TK Lisa 2
AVE tehniline dokumentatsioon
1. Tarkvara
Takvara on kirjutatud programmeerimiskeeles PHP, versiooniks on 5.4.
Andmebaasimootoriks on PostgreSQL versioon 9.3 või uuem.
PDF'ide genereerimiseks kasutatakse FOP'i.
2. Andmemudel
3. Paigaldusjuhend
3.1. Operatsioonisüsteem
Paigaldada sobiv linuxi distributsioon: CentOS, Ubuntu, Debian, vms.
Kettaruumi vähemalt andmebaasisuurus x 2 + op. süsteemile vähemalt 10GB;
Vähemalt 2 CPU tuuma;
Vähemalt 2GB RAM'i.
Parameetreid võib suurendada vastavalt andmebaasi suuruse tõusule.
3.2. Vajalik lisatarkvara
fop (versioon 1.0);
php (versioon 5.4);
php-cli;
php-soap;
php-imap;
php-common;
php-pgsql;
php-mbstring;
php-openssl;
apache2 (versioon 2.2, 2.4);
git;
TK Lisa 2
postgresql (versioon 9.3+), juhul kui andmebaasiserver asub samas masinas;
zip.
4. AVE paigaldus
AVE lähtekood asub Sotsiaalministeeriumi Gitlab'is.
AVE versioonid asuvad eraldi harudes.
conf/ kataloogis asuvad näite konfiguratsioonifailid;
src/ asub lähtekood;
www kataloogi on veebi avalik juurkataloog, selles kataloogis on kõik avalikud failid;
templ/docs ja templ/smarty kataloogis asuvad kompileeritud templated, sinna peab saama
veebiserver kirjutada;
docs/ kataloogis asub tehniline juhend ja andmebaasi mudelid.
4.1. Paigaldus
mkdir /var/virtual/ave
cd /var/virtual/ave
git clone https://gitlab.sotsiaalministeerium.ee/ave/ave.git ./
git checkout 2.5.0.0
cp www/conf/client-conf-sm-test.php client-conf.php
vim client-conf.php #teha vajalikud muudatused
4.2. Apache seadistus
Minimaalse konfiguratsiooni näide:
<VirtualHost *:80>
DocumentRoot /var/virtual/ave/www
ServerName ave.sm.ee
</VirtualHost>
Seadistust võib muuta vastavalt kohaliku infrastruktuuri nõuetele. Pärast seadistamist teha
Apache serverile restart.
4.3. PHP seadistus
Kuna AVE tegeleb palju ja suurte failidega, siis on vaja suurendada limiite:
post_max_size = 50M
upload_max_filesize = 50M
memory_limit = 512M
Järgmised parameetrid võivad jääda oma algväärtusega, kuid aja jooksul võib olla ka vajalik
neid muuta:
max_file_uploads = 20
max_input_time = 60
max_execution_time = 30
Paremaks veakäsitluseks on soovituslikud järgmised parameerid:
error_reporting = E_ALL ^ E_NOTICE
TK Lisa 2
display_errors = Off
log_errors = On
error_log = /var/log/php_errors # või muu sobiv koht
4.4. PostgreSQL seadistus
PostgreSQL võib asuda eraldi serveris.
Seadistada mälu parameetrid failis postgresql.conf.
shared_buffers = 2GB
temp_buffers = 200GB
work_mem = 50MB
Mälu seadistada vastavalt operatsioonissüteemi vabale RAM'ile ja andmebaasi suurusele.
Pärast seadistamist teha PostgreSQL serverile restart.
AVE 2.0 20.02.2017
AVE 2.0 2017 kasutusjuhend
AVE on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) abivahendite sooduseraldamise haldamise süsteem.
1/56
AVE 2.0 20.02.2017
Sisukord
1. MÕISTED....................................................................................................................................................4
2. KASUTAJAD...............................................................................................................................................5
2.1. Kasutajate rollid...................................................................................................................................5
3. SISSELOGIMINE........................................................................................................................................6
4. TEHINGUTE IMPORT................................................................................................................................7
4.1. Tehingute faili formaat.........................................................................................................................7
4.2. Tehingute faili üleslaadimine................................................................................................................8
5. E-MAILIDE SAATMINE...........................................................................................................................13
6. SISSELOGINUD TAVAKSUTAJA VAADE..............................................................................................15
6.1. Minu portsud vaade............................................................................................................................15
6.2. Surmade saamise võimalus.................................................................................................................17
7. AMETNIKU VAADE: ISIKUD.................................................................................................................18
7.1. Isikute otsimine..................................................................................................................................18
7.2. IAK-i loomine (isiku lisamine ehk abivajajaks registreerimine)........................................................18
7.2.1. Õigustatuse lisamine...................................................................................................................20
7.3. Erimenetluste tabel Isiku vaates.........................................................................................................21
7.4. Tehingute tabel Isiku vaates................................................................................................................21
8. AMETNIKU VAADE: ASUTUSED..........................................................................................................23
8.1. Asutuse andmede vaatamine...............................................................................................................23
8.2. Tehingute koond asutuse vaates..........................................................................................................23
8.3. Asutuse lisamine.................................................................................................................................23
9. AMETNIKU VAADE: PORTSUD.............................................................................................................24
9.1. Tehingute portsud...............................................................................................................................24
9.2. Ühe portsu vaade................................................................................................................................24
9.3. Tehingute menetlemine.......................................................................................................................26
9.3.1. Menetluse alustamine.................................................................................................................26
9.3.2. Automaatkontroll........................................................................................................................26
9.3.3. Otsustamine, kas tehing on Korras või Vale...............................................................................26
9.3.3.1. Portsu filtreeritud tehingute nimekiri.................................................................................26
9.3.3.1.1. Ühe tehingu menetlemine...........................................................................................27
9.3.3.1.2 Mitme tehingu menetlemine ehk masstegevus............................................................31
9.3.3.2. Tehingu õigsuse kontroll....................................................................................................32
9.3.3.2.1. Erinevad juhud...........................................................................................................34
9.3.4. Kontrolli lõpetamine...................................................................................................................35
9.4. Kinnitatud portsu tühistamine............................................................................................................36
10. AMETNIKU VAADE: ISO GRUPID.......................................................................................................37
10.1. ISO grupi lisamine............................................................................................................................37
10.2. ISO grupi muutmine.........................................................................................................................41
10.3. Aasta lisamine või ISO grupi kopeerimine järgmisesse aastasse......................................................42
10.4. Eelarvevahendite haldamine.............................................................................................................43
11. AMETNIKU VAADE: ERIMENETLUSTE OTSUSED..........................................................................45
11.1. Erimenetluse otsuse lisamine ja muutmine.......................................................................................45
11.2. Erimenetluse otsuse pikendamine.....................................................................................................47
11.3. Erimenetluse otsuse arhiveerimine...................................................................................................48
12. AMETNIKU VAADE: SURNURTE IMPORT.........................................................................................50
12.1. Surnute faili formaat.........................................................................................................................50
12.2. Surnute faili üleslaadimine...............................................................................................................50
13. RAPORTID..............................................................................................................................................51
13.1. Üldraportid.......................................................................................................................................51
13.1.1. Abivahendi saajad.....................................................................................................................51
13.1.2. Abivahendite maksumus ja finantseerimine.............................................................................51
13.1.3. Eelarve aruanne........................................................................................................................51
13.1.4. Abivahendite maksumus käibemaksu protsendi lõikes.............................................................53
2/56
AVE 2.0 20.02.2017
13.2. Asutuste raportid...............................................................................................................................53
13.2.1. Abivahendi saajad maakondade lõikes.....................................................................................53
13.2.2. Abivahendi saajad firmade lõikes.............................................................................................53
13.2.3. Abivahendite maksumus firmade lõikes...................................................................................53
13.2.4. Abivahendite riigi osa firmade ja finantseerimisallika lõikes...................................................53
13.3. Tööhõive seire..................................................................................................................................54
13.4. Tehingute eksport.............................................................................................................................55
3/56
AVE 2.0 20.02.2017
1. MÕISTED
Siin on välja toodud olulisemad mõisted, mida kasutatakse käesolevas kasutusjuhendis järgmises
tähenduses:
Kogusepõhine ISO grupp abivahendi grupp, kus ühikuks on tükk või paar. Selle grupi korral
tehingu õigsuse kontrollimisel rakendatakse Kogusepõhist soodustuse
reeglit.
Kogusepõhine soodustuse reegel tehingu õigsuse kontrollimisel arvestatakse limiidiperioodil kehtiva
minimaalse omaosaluse, piirhinna, isiku piirmääraga ning jälgitakse, et selle
perioodi kõigi tehingute abivahendite kogus kokku ei ületaks limiiti.
Ports on asutuse poolt AVE-sse üles laetud tehingute fail (tehingute kuuaruanne).
Summapõhine ISO grupp on abivahendi grupp, kus ühikuks on summa või milliliiter. Selle grupi
korral tehingu õigsuse kontrollimisel rakendatakse Summapõhist
soodustuse reeglit.
Summapõhine soodustuse reegel tehingu õigsuse kontrollimisel arvestatakse limiidiperioodil kehtiva
piirhinna ja isiku suurima piirmääraga ning jälgitakse, et selle perioodi kõigi
tehingute riigi summa kokku ei ületaks lubatud summat.
Tehingute aruanne tehingute fail.
Tehingute fail teatud formaadi ühe kuu tehingute fail, mille asutus laeb üles AVE-sse.
4/56
AVE 2.0 20.02.2017
2. KASUTAJAD
Kasutajatel on AVE-s erinevad rollid, mille tõttu on neile lubatud erinevate funktsioonide kasutamise. Vt
lisa Kasutajate õiguste tabel
2.1. Kasutajate rollid
Nõunik saab hallata sisu, ISO puud, kasutajaid, erimenetlusi, otsida, lisada ja muuta isikuid, eksportida
tehinguid, vaadata asutusi, importfaili formaati, üldraporteid ja asutuseraporteid.
Peaspetsialist saab hallata sisu, ISO puud, asutuste lepinguid, portse (tehinguid), erimenetlusi, otsida, lisada
ja muuta isikuid, importida surnuid ja asutuse tehingute faili, eksportida tehinguid, vaadata importfaili
formaati, üldraporteid ja asutuseraporteid.
Spetsialist saab hallata asutuste lepinguid, portse (tehinguid), erimenetlusi, otsida, lisada ja muuta isikuid,
importida surnuid ja asutuse tehingute faili, eksportida tehinguid, vaadata importfaili formaati, üldraporteid
ja asutuseraporteid.
Analüütik saab vaadata importfaili formaati, üldraporteid ja asutuseraporteid.
Klienditeenindaja saab otsida, lisada ja muuta isikuid, vaadata asutusi, importfaili formaati ja üldraporteid.
Administraator saab hallata kasutajaid, vaadata importfaili formaati ja üldraporteid.
Sisseloginud tavakasutaja saab importida asutuse tehingute faili, vaadata importfaili formaati ja
üldraporteid. Samuti saab ta näha oma isikukoodiga seotud portse, alla laadida surnud isikute isikukoodid,
mis leiduvad selle kasutaja poolt üles laaditud tehingute aruannetes.
Sisselogimata kasutaja saab vaadata importfaili formaati ja üldraporteid.
5/56
AVE 2.0 20.02.2017
3. SISSELOGIMINE
Kasutajate tuvastamine (autentimine) toimub riiklikul tasemel aktsepteeritud turvaliste vahendite abil: ID-
kaart ja Mobiili-ID. Selle tulemusena on teada arvuti taga tegutseja isikukood. Isikukoodi abil leitakse
kasutajale õigused. Tegevused logitakse.
Kasutajateks on SKA töötajad, kellele on antud mingid SKA-spetsiifilised õigused, ja teised, keda
eeldatakse olevat soodusmüüki teostatavate asutuste esindajad. Kuna aga AVE sisemise halduskoormuse
vähendamiseks ei ole SKA-välised isikud seotud asutustega, siis võib selleks olla ükskõik kes, kellel olemas
isikukood ja selle usaldusväärse tuvastamise vahend.
Vastavalt õiguste väljaselgitamisele (autoriseerimisele) näevad erinevad kasutajad erinevaid menüüvalikud.
6/56
AVE 2.0 20.02.2017
4. TEHINGUTE IMPORT
Lisaks asutuste esindajatele (sisseloginud tavakasutaja) saab tehinguid üles laadida ka Peaspetsialist ning
Spetsialist.
4.1. Tehingute faili formaat
Üles laadida saab ainult teatud formaadis faili. Mõistlik on, et faili tekitab asutuse oma infosüsteem.
Tehingu faili formaadi nõuetega saab tutvuda valides menüüst [Tehingute faili formaat]. See info on
kättesaadav ka anonüümselt.
Alates 1. septembrist 2016 kehtib uus tehingute faili formaat:
- CSV fail peab olema UTF-8 kodeeringus (BOM võib olla ja võib ka puududa).
- Veergude eraldajaks peab olema semikoolon.
- Esimest rida ei impordita, see on abistavaks reaks andmefaili tekitajale enesele, mõistlik on seda kasutada
veergude pealkirjade jaoks.
- Esimese rea A1 lahter on mõeldud andmefaili versiooni tähistamiseks. Alates 1. septembrist 2016 aruande
versiooni tähis on V2. Muude tähistega tähistatud andmefaili tõlgendatakse kui varasema versiooni faili.
- Vigadest raporteerimisel aga alustatakse ridade lugemist ikka esimesest ehk pealkirjareast (nii on Exceliga
lihtsam vigane rida üles leida).
Veerud peavad olema järgmises järjekorras:
Nr Veerg Sisu Näide
Kuupäev peab olema raporteeritava kuu oma. NB!
Üüri korral oli varem üürilepingu kuupäev, nüüd
1 Tehingu kuupäev 20160901
peab olema üüriarve kuupäev (või muu
kokkuleppeline kuupäev antud kuus)
2 Tehingu olemus M või Ü (M – müük, Ü – üür, laenutus) M
Abivahendi (ehk toote) Müüdud (laenutatud) asja nimi (võib sisaldada Nahapesuvahend "Valge vaal",
3
nimi ülakoma ja jutumärke (tollid)) 500 ml
Abivahendi grupi ISO
4 Lubatakse ka ISO koode ilma punktideta: 043303 09.21.06 või 092106
kood
Müüdud (laenutatud) abivahendi piirhind, määratud
5 Abivahendi piirhind ISO grupi juures. Peab olema, kui AVE ISO grupi 134,69 või 134.69
juures on olemas
6 Isikukood Õigustatud isiku oma
7 Isiku eesnimi Max pikkus: kuni 100 sümbolit
8 Isiku perenimi Max pikkus: kuni 100 sümbolit
Summa, grammi või milliliitri korral lubatakse
9 Kogus kogust komaga (kaks kohta peale koma), muudel 3,54 või 4
juhtudel peab kogus olema täisarvuline
Selle rea kogumaksumus (sh käibemaks). Võib olla
10 Maksumus esitatud punkti või komaga. 2 kohta peale koma. 19,50 või 19.50
Peab võrduma riigi ja isiku osade täpse summaga
11 Riigi osa 17,50 või 17.50
7/56
AVE 2.0 20.02.2017
12 Isiku osa 2,00 või 2.00
13 Käibemaksuprotsent Selle toote KM protsent (täisarv) 0, 9 või 20
Tervishoiutöötaja registri vt http://mveeb.sm.ee Max pikkus: kuni 20
14 D01234
nr sümbolit
Seerianumber (võib sisaldada ka tühikuid), täidetud
A1021 või
Seadme identifikaator juhul kui müüakse individuaalset abivahendit või
15 (01)12345678901234(17)1401
(seerianumber) on tegu üüritehinguga. Max pikkus: kuni 100
02(10)ABCD(21)F123
sümbolit
Asutuse oma ID tehingu jaoks, juhul kui on vaja
16 Originaalviide tagasiside siduda. Max pikkus: kuni 20 sümbolit. AX00098
Võib puududa
Märge, kas tehing toimus erimenetlusotsuse põhjal
17 Erimenetluseotsus 1 või 0
1 – jah, 0 – ei
Abivahendi tagastamise
18 Täidetud ainult üüri korral 20160730
kuupäev
19 Omavalistus 3-kohaline EHAK kood 371
Õigustatud isiku e-posti aadress. Max pikkus: kuni
20 E-post
200 sümbolit
21 Telefoninumber Õigustatud isiku telefoninumber
Töötav, sh FIE või Töötu (kuni
12 kuud), või Pikaajaline töötu
22 Tööhõive staatus Tööealise isiku korral
(üle 12 kuu), või Mitteaktiivne,
või Keeldumine
Märge õigustatud tööealise isiku korral, kas isik on
23 Kodutu kodutu või eluasemeturult tõrjutu 1 või 0
1 – jah, 0 – ei
Märge õigustatud tööealise isiku korral, kas isik
24 Õpib õpib/osaleb kursustel või keeldub vastamast 1, 0 või 2
1 – jah, 0 – ei, 2 – keeldumine
Tõendi väljastamise Õigustatud isiku uusima tõendi oma vastava ISO
25 20160201
kuupäev jaoks
26 Ühik Koguse ühik ml, summa, g vms
NB! Importfaili veerus Tööhõive staatus on lubatud ainult järgnevad väärtused: Töötav, sh FIE; Töötu (kuni
12 kuud); Pikaajaline töötu (üle 12 kuu); Mitteaktiivne; Keeldumine. Kui Sisestatud midagi muud, siis jääb
lahter tühjaks.
