Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Ministeeriumid Meie 12.03.2020 nr 1.2-2/37-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. seletuskiri 3. kooskõlastustabel 4. määruste muutmise kavand Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Haigekassa Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Andmekaitse Inspektsioon Tööinspektsioon Terviseamet Eneken Hiire 626 9736; [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Lisa 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde KOOSKÕL MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL (VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS) Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele1 esitasid ettepanekuid ja kommentaare Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Märkuste puudumisest teavitas Eesti Perearstide Selts. Eesti Haigekassa kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkusteta. Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit peab oluliseks töötervishoiu ja tööohutuse Arvestatud. Pöörame Tööelu Infosüsteemi (TeIS) Keskliit seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) peamist arendamisel tähelepanu kasutajamugavusele ja eesmärki – tööelu infosüsteemi arendamist. selgusele (süsteem hakkab sisaldama juhiseid ja Selge on, et mitmetel ettevõtetel on probleeme riskianalüüsi olema lihtsalt kasutatav). Dubleerimise vältimisel koostamisega ning nad vajavad selles osas juhendamist. Kindlasti on arvestame suurte ettevõtete eripäraga, samas on abi infotehnoloogilistest lahendustest, mis optimeerivad töötajate seaduse nõuete täitmine (sh riskianalüüsi halduskoormust töökeskkonnaga seotud dokumentatsiooni, koostamine) vajalik igas suuruses ettevõtetele. terviskontrollide ja tööõnnetuste menetluse osas. Oluline on siinjuures, et süsteemi arendamisel pööratakse tähelepanu kasutajamugavusele ja selgusele (soovitused tööandjatele, dubleerimise vältimine jmt). Eesti Tööandjate VTK IV peatüki 9. p alapunktis 1.1 kirjeldatakse töökeskkonna Arvestatud osaliselt. Tööinspektsioon kannab Keskliit iseteeninduse esimese etapi arendust, millega tekib tööandjal ettevõtete halduskoordmuse vähendamiseks, enne võimalus panna iseteeninduses paika erinevad tööohutusega TeIS avamist, käesoleval ajal kasutuses olevas tegelevad rollid. Arvestades, et suuremates ettevõtetes või infosüsteemist ITI üle andmed viimasel kolmel organisatsioonides on loodud oma andmebaasid, kus on aastal inspektisoonile edastatud töökeskkonnaspetsialistide ja –volinike kohta. 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine). Esitatud eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks 13.01.2020. Kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b#BUgyhPdR  informatsioon ettevõtte töökeskkonnavolinike, esmaabiandjate jne Tööandja saab sel juhul TeIS-is andmed üle osas, tuleks uude riiklikku infosüsteemi kõik käsitsi eraldi sisestada. kontrollida ja vajadusel täpsustada või muuta Näiteks Tartu Ülikoolis on ca 70 töökeskkonnavolinikku ja 180 andmeid vastavalt tegelikkusele. esmaabiandjat, samuti on üksustes ametisse määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. Tööinsepktsioon arvestab tulevikus, rahaliste Nende andmete sisestamine ja pidev uuendamine valimiste, ametisse vahendite olemasolul, TeIS liidestamise määramiste vm muudatuste korral on aeganõudev ja töömahukas. See võimaluste arendamist ettevõtete seas laialt levinud eeldab tööandjalt aja- ja tööjõuressurssi, mis omakorda tekitab infosüsteemidega (eelistatud üle x-tee). See eeldab rahalist lisakulu. arendusvõimekust ja kulusid mõelemalt poolelt Teeme ettepaneku planeerida riiklikku infosüsteemi liidestuse ning kindlasti infosüsteemide suutlikkust üksteise võimalus nende ettevõtete infosüsteemidega, kellel on kogu andmeid töödelda sellisse vormi, et need oleksid nõutud info oma andmebaasis ning mis on muutumises vastavalt teises infosüsteemis loetavad ja töödeldavad. uute isikute valimistele ja määramistele. Eesti Tööandjate Arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on Arvestatud. TeIS töökeskkonna riskianalüüsi Keskliit tööandjal kohustus hinnata psühhosotsiaalseid ohutegureid, teeme mooduli loomisel on kavandatud kõigi ettepaneku töökeskkonna iseteeninduses luua töökeskkonna selleks ohutegurite hindamine, sh töökeskkonna iseteeninduses küsimustik, mille tulemusi oleks psühhosotsiaalse ohuteguri hindamine. Tulevikus, võimalik kokku võtta ja analüüsida. arendusrahade olemasolul, on Tööinspektisoon kavandanud eraldiseisvalt TeIS moodulina stressikaardistaja (https://www.stressivastu.ee/hse/Juht/) sarnase küsimustiku ja kalkulaaroti loomist, mis oleks tööandjale abivahend töötajate stressitaseme hindamiseks ja järelduste tegemiseks isikuandmekaitse ning eetika reegleid järgides. Eesti Tööandjate VTK põhjal jäi selgusetuks, kas ka olemasolevad kehtivad Selgitame, et TeIS-i tuleb üles laadida viimati Keskliit riskianalüüsid tuleb tööandjatel infosüsteemi kaudu koostatud ja asjakohane ehk kehtiv töökeskkonna Tööinspektsioonile edastada või tuleb edastada ainult need riskianalüüs. riskianalüüsid, mis tehakse pärast vastava töövahendi rakendumist. Paljude ettevõtete ja organisatsioonide töökeskkonna riskianalüüsid Infosüsteemi loomisel on arvestatud ja loodud registreeritakse nende ettevõttesiseses dokumendihalduse võimalus, et ettevõte saab süsteemi üles laadida infosüsteemis. kõik talle olulised töökeskkonnaalased  Seega halduskoormuse vähendamiseks teeme ettepaneku dokumendid. Liidestuse puudumine tööandja poolt (sarnaselt punktis 1 toodule), luua võimalus edastada kasutuses oleva infosüsteemi ja TeIS vahel ei ole riskianalüüse asutuse infosüsteemist liidestuse abil otse takistuseks seadusega nõutud andmete esitamisel. Tööinspektsiooni infosüsteemi. Teeme ettepaneku luua eelkirjeldatud ettevõtete ja Tööinspektsiooni infosüsteemide TeIS liidestamine tööandja poolt kasutuses oleva lihtsustatud andmevahetuse võimalus ka teiste töötervishoiu- ja infosüsteemiga on võimalik ning riigi tööohutusalaste dokumentide edastamiseks. arendusstrateegia vaates võimalik juhul, kui tegemist on laialt kasutuses oleva infosüsteemiga, seal sisalduvad andmed on standardiseeritud ja töödeldavad, mis kätkeb võimekust mõlemale infosüsteemile loetavate ehk arusaadavate andmete edastamiseks ja töötlemiseks. Tagatud peab olema andmete turvaline ning andmekaitse nõuetele vastav infovahetus. Eesti Kaubandus- Üldised kommentaarid ja ettepanekud Arvestatud osaliselt. TeIS loomisel on arvestatud, Tööstuskoda Plaanitavad infosüsteemi arendused ja õigusaktide muudatused et Eesti riigi infosüsteem põhineb paljudel avaldavad positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtetele, kel täna ei erinevatel andmekogudel ning andmekogudes ole töökeskkonnaga seotud kohustuste haldamiseks infosüsteemi. olevate andmete kvaliteet mõjutab otseselt riigi Selliste ettevõtete hulka kuuluvad peamiselt väiksemad ettevõtted. toimimist. Seega on iga üksiku riigi infosüsteemi Mitmed suuremad ettevõtted tõid välja, et neil on olemas oma osa loomisel prioriteediks ja eesmärgiks infosüsteem, millel on vähemalt osaliselt samad funktsioonid loodava liidestumine infosüsteemi teiste osadega, et iseteeninduskeskkonnaga ning nad ei näe muudatustes väga suurt vähendada halduskoormust ning tagada püsiv kasu. Pigem on need ettevõtted mures, et nende halduskoormus või andmevahetus. kulud võivad suureneda, sest nad peavad hakkama andmeid kaks korda sisestama – enda infosüsteemi ja Tööinspektsiooni TeIS esimese etapi loomisel toimub liidestamine infosüsteemi. Seda muret aitaks leevendada infosüsteemide Äriregistri ning Maksu- ja Tolliameti töötamise omavaheline liidestamine, kuid sellega kaasnevad vähemalt registriga. Järgmistes etappides analüüsitakse ühekordsed arenduskulud, mille suurus ei ole meile hetkel teada. täiendavate liidestamiste vajadused, kuid seaduse Ettevõtete halduskoormust aitaks vähendada ka see, kui nõuetest lähtuvalt on kavandatud liidestumine iseteeninduskeskkond suhtleks automaatselt teiste riiklike infovahetuseks Eesti Haigekassa ja e-tervise infosüsteemidega, näiteks töötamise registriga. Seetõttu peame väga süsteemiga, e-toimiku süsteemiga (väärteomenetluse osas) ja liiklusjärelevalve oluliseks, et loodav süsteem oleks liidestatud teiste riiklike infosüsteemiga. Välismaalaste registreerimise ja andmekogudega. Eestisse lähetatud töötajatega seotud info Lisaks tekkis meil küsimus, kas uue iseteeninduskeskkonna teenuste töötlemiseks on kavas liidestumine Politsei- ja kasutamine on igale ettevõttele kohustuslik või vabatahtlik. Mõne Piirivalveameti infosüsteemidega. Lisaks on teenuse (nt riskianalüüsi koostamine) puhul on VTK-s selgelt kirjas, kaalumisel liidetumine ehitisregisti ja veel mitme et ettevõte võib lisaks iseteeninduskeskkonna teenusele kasutada ka infosüsteemiga, et tagada riigi poolt kogutavate ja muud lahendust. Samas mitme teenuse (nt erinevate tööohutusega töödeldavate andmete kvaliteet ning vähendada tegelevate rollide paika panemine ettevõttes) osas puudub selline inimese, ettevõtte ja riigi enda halduskoormust. märge. Palume Sotsiaalministeeriumil selgelt välja tuua, millises ulatuses on uue iseteeninduskeskkonna kasutamine ettevõtetele TeIS hakkab olema peamine kanal ettevõtte ja kohustuslik ja millises ulatuses mitte. Tööinspektsiooni vaheliseks infovahetuseks, Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et uue näiteks võtab Tööinspektsioon järelevalve iseteeninduskeskkonnaga seotud teenuste kasutamine võiks olla algatamiseks ja menetluses tekkinud küsimuste ettevõtetele vabatahtlik. Näiteks kui ettevõttel on töötajate selgitamiseks ettevõttega ühendust TeIS-i tervisekontrolli jaoks oma andmebaas, mis saadab ka meeldetuletusi, vahendusel. Samas ei ole välistatud, et ettevõtte siis ei peaks riik kohustama ettevõtet kasutama Tööinspektsiooni soovil kasutatakse ka teisi võimalusi iseteeninduses sama teenust. Vabatahtlik teenuste kasutamine aitab infovahetuseks (nt e-kirjad, paberkandjal esitatud tagada, et muudatused ei suurenda kulusid ja halduskoormust nende dokumendid) ehk lähtutakse ettevõtte tegelikest ettevõtete jaoks, kes täna kasutavad oma süsteeme. Lisaks toodi välja, võimalustest. et iseteeninduskeskkonna teenused ei pruugi sobida igale ettevõttele sõltumata suurusest ja tegevusvaldkonnast. Vabatahtliku teenuste Tööandjal on kohustus koostada riskianalüüs TeIS- kasutamise korral saaks iga ettevõte otsustada, kas uus lahendus is või panna see TeIS-i üles (juhul, kui riskianalüüsi vastab ettevõtte vajadustele ning toob kasu või mitte. tegemiseks ei soovita kasutada TeIS-is olevat töövahendit). Muid kohustusi tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega ette ei nähta, kuid jäävad kehtima seni kehtinud kohustused teatada Tööinspektsioonile ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialistist ning valitud töökeskkonnavolinikest ja töökeskkonnanõukogu liikmetest. See tähendab, et ettevõtja vaates saab uues infosüsteemis olema kohustuslik sisestada infosüsteemi ajakohased andmed ettevõtte töökeskkonna esindajate kohta ning esitada töökeskkonna riskianalüüs, ülejäänud andmete esitamine on vabatahtlik. Samas, kuna süsteemis hakkab toimuma ka järelevalve menetluse läbiviimise protsess, siis ettevõttele on lihtsam ja mugavam suhelda Tööinspektsiooni kui järelevalve teostajaga just selle süsteemi kaudu. Tööandjal säilib võimalus koostada riskianalüüs TeIS väliselt, sh kasutades selleks väliste teenuseosutajate abi. Riskianalüüs tuleb ettevõttel esitada nii või teisiti Tööinspektsioonile järelevalve läbiviimisel, seega ei ole riskianalüüsi esitamise kohustus otseselt uus nõue. Uuenduslik on asjaolu, et nüüd tuleb analüüs panna üles TeIS-i mitte saata e-kirja/posti teel. Töökeskkonna riskianalüüsi lisamine TeIS-i lihtsustab ettevõtte suhtlus inspektsiooniga, sh tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Ühtlasi võimaldab see kavandada järelevalvet eelkõige nendesse ettevõtetesse, kes ei ole veel tegelenud teadlikult töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisega. Tulevikus annab kehtiva riskianalüüsi dokumendi olemasolu TeIS-is ettevõttele võimaluse anda süsteemi kaudu vajalik ligipääs töötervishoiuteenuse osutajale. Samuti annab selline lähenemine ja dokumentide olemasolu inspektisoonile paremad võimalused ennetustegevusteks, nt töökeskkonna ohutegureid  arvestavate soovitusmaterjalide edastamiseks või töökeskkonnakonsultandi teenuse pakkumiseks. Eesti Kaubandus- Riskianalüüs Arvestatud osaliselt. Säilib paindlikkus ehk Tööstuskoda Riik soovib panna ettevõttele kohustuse esitada töökeskkonna ettevõttel on ka edaspidi võimalik otsustada, kuidas riskianalüüs Tööinspektsioonile. Riskianalüüsi koostamise riskianalüüsi läbi viia – kas teha seda ise või lihtsustamiseks plaanib riik 2021. aastaks arendada riskianalüüsi teenuseosutaja abil. Ettevõte võib kasutada töövahendit, mille abil saab ettevõte hinnata oma töökeskkonna riskianalüüsi koostamiseks TeIS-i või teha seda ohtusid. Süsteem pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ja talle enda infosüsteemis ja endale sobivas formaadis nt moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamiseks. Jätkuvalt on Exceli failis. tööandjal võimalik valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi läbi viib – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuse osutajalt. Ettevõte Juhul kui tööandja koostab riskianalüüsi TeIS võib teha töökeskkonna riskianalüüsi ka muud meetodit kasutades väliselt, siis tuleb tal riskianalüüs infosüsteemi üles kui loodava töövahendi abil, kuid sellisel juhul tuleb riskianalüüs laadida. Ka kehtiva õiguse alusel on eraldi töökeskkonna iseteenindusse üles laadida. Riskianalüüsi sisu Tööinspektsioonil võimalik nõuda järelevalve ja kvaliteeti kontrollib tööinspektsioon siis, kui ettevõte satub teostamiseks riskianalüüsi. Seega ei ole järelevalve valimisse. riskianalüüsi Tööinspektsioonile esitamise Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitab, et riskianalüüsi kohustus otseselt uus nõue. Kohustuslikus korras töövahendi järele on vajadus eelkõige väiksematel ettevõtetel. Samas riskianalüüsi lisamine TeIS-i võimaldab rõhutasid paljud ettevõtted, et säilima peab paindlikkus ehk ettevõttel Tööinspektsioonil ettevõtteid paremini aidata tehes peab olema ka edaspidi võimalik otsustada, kuidas riskianalüüsi läbi tõhusamalt ennetustööd ja viies läbi järelevalvet. viia. Uue riskianalüüsi töövahendi kasutamine ei tohi olla ettevõtetele kohustuslik. Tulevikus on tööandjatel, kellel riskianalüüs Ettevõtted tegid ka ettepaneku, et kui ettevõte ostab sisse olemas, oluliselt lihtsam, sest Tööinspektsioon riskianalüüsi koostamise teenust, siis võiks ettevõttel olla võimalus hakkab oma järelevalves keskenduma neile volitada teenuse osutajat sisestama riskianalüüs Tööinspektsiooni ettevõttetele, kel riskid täies mahus hindamata. iseteeninduskeskkonda. Sellisel juhul jääks ära riskianalüüsi saatmise ja üleslaadimisega kaasnev kulu. Üks peamiseid argumente, miks TeIS-is üldse Üks töötervishoiuteenuse osutaja tegi ettepaneku, et ettevõtte looma hakati oli just seoste loomine ettevõtte riskianalüüsist tulenevad ohutegurid võiksid olla mugavalt läbi töökeskkonna ning töötervishoiuteenuse ostuaja elektroonilise lahenduse kättesaadavad ka töötervishoiuarstidele. vahel ja tagasiside andmise võimaluse loomine Sellisel juhul on paremini tagatud arstliku kontrolli vastavus süsteemi. Oleme täiesti nõus, et riskianalüüsist töökeskkonna ohuteguritele. tulenevad ohutegurid võiksid olla mugavalt läbi  Kaubanduskoja liikmete hulgas on ka neid ettevõtteid, kelle elektroonilise lahenduse kättesaadavad ka hinnangul on väga keeruline välja töötada riskianalüüsi töövahendit, töötervishoiuarstidele. Sellisel juhul on paremini mis sobiks igale ettevõttele sõltumata suurusest ja tegevusalast. tagatud arstliku kontrolli vastavus töökeskkonna Näitena toodi Tööbikut, mis aitab samuti töökeskkonna riskianalüüsi ohuteguritele. TeIS arendustes arvestatakse selle läbi viia, kuid mida ettevõtted pole massiliselt kasutusele võtnud. sooviga ja liidestatakse süsteem e-tervise Sooviti teada saada, mille poolest hakkab uus riskianalüüsi süsteemiga. töövahend erinema Tööbiku abil riskianalüüsi koostamisest. Lisaks on mõistlik välja tuua, kui paljud ettevõtted on täna kasutanud Kehtiva TTOS § 16(1) kohaselt seati Tööbiku Tööbiku abi riskianalüüsi koostamiseks. Kui see number ei ole väga töövahendi loomisel eesmärgiks abistada tööandjat suur, siis võiks välja tuua ka selle, milliste uuenduste abil soovitakse ohutu töökeskkonna loomiseks vajalike kasutajate hulka suurendada uue riskianalüüsi töövahendi puhul. töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmete töötlemisel, kuid süsteemi sisestatud andmed ei ole nähtavad kolmandatele isikutele tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et Ohutu tööelu andmekogu kasutamine on ettevõttele vabatahtlik. Juurdepääs andmekogus sisalduvatele andmetele on tööandjal ja töötajal. Tööandjal on juurdepääs tema enda ja tema töötajate kohta käivatele andmetele. Ainult tööandjal endal ning töötajal on juurdepääs tema kohta käivatele andmetele. Seega ei ole riigile teada, kui palju on hetkel süsteemi kasutajaid, kas seal sisalduvad andmed on aja- ja asjakohased ning puudub ka võimalust pakkuda Tööinspektisooni poolt võimalust andmete ülekandmiseks Tööbikust TeIS-i. Eesti Kaubandus- Tervisekontrolli otsus Arvestatud. Tervisekontrolli digitaliseerimise Tööstuskoda Kaubanduskoda toetab plaanitavad seadusemuudatusi, mille kohaselt ettevalmistamisel võtame teie märkusi arvesse. toimub tervisekontrolli otsuse vormistamine, edastamine ja Digitaliseerimise protsessi käigus vaatame üle haldamine edaspidi elektrooniliselt, mitte enam paberkandjal. tervisekontrolli otsuse andmekooseisud. Näeme, et see muudatus võimaldab vähendada ettevõtete halduskoormust. Kui terviskontrolli otsused liiguvad elektrooniliselt Samuti võtame tervisekontrolli otsuste ja neid säilitatakse riigi infosüsteemis, siis tuleks kehtetuks digitaliseerimisel arvesse, et töötervishoiuteenuse  tunnistada näiteks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõikes osutajatele tekib täiendav arenduskulu. Samas, 11 sisalduv põhimõte, mille kohaselt säilitab tööandja tervisekontrolli arenduskulu suurus sõltub konkreetse otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. töötervishoiuteenuse osutaja poolt kasutusel Samas tuleb arvestada, et muudatusega kaasneb täiendav arenduskulu olevast infosüsteemist ja selle infosüsteemi töötervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad oma infosüsteemi konkreetse arendaja hinnakirjast ning hinnangust liidestama riigi infosüsteemiga. Võimaluse korral palume töömahule, mistõttu on töötervishoiuteenuse muudatusega kaasnevate mõjude juures ka see arenduskulu suurus osutajate arenduskulu tõenäoliselt äärmiselt välja tuua. varieeruv. Samuti tuleb arvestada, et hädavajalikud Teeme ettepaneku, et tervisekontrolli otsusele minev info võiks olla funktsionaalsused tervisedeklaratsiooni ja struktureeritud, mitte vabatekstivälja sisaldav. Struktureeritud terviseandmete pärimiseks kui ka tervisekontrolli andmed tagavad tööandjale ja Tööinspektsioonile parema ülevaate ja otsuse edastamiseks arendatakse ka tervise töödeldavuse ning aitavad parandada ettevõtte nõustamist ohtude infosüsteemi arstiportaali, mille kasutamine on maandamisest. teenuseosutajale tasuta. Eesti Kaubandus- Töötajate elektrooniline juhendamine Arvestatud. TeIS arendused ei too veel kaasa Tööstuskoda Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et ettevõtted elektroonilise juhendamise töövahendit. näevad kõige vähem vajadust töötajate juhendamist võimaldava Juhendamise töövahendi loomine on tulevikus teenuse järele. Ettevõtted tõid välja, et juba praegu on võimalus lasta vajalik kui oluline tööohutuse protsessi osa, kuid töötajatel tutvuda Tööbikusse laetud juhenditega ja neid digitaalselt praegu seda lähima viie aasta arendusplaanidesse allkirjastada, kuid see lahendus ei toimi hästi. Sotsiaalministeerium võetud ei ole, see eeldab eraldi töötajale suunatud võiks edaspidi selgelt välja tuua, kui palju ettevõtteid kasutab täna platvormi loomist. Samuti eeldab elektroonilise Tööbikus seda teenust, mis põhjused takistavad selle teenuse juhendamise töövahend täiendavaid arutelusid arvukamat kasutamist ning mille poolest hakkab uus lahendus tööandjatega ja ka täiendavat rahastust. erinema Tööbikus pakutavast teenusest. Ettevõtted tõid välja, et paljudel juhtudel ei ole töötajate Hetkel ei ole elektoorinilse juhendamise elektrooniline juhendamine rakendatav töö iseloomust ja protsessist töövahendi sisu kokku lepitud, mistõttu saame tulenevalt või siis ei ole töötajatel piisavalt teadmisi ja oskusi töövahendi väljatöötamisel arvestada teie esitatud elektrooniliste infosüsteemide kasutamiseks. Lisaks mainiti, et ettepanekuid ja kommentaare. juhendamisel tuleb anda töötajale selgitusi ja olla kindel, et töötaja sai ikka kõigest aru, kuid elektrooniline keskkond ei soosi selle Tööinspektsioon näeb ühe võimalusena üldiste eesmärgi täitmist. Ettevõtetel tekkis ka küsimus, et mis saab siis, kui juhendamisel kasutatavate materjalide loomist vajalikul hetkel ehk tööle vormistamisel on süsteem maas või sektoripõhiselt, mille inspetksioon suunaks ülekoormatud. tegevusalapõhiselt ettevõttele TeIS vahendusel  Kindlasti on hulgaliselt ka neid ettevõtteid, kus on võimalik töötajaid ennetustegevuse raames ning mille ettevõte saaks juhendada elektrooniliselt ja kus on uuest teenusest kasu ning omakorda võtta üheks osaks töötaja juhendamise ettevõtetel huvi seda teenust kasutada. Samas ei tohi riik selle teenuse protsessis ning selle siis töötajale TeIS vahendusel kasutamist muuta kohustuslikuks. See tähendab, et ka pärast tööelu edasi suunata. infosüsteemi arendamist peab tööandjatel olema õigus otsustada, millisel viisil töötajaid juhendada. Kehtiva TTOS § 16(1) kohaselt seati Tööbiku töövahendi loomisel eesmärgiks abistada tööandjat ohutu töökeskkonna loomiseks vajalike töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmete töötlemisel, kuid süsteemi sisestatud andmed ei ole nähtavad kolmandatele isikutele tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et Ohutu tööelu andmekogu kasutamine on ettevõttele vabatahtlik. Juurdepääs andmekogus sisalduvatele andmetele on tööandjal ja töötajal. Tööandjal on juurdepääs tema enda ja tema töötajate kohta käivatele andmetele. Ainult tööandjal endal ning töötajal on juurdepääs tema kohta käivatele andmetele. Seega ei ole riigile teada, kui palju on hetkel süsteemi kasutajaid, kas seal sisalduvad andmed on aja- ja asjakohased ning puudub ka võimalust pakkuda Tööinspektisooni poolt võimalust andmete ülekandmiseks Tööbikust TeIS-i. Eesti Kaubandus- Muud ettepanekud Arvestatud. Tööstuskoda Saime osadelt ettevõtetelt tagasisidet, et loodavas iseteeninduskeskkonnas võiks olla veel teisigi töökeskkonnaga Tööinspetksioon on kavandanud TeIS kasutamist seonduvaid funktsioone, mida VTK-s ei ole kirjeldatud. Näiteks tehti tulevikus sihitatud ennetuskanalina, mis võimaldab ettepanek, et iseteeninduskeskkonnas võiks olla võimalik hallata riigi poolt loodud teabematerjalide edastamist isikukaitsevahendite ja tööriiete väljastamist. ettevõtte tegevusala arvestades, sh juhendamisel Lisaks võiks iseteeninduskeskkond pakkuda ettevõtetele erinevate kasutatavate üldiste videote, õppetamaterjali vms juhendite põhjasid, mida iga tööandja saab vastavalt oma ettevõtte jagamist. töökeskkonnale kohandada. Näiteks võiks keskkonnas olla kuvariga  töötamise juhendi näidis või mõni muu ohutusjuhend laiemalt Kuna elektroonse juhendamise töövahend ei ole levinud töö või töövahendi kasutamise kohta. Näidise olemasolu veel arendamisel, siis saame hetkel võtta esitatud annab tööandjale võimaluse koostada selle abil oma töökeskkonda ettepanekud teadmiseks ja edasisesks suuniseks. sobiv juhend ning ettevõte ei pea juhendit algusest lõpuni ise koostama. Selline lahendus lihtsustaks eelkõige väiksemate Iseteeninduskeskkond võimaldab ettevõttel ettevõtete jaoks juhendite koostamist. määrata töötajatele erinevaid rolle erinevate Iseteeninduskeskkond peab võimaldama ettevõttel määrata õigustega. töötajatele erinevaid rolle erinevate õigustega. See on vajalik selleks, et ettevõte ühe valdkonna töötaja (nt koolitusspetsialist) ei näeks kõiki ettevõte andmeid, vaid ettevõte saab ise määrata, millistele andmetele on sellel konkreetsel töötajal ligipääs. Eesti Väljatöötamiskavatsuses toodud probleemid on selged ja Täname esitatud tagasiside ja toetuse eest. Ametiühingute arusaadavad ning kattuvad meie hinnanguga olukorrale. Toetame Keskliit töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust ja tööelu infosüsteemi arendamist järgmistel põhjustel: a) tööinspektsiooni järelevalve oluline tõhustamine; b) ühisplatvormi loomine tööohutuse ja -tervishoiu protsessi osapooltele dokumentatsiooni ja informatsiooni jagamiseks; c) ettevõttesisese dialoogi tõhustamine parema infojagamise teel. Eesti Lisame siiski mõned kommentaarid: 1. Ametiühingute Keskliit on Arvestame tulevikus. Käesoleval hetkel ei arendata Ametiühingute tõstnud korduvalt ametiühingute ligipääsu küsimuse tööõnnetuste TeIS-is veel tööõnnetuste uurimise funktsiooni. Keskliit uurimise materjalidele. Leiame, et arendatav keskkond on sobiv ka Juhul kui Tööinspektsioon hakkab tööõnnetuste sellise informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks eeldusel, et ka uurimise funktsionaalsusi välja töötama ja töötajate kõigil esindajatel on ligipääs esindatavate töökeskkonda arendama, kaasame aruteludesse EAKL-i. puudutavale informatsioonile. Eesti 2. Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi Selgitame, et TeIS salvestab dokumentatsiooni Ametiühingute vastuvõtmisest alates tähtajatult. Peame õigeks sama põhimõtte seaduses ettenähtud tähtaegadest lähtuvalt (nt Keskliit rakendamist ka tööelu infosüsteemis kogu salvestatud riskianalüüsi 55 aastat). dokumentatsiooni ulatuses, et lihtsustada muuhulgas tööõnnetuste uurimist ja kutsehaigustest tulenevate nõuete lahendamist.  3. Tööelu infosüsteemi laetav tervisekontrolli otsus peaks andma Arvestame tervisekontrolli digitaliseerimise lisainformatsiooni töökeskkonna riskide kohta, olles vajadusel protsessis. Hetkel TeIS-is veel vastavaid arendusi aluseks ettevõtte riskianalüüsi täiendamiseks või korrigeerimiseks. ei tehta. Tuleks kaaluda personaalse tervisekontrolli otsuse ja ettevõttele antava üldhinnangu lahutamist, et viimane saaks olla süsteemsete muututuste käivitajaks. Eesti 4. Tööelu infosüsteemi arendamisel soovitame maksimaalselt Nõustume ja arvestame. Ametiühingute arvestada tervise infosüsteemi loomisel ja kasutamisel saadud Keskliit õppetunde, sh masintöödeldava info eelistamine digipaberi tüüpi informatsioonile jne. Eesti Väljaspool selle väljatöötamiskavatsuse kitsast valdkonda juhime Täname esitatud ettepanekute eest ja kaalume neid Ametiühingute ministri tähelepanu teistele põletavatele kitsaskohale tööohutuse ja - edasises koostöös. Jätkame teemade arutelu Keskliit tervishoiu protsessis: kolmepoolses dialoogis. 1. Tööandjate motivatsioon Leidub tuhandeid ettevõtteid, kus pole alustatudki sisulist töökeskkonnariskide arvele võtmist ja nende maandamistegevust. Veel enamatel aga puudub asjakohane dialoog töötajatega, et koostöös riske tuvastada ja leida neile parimad lahendused. Samal ajal ei suuda valitsus rahastada piisavalt Tööinspektsiooni järelevalvefunktsiooni, mis jõuaks reaalselt iga tööandjani ja suudaks jälgida töökeskkonna riskide haldamise jätkupidevust. Sellest tulenevalt: - oleme jätkuvalt veendunud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse (TÕKS) hädavajalikkuses ja valitsusel tuleks see süsteem luua tööandjate vastuseisusule vaatamata. Süsteem peab võimaldama kindlustusmaksete diferentseerimist vastavalt tööandja reaalsele panusele terviseriskide maandamisel. - TÕKSi lahjem alternatiiv on tagada Haigekassa täiemahulised tagasinõuded tööandja süül toimunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral, et töötajate terviseriskid realiseeruksid patustanud tööandja äris mitte kõigi tööandjate solidaarsetes maksukuludes. 2. Töötajate tagatised haigestumisel Töötervishoiuarstid on toonud probleemina esile töötajate soovi varjata oma terviseandmeid ja kaebusi. Ametiühingute usaldusisikud põhjendavad seda töötaja kaitsetu olukorraga, kui töötervishoiuarst keelab töötamise senisel töökohal või viitab töökoha kohandamise vajadusele. Tuuakse esile ka probleemid terviseandmete ebatäpsel tõlgendamisel, kus vana diagnoosi alusel langetatud töötamise keelu otsust ei ole võimalik tõhusalt vaidlustada. Põhjalike arutelude tulemusena nõuavad ametiühingud: - töötervise arstliku komisjoni moodustamist, mis lahendab vaided arstlike otsuste üle ühekuulise tähtaja jooksul; - töötervisearstide töö standardiseerimist (selle sees kohustus koostöö tegemiseks eriarstidega, kui otsuse sisuks on töötamisel jätkamise keeld) ja Terviseameti-poolse järelevalve tõhustamist; - tervise tõttu töölepingu lõpetamisel näha ette sarnased garantiid töölepingu lõpetamisega koondamise korral, seda nii tööandja kui Töötukassa makstavate hüvitiste lõikes; - piirata tööandja õigusi töölepingu lõpetamisel olukorras, kus töötervishoiuarsti otsus on vaidlustamisel või töötervishoiuarst on teinud soovituse töökeskkonna või töötingimuste kohandamiseks töötaja tervisest lähtuvalt. Ametiühing peab siin võimalikuks rakendada töölepingu lõpetamise keeldu ja 12kuulist hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral. 3. Kutsehaiguste tuvastamine Eesti statistika kutsehaigestumiste kohta eristub Euroopa liidu teiste liikmesriikide võrdluses eriti väikeste numbrite poolest. Paraku pole küsimus põhjamaadestki paremas töökeskkonnas vaid massilises alaraporteerituses ja kutsehaiguse tuvastamise keerulises protsessis. Kutsehaigete Liidu hinnangul peab kutsehaiguse taotlejal olema raudne tervis mahukate kohtuvaidluste pidamiseks. Haigekassa argument tagasinõuetest loobumisel oli just üle jõu käiv keerukus nõude aluste tõendamisel (tööõnnetuste puhul saaks tugineda  tööinspektsiooni uurimistulemustele). Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud: - juhendada perearste tööst põhjustatud haiguste tähistamisel sobivate Z-koodidega, mis võimaldab paremat andmestikku statistikaks ja operatiivset infosiiret asjaomaste asutuste ja infosüsteemide vahel; - valmistada ette pööratud tõendamiskohustuse erisätted kutsehaigusest tulenevate võlaõiguslike nõuete puhul süü ja kahju tuvastamisel; - suurendada töötervishoiuteenuse lepingumahtu Haigekassa eelarves viisil, et suurendada sõltumatute teenuskeskuste arvu ja paiknemist (täna annab lõplikke diagnoose ainult PERH); - rahastada töötervishoiuarstide, ergonoomikainseneride ja teiste töökeskkonna asjatundjate teaduslikku koostööd üleriikliku kompetentsikeskuse või -võrgustiku loomiseks, millele valdkonna edasises arengus tugineda; - laiendada kutsehaiguste loetelu ka psühhiaatrilistele haigusseisunditele; - Rahastada Kutsehaigete Liidu strateegilise hagemise programmi, mis annab kohtupraktikat, suurendab nõuete hulka ja toetab sellega tööandjate motivatsiooni töökeskkonna riskide haldamiseks. Eesti PARE näeb iseteeninduse esmase funktsioonina halduskoormuse Nõustume, et üksnes korrektne informatsioon ei Personalijuhtimise vähendamist läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise, millega kindlusta muutust ohutuskäitusmises ja hoiakutes. Ühing PARE kaasneb mõningane mõju tööandjate teadlikkuse tõstmisel. Hindame Sisekontrolli ja ohuolukordade kaardistamine ja kõrgelt digitaalse iseteeninduskeskkonna eesmärki hoida kokku analüüs on olulised osad ohutuse tagamisel ning osapoolte aega ja raha. Samuti loob see selgema struktuuri nende tegevuste rolli eelnõuga ei vähendata. töötervishoiu ja -ohutusega seotud seadusandluse nõuetele. Planeeritav personaliseeritud teavitussüsteem on kindlasti tõhusam Meie soov on luua infosüsteem, mis üldisemast ohutuskampaaniast. Ka väljatöötamiskavatsuses on esile ohutuskäitumise kujunemisele oluliselt kaasa aitab, toodud kaalutud mitteregulatiivsete lahenduste juures, et täiendav sh hõlbustab ettevõtetel ja Tööinspektsioonil avalikkuse teavitustegevus ei ole kulutõhus meede ning tõhusam on töötervishoiu ja –ohutusalaste kohustuste täitmist. personaalne vaade. Nõustume, kuid samas juhib PARE tähelepanu TeIS toetab tööandjaid spetsiifiliste ohtude sellele, et korrektne dokumentatsioon paberkandjal või digitaalses  vormis ei kindlusta muutust ohutuskäitumises ja hoiakutes. määramisel ning oma töökeskkonnaga (ja selles Riskianalüüsi olemasolu ei taga, et sellega sisuga teadlikult esinevate ohtudega) tegelemisel. tegeletakse. Töötajate juhendamine ei anna selgust, kas töötaja juhendamisest aru sai. Siinkohal võiks olla näiteks võimalus luua Endiselt on oluline Tööinspektsiooni roll nõustaja iseteeninduskeskkonnas selleks sobiv küsimustik või test. ja järeelvalve teostajana. Parema ohutuskultuuri tagab teadlik märkamine, sisekontroll ja kaasav juhendamine. Need on tegevused, millele suunata fookus Hetkel ei ole veel arendamisel elektroonse teadlikkuse tõstmisel ning digitööriist on abivahend elluviimiseks ja juhendamise töövahend, seega saame võtta esitatud jälgimiseks. Leiame, et koos digitaalse iseteeninduskeskkonnaga ettepaneku (küsimustiku või testi loomine tuleb tervikuna käsitleda sisekontrolli ja ohuolukordade (õnnetusoht) juhendamise kontrollimiseks) teadmiseks ja kaardistamist ja analüüsi. Samuti tuleb põhjalikult kaaluda, et edasisesks suuniseks. Kaasame kindlasti erinevaid digitaalne keskkond, mis nö. automatiseerib ohud, ei tekitaks riski osapooli ja sidusgruppe sobivaima lahenduse mööda vaadata ettevõttespetsiifilistest ohtudest. väljatöötamisse. Eesti Haiglate Liit EHL on seisukohal, et tööelu infosüsteemi arendamine on enamikele Arvestatud. Eelnõu tegemisel ja TeIS arendamisel ettevõtetele ja Tööinspektsioonile väga vajalik. EHL palub siiski hindame mõjusid, sh halduskoormust ja kaasame eelnõu väljatöötamisel analüüsida, kuidas mõjutab selline ettevõtteid kõige sobivamate lahenduste infosüsteem ja sellesse kõikide töötervishoiu ja tööohutuse väljatöötamiseks. dokumentide lisamine suuremate ettevõtete tööohutuse talituste halduskoormust. Eesti Riskianalüüside kvaliteedi parendamiseks on oluline, et ka ettevõtte Arvestame tulevikus. Kui TeIS-i on töötervishoiu Töötervishoiu- töötervishoiupartner (töötervishoiuarst) saaks anda omapoolset arsti, ettevõtte ja Tööinspektsioonivahelise arstide Selts tagasisidet, teha kommentaare, ettepanekuid või märkusi läbi loodava infovahetuse võimalus loodud, siis kindlasti saab infosüsteemi. selle üks osa olema ka arstipoolse tagasiside andmine. Tööinspektsioon näeks sellist infot ainult järelevalve menetluse raames, sh kutsehaiguse või tööõnnetuse või tööst põhjustatud haigestumise juhtumi uurimisel. Esmatähtis on suhtlus arsti ja ettevõtte vahel. Eesti ETTAS teeb ettepaneku luua lisaks tööõnnetustest teatamise Täname esitatud ettepaneku eest ja võtame selle Töötervishoiu- funktsionaalsusele ka tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste edasiste arenduste tegemisel teadiseks. Hetkel ei arstide Selts teatamise elektroonse tee.  ole tööõnnetustest teavitamine veel arendamise faasis. Eesti Tervisekontrolli otsuste elektroonsel edastamisel tuleb arvestada, et Arvestatud. Tervisekontrolli otsuste Töötervishoiu- praktilise elu kogemusele tuginedes ei ole kõikidel töötajatel digitaliseerimise protsessi raames analüüsime arstide Selts võimekust dokumenti digitaalselt allkirjastada. võimalikke alternatiivseid lahendusi. Eesti Eelnõu väljatöötamise kavatsuses ei ole välja toodud TEHIK poolt Selgitame, et tervisekontrolli otsuste Töötervishoiu- arendatud Arstiportaali funktsionaalsuse muutmise kirjeldust. digitaliseerimise protsessi raames luukase tervise arstide Selts Usutavasti luuakse Arstiportaali kasutajatele TEIS süsteemiga infosüsteemi arstiportaali juurde käesoleva teenuse vajalik liidestumise funktsionaalsus. vaatest hädavajalikud funktsionaalsused tervisedeklaratsiooni ja terviseandmete pärimiseks ning tervisekontrolli otsuse edastamiseks. Teenistujate Teenistujate Ametiliitude Keskorganistasioon TALO juhatus ja Arvestatud. Täname tagasiside ja kommentaaride Ametiliitude liikmesliitude esindajad tutvusid nimetatud TVK sisuga, eest. Keskorganisatsioon konsulteerisid oma haldusalluvuses olevate asutuste töötervishoiu ja TALO tööohutuse eest vastutavate volitatud esindajatega ning kujunenud Isikuandmete töötlemisel lähtub TeIS isikuandmete ühise arvamuse kohaselt hinnatakse esitatud materjal teemat kaitse reeglitest. detailselt ja süsteemselt käsitlevaks. Ettevalmistatav seaduseelnõu eeldab seonduvate ja senikehtivate Nõustume, et vajalik on tagada Tööinspektsiooni õigusregulatsioonide täpsustamist, IT lahenduste kaasjastamist ja piisav rahastus uue süsteemi arendamiseks. nende ristkasutuse tõrgeteta toimimist, väljatöötamiseks ja rakendamiseks piisava finantsvõimekuse ning süsteemi toimimiseks Täname tähelepanekute eest, mis puudutavad inimressursi olemasolu. perearstide ja töötervishoiuarstide koostööd ning Tekkiv andmekogu ja selle kasutajate hulk on suur, siis on vaja uutele töövormidele ohutusnõuete kohaldamist. tagada isikuandmete kasutus ja töötlemine vastavuses GDPR regulatsioonidega. Samas ei tohi see takistada andmete operatiivset kättesaadavust seotud isikutele ja institutsioonidele. Eeldatavasti toob uus süsteem tööinspektsioonile lisakoormust, kuid teisalt võimaldab adekvaatsete ja pidevalt uuenevate andmete alusel enim tähelepanu pöörata preventiivsele, soovituslikule, mitte karistuslikule tegevusele. Seoses sellega peame otstarbekaks antud seaduses formuleerida ka TI tegevuse rahastamise vastavusse viimine lisanduvate täiendavate kohustustega.  Arvestades rakenduvate nõuete universaalsust nii väike-, kui suurettevõtetele siis peaks kujundama ka väiksemate ressurssidega ettevõtetele võimalikud abihoovad. Tõstatus ka teema - kuivõrd ja milliselt võiks olla rohkem integreeritud töötervishoiu- ja perearstide tegevus töötajate terviseolukorra hindamisel. Koostöö suurenemine ei pea kaasa tooma perearstide ümberkvalifitseerumise vajadust, vaid peab andma parema ülevaate personaalsete tervisnäitajate kohta töötervishoiuarstidele. Töömahtude optimeerimiseks tasuks kaaluda õdede tegevusampluaa laiendamist ja seonduvate vastutuspiiride kindlaksmääramist. Üheks probleemiks on kindlasti seniste klassikaliste töösuhete asendumine a-tüüpiliste töövormidega, mis kaasnevad uute ettevõtlusvormide arengutega. Kuidas mahutuvad erinevate töövormidega töötajad (kes võivad samas asutuses täita samu tööülesandeid) üldisele vajadusele tagada nende tervis ja ohutus? Tänasel päeval ei ole haruldus, kus töötaja töötab mitmes kohas, seda kas samalaadset tööd tehes või ka erinevaid funktsioone täites. Siit kerkib küsimus, kes ja millisel määral vastutab ohutuse ja terviseriskita töökeskkonna eest. Kindlasti peab kaasnema ka töötaja nö omavastutuse määra kasv. Avaldame lootust, et kavandatav seadus jõustub pigem varem kui hiljem, sest see teenib kõiki tööturu osapooli ja aitab kaasa tulevikutöö arengutele. Terviseamet Eelnimetatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse lk 6 on leitud, Nõustume, et kõikidel arstidel, sh et kuna tervisekontrolli otsuse andmed ei kajastu tervise töötervishoiuarstidel on kohustus edastada andmed infosüsteemis, on osaliselt takistatud koostöö ja andmevahetus ka tervise infosüsteemi. Hetkel aga puuduvad töötervishoiuarstide ning perearstide ja teiste eriarstide vahel. töötervishoiuarstil tervise Infosüsteemis Terviseameti arvamus eeltoodule: Juba praegu on töötervisekontrolli tarbeks vajalikud andmeväljad töötervishoiuarstidel kohustus lisada tervishoiuteenuse osutamisega ning tervisekontrolli otsus tuleb eraldi tervise seotud andmed tervise infosüsteemi (nagu ka kõikidel teistel infosüsteemi väliselt vormistada. Seetõttu ei ole tervishoiuteenuse osutajatel). Seega peaks juba praegu olema tervisekontrolli otsused sellisel kujul ka  võimalus perearstil koostööd ja andmevahetust töötervishoiuarstiga perearstidele ega teistele eriarstidile tervise teha. infosüsteemis kättesaadavad. Tervisekontrolli digitaliseerimise abil see probleem lahendatakse. Terviseamet Eelnimetatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse lk 8 on leitud: Täname esitatud ettepaneku eest. „Eesmärk 4: Töötajate tervisekontrolli otsuse vormistamine, Terviskontrolli otsuse digitaliseerimise raames edastamine ja haldamine toimub elektroonselt. vaadatakse muu hulgas üle tervisekontrolli otsuse Eesmärk on võimaldada tervisekontrolli otsuste digitaalset vormid ja andmekoosseis. Tervisekontrolli otsuse vormistamist ja andmete edastamist tervise infosüsteemi ning tööelu digitaliseerimise käigus järgime, et elektroonilisel infosüsteemi.“ Terviseameti arvamus eeltoodule: valdkondliku tervisekontrolli otsusel oleksid kajastatud kõik arendamise eesmärgil on oluline, et töötajate tervisekontrolli otsuse olulised andmeväljad. ning samuti töötaja kutsehaigestumise teatise saaks tervise infosüsteemi lisada sellisel kujul nagu on kehtestatud määrustes otsuste vormid. Terviseamet Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et terviseprobleemid, mida võib Nõustume, et riskide hindamise taset, sh põhjustada ohtlike ainetega töötamine, ulatuvad kergest silma- ja keemilistest ainetest tingitud riskide hindamist nahaärritusest raskete tagajärgedeni, nagu sünnidefektid ja vähk. tuleb tõhustada. Arendame TeIS-i riskianalüüsi Toime võib olla akuutne või pikaajaline, mõne aine toime võib olla töövahendit viisil, mis võimaldab ettevõttes kumulatiivne. Seega kemikaalist tulenevate riskide hindamise taset asjakohaselt kemikaale kaardistada ja neist tulevaid tuleb tõsta. Töökohtadel riskihindamisel ja ennetavate meetmete ohte maandada. kehtestamisel tuleb kindlasti arvesse võtta ohutuskaartide kokkupuutestsenaariumides esitatud riskijuhtimismeetmeid ja neid ka järgida. Justiitsministeerium VTK eesmärk 2 (lk 7): VTK-s on märgitud, et eraldi peaks arendama Arvestatud. Hoiatusmenetluse täpsemal võimalust kirjaliku hoiatusmenetluse kohaldamiseks töötervishoiu ja reguleerimisel teeme koostööd –ohutusnõuete eiramisel. Kirjaliku hoiatusmenetluse kohaldamine Justiitsministeeriumiga. Käesolevas eelnõus aitaks töötervishoiu ja tööohutuse alates rikkumiste korral väiksema vastavaid muudatusi veel ei ole. Eesmärk on inimressursiga menetleda oluliselt rohkem rikkumisi. VTK-s ei ole arendada välja esmalt TeIS-i funktsionaalsused märgitud, mis on kõnealuse hoiatusmenetluse sisu ja õiguslik (riskianalüüsi töövahend, järelevalve tähendus. automatiseerimine), misjärel hakkame arutama hoiatustrahvi sisu ja õiguslikku tähendust. Justiitsministeerium VTK eesmärk 4 (lk 8): eesmärgiks on võimaldada tervisekontrolli Selgitame. Tervisekontrolli otsuste otsuste digitaalset vormistamist, andmete edastamist tervise digitaliseerimise eesmärk on vähendada paberil infosüsteemi ja tööelu infosüsteemi. Esmalt vajab põhjalikumat otsuste koostamise ja edastamisega seotud selgitust see, miks peaks tervisekontrolli otsus liikuma halduskoormust, võimaldades töötervishoiuarstil Tööinspektsiooni peetavasse infosüsteemi. Tegemist on eelkõige edastada tervisekontrolli otsus tervise tööandjale vajaliku infoga, kes selle pinnalt peaks tegema töötajat infosüsteemi, kus see on kättesaadav nii töötajale puudatavaid otsuseid, ka kulud tervisekontrolli eest tasub tööandja. kui ka vajadusel teistele arstidele. On oluline, et Tervisekontrolli otsuse nn on-line´s esitamise vajadus inimese tervisega seotud andmed oleksid tervikuna Tööinspektsioonile vajab õigustust. VTK lk 17 on küll selgitatud, et kajastatud tervise infosüsteemis. See on vajalik kui süsteemis on ettevõttega seotud tervisekontrolli otsused, siis inimese terviseseisundist tervikliku ülevaate ettevõte ka oma töötajatele tervisekontrolli korraldab. Kui saamiseks, andes lisainfot nii perearstile inimese eesmärgiks on ettevõtjale tema kohustuse meelde tuletamine, siis on terviseprobleemide diagnoosimisel ja ravimisel kui kaheldav, et ettevõtja ja tema töötaja ning ettevõtja ja ka töötervishoiuarstidele järgmiste töötervishoiuteenuse osutaja vaheliste suhetega seonduva teabe on- tervisekontrollide läbiviimisel ning võimalike line´is Tööinspektsioonile esitamine on proportsionaalne. tööga seotud haiguste diagnoosimisel. Kohasemaks lahenduseks on sellise info ettevõtja poolt TeIS-is tekitatakse tulevikus võimalus pärida iseteeninduskeskkonda vabatahtlikkuse alusel sisestamine. Lisaks on tervise infosüsteemist tööandjale vajalikke samas (lk 8) märgitud, et inimese tervisega seotud andmed oleksid tervisekontrolli otsuse andmeid ehk tööandja saab kättesaadavad tervise infosüsteemist ka teistele arstidele. Sisulist tervisekontrolli otsused edaspidi kätte TeIS-i selgitust sellele vajadusele VTK-st ei leidu. Palume ka sellele kaudu. Seeläbi ei pea töötervishoiuarst enam muudatusele sisulist põhjendust. edastama tööandjale paberil tervisekontrolli otsuseid, mis on liigset halduskoormust tekitav protsess nii tööandjale kui ka töötervishoiuarstile. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk võimaldada tervisekontrolli otsuste digitaalset ja automaatset edastamist tööandjale. Süsteem võimaldab tööandjal edaspidi hallata tervisekontrolli korraldamisega seonduvat elektroonselt. Lisaks annab tervisekontrolli otsuste edastamine TeIS-i Tööinspektsioonile võimaluse teostada järelevalvet automaatselt, st Tööinspektsioonil on lihtsamalt ja kiiremini võimalik kontrollida, kas tööandja on täitnud oma kohustuse korraldada töötajate tervisekontroll. Justiitsministeerium VTK mõjude osa märkused Täname esitatud tagasiside ja kommentaaride eest. 3. Käesolev VTK põhineb eelneval analüüsil ning varajasel ning Võimaluse piires püüame hinnata muudatuste mõju laiapõhjalisel kaasamisel, mis on igati tunnustamist väärt. halduskoormusele ja võimalusel kasutame selleks 4. VTK-s on läbivalt eesmärkide ja kaasnevate mõjude all välja ka MKM tööriista. toodud, et oodata on halduskoormuse ja töökoormuse vähenemist kõikidele osapooltele. Edasise analüüsi ja eelnõu ettevalmistamise käigus on soovitav halduskoormust ka mõõta ning planeerida järelhindamine, et saada andmeid selle kohta, kas ja kui palju on halduskoormus vähenenud. On mõistetav, et nii mastaapse lahenduse puhul ei ole võimalik ega ka mõistlik hinnata ära kogu halduskoormust, kuid soovitame valida võtmeprotsess(id) ja nende osas mõõtmised läbi viia ning planeerida järelhindamine. Taustainfoks mainime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on valmimas uus halduskoormuse mõõtmise tööriist, mille eesmärk on lihtsustada halduskoormuse mõõtmiste läbiviimist ja parandada andmete kasutamist. 5. Vormistusliku poole pealt juhime tähelepanu, et sama sihtrühma detailset arvulist kirjeldust ei ole mõistlik iga kavandatava muudatuse juures korrata. Piisab põhjalikust kirjeldusest VTK punktis „2. Sihtrühm“ ja sihtrühma nimetamisest vastava muudatuse juures. Kui mõne muudatuse juures on puudutatud vaid osa sihtrühmast vms., siis tuleb see ka välja tuua. Samuti ei ole vajalik kasutada vanas VTK vormis (vt juba mõned aastad kasutusel olnud uuemat vormi: www.just.ee/oma ) olnud formaalseid hindamiskriteeriume, kus teatud sihtrühma % määrab ära sihtrühma suuruse suur/keskmine/väike. Sihtrühma kirjeldavad andmed on piisavad hinnangu andmiseks. Kaitseministeerium Toetame VTK eesmärke ja pakutud lahendusi, mis avaldavad Arvestatud. positiivset mõju tööohutusele ja selle tagamiseks kuluvale ressursile. Tööinspektsioon, Sotisaalministeerium, VTK järgi tööelu infosüsteemi arendades ja selle juurde Kaitseministeerium, Siseministeerium ja töökeskkonna iseteenindust luues tuleb aga arvestada sellega, et julgeolekuasutused kohtusid teema arutamiseks.  tööandjate seas on ka julgeolekuasutused ning teatud Kaitseväe TeIS-is ei töödelta riigisaladusi. TeIS hakkab struktuuriüksused, kelle vara, eelarvet, struktuuri, koosseisu ning saama andmeid töötamise registrist (TÖR) ja teenistujate ülesanded ja muid isikuandmed käsitletav teave kuulub Äriregistrist. TÖR on loodud arvestades salastamisele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra julgeolekuasutuste vajadusi ning TÖR ei sisalda alusel (Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 262). Juurdepääs tundlikke andmeid. riigisaladusele on üksnes isikul, kellel on teadmisvajadus ning Tööinspektsioon pärib TÖR-ist andmeid ettevõtte juurdepääsuõigus. Infosüsteem, milles töödeldakse riigisaladust, vaates töötajate arvu, töösuhte liikide ja asukohtade peab vastama salastatud teabe töötlussüsteemile kehtestatud nõuetele lõikes. Kõik muu on juba eraldi tööinspektorite ja olema Välisluureameti poolt akrediteeritud. Riigisaladuse kaitse päringud, mida ametnik teeb järelevalve korral eesmärgil on juurdepääs Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vajadusel käsitsi. valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuse Kui nimetatud asutused soovivad kasutada TeIS-is struktuuri-, personali- ja palgaandmetele suurel määral piiratud isegi olevaid töövahendeid, siis ei ole neil kohustust liita selles osas, mis ei vasta riigisaladuse tunnustele. Eelnevast lähtudes tegevuste juurde konkreetseid isikuid. Näiteks on vaja VTK-s kirjeldatud iseteeninduse arendamisel arvestada arendamisel olev riskianalüüsi funktsionaalsus ei julgeolekuasutusi ja Kaitseväge puudutava riigisaladuse kaitse nõua, et sinna selle juurde lisataks konkreetsete vajadustega ning sätestada sobivad erandid. Neid on vaja inimeste nimed. töökeskkonna hindamisel, aga ka tervikuna iseteeninduse ning selle Edaspidiselt arutatakse nimetatud asutustega töövahendite loomisel ja rakendamisel. Vältimaks seda, et täpsemalt tööõnnetuste uurimise ja riigisaladust avaldatakse kaudselt erinevate andmekogumite registreerimisega seonduvat. Hetkel tööõnnetuste võrdlemisel, tuleb erilahendus ette näha Kaitseministeeriumi ja funktsionaalsusi TeIS-is ei arendata. Siseministeeriumi valitsemisaladele tervikuna nii, nagu on seni tehtud personaliandmete kajastamisel töötamise registris ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus. Samuti võib reeglist erinevat menetluskorda vajada tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine, nendest teavitamine ja hüvitise määramine. Oleme valmis pakkuma Sotsiaalministeeriumile sisulist ja õiguslikku abi erandite väljatöötamisel. Siseministeerium Saatsime Sotsiaalministeeriumile 29. jaanuari 2020. aasta kirja nr 1- Selgitame. Käesolev eelnõu ei käsitle veel 6/2000-1, milles tuletasime meelde juba 2014. aasta lõpus tõusetunud tervisekontrollide digitaliseerimisega seonduvat. probleemi seoses politseiametnike ja päästeteenistujate Oleme Siseministeeriumi viidatud kirja kätte tervisekontrollidega. Probleem seisneb selles, et politseiametnikud ja saanud ja probleemist teadlik. Samuti oleme  päästeteenistujad, kes on samal ajal alarmsõidukijuhid, peavad vahepeal antud teemal kohtunud nii Tervise ja läbima kaks tervisekontrolli, kuigi samas võiks tervisekontrollid Heaolu Infosüsteemide Keskuse kui ühtlustada, mille tulemusel saaks ühe tervisekontrolli tulemusi Siseministeeriumi kolleegidega ning arutanud kasutada nii eriteenistuja töös kui alarmsõitu tehes. Kuna leiame, et õigusruumi küsimusi tervisenõuete ühtlustamiseks. eriteenistujate ja alarmsõidukijuhtide tervisekontrollide ühtlustamise Leiame, et antud teemal on vajalik jätkata koostööd ja digitaliseerimisega seotud seadusmuudatused saab lisada töötajate sealhulgas õiguslikes muudatustes ja teistes tervisekontrollide digitaliseerimisega seotud seadusmuudatuste olulistes küsimustes. Näeme endiselt juurde, siis palusime saadetud kirjas Sotsiaalministeeriumil kaasata Siseministeeriumit kui olulist partnerit selles seadusmuudatuste ettevalmistamisesse ka Siseministeerium. protsessis. Siseministeerium Seadusmuudatuse eelnõusse kaasamisel on ka teine põhjus. Eelnõu Arvestatud. koostamisel ja tööelu infosüsteemi täiendavate teenuste loomisel Tööinspektsioon, Sotisaalministeerium, tuleb kindlasti arvestada ka, et Siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Kaitsepolitseiamet, kelle struktuuriüksusi, koosseisu ja nende julgeolekuasutused kohtusid teema arutamiseks. ülesandeid kajastav teave on riigisaladus. Riigisaladuse kaitse tuleb TeIS-is ei töödelta riigisaladusi. TeIS hakkab tagada ka andmete töötlemisel tööelu infosüsteemis. Riigisaladuse saama andmeid töötamise registrist (TÖR) ja kaitse tagamiseks vajalike abinõude väljatöötamiseks palume samuti Äriregistrist. TÖR on loodud arvestades seadusmuudatuste eelnõu ettevalmistamisesse kaasata Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Siseministeerium. julgeolekuasutuste vajadusi ning TÖR ei sisalda tundlikke andmeid. Tööinspektsioon pärib TÖR-ist andmeid ettevõtte vaates töötajate arvu, töösuhte liikide ja asukohtade lõikes. Kõik muu on juba eraldi tööinspektorite päringud, mida ametnik teeb järelevalve korral vajadusel käsitsi. Kui nimetatud asutused soovivad kasutada TeIS-is olevaid töövahendeid, siis ei ole neil kohustust liita tegevuste juurde konkreetseid isikuid. Näiteks arendamisel olev riskianalüüsi funktsionaalsus ei nõua, et sinna selle juurde lisataks konkreetsete inimeste nimed. Edaspidiselt arutatakse nimetatud asutustega täpsemalt tööõnnetuste uurimise ja registreerimisega seonduvat. Hetkel tööõnnetuste funktsionaalsusi TeIS-is ei arendata.  RAKENDUSAKTI KAVAND 25.02.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5, § 5 lõike 2, § 131 lõike 9 ja § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ § 2 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „ Tööinspektsiooni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ning töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle. Üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning töövaidluste lahendamine ja lepituste läbiviimine kohtuvälises töövaidlusi töövaidlusorganis.“; 2) paragrahvi 9 punktis 1 jäetakse välja sõna „riiklikku“; 3) paragrahvi 9 punktis 9 jäetakse välja sõnad „või kooskõlastuse“; 4) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ennetusosakond, mille põhiülesandeks on isikutele selgituste andmine töökeskkonna- ja töösuhtealaseid nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sh selgitustaotlustele ja teabenõuetele vastamine; töökeskkonna konsultanditeenuse pakkumine, sh töökeskkonnaalase ennetus- ja teavitustöö tegemine tööandjatele ja töötajate nõustamine oma pädevuse piires; ennetus- ja teavitustegevuste elluviimine koostöös teiste osakondadega, sh infohommikute läbiviimine, messidel osalemine, kodanike vastuvõttude korraldamine ja läbiviimine, infotelefoni töökorralduse koordineerimine ja vastamise tagamine, inspektsiooni nimel avalike ettekannete tegemine, artiklite kirjutamine jmt. avalikkuse teavitamiseks suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine;“. § 3. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 11 punktis 2 asendatakse sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE)“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud“; 2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna „FIE-d“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud“; 3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „FIE-dele“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele“. § 4. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ § 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel“. § 5. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjaga“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga“; 2) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus, teatab Tööinspektsioon viivitamata kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest töid korraldavat isikut või tema puudumisel tööandjat.“; 3) paragrahvi 4 lõige 41 lause 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui tööõnnetus toimus teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga, koostab töid korraldav isik või tema puudumisel tööandja(-d) määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.“ 4) määruse lisas 1 asendatakse sõnad „Füüsilisest isikust ettevõtja“ sõnadega „Teenuse osutamise lepingu alusel töötav füüsiline isik“;  § 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töökeskkonna andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töökeskkonna andmekogu ja selle pidamise eesmärgid § 2. Andmekogu ülesehitus, selle pidamise viis ja andmete õiguslik tähendus § 3. Andmesubjektid 2. peatükk Andmekoosseisud § 4. Üldandmed § 5. Andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta § 6. Andmed Tööinspektsiooni järelevalvealase tegevuse ja toimingute kohta § 7. Andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta § 8. Andmed väärteomenetluse kohta § 9. Andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta § 10. Andmed tööinspektori nõusoleku ja loa taotluse menetlemise kohta § 11. Andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta § 12. Andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta § 13. Andmed kaebuste ja vihjete kohta § 14. Andmed nõustamise ja konsulteerimise kohta § 15. Andmed ennetus- ja teavitustegevuse kohta  3. peatükk Andmete töötlemine § 16. Andmete kandmine andmekogusse § 17. Andmeallikad § 18. Andmete parandamine § 19. Andmetele juurdepääsu tingimused § 20. Andmetele juurdepääsu erisused § 21. Andmete säilitamine ja hävitamine 4. peatükk Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 22. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 23. Andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükk Andmete kaitse ja järelevalve § 24. Andmekogu turvaklass § 25. Turvameetmed § 26. Järelevalve 6. peatükk Andmekogu rahastamine ja likvideerimine § 27. Andmekogu rahastamine § 28. Andmekogu likvideerimine 7. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse kehtetuks tunnistamine § 30. Määruse jõustumine  EELNÕU 25.02.2020 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku (edaspidi teenuseosutaja) tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 4–9 ja § 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“; 2) paragrahvi 101 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja rakendab riskianalüüsist lähtuvaid abinõusid alaealise töötaja terviseriskide vältimiseks.“; 3) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. (2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. (3) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. (4) Teenuseosutaja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. (5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks. Tööandjad teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. (6) Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludest. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul võivad tööandjad sõlmida kokkuleppe lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise kohta või määrata töid korraldava isiku, kes kohustusi 1 täidab. Kui tööandjad kokkulepet ei sõlmi ja töid korraldavat isikut ei määra, vastutavad nad lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral solidaarselt. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. (9) Teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.“; 4) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;“; 5) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 19 asendatakse sõna „kliendiportaali“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu“; 7) paragrahvi 131 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli andmeid 30 aastat tervisekontrolli tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli andmeid kümme aastat töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates.“; 8) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnastuses: „§ 134. Töökeskkonna riskianalüüs (1) Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. (2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid. (3) Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske. (4) Tööandja uuendab riskianalüüsi, kui: 1) töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud; 2) töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud; 3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele; 4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud; 5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 6) tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske või nähtud ette abinõusid ohtude maandamiseks. 2 (5) Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsi tulemustest. (6) Tööandja koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Riskianalüüse säilitatakse töökeskkonna andmekogus. (7) Tööandja säilitab enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud ja töökeskkonna andmekogusse kandmata riskianalüüsi tulemusi 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates.“; 9) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele“ tekstiosaga „riskianalüüsile, sealhulgas tegevuskavale“; 10) paragrahvi 16 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tööandja teavitab Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ja kontaktandmed.“; 11) paragrahv 161 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 17 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kliendiportaali“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu“; 13) paragrahvi 17 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõike 1 punktides 3 ja 4“ tekstiosaga „§ 134 lõigetes 1–3“; 14) paragrahvi 22 lõikes 31 asendatakse sõnad „kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu kaudu või“; 15) paragrahvi 23 lõike 5 punkti 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud“; 16) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui tööõnnetus on toimunud teenuseosutajaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja.“; 17) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 241. Töökeskkonna andmekogu (1) Töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuste planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita. (2) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. (3) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 3 1) füüsilise isiku ja ettevõtte üldandmed; 2) andmed ettevõtte töökeskkonna kohta; 3) andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta; 4) andmed kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluste kohta; 5) andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta; 6) andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta. (4) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest arvates järgmiselt: 1) järelevalveandmed kuni kümme aastat; 2) väärteomenetluse andmed viis aastat; 3) tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise andmed kuni 55 aastat; 4) töövaidluste andmed kuni 55 aastat; 5) riskianalüüsi andmed kuni 55 aastat. (5) Töökeskkonna andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötlejad ja töötlejate ülesanded; 2) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmete säilitamise täpsem kord; 5) muud korraldusküsimused.“; 18) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-dega 316 ja 317 järgmises sõnastuses: „§ 316. Ohutu tööelu andmekogu andmete kasutamine ja ülekandmine töökeskkonna andmekogusse (1) Tööandjal on võimalik ohutu tööelu andmekogu kasutada kuni 2021. aasta 31. augustini. (2) Ohutu tööelu andmekogu andmed hävitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril. § 317. Käesoleva seaduse § 134 lõike 6 rakendamine Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.“; § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2021. aasta 1. septembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2020. a 4 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse ennekõike töökeskkonna andmekogule esitatavaid nõudeid ja uuendatakse töökeskkonna andmekogu põhimäärust tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS) edasiseks arendamiseks (andmekogu sisaldab TeIS-is töödeldavaid andmeid1). Eelnõu ja põhimääruse muudatustega laiendatakse, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu. Tööinspektsioon võtab TeIS-i kasutusele 2020. aastal.2 Uuenduste tulemusel on tegemist Tööinspektsiooni tööohutuse tagamist puudutava peamise infosüsteemiga, mis võimaldab asutusel oma põhiülesandeid täita, sealhulgas teostada järelevalvet ja nõustada töösuhte osapooli. TeIS sisaldab planeeritult ka töökeskkonna iseteenindust, mille kaudu saavad ettevõtjad3 iseteeninduse valmimisel Tööinspektsiooniga suhelda ja kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. Käesoleva eelnõu eesmärk on TeIS-i kui terviku kasutuselevõtt, et vähendada ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt. Töökeskkonna iseteeninduses luuakse tööandjale abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks4. Eelnõu suunab tööandjaid töökeskkonna riske hindama TeIS-is oleva töövahendi abil. Riskide hindamise töövahendi loomine aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõttele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning motiveerib ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Andmekogu üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide hindamisel ja tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Eelnõu kohustab seetõttu tööandjaid koostama töökeskkonna riskide hinnangu TeIS- is või laadima ettevõtte riskianalüüs TeIS-i üles. Kui tööandjal vastavad võimalused puuduvad, on tal võimalik edastada riskianalüüs toimingu tegemiseks Tööinspektsioonile. Kehtivas õiguses on tööandjal võimalik riskianalüüs koostada ohutu tööelu andmekogus. Ohutu tööelu andmekogus sisalduva riskianalüüsiga ei ole täidetud eelnõu kohane kohustus edastada riskianalüüs TeIS-i. TeIS- i vastava arenduse valmimisel suletakse ohutu tööelu andmekogu. TeIS-i valmimisest arvates on tööandjatel kuue kuu jooksul võimalik ohutu tööelu andmekogus koostatud riskianalüüs alla laadida ja edastada see Tööinspektsioonile. 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kasutab mõistet töökeskkonna andmekogu mõistet, samas sisaldab see andmekogu endas nii Tööinspektsiooni uut loodavat TeIS-i kui ka uue süsteemi kõrval mõnda aega kasutusse jäävat Tööinspektsiooni vanemat infosüsteemi. Üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, nii tagatakse sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Süsteemide andmekoosseisud on ette nähtud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. Seaduse tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana, eristamata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Kõik eelnõust tulevad õiguslikud muudatused, mis puudutavad Töökeskkonna andmekogu, tehakse TeIS-i arendamiseks. 2 TeIS ja selle juurde kuuluva iseteenindus (kehtiva õigusliku raamistiku piires) on kavandatud kasutusele võtta 2020. a II kvartali alguses. Tööelu infosüsteemi projektileht www.tooelu.ee/uus. 3 TeIS-i sihtrühmaks on kõik era- ja avaliku sektori ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töötaja. 4 Abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks on planeeritud valmima 2021. a II kvartalis. 1 Eelnõu muudatused toetavad ka TeIS-i arendusi, mis võimaldavad Tööinspektsioonil teostada senisest sihitatumat ja efektiivsemat teavitamist ning järelevalvet. Tööinspektsioonil tekib võimekus kasutada kontaktivaba ja osaliselt automatiseeritud järelevalvet. Järelevalve automatiseerimine võimaldab pakkuda ettevõtetele automaatseid meeldetuletusi koos tegevusjuhiste ja otsustustoega. Seejuures vähendab kontrolli- ja menetlustoimingute osaline automatiseerimine oluliselt kontrollimiseks kuluvad aega, võimaldades kontrolle paremini sihitada ja suurendada järelevalvega hõlmatud ettevõtete arvu. Ettevõtete töötervishoiu ja -ohutuse üldine tase kasvab tänu automaatkontrollile, meeldetuletustele, tegevusjuhistele ja otsustustoele. Lisaks TeIS-i arendamiseks vajalikele muudatustele tehakse eelnõuga ka muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui ka teenuseosutajad (näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad. Kehtivas õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Teenuseosutajal tekib kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Tööandja peab teenuseosutajat, kes töötab koos tema töötajatega, teavitama töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder ([email protected], 626 9191) ja sama osakonna nõunik Eneken Hiire ([email protected], 626 9736). Eelnõu on valminud koostöös Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanataluga ([email protected], 626 9421) ja tööelu infosüsteemi projektijuht Rauno Piirsaluga ([email protected], 5623 0269). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738) ning eelnõu mõjud on koostanud analüüsi ja statistikaosakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamisele eelnes töötervishoiu ja tööohutuse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus5, mis esitati 13. jaanuaril 2020. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkustega kooskõlastustabel on seletuskirja lisa. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid ettepanekuid ja kommentaare Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Teenistujate 5 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd- 310f34eab45b 2 Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Eelnõus on ka ettepanekud (eelnõu § 1 punktid 1, 3 ja 16), mis sisaldusid töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses6, mis esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele 10. juulil 2018. a. Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 15. märtsil 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 177). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga, kuid TeIS-i arendamisel juhindutakse Eesti infoühiskonna arengukava 20207 tegevussuunast 5.3 „Nutikam riigivalitsemine“. TeIS panustab järgmistesse arengukava tegevustesse: 1) ühtlustatakse avalike teenuste kvaliteeti ja tõhustatakse koostööd avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel; 2) muudetakse avalike teenuste kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks, arvestades teenusteloomes enam kasutajate huve; 3) suurendatakse avalike teenuste osutamise mõju ja kuluefektiivsust. Muu hulgas muudetakse kogu asjaajamine avalikus sektoris ja avaliku sektoriga paberivabaks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudatused ei too kaasa olemasolevate andmete muutumist ega andmete töötlemise osalist või täielikku lõpetamist, kuid suureneb isikute ring, kelle andmeid tööõnnetuse korral töödeldakse (FIE asemel eelnõu kohaselt teenuse osutamise lepingu aluse töötavad füüsilised isikud). Andmekaitse alane mõjuhinnang on esitatud eelnõu mõjude all. 2. Seaduse eesmärk Käesoleval eelnõul on ennekõike kolm eesmärki. Esimesed kaks eesmärki seonduvad TeIS-i arendamisega, ja kolmas eesmärk tuleneb vajadusest tagada kõigi tööd tegevate isikute tervise kaitse ja ohutus. Eelnõu eesmärgid 1 ja 2 on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2020), eesmärk 3 on esitatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2018). Alljärgnevalt on väljatöötamiskavatsustes esitatud eesmärgid lühidalt lahti kirjutatud. Eesmärk 1: suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisel ning võimaldada tööandjatel täita töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid TeIS-i pakutavate töövahendite abil. Ettevõtetelt saadud tagasisidest lähtuvalt8 arendab Tööinspektsioon tööandjate abistamiseks uue kontseptsiooniga töökeskkonna iseteenindust TeIS-s. Iseteeninduskeskkonda on lähtuvalt ettevõtete soovidest kavas lisada ettevõtetele kehtivad nõuded, 6 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4- 77b3d904cdd4#FerDrMx7 7 Arengukava on kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 8 Tööinspektsioon on alates 2019. a tutvustanud loodavat infosüsteemi ning uue töökeskkonna iseteeninduse visiooni ja plaane kohtumistel ja infopäevadel asutustele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele ja teistele huvigruppidele. Arutelud eri osapooltega jätkuvad. Samuti valmis 2018. aastal TeIS-i kasutajate vajaduste analüüs, mille koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kättesaadav: https://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/Tooelu_infosuste emi_kasutajavajaduste_analuus_v1.2.pdf 3 selged juhised nõuete täitmiseks ja sellised tehnilised lahendused, mille abil on ettevõtetel neid nõudeid (nt töökeskkonna riskianalüüs, töötajate juhendamine) lihtne täita. Teenuste loomine iseteeninduskeskkonnas aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõttele vajalikku otsustustuge ja tagasisidet ning ühtlasi motiveerib ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Eesmärk 2: tõhusam ja sihitatum töökeskkonda ja töösuhteid puudutav nõustamine ning järelevalve TeIS-i arendamise kaudu. TeIS automatiseerib osaliselt Tööinspektsiooni teavitus-, kontrolli- ja menetlustoimingud, mis omakorda aitab suurendada teavituse ja järelevalvega hõlmatud ettevõtete osakaalu, suunab tööandjaid ohutusnõudeid täitma ning on abiks nõuete täitmisel. Tööinspektsioon hakkab läbi TeIS-i vahendusel pakkuma ettevõtetele personaliseeritud teavitusi koos meeldetuletuste, juhiste ja otsustustoega. Teavitustegevuse personaliseerimine lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, töö ohtlikkusest ja töötajate ametitest võimaldab senisest efektiivsemat ennetust. TeIS-i arendustega on tulevikus planeeritud ettevõtetele luua automaatselt kalkuleeritav ja reaalajas muutuv töökeskkonna olukorra riskihinne. Pidevalt kalkuleeritav riskihinnang võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvet paremini sihitada ning annab ka ettevõtetele ülevaate nende töökeskkonna olukorrast. Tööinspektorid hakkaksid kohapealset kontrolli teostama eelkõige nendes ettevõtetes, kus risk on kõrge ja kohapealse kontrolli kasu ka kõige suurem. Riskihinnang on mõeldud kasutamiseks üksnes Tööinspektsioonile järelevalve tarbeks ning ettevõttele endale ja ettevõtte töötajate jaoks töökeskkonna paremaks muutmiseks, seda ei kuvata välistele isikutele. Eesmärk 3: kõikide tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on ühises töökeskkonnas tagatud. Eelnõu muudatused tulenevad vajadusest tagada ohutu töökeskkond ka olukorras, kus ettevõttes töötavad kõrvuti nii töötajad kui ka teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muudatused ja teine muudatuste jõustumise aja. Eelnõu § 1 punktidega 1, 3 ja 16 tagatakse kõigi ühises töökeskkonnas töötavate isikute tervise kaitse ja ohutus. TTOS näeb ette õigused ja kohustused töösuhte osapooltele, mistõttu ei kaitse seadus teisi võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevaid isikuid ega reguleeri neile kohalduvaid nõudeid. Erandiks on TTOS § 1 lõike 3 punkt 4 (seaduse reguleerimisala), § 12 lõiked 7 ja 8 (ühises töökeskkonnas töötamine) ja § 24 lõige 2 (tegutsemine tööõnnetuse korral), mis näevad ette teatud kohustused füüsilisest isikust ettevõtjale. Eelnõu muudab nimetatud paragrahve, hõlmates nende reguleerimisalasse kõik teenuse osutamise lepingud, näiteks käsundus- ja töövõtulepingud (uue sõnastusega on endiselt hõlmatud ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kuna nemadki osutavad teenust erinevate lepingute alusel). Eelnõu laiendab seega tööohutusega seotud õiguste ja kohustuste ringi teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele isikutele (eelnõu § 1 punkt 1). Muudatus on tingitud vajadusest tagada ohutu töökeskkond nii teenuseosutajatele kui töötajatele, kes töötavad nendega ühises töökeskkonnas. Kuna tööd tehakse väga erinevate võlaõiguslike lepingute alusel, ei ole põhjendatud seaduses eristada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjat. Võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel töötamine on üha laiemalt kasutatav trend. EMTA andmetel töötas 2018. aastal kuus keskmiselt 40 110 isikut töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, mis moodustas 7,0% kõigist töötajatest. Võlaõigusliku lepinguga töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne 4 aasta jooksul kahekordistunud. Kuigi kuus keskmiselt töötas võlaõigusliku lepingu alusel 40 110 isikut, on aastas kokku märkimisväärselt enam isikuid, kes ühel või teisel kuul on saanud võlaõigusliku lepingu alusel väljamakseid. Unikaalseid isikuid, kes vähemalt ühel kuul aastas võlaõigusliku lepingu alusel väljamakseid on saanud, oli 2018. aastal 115 729. Kokku töötas 2018. aastal vähemalt ühel kuul võlaõigusliku lepingu alusel 17% kõigist töötajatest. Eelnõuga muudetakse TTOS § 12 täies ulatuses (eelnõu § 1 punkt 3), et panna kokku sätted, mis reguleerivad mitme tööandja töötajate või teenuseosutaja töötamist ühes töökeskkonnas. Uuenduslikult asendab eelnõu füüsilisest isikust ettevõtja mõiste teenuseosutajaga (eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõiked 4, 6 ja 8) ning kohustab kahte teenuseosutajat teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid (eelnõus uuendatud TTOS § 12 lõige 9). Teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik võib töötada koos teiste töötajatega ettevõtte territooriumil või tööruumis. Tal ei ole tööandjat, on vaid töö tellija, kellel puudub kohustus järgida tööohutuse nõudeid. Reeglina peab seega töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu raames teenust osutav füüsiline isik enda ohutuse eest ise vastutama. Teenuseosutajale, kes tegutseb töökohal koos töölepinguliste töötajatega, ei ole seega tagatud ohutu töökeskkond. Kehtiva õiguse järgi ei tule teda teavitada selle ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest, kelle töökeskkonnas ta töötab. Ühisel töökohal töötav ja ohutusnõuetest mitteteadlik töötegija võib omakorda seada töökeskkonnas ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise. Eelnõu näeb seetõttu ette, et kui teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, siis peab nende tööandja teda teavitama töökohal esinevatest ohtudest teavitama ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teenuse osutamise lepingu alusel töötavale isikule teha teatavaks päästetööde ja esmaabi korraldus (eelnõu § 1 punkt 3, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 6). Kehtivas õiguses puudub teenuseosutajal kohustus teavitada tööd korraldavat tellijat ka oma tegevusega seotud ohtudest. Eelnõu kohustab teenuseosutajat teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. Töid korraldav isik või tööandja saab seejärel võtta vajaduse korral kasutusele abinõud töötajate ohutuse kaitseks (nt ohutusmärgistus, teavitus jms) (eelnõu § 1 punkt 3, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 8). Uue nõudena kohustab eelnõu kahte teenuseosutajat teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama töötegijate ohutuse juhul, kui tööd tehakse ühes töökeskkonnas (eelnõu § 1 punkt 3, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 9). Muudatuse eesmärk on tagada minimaalne kaitse töökeskkonnas, kus ei viibi töötajaid, kuid tegutsevad koos mitu teenuseosutajat. Ülejäänud § 12 lõigetes tehakse tehnilisi parandusi, muudetakse selguse ja arusaadavuse huvides lõigete järjestust ning täpsustatakse lõigete sõnastust. Selgitamaks § 12 uuel kujul, on esitatud sisuliste ja tehniliste muudatuste kohta alljärgnev tabel. Paragrahvi 12 muudatused võrreldes kehtiva õigusega Eelnõus TTOS § 12 lõige 1 Kehtivas õiguses samuti § 12 lõige 1. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 2 Kehtivas õiguses samuti § 12 lõige 2. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 3 Kehtivas õiguses § 12 lõige 5. Paragrahvi lõigete järjestust muudetakse täies ulatuses, et panna kokku sätted, mis reguleerivad mitme tööandja töötajate töö tegemist ühes töökeskkonnas või 5  koos teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga. Paragrahvi algusesse jäävad üldisemad kohustused, sealhulgas tööandja ja töötaja koostöökohustus. Lõike sõnastust lihtsustatakse ja uuendatakse. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 4 Kehtivas õiguses § 12 lõige 7. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. Eelnõus TTOS § 12 lõige 5 Kokku on pandud kehtiva õiguse § 12 lõiked 3, 4 ja 6. Lõigete sisu ei muutu, kuid oluliselt paraneb lõigetest arusaamine. Eelnõus TTOS § 12 lõige 6 Kehtivas õiguses § 12 lõike 8 lause 2. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. Eelnõus TTOS § 12 lõige 7 Kehtivas õiguses § 12 lõiked 3 ja 31. Selguse huvides muudetakse lõigete järjestust ja sõnastust. Eelnõus TTOS § 12 lõige 8 Kehtivas õiguses § 12 lõige 8. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. Eelnõus TTOS § 12 lõige 9 Uus nõue, mis kehtivas õiguses puudub. Tööandjal või töid korraldaval isikul ei ole kehtiva õiguse kohaselt kohustusi, kui teenuseosutajaga juhtub õnnetus. Eelnõu kohustab neid õnnetusjuhtumi korral tegutsema. Eelnõu § 1 punkti 16 järgi peab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja läbi viima tööõnnetusega seotud toimingud, kui teenuseosutajal juhtub õnnetus töökohal, kus töötavad koos teenuseosutaja ja töötajad. Töid korraldaval isikul/tööandjal lasub tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja vajadusel ka teavituskohustus. Ta peab teavitama Tööinspektsiooni ajutise töövõimetusega, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning politseid surmaga lõppenud tööõnnetusest. Eelnõu § 1 punktidega 2, 4, 5, 8, 9, 13, 15 ja 18 täpsustatakse riskianalüüsi tegemisega seonduvaid kohustusi ning parandatakse muudatustest lähtuvalt viiteid. Kõige olulisem sisuline muudatus on tehtud eelnõu § 1 punktiga 8. TTOS-i lisatakse uus § 134, mis koondab edaspidi riskianalüüsiga seonduvad õigused ja kohustused. Praegu on riskianalüüsiga seonduvad kohustused sätestatud § 13 (tööandja kohustused ja õigused) lõike 1 eri punktides: punkt 3 (riskianalüüsi definitsioon, vormistamine ja säilitamine), punkt 4 (tegevuskava koostamine), punkt 5 (uue riskianalüüsi koostamine) ja punkt 6 (töötajate ja nende esindajate teavitamine riskianalüüsist). Eelnõu teeb nii sisulisi kui tehnilisi täpsustusi riskide hindamisse, mistõttu leiti eelnõu koostamisel, et kõik riskianalüüsiga seonduv peaks selguse ja üheselt loetavuse huvides sisalduma ühes paragrahvis. Vastavalt on seaduses eraldi sätestatud näiteks ka tervisekontroll (§ 131), esmaabi (§ 132) ning juhendamine ja väljaõpe (§ 133). Uue paragrahvi loomisega toob eelnõu selgelt esile riskianalüüsi kui tööandja ühe peamise tööohutusalase kohustuse. Uue paragrahvi loomine on ka oluliselt õigusselgem kui mitme punkti eraldiseisev muutmine, täiendamine ja lisamine seaduse §-is 13. Eelnõuga loodava TTOS § 134 lõiked 1–5 on sisuliselt kehtiva õiguse § 13 lõike 1 punktid 3–5 ja 6. Kehtivat sõnastust on uuendatud ja täpsustatud. Olulisimad muudatused on järgmised: - Tuuakse selgelt välja, et tegevuskava on osa riskianalüüsist, mitte eraldiseisev tegevus (lõige 2). Riskianalüüs peab lisaks ohtude tuvastamisele sisaldama ka abinõusid nende ohtude maandamiseks. Tegemist ei ole kahe eraldiseisva protsessiga. Tööandjad võivad soovi korral hinnata riske endiselt ühes failis ja näha maandamismeetmed ette teises failis, kuid oluline on teadvustada, et abinõusid rakendatakse konkreetsete ohtudega kokkupuute vähendamiseks. - Eelnõuga täpsustatakse, et töötingimuste ja töökeskkonna muutumisel ei pea alati tegema uut riskianalüüsi, vaid olemasolevat riskianalüüsi võib ka uuendada (lõige 4). Muudatused viivad eelnõu sisuliselt kooskõlla praktikas toimuvaga. Ka praegu ei koosta tööandjad 6 töökeskkonnas muutuste toimumise korral igal juhul uut riskianalüüsi, vaid täiendavad olemasolevat. - Lõikesse 4 on lisandunud tööinspektori õigus nõuda tööandjalt riskianalüüsi uuendamist, kui tööinspektor järelevalve käigus tuvastab, et tööandja ei ole riskianalüüsi tegemisel piisavalt töökeskkonnas esinevaid riske hinnanud või näinud ette abinõusid ohtude maandamiseks. Kuna tööinspektor teostab tööandja üle järelevalvet, on tal vastav õigus ka kehtiva seaduse kohaselt. Eelnõu täiendatakse selguse huvides. Järelevalve käigus näevad inspektorid sageli puudulikke riskianalüüse, mis vajavad uuendamist. On oluline, et ka tööandja mõistaks, et tööinspektoril on õigus sekkuda ja nõuda ohtude piisavat kaardistamist ja abinõude rakendamist. - Säilib tööandja kohustus teavitada töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsi tulemustest (lõige 5). Töötaja esindajateks on ennekõike töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liikmed, töötajate usaldusisik ja ametiühingu usaldusisik. Seaduses ühtlustatakse ja lihtsustatakse sõnastust. Lõige 6 näeb uue nõudena ette tööandja kohustuse koostada riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. TTOS kasutab töökeskkonna andmekogu mõistet, samas sisalduvad selle andmekogu andmed nii uues loodavas infosüsteemis TeIS kui ka veel mõneks ajaks (kuni kõik vajalikud osad saavad välja arendatud) Tööinspektsioonile kasutusse jäävas, 2004. aastal kasutusele võetud infosüsteemis ITI, mis kätkeb endas ka kliendiportaali eTI. See tähendab, et mõlemad infosüsteemid sisaldavad töökeskkonna andmekogu põhimääruses nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu kui TeIS ja vana süsteemi ITI andmete ühisnimetajat. Kõik eelnõust tulenevad õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse uue loodava infosüsteemi TeIS arendamiseks, asendades vana süsteemi järk- järgult uute arendustega. Tööandja esitab tulevikus riskianalüüsi loodava infosüsteemi TeIS vahendusel töökeskkonna andmekogusse. Tööandjate abistamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks ning Tööinspektsiooni nõustamise ja järelevalve tõhustamiseks luuakse infosüsteemi TeIS ühe osana ka riskide hindamise töövahend. Eelnõuga suunatakse tööandjat töövahendit kasutama. Tööandjal on võimalik: 1) koostada riskianalüüs infosüsteemis TeIS, kasutades selleks loodud riskide hindamise töövahendit või 2) laadida koostatud riskianalüüsi fail TeIS-i vahendusel andmekogusse. Riskianalüüs jõuab TeIS-i vahendusel nii Tööinspektsiooni kui ka tööandjate ja töötajate esindajateni, kellele tööandja on andnud infosüsteemis ligipääsu. Seega tekib kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huvi omavatel isikutel ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile ligipääs. Ka kehtiva õiguse alusel on tööandja ja töötajate esindajatel ning tööinspektoril õigus tööandjalt nõuda riskianalüüsi esitamist, kuid eelnõu võimaldab ligipääsu kiirelt ja lihtsalt, toetades samal ajal tööandjat riskide hindamisel või tehes riskianalüüsi kättesaadavaks tegemise tööandjale võimalikult lihtsaks. Töökeskkonna riskianalüüsi töövahend võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Väiksematel ettevõtetel puuduvad sageli teadmised, kuidas riskianalüüsi tegemise protsessi korraldada. Töövahendis sisalduvad juhised koos tehnilise lahendusega aitavad ettevõttel tööohutust tagavate tegevustega alustada. Töövahendi abil saab ettevõte teadlikuks töökeskkonnas esinevatest võimalikest ohtudest ning tal tekib võimalus hinnata oma töökeskkonnas esinevaid ohte lihtsal ja arusaadaval viisil. Töövahend pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ohtude maandamiseks ja ettevõttele moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamise abinõudest. 7 Riskianalüüsi töövahendi metoodika valikul on juhindutud Iirimaa tööinspektsiooni kogemusest BeSmart lahenduse kasutamisel, kus riskianalüüsi tehniline lahendus kuvab ettevõtjale tema tegevusvaldkonna võimalikud ohud, pakub välja abinõud ohu maandamiseks ja küsib üle, kas ohud on juba maandatud või tuleks abinõud töösse võtta. Näiteks võib töövahend pakkuda ohu ennetamiseks ettevõttele välja abinõud, mida on võimalik lisada ettevõtte tegevuskavasse. 9 Jätkuvalt on tööandjal võimalik vabalt valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi teeb – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuseosutajalt. Teenuseosutajatel on võimalik teha riskianalüüs ka TeIS- is. Samuti on tööandjal endiselt võimalik teha riskianalüüs enda väljakujunenud meetodit kasutades või endale sobivas formaadis (nt kasutades Exceli faili). Kui töökeskkonna riskianalüüs ei ole tehtud TeIS-is oleva riskianalüüsi töövahendi abil, tuleb see TeIS-i üles laadida. Tööandjale, kellel puudub võimalus kasutada TeIS-i näiteks nutiseadme, arvuti või isiku tuvastamist võimaldava ID-kaardi, mobiil- või Smart-ID puudumise tõttu, jääb ka võimalus edastada riskianalüüs Tööinspektsioonile, kes selle andmekogusse ise üles laeb. Riskianalüüs muutub pärast TeIS-is tegemist või andmekogusse üleslaadimist automaatselt kättesaadavaks selleks volitatud inimestele ning õigustatud huvi omavale ametnikule. Riskianalüüsi tegemine iseteeninduses või olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine iseteenindusse annab Tööinspektsioonile märku, kas ettevõte on oma riskianalüüsi kohustuse täitnud. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse, kui ettevõte satub Tööinspektsiooni järelevalve valimisse. Edaspidi saab Tööinspektsioon ressursse kokku hoida, kasutades TeIS-i võimalusi – kõigepealt teostatakse järelevalvet nende ettevõtete osas, kelle kohta puudub TeIS-is märge, et nad on riskianalüüsi koostanud. Nii suunab Tööinspektsiooni tööohutusalase ennetus- ja järelevalvetegevuse nendele ettevõtetele, kelle puhul on abivajadus suurim. Kuigi riskianalüüsi kohustus ei ole uus, on uudne selle andmekogusse esitamine (tööandja juures säilitamise asemel). Eelnõu annab seetõttu tööandjale üleminekuaja riskianalüüsi TeIS-is tegemiseks või sinna üleslaadimiseks. Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused esitama töökeskkonna andmekogusse hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks (eelnõu § 1 punkt 18). Lõikega 7 muudetakse riskianalüüsi säilitamise kohustust. Seni on tööandjad säilitanud töökeskkonna riskianalüüse enda juures ja puudub otseselt vajadus eelmiste riskianalüüside säilitamistasandi muutmiseks. Alates eelnõu jõustumisest 1. märtsil 2021. a säilitatakse kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus. Samas ei lange ära eelmiste (tööandja juures kehtinud) riskianalüüside säilitamise vajadus. Eelmised riskianalüüsid peavad jätkuvalt olema kättesaadavad, et tagada nende efektiivne menetlemine tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud nõuete puhul. Seetõttu jäetakse eelnõuga tööandjale kohustus säilitada riskianalüüse, mida TeIS-i ei kanta (TeIS-i ei kanta enne 1. märtsi 2021. a koostatud riskianalüüse, kui need on uuega asendatud või sisuliselt uuendatud). Kehtivate ja uute riskianalüüside suhtes on eelnõuga sätestatud kohustus esitada need andmekogusse (tööandja koostab riskianalüüsi TeIS-is vastava töövahendi abil või edastab TeIS-i vahendusel Tööinspektsioonile). Eelnõuga ei muudeta üldist riskianalüüside säilitamise tähtaega, milleks on 55 aastat. Riskianalüüsiga seonduvad tehnilised muudatused eelnõus. Tulenevalt uue paragrahvi lisandumisest seadusesse (§ 134, töökeskkonna riskianalüüs) parandatakse ja muudetakse ka teisi TTOS-i paragrahve, mis viitavad kehtivas õiguses riskianalüüsi reguleerivale 13. Eelnõu punktid 2, 9, 13 ja 15 parandavad uue sättega lisanduvad viitevead. Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 säilib ka 9 Näiteks autoremonditöökoja puhul on üheks ohuks töötavatest mootoritest pärinevad heitgaasid siseruumis. Üheks ohtu maandavaks meetmeks on auto summuti külge kinnitatav ventilatsioonivoolik, mis juhib heitgaasid siseruumidest välja nii, et autoremondimehaanikud ei peaks heitgaase tööd tehes sisse hingama. 8 edaspidi tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kuid täpsemad nõuded riskianalüüsile on eelnõuga ette nähtud eraldiseisvas paragrahvis (eelnõu punktid 4, 5 ja 8). Eelnõu § 1 punktidega 6, 10, 12 ja 14 tehakse seaduses eelnõust tulenevaid tehnilisi muudatusi ja ühtlustatakse sõnastust. TTOS kohustab tööandjat täitma Tööinspektsiooni ettekirjutust ja teavitama selle täitmisest. Kehtiva õiguse järgi saab teavitada ettekirjutuse täitmisest Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu. Eelnõu järgi tuleb Tööinspektsiooni teavitada töökeskkonna andmekogu kaudu (eelnõu § 1 punkt 6). Muudatuse eesmärk on kasutada seaduses ühtset lähenemist, kuivõrd puudub vajadus eristada seaduse tasandil andmekogu erinevaid osasid. Kliendiportaal on osa töökeskkonna andmekogust. Sama muudatus tehakse eelnõuga (eelnõu § 1 punktid 10 ja 12) ka teiste tööandja teavitamiskohustuste puhul. Tööandja teavitab Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu kaudu (kehtivas õiguses kliendiportaali kaudu) töökeskkonnaspetsialistist ja töökeskkonnavolinikest. Praegu saab tööandja teavituse esitada seaduse kohaselt teatud osas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teisi teavitusi kirjalikus vormis. Eelnõu ühtlustab sõnastust ja praktikat ning võimaldab teavet anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt on võimalik esitada teave e-kirja teel). Kirjalikus vormis (TsÜS-i kohaselt allkirjastatud) teavitamiseks puudub vajadus, kuivõrd praktikast tulenevalt puudub sellel nõudel lisandväärtus ning piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitusest. Eelnõuga lihtsustatakse seega tööandja jaoks vastava teavituse esitamist. Sarnase põhimõtte järgi teavitab Tööinspektsioon tööõnnetuse toimumise korral edaspidi tööandjat arsti teatisest töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (eelnõu § 1 punkt 14). Eelnõu § 1 punktiga 7 tehakse tehniline parandus TTOS § 131 lõikes 11 ning asendatakse sõnad „kaarte ja terviseuuringute tulemusi“ ja sõna „otsuseid“ üldisema nimetajaga „andmed“. Muudatus on tehnilist laadi, kuid vajalik tulevikus tervisekontrolli otsuste digitaalseks muutmiseks. Tervisekontrollide digitaliseerimise vajadust on selgitatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses. Tervisekontrollide digitaliseerimine eeldab TeIS-i ja tervise infosüsteemi muudatusi ning on kavandamisel. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 18 tunnistatakse kehtetuks TTOS § 161, mis reguleerib ohutu tööelu andmekoguga (kasutatakse ka infosüsteemi nimetust Tööbik) seonduvat, ja luuakse seadusesse rakendussäte, mis annab ettevõtetele aega andmekogust andmete ülekandmiseks ja allalaadimiseks. Infosüsteem TeIS hakkab muu hulgas sisaldama senise Ohutu tööelu andmekogu funktsioone (ennekõike töökeskkonna riskide hindamine), sisaldades kõigi osapoolte jaoks vajalikke funktsionaalsusi. Puudub mõistlik vajadus riigi tasandil kahe sarnaseid ülesandeid täitva infosüsteemi pidamiseks. Seetõttu tuuakse kahe osaliselt samal eesmärgil, kuid erinevate osapoolte jaoks loodud süsteemi andmed ja kasutamine kokku ühele ühtsele platvormile. Tööandjad, kes on kasutanud ohutu tööelu andmekogu oma ettevõtte riskide hindamiseks, saavad sealt andmeid üle kanda ja alla laadida kuni 2021. aasta 31. augustini (eelnõu § 1 p 18). Kohustus töökeskkonna andmekogu kasutada ja riskianalüüse sinna esitada tekib varem, 2021. aasta 1. märtsil, kuid eelnõuga on jäetud ka mõistlik aeg peale TeIS-i rakendumist eelmisest andmekogust andmeid kätte saada. Tööinspektsioon hävitab andmekogu andmed hiljemalt nelja kuu jooksul peale andmekogu üleminekuaja lõppu. Eelnõu § 1 punktiga 17 uuendatakse TTOS § 241, mis reguleerib töökeskkonna andmekogu. Eelnõuga uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. Sarnaselt kehtiva õigusega on töökeskkonna andmekogu vastutav töötleja Tööinspektsioon ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmete 9 säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks, seadusesse jäävad üldised säilitustähtajad, mida täpsustatakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu toob senisest selgemalt välja, et töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust ja täpsustab, millistel eesmärkidel tööandja, töötaja ja Tööinspektsioon andmekogus andmeid töötlevad. Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused. Infosüsteemi abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Töötajatel tekib TeIS-i vahendusel ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele, sealhulgas saab töötaja teada töökeskkonnaspetsialisti andmed ning teabe riskianalüüsi kohta. Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue süsteemi loomine võimaldab Tööinspektsioonil oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt täita. Tööandja saab kasutada TeIS-i iseteenindust ja talle on loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Esmajärgus on tööandjale TeIS-i loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevused (nt teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta).10 Samas on TeIS-i funktsionaalsust planeeritud ajas täiendada. Arendamisel on töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise töövahend11, kus suunavad küsimused aitavad tööandjal töökeskkonna riskianalüüsi kiirelt läbi viia (täpsemalt selgitatud eelnõu § 1 punkti 8 selgituste juures). Uuenduslikult näeb eelnõu seetõttu ette, et töökeskkonna andmekogu hakkab sisaldama andmeid töökeskkonna kohta (§ 241 lõike 3 punkt 2). Muude andmete puhul ei tee eelnõu suuri muudatusi, täpsustades ja uuendades Töökeskkonna andmekogu regulatsiooni ja andmekogus olevaid andmeid selguse huvides. Näiteks sisaldab andmekogu eelnõu järgi ka andmeid füüsilise isiku (nt järelevalve puhul töötaja andmed või füüsilisest isikust tööandja andmed) ja andmeid töökeskkonnas juhtunud õnnetuste (nt teenuse osutamise lepingu alusel juhtunud õnnetus) kohta, mis kehtivas regulatsioonis nii selgelt välja ei tule ning võib tekitada mitmeti mõistmist (§ 241 lõike 3 punktid 1 ja 5). Muu hulgas lihtsustub TeIS-iga tööandja ja Tööinspektsiooni vaheline suhtlus järelevalve käigus. TeIS annab tööandjale võimaluse esitada menetluses olulised töökeskkonna või töösuhetega seotud dokumendid tööinspektorile juba enne ettevõtte külastamist infosüsteemi kaudu. Dokumentide esitamine TeIS-i kaudu kiirendab oluliselt menetluse läbiviimist ja on tööandjale mugavam. Tööinspektor saab dokumentidega tutvuda enne külastust, mis võimaldab kontrolli teostada eelteadmistega ja aitab kokku hoida nii ettevõtja aega kui ka tööinspektori kontrollile kuluvat aega. Samuti on ettevõtte külastuse kokkuvõte ja tuvastatud puudused tööandjale edaspidi iseteeninduses nähtavad. Iseteeninduse kaudu hakkab tööandjale puuduste parandamisest teada andmine olema praegusest lihtsam ja väiksema halduskoormusega. Samuti on tööandjal võimalus iseteeninduse kaudu inspektori ja konsultandiga suhelda ja vajaduse korral nõu küsida. Tööinspektsioonil võimaldab TeIS teha järelevalvet kiirelt ja lihtsalt. Tööinspektorile tekib veebipõhine töökeskkond, mis on kättesaadav tema arvutist ja tahvelarvutist, vajaduse korral ka nutitelefonist. Tööinspektoril on töölaual koondvaade oma hetkel töös olevatest ja tulevastest menetlustest. Töölauale jooksevad kokku tööandjate vestlused ja tagasiside (nt puuduse parandamise vastus) erinevatest menetlustest. Tööinspektor saab kogu järelevalvemenetluse tavaprotsessi läbi viia paberivabalt. Inspektor ei pea kulutama aega dokumentide koostamisele, saatmisele ega registreerimisele. TeIS-is on tööinspektorile järelevalve teostamisel abiks enamlevinud puuduste kohta käivad kontrollküsimused, mis säästavad inspektori aega ettevõttes tahvelarvutiga vaatlust tehes. Inspektor saab soovi korral teha tahvliga kohe pildi, mis lisatakse 10 TeIS-i esimesed funktsioonid on valmis 2020. aasta II kvartalis. 11 Riskianalüüsi töövahend on planeeritud valmima 2021. aasta II kvartalis. 10 automaatselt puuduse juurde. TeIS võimaldab teha ka kontaktivaba kontrolli, mis tähendab, et kiirelt ja efektiivselt teostatakse kontrolle, mis ei eelda töökeskkonna külastust ja kus kogu suhtlus tööandjaga käib iseteeninduse kaudu. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 1. märtsil 2021. aastal. Erandina jõustub hiljem ohutu tööelu andmekogu kehtetuks tunnistav paragrahv, võimaldades ettevõtetel andmekogu andmeid kasutada pikema perioodi jooksul, neid soovi korral uude andmekogusse üle kandes või alla laadides. 4. Eelnõu terminoloogia Käesolev eelnõu ei muuda olemasolevaid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei näe ette konkreetseid viise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks konkreetses liikmesriigis, vaid sätestab riigi, ettevõtete ja töötajate kohustused ja õigused. Vastavate kohustuste ja õiguste täitmise viis on jäetud liikmesriigi valida. 6. Seaduse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad ning ei too kaasa mõjusid. Eelnõus planeeritud muudatustel, mis on seotud TeIS-i arendamisega ning teenuse osutamise lepingu (nt töövõtu- või käsundusleping) alusel töötavate isikute ohutuse tagamisega, võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele, teenuseosutajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule. Muudatus 1: tööandjate abistamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks luuakse TeIS-i töökeskkonna riskide hindamise töövahend TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riske hinnata ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Mõju sihtrühm 1: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 131 000 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 56 683, mis moodustas kõigist ettevõtetest 43%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5–50% kõikidest ettevõtetest. Kehtiva TTOS-i järgi on tööandjal kohustus viia ettevõttes läbi töökeskkonna riskide hindamine, kuid ei ole täpsemalt piiritletud riskide hindamise korraldust. Eelnõu kohustab tööandjaid koostama töökeskkonna riskide hinnangu TeIS-is või esitama kehtiva riskianalüüsi Tööinspektsioonile, 11 laadides faili TeIS-i üles. Eesti tööelu-uuringu12 andmetel oli 2015. aastal rohkem kui viie töötajaga ettevõtetes terviseohte hinnanud 89% tööandjatest, neist 72% olid viinud terviseohtude hindamise läbi iseseisvalt, 15% koos teenuseosutajaga ning 7% ettevõtetes oli hindamise läbi viinud vaid teenuseosutaja. Mõju valdkond: mõju majandusele Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on tööandjale kulukas. Töötervishoiu ja tööohutuse kulude uuringu13 andmetel oli kõikide tööandjate töötervishoiu ja tööohutusega seotud summaarne rahakulu kokku ligi 130 miljonit eurot aastas ning summaarne ajakulu ligi 430 000 tundi aastas. Ühe tööandja keskmine rahakulu oli ligi 7000 eurot aastas, kulu ühe töötaja kohta 230 eurot aastas ja keskmine ajakulu ühe töötaja kohta ligi 11 tundi aastas. Kõigist ettevõtetest peavad just mikro- ja väikeettevõtted töökeskkonna reeglite järgimist aeganõudvaks ja kulukaks ning vajavad abi nõuete täitmisel.14 Peamiste takistustena, miks töökeskkonda ei panustata, nimetavad tööandjad aja- ja rahapuudust (44% ja 41%) ning töötajate ja juhtkonna vähest teadlikkust (32% ja 19%)15. Kehtiva korra järgi on peamiseks töötervishoiu ja ohutuse nõuete täitmist kontrollivaks asutuseks Tööinspektsioon. Kuigi Tööinspektsiooni roll on järelevalve käigus ettevõtteid nõuete täitmisel nõustada ja abistada, on tööandjate töökeskkonnaalane teadlikkus väike. Tööinspektsiooni 2018. aasta töökeskkonna järelevalve tulemustest selgub, et tööandjate üks suuremaid murekohti on seotud töökeskkonna riskianalüüsiga – riskianalüüsi ei koostata, riskianalüüs ei vasta tegelikkusele, riske alahinnatakse ja tegevusi ohutu töökeskkonna loomiseks ei rakendata. Mitmed Tööinspektsiooni 2018. aasta sihtkontrollid näitavad, et isegi kui töökeskkonna riskianalüüs on olemas, on riskide hindamine üldsõnaline ja riske ei analüüsita piisavalt. Tööandjad tunnetavad neile vajaliku teabe puudust, suutmatust ise vajalikke juhendmaterjale leida ja ennast pidevalt õigusloome muudatustega kursis hoida. Tööandja ootab abi ja nõuandeid Tööinspektsioonilt, kes peaks kohustuste täitmise kontrollimisel asemel suutma olla paindlikum ning abistama ja nõustama, arvestades ettevõtte tegeliku olukorra ja võimalustega.16 TeIS-i arendamise käigus luuakse tööandjale täiendavaid digitaalseid töövahendeid, mis aitavad suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonnast ja sellega seotud ohtudest, võimaldavad anda ettevõttele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning ühtlasi motiveerivad ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Kavandatava töökeskkonna riskide hindamise töövahendi kasutamine on tööandjale mugav, kuna tehniline lahendus kuvab ettevõtjale tema tegevusvaldkonna ohud ja pakub välja lahendused ohu maandamiseks. Töövahend koos töökeskkonna iseteenindusega võimaldab tööandjal olla tööohutust puudutavates küsimustes paremini informeeritud, mille tulemusel paraneb tööandja teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja nende maandamise võimalustest ning tööandja suudab seetõttu tõhusamalt ja väiksemate ressursikuludega töökeskkonna riske hallata. Riskianalüüsi töövahend suurendab tööandja teadlikkust töökeskkonna riskide hindamisel, vähendab riskide hindamisega seotud aja- ja ressursikulu ning tööandja halduskoormust. Teatud 12 Eesti tööelu-uuring. Statistikaamet, 2015 13 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst&Young Baltic AS, 2010. Kättesaadav : https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/ey_ttos_analuusiraport_24032010_final.pdf 14 Eesti ettevõtetest ligikaudu 94% on mikroettevõtted (alla 10 töötaja) ja 5% väikeettevõtted (10–49 töötajat), kus töötab 54% kõikidest töötajatest. Statistikaamet. Majandusüksuste ja ettevõtete majandusnäitajate andmebaas. 15 Enterprise survey on new and emerging risks (ESENER-2), 2014. 16 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20102.pdf 12 täiendav halduskoormus tekib nendel tööandjatel, kes ei koosta riskianalüüsi töövahendi abil, vaid esitavad kehtiva riskianalüüsi Tööinspektsioonile TeIS-i vahendusel. Mõju sagedus on keskmine, kuna ettevõttes töökeskkonna riskidega tegelemine on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes, kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üleslaadimine), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt suurendab tööandjate teadlikkust töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest. Eelduslikult suureneb nende tööandjate arv, kes hakkavad töökeskkonnas riske hindama riskide hindamise töövahendi abil. Muudatusel on tööandjatele positiivne sotsiaalne mõju, kuna paraneb üldine töötervishoidu ja tööohutust puudutav olukord ettevõtetes, parandades töötajate olukorda ja ettevõtte mainet. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Sotsiaalset mõju tööandjatele võib kokkuvõttes pidada oluliseks. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 664 700 töötajat. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 83% ehk ligi 552 000 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna on suurem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Kui töökeskkonnas esinevate ohutegurite mõjud ei ole maandatud, võivad need põhjustada töötajate haigestumist ja sellega seoses ajutist töövõimetust. 2018. aastal kompenseeris Eesti Haigekassa töötajate ajutise töövõimetuse tõttu kokku rohkem kui 3 miljonit töövõimetuspäeva, iga päev oli haiguslehel rohkem kui 21 000 töötajat (sh tööõnnetuse tõttu 663 töötajat). Töötajatele ohutu töökeskkonna loomise eest vastutab tööandja. Kavandatav TeIS-i arendus suurendab Tööinspektsiooni iseteenindusega liitunud ning riskide hindamise töövahendit kasutavate tööandjate ja nende alluvuses töötavate töötajate teadlikkust töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest. Muudatusel on töötajatele üksnes positiivne sotsiaalne mõju, kuna koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonnas valitsevate ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused (nt vajadus kasutada ohutumaid töövõtteid), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: Tööinspektsioon 13 2018. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 56 683 (43% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 43% Eesti tööturust ja 83% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 50 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1133 ettevõtte ja 11 083 töötaja kohta. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. 2018. aastal teostas Tööinspektsioon järelevalve käigus kokku 5128 kontrolli, külastades 3643 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Tööinspektsiooni töökeskkonna iseteeninduse loomine ja TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil elektrooniliselt kontrollida kõikide ettevõtete riskianalüüsi dokumentatsiooni. Tööinspektsioon saab parema ülevaate ohtude hindamise ja asjakohaste meetmete tarvitusele võtmise kohta ettevõtetes. Neid tööandjaid, kes ei soovi kasutada riskide hindamiseks Tööinspektsiooni iseteeninduses olevat riskide hindamise töövahendit (nt tööandja otsustab tellida riskide hindamise teenuseosutajalt), kohustatakse riskianalüüsi edastama Tööinspektsioonile TeIS-i vahendusel ja nii jõuavad kõikide ettevõtete riskianalüüsid TeIS-i. Muudatus võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvetegevuet ümber korraldada nii, et inspektorid külastavad neid ettevõtteid, kes ei ole TeiS-i töövahendi abil riske hinnanud või riskianalüüsi TeIS- i laadinud. Kokkuvõttes muutub järelevalve sihitatumaks, väheneb tööinspektorite töökoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel loodud töökeskkonna iseteeninduse kasutamine hakkab olema Tööinspektsioonile regulaarne igapäevane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIKu hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIKu töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused üksnes TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIKu töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIKus kaks täiskohaga töötajat. Täpsemd vajadused selguvad TeIS riskide hindamise töövahendi arendusprotsessis käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks töövahendi arendamise hinnaks on arvestatud 400 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt 14 kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Muudatus 2: TeIS-i arendused võimaldavad Tööinspektsioonil teostada tõhusamat ja sihitatumat nõustamist ja järelevalvet Sihtrühm 1: Tööinspektsioon 2018. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 56 683 (43% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 43% Eesti tööturust ja 83% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 50 järelevalveametnikku, ehk üks järelevalveametnik 1133 ettevõtte ja 11 083 töötaja kohta. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. 2018. aastal teostas Tööinspektsioon järelevalve käigus kokku 5128 kontrolli, külastades 3643 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Kehtiva korra järgi teostatakse järelevalvet ettevõttes kohapeal. Erandjuhtudel on võimalik teostada kontroll töökohta külastamata vaid töösuhete kontrollimiseks (dokumentide kontroll). Tööinspektsioonil puudub praegu võimalus teostada efektiivselt kontrolle töökohta külastamata. Tööandja ja Tööinspektsioon teevad oma toiminguid ja töötlevad infot eraldi süsteemides. Tööandja saadab inspektorile enda info (e-post, paberdokumendid, elektroonilised dokumendid), misjärel sisestab inspektor saadud info Tööinspektsiooni järelevalve infosüsteemi. Selline tegevus raiskab mõlema osapoole aega ja raha. Kavandatava tööelu infosüsteemi arendusena võetakse täiendavalt kasutusele kontaktivaba ja automaatne järelevalve, mis võimaldab saada ülevaate ettevõtete kohta ja kontrolli käigus hoida kokku kõikide osapoolte aega. Ettevõte saab infosüsteemi planeeritult üles laadida Tööinspektsiooni kontrolliks olulised dokumendid ja sisestada vajalikud andmed. Inspektor saab nendega seejärel soovi korral tutvuda ja otsustada, kas esineb rikkumisi ja vajadust kontaktjärelevalve jaoks. Mitmete olulise kohustuse täitmise kontrollimiseks ei pea inspektor tingimata ettevõttesse kohale sõitma. Nende kohustuste täitmist saab teha senisest efektiivsemalt automaatse andmetöötlusega. Järelevalve ja sellega seotud protsesside digitaliseerimine hoiab kokku tööinspektorite aega tööelu infosüsteemi välise kirjavahetuse koostamise, vormistamise ja kirjavahetuse registreerimise pealt dokumendihaldussüsteemis. Tööandjate teavitamine automatiseeritakse ning muu kirjavahetuse, mis toimub iseteeninduse vahendusel, registreerib ja säilitab infosüsteem automaatselt. Tööinspektsioon saab iseteeninduse abil olla ühenduses pea kõikide Eesti ettevõtetega ja neid automaatselt vajalikest tegevustest teavitada. Tööinspektorid saavad edaspidi külastada rohkem neid ettevõtteid, kes töökeskkonna iseteenindust ei kasuta ja kelle kohta andmed puuduvad. Muudatus võimaldab töö ümberkorraldamisega vähendada tööinspektorite töökoormust, muutes samas töökeskkonna järelevalve sihitatumaks. Mõju ulatus on keskmine, sest tööinspektorite käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel 15 loodud iseteenindust hakatakse kasutama regulaarselt (iga päev). Kokkuvõttes on muudatuse mõju Tööinspektsioonile oluline. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 131 000 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 56 683, mis moodustas kõigist ettevõtetest 43%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5–50% kõikidest ettevõtetest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Tööinspektsiooni nõustamise ja järelevalve sihitamine ning efektiivsemaks muutmine mõjutab kokkuvõttes kõikide asutuste/ettevõtete töökeskkonda. Koos üldise töötervishoiu ja tööohutuse olukorra paranemisega paraneb ka sotsiaalne keskkond ettevõttes. Paraneb ettevõtte maine. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Sotsiaalset mõju tööandjatele võib pidada oluliseks. Mõju valdkond: mõju majandusele TeIS koos töökeskkonna andmekoguga annab tööandjale suurema rolli ja võimalused alustada teadlikult ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Tööandja saab kasutada TeIS-i iseteenindust, talle on loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja tööülesanded. Iseteeninduse abil lihtsustub tööandja suhtlus Tööinspektsiooniga, töökeskkonda puudutavate dokumentide elektrooniline vahetamine ning aruandlus. Kavandatud muudatus suurendab tööandja teadlikkust, hoiab kokku tööandja aega ja raha, vähendab tööandja halduskoormust. Heas töökeskkonnas suureneb töötajate produktiivsus. Mõju sagedus on keskmine, kuna töökeskkonda puudutav tegevus ettevõttes on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud tööandjale puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 664 700 töötajat. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 83% ehk ligi 552 000 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, mõjutades rohkem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on töötajatele vaid positiivne sotsiaalne mõju, kuivõrd koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne 16 eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIKu hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIKu töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIKu töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIKus kaks täiskohaga töötajat. Täpsed vajadused selguvad järelevalve funktsionaalsuste ja infoportaali arendamise protsessi käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks arendamise hinnaks on arvestatud 500 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Muudatus 3: teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute ohutus ja tervise kaitse on tagatud Kehtiv TTOS näeb ette õigused ja kohustused töösuhte osapooltele, mistõttu ei kaitse seadus teisi võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevaid isikuid ega reguleeri neile kohalduvaid nõudeid. Erandiks on teatud kohustused füüsilisest isikust ettevõtjale töötamisel ühises töökeskkonnas. Eelnõuga hõlmatakse TTOS-i reguleerimisalasse kõik teenuse osutamise lepingud, näiteks käsundus- ja töövõtulepingud (uue sõnastusega on endiselt hõlmatud ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kuna nemadki osutavad teenust erinevate lepingute alusel). Eelnõu muudatused tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui ka teenuseosutajad või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad. Sihtrühm 1: teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud Sageli osutavad füüsilised isikud teenuseid töövõtu- ja käsunduslepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai 2018. aastal töövõtu- või käsunduslepingu alusel väljamakseid keskmiselt kuus kokku 40 110 isikut, moodustades 7% kõigist töötajatest. Kuna muudatuse sihtrühmaks on need töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötavad isikud, kes töötavad töökohal samal ajal koos tööandja töötajatega, ei mõjuta muudatus kõiki teenuse osutamise lepinguga isikuid. Tööelu-uuringu järgi töötas 2015. aastal 3,6% viie ja enama töötajaga ettevõtete/organisatsioonide töötajatest töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Sihtrühma võib pidada väikeseks. Teisalt peavad edaspidi üksteist ohtudest teavitama ka teenuseosutajad, kes töötavad ühises töökeskkonnas (kus ei ole töölepingulisi töötajaid). Selle sihtrühma kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid eelduslikult on sihtrühm väike. 17 Mõju valdkond: mõju majandusele Eelnõuga sätestatakse teenuseosutaja kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et teenuseosutaja tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samuti sätestab eelnõu teenuseosutajatele kohustuse vahetada teiste teenuseosutajatega infot, et teavitada üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta teisi töötegijaid. Kavandatavate teavitus- ja infokohustuste täitmine toob eelduslikult teenuseosutajale kaasa mõningase aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Mõju sagedus on väike, sest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus. Ebasoovitavate mõjude riski ei tohiks esineda. Kuna sihtrühm on väike, on kokkuvõttes mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele isikutele vaid positiivne mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldumine suurendab nende kindlustunnet, et töötamine on ohutu ja tervist hoidev. Tööandjapoolne kohustuslik teavitamine suurendab teadlikkust ohutusest ning parandab oskusi töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimiseks. Mõju ulatus töötajate jaoks on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Muudatusega kaasnevate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tohiks esineda. Kuna sihtrühm on väike, on kokkuvõttes mõju sihtrühmale väheoluline. Sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõttes on teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid isikuid EMTA andmetel tegi 2018. aasta jooksul kokku vähemalt ühel kuul teenuse osutamise lepingu alusel väljamakseid 24% tööandjatest. Peamiselt kasutavad teenuse osutamise lepinguid väikesed ettevõtted/asutused, kus töötab alla kümne töötaja. Kõigist teenuse osutamise lepinguid kasutanud tööandjatest 87% olid 1–9 töötajaga, 10% 10–49 töötajaga ning 3% rohkem kui 49 töötajaga ettevõtted. Tööelu-uuringu andmetel oli 2015. aastal 28% rohkem kui viie töötajaga ettevõtetest töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötavaid isikuid. EMTA andmetele tuginedes on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine kuna jääb vahemikku 5–50% kõigist tööandjatest. Mõju valdkond: mõju majandusele Eelnõuga sätestatakse tööandja kohustus teavitada tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida õnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. 18 Muudatusega võib täheldada tööandjatele nii positiivset kui negatiivset mõju. Positiivne mõju avaldub kindlustundes, et kõik ettevõttes töötavad töötegijad (nii töölepingu kui ka teenuse osutamise lepingu alusel) on teadlikud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest, mis hoiab eelduslikult ära võimalikud õnnetused ja terviseprobleemid. Kokkuvõttes on terved ja töövõimelised töötegijad olulised ettevõtte tulemuslikkuse ja maine parandamisel. Negatiivsena tuleb märkida võimalikku aja- ja rahakulu tööandjale, mis on seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete suurenemisega. Tööandjal lasub teavituskohustus ka kõikidele teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute puhul. Samas on tööandjal tööelu oskusliku korraldamisega võimalik paindlikult teavitada teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid töötegijaid, ilma et kulutused töötervishoiule ja tööohutusele suureneksid. Mõju sagedus on väike, kuna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega võib kaasneda tööandja jaoks täiendavaid kohustusi. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline. Mõju valdkond: Sotsiaalne mõju Muudatus suurendab tööandja kindlustunnet, et kõik töökohal töötavad isikud on võrdselt teavitatud ja teadlikud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest, mis hoiab eelduslikult ära võimalikud õnnetused. Kokkuvõttes on terved ja töövõimelised töötegijad olulised ettevõtte tulemuslikkuse ja maine parandamisel. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi). Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju tööandjatele väheoluline. Sihtrühm 3: Riigiasutused (Tööinspektsioon ja Haigekassa) Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormust, kuna suurendab nende töötegijate arvu, kelle ohutust ja terviseriske peavad tööinspektorid kontrollima ja hindama. Lisaks töökeskkonna järelevalvele võib tööinspektorite töökoormust suurendada ka näiteks vajadus uurida teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga toimunud õnnetust. Kavandatav muudatus mõjutab mõnevõrra Haigekassa kulutusi, kuna eelnõu kohaselt peab töid korraldav isik või tema puudumisel tööandja viima läbi tööõnnetusega seotud toiminguid, kui teenuseosutajaga on toimunud töökohal õnnetus (teenuseosutaja töötab koos tööandja töötajatega). Seega suureneb isikute ring, kes saadavad ajutise töövõimetuse hüvitist soodamatel tingimustel. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt hüvitab Haigekassa tööõnnetuse korral alates teisest töövõimetuspäevast 100%. 2018.aastal oli tööõnnetustega seotud haigushüvitiste kulu Haigekassale kokku 4,9 mln eurot. Aastatel 2015 – 2019 on Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist maksnud üheksale füüsilisest isikust ettevõtjale, kes maksmise ajal omasid ainult FIE kindlustust. Hüvitise summa kokku oli 10 160,98 eurot. 19 Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, kuna muudatus mõjutab vaid kahte riigiasutust. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda Tööinspektsiooni töös erilisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitse seisukohast omab muudatus 3 mõju kõikidele eelnimetatud sihtgruppidele. Muudatus mõjutab kõiki osapooli, kes puutuvad tööõnnetuse korral kokku täiendava sihtrühma andmetega. Kui varasemalt töödeldi üksnes töötajate ja FIE-de andmeid, siis nüüd töödeldakse lisaks teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute (kes ei ole FIE-d) andmeid, kui nendega juhtub tööõnnetus. Sihtgrupi suurus on väike (eelpool toodult hinnanguliselt 3,6% kuni 7% töötajatest), eriti arvestades, et läbi FIE kohustuste on täna suur osa sihtrühmast kaetud (ka FIE-d töötavad enamasti just teenuste osutamise lepingutega). Tööõnnetusse sattunud teenuse osutajatest füüsilised isikud ei töötle ise täiendavalt andmeid, mis ei oleks neile teada, kuid nende andmeid töötlevad edaspidiselt tööandjad, kes tööõnnetust uurivad, Tööinspektsioon ja Haigekassa. Tööandjad, kelle ettevõttes on teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid isikuid, töötlevad edaspidiselt tööõnnetuse juhtumil ka nende isikute andmeid. Samas on tööandjad selleks juba täna kohustatud enda töötajate puhul, hoides isikuandmete konfidentsiaalsust ning võimaldades andmeid töödelda vaid isikutel, kellele on ettevõttes antud tööõnnetuse uurimise ja menetlemise ülesanne. Tööandjatel ei tohiks muudatus tekitada isikuandmete kaitse vaatepunktist kohanemisraskuseid, kuna tööandjad on vastava kohustusega töötajate puhul harjunud ning teenuste osutamise lepinguga töötavate isikute puhul erisusi menetluses ja andmete töötlemises ei ole. Teenuse osutamise lepingu alusel töötavate ja tööõnnetusse sattunud füüsiliste isikute andmeid töötlevad edaspidi ka Tööinspektsioon ja Haigekassa. Tööõnnetuse uurimiseks ning haigushüvitise väljamaksmiseks on andmete töötlemine tarvilik, ilma andmete töötlemiseta ei ole võimalik kontrollida tööõnnetuse toimumise fakti ja asjaolusid ega maksta välja haigushüvitist tööõnnetuse eest. Nimetatud asutused töötlevad juba täna enda andmekogudes töötajatega toimunud tööõnnetuste andmeid ning rakendatud on asjakohased kaitsemeetmed (piiratud töötlejate ringi, andmekogu andmetele rakendatud tehnilisi kaitsemeetmeid), mistõttu ei tekita eelnõuga lisanduv sihtrühm kohanemisraskuseid ega uusi riske. Lisaks eelnevale rakendatakse TeIS arendustega uusi tehnilisi kaitsemeetmeid andmekaitsealaste riskide maandamiseks. Riive ulatus on eeltoodu põhjal väike ning riivet saab pidada proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks. Kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub seadusega sätestatud raamides ning isikute ring on piiritletud, saab üleüldist andmekaitsealast mõju pidada väikeseks. 7. Rakendusaktid Eelnõuga ei nähta ette uusi volitusnorme, kuid muudatuste tõttu vajavad muutmist alljärgnevalt loetletud rakendusaktid. Tervikuna muudetakse tervise- ja tööministri 22. juuli 2017. a määrust nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“, mis on planeeritud kehtestada uue terviktekstina. Tehnilisi muudatusi (viidete parandamine, sõnastuse uuendamine) tehakse järgmistes määrustes: 1) Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“; 20 3) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“; 4) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“; 5) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Määruste muudatused on kavandina esitatud seletuskirja lisana. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. Erandina jõustub hiljem (2021. aasta 1. septembril) ohutu tööelu andmekogu kehtetuks tunnistav paragrahv, et võimaldada ettevõtetel pikema perioodi jooksul andmekogust andmeid üle kanda ja alla laadida. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) 21