need maksaksid. Kui järgmise etapi IT arenduste jaoks on vaja lisaraha, esitatakse selleks lisataotlus riigi eelarvestrateegia koostamise ajal. Kriisiolukorras arvatavalt kannatanud isikute kohta kriisiinfotelefonil tehtavatele päringutele vastamise tarbeks andmevahetuse tagamiseks muudab Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. aasta määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ statsionaarse haigusjuhtumi avamise ja sulgemise teatise edastamise kiiruse regulatsiooni. Statsionaarse haigusjuhtumi avamise ja sulgemise teatis tuleb muudatuse kohaselt edastada viivitamata, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, HäK-ile, Politsei- ja Piirivalveametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, MTÜ-le Eesti Perearstide Selts, MTÜ-le Eesti Töötervishoiuarstide Selts, MTÜ-le Päästeliit, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 18  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Märkused rakendusaktide esialgse versiooni kohta (EIS-i kooskõlastus) Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu I kooskõlastusring Sotsiaalministeerium, 12.07.2019 märkused e-posti teel, EIS-s kooskõlastati märkusteta Kontaktisik: Alice Sündema; 626 9271; [email protected] Rakendusaktide kavandid - Siseministri 21. Mittearvestatud. Andmekogu detsembri 2016. a määruse nr 36 põhimääruse § 6 lõikes 2 on kasutatud „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu läbivalt järgmist vormelit: millise asutamine ja andmekogu pidamise andmekogu vastutav töötleja esitab põhimäärus“ muutmisega nähakse ette hädaabiteadete menetlemise andmekogusse põhimääruse § 6 lõike 2 täiendamine punktiga milliseid andmeid. Andmekogu vastutava 10, mille kohaselt tervise infosüsteemi töötleja pädevuses on sõlmida vastutav töötleja esitab andmekogusse andmeedastuseks vajalikud kokkulepped kriisiolukorras kannatanu andmed. Palume andmekogu volitatud töötlejatega. See ei sõnastada sätte nii, et vajalik info edastatakse tähenda ilmtingimata, et määruses tuleks tervise infosüsteemist ja selle konkreetne täpselt nimetada kõik andmete väljastaja sõltub andmekogu vastutava ja edastamisega seotud asutused. volitatud töötleja omavahelisest kokkuleppest. Põhimääruses tuleb täpsustada, milliseid Andmekogusse edastatavad andmed oleme andmekoosseise täpselt tervise infosüsteemist määruse kõnesolevas sättes sõnastanud hädaabiteadete menetlemise andmekogusse üldistatud kujul. Kuna kriisiolukorras edastama hakatakse ja mille alusel need kannatanu andmete sisu on lahti kirjutatud andmekoosseisud täpselt tekivad. hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruse muutmise kavandis (§ 5 Seletuskirjas puuduvad selgitused lõige 13), ei ole vajalik detailselt andmekogude vahelise suhtlemise edastatavaid andmeid uuesti loetleda. võimaldamisega seotud mõjude ning vajalike arenduste kulude ja arendusteks vajaliku aja kohta. Palume rakendusaktide (andmekogu põhimääruse) menetlemise ajaks see info välja selgitada ja seletuskirja ka vastavalt kirja panna. Uue andmeedastuse kohustuse jõustumiseks peab määrama ka mõistliku jõustumisaja, mis arvestab andmekogu arendusteks vajaliku ajaga. Päästeamet, 09.07.2019 vastuskiri Kontaktisik: Eneken Kost; 628 2030; [email protected] 5.2. Rakendusakti kavandi nr 2 „Siseministri Arvestatud. 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja 19 nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine“ punktiga 4 muudetakse määruse § 11 lõiget 3. Lõikes 3 on sätestatud kinnine loetelu juhtudest, millal vabatahtlikuks päästjaks saada soovija on tervisekontrollist vabastatud. Vabatahtluse alusel osalevad veel ühiskonnaelus vabatahtlikud merepäästjad ning paljud vabatahtlikud päästjad on ühtlasi vabatahtlikud merepäästjad ning nende mõlema puhul on tervisenõuetele vastavust on võimalik tõendada kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendiga. Seega teeme ettepaneku § 11 lõike 3 punkt 3 sõnastada järgmiselt: „3) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku, kelle terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele.“. Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib Päästeamet vabatahtlikuks päästjaks saada Arvestatud. soovija vabastada tervisekontrollist päästeteenistuja, kelle terviseseisund võimaldab täita vabatahtliku päästja ülesandeid. Juhime tähelepanu, et Päästeametis on päästeteenistujaid, kes läbivad ainult kontoritöötaja tervisekontrolli paketi ning sellega ei kontrollita PäästeS § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid. Selleks, et vabatahtliku päästja terviseseisund vastaks tema töö iseloomule, teeme ettepaneku § 11 lõike 3 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) päästeteenistuja, kelle terviseseisund vastab I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele;“. Eesti Perearstide Selts, 26.06.2019 vastuskiri e-posti teel Kontaktisik: Karmen Joller; 657 2805; [email protected] Plaanitavad seadusemuudatused on Anname selgituse. suurepärased! Üks märkus siiski: Rakendusakti kavandi nr 2 kohaselt võib Ministri määrusega tuleks täpselt nimetada tervisekontrollist vabastada järgmised tõendid, mis sobivad vabatahtliku päästja isikud: tervist tõendama. Hetkel on nendeks: 1) isiku, kellel on relvaseaduse §-s 351 - autojuhi tervisetõend; sätestatud kehtiv tervisetõend; - tervisetõend relvaloa soetajale; 2) päästeteenistuja, kelle terviseseisund - abipolitseiniku tervisetõend. 20  vastab I–IV grupi päästeteenistuja Kindlasti ei sobi Kaitseliidu tõend, mille tervisenõuetele; andmekoosseis on ebapiisav tegelikult ka 3) tegevväelase, politseiametniku, Kaitseliidu jaoks – see tõend on kindlasti vaja vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku ümber teha (andmekoosseis võiks olla merepäästja või abipolitseiniku, kelle võrdsustatud autojuhi tervisetõendiga, nagu terviseseisund vastab tegevväelase, vabatahtliku päästja tõendilgi) ning Eesti politseiametniku, vanglateenistuse Perearstide Selts on valmis selles osas ametniku, vabatahtliku merepäästja või Siseministeeriumiga aktiivset koostööd abipolitseiniku tervisenõuetele. Seega tegema. Kaitseliidu tõendi osas erisust ette ei nähta. Eesti Perearstide Selts ja Sotsiaalministeerium Täname lisamõtete ja -ettepanekute eest. tegelevad praegu kogu tõendite süsteemi Siseministeerium toetab tervisetõendite muutmisega. Eesmärk on see, et tekiks süsteemi lihtsamaks ja paindlikumaks universaalne tervisetõend, mille kehtivusaja muutmist. jooksul saaks inimene suvalisel ajahetkel, nt eesti.ee või digilugu.ee kaudu, anda juurdepääsu vajalikule ametiasutusele, et see näeks inimesele väljastatud tervisetõendit – nii et inimene saaks taotleda relvaluba, autojuhiluba, saamist vabatahtlikuks päästjaks, abipolitseinikuks, kaitseliitlaseks vms. See tähendaks, et terve inimene käib ainult tõendi saamise eesmärgil arsti juures üks kord kokkulepitud ajaperioodi jooksul. Kui tõendi kehtivusaja jooksul tekib inimesel tervisehäire, mis takistab ükskõik millist nendest tegevustest, peab igal Eestis töötaval arstil olema võimalik tõendi kehtivust peatada. Inimene peab siis uuesti külastama oma perearsti, kes otsustab, kas tõendi võib uuesti väljastada või mitte. Praegu on arstil praktiliselt võimatu peatada ükskõik millise, nt autojuhi tervisetõendi või relvaloa jaoks antava tervisetõendi kehtivust, ka siis, kui inimene on selgelt ohtlik endale ja teistele ja näiteks ei allu arsti poolt antud soovitusele auto juhtimisest või relva kasutamisest (teatud perioodiks) loobuda. Samuti on aruteludes mõeldud sellele, et kui inimesel on kutselise päästja, politseiniku vms rangem tõend, ei pea ta taotlema ka „madalama“ kategooria tõendit, nt autojuhiloa või relvaloa soetamiseks – see idee on ka Päästeseaduse uues eelnõus kirjas, suurepärane! Kui see süsteem valmib, tuleb ilmselt ka uus määrus kirjutada. Lisaks tuleb hakata mõtlema sellele, et ka Päästeametil oleks võimalus tervisetõendi kehtivust kontrollida – selleks 21 peab olema tervise infosüsteemiga liidestuv digilahendus. Tuleb mõelda ka sellele, millised on vabatahtliku päästja õigused, kui tema tervisetõend enam ei kehti, ja kuidas Päästeamet tervisetõendi kehtivusaja lõppemisest või tervisetõendi peatamisest teada saab, ja millised on edasised tegevused. Hea mõte oleks digitaalseks muuta ka kõik muud, töötervishoiuarstide poolt väljastatavad tervisetõendid – kutseliste päästjate, politseinike jms tõendid. Aitäh teile kõigile selle seadusemuudatuse eest! Muudate nii arstide kui ka vabatahtlike päästjate elu palju lihtsamaks. Eesti Töötervishoiuarstide Selts, 28.06.2019 vastuskiri Kontaktisik: Karin Sarapuu; 5306 3624; [email protected] 1. Rakendusakti kavand nr 2, siseministri Arvestatud. 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja Rakendusakti kavandis on sõnastus nendele vastavuse kontrollimise kord ning muudetud täpsemaks. Tervisekontrollist väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ § 11 saab vabastada päästeteenistuja, kelle lõike 3 punkt 2 on sõnastatud: terviseseisund vastab I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele. Päästeamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrollist vabastada päästeteenistuja, kelle terviseseisund võimaldab täita vabatahtliku päästja ülesandeid. Ebaselgeks jääb, mille alusel ja kelle poolt antakse hinnang tervisekontrollist vabastamiseks. Kas mõeldud on seda, et vabastatakse päästeteenistuja, kellel on läbitud tervisekontroll ükskõik millise grupi osas (I– IV) vastavalt siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrusele nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“? 2. Paragrahvi 11 lõige 4 sõnastuses on Arvestatud. „päästeteenistuse”, peaks olema „päästeteenistuse seaduse”. Vabatahtliku päästja, kes peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 2 loetletud tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 22  Siseministri 09.11.2010. a määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord” lisa Esikülg Tagakülg EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0461 - Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40937f02-d3c2-40a3-bfc3-356fe2688ec6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40937f02-d3c2-40a3-bfc3-356fe2688ec6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main