Et milliliitrite korral saaks jälgida müüdud koguseid, on soovitatav koguse lahtrisse kirjutada kogus
milliliitrites, nt 500, 1000, 1500 jne. Summapõhiste ISO gruppide puhul tehingu õigsuse kontrollimisel
kogusega ei arvestata. Seal arvestatakse summaga.
4.2. Tehingute faili üleslaadimine
Tehingute faili saab üles laadida Peaspetsialist, Spetsialist ning sisseloginud tavakasutaja. Vt Sisselogimine
Tehingute faili üleslaadimiseks tuleb sisselogida ja valida menüüst [Tehingute importimine], avaneb
8/56
AVE 2.0 20.02.2017
üleslaadimise vaade.
Failid saab üles laadida alates KP kuni KP. [kuupäevad puuduvad]
Ajavahemikus KP-KP tehinguid menetletakse ning sel ajal uusi faile vastu ei võeta.
Tehingute faili suurus pole piiratud. Ühe kuu kohta võib esitada ka mitu faili.
Hetkel saab üles laadida saab viie eelmise kuu tehinguid (üleslaadimisel tuleb valida ripploendist vastav
kuu). Varasemaid või hilisemaid tehinguid ei aktsepteerita.
Üleslaadimise vormis on
asutuse registri nr. ning
kasutaja e-mail täitmiseks
kohustuslikud väljad.
Asutus peab olema SKA
lepingupartner
(kontrollitakse sisestatud
registrinumbri järgi).
Tuleb veenduda, et
sisestatud e-maili aadress
on õige. Sest sellele
aadressile saadetakse
tagasiside saadud tehingu
faili kohta (kas on
kinnitatud, tagasilükatud või tühistatud).
Faili üleslaadimisel kõigepealt kontrollitakse, mis versiooni failiga tegu on. Alates 1. septembrist 2016
aruande versiooni tähis on V2. Muude tähistega tähistatud andmefaili tõlgendatakse kui varasema versiooni
faili.
Kui AVE tuvastab importimisel, et importfaili versiooni tähiseks ei ole V2 (on V1, midagi muud või tühi
lahter), siis peatab ta impordi ja annab importijale võimalust otsustada, kas jätkata vana versiooni
üleslaadimisega või soovib kasutaja faili parandada ja uuesti üles laadida.
Kui importija jätkab importimist, siis AVE-sse imporditakse fail, kus puuduvad uued veerud: Erimenetluse
otsus, Abivahendi tagastamise kuupäev, Omavalitsus, E-post, Telefoninumber, Tööhõive staatus, Kodutu või
9/56
AVE 2.0 20.02.2017
eluasemelt tõrjutu, Õpib või osaleb kursustel, Tõendi väljastamise kuupäev, Ühik.
Portsu menetlemist see ei takista ega sega, kuid tehingute ekspordis nimetatud andmed puuduvad.
Nupp [Ei, soovin rohkem infot] viib Tehingute faili formaadi vaatesse.
Faili üleslaadimisel kontrollitakse, kas fail vastab nõuetele ning kas pole tehnilisi vigu. Kui fail on
tehniliselt vigane, seda ei võta vastu. Kui leitakse tehnilisi vigu, antakse vigade nimekiri (rea nr ja vealiik).
Vigadest raporteerimisel alustatakse ridade lugemist esimesest ehk pealkirjareast, et oleks allesolevast
originaalfailist lihtsam vigane rida üles leida (Excel, LibreOffice Calc, Notepad vm vahend).
Faili saab parandada ja uuesti üles
laadida. Jällegi oleks mõistlik
parandused teha asutuse
infosüsteemis ning lasta sellel uus fail
tekitada (eeldusel, et asutuse
infosüsteemist on võimalik valikuline
eksport). Parandamisel väliste
vahenditega (Excel) jälgida hoolega,
et CSV faili tehnilised omadused
jääksid õigeteks.
Tehingute fail loetakse tehniliselt
vigaseks, kui:
- Tehingu kuupäev puudub või on vigane (pole kuupäev, pole eelmises kuus)
- Tehinguolemus puudub või on valesti märgitud (sobivad: M, L, Ü)
- ISO kood puudub või on vigane
- Piirhind puudub või on vigane (pole number või on nullist väiksem)
- Isikukood puudub või on vigane, ei vasta isikukoodi kontrollreeglitele
- Kogus puudub või on vigane
10/56
AVE 2.0 20.02.2017
- Maksumus puudub või on vigane
- Riigi osalus puudub või on vigane
- Isiku osalus puudub või on vigane
- Riigi ja isiku osaluse summa ei võrdu maksumusega
- Käibemaksuprotsent puudub või on vigane (ei ole 0, 9 või 20)
- Abivahendi tagastamise kuupäev on vigane
- Muul moel vigane rida
Ülaltoodud "puudub" tähistab failis vastava koha täitmata jätmist (tühjust) kui tühjus pole lubatud.
Ülaltoodud "on vigane" tähistab ebasobivat täitmist (nt numbri koha peal on mõni täht või sümbol).
Failis võib esineda vigu, kuid fail võetakse vastu, kui:
- Isikut või ISO koodi pole SKA AVE andmebaasis
Tegu võib olla maakonnas IAK-i saanud isikuga, kelle kohta SKA-l andmed veel puuduvad
- Isikul polnud tehingu ajal õigustatust:
Isikul peab olema IAK, mis kehtis tehingu hetkel
Kui tehingu olemus oli üür, siis võis tehing toimuda ka 31 päeva peale surmakuupäeva
Mõlemal juhul pidi tehingu hetkel kehtima vähemalt üks isiku õigustatus või erimenetlus
see veaga lastakse läbi, kuna võib-olla SKA pole jõudnud isikute andmeid veel sisse viia.
Õigustatuse puudumise võib tingida ka erimenetluse olemasolu, mis pole veel AVE-sse sisse
kantud. Sisseviimata alusandmed võivad olla veaolukorra põhjuseks ka kõigil järgmistel
juhtudel ja seetõttu võetakse vigadega fail vastu ja tegeliku otsuse teeb SKA töötaja olles
kontrollinud algandmed üle.
- Riigi osalus märgitud, aga tegelikult ei toeta riik ei müüki ega üüri
- Olemuseks märgitud müük aga tegelikult toetatakse üüri; või vastupidi
- Isik ületab faili piires oma limiiti
- Isik ületab limiiti varasemate perioodide osas
- Isiku osalus on antud vahendigrupi minimaalsest omaosalusest väiksem
- Riigi osalus on antud tehingu korral ettemääratust suurem
Kui importimine õnnestub, kuvatakse kasutajale teade, et fail on vastu võetud ja sellega tegeletakse ning, et
probleemide tekitamise korral saadetakse automaatne teade või võetakse ühendust kasutaja poolt eelnevas
vaates toodud e-mailiga. Kasutajale antakse teada laetud faili portsule antud ID (nt Laetud faili Portsu
number on 753). Seda numbrit näeb SKA töötaja tehingu menetlemisel ja seetõtu on võimalik sellele
probleemide korral omavahelises suhtluses viidata.
11/56
AVE 2.0 20.02.2017
Samaaegselt teate näitamisega saadetakse kasutajale ka tema poolt sisestatud e-mailile kinnitus, et fail vastu
võetud.
NB! Kui lähemate minutite jooksul kasutaja poolt toodud e-mailile ei tule kiri faili kätte saamise kohta,
tuleb tal veenduda, et tema postkast pole täis, ja võtta ühendust SKA-ga palvega ports tühistada. Seejärel
saab sama faili uuesti üles laadida veendudes, et faili laadimise vormis on sisestatud õige e-maili aadress.
Pärast importi saab importida järgmise faili (nupp [Impordi veel]) või välja logida (nupp [Lahku]).
12/56
AVE 2.0 20.02.2017
5. E-MAILIDE SAATMINE
Üleslaetud tehingute faili saatusest ja staatusest teavitatakse meilitsi aadressile, mis on sisestatud faili
importimise vaates.
Kirjade saatja: SKA AVE teavitused, kirjade teema: Teavitus AVE-sse saadetud failist.
E-maile saadetakse välja kui:
- tehingufail on vastuvõetud (info asutusele, et failiga tegeletakse ja et probleemide korral saadetakse e-
mail või võetakse ühendust)
- ports on tühistatud (nt asutuse palvel, asutusele tühistamise põhjus)
- ports on kinnitatud (info asutusele, mis summale arvet esitada)
- ports on tagasilükatud (info asutusele, mis tehingud valed ja miks valed)
Kui tehingute importfailis on originaalviited (asutuse sisemine ID tehingu jaoks, vt Tehingute faili
formaat), siis koos kirjaga kinnitatud või tagasilükatud portsu kohta manusena saadetakse CSV fail, kus on
kinnitatud tehingute originaalviited või tagasilükatud tehingute originaalviited koos vigadega. Kui tehingute
importfailis originaalviited puuduvad, siis CSV faili ei genereerita, ega saadeta.
Kui kinnitatud või tagasilükatud portsus on tehinguid, millele on lisatud märkused, ilmub kirjale vastav
teade: „NB! Vaadake kindlasti portsu, sellele on lisatud märkused!”
Kui tehingute fail kättesaadud, saab importija järgmise kirja:
Teie poolt saadetud tehingute fail Portsu numbriga 727 on kätte saadud ja sellega tegeletakse.
Probleemide korral saadetakse Teile automaatne teade või võetakse Teiega ühendust.
Küsimuste korral võtke meiega ühendust.
Kontaktisikud:
Piret Paimla Ene Hiisma
[email protected] [email protected]
tel. 6208338 tel. 6640149
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet
Kui ports on kinnitatud, saab importija järgmise kirja:
Teie poolt saadetud tehingute failis portsu numbriga 744-a kinnitati tehingud kogusummas 5443,82 €
järgneva käibemaksu eristusega:
KM % Summa KM-ta (€) KM (€) Summa KM-ga (€)
20 1 334.78 266.96 1 601.74
9 3 066.13 275.95 3 342.8
0 500.00 0.00 500.00
Kokku 4 900.91 542.91 5 443.82
Kinnitatud portsu sisu saate näha sisselogides ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga aadressil: https://ave.sm.ee/
13/56
AVE 2.0 20.02.2017
Ports on leitav Menüüst > Minu portsud ja seda saab näha isik isikukoodiga: (portsu üleslaadinud isiku
isikukood)
Ports sisaldab delikaatseid andmeid, selle sisu levitamine on vastuolus koostöölepingu konfidentsiaalsuse
klausliga.
Küsimuste korral võtke meiega ühendust.
Kontaktisikud:
Piret Paimla Ene Hiisma
[email protected] [email protected]
tel. 6208338 tel. 6640149
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet
Kui ports on tagasilükatud, saab importija järgmise kirja:
Teie poolt saadetud tehingute fail portsu numbriga 744-b on tagasi lükatud.
Tagasilükatud tehinguid ja tagasilükkamise põhjuseid saab näha sisselogides ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga
aadressil: https://ave.sm.ee/
Tagasilükatud ports on leitav Menüüst > Minu portsud ja seda saab näha isik isikukoodiga: (portsu
üleslaadinud isiku isikukood).
Ports sisaldab delikaatseid andmeid, selle sisu levitamine on vastuolus koostöölepingu konfidentsiaalsuse
klausliga.
Küsimuste korral võtke meiega ühendust.
Kontaktisikud:
Piret Paimla Ene Hiisma
[email protected] [email protected]
tel. 6208338 tel. 6640149
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet
Kui tehingute fail on tühistatud, saab importija järgmise kirja:
Teie poolt saadetud tehingute fail portsu numbriga 745 on tühistatud.
Tühistamise põhjus: Vale fail
Küsimuste korral võtke meiega ühendust.
Kontaktisikud:
Piret Paimla Ene Hiisma
[email protected] [email protected]
tel. 6208338 tel. 6640149
Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet
14/56
AVE 2.0 20.02.2017
6. SISSELOGINUD TAVAKSUTAJA VAADE
ID-kaardiga või Mobiili-ID-ga sisseloginud tavakasutaja saab:
- üles laadida tehingute failid (Tehingute importminime);
- vaadata tema isikukoodiga seotud portse (Minu portsud);
- alla laadida surnud isikute isikukoodid, mis leiduvad selle kasutaja poolt üles laaditud tehingute failides
(Surnute fail),
- vaadata tehingute faili formaati (Tehingute faili formaat);
- vaadata avalikke raporteid (Raportid > Abivahendi saajad, Abivahendite maksumus ja finantseerimine,
Abivahendite riigi osa käibemaksu protsendi lõikes, Eelarve aruanne).
6.1. Minu portsud vaade
Menüüst valides Minu portsud avaneb vaade, kus on selle isiku poolt üleslaetud portsude nimekiri.
Nimekirjas näidatakse vaid portse, mis on imporditud viimase 3 kalendrikuu jooksul. Kasutaja näeb kõigis
olekus portse, kuid avada saab ainult Kinnitatud ja Tagasilükatud olekus portse (nende portsude tehingutele
on lisatud veakoodid ja märkused).
Portsude tabel on sorteeritav. Töötab ka portsu oleku filter.
Kinnitatud portsu korral kuvatakse portsu vaates portsu üldandmed, käibemaksu eristuse tabel ning
tehingute nimekiri.
Tehingute tabelis iga tehingu juures on märgitud tehingu kuupäev, kliendi isikukood ja nimi, ISO grupi
kood, tehingu olemus, abivahendi maksumus, riigi ja isiku osad, märkus tehingu kohta (kui olemas) ning
tehingu originaalreanumber imporditud failis.
Reanumbri näitamine on abiks siis, kui imporditud fail vigade tõttu oli jagatud kaheks: portsuks, mis on
15/56
AVE 2.0 20.02.2017
kinnitatud (sees korras tehingud), ning portsuks, mis on tagasilükatud (sees valed tehingud). Vt Tehingu
õigsuse kontroll.
Tagasilükatud portsu korral kuvatakse portsu üldandmed ning tehingute nimekiri.
Tehingute tabelis iga tehingu juures on märgitud tehingu kuupäev, kliendi isikukood ja nimi, ISO grupi
kood, tehingu olemus, abivahendi maksumus, riigi ja isiku osad, veakood ja selle kirjeldus (põhjus, miks
tehing on vale), tehingu märkus (kui olemas) ning tehingu originaalreanumber imporditud failis.
