Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine

Sotsiaalministri …..03.2020 käskkiri nr ….. "Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" muutmine" Lisa 1 Vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01–31.12.2020 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Messid Aastatel 2016–2019 on olnud suur huvi Tööinspektsiooni messilaua ja trükiste vastu ning seepärast planeeritakse ka 2020. aastal osaleda vähemalt kahel messil ja väliüritusel. Messide abil aidatakse kaasa kindlatele sihtrühmadele töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi levitamisele, st ohutuskultuuri tähtsustamisele. Messidel reklaamitakse Tööinspektsiooni nõustamis- ja konsultatsiooniteenust, jagatakse teavitusmaterjale, kutsutakse inimesi teavitusüritustele ning suunatakse neid Tööelu portaali infot otsima. Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii töösuhete kui tööohutuse ja -tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa trükiseid (brošüüre, voldikuid, plakateid). Messidel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua külastajatele meeneid, et muuta messiboks külastajatele atraktiivsemaks. Meeneid jagatakse näiteks töötervishoiu ja - ohutuse teemaliste nuputamisülesannete lahendajatele. Messidel, kus on võimalik loengut pidada, esineb Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teemadel, arvestades konkreetse messi sihtrühmi. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine Aastatel 2016–2019 on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni kontorites, teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre, plakateid ja voldikuid. Trükised on populaarsed, kuna need sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja lihtsalt mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta. Lisaks pabertrükistele on nii Tööelu portaalis kui Tööinspektsiooni kodulehel kättesaadavad kõik Tööinspektsiooni koostatud trükised. 2020. aastal antakse kordustrükina välja brošüür „Ohtlikud kemikaalid töökeskkonnas“ eesti ja vene keeles. Kordustrükki ei trükita, uuendatakse vaid elektroonilist brošüüri. 2020. aastal töötatakse välja kaks uut plakatit. Üks plakat annab suuniseid selle kohta, kuidas õigesti raskusi teisaldada, ning see on suunatud kaubandussektorile. Teine plakat annab suuniseid selle kohta, kuidas vältida nutiseadmete kasutamisest tingitud nn nutikaela. Mõlemad plakatid trükitakse. Kaubandussektorile suunatud plakateid jaotatakse kaubandussektorile ning nn nutikaela plakateid jaotatakse Tööinspektsiooni teavitusüritustel ja messidel. Plakatite elektroonsed failid laetakse üles Tööinspektsiooni kodulehele ja Tööelu portaali. 2020. aastal jätkatakse töökeskkonna ülevaate väljaandmisega. Töökeskkonna ülevaade trükitakse ka paberile ning edastatakse ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele). Töökeskkonna ülevaade tõlgitakse ka inglise keelde ning saadetakse saatkondadele. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine 1 sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda, kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure mahu tõttu enamasti tähelepanuta. 2020. aastal antakse välja 2021. aasta tööohutusalane kalender, kus märgitakse ära rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ning Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. 2020. aastal töötatakse välja raskuste teisaldamise teemaline lühivideo, mis keskendub raskuste teisaldamisele üldiselt. Video laaditakse üles Tööelu portaali ja seda jagatakse Tööinspektsiooni sotsiaalmeediakanalites. Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja väljaandmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas. Alustava ettevõtte infokirjas selgitatakse alustavale tööandjale, mida ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007–2013 ESFi programmi raames, seda on käesoleva TAT raames täiendatud ning vajaduse korral ajakohastatakse vastavalt seadusemuudatustele. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamine 2020. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele. Kavas on korraldada infohommikud teemadel „Alaealine töötaja“, „Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni“, „Isikukaitsevahendid“, „Töökeskkond laonduses“, „Tööohutus ja töösuhted kaubandussektoris“, „Riskianalüüsi koostamine“ ning „Kemikaalid töökeskkonnas“, mis salvestatakse ja pannakse üles Tööelu portaali ja Tööinspektsiooni kodulehele. Jätkuvalt korraldatakse väga populaarseid infohommikuid „Summeeritud tööaeg ja töötasu“’ ning „Töösuhte lõpetamine’’. Infohommikute eesmärk on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest. Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudu sotsiaalpartnerite, huvigruppide ja erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge riigisiseste ja üleeuroopaliste tööohutuse ja -tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2020. aastaks on kavandatud kaks ümarlauda. Sihtrühm: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad. Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine Alates 2015. aastast antakse käesoleva TAT raames välja Hea Töökeskkonna auhinda. Auhinnale saavad ettevõtted ise kandideerida, esitades taotluse, kus tuleb vastata mõnele küsimusele ning tutvustada ettevõtte ohutussüsteemi toimimist. Seejärel hinnatakse ettevõtet mitmes osas: esimeses osas hinnatakse esitatud taotlust ning analüüsitakse Tööinspektsiooni infosüsteemis olevaid andmeid ettevõtte kohta (tööõnnetused, kutsehaigestumised, 2 töövaidlused, järelevalve tulemused, väärteomenetlused). Kontrollitakse, kas ettevõttes on olemas töökeskkonnaspetsialist ning koostatud riskianalüüs. Kui ettevõttes on toimunud tööõnnetus või kutsehaigestumine, arvestatakse seda, milliseid muutusi ettevõttes on ellu viidud. Ettevõtteid, kes esimese vooru edukalt läbivad, külastab teises voorus Tööinspektsiooni konsultant, kes koos tööandjaga vaatab üle töökeskkonna ning hindab ettevõtte tegevusi allpool nimetatud teemadel. Samuti vaadatakse külastuse ajal üle taotluses esitatud andmed. Peale ettevõtte külastamist koostab konsultant kokkuvõtte. Kokkuvõtted koos ettevõtte kohta eelnevalt kogutud andmetega edastatakse hindamiskomisjonile. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ning üle 50 töötajaga ettevõte. Tunnustusega soovitakse esile tõsta ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Auhinnale on võimalus kandideerida kõikidel Eesti ettevõtetel, kellest valitakse kaks parimat, keda autasustatakse Hea Töökeskkonna auhinnaga. Hea Töökeskkonna auhinnale kandideeritakse töökeskkonna parima praktika esitamise teel. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ning üle 50 töötajaga ettevõte. Tööelu portaali haldamine Tööelu portaali ajakohasena ja atraktiivsena hoidmiseks on 2020. aastal kavas tellida Tööelu portaali materjale vastavatelt sisuloome ekspertidelt. Materjalide teemad, sisu, kõneisikud ja vorm valitakse vastavalt vajadustele. Näiteks tellitakse artikleid, mis peavad olema mõnele töökeskkonna- või töösuhetealasele probleemile ja/või teatud tööelus ettetulevatele nähtustele tähelepanu juhtivad ja nõuandvad nn eksperdiartiklid, millesse peavad olema kaasatud vastava teema eksperdid ning lisatud näited või seletused heast praktikast või kogemustest artikli teemat puudutavas valdkonnas. Tõlgitakse Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis on olemas töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid ja iga päev ilmuvad uudised ning kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiu alal. Tööelu portaal on kättesaadav eesti-, vene- ja ingliskeelsena. Alates 2016. aastast sisse ostetud Google AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 2020. aastal. See tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu. Sihtrühm: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Ümarlauad tööandjate, töötajate, sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega (2) Hea Töökeskkonna 2015–2020 auhinna väljaandmine (2) Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste 01.01.2020–31.12.2020 infohommikute korraldamine (12) Tööelu portaali haldamine (1) 2016–2020 Messid (2) 3 Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine (12) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava 2015–2019 Teavitus- ja prognoositav täitmine 627. Väljundinäitaja kaasamistegevuste 31 661 Väljundinäitajasse arv panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2020. aastal jätkatakse tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega. Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel, samuti vastuvõttudena. Lisaks konsulteerivad töökeskkonna konsultandid ettevõtteid tööohutuse ja töökeskkonna teemadel. Konsultandid ja nõustamisjuristid peavad ettevõtetes ja üritustel loenguid. Konsultandid jätkavad 2020. aastal nende ettevõtete hindamist, kes taotlevad peresõbraliku tööandja märgist, mida antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine‟1 raames. Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, teha vastavalt vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise määramise kohta. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise juures ning teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle äravõtmiseks. Konsultandi ja nõustamisteenusega rahulolu hindamiseks on 2020. aastal kavas teha kliendi rahulolu uuring, mis hõlmab klientide rahulolu töökeskkonnakonsultantide ja nõustamisjuristide tehtud nõustamise ja konsulteerimisega. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisseostmist. Sihtrühm: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2015–2020 01.01.2020–31.12.2020 Konsultanditeenus (1) 1 http://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat 4  Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Nõustamistegevuste arv on läbivalt 2. Tegevuskava 2015–2019 Nõustamistegevuste Väljundinäitaja 2 2 prognoositav täitmine 627. arv Väljundinäitajasse panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) 2020. aastal jätkatakse töökeskkonnakoolituste korraldamisega, sest Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaated2 toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnaspetsialistid ja -volinikud on ettevõtetes vajalikud. Lisaks on tööandjad peamise põhjusena, miks tööohutuse valdkonnaga ei ole tegeletud, välja toonud selle, et puuduvad vastavad teadmised. Selleks, et töökeskkond mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes paraneks, korraldatakse 2020. aastal üks töökeskkonnakoolitus töökeskkonnaspetsialistidele. Töökeskkonnakoolitus kestab 16 akadeemilist tundi ning seda korraldatakse viies Eesti linnas. Koolituse läbinutele antakse välja tõend töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskuste omamise kohta. Sihtrühm: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Töökeskkonnaspetsialistide 2019–2020 01.01.2020–31.12.2020 koolitused (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava 2015–2019 prognoositav täitmine 627. Koolitustegevuste Väljundinäitaja 1 661 Väljundinäitajasse arv panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) 2 http://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/201 5/Tookeskkond_2017_veebi.pdf lk 31 5 Tööinspektsiooni kõikidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt arenguvestluste käigus kokku lepitud arengueesmärkidele. Koolituse prioriteetide kindlaks määramisel võetakse arvesse ka 2020. aastal tehtavate sihtkontrollide eesmärke, Tööinspektsiooni 2020. aasta tööplaanis, heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni arengukavas 2015–2020 nimetatud eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014–2020 kokku lepitud suundi. Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide kaupa, et ühtlustada konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust ning tagada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Ametigruppide koolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 2020. aasta jaanuarikuus. 2020. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi nii Eestis kui välismaal, mis on näiteks töökeskkonnakonverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2020. aastaks planeeritud 14. Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikide kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks tuleb teha koostööd, tutvuda teiste riikide praktikaga ja vahetada kogemusi. Et olla kursis arengusuundadega töökeskkonna vallas, osalevad Tööinspektsiooni teenistujad jätkuvalt koostöökohtumistel välisriikides, kus kaetakse teenistuja transport, majutus ja vajaduse korral ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutatakse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi on 2020. aastaks planeeritud üks. 2020. aastal on Eesti Baltimaade tööinspektsioonide kohtumise võõrustaja. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, mille raames toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Eestis. Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi- ja majutuskulud. 2020. aastal on kavas hinnata tööandjate rahulolu järelevalvega, milleks tehakse rahulolu- uuring. Selle tulemused võimaldavad välja selgitada Tööinspektsiooni teenistujate koolitusvajadused, et teha tõhusamat järelevalvet. 2020. aastal jätkatakse mentorlusprogrammiga, mille raames on kutseharidust või kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud praktikakohtadele. Sihtrühm: tööinspektsiooni teenistujad. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2016–2020 Rahulolu-uuringu tegemine 2019–2020 01.01.2020–31.12.2020 (1) Teenistujate osalemine 2015–2020 6 konverentsidel, koostöökohtumistel, seminaridel, individuaalsetel koolitustel (17) Koostöökohtumiste korraldamine Eestis (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teenistujate Tegevuskava 2015–2019 kompetentsi prognoositav täitmine on Väljundinäitaja 20 230 tõstvate tegevuste 210. arv Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) Olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ja uuendada valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem koosneb e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), vajaduse korral ka teisi osapooli. 2020. aastal jätkub Tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) sisu kohandamine, arendamine ja tõlkimine. Toimuvad koostöökohtumised, et uus e-teenus vastaks kõikide osapoolte vajadustele. 2020. aastal on kavas korraldada vähemalt 15 kohtumist partnerite ja eri suurusega ettevõtetega üle Eesti, et selgitada välja loodava tööelu infosüsteemi ja tööelu portaali osapoolte rahulolu valminud teenustega ning teha kindlaks osapoolte vajadused. Seega toimuvad TEISi tutvustavad üritused, kus antakse ülevaade, kuidas ja miks seda kasutada. Toimuvad koostöökohtumised ettevõtete ja sidusgruppidega, et nendega konsulteerida nende vajaduste ja uute lahenduste suhtes või saada tagasisidet olemasoleva e-teenuse kohta. Sisu kohandavad ja arendavad ka Tööinspektsiooni teenistujad, kellele makstakse selle eest lisatasu. Tõlketeenused tellitakse tõlkebüroodelt. Tööelu infosüsteemi kasutamise teemal tehakse koolitusi ka Tööinspektsiooni teenistujatele, et TEISi edukalt rakendada ning suurendada teenistujate e-teenuse kasutamise pädevust, et nad oskaksid seda ise kasutada ning ka tööandjaid ja töötajaid sel teemal juhendada. Lisaks tööandjate ja töötajate koolitamisele töötatakse välja juhendmaterjale, mis aitavad TEISi kasutajatel iseseivalt e-teenust kasutada. TEISi teavitus- ja nõustamistegevusteks on kavas välja töötada meediaplaan. TEISi rakendamisega soovib Tööinspektsioon jõuda rohkemate ettevõteteni nii info, töövahendite, nõustamise kui ka järelevalvega. Partneri tegevused Partnerina tagab TEHIK 2020. aastal mitme tööelu puudutava andmevahetus- ja andmelahendussüsteemi loomise ja arendamise, sh vajaduse korral vastava tööjõuressursi või eksperditeabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt). Loodava tööelu infosüsteemi puhul on TEHIK-u roll vastutada, et süsteem ning selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u 7 koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsivad kokkulepitud aja- ja tegevuskavas, ning kaasata osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK sellele hooldus- ja tugiteenuse osutamist (sh vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine) kuni 2020. aastani lõpuni, et tagada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil TEISi osapoolte vajaduste 2018–2020 01.01.2020–31.12.2020 väljaselgitamine (10) Tööbiku haldus (1) 2018–2020 01.01.2020–31.12.2020 TEISi arendus (1) 2019–2020 01.01.2020–31.12.2020 Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava prognoositav Infotehnoloogilisteks täitmine 01.08.2018– Väljundinäitaja lahendusteks tehtud 12 29 31.12.2019 on 17. tegevuste arv 8  Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186 [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Märkused Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva käskkirja seletuskirja IV punktis. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktiga 1 asendatakse TAT-s läbivalt kuupäev „31.12.2020“ kuupäevaga „31.12.2021“. Esmalt pikendatakse vastava muudatusega TAT abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra. Muudatus on tingitud tööelu infosüsteemi arendustööde jätkumisest ka 2021. aastal. Teiseks pikendatakse sama muudatusega tegevuse 2.3 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ üldajaraami ühe aasta võrra. Muudatus on tingitud tööelu infosüsteemi arendustööde jätkumisest. Loodav infosüsteem toob ühte iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale, töötajale ja Tööinspektsioonile suunatud e-teenused, mis aitavad: - tööandjal lihtsamalt luua ohutu ja tervist säästva töökeskkonna; - tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustusi; - Tööinspektsioonil tõhusamalt