Tervise ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise eelnõu

Ministeeriumid Meie 21.04.2020 nr 1.2-2/51-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud COVID-19 puhanguga ja sellega seotud eriolukorraga ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud Terviseameti ülesannetega. Ministeeriumide osas näeme eelkõige puutumust Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötlejaga. Palume kooskõlastusi ja arvamusi eelnõu kohta ühe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Kärt Sõber 715 3471 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 15.04.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 32 sõnastatakse järgmiselt: „32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta järgmised andmed: 1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu); 2) surmaandmed (surmakuupäev, surmakoht, suremispaik); 3) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus, välispõhjus, muud surma soodustanud olulised seisundid).“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses: „34) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige haigestumise kohta järgmised andmed: 1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, vanus, sugu); 2) haigestumise võimalik aeg (haigusjuhu alustamine); 3) haigestumise andmed (põhi- ja kaasuv diagnoos, põhihaiguse tüsistus).“; 3) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) elukoht ja kontaktandmed;“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister  2 (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse täiendavate andmete edastamise võimalus juhuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile isiku kontaktandmeid edastanud. Eelnõuga sätestatakse, et rahvastikuregister hakkab edastama nakatunud isiku kontaktandmeid, et võimaldada Terviseametil isikuga ühendust võtta selleks, et selgitada välja võimalikud lähikontaktsed (näiteks epideemia korral) ning anda neile olulisi käitumisjuhiseid. Muudatus on vajalik, et tagada Terviseametile asjakohane ja kiire teave nakkushaiguse levikust tingitud olukorras. Samuti täiendatakse eelnõuga hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta edastatavate andmete koosseisu. Edaspidi edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed ka surmakuupäeva, surmakoha ja suremispaiga kohta. Muudatus on vajalik, et Terviseametil oleks teave ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse surnud isikute kohta ning täpsem ülevaade nakkushaiguse epideemilisest levikust tingitud suremusest strateegiliste juhtimisotsuste tegemiseks. Lisaks kehtestatakse eelnõuga, et tervise infosüsteem edastab registrile hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal andmed ka nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud andmed on vajalikud, et Terviseametil oleksid operatiivselt andmed ka laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosidest ning seeläbi võimalik nakkustõrje meetmeid rakendada. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 10.04.2020, 3). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 32 sõnastust. Muudatusega lisatakse nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavate andmete hulka ka surmakuupäev, surmakoht ja suremispaik. Praegu laekuvad nakkushaiguste registrile andmed surmakoha ja surmapaiga kohta ainult haiglas surnud isikute puhul. Hooldekodus, kodus või mujal surnud isikute kohta aga info puudub, selleks, et epideemiast tingitud ennetuse ja tõrjemeetmeid rakendada. Nimetatud täiendavad andmed annavad täpsema ülevaate nakkushaiguse epidemioloogilise leviku kohta ning on hädavajalikud operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks juhul kui surmakohas või suremispaigas (nt hooldekodu, töökoht või haigla) on oht haiguskolde tekkeks. Punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 34, milles sätestatakse, et nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud muudatus on vajalik, et Terviseametil oleks olemas teave ka nende nakatunute kohta, kelle haigus ei ole laboratoorselt tuvastatud ning kelle kohta ei ole tervishoiuteenuse osutaja nakkushaiguse teatist veel tervise infosüsteemi saatnud. Nimetatud andmeid vajab Terviseamet selleks, et võimalikult kiiresti tuvastada nakatunud isikud ning võtta kasutusele nakkustõrjemeetmed nakkuse edasise leviku vältimiseks. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 5 ning sätestatakse, et rahvastikuregister edastab nakkushaiguste registrile nakatunud isikute kontaktandmed. Võrreldes andmetega, mida rahvastikuregister juba Terviseametile edastab, lisatakse juurde isikute kontaktandmed (telefon ja e-post). Rahvastikuregistrist edastatavad andmed on vajalikud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile kontaktandmeid edastanud või need ei ole veel Terviseametisse saabunud, kuid olukord vajab kiiret inimesega kontakti saamist. Muudatus on vajalik selleks, et Terviseamet saaks täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku lähikontaktsed). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse, et rahvastikuregister hakkab nakkushaiguste registrile edastama isiku kontaktandmeid. Andmete palumisel ametiabi korras on protsess on töö- ja ajamahukas nii rahvastikuregistri vastutavale töötlejale kui ka Terviseametile. Muudatuse tulemusena väheneb nii rahvastikuregistri vastutava töötleja kui Terviseameti töökoormus tulenevalt loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks. Muudatus tagab operatiivsema infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega vastab loodav lahendus Terviseameti andmevajadusele ning on rahvastikuregistri vastutavale töötlejale võimalikult vähe koormav, kuivõrd nakatunud isikute arv võib lähitulevikus hüppeliselt kasvada. Nimetatud andmete väljastamine on kooskõlas ka rahvastikuregistri eesmärgiga. Samuti kehtestatakse määruse muudatusega, et tervise infosüsteem hakkab nakkushaiguste registrile edastama hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku puhul andmeid surmakuupäeva, surmakoha ja suremispaiga kohta. Praegu need andmed Terviseametini elektroonsel viisil ei jõua. Viidatud andmete edastamine on Terviseametile oluline operatiivsete juhtimisotsuste 2 tegemiseks. Nende andmete kogumine võimaldab saada tervikliku ja täpsema pildi nakkushaiguse levikust tingitud suremusest ning prognoosida epideemia edasist kulgu. Samuti hakkab tervise infosüsteem edastama nakkushaiguste registrile andmeid nakkushaige haigestumise kohta. Need andmed võimaldavad Terviseametil efektiivsemalt täita oma põhiülesandeid nakkushaiguste tõrjel ning võimalikult kiiresti selgitada välja nakatunud, kuid ilma laboratoorse kinnituseta pandud nakkushaiguse diagnoosiga isikud ja nende lähikontaktsed ning vältida nakkuse edasist levikut. Andmekaitsealane mõjuhinnang Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguste registris töötlema ka rahvastikuregistri poolt edastatavaid nakatunud isiku kontaktandmeid. Isiku kontaktandmeid töödeldakse nakkushaiguste registris ka praegu, epidemioloogilise uuringu käigus nakatumise asjaolude väljaselgitamisel. Praegu edastavad tervishoiuteenuse osutajad isiku kontaktandmed nakkushaiguse kahtluse teatisel ja nakkushaiguse teatisel, kuid alati ei ole tervishoiuteenuse osutajal isiku kontaktandmed teada. Seetõttu on Terviseametil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalik saada kontaktandmeid ka rahvastikuregistrist. Kontaktandmete edastamine rahvastikuregistri poolt loob Terviseametile paremad võimalused vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta ei ole Terviseametil võimalik talle pandud ülesandeid täita. Eriti oluline on selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste korral, mil info ja teadmised on pidevas muutumises ja sõltuvad suuresti täiendavast teabest, mis haiguse kohta ajas täienevad. Tänane praktika on näidanud, et operatiivne Terviseameti sekkumine ja isiku teavitamine, on andnud positiivseid tulemusi (isik ei ole väljunud kodust, on saanud juhiseid ja täiendavaid selgitusi edasiseks). Samuti täiendatakse eelnõuga hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavate andmete koosseisu, mis võimaldab epideemiatõrje kontekstis vajalikke andmeid saada ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse surnud isikute kohta. Täiendavaid andmeid hakkab edastama tervise infosüsteem. Lisaks hakkab tervise infosüsteem edastama andmeid ka nakkushaige haigestumise kohta, mis võimaldavad Terviseametil teha kiiresti kindlaks ka ilma laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosiga isikud ja selgitada välja nende lähikontaktsed nakkuse edasise leviku vältimiseks. Vastav andmevahetuskanal on tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel juba loodud. Andmete pärimise ja edastamise ning neile ligipääsu põhimõtted jäävad võrreldes varasemaga samaks. Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud. Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalike tehniliste arendustega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 5 000 eurot ning kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvevahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 3 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. 4