Reanumbri näitamine on abiks siis, kui imporditud fail vigade tõttu oli jagatud kaheks: portsuks, mis on
kinnitatud (sees korras tehingud), ning portsuks, mis on tagasilükatud (sees valed tehingud). Vt Tehingu
õigsuse kontroll.
16/56
AVE 2.0 20.02.2017
6.2. Surmade saamise võimalus
Menüüst valides Surnute fail, avaneb faili allalaadimise vaade.
Alla laetakse CSV fail, kus on selle kasutaja viimase 4 kuu kõigis olekus portsudes leiduvad surnute isikute
isikukoodid ja surmakuupäevad. Viimase 4 kuu sisse võetakse ka praegune kuu. Nt augustil saab kätte
augusti, juuli, juuni ja mai portsudes leitud surnud.
Samuti on näha viimase allalaadimise hetk, mis aitab orienteeruda, kas ja millal on surnuid saaadud.
Faili saab allalaadida korduvalt.
NB! Kui ettevõttel on mitu esindajat, kes laevad tehingute failid AVE-sse, siis igaüks nendest peaks alla
laadima surnute failid eraldi, et ettevõte saaks surnuid kõikidest 4 kuu portsudest.
17/56
AVE 2.0 20.02.2017
7. AMETNIKU VAADE: ISIKUD
Isikuid saab otsida, näha, lisada ja muuta: Nõunik, Peaspetsialist, Spetsialist ja Klienditeenindaja.
7.1. Isikute otsimine
Isikuid saab otsida isikukoodi järgi. Tuleb sisestada otsingu lahtrisse isikukood ja vajutada [Otsi].
Võimalike segaduste vältimiseks aktsepteeritakse isikukoode, milledes:
- isikukoodi kontrollsumma on õige
- isiku sünnikuupäev on minevikus (eilne kuupäev või varasem)
- isik on sündinud 20. sajandil või hiljem
Isikut ei saa registreerida abivajajaks, kui:
- isik on surnud (otsimisel tuleb teade, et isik on surnud)
- isikukood on vigane (vt ülaltoodud reeglid)
Kui isikut andmebaasist ei leita, avaneb võimalus isikut lisada ehk ilmub nupp [Registreeri isik abivajajaks].
Vt IAK-i loomine
Isikut saab lisada ka tehingu menetlemisel. Kui isikut pole andmebaasis olemas, tehingu menetlemisel tekib
nupp [Loo IAK]. Tehingu menetlemise ajal on võimalik lisada ka surnud isikut (juhtum, kus müügitehingu
ajal oli isik elus, aga tehingu menetlemise ajal enam mitte). Vt Tehingu menetlemine
7.2. IAK-i loomine (isiku lisamine ehk abivajajaks registreerimine)
Uue IAK-i loomise vaates kuvatakse erilisi ISO koode.
Need on klienditeenindaja jaoks. Kui kliendile väljastatud arstitõendil (mille paberikuju klienditeenindaja
18/56
AVE 2.0 20.02.2017
tudeerib) on märgitud üks lisamise vaates väljatoodud ISO gruppidest, siis on vaja klient suunata
erimetetluse taotluse tegemisele. Samas, süsteem ei saa seda kuidagi teada, mis on arstitõendile kirjutatud ja
seega ei ole mingeid füüsilisi isiku lisamise takistusi. Veelgi enam – kui erimenetlus on saanud positiivse
otsuse (paberil), siis tulebki isik sellesama vaate ja sellesama nimekirja juures ikkagi sisse kanda.
Siis tuleb täita isikuandmete vorm:
Sisestatud isikukoodist arvutatakse isiku
vanusegrupp. Vanaduspensioniealiseks loetakse isikud alates 63. eluaastast. Lapseks loetakse isikud
vanusega alla 18 aasta (kuni 17 kaasa arvatud).
Väljastamise ja Kehtivuse viimane kuupäev ei ole täitmiseks kohustuslikud, kuna vanasti maakonnas IAK-e
välja andes olid need puudu. Siiski, täitsa uute klientide registreerimisel tuleks need väljad täita vastavalt
kehtivatele reeglitele.
Kui ankeet täidetud ja salvestatud, avaneb paremal võimalus isikule lisada õigustatusi. Vt Õigustatuse
lisamine
Kui andmed sisestatud ja õigustatused lisatud, tuleb salvestada, et saaks õigustatuseid lisada.
Pärast salvestamist Isikuandmete vaates olevasse tabelisse ilmub Vanusegrupi rida, kus on kirjas isiku
vanuse grupp, isiku sünnikuupäev ja sulgudes isiku vanus. Kui isikul on lisatud õigustatusi, Isikuandmete
vaates olevasse tabelisse ilmub Õigustatuse rida, kus on nimetatud kõik isiku õigustatused, mis on tal
olemas olnud läbi aegade. Selleks, et teada saada, kas need õigustatused kehtivad või mitte, tuleb minna
muutmise vaatesse (nupp [Muuda andmed]).
IAK-i kustutada ei saa. Küll aga saab muuta andmeid.
Kui isik sureb ja teave tema surmast jõuab AVE-sse (vt Surnute import), siis Isikuandmete vaates Märkuste
lahtrisse ilmub suures punases kirjas teade: „NB! Isik on surnud, surmakuupäev: pp.kk.aaaa”.
NB! Kui AVE saab teadlikuks isiku surmast, siis paneb ta automaatselt kehtiva IAK-i lõpukuupäevaks isiku
surma kuupäeva.
19/56
AVE 2.0 20.02.2017
Kui isik on surnud, saab muuta tema andmeid, kuid IAK-i või õigustatuse kehtivuse viimane kuupäev ei tohi
olla suurem kui surmakuupäev.
7.2.1. Õigustatuse lisamine
Õigustatus tuleb lisada õige pealkirja alla. Hetkel on näha 7 erinevat õigustatuse liiki:
1) Osaline/puuduv töövõime
2) Töövõimetus alates 40%
3) Puue
4) Õppes
5) Silmaproteesi vajadus
6) Rinnaproteesi vajadus
7) Kuulmisabivahendi vajadus
Neist esimest kolme tõlgendatakse statistilistes aruannetes puude olemasoluna.
Kolm viimast on lisaõigustatused. Igale neist vastavad konkreetsed avatud ISO koodid 1:
06.30.18 rinnaprotees
06.30.21 silmaprotees
Kuulmisabivahendid:
22.06.06 kommunikatsioonivõimendid
22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak
22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.21.01 sisekõrva implantaadi kõneprotsessor
22.06.21.02 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor
22.06.21.03 varuosad
22.06.21.04 hooldusremont
Õigustatuse lisamise vormil tuleb sisestada õigustatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev (mõlemad on
kohustuslikud) ning vajutada nupule [Salvesta].
Kui õigustatuse kehtivuse kuupäevad salvestatud, ilmub õigustatuse grupi alla tabel, kus on kirjas
õigustatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäevad. Täna kehtiva õigustatuse alguskuupäev kuvatakse paksus
kirjas.
Lisatud õigustatust saab muuta (nupp [Muuda]) või kustutada (nupp [Kustuta]). Samuti saab lisada uut
õigustatust (nupp [Lisa]) – ühte liiki õigustatusi saab ajas olla mitu.
1 Avatud ISO koodid on: rinnaproteesid, silmaproteesid ja kuulmisaparaadid.
20/56
AVE 2.0 20.02.2017
Kui isik on surnud, saab muuta õigustatuse kehtivust. Kuid kehtivuse viimane kuupäev ei tohi olla suurem
kui surmakuupäev.
NB! Kui AVE saab teadlikuks isiku surmast, siis paneb ta automaatselt kõigi kehtivate õigustatuste
lõpukuupäevaks surma kuupäeva.
7.3. Erimenetluste tabel Isiku vaates
Lisaks isikuandmetele Isiku vaates kuvatakse ka isiku erimenetlusi (uuemad eespool). Saab näha, millised
erimenetlused isikul olemas, kas nad on kehtivad ja mis on nende andmed. See tabel on ainkult infoks.
Erimenetlusi lisada, muuta, või konkreetset erimenetlust vaadata saab Erimenetluste vaates ainult vastavate
õigustega kasutaja. Vt Ametniku vaade: Erimenetlused
NB! Suletud erimenetlust eristatakse lilla taustaga. Suletud erimenetlus ei kehti!
7.4. Tehingute tabel Isiku vaates
Isikuandmete vaates kuvatakse ka isiku tehtud tehinguid. Tehinguid saab filtreerida ajavahemiku,
koguhinna, asutuse, ISO koodi, SKA maksumuse ning oleku järgi. Vaikimisi näidatakse 6 kuu tehinguid,
mis on korras.
21/56
AVE 2.0 20.02.2017
Tehingud saab välja trükkida IAK-i duplikaadi jaoks, selleks on nupp [PDF (Tehingud duplikaadile)] (vt
pilti). Välja trükitakse kõik andmebaasis olevad korras tehingud. Väljatrükis on isikukood, trükkimise
kuupäev, lehekülgede arv, tehingu kuupäev, olemus (müük või üür), ISO kood, abivahend, kogus, koguhind
(€), isiku osa (€), riigi osa (€) ja asutus. Tehingute andmed on väljatrükis sorteeritud kuupäeva, ISO koodi,
abivahendi nime, koguse ja koguhinna järgi. Kui isikul tehingud puuduvad, siis välja trükitakse leht vastava
infoga: isikukood, trükkimise kuupäev, lehekülgede arv. Tehingute tabel jääb tühjaks.
22/56
AVE 2.0 20.02.2017
8. AMETNIKU VAADE: ASUTUSED
Asutuste lepinguid saab hallata Peaspetsialist ja Spetsialist. Asutuse andmeid saab vaadata Nõunik,
Peaspetsialist ja Spetsialist.
8.1. Asutuse andmede vaatamine
Asutuse andmete vaatamiseks peab valima asutuse ripploendist, kus on kirjas lepinguliste asutuste nimed ja
registrinumbrid.
8.2. Tehingute koond asutuse vaates
Asutuse vaates kuvatakse üldandmed ja asutuse tehingute kood, mis aastal ja kui palju konkreetse ISO grupi
abivahendeid müüdi või üüriti ning mis on nende tehingute riigipoolne summa. Tehinguid koondis saab
filtreerida ajavahemiku ja ISO grupi järgi. Selleks tuleb valida ajavahemik või ISO kood või mõlemad ja
vajutada [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse eelmise kuu kinnitatud tehinguid.
8.3. Asutuse lisamine
Uut asutust saab lisada vajutades nupule [Lisa
leping]. Lisamiseks tuleb täita andmete vorm.
Asutuse nimi ja registrinumber ning lepingu
alguskuupäev on täitmiseks kohustuslikud väljad.
Ülakoma asutuse nimes ei ole lubatud - ülakomaga
asutuse nime ei saa sisestada.
23/56
AVE 2.0 20.02.2017
9. AMETNIKU VAADE: PORTSUD
Portse saab vaadata ning tehinguid menetleda Peaspetsialist ja Spetsialist.
9.1. Tehingute portsud
Tehingute portsude vaates kuvatakse austuste poolt saadetud tehingute failid. Ports on nagu kuuaruanne,
kuid asutus võib saata ühes kuus mitu portsu, mis kokku moodustavad aruande. Portsusid saab filtreerida
asustuse, ajavahemiku ja oleku järgi.
Kui asutus saadab kogemata 2 või rohkem samasugust faili, saab neid tühistada kui korduvaid. Selleks on
nupp [Tühista kui korduv]. Tühistamiseks tuleb sisestada tühistamise põhjus. Kui ports on tühistatud,
saadetakse asutusele faili importimisel toodud e-mailile vastav teade (sh põhjus). Vt E-mailide saatmine,
Kui tehingute fail on tühistatud. Tühistamised tuleks asutustega läbi rääkida ja üldjuhul peakski initsiatiiv
selleks tegevuseks tulema asutuse poolelt.
9.2. Ühe portsu vaade
Portsu vaatamiseks ja muudeks tegevusteks temaga tuleb vajutada portsu juures olevale nupule [Ava]. Ühe
portsu vaates kuvatakse portsu üldandmed ja tehingute indeks.
Üldandmete hulgas kuvatakse portsu number, impordi hetk, impordi kuu, tehingute arv, riigi summa,
importija (asutus ja importija e-mail ning isikukood), menetluse olek ja importimise märkus (sisestatud
importija poolt tehingute faili importimisel). Kui ports on tühistatud, siis kuvatakse ka portsu tühistamise
põhjus.
Tehingute indeksi vaade on kokkuvõte selle portsu erinevates olekutes olevatest tehingutest grupeerituna
ISO koodide kaupa. Iga ISO koodi taga on arvud vastavalt tehingute staatustele ja need arvud on lingid.
24/56
AVE 2.0 20.02.2017
Klikkides arvu peale saab vaatesse, mis on limiteeritud ridadega, mis vastavad indeksi lahtrile, kust tuldi.
Tehingute staatused on järgmised:
Korras – kindlalt otsustatud, et tehing on korras
Pigem korras – tehing on automaatselt või menetleja arvates korras, kuid ei ole kindalt otsustatud
Määramata – tehing ei ole kontrollitud või vajab kontrollimist
Pigem vale – tehing on automaatselt või menetleja arvates vale, kuid ei ole kindalt otsustatud
Vale – kindlalt otsustatud, et tehing on vale
Tegevusvõimalused portsus sõltuvad selle olekust.
Kui olek on Ootel. Portsu saab tühistada (nupp [Tühista], tühistamisel tuleb sisestada tühistamise põhjus)
või võtta menetlusse (nupp [Alusta menetlust]). Vt Tehingu menetlemine
Kui olek on Menetluses. Portsu saab tühistada. Tehinguid saab kontrollida automaatselt (nupp [Teosta
automaatkontroll]) ja kui kõik tehingud on üle kontrollitud ning kindalt määratud õigeks või valeks, siis
tuleb lõpetada kontroll (nupp [Lõpeta kontroll]). Vt Tehingu menetlemine
Kui olek on Tühistatud (käsitsi). Tabelis kuvatakse portsus olevaid tehinguid. Portsu ja selle tehinguid
saab ainult vaadata, ei muuta, ega kontrollida ei saa.
Kui olek on Tühistatud (automatselt). Tabel on tühi, sest portsus olnud tehingud on kontrolli lõpus
jagatud kaheks: tehinguteks, mis on korras, ning tehinguteks, mis on valed. Nendest on loodud 2 eraldi
portsu: ports -a (kinnitatud) ja ports -b (tagasilükatud). Originaalports seega jääb tühjaks ja portsu number
saab sufiksi -x. Vt Tehingu õigsuse kontroll
Kui olek on Kinnitatud. Tabelis kuvatakse portsus olevaid tehinguid, mis on korras. Need on läbinud
kontrolli ning kinnitatud. Portsu number võib olla sufiksiga -a, mis näitab, et portsus on õiged (korras)
25/56
AVE 2.0 20.02.2017
tehingud, mis originaalportsust võetud ning esinevad eraldi portsuna. Kinnitatud portsu ja selle tehinguid
saab ainult vaadata, ei muuta, ega kontrollida ei saa.
Kui olek on Tagasilükatud. Tabelis kuvatakse portsus olevaid tehinguid, mis on valed ja seetõttu kontrolli
lõpetamise käigus tagasilükatud. Portsu number on sufiksiga -b, mis näitab, et portsus on valed tehingud,
mis originaalportsust võetud ning esinevad eraldi portsuna. Tagasilükatud portsu ja selle tehinguid saab
ainult vaadata, ei muuta, ega kontrollida ei saa.
9.3. Tehingute menetlemine
Tehingute menetlemise protsess koosneb 4 osast, mis on:
- Menetluse alustamine
- Automaatkontroll
- Otsustamine, kas tehing on Korras või Vale
- Kontrolli lõpetamine
9.3.1. Menetluse alustamine
Menetluse alustamiseks tuleb ootel portsu vaates vajutada nupule [Alusta menetlust]. Sellele vajutamisel
muutub portsu olek Ootel olekuks Menetluses ning tehingute vaates ilmuvad menetlemise nupud.
Kui menetlus alustatud, siis kõik selle portsutehingud on Määramata olekus. Kontrollida, kas tehingud on
õiged või valed, saab kõiki korraga automatselt (selleks on nupp [Teosta automaatkontroll]).
9.3.2. Automaatkontroll
Automaatkontroll tehakse nupu [Teosta automaatkontroll] vajutamisega. Pärast automaatkontrolli
filtreeritakse tehingud ISO koodide kaupa Korras ja Pigem vale tehinguteks. Siis tuleb minna filtreeritud
tehingute vaatesse (vajutada vastava olekuga tehingute numbrile), kus saab vaadata tehingud üle ja
otsustada, kas need on korras või valed. Vt Portsu filtreeritud tehingute nimekiri
NB! Automaatkontroll kontrollib vaid kollases alas olevaid tehinguid (ehk Pigem korras, Määramata ja
Pigem vale olekus tehinguid). Kui tehingud on otsustatud ehk olekus Korras ja Vale, siis automaatkontroll
neid ei muuda. Kui tekkib vajadus terve portsu uuesti automaatselt üle kontrollida, tuleb kõik selle portsu
tehingud muuta Määramata, pigem Korras või Pigem vale tehinguteks ja teostada uuesti automaatkontroll.
9.3.3. Otsustamine, kas tehing on Korras või Vale
Automaatkontrolli läbinud tehingud on Korras või Pigem vale olekus. Selleks, et kontrolli saaks lõpetada,
tuleb valed tehingud üle vaadata ja kinnitada, kas need on Korras või Valed. Kõige muvagam on seda teha
filtreeritud tehingute vaates. Vt Portsu filtreeritud tehingute nimekiri
9.3.3.1. Portsu filtreeritud tehingute nimekiri
Selles vaates kuvatakse tabelina portsu ühe ISO koodi vastava olekuga tehinguid. Tehingute menetlemiseks
on välja mõeldud kahte sorti nupud: ühe tehingu menetlemise nupud (iga tehingu juures) ja masstegevuse
nupud (tehingute tabeli kohal).
26/56
AVE 2.0 20.02.2017
9.3.3.1.1. Ühe tehingu menetlemine
Iga Pigem korras, pigem vale või Määramata olekus tehingu juures on 4 nuppu: [Info], [Märkus], [Korras]
ja [Vale].
Info. Selles vaates näeb tehingu infot, arvutuskäiku ja varasemaid sama ISO koodiga tehinguid.
Tehingu info tabelis kuvatakse:
Tehingu andmeid
Tehingukuupäev
Olek
Viga ja selle kirjeldus
Olemus
Individuaalsus
Abivahend
Kogus
Maksumus
Riigi ja isiku osa
Märge, kas tehing on tehtud erimenetluse
otsuse alusel (kui see on tehingu juures
märgitud)
Abivahendi tagastamise kuupäev
(üüritehingu korral)
Märkus
Isiku andmeid
Isiku nimi
Isikukood, sünnikuupäev, vanus
Surmakuupäev (kui olemas)
Omavalitsusüksus (kood)
E-post
Telefoninumber
Tööhõive staatus
Märge, kas isik on kodutu või
eluasemeturult tõrjutu
Märge, kas isik õpib või osaleb kursustel
Õigustatused
27/56
AVE 2.0 20.02.2017
Vastava aasta2 ISO koodi andmeid
Minimaalne omaosalus
Piirmäär
Lapse piirmäär
Individuaalne piirmäär
Piirhind
Limiidiperiood
Limiit
Laste eraldi limiit
ISO grupi andmeid näidatakse tähisega M
või Ü. M tähistab andmeid müügi korral, Ü
tähistab andmeid üüri korral.
Kui toetatakse Müüki või Üüri, siis näidatakse välja ainult Müügi või Üüri andmed. Kui toetatakse
mõlemat, näidatakse välja mõlemad. Kui ei toetata, siis ka andmeid ei näidata.
Kui on, siis ka Kehtiva erimenetluse
andmed
Algus- ja lõppukuupäev
Minimaalne omaosalus
Piirmäär
Piirhind
Limiidiperiood
Limiit
Piirhinda näidatakse tähisega M või Ü,
vastavalt sellele, mis piirhind (müügi
või üüri oma) on lisatud erimenetluse
otsuse juures.
Kui lisatud on müügi piirhind, siis infos näidatakse välja piirhinda tähisega M, kui lisatud on üüri piirhind,
siis piirhinna tähis on Ü.
Varasemate tehingute tabel
sõltub ISO grupist, mille alt on
tehing tehtud.
Kogusepõhise ISO grupi korral
näidatakse selle isiku antud ISO
grupi kinnitatud tehinguid (tehingu kuupäev, abivahendi tagastamise kuupäev, abivahendi müünud/üürinud
asutus, kogus, olemus, olek ja veakood), mis on tehtud 4 kuu jooksul.
Summapõhise ISO grupi korral näidatakse selle isiku antud ISO grupi kinnitatud tehinguid (tehingu
kuupäev, abivahendi müünud asutus, riigi osa, olemus, olek ja veakood), mis on tehtud antud perioodil.
2 Lähtutakse tehingu kuupäeva aastast.
28/56
AVE 2.0 20.02.2017
Nii koguse- kui Summapõhise ISO grupi korral tehing, mida praegu vaadatakse on välja toodud paksema
kirjaga. Kui Infonupp sai vajutatud tehingu korral, kus olek oli Pigem korras, Vale, Pigem vale või
Määramata, näidatakse ka seda tehingut. Selle isiku teisi „valesid” ei näidata.
Kogusepõhise ISO grupi korral näidatakse
infos Arvutuskäigu tabelit, kus kuvatakse
samm sammul, kuidas leitakse riigi ja isiku
osa kogumaksumusest, mida näidatakse
lõpptulemusena (kaks viimast rida).
Kursoriga minnes paksult trükitud numbri
peale saab teada, mis summaga tegu on.
Summapõhise ISO grupi korral näidatakse infos Riigi poolt lubatud summa tabelit, kus kuvatakse
tehingu õigsuse kontrollimisel kasutatud andmeid: limiidiperioodi, piirmäära, piirhinda, riigi osa, kasutatud
summat, jääk peale seda tehingut.
Limiidiperiood leitakse kas ISO grupi juurest või erimenetluse
otsuse pealt.
Piirmäära leidmisel arvestatakse isikul kehtivate õigustatustega
(kas on laps, kas on puudega laps, kas on tööealine, kellel on
õigustatus, kas on puudega noor tööealine (alla 26 a.), kes on õppes,
kas on pensioniealine jne).
Piirhind leitakse ISO grupi juurest või erimenetluse otsuse pealt.
Riigi osa arvutatakse välja (Piirhind * (100 – Piirmäär) / 100). See
29/56
AVE 2.0 20.02.2017
on summa, mida riik tagab sellele isikule antud perioodil selle ISO grupi kohta.
Kasutatud summa lahtris näidatakse lubatust kasutatud summat. Näidatakse Riigi osa, millest on lahutatud
varem kasutatud riigipoolne summa.
Jääk peale seda tehingut lahtris näidatakse Riigi osa, millest on lahutatud varem kasutatud riigipoolne
summa ja selle tehingu riigipoolne summa.
NB! Kui tehing on vigane, siis Jääk peale seda tehingut lahtris näidatakse Riigi osa, millest on lahutatud
varem kasutatud riigipoolne summa. Antud tehingut arvesse ei võeta, kuna ka teiste tehingute juures seda ei
kasutata.
Info vaates saab samuti teha otsustuseid tehingu kohta (olemas menetlemise nupud, vt allpool ). Vajadusel
saab vaadata isiku IAK-i (nupp [Vaata IAK]) või lisada IAK-i, kui isikul see puudub (nupp [Loo IAK]) ja
kontrollida tehing üle (nupp [Kontrolli tehing uuesti]).
Vaata IAK. Seda nuppu kuvatakse siis, kui isik on andmebaasis olemas. Nupp viib Isikuandmete vaatesse,
kust saab kontrollida ja veenduda, kas isikul on kehtivaid õigustatusi, kas IAK kehtib jne.
Loo IAK. Seda nuppu kuvatakse siis, kui isikut andmebaasis pole. Nupp viib IAK-i ehk Isiku lisamise
vaatesse, kus saab isikut abivajajaks registreerida.
NB! Isikut saab registreerida abivajajaks ka siis, kui ta on surnud (info surma kohta on AVE-sse jõudnud, vt
Surnute import). Kuid sel juhul isiku IAK-i ja õigustatuste lõppkuupäevaks on isiku surmakuupäev.
Kontrolli. See nupp kontrollib tehingu üle, kas see on õige. Pärast AVE-s olevate andmete muutmist (nt
loodi isikule IAK, lisati õigustatus või erimenetluse otsus, muudeti kehtivuse kuupäevad, muudeti ISO
koodi andmed vms) ei kontrollita automaatselt tehingu õigsust. Kui on tehtud mõni muudatus andmetes, siis
on vaja tehing üle kontrollida ehk vajutada nupule [Kontrolli]. Kontrollimise käigus võib muutuda tehingu
olek. Sel juhul seda tehingut tuleks otsida vastava olekuga tehingute nimekirjast.
Korras. Kui automaatselt kontrollitud või ülekontrollitud tehingu tulemus on Pigem korras, Määramata,
Pigem vale või Vale, siis nupu [Korras] abil tehing kinnitatakse ning see saab olekuks Korras. Kahe viimase
korral seda siis juhul, kui kasutajal on teada rohkem infot kui süsteemil.
Pigem korras. Kui automaatselt kontrollitud või ülekontrollitud tehingu tulemus on Korras, Määramata,
Pigem vale või Vale, siis nupu [Pigem korras] abil saab seda märkida Pigem korras olevaks. Pigem korras
olekuga tehing ei ole otsustatud, kui portsus on selliseid tehinguid, ei saa portsu kontrolli lõpetada.
Määramata. Kui automaatselt kontrollitud või ülekontrollitud tehingu tulemus on Korras, Pigem korras,
Pigem vale või Vale, siis nupu [Määramata] abil saab seda märkida Määramata tehinguks. Määramata tehing
on selline, mille üle ei ole otsustatud, kas see on õige või vale, selline tehing vajab veel ülevaatamist.
Määramata tehing ei ole otsustatud, kui portsus on selliseid tehinguid, ei saa portsu kontrolli lõpetada.
30/56
AVE 2.0 20.02.2017
Pigem vale. Kui automaatselt kontrollitud või ülekontrollitud tehingu tulemus on Korras, Pigem korras,
Määramata või Vale, siis nupu [Pigem vale] abil saab seda märkida Pigem vale olekuga tehinguks. Pigem
vale olekuga tehing ei ole otsustatud, kui portsus on selliseid tehinguid, ei saa portsu kontrolli lõpetada.
Vale. Kui automaatselt kontrollitud või ülekontrollitud tehingu tulemus on Korras, Pigem korras,
Määramata või Pigem vale, siis nupu [Vale] abil tehing kinnitatakse ning see saab olekuks Vale. Kahe
esimese korral seda siis juhul, kui kasutajal on teada rohkem infot kui süsteemil.
Märkus. Kui kasutaja leiab, et on vaja kommenteerida, miks tehing aktsepteeritakse või lükatakse tagasi,
siis saab ta lisada märkust. Nuppu vajutamisele avaneb Märkuse aken, kuhu tuleb sisestada kommentaar või
muuta kommentaar, kui see oli enne olemas, ja vajutada [Salvesta].
Viimati kasutatud (oleku muutmine, märkuse panemine, info vaatamine, IAKi vaatamine/lisamine, tehingu
kontrollimine) reale pannakse kollane taustavärv, et oleks lihtsam järg üles leida.
9.3.3.1.2 Mitme tehingu menetlemine ehk masstegevus
Muuta tehingu olekut või lisada märkust saab mitmele tehingule korraga. Selleks on 6 nuppu filtreeritud
tehingute tabeli kohal: Märgi valitud tehingud kui [Korras], [Pigem korras], [Määramata], [Pigem vale],
[Vale] ja [Lisa kõigile sama märkus].
Märkuse lisamiseks tuleb valida tehingud (panna linnukesed tehingute taha või valida kõik tehingud (nupp
tehingute tabelis [Kõik]) ja vajutada nupule [Lisa kõigile sama märkus]. Avanenud dialoogiaknas
näidatakse, mitmele tehingutele märkus lisatakse. Märkuse lahtrisse tuleb sisesta tekst (nt mis on sarnaste
tehingute tüüpvead), valida märkuse lisamise viis ja vajutada [Salvesta]. Vt Märkuse lisamise viisid
Oleku muutmiseks tuleb valida tehingud (panna linnukesed tehingute taha või valida kõik tehingud (nupp
tehingute tabelis [Kõik]) ja vajutada sobiva oleku nupule. Avaneb dialoogiaken, kus on kirjas, mitmele
tehingule mis olek määratakse.
31/56
AVE 2.0 20.02.2017
Koos oleku muutmisega võib lisada tehingutele märkust. Märkuse lisamiseks tuleb sisestada märkuse tekst
(nt mis on sarnaste tehingute tüüpvead), valida märkuse lisamise viis ja vajutada [Kinnita]. Kui märkust
lisada ei soovi, tuleb jätta märkuse lahter tühjaks.
Märkuse lisamise viisid on järgmised:
- Lisa see märkus olemasoleva märkuse lõppu
Lisatakse märkused tehingutele, kus märkused juba olemas ja kus märkuseid pole.
- Lisa see märkus kõigile märkuseks (tühistab olemasoleva märkuse)
Lisatakse märkused, kui tehingutel märkusi pole, ja kustutatakse märkuseid, kui need on
olemas.
- Lisa see märkus neile, kus pole märkust
Lisatakse märkused ainult tehingutele, kus pole märkuseid. Kui märkused on olemas, siis neid ei
muudeta ega kustutata.
- Asenda märkus neil, kus on märkus olemas
Asendatakse ainult olemasolevad märkused ära. Kui märkuseid pole, siis uusi märkuseid ei
lisata.
- Ära muuda märkuseid
Jäetakse olemasolevad märkused nii nagu need on.
NB! Kui tehingute olek on muudetud, sattuvad tehingud vastava oleku filtreeritud tehingute nimekirja ja
edaspidi on leitavad uue oleku järgi.
9.3.3.2. Tehingu õigsuse kontroll
Nupu [Teosta automaatkontroll] või [Kontrolli] vajutamisel, kontrollitakse, kas tehing(ud) on õige(d).
Kontrollimisel võetakse ISO grupi andmeid kõigepealt isikuga seotud kehtivast erimenetlusest. Kui selliseid
erimenetlusi pole, siis võrdlusandmeteks võetakse vastava aasta ISO grupi juures määratud andmed
(lähtutakse tehingu kuupäeva aastast). Samuti kontrollitakse isiku õigustatused.
32/56
AVE 2.0 20.02.2017
Tehingu õigsuse kontrollimisel arvestatakse sellega, kas ISO grupp, mille alt tehing tehti, on Koguse- või
Summapõhine.
Kogusepõhised ISO grupid on need, kus ühikuks on tükk, paar, pakk.
Summapõhised ISO grupid on need, kus ühikuks on summa või milliliiter:
summa ml
06.00.01 - proteeside ja ortooside hooldus (remont) 09.21.06 - nahapesemisvahendid
12.24.00 - muud ratastooli varuosad 09.21.09 - desifektandid
22.06.21.03 - varuosad 09.21.18 - nahakaitsevahendid
22.06.21.04 - hooldusremont
22.12.12 - punktkirjavarustus
Summapõhiste ISO gruppide tehingu õigsuse kontrollimisel:
- arvestatakse limiidi perioodiga;
- arvestatakse selles perioodis kõigi varasemate korras tehingute kasutatud ehk riigipoolse summaga;
- kontrollitakse, et riigi summa kooku ei ületaks lubatut summat, mis tuleneb abivahendi piirhinnast ja isiku
piirmäärast.
Tehing loetakse õigeks (olek Pigem korras), kui:
- isikul on kehtiv IAK
- isikul on kehtiv õigustatus (õigustatuseks on ka kuuluvus gruppi „Laps kuni 18 a.” või
„Vanaduspensioniealine”)
- ISO grupp on SKA loendis
- ISO grupp on toetatud
- isiku limiit pole täis
- SKA summa on õige (sõltub piirmäärast, isiku minimaalsest omaosalusest)
Kogusepõhise ISO grupi korral arvestus käib limiidiperioodi kohta esimesest tehingust alates. Näiteks kui
limiidiperiood on 1 aasta, siis järgmine limiidiperiood algab 365/366 päeva pärast esimesest tehingust
alates.
Summapõhise ISO grupi korral limiidiperioodiks on kalendriaasta või kalendriku.
Õigustatuse kontrollis tuvastatud vead:
2.01 - korras (automaatselt) (tähendab, et tehing on õige)
3.20 - isik on surnud
3.21 - isik pole abivajaja (IAK ei kehti või isikut pole andmebaasis)
3.22 - ISO kood vale (puudub SKA loendis)
3.23 - ISO kood pole toetatud
3.24 - ISO kood pole toetatud selle tehingu jaoks (nt toetatakse müüki, aga abivahend on üüritud ja
puudub erimenetluse otsus)
3.25 - isikul puudub õigustatus (õigustatusi pole või need ei kehti)
3.27 - isik ületab limiiti varasemate perioodide osas
3.29 - SKA summa liiga suur (nt kui valesti arvestatud piirmäär, individuaalse abivahendi ostmise
korral puudub seerianumber jne)
33/56
AVE 2.0 20.02.2017
9.3.3.2.1. Erinevad juhud
Üüritehing peale isiku surma.
Kui tegemist on üüritehinguga ja isik on surnud enne tehingu kuupäeva, loetakse tehing õigeks kuni 31
päeva pärast isiku surma (surmakuupäev + 31 p).
ISO kood, mille kohta on lubatud kaks erinevat piirhinda.
Kui tegemist on ISO koodiga, mille alt saab teostada tehinguid kahe erineva summaga, siis piirhinnaks on
alati määratud väiksem summa ning selles grupis usaldatakse müüjalt saadud andmeid (pandud usaldamise
linnuke). Tehingu õigsuse kontrollimisel menetlejal tuleb üle kontrollida, kas isikul on õigus sellise
summaga abivahendit soetada või teenust saada ning vajadusel märkida tehing käsitsi õigeks (Korras
olevaks). Vt Usaldamine, Tehingute menetlemine
ISO koodid, mille alt saab teostada kahe erineva summaga tehinguid:
22.39.00 – tarkvara uuendust arvuti ekraanisuurendustarkvarale (väärtuses 410 €) või arvuti
ekraanilugemise tarkvarale (väärtuses 650 €).
22.06.21.04 – hooldusremont sisekõrva implantaadi kõneprotsessorile (väärtuses 450 €) või
luukuulmisimplantaadi kõneprotsessorile (väärtuses 570 €).
ISO kood, mille kohta on lubatud kaks erinevat piirmäära.
Kui tegemist on ISO koodiga, mille alt saab teostada tehinguid kahe erineva piirmääraga siis
vaikeväärtuseks on alati määratud väiksem piirmäär. Näiteks kuulmisabivahendite grupi puhul, kus kuni 18-
aastase isiku piirmäär sõltub kuulmislanguse tasemest. Tehingu õigsuse kontrollimisel menetlejal tuleb üle
kontrollida, kas isikul on õigus sellise piirmääraga abivahendit soetada või teenust saada ning vajadusel
märkida tehing käsitsi õigeks (Korras olevaks). Vt Tehingute menetlemine
ISO koodid, mille alt saab teostada erineva piirmääraga tehinguid:
22.06.06 kommunikatsioonivõimendid
22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak
22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.21.01 sisekõrva implantaadi kõneprotsessor
22.06.21.02 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor
22.06.21.03 varuosad
22.06.21.04 hooldusremont
Isiku õigustatused. Silmaproteesi, rinnaproteesi ja kuulmisabivahendi vajadused.
Isik, kellel pole tuvastatud nö standardne puue/töövõime kaotus, tohib osta neid avatud ISO koodidega 3
abivahendeid riigi soodustusega, kui tal on vastav õigustatus lisatud. Kui vastavat õigustatust pole ja pole ka
puuet ega erimenetluse otsust, siis riigi soodustusega osta ei tohi (tehing on automaatselt vigane).
Kui isikul on tuvastatud mõni puue/töövõime kaotus, siis ta ei vaja eraldi õigustatust avatud ISO koodiga
AV ostmiseks.
3 Avatud ISO koodid on: rinnaproteesid, silmaproteesid ja kuulmisaparaadid.
34/56
AVE 2.0 20.02.2017
Kuni 18-aastased lapsed ja vanaduspensioniealised (al 63 eluaastast) on õigustatud isikud, nad ei vaja eraldi
õigustatust, et soetada riigi poolt toetatavat abivahendid. Tuleb pidada meeles, et puudeta lapse piirmäär on
50%, puudega lapse piirmäär on 90%. Sellega programm arvestab tehingute õigsuse kontrollimisel.
Avatud ISO koodid:
06.30.18 rinnaprotees
06.30.21 silmaprotees
Kuulmisabivahendid:
22.06.06 kommunikatsioonivõimendid
22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.12.04 kuuldeaparaadi individuaalne otsak
22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I
22.06.15.02 kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II
22.06.21.01 sisekõrva implantaadi kõneprotsessor
22.06.21.02 luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor
22.06.21.03 varuosad
22.06.21.04 hooldusremont
9.3.4. Kontrolli lõpetamine
Tehingute menetlemine lõpeb portsu kontrolli lõpetamisega. Kontrolli saab lõpetada siis, kui kõik portsu
tehingud on kontrollitud ja üle vaadatud ehk otsustatud (olekus Korras ja Vale). Ilmub nupp [Lõpeta
kontroll], mille vajutamisel kontrollitakse, kas portsus on vigaseid tehinguid.
Kui on vigaseid tehinguid (kasvõi üks), siis jaotatakse ports Korras (-a) ja Vigane (-b) portsuks ning
originaalports ise saab suffiksi -x. Kui vigaseid tehinguid pole, siis portsu ei jaotata. Pärast jaotamist
määratakse portsudele uued olekud: vigadeta ports - Kinnitatud, vigadega ports - Tagasilükatud, ja kui
toimus jaotamine, siis originaalports - Tühistatud. Kinnitatud ja tagasilükatud portsude kohta saadetakse
selle portsu importijale (importimisel toodud e-mailile) kiri. Vt E-mailide saatmine
35/56
AVE 2.0 20.02.2017
9.4. Kinnitatud portsu tühistamine
Lisatud on kinnitatud portsu tühistamise võimalus (nupp [Tühista] kinnitatud portsu vaates).
Tühistada saab vaid eelmise kuu kinnitatud portse. Nt augustis saab tühistada juulikuu portse.
Tühistamisel on kohustuslik sisestada tühistamise põhjus.
NB! Kuna portsude vaates ei eristata, kas tühistatud on ootel, menetluses või kinnitatud ports, on soovitatav
põhjuse lahtrisse lisada märkus, et tühistatakse kinnitatud ports.
36/56
AVE 2.0 20.02.2017
10. AMETNIKU VAADE: ISO GRUPID
ISO gruppe saab hallata Nõunik ja Peaspetsialist.
ISO gruppide loendis on esialgu need ISO grupid, mis on nimetatud vastava aasta määruses. Teised grupid
(nt erimenetluste jaoks) tuleb sisestada käsitsi enne kui nendega midagi teha saab. ISO gruppide tabelis
näidatakse üldandmeid vastavalt toetamise aastale: ISO kood ja nimi, Riigi toetus, Piirmäär müügi korral,
Piirmäär üüri korral, Müügi ja üüri piirhinnad, Limiit, Soodustuse reegel, Riigi ja ESF eelarved ning nende
staatused (avatud või suletud).
Toetamise veerus näidatakse, kas toetatakse müüki (M), üüri (Ü), müüki ja üüri (M/Ü), ei toetata (-).
Alluvaid omavate ISO gruppide puhul toetamise lahter on tühi.
Kui toeatatakse müüki ja üüri, siis Limiidi veerus näidatakse nende limiite kaldkriipsuga eraldatuna, nt 1/1.
Reegli veerus näidatakse infot, kas tehingu õigsuse kontrollimisel kasutatakse Kogusepõhise või
Summapõhise soodustuse reeglit.
Eelarvete tähis A tähendab, et eelarve on avatud, tähis S tähendab, et eelarve on suletud.
ISO gruppide tabeli saab filtreerida ISO koodi ja nime, SKA liigi ja toetuse, eelarvete staatuse ja toetamise
aasta järgi ning sorteerida tabeli sees (noolekeste abil veeru pealkirja juures).
10.1. ISO grupi lisamine
Uue ISO grupi saab lisada nupu [Lisa] abil. Uus grupp lisatakse käesolevasse aastasse. Soovi korral saab
lisatud gruppi kopeerida eelmisesse või järgmisesse aastasse (vt Aasta lisamine või ISO grupi
kopeerimine järgmisesse aastasse).
Avanenud ISO grupi lisamise vaates tuleb sisestada ISO kood ja nimi ning märkida, kas grupp omab
alluvaid (kokkuvõttev grupp, millel pole eraldi eelarvet ega saa olla tehinguid) või ei oma (piisavalt detailne
grupp, mille abivahenditega tehakse tehinguid ja millel on oma eelarve).
Kui grupp omab alluvaid, siis ISO koodi ning nime väljad on täitmiseks kohustuslikud.
37/56
AVE 2.0 20.02.2017
Kui grupp alluvaid ei oma, siis tuleb täita ISO grupi andmete vorm. Vastavalt sellele, mida toetatakse
(müüki, üüri või müüki ja üüri), on täitmiseks kohustuslikud ISO koodi ja nime, piirmäära, limiidiperiood
ning limiidi väljad (tähistatud tärniga).
ISO kood, ISO nimi, Alluvaid, Oma liigitus, Riigi toetus, Riigi eelarve ja selle olek, ESF eelarve ja selle
olek on ühised andmed.
Teisi ISO grupi andmeid näidatakse kahes veerus Müük ja Üür ning neid saab muuta eraldi.
38/56
AVE 2.0 20.02.2017
ISO kood. Sisestada lubatakse ainult punktidega ISO koode.
Riigi toetus. Ripploendist saab valida, kas toetatakse müüki, üüri, müüki ja üüri või ei toetata.
Kui toetatakse müüki ja üüri korraga, siis tehingu õigsuse kontrollimisel arvestatakse nende limiitidega
eraldi.
ISO grupid, kus toetatakse müüki ja üüri, on järgmised:
09.12.03.01 – tualetitoolid
09.33.03 – vanni- ja dušitoolid
12.06.06 – rulaatorid
ISO grupi muutmise vaates võib olla sisestatud nii Müügi kui Üüri andmed. ISO gruppide tabelis näidatakse
välja kõik sisestatud andmed. Tehingu info vaates kuvatakse ainult neid andmeid, mida toetatakse. Tehingu
õigsuse kontrollimisel kasutatakse andmeid vastavalt tehingu olemusele. Nt kui tegemist on müügi
tehinguga, siis arvestatakse müügi andmetega, kui tegemist on üüri tehinguga, siis arvestatakse üüri
andmetega.
Isiku omaosaluse miinimum. Kui isiku omaosaluse miinimumi lahter jätta tühjaks, siis salvestamisel
pannakse sinna 0 ning menetluses oleva tehingu õigsuse kontrollimisel isiku omaosaluse minimumi ei
nõuta.
Üüri korral minimaalset omaosalust ei ole ega saa sisestada.
Piirmäärad. Piirmääraks on alati täisarv. Kui on sisestatud komaga arv, siis salvestamisel seda
ümardatakse.
Individuaalne piirmäär kehtib individuaalselt valmistatud abivahendi puhul ja ei ole täitmiseks
kohustuslik, kui ei erine tavalisest piirmäärast. Üüri korral seda ei ole ega saa sisestada.
Lapse piirmääraks on alati 50 %. See lahter peab olema alati täidetud.
Puudega lapse piirmääraks on alati 90 %. See lahter peab olema alati täidetud.
Lapse individuaalne piirmäära lahter on mõeldud selleks, et tagada õiget soodustust, kui puudeta lapsele
ostetakse individuaalselt valmistatud abivahend. Avatud ISO koodi 4korral sinna tuleb sisestada
määrusejärgne piirmäär. Kui on otsustatud teisiti, siis seda piirmäära saab alati muuta. Kui Lapse
individuaalse piirmäära lahter on tühi, siis tehingu õigsuse kontrollimisel puudeta lapse korral arvestatakse
lapse piirmääraga, mis on 50%.
Teiste ISO koodide korral lapse individuaalne piirmäära lahter tuleb jätta tühjaks.
NB! Avatud ISO koodi puhul kui ei ole tegemist individuaalse abivahendiga, siis lapse piirmäära lahtrisse
tuleb kirjutada selle abivahendi määrusejärgse piirmäär. Kuna määruse järgselt saab põhineda kahele
punktile, mis paraku üksteisele vastu räägivad, siis on avatud koodide puhul tehtud lahendus isikule
soodsamas suunas. Ehk siis avatud koodi puhul saab puudeta laps soetada abivahendi määrusejärgse
piirmääraga.
4 Avatud ISO koodid on: rinnaproteesid, silmaproteesid ja kuulmisaparaadid.
39/56
AVE 2.0 20.02.2017
Üüri korral lapse individuaalset piirmäära ei ole ega saa sisestada.
Tööealise kuni 26-aastase isiku kohta, kes on õppes ja kel on mõni puue (osaline või puuduv töövõime,
töövõimetus alates 40%, puue), rakendub piirmäär 90%. Seda teab süsteem peast ja see on kasutaja poolt
mittemuudetav.
Vajadusel saab teistsuguse piirmäära määrata erimenetlusega konkreetsele isikule konkreetse ISO grupi
jaoks.
Piirhind. Piirhinnad peavad olema standardsed (kaks kohta peale koma). Individuaalse piirhinna lahtri võib
jätta tühjaks, kui indiv. piirhind ei erine tavalisest. Selleks, et ISO koodide loetelus (ISO haldus) müügi või
üüri piirhinna lahter oleks tühi, ISO grupi muutmisvaates tuleb jätta müügi või üüri piirhinna lahtrid tühjaks.
Üüri korral individuaalset piirhinda ei ole ega saa sisestada.
NB! Kui tegemist on ISO koodiga, mille alt saab teostada tehinguid kahe erineva piirhinnaga, siis
piirhinnaks on määratud väiksem summa ning selles grupis usaldatakse müüjalt saadud andmeid (pandud
usaldamise linnuke). Suurema summa korral tehingu õigsuse kontrollimisel tuleb üle kontrollida, kas isikul
on õigus sellise summaga abivahendit või teenust soetada ning kui jah, märkida tehing käsitsi õigeks. Nt
ISO kood 22.39.00 korral, mille alt saab teostada tarkvara uuendust kas arvuti ekraanisuurendustarkvarale
(väärtuses 410 €) või arvuti ekraanilugemise tarkvarale (väärtuses 650 €). Vt Usaldamine, Tehingute
menetlemine ja Tehingu õigsuse kontroll
Summapõhise ISO grupi korral (kus ühikuks on summa või milliliiter) piirhinnaks on kogusumma.
Riigipoolse osaluse summa arvutatakse tehingu õigsuse kontrollimisel iga isiku juures eraldi, kuna see
sõltub isiku õigustatustest.
Erandiks on ISO grupp 22.06.21.04. Kuna ühe grupi kohta kahte piirhinda panna ei saa, siis ISO grupi
22.06.21.04 puhul, mille alt saab teostada hooldusremonti kas sisekõrva implantaadi kõneprotsessorile
(väärtuses 450 €) või luukuulmisimplantaadi kõneprotsessorile (väärtuses 570 €), piirhinnaks on määratud
väiksem summa ehk 450 € ja selles grupis usaldatakse müüjalt saadud andmeid (pandud usaldamise
linnuke). Tehingu õigsuse kontrollimisel luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori korral tuleks manuaalselt
üle kontrollida, kas isikul on õigus teha selist tehingut ning kui jah, siis käsitsi määrata, et tehing on korras.
Vt Tehingute menetlemine ja Tehingu õigsuse kontroll
ISO grupid, kus ühikuks on summa: ISO grupid, kus ühikuks on ml:
06.00.01 - proteeside ja ortooside hooldus (remont) 09.21.06 - nahapesemisvahendid
12.24.00 - muud ratastooli varuosad 09.21.09 - desifektandid
22.06.21.03 - varuosad 09.21.18 - nahakaitsevahendid
22.06.21.04 - hooldusremont (luukuulmisimplantaadi kõne-
protsessori korral tuleb üle kontrollida);
usaldamine
22.12.12 - punktkirjavarustus
Usaldamine. Kui abivahendi piirhind on sõltuvuses toote omadustest (imavusvõime) ja/või suurusest (nt
40/56
AVE 2.0 20.02.2017
ISO gruppides 09.30.xx), siis pole võimalik kontrollida piirhinna rakendumist ja seega usaldatakse müüjalt
saadud andmeid. Sellise ISO grupi puhul tuleb panna usaldamise linnuke (vt pildilt Usaldamine).
Usaldamine kehtib nii Müügi kui Üüri korral.
Hoiatus. Kui tegu on ISO grupiga, mida tuleb näidata isiku lisamise vaates klienditeenindajale infoks, et kui
isiku tõendil on märgitud üks välja toodud ISO gruppidest, siis on vaja klient suunata erimetetluse taotluse
tegemisele, tuleb panna hoiatuse linnuke (vt pildilt Hoiatus).
Usaldamine kehtib nii Müügi kui Üüri korral.
Limiidiperiood. Saab valida ripploendist. ISO grupi korral, kus toetatakse üüri, limiidiperioodiks on alati
kuulimiit.
Limiit. Limiit peab samuti olema täisarvuline.
Lapse eraldi limiit on kolm tüüpi:
- sama mis täiskasvanu
- piiramata
- piiratud
Piiratud limiidi korral tuleb sisestada limiit (täisarvuna).
Kui tegemist on summapõhise ISO grupiga (ühikuks on valitud summa või milliliiter), siis kaob limiidi rida
ära, sest summa korral arvestatakse piirhinnaga, mitte kogusega. Tehingu õigsuse kontrollimisel
rakendatakse Kogusepõhise ISO grupi reegel.
Ühik. Saab valida ripploendist. Ühik kehtib nii Müügi kui Üüri korral.
Kui ühikuks on valitud tükk või paar, siis tehingu õigsuse kontrollimisel rakendatakse Kogusepõhise ISO
grupi reegel.
Kui ühikuks valitakse milliliiter või summa (kaob limiidi rida ära), siis tehingu õigsuse kontrollimisel
rakendatakse Kogusepõhise ISO grupi reegel.
Eelarved. Eelarvete lahtritesse tuleb sisestada summad ning valida eelarvete olek (kas eelarve on hetkel
avatud või suletud).
Kui ISO grupi vorm on täidetud, tuleb see salvestada. Salvestada saab vajutades nupule [Salvesta]
(salvestatakse andmeid ning kasutaja näeb sama vaadet), vajutades nupule [Salvesta & tagasi] (salvestatakse
andmeid ning viiakse ISO grupide vaatesse) ja vajutades nupule [Salvesta & lisa uus] (salvestatakse
andmeid ning tehakse lahti uus ISO grupi lisamise aken).
NB! Kui lisatakse ISO grupi, millel puudub ülemus, lisamisel luuakse ülemus(ed) ja nende nimeks pannakse
„Nimetu”. Nt ISO grupi 03.02.01 lisamise korral lisatakse 2 ülemust: 03.02 ja selle ülemus 03. Mõistlik on
siiski ise eelnevalt luua ülemused õiges järjekorras.
10.2. ISO grupi muutmine
41/56
AVE 2.0 20.02.2017
ISO grupi muutmiseks on nupp [Muuda] (ISO gruppide vaates iga ISO grupi real). Kuna ISO grupi juures
on lubatud mitu aastat, tuleb jälgida, mis aasta andmeid muudetakse. Nupu [Muuda] vajutamisel avaneb
selle aasta ISO grupi muutmisvaade, mis on toetamise aastafiltriga valitud.
Aasta on näha ISO grupi muutmisvaates vasakus ülaservas. Aktiivne (muudetav) on see aasta, mis on
heledama taustaga (antud pildil see on aasta 2017).
Muuta saab kõiki ISO andmeid (andmete kohta vt ISO grupi lisamine). Samuti erineva aasta andmed
võivad erineda. Nt ühel aastal piirhind võib olla 108,00 €, teisel 110,50 €. Kõik muudatused tuleb
salvestada.
NB! Limiidiperioodi muutes tuleb arvestada sellega, et võib tekkida probleeme tehingu õigsuse
kontrollimisel, kuna kontrollimisel vaatab AVE limiiti eelmiste perioodide osas. Nt kui limiit on 3 kuud ja
isik ostab abivahendi jaanuaris, siis arvestab AVE novembris, detsembris ja jaanuaris ostetud abivahendi
kogusega.
10.3. Aasta lisamine või ISO grupi kopeerimine järgmisesse aastasse
ISO gruppe saab kopeerida järgmisesse aastasse ükshaaval või masstegevusena.
Ükshaaval kopeerida saab ISO grupi muutmisvaates, kus aasta juures on olemas nupp [Lisa aasta].
Nupu vajutamisel tekib järgmise aasta vaade, kuhu on kopeeritud olemasoleva ISO grupi andmed (v.a
eelarve summad). Vajadusel saab kopeeritud andmeid muuta. Igal juhul kopeeritud ISO grupp tuleb
salvestada.
Masstegevusena kopeerimiseks on ISO gruppide vaates paremas ülanurgas nupp [Toetamised].
42/56
AVE 2.0 20.02.2017
Selle vajutamisel avaneb dialoogaken, kus saab valida aasta, kuhu kopeerida ISO gruppe ja kopeerida
valitud aastasse sellel aastal puuduvaid ISO gruppe (nupp [Lisa valitud aastale puuduolevad toetamised]).
Pärast kopeerimist antakse teada, kas kopeerimine õnnestus.
ISO gruppide masstegevusena kopeerimisel:
- Kopeeritakse kõik ISO grupi andmed, v.a eelarve summa (see nullitakse ära).
- Kopeeritud ISO grupi andmeid saab muuta iga ISO grupi vaates eraldi. Eelarvet saab lisada
Eelarvevahendite halduse vaates (vt Eelarvevahendite haldamine).
- Kopeeritakse ainult need ISO grupid, mida veel pole järgmise aasta ISO gruppide tabelis.
Nt kui järgmisesse aastasse on kopeeritud ISO grupp A ja järgmise aasta ISO gruppide vaates on käsistsi
lisatud ISO grupp B, siis masskopeerimisel seda kahte ISO gruppi ei kopeerita, need järgmisesse aastasse
jäävad alles sellisena, nagu juba lisatud/kopeeritud.
Masskopeerimist saab teha mitu korda. Pärast kopeerimist kaob ripploendi aastavalikust kopeeritud aasta.
See aasta tekib ripploendisse uuesti, kui teisele aastale lisatakse uus ISO grupp. Siis saab uuesti valida aasta
ja kopeerida ISO gruppe teistesse aastatesse.
10.4. Eelarvevahendite haldamine
Eelarvevahendite haldamine (nupp [Eelarvevahendite haldus] ISO gruppide vaates) on mõeldud eelarve
summade lisamiseks või nende tõstmiseks ISO gruppide vahel ja seda saab teha Nõunik ja Peaspetsialist.
Eelarvevahendite haldamise vaates olevas tabelis näidatakse neid ISO gruppe, mis ei oma liike ehk ei
jagune, olenemata sellest, kas ISO toetatakse või mitte. Tabelit saab filtreerida toetamise aasta ja ISO koodi
alguse järgi.
Haldamiseks tuleb valida aasta, mille eelarvet soovitakse näha/muuta, ja vajutada [Arvuta] nupule.
43/56
AVE 2.0 20.02.2017
Tabelis on ISO gruppidel iga eelarve (RE ja ESF) kohta neli veergu:
- hetkel kehtiv eelarvesumma (mittemuudetav)
- alates aasta algusest kasutatud summa (mittemuudetav)
- hetkel kehtiv eelarvesumma, mida saab muuta
- eelarve staatus (ripploend, valikuks: suletud, avatud)
Muuta saab nii summat kui ka eelarve staatust, sisestada lubatakse summad kaks kohta peale koma.
NB! Kasutajal tuleb muudatused salvestada enne, kui ta filtri vahetab, et sisestatud andmed ära ei kaoks.
Tabeli jaluses näidatakse eelarvete veergude summasid kokku. Kui kasutaja muudab summat muudetavas
veerus, siis selle veeru jaluses arvutatakse summa kokku automaatselt.
Kui jaluses muudetava veeru summa kokku erineb mittemuudetava veeru summast kokku (on suurem või
väiksem), siis märgib programm ära mõlemad summad punase taustaga.
Kui eelarve esimese ja kolmanda veeru summad kokku erinevad (on punased), siis salvestamisel küsitakse
üle, kas kasutaja on kindel, et soovib salvestada. Kinnitamisel salvestatakse uued summad (neid näidatakse
esimeses veerus). Automaatselt muudatusi ei salvestata.
Kõik salvestatud summade muudatused kajastuvad ISO gruppide vaates ja ka Eelarve raportis.
NB! Tabeli Kasutatud summa veerus on ainult kinnitatud tehingute andmed. Korras, kuid menetluses oleva
portsu tehingute summa siin ei kajastu.
NB! Kuna Eelarvevahendite halduse vaates kuvatakse ainult neid ISO-sid, mis ei jagune (millel on eelarve
määratud), võivad erineda selles vaates ja Eelarve ning Finantseerimisallika raportites kasutatud summad.
Sest mainitud raportites kajastuvad ka need summad, mis on kasutatud jaguneva ISO koodi kohta.
NB! Iga aasta detsembrikuu tehinguid (eelarve kasutamist) loetakse järgmise aasta 1. jaanuarisse. Rohkem
selle kohta vt Eelarve aruanne
44/56
AVE 2.0 20.02.2017
11. AMETNIKU VAADE: ERIMENETLUSTE OTSUSED
Erimenetluste otsuseid saab hallata Nõunik, Peaspetsialist ja Spetsialist.
Erimenetluste otsuste vaates näidatakse tabelina kõiki erimenetlusi. Näha on otsuste üldandmed: alates ja
kuni kuupäev, isikukood, isiku nimi, piirmäära protsent, limiidiperiood, limiit, müügi või üüri piirhind, ISO
kood ja nimi.
Erimenetluste otsuseid saab filtreerida isikukoodi ja ISO koodi järgi ning sorteerida tabeli sees (noolekeste
abil veeru pealkirja juures).
Iga otsuse juures on 5 nuppu [Selgitus], [Muuda], [Pikenda], [Sulge] või [Ava] ja [Kustuta]. Vajutades
selgituse nupule saab vaadata selgitusteksti, miks isik vajas erimenetlust. Muuda nupp viib erimenetluse
muutmise vaatesse. Pikenda nupu vajutamisega saab erimenetluse otsust pikendada. Samuti saab
olemasolevat otsust sulgeda (kui see on avatud) või avada (kui see on suletud), ning kustutada.
11.1. Erimenetluse otsuse lisamine ja muutmine
Positiivse otsusega erimenetluse andmed tuleb kanda AVE-sse. Selleks tuleb vajutada nupule [Lisa]. Avaneb
Erimenetluse otsuse lisamise vaade.
Isikukood, ISO kood, alates ja kuni kuupäevad, piirmäär, limiidiperiood ja limiit on täitmiseks
kohustuslikud väljad (tähistatud tärniga).
Kui sisestada isikukood, lahtri all ilmub isiku
nimi (kui isik on surnud, ka tema surmakuupäev).
Kui isikut pole veel AVE andmebaasis, siis ei saa
erimenetluse otsust salvestada. Seega on vajalik
registreerida isik abivajajaks ja seejärel lisada
erimenetluse otsus.
Kui sisestada ISO kood, lahtri all ilmub ISO grupi nimi ja riigi toetuse info (kas toetatakse müüki, üüri või
ei toetata).
ISO koodi sisestamisel ilmub ka nö spikker, kus näidatakse välja kõik ISO gruppi juures olevad andmed
(isiku omaosaluse miinimum, piirmäär, müügi või üüri piirhinnad, limiidiperiood ja limiit). Üldjuhul
näidatakse täiskasvanu kohta kehtivaid andmeid. Kui ISO grupi juures on andmeid, mis erinevad tavalisest,
(nt lapse eraldi limiit või individuaalse abivahendi kohta käiv piirhind), näidatakse ka neid. See on abiks
erimenetluse vormi täitmisel.
45/56
AVE 2.0 20.02.2017
Andmete tähistamiseks kasutatakse lühendeid, mille tähendused spikris näidatakse tooltip'iga välja:
- M (müük)
- Ü (üür)
- I (individuaalne piirmäär või individuaalne piirhind)
- LM (lapse piirmäär müügi korral)
- LÜ (lapse piirmäär üüri korral)
- LPM (puudega lapse piirmäär müügi korral)
- LPÜ (puudega lapse piirmäär üüri korral)
Spikrisse tulevad need andmed, mis on ISO grupi juures määratud, vaatamata sellele, mida toetatakse
(Müüki või Üüri).
Kui vahendigruppi ei toetata, siis spikris andmeid ei näidata.
Kui isik on surnud, erimenetluse lõpukuupäevaks pannakse automaatselt isiku surmakuupäev.
Lõpukuupäeva saab muuta, kuid see ei tohi olla hilisem kui surmakuupäev.
Üüritehingu puhul erimenetluse lõpukuupäevaks pannakse surmakuupäeva, kuid erimenetlus loetakse
kehtivaks veel 31 päeva pärast isiku surma.
Kui isiku omaosaluse miinimumi lahter jätta tühjaks, loetakse seda nulliks.
Lisatud võimalus sisestada piirmäär 2 kohta peale koma. Kui sisestatud piirmääral on rohkem kui 2 kohta
peale koma, siis salvestamisel ümardatakse see kuni 2 kohta peale koma.
Piirmäär 2 kohta peale koma näidatakse välja nii Erimenetluste vaates kui ka isiku andmete vaates.
Tehingu õigsuse kontrollimisel võetakse arvesse piirmäär täpseusega 2 kohta peale koma ning seda
näidatakse Tehingu infos, Arvutuskäigus või Riigi poolt lubatud summa tabelis.
Kogusepõhise ISO grupi korral kõik hinnad on esitatud ühe ühiku kohta. Summapõhise ISO grupi korral
näidatakse spikris ja tuleb ka sisestada täis piirhind, mis lubatakse isikul antud limiidiperioodil. Sellest
summast tehingu õigsuse kontrollimisel arvutatakse välja summa, mida riik tagab sellele isikule antud
perioodil selle ISO grupi kohta (tagatud summa leitakse nii: Piirhind * (100 – Piirmäär) / 100).
NB! Kui Limiidi lahter jätta tühjaks, tõlgendatakse seda piiramatu limiidina.
46/56
AVE 2.0 20.02.2017
Kui ISO grupis toetatakse müüki, on erimenetlusega võimalik muuta toetust üürile ja vastupidi. Kuid sel
juhul spikris näidatakse ikkagi neid andmeid, mis on toetatavas ISO grupis määratud.
Kui vorm on täidetud, tuleb see salvestada. Salvestada saab vajutades nupule [Salvesta] (salvestatakse
andmeid ning kasutaja näeb sama vaadet), vajutades nupule [Salvesta & tagasi] (salvestatakse andmeid ning
viiakse Erimenetluste vaatesse) ja vajutades nupule [Salvesta & lisa uus] (salvestatakse andmeid ning
tehakse lahti uus erimenetluse lisamise aken).
11.2. Erimenetluse otsuse pikendamine
Pikendada saab nii kehtivat, kui ka suletud, mittekehtivat või tulevikus kehtivat erimenetlust (nupp
[Pikenda] iga erimenetluse otsuse rea juures).
47/56
AVE 2.0 20.02.2017
Peale [Pikenda] vajutamist tekib pikendatava erimenetluse otsuse koopia, mille alguskuupäevaks on
pikendatava erimenetluse otsuse lõpu kuupäev + üks päev. Lõppkuupäevaks on selle aasta viimane päev.
Nt
EM oli kuni 31.12.2016, siis pikendamisel järgmine periood on 01.01.2017 kuni 31.12.2017
EM oli kuni 29.12.2016, siis pikendamisel järgmine periood on 30.12.2016 – 31.12.2016
Pikendatud erimenetluse otsus tekib kõigi erimenetluste lõppu, seega on mõistlik kasutada filtrit (nt
isikukoodi filtrit), siis on kohe näha erimenetluse rida, mis just tekkis.
Pikendatud erimenetluse otsuse andmeid saab kasutaja muuta. Kui pikendamisel leitakse, et koopia
alguspäev, isiku- ja ISO kood on sama, mis juba kehtival erimenetluse otsusel, siis antakse vastav veateade.
Kui pikendamisel ja muutmisel tekib olukord, et samal isikul sama ISO koodi kohta ja samal perioodil on
mitu kehtivat erimenetlust, siis tehingu õigsuse kontrollimisel kasutatakse hiljem loodud (mitte muudetud!!)
erimenetlust.
11.3. Erimenetluse otsuse arhiveerimine
Iga erimenetluse otsust saab arhiveerida ehk sulgeda (nupp [Sulge] iga erimenetluse otsuse rea juures ja ka
erimenetluse otsuse muutmise vaates).
48/56
AVE 2.0 20.02.2017
Suletud/arhiivis olev erimenetluse otsus eristatakse lilla taustaga nii Erimenetluste vaates (vt pilti üleval),
kui ka Isiku andmete vaates. Erimenetluse otsuse muutmise vaates suletud/arhiivis oleva erimenetluse korral
näidatakse välja vastav hoiatus.
Suletud erimenetluse otsust saab avada (nupp [Ava] iga erimenetluse otsuse rea juures ja ka erimenetluse
otsuse muutmise vaates). Erimenetluse otsuse sulgemisel ega selle avamisel ei küsita, kas kasutaja on
kindel, et soovib sulgeda/avada.
Suletud erimenetluse otsust saab muuta ja salvestada, samuti pikendada. Kuid suletud erimenetluse otsust ei
näidata tehingu info vaates ega kasutata tehingu õigsuse kontrollimisel.
49/56
AVE 2.0 20.02.2017
12. AMETNIKU VAADE: SURNURTE IMPORT
Surnute faili saab importida Peaspetsialist ja Spetsialist.
12.1. Surnute faili formaat
Importida saab CSV faili. Veergude eraldajaks peab olema semikoolon. Esimest rida ei impordita, see on
abistavaks reaks andmefaili tekitajale enesele. Veerud peavad olema järgmises järjekorras:
- isikukood
- surmakuupäev (aaaakkpp – NB! Ilma kirjavahemärkideta)
Kui kuupäev on vale, antakse veateade: „Fail pole õiges formaadis”.
12.2. Surnute faili üleslaadimine
Faili üleslaadimiseks tuleb valida fail oma arvutist ja vajutada nupule [Impordi].
Kui fail imporditud, ilmub impordi tulemus: importfailis olnud isikute arv, AVE-s surnutena olnud isikute
arva ja AVE-s elusatena olnud isikute arv.
Samuti on võimalus importida järgmine fail.
Kui kogemata imporditakse sama fail, uut kirjet surnud isiku kohta andmebaasi ei teki. Samuti ei muudeta
varem imporditud surmakuupäeva. Erijuhud tuleb parandada IT-toe poolt otse andmebaasis.
50/56
AVE 2.0 20.02.2017
13. RAPORTID
Raporti vaatamiseks tuleb valida Raportite menüüs olevas ripploendist vastav raport. Raportid on jagatud 4
gruppi: üldraportid, austuste raportid, tööhõive seire ja tehingute eksport. Raporteid menüüs näidatakse
sõltuvalt kasutaja õigustele.
13.1. Üldraportid
Üldraportid on avalikud, neid saavad vaadata kõik, kes lähevad AVE lehele (registreeritud kasutajad kaasa
arvatud).
13.1.1. Abivahendi saajad
Raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendeid abivahendi liigi ning abivahendi saajate lõikes.
Raportisse võetakse abivahendi saajaid ühekordselt:
- Kui isik samal ajavahemikul ostab ühe ISO grupi alt ühe abivahendi ja teise ISO grupi alt üürib teise
abivahendi, siis Abivahendi saajate arv kokku ritta läheb ta ühe abivahendi saajana.
- Kui isik on perioodi jooksul saab abivahendi lapsena ja tööealisena või tööealisena ja vanurina, siis
kajastub ta abivahendi saajana mõlemas veerus. Kuid kokku veergu läheb see isik ühekordsena.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku ja eelarve järgi. Selleks tuleb sisestada alates ja kuni kuupäev, valida
eelarve ning vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.1.2. Abivahendite maksumus ja finantseerimine
Selles raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendeid abivahendi liigi, abivahendi maksumuse ning riigi
toetuse lõikes.
Summad on kajastatud järgmiselt:
Abivahendite maksumus kokku veerus – riigi ja isiku osa kokku;
Maksis riik veerus – riigi osa maksumusest;
Abivahendid lastele veerus – abivahendite maksumus ehk riigi ja isiku osa kokku.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku järgi. Selleks tuleb sisestada soovitav alates ja kuni kuupäev ning
vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.1.3. Eelarve aruanne
Eelarve aruande raportis näidatakse määruses välja toodud (ja AVE-sse sisestatud) konkreetse aasta ISO
gruppide loetelu ehk ISO gruppide riigi ja ESF eelarvet nende kasutamise lõikes.
51/56
AVE 2.0 20.02.2017
Raporti saab filtreerida aasta, eelarve kasutamise kuu ja eelarve kasutamise arvutamise järgi, samuti riigi
toetuse (toetatakse müüki või üüri), ISO gruppide (jagunevad või mitte) ning eelarvete staatuse
(avatud/suletud) järgi. Valitud filter rakendub nupu [Arvuta] vajutamisel. Vaikimisi näidatakse raportis
käesoleva aasta eelmise kuu kasutamise aasta algusest andmeid.
Kui on rakendatud Peida 0 summaga read filter, siis ei näidata ridu, kus pole kasutamist.
Kollane taust raportis eelarve lahtris on hoiatuseks, et vastavast eelarvest on kasutatud vähemalt 80 %. Kui
rakendatud Ainult valitud kuu filter, siis hoiatamine töötab selle kuu andmetel.
Kui on rakendatud Ainult valitud kuu filter, siis eelarve jääki ei arvutata, jäägi veerus näidatakse not
available teadet.
ISO gruppide loetelu lõppu on lisatud Kokku rida, kus näidatakse summat kokku valitud aasta, eelarve
kasutamise kuu ja eelarve kasutamise arvutamise lõikes. Filtrite, mis peidavad ridu (riigi toetus, ISO grupid,
RE staatus, ESF staatus) rakendamisel summarida ei näidata.
Iga järgmine aasta aastafiltri valikus ilmub siis, kui on lisatud selle aasta ISO gruppide toetamine.
Kui ISO grupil pole individuaalset piirhinda ja piirmäära, siis selleks, et Eelarve aruandes sulgudes ei
näitaks välja individuaalset piirhinda ja piirmäära (ei näitaks nulle), tuleb ISO grupi muutmisvaates jätta
individuaalse piirmäära ja individuaalse piirhinna lahtrid tühjaks. Kui on vaja, et Eelarve aruandes sulgudes
näitaks välja individuaalset piirhinda ja piirmäära, mis võrdub 0-iga, tuleb ISO grupi muutmisvaates
individuaalse piirmäära ja individuaalse piirhinna lahtritesse kirjutada 0.
Raportisse võetakse andmeid kinnitatud tehingute pealt.
NB! Alates 01.02.2016 16 kuni 18-aastased lapsed kasutavad ESF-i!
NB! Detsembrikuu eelarve kasutamine on kajastatud valitud aasta detsembri vaates. Samuti iga aasta
detsembrikuu tehinguid (eelarve kasutamist) loetakse järgmise aasta 1. jaanuarisse olenemata filtri
väärtusest.
52/56
AVE 2.0 20.02.2017
13.1.4. Abivahendite maksumus käibemaksu protsendi lõikes
Selles raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendeid käibemaksu protsendi eristuse lõikes.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku järgi. Selleks tuleb sisestada soovitav alates ja kuni kuupäev ning
vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.2. Asutuste raportid
Asutuste raporteid saavad vaadata registreeritud kasutajad: Nõunik, Peaspetsialist, Spetsialist ning
Analüütik.
13.2.1. Abivahendi saajad maakondade lõikes
Raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendeid nende saajate maakondade lõikes.
Abivahendi saajate info maakonna kohta võetakse kliendikaardil (IAK-i) pealt.
Abivahendi saajad, kelle IAK-il pole maakond määratud, lähevad Maakond puudub ritta.
Raportisse võetakse abivahendi saajaid ühekordselt. St samal perioodil mitu erinevate ISO grupide
abivahendit saanud isik läheb kirja kui 1 abivahendi saaja. Kui isik on abivahendeid üürinud ja ostnud, siis
see isik abivahendisaajana esineb nii Müüdavate abivahendite saajate nimekirjas kui ka Üüritavate
abivahendite nimekirjas, kuid Abivahendi saajate kokku ritta läheb 1 abivahendi saaja.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku ja eelarve järgi. Selleks tuleb sisestada alates ja kuni kuupäev, valida
eelarve ning vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.2.2. Abivahendi saajad firmade lõikes
Selles raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendite saajaid abivahendi liigi ning abivahendi
müünud/üürinud asutuse lõikes.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku järgi. Selleks tuleb sisestada soovitav alates ja kuni kuupäev ning
vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.2.3. Abivahendite maksumus firmade lõikes
Selles raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendeid abivahendi liigi, abivahendi maksumuse ning
abivahendi müünud/üürinud asutuse lõikes.
Raportit saab filtreerida ajavahemiku järgi. Selleks tuleb sisestada soovitav alates ja kuni kuupäev ning
vajutada nupule [Arvuta]. Vaikimisi näidatakse raportis eelmise kuu andmeid.
13.2.4. Abivahendite riigi osa firmade ja finantseerimisallika lõikes
Selles raportis näidatakse müüdud/üüritud abivahendite summat kokku asutuse, käibemaksuprotsendi ja
53/56
AVE 2.0 20.02.2017
finantseerimisallika lõikes.
NB! Alates 01.02.2016 16 kuni 18-aastased lapsed kasutavad ESF-i!
13.3. Tööhõive seire
Seda raportit näeb ja saab teha eksporti Nõunik, Peaspetsialist, Analüütik.
Tööhõive andmete allalaadimiseks tuleb valida vastav periood, mille saab valida kuupäeva täpsusega
(vaikimisi on eelmine kuu).
Andmeid saab välja võtta sisenemise tüübi järgi.
Raportis sisenemine ISO kooditi kajastuvad kõik esimesed valitud perioodil tööealiste isikute poolt tehtud
tehingud. St iga isiku ja isikuga seotud ISO koodi kohta tekib üks rida kuupäevaga, millal isik valitud
perioodil esimest korda abivahendi sai (esimene ost või üür; enne 2016 alanud üürilepingute korral on
esimeseks kuupäevaks 2016. aasta kuupäev).
Raportis sisenemine ESF reale kajastuvad absoluutselt esimese sisenemise andmed. St isik tuleb raportisse
ainult siis, kui valitud perioodi jääb tema kõige esimene ESF kasutamine.
Nt 2017. aasta veebruari raportis kajastuvad ainult need isikud, kes tööealisena said abivahendi
esmakordselt veebruaris 2017. Jaanuaris ja varem (nt aastal 2016) abivahendeid saanud isikuid veebruari
raportis ei ole.
Tööhõive seire raportis kajastatakse tööealisi isikuid vastavalt valitud perioodi aastale:
2016. aastal – isikuid vanuses 16-63 a,
2017. aastal – isikuid vanuses 16-63 ja 3 kuud,
2018. aastal – isikuid vanuses 16-63 ja 6 kuud jne
Isiku vanust vaadatakse tehingu kuupäeva seisuga. 16-aastane isik tuleb raportisse siis, kui tema tehing
tehtud 16-aastaseks saamise kuupäeval või hiljem.
Raportis näidatakse isiku ja tema tehingu andmeid: ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha
omavalitsusüksus, kodutu/eluasemeturult tõrjutu, e-post, telefoninumber, abivahendi väljastamise kuupäev,
tööhõive staatus, õppimine või osalemine kursustel, ISO kood, surmakuupäev, tehingu olemus, ettevõte,
kellelt isik selle abivahendi sai, ja vanaduspensioniealiseks saamise kuupäev.
Kui isik on surnud, surmakuupäev on iga selle isiku abivahendi juures. Ka varasemate tehingute puhul, kui
isiku surmakuupäev on hilisem, kui tehingukuupäev.
54/56
AVE 2.0 20.02.2017
Veergu "Sai vanaduspensioniealiseks" kuupäev ilmub siis, kui pensioniealiseks saamise päev on tehinguga
samal päeval või varem.
Andmeid mõlema tüübi raportisse võetakse kõigis olekus portsude pealt (ootel, menetluses, kinnitatud,
tagasilükatud, tühistatud).
Kui samal päeval on isik saanud mitu erinevat abivahendit, siis raportis reastatakse sisenemised eelistusega:
tehingu kuupäev, kinnitatud tehing, tehingu importimise hetk.
NB! Kõik Tallinna linnaosad kajastuvad raportis Tallinnana.
13.4. Tehingute eksport
Tehinguid saab eksportida Nõunik, Peaspetsialist või Spetsialist.
Valides menüüst Tehingute ekspordi avaneb ekspordi vorm, kus ajavahemiku, ISO koodi, asutuse ning
tehingu olemuse filter. Kõik filtrid (va ajavahemik) võib tühjaks jätta, ükski nendest pole täitmiseks
kohustuslik. Ajavahemikuks vaikimisi on eelmine kuu.
Kui filtrid valitud, tuleb vajutada nupule [Salvesta kui XML]. Salvestamisel genereeritakse XML fail
valitud filtri alusel. Faili saab vaadata brauseriga või salvestada oma arvutisse ning töödelda saadud
andmeid oma nägemuse järgi (Excel impordib XML-i).
