Pöördumine

Ministeeriumid Meie 03.04.2020 nr 1.2-2/44-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise eelnõu. Tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud COVID-19 puhanguga, sellega seotud eriolukorra ja nakkushaiguste ennetamise- ja tõrje seaduses sätestatud Terviseameti ülesannetega. Palume kooskõlastusi ja arvamusi eelnõule ühe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Infektsioonhaiguste Selts Kristel Niidas 626 9729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 29.03.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Täiendavate andmete edastamine hädaolukorral ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra ajal (1) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal hindab täiendava teabe vajadust vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele Terviseamet. Andmete esitamise vajaduse ja sageduse määramisel lähtub Terviseamet järgmistest tingimustest: 1) haigustekitaja mõju isikute tervisele ja haigustekitaja levikupotentsiaal; 2) haigustekitaja leviku laiaulatuslikkus ja mõju ühiskonna toimimisele; 3) muud tingimused, mis on olulised hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile järgmised andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood; 2) nakkushaige isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, sugu, riik); 3) hospitaliseerimise kuupäev; 4) üldandmed haigestumise ja ravi kohta (nakkushaige kaasuvad haigused ja seisundid; nakkushaige on juhitaval hingamisel); 5) haiglast väljakirjutamise kuupäev ja põhjus; 6) nakkushaige teise tervishoiuteenuse osutaja asutusse üleviimise korral selle asutuse nimi ja registrikood, kuhu nakkushaige üle viidi; 7) muud olulised ja asjakohased andmed, mis on vajalikud hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või eriolukorra lahendamiseks. (3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse elektroonilise kanali vahendusel või objektiivsetel põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete esitamiseks pikemat perioodi. (4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Haigla ressursi kohta andmete edastamine hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra ajal „(1) Terviseamet otsustab täiendava statistilise teabe vajalikkuse üle hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile järgmised andmed haigla ressursi kohta: 1) hospitaliseeritud nakkushaigete arv; 2) nakkushaigetele kohandatud voodikohtade arv (vabad ja hõivatud); 3) nakkushaigetele kohandatud III astme intensiivravi kohtade arv (vabad ja hõivatud). (3) Andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse elektroonilise kanali vahendusel või objektiivsetel põhjustel e-posti teel vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud andmete esitamiseks pikemat perioodi. (4) Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel.“. § 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab haiglavõrgu arengukava haigla Terviseametile andmed nakkushaige seisundi jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud andmekoosseisus ja korras. (32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile surma põhjuse teatiselt järgmised andmed: 1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu); 2) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus, välispõhjus). 2 (33) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige tervenemise kohta järgmised andmed: 1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, vanus, sugu); 2) tervenemise võimalik aeg (haigusjuhu lõppemine).“; 2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Paragrahvi 7 lõikes 32 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile hiljemalt 1. detsembrist 2020. a.“. § 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 27 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 2) määruse lisa 28 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekoosseis 3  4 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 27 (muudetud sõnastuses) Käesoleva määruse lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.1. Dokumendi number 1.2. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post) 3.8. Tegelik elukoht 3.9. Töökoha andmed 3.9.1. Asutuse nimi 3.9.2. Amet 3.10.Õppeasutuse nimi 3.11.Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Esialgse diagnoosi andmed 6.1. Esialgse diagnoosi kuupäev 4  5 6.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.3. Sõnaline diagnoos 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Välisriigis viibimise andmed 8.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 8.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 8.3. Välisriik 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1. Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2. Looma liik 9.3. Esmase pöördumise kuupäev 10. Märkused 10.1. Märkuste kirjeldus 5  6 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 28 (muudetud sõnastuses) Käesoleva määruse lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekooseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.2. Dokumendi number 1.3. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Kontaktandmed (telefon ja e-post) 3.8. Tegelik elukoht 3.9. Töökoha andmed 3.9.1. Asutuse nimi 3.9.2. Amet 3.10. Õppeasutuse nimi 3.11. Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Diagnoosi andmed 6.1. Levikutee 6.1.1. Hepatiidi levikutee 6.1.2. Suguhaiguste levikutee 6  7 6.1.3. Muude haiguste levikutee 6.2. Nakkustekitaja 6.2.1. Nakkustekitaja 6.2.2. Muu nakkustekitaja 6.3. Diagnoosi kuupäev 6.4. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.5. Sõnaline diagnoos 6.6. Diagnoosi statistiline liik 6.7. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise meetod 6.8. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine 6.8.1. Laboriteatise number 6.8.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev 6.8.3. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnituse meetod 6.9. Rasedus 6.9.1. Rasedus 6.9.2. Raseduse kestus nädalates + päevades 6.10. Kemoprofülaktika 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Immuniseerimise andmed 8.1. Immuniseeritud diagnoositud haiguse vastu 8.2. Viimase immuniseerimise kuupäev 8.3. Dooside arv 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1 Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2 Looma liik 9.3. Puugiründe asukoht 9.4. Looma jälgimine 9.5. Esmase pöördumise kuupäev 10. Välisriigis viibimise andmed 10.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 10.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 10.3. Välisriik 11. Märkused 11.1. Märkuste kirjeldus 7  Tervise- ja tööministri ja sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse täiendavate andmete edastamise kohustus hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Muudatus on oluline selleks, et tagada hädaolukorda lahendavatele asutustele asjakohane ja kiire teave olukorras, kus see on tingitud nakkushaiguse levikust. Eelnõuga sätestatakse haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglatele kohustus edastada põhjendatul juhtudel hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusega seotud andmed. HVA haiglad peavad nimetatud olukorras edastama isikustatud andmed nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsiendi üldseisundi kohta ning isikustamata andmed haigla ressursside kohta. Andmete edastamiseks ja töötlemiseks luuakse andmete esitaja ja Terviseameti jaoks võimalikult mugav elektrooniline kanal, mis võimaldab andmete operatiivset edastamist. Samuti sätestatakse, et tervise infosüsteem hakkab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguste registrile edastama teavet patsientide tervenemise ning surma põhjuste kohta. Muudatuse tulemusena tagatakse Terviseametile terviklik ülevaade epideemia leviku hetkeseisust nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetmete õigeaegseks planeerimiseks. Samuti tagatakse ajakohane ülevaade HVA haiglate hõivatud ja vabadest valmisoleku ressurssidest, et vajaduse korral riigi tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate tegevusi elutähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ümber korraldada. Lisaks täiendatakse nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise andmekoosseise isiku kontaktandmetega, et võimaldada vajaduse korral isikuga ühendust võtta nii tervishoiuteenuse osutajal kui ka Terviseametil. Viimane on vajalik selleks, et selgitada välja võimalikud lähikontaktsed näiteks epideemia korral ning anda neile olulisi käitumisjuhiseid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ (RT I, 06.03.2020, 14); 2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 06.03.2020, 15); 3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.03.2020, 17). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“. Punktiga 1 täiendatakse määrust §-ga 11, kehtestades andmete edastamise kohustuse nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal, samuti sätestatakse andmete edastamise tingimused ja koosseis haiglavõrgu arengukava haiglatele. HVA haiglate loetelu on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 55 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud määruses. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille alusel Terviseamet hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmete esitamise vajadust ja sagedust hindab. Andmete esitamise vajaduse ja sageduse määramisel lähtub Terviseamet haigustekitaja mõjust isikute tervisele ja selle levikupotentsiaalist, haigustekitaja laiaulatuslikkusest ja ulatusest ühiskonnas ning muudest tingimustest, mis on hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal olulised. See võimaldab teatud paindlikkust. Hädaolukorra põhjus (nt epideemia laiaulatuslik puhang) võib olla tingitud näiteks eriti ohtlikest nakkushaigustest kuid mitte ainult. Seetõttu peab regulatsioon võimaldama hinnata hädaolukorras täiendava teabe vajadust võimalikult paindlikult. Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla peab Terviseametile edastama nakkushaige seisundi jälgimise kohta. Terviseametil on epideemia olukorras nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje jaoks vaja jälgida nakatunute teekonda nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, haigestumise raskusastmete hindamiseks ning vajalike tõrjemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks, sh haiglasiseste nakatumiste vältimiseks. Muudatuse tulemusena hakatakse elektroonilise kanali kaudu nakkushaiguste registrisse koguma isikustatud andmeid hospitaliseeritud nakkushaige seisundi kohta. Kuna andmete kogumiseks puudub praegu terviklik tehniline lahendus, mis kataks nii esmatasandi kui ka haiglate esitatud andmeid (nt kui nakkushaige käis esiteks perearsti vastuvõtul ja siis hospitaliseeriti), on haiglatelt isikustatud andmete kogumine praegu ainus võimalus, et saada epideemia levikust ja hetkeseisust adekvaatne tervikpilt ning selle põhjal planeerida epideemia ennetuse ja tõrje meetmeid ja ressursse, anda soovitusi ja kehtestada piiranguid või anda elanikkonnale ja sihtrühmadele soovitusi. Ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 2 (ECDC) nõuab Eestilt andmeid nakkushaigete (praegu COVID-19 patsientide) kohta koos lisaandmetega, mistõttu on andmete linkimine isikukoodi põhiselt hädavajalik. Lõikes 3 sätestatakse nakkushaiguste registrisse andmete esitamise viis, milleks on eelistatult elektrooniline kanal, kuid objektiivsetel põhjustel võib andmeid esitada ka krüpteeritult e-posti teel. Andmed esitatakse vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud paindlikkus ja lubada seda vajadusel teha suurema intervalli tagant. Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 41, milles sätestatakse andmete edastamine haigla ressursi kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Praegu esitatakse isikustamata andmed iga päev käsitsi koostatud tabeli kujul Terviseametile. Terviseamet edastab statistilise info omakorda teistele kriisistaapidele ja Vabariigi Valitsusele. Praegu toimiv e-posti teel andmete edastamise protsess on koormav nii haiglatele kui Terviseametile ning seetõttu on vaja operatiivsemat andmete edastamise lahendust. Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet hindab täiendava teabe vajadust, arvestades määruse § 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (vt lisakommentaare eelnõu § 1 punkti 1 lõike 1 selgituste alt) Lõikes 2 sätestatakse selliste andmete koosseis, mille HVA haigla edastab Terviseametile isikustamata kujul haigla ressursi kohta. Olukordades, nagu praegune COVID-19 epideemia, kus inimeste laialdase haigestumise tõttu on koormus tervishoiusüsteemile tavapärasega võrreldes oluliselt kasvanud, st järsult kasvab hospitaliseeritud patsientide arv, on Terviseametil olukorra lahendamiseks vaja omada ajakohast, st vähemalt igapäevast ülevaadet HVA haigla tegevusvarust (sh nt hingamisaparaatide arv, intensiivravi voodite arv jm). Samuti on vaja andmeid nakkushaiguse (praegu COVID-19) tõttu hospitaliseeritute arvu ja seisundi kohta (nt juhitava ventilatsiooni kasutamine), et vajaduse korral elutähtsa teenuse kättesaadavuse tagamiseks tegevusvaru või tervishoiuteenuse osutajate tegevusi ümber korraldada (nt hingamisaparaatide varu täiendamine jne). Tegemist on sättega, mis rakendub ka tulevikus, kui selline andmestik on olukorra paremaks juhtimiseks vajalik. Lõikes 3 sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse vähemalt igal tööpäeval, kui Terviseamet ei ole määranud selleks pikemat perioodi. Üldjuhul lepitakse selleks vastavalt Terviseameti juhistele kokku kindel kellaaeg, samas tuleb siingi tagada teatud paindlikkus ja lubada seda vajadusel teha suurema intervalli tagant. Samuti sätestatakse, et andmed esitatakse nakkushaiguste registrisse elektroonilise kanali vahendusel või objektiivsetel põhjustel e-posti teel. Lõikes 4 sätestatakse, et Terviseamet määrab täpsemad juhised andmete esitamise vajaduse ja sageduse kohta hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal ning avaldab need ameti kodulehel. Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 7 lõigetega 31, 32 ja 33. Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et HVA haigla edastab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmed nakkushaige seisundi 3 jälgimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud andmekoosseisus ja korras. Vastavalt TTKS §-le 59 on Terviseamet tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise üle. Samuti on sätestatud, et hädaolukorra lahendamisel osutab HVA haigla pidaja tervishoiuteenust, lähtudes kehtestatud valmisoleku tasemetest ja haldusaktidest, Terviseameti ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldustest ning hädaolukorra lahendamise plaanidest. Samuti on HVA haigla pidajatel kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet. Lisaks on Terviseamet ka nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus (NETS § 18), tehes epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendades inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. Samuti vastutab Terviseamet teabe edastamise eest nakkushaiguse esinemise ja haiguspuhangu tõrje meetmete kohta Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi kaudu. Nimetatud tegevuse jaoks on Terviseametil vaja andmeid, mille edastamise tingimused ja kord on sätestatud määruses „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“. Täpsem kirjeldus on eelnõu § 1 selgituste juures. Lisatavas lõikes 32 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal isikustatud andmed surma põhjuse kohta. Isikustatud andmete edastamine on vajalik, et andmeid oleks võimalik siduda HVA haiglate poolt edastatud andmetega ning saada ülevaade nakkushaiguse epideemiast tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaigusesse surnute peamistest surmapõhjustest. Surma põhjuse andmed on vajalikud epideemia olukorra ja arengu hindamiseks ja prognoosimiseks ning haiglate ressursside vajaduse muutuse prognoosimiseks. Lisatavas lõikes 33 sätestatakse, et tervise infosüsteem edastab nakkushaiguste registrile nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal andmed isikute tervenemise fakti kohta. Need andmed on vajalikud epideemia olukorra ja arengu hindamiseks ja prognoosimiseks. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 16 lõikega 5, milleks on üleminekusäte, mis puudutab tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavaid andmeid surma põhjuse kohta. Nimetatud andmete edastamise arendus võtab aega ning seda ei ole käesoleva COVID-19 epideemia puhul võimalik teostada, kuid on vajalik ka tulevikus puhkeda võivate epideemiate korral. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“. Määruse lisad 27 (nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse teatise andmekoosseis) esitatakse uues sõnastuses. Võrreldes praeguse andmekoosseisuga lisatakse neisse patsiendi andmete juurde kontaktandmete (telefon ja e-post) väli. Teenuse osutamisel annab isik üldjuhul kehtiva ja toimiva kontakti, et temaga oleks võimalik vajadusel kiirelt ühendust võtta, seda enam, kui see on oluline tema elu ja tervise kaitseks kas arsti või siis Terviseameti poolt. Teatiste andmed liiguvad edasi ka nakkushaiguste registrile ning nakkushaiguste korral mille levik on kiire ning millel on rasked järelmid tervisele, on oluline, et Terviseamet saab täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku lähikontaktsed). 4 Olulisi ülesandeid on nakkushaiguste seaduses (NETS) ette nähtud nii tervishoiutöötajale kui ka Terviseametile. Nt NETS § 6 lõike 1 punktide 3 ja 4 osas uurib teenuse osutaja nii nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi, nakkuse levitegureid ja selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud isikud, samuti teavitab nakkushaigega kokku puutunud isikut terviseuuringu vajadusest. Terviseamet teostab nakkushaiguste seiret ja selgitab välja haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolud (§ 18). Terviseameti roll on eriti oluline ka juhul, kus Terviseamet täidab ka hädaolukorra juhtivasutuse rolli. Nii on TTKS § 59 alusel just Terviseamet see, kes korraldab hädaolukorras ümber tervishoiuteenused ja just tema koordineerib tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal. Epideemia tõrjel on äärmiselt oluline tagada nimetatud asutuse teadlikkus nakkushaiguse levikust, kontaktsete isikute arvust, paiknevusest ja ohupiirkondadest (vt NETS § 20, sh lg 5). Nii näiteks suunab Terviseamet nakkuskahtlased isikud perearsti juurde jälgimisele (vt nt NETS § 25 lõike 2 alusel antud määruse tingimusi). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse HVA haiglatele kohustus edastada nakkushaiguse epideemilisest levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal Terviseametile andmeid haigla ressursside ja nakkushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientide üldseisundi kohta. Praegu esitab iga HVA haigla iga päev käsitsi koostatud isikustamata tabelid Terviseametile. Määruse muudatuste kohaselt hakatakse edaspidi andmeid koguma nii isikustatud kui isikustamata kujul turvalise elektroonilise kanali kaudu nakkushaiguste registrisse selliselt, et andmed on nähtavad Terviseametile ning iga HVA haigla näeb enda poolt esitatud andmeid. See võimaldab Terviseametil saada ajakohase ülevaate nii HVA haiglate ressurssidest kui ka tervikliku pildi epideemia leviku hetkeseisust, et planeerida vajalikke epideemiatõrjemeetmeid ning soovitusi ja juhiseid elanikkonnale. Samuti võimaldab muudatus operatiivsemalt edastada ajakohast infot teiste asutuste ja partnerite kriisistaapidele ning Vabariigi Valitsusele. Praegu toimiv e-posti teel eraldi andmete edastamise protsess on töö- ja ajamahukas nii haiglatele kui Terviseametile. Muudatuse tulemusena väheneb nii HVA haiglate kui ka Terviseameti töökoormus tulenevalt loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks. Samuti võimaldatakse haiglatele juurdepääs enda poolt esitatud andmetele. Muudatus tagab operatiivsema infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega vastab loodav lahendus Terviseameti andmevajadusele ning on haiglatele võimalikult vähe koormav, kuivõrd hospitaliseeritud patsientide arv võib lähitulevikus hüppeliselt kasvada. Andmekaitsealane mõjuhinnang Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal nakkushaiguste registris töötlema andmeid võrreldes kehtiva olukorraga suuremas andmekoosseisus, kuid see on vajalik Terviseametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Terviseamet on tervishoiualaste hädaolukordade lahendamist juhtiv asutus, kes hädaolukorra lahendamisel annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja valmisolekuvaru ümberjagamise üle. HVA haigla pidajatel on kohustus anda hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet (vt nt TTKS § 59 lõiked 8 ja 9). Andmete kogumise ja töötlemise tehnilise lahenduse loomisel tagatakse andmete turvalisus ja terviklus ning parem isikuandmete kaitse. Isikustatud andmetele on piiratud ligipääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna vastutavatel ametnikel ja epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Seega 5 on välistatud kolmandate isikute juurdepääs nimetatud andmetele. Seega tehakse loodava lahendusega andmete edastamine turvaliseks ja operatiivseks kõikidele osapooltele. Terviseametile on vajalik ka teave tervenenud isikute kohta, mida hakatakse edastama tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile. Seda infot omamata ei ole Terviseametil võimalik eespool nimetatud ülesandeid täita. Samuti on eespool nimetatud põhjustel Terviseametil vaja saada andmeid surma põhjuse kohta ning selleks luuakse andmevahetuskanal tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Andmeid hakatakse edastama nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal üksnes juhul, kui Terviseamet on hinnanud nende andmete edastamise vajadust. Surma põhjuse andmetele on juurdepääs vaid määratud Terviseameti kriisistaabi meeskonna vastutavatel ametnikel ja epidemioloogidel ning ligipääs nõuab isikupõhist autentimist. Tervise infosüsteemi veebirakenduse kaudu on võimalik pärijatel näha, kellele ning mis põhjusel on surma põhjuse andmeid edastatud. Selekteeritud andmestiku edastamine vaid minimaalses ja hädavajalikus osas ning vaid konkreetse sündmuse korral, on kooskõlas andmekaitse põhimõtetega - eesmärgipärasus, minimaalsus, läbipaistvus. Kontaktandmete lisamine nakkushaiguse kahtluse teatisele ja nakkushaiguse teatisele loob Terviseametile paremad võimalused vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta ei ole Terviseametil võimalik talle pandud ülesandeid täita. See võimaldab ka teenuse osutajal täita efektiivselt NETS-s sätestatud kohustusi. Nii võib ka üldarstiabi teenuse pakkujal olla hädavajalik operatiivselt nakkushaigetega kontakteeruda (nt uuringute vajadusest teavitada). Eriti oluline on selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste korral, mil info ja teadmised on pidevas muutumises ja sõltuvad suuresti täiendavast teabest, mis haiguse kohta ajas täienevad. Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud. Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Andmed edastatakse nakkushaiguste registrile elektroonilise kanali kaudu, mille tehniline lahendus on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (edaspidi TEHIK) loomisel ja mis valmib esimesel võimalusel. Tehnilise lahenduse loomiseks vajalikud kulud riigieelarvele on orienteeruvalt 15 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Haiglatele loodava lahendusega kulusid ei kaasne, kuivõrd elektroonilise kanali kasutamine toimub juba haiglates kasutusel oleva turvalise portaali kaudu, mis teenindab ka näiteks tervise infosüsteemi ja teisi registreid. Portaali haldab TEHIK. Tervenemise andmete tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastamise arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 10 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Surma põhjuse andmete edastamisega tervise infosüsteemise nakkushaiguste registrile edastamise arendusega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 5 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. Arendus peaks valmima hiljemalt 1.detsembril 2020. a. Teatiste andmekoosseisude täiendamisega kaasnevad arenduskulud on suurusjärgus 10 000 eurot ning kaetakse TEHIK-u eelarvevahenditest. TTO-del kaasnevad kulutused muudatuse sisseviimiseks, mis kaetakse nende eelarvest läbi Eesti Haigekassa rahastuse IT komponendi. 6 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile. 7