teavitada tööandjaid ja töötajaid ning teha järelevalvet; - vähendada tööandja, tööinspektori jt seotud osapoolte ning ametnike halduskoormust. Seega pakub infosüsteem andmete ühiskasutamist tööandja, töötaja ja Tööinspektsiooni vahel, võimaldades Tööinspektsioonil samal ajal teha tõhusat töökeskkonna ja töösuhte järelevalvet ning korraldada sihipärast teavitamist. Käskkirja punktiga 2 suurendatakse TAT eelarvet meetme tegevuse 3.1.2 vabade ESFi toetuse vahendite arvelt. Kaasnevalt suurendatakse sama meetme tegevuse riiklikku kaasfinantseeringut 1 255 760 eurolt 1 424 656 eurole ning omafinantseeringut vähendatakse 168 896 eurolt 0 eurole. Lisanduv kaasfinantseering tõstetakse ümber meetme tegevuse 2.5.2 jäägi arvelt. Täiendavad rahalised vahendid on ette nähtud tööelu infosüsteemi arendustööde jätkamiseks. Muudatuse järel moodustab TAT eelarve ESFi toetuse osa 5 400 561,05 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osa 953 040,20 eurot ning TAT kogueelarve on 6 353 601,25 eurot. Käskkirja punktiga 3 korrigeeritakse tegevuste 2.1 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“, 2.2 „Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ ja 2.3 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ näitajate sihttasemeid. Sihttasemete tõus on tingitud tegevuste planeeritust mõnevõrra paremast edenemisest. Käskkirja punktiga 4 täpsustatakse sätte sõnastust selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et väljaspool Euroopa Liitu toimuvate lähetuste või koolituste korral ei või vastavad kulud moodustada rohkem kui 3% TAT eelarvest. Kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT eelarve ja tegevuskava, asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja vastavate lisadega. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Kuna TAT muudatused puudutavad tegevuse 2.3 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ rahastamise suurendamist ning üldajaraami pikendamist, ent nende elluviimises sisulisi korrektiive ei tehta, on muudatused suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuse eesmärgipärasel elluviimisel. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised vähenenud töövõimega inimesed, kelle töövõime säilitamist ja parandamist TAT raames toetatakse. Lisaks viiakse TAT raames ellu tegevusi, mis on suunatud tööandjatele, töötajatele ja laiemale avalikkusele. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D2 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on sätestatud korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. TAT muudatuse tulemusel sihtrühm ei muutu ning andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole. Samas pikeneb periood, mis pikendab ka isikuandmete töötlemise aega, kuid eesmärke arvestades võib seda pidada proportsionaalseks. Sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemises võrreldes TAT esialgse tekstiga muutmisega ei kaasne ning TAT üldist mõju isikuandmete töötlemisele võib lugeda väikeseks. V. TAT muudatuste kinnitamine 1 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 2 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data% 20collection%20and%20validation.pdf 2 TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Sihtasutusele Innove. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sihtasutus Innove kooskõlastasid eelnõu tehniliste märkustega, millega arvestati. Tööinspektsioon kooskõlastas eelnõu märkusteta. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi. 3  MINISTRI KÄSKKIRI 20.03.2020 nr 29 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan läbivalt kuupäeva „31.12.2020“ kuupäevaga „31.12.2021“. 2. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud „4 462 500“, „787 500“ ja „5 250 000“ vastavalt arvudega „5 400 561,05“, „953 040,20“ ja „6 353 601,25“. 3. Asendan punkti 3 tabelis arvud „862“, „615“, „220“ ja „27“ vastavalt arvudega „920“, „661“, „230“ ja „29“. 4. Muudan punkti 7.2.5.2 ja sõnastan järgmiselt: „7.2.5.2 väliskoolituse ja -lähetuskulud. Väliskoolituse ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liitu võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest.“. 5. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuskava“ käesoleva käskkirja lisaga 1 „TAT tegevuskava – lisa 1 vorm A“ (lisa 1). 6. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve“ käesoleva käskkirja lisaga 2 „TAT eelarve – lisa 1 vorm B“ (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister