Pöördumine

MINISTRI KÄSKKIRI 09.03.2020 nr 21 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi tekstiosa „31.05.2020“ tekstiosaga „31.12.2023“. 2. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud „561 507“, „99 089“ ja „660 596“ vastavalt arvudega „816 443,36“, „144 078,24“ ja „960 521,60“. 3. Muudan punkti 2.1.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023“. 4. Muudan punkti 2.2.1.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023“. 5. Muudan punkti 2.2.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.05.2018 – 31.12.2023“. 6. Muudan punkti 2.2.3.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.3.2 Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023“. 7. Lisan punkti 2.3 järgmises sõnastuses:  2 „2.3 Järelhindamine Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib elluviija analüüsi, mille tulemusena on hinnatud tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkus. 2.3.1 Sihtrühm Sotsiaalministeeriumi ametnikud 2.3.2 Tegevuse üldajaraam 01.09.2019–31.12.2020 2.3.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium“. 8. Lisan punkti 7.8 järgmises sõnastuses: „7.8 Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.“ 9. Asendan lisa 1 vormi B käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister  Sotsiaalministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudatusega pikendatakse teatud tegevuste elluviimise ajaraami ja sellega kaasnevalt ka TAT abikõlblikkuse perioodi, suureneb eelarve ning lisandub uus tegevus. 1.2. Käskkirja ettevalmistaja Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Natalja Omeltšenko (tel 626 9747, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). 1.3 Märkused Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva käskkirja seletuskirja 4. punktis. 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Seletuskiri kirjeldab ainult neid TAT-s tehtavaid muudatusi, mis lisanduvad käskkirja rakendumisel. Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Muudatus on tingitud tegevuse noortegarantii tugisüsteemi katseprojekti järelhindamise lisandumisest ning TAT tegevuste üldajaraami pikendamisest. Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse 2023. aasta lõpuni, mis võimaldab projekti partneritel tagada noortegarantii tugisüsteemi tegevuste jätkusuutlikkuse ning TAT elluviijal viia sisse hindamise tulemusel selgunud vajalikud muudatused nii IT lahendustesse kui juhtumikorralduse mudelisse. Punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet. Järelhindamise läbiviimiseks planeeritakse eelarvesse 70 000 eurot. Olemasolevate TAT tegevuste pikendamiseks mõeldud vahendid moodustavad 263 344,65 eurot. Kokku suureneb TAT eelarve 960 521,60 euroni, millest 816 443,36 eurot on ESF-i toetus ja 144 078,24 eurot riiklik kaasfinantseering. TAT eelarve suurenemine on tingitud Ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise otsusest. Punktidega 3-6 pikendatakse TAT tegevuste 2.1 „IT-lahenduse juurutamine ja arendamine“, 2.2.1 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine“, 2.2.2 „Juhtumikorralduse mudeli testimine“ ja 2.2.3 „Teavitustegevused“ üldajaraame. Muudatus on tingitud tegevuste elluviimise pikendamisest projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Sisulisi muudatusi tegevustesse sisse ei viida. Punktiga 7 täiendatakse TAT 2. peatükk „Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks“ uue tegevusega. Lisandub tegevus 2.3 „Järelhindamine“. Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Muuhulgas sätestab sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib elluviija analüüsi, mille tulemusena on hinnatud TAT ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel tagatud tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkus ühise tervikuna. Punktiga 8 lisatakse TAT-sse punkt 7.8, mille kohaselt käesoleva TAT raames antav toetus jääb väljapoole riigiabi, kuna saadava abi kontekstis ei tegele toetuse saaja ettevõtlusega, st toetust kasutatakse tasuta sotsiaalsete teenuste osutamiseks, mida ei paku turumajanduse tingimustes ka konkurendid. Punktiga 9 muudetakse TAT lisa. TAT abikõlblikkuse perioodi muutmine ja uue tegevuse lisandumine koos täiendavate eelarveliste vahenditega mõjutab TAT eelarvejaotust. TAT kogueelarve suureneb 299 925,60 euro võrra. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkiri koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Käskkirja mõjud Käskkirjas kirjeldatud muudatused puudutavad peamiselt ajaraami, millal KOV-id saavad potentsiaalselt abivajavate noortega tegelema asuda, kui kaua TAT raames noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudelit testitakse ning mil viisil katseprojekti tulemusi hinnatakse. Järelhindamise tulemusel selgub TAT raames läbi viidud noortegarantii tugisüsteemi katseprojekti ja sotsiaalhoolekandeseaduse alusel pakutud tugisüsteemi vastavus püstitatud eesmärkidele. Analüüsi tulemustest lähtuvalt sõnastatakse ettepanekud parendusteks. Andmekaitsealane mõjuhinnang: TAT sihtrühm on 16–26-aastased mitteaktiivsed noored, kelle tööturul osalemise suurendamist ja tööalaste võimaluste parandamist TAT raames toetatakse. Sihtrühma andmete töötlemine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 kirjeldatud põhimõtetele ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras. Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D2 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning 1 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 2 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data% 20collection%20and%20validation.pdf 2 mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muudatuse tulemusel andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. 5. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Käskkirja rakendatakse üldises korras. 6. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove. Kõik osapooled kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 3