Kinnitatud tehingute analüüsi eksportfailis on järgmised veerud:
- Kuupäev
- Asutus
- ISO kood
- ISO nimi
- Abivahend
- Olemus
- Kogus
- Riigi tasuda
- Isikukood
- Surnud tehingukuupäeval (0/1)
- Surnud ekspordi hetkel (0/1)
- Laps (0/1)
- Vanur (0/1)
- Puue (suvaline) (0/1)
- Osaline/puuduv töövõimetus (0/1)
- Töövõimetus al 40% (0/1)
- Puue (0/1)
- Õppes, Tht nr (tervishoiutöötaja nr) (0/1)
- Seerianumber
- RE
- ESF
- Piirhind vastavalt ISO tabelile (kui on määratud)
- Kogumaksumus
- Isiku osa maksumusest
- KM% (0/9/20)
55/56
AVE 2.0 20.02.2017
- Silmaproteesi vajadus (0/1)
- Rinnaproteesi vajadus (0/1)
- Kuulmisabivahendi vajadus (0/1)
- Erimenetluse otsus ehk kas tehing tehtud erimenetluse otsuse alusel (0/1)
- Abivahendi tagastamise kuupäev (üüri korral)
- Omavalitsuse kood (3-kohaline EHAK kood)
- Tõendi väljastamise kuupäev
- Ühik
- Portsu number
RE ja ESF veergudes on eelarve kasutamise info. Seal näidatakse tehingu riigipoolset summat vastavalt
kasutatud finantseerimisallikale. Nt kuni 16-aastaste laste ja vanaduspensioniealisete tehingute toetamiseks
kasutatakse riigi eelarvet (RE), 16-aastaste kuni 63-aastaste isikute tehingute toetamiseks kasutavad
Euroopa struktuurifondi (ESF).
Tühjad lahtrid tähendavad, et tehingu juures on andmed jäetud sisestamata. Või sisestatud andmed ei
vastanud nõuetele (vt Tehingu faili formaat).
NB! Erimenetluse otsuse, Abivahendi tagastamise kuupäeva, Omavalitsuse koodi, Tõendi väljastamise
kuupäeva ja Ühiku andmed puuduvad ka siis, kui ettevõtte importis faili vana versiooni (V1), kus pole neid
veerge.
56/56
AVE andmemudel, VA-1 1/4 15.08.2019
Otstarve
Käesolev dokument kirjeldab ülevaatlikult AVE andmebaasistruktuuri.
Lisas olev skeem on täpne andmebaasi kajastus. Rohkem detaile tuleb vastavalt vajadusele välja lugeda
lähtekoodist ja andmetest. Paremaks arusaamiseks on vajalikud teadmised SKA tööprotsessi kohta.
Skeemi legend
Sinakasrohelised ja tuhmoranžid tabelid on kesksed tabelid.
Hallid tabelid on klassifikaatorite, sisuhalduse ja logide tabelid.
Klassifikaatorite iseloomustamiseks on kasutatud stereotüüpe:
«Süsteemne loend» äriloogikat toetav klassifikaator (ei ole kasutaja poolt täiendatav);
«Kasutaja loend» on vaba klassifikaator, millesse väärtuste lisamine ei tekita tehnilisi probleeme.
Tabelid ja nende keerukamad väljad
Üldised märkused: Sõnad "müük" ja "ost" on antud dokumendis sama tähendusega (õigem oleks öelda, et
SKA toetab ostu (isik ostab), aga kuna doteeritakse müüki (abivahendite firma müüb), siis on süsteemis
kasutuses pigem sõna "müük"). Sõnad "üür" ja "rent" on antud dokumendis samatähenduslikud.
Vahendigrupp ISO 9999:2011 vahendigruppide loend aastati
kood nt '09', '09.06', '09.06.30' (võib olla ka 4-st osisest koosnev)
aasta Kood koodiga moodustab unikaalse komplekti (sama ISO
võib eri aastatel käituda erinevalt, nt jagunda või mitte).
jaguneb kas omab alluvaid ISO koode. kui jaguneb, siis ei tohi olla
seotud tehinguga ega eelarvega ega erimenetlusega
yhik 0-puudub, 1-tk, 2-paar, 3-ml, 4-summa
Toetamine Mittejagunevate vahendigrupide igaaastase toetamise häälestus ja eelarve.
toetus_myyk Kas SKA toetab määrusejärgselt selle ISO vahendigrupi
abivahendite ostu sel aastal.
toetus_yyr ... ja kas toetab renti.
piirmaar_myyk Täiskasvanud abivajaja korral SKA poolt toetatav osa müügi
korral (protsent), nt 40, 50, 80.
piirmaar_yyr ... ja rendi korral
indiv_piirmaar Individuaalse abivahendi (nt tallatoed) piirmäär
täiskasvanud abivajaja korral (individuaalseid vahendeid ei
rendita)
lapse_piirmaar_myyk Lapsest abivajaja piirmäär müügi korral, tavaliselt 50.
lapse_piirmaar_yyr .. ja rendi korral
AVE andmemudel, VA-1 2/4 15.08.2019
lapse_indiv_piirmaar Individuaalse abivahendi (nt tallatoed) piirmäär lapsest
abivajaja korral müügi korral
lapse_piirmaar_puue_ Erivajadusega lapsest abivajaja piirmäär müügi korral, alati
myyk 90.
lapse_piirmaar_puue_y .. ja rendi korral
yr
piirhind_myyk Selle aasta määrusega kehtestatud müügihinna ülempiir,
millest arvutatakse SKA toetust (rakendatakse piirmäära).
Isik võib osta kallimat toodet, kuid üle piirhinna jääva osa
eest toetust ei saa.
piirhind_yyr .. ja rendihinna ülempiir
piirhind !! individuaalse abivahendi müügihinna ülempiir
piirhinna_usaldus 0-ei, 1-jah. Usaldatakse firmast saadud andmeid (vaid 09.33
alluvad)
limiidiperiood Ei ole enam kasutuses
limiidiperiood_myyk kui pikk on ajavahemik (viitab tabelile limiidiperiood, vt
sealt veergu "kuid"), mille jooksul loendatakse
müügikoguseid, kuudes, aga 12 kuu korral loendatakse
alates aastavahetusest (aastavahetus nullib), pikemate ja
lühemate perioodide korral aastavahetus ei nulli.
limiidiperiood_yyr ja üüri jaoks
limiit Ei ole enam kasutuses
limiit_myyk täisarv
limiit_yyr täisarv
lapselimiitsus Ei ole enam kasutuses
lapselimiit Ei ole enam kasutuses
lapselimiitsus_myyk 0-ei ole erandit, 1-piiramata (9966699), 2-piiratud (vajab
veeru lapselimiit täitmist)
lapselimiit_myyk vaja täita, kui eelmine väli = 2
lapselimiitsus_yyr ...
lapselimiit_yyr ...
omaosalus Ei ole enam kasutuses
omaosalus_myyk
omaosalus_yyr
eritaotlus Hoitatuse andmiseks klienditeenindajale (klienditeenindaja
näen nn "eriliste ISO koodide loetelu" jooksval aastal)
Limiidiryhm kui limiit on ühine üle mitme vahendigrupi (peakasutus: Sidemed ja Mähkmed)
olemus müük (1), üür (2)
yhislimiit ühine limiit
yhislimiit_laps ühine limiit lapse korral
AVE andmemudel, VA-1 3/4 15.08.2019
aktiivne 1=jah, arvestada sellega; 0=ei
limiidiryhm_vahendigru Limiidirühma moodustavad vahendigrupid
pp
Isik Registreeritud abivajaja
vanusegrupp Viitab tabelile Vanusegrupp, mis määrab ära, millisest
eelarvest (Riigieelarve vs SF) seda vanusegruppi toetatakse.
Vanusegrupid on v1=laps, v2=vanaduspesnionär,
v3=tööealine.
maakond analüütikaks
aadress ütluspõhine
alates – kuni registreeringu (kliendikaardi) kehtivuse ajavahemik
(väljaspool seda pole isikul õigust toetusele)
Ryhm Toetuse õigustatuse rühma, isik saab kuuluda mitmesse rühma
jrk isikukaardil näitamise/valimise järjekord
kood kasutatakse raportites/ekspordis, mitte muuta! tarkvaras on
koodid dubleeritud.
Kuuluvus Isiku kuulumine õigustatuse rühmadesse, vanusega seotud asjade korral saab välja
arvutada alates-kuni (laps alates sünnist)
Erimenetlus Eritaotlus, erimenetlusotsus. SKA poolt läbivaadatud ja positiivse otsuse saanud
soov saada toetust määruses toodust erinevatel tingimustel, nt mittetoetatav ISO,
teistsugune (isikule soodsam) piirmäär,piirlimiit, piirhind või omaosalus.
grupp Kas erimenetlusotsus on ühe konkreetse ISO vahendigrupi
vs kohta või limiidirühma kohta. Esimesel juhul saab erisusteks
limiidiryhm määrata kõik parameetrid (vt tähendus Toetamine tabeli
kirjeldusest). Viimasel juhul saab üle määrata ainult limiidi.
arhiivis 1 = arhiivis, erimenetlusel on andmed alles, aga seda ei
kasutata tehingu õigsuse kontrollimisel
Asutus SKA lepingupartner. Võib müüa soodustusega ja saab igalt õigelt tehingult SKA
poolse doteeringu.
kood registrinumber
jur_aadress ütlusepõhine (või SKA töötaja poolt käsitsi kontrollitud)
juriidiline aadress
Ports Asutuse ühe kuu tehingute üks üleslaadimine (asutus võib esitada samas kuus mitu
portsu tehinguid)
liik portsude liigitus tabelis Portsuliik (selle peale on ehitatud
loogika, seega mittemuudetav).
tehingutefail viitab üleslaetud faili metaandmetele tabelis Tehingutefail
ska_summa SKA poolt tasuda tulev summa üle kogu portsu
lingi_kontrollkood Portsu tagaside saatmiseks e-mailiga portsu üleslaadijale
saadetakse talle link, mis sisaldab ajaliselt piiratud
AVE andmemudel, VA-1 4/4 15.08.2019
kontrollkoodi.
lingi_kehtivuse_lopp Lingiga juurdepääsu kehtivuse lõpp
Portsuliik Portsude menetlemise äriloogika jaoks. Kui ports pole tervikuna kinnitatav või
tagasilükatav, siis menetluse käigus jagatakse ports kaheks uueks portsuks (korras
ja keeldutud) jättes alles ka originaali.
kood okv = "Kehtiv originaal"
otu = "Kehtetu", saab sufiksi '-x'
pok = "Korras ports", saab sufiksi '-a'
pha = "Keeldutud ports", saab sufiksi '-b'
Tehingutefail Portsu faili metandmed ja orginaalfail
fail reaalsed baidid
Tehingutefailirida Portsu faili originaalsisu jagatuna ridadeks.
Rea kirjeldust ja kitsendusi vt https://ave.sm.ee/tehingute_formaat_v2
Tehing Failist väljaloetud tehing
viga Tehingu kontrolli tulemused, sh positiivsed tulemused. vt
tabel Tehinguviga.
re_kordaja Millisest eelarvest tehing kaetakse. Korras tehingu korral
ja peab üks neist olema täidetud. Seni väärtused seega 0+0
esf_kordaja (õigustamata tehing), 1+0, 0+1. Aga võiks ka olla kaetud
mõlemast osaliselt (nt 0.5+0.5)
tasub_riik Tehingu ajal asutuse poolt arvutatud SKA-poolne summa.
tasub_riik_ok Tegelik SKA-poolne doteeringusumma. Hetkel lubatud
variandid on 0 või tasub_riik. Kasutajaliides ei võimaldada
tehingu osalist aktsepteerimist.
th_staatus Abivajaja tööhõivestaatus vastavalt formaadi kirjeldusele
Jarelevalveotsing Potensiaalselt vigaste läbilipsanud tehingute otsing.
Jarelevalvereegel Võimalikud anomaaliad (nt "isik üüris abivahendi hiljem kui lubatud arv päevi peale
surma")
Jarelevalve Otsinguga väljatulnud tehing ja tema uurimise tulemus
Surnutefail Failipõhise surmafaktide importimise logi (üks import, üks kirje)
Surnu Failis olnud surmafaktid
surmapaev tekst - YYYYMMDD
olek 0-töötlemata, 1-uus surnu (on abivajajatae hulgas ja oli sei
elus), 2-vana surnu (selle abivajaja surm on juba eelnevalt
tuvastatud), 3-pole meie oma (pole abivajajate nimekirjas)
Lisa 3
Tehniline kirjeldus
1. Eesmärk
Hanke eesmärk on leida pakkuja AVE hooldus- ja arendustööde teostamiseks, tagamaks
nimetatud rakenduse toimimine, regulaarne hooldus ning muudatuste läbiviimine vastavalt
tellija poolt esitatud tellimustele.
2. Ülevaade
Tegemist on veebirakendusega, mis on arendatud PHP ja Postgre SQL platvormil.
3. Rakenduse tutvustus
AVE on erivajadusega isikute abivahendite andmete haldamise ja töötlemise keskkond.
AVE’ga on võimalik tutvuda veebis: http://avetest.sm.ee:8080/.
AVE kasutusjuhend on leitav dokumendi lisas 3 (TK lisa 3).
4. Tööde spetsifikatsioon
4.1. Mõisted:
4.1.1. Rakendus on AVE. Rakenduse toodangu- ja testkeskkond asuvad tellija juures
ning arenduskeskkond asub täitja juures;
4.1.2. tarkvara tähistab baastarkvara või tarkvaraplatvormi (Postgre SQL, PHP);
4.1.3. teenindusaeg on igal tööpäeval alates 08:30 kuni 17:00, v.a riiklikud pühad.
Pühade-eelsetel päevadel on teenindusaeg vastavalt seadusele lühendatud;
4.1.4. paigalduslogi on informatsioon rakenduse igasuguste muudatuste (nt tarnete
paigaldamise jms) kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Arendusteenuse osutamine
4.2.1. Arendustöö teostatakse arendaja poolt loodud arenduskeskkonnas;
4.2.2. Arenduste läbiviimise metoodika kehtestab tellija konkreetse tellimuse
tingimusena. Arenduste läbiviimine toimub kas:
a) funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on konkreetse tulemi (skoobi) tellimus,
sh tähtaeg ja/või piirsumma või
b) arendusmeeskonna töötundide põhiselt, kus arendused realiseeritakse agiilse
arendusprotsessi põhimõtetel.
4.2.3. Arendustöödega tellitakse AVE rakenduse funktsionaalsuse parandamist ja
täiendamist ning teenuste arendamisega seonduvaid töid.
4.2.4. Tööde loetelu tekib ja hallatakse tööde halduskeskkonnas (Jiras):
a) Eelanalüüsi suunatud ülesanded (analüüsi task), mille tulemusel valmivad
mahuhinnangutega kasutajalood (storyd) ja tehnilised eeldustööd (technical
taskid);
b) Arendusse suunatud kasutajalood (storyd) ja tehnilised eeldustööd (technical
taskid) backlog staatuses vastavalt tööde järjekorral (rank).
4.2.5. Enne tellimuse kinnitamist lepivad tellija ja täitja kokku töödele kuluva mahu, täpse
sisu ning üleandmise tähtaja osas. Tellimuse töösse suunamiseks annab tellija
omapoolse kinnituse kokkulepitud tingimuste alusel.
4.2.6. Tööde tulemid antakse üle poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel koos üleandmise
ja vastuvõtmise aktiga, nimetatu peab sisaldama:
Lisa 3
a) Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;
b) Viited tehtud töödele (Jira piletitena);
c) Viiteid koodile GitLabis.
4.2.7. Tööde arveldamise aluseks on kahepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-
vastuvõtmise akt (edaspidi akt).
4.3. Töökorraldus arendustööde testimisel:
4.3.1. Täitja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö.
4.3.2. Tellija testib teostatud töid test keskkonnas ja annab tagasisidet täitjale testimise
tulemuste kohta mõistliku aja jooksul alates tööde üleandmisest.
4.3.3. Üldjuhul viiakse töö test keskkonnast live keskkonda pärast vigade parandamist.
4.3.4. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtu testimise (nt
arendustöö) või, mida kinnitab tellija (nt konsultatsioon või koolitus).
4.4. Hooldusteenuse osutamine:
4.4.1. Hooldusteenuse raames tuleb teostada järgnevad tööd:
a) konsultatsioonid tarkvara ja rakenduste kasutamise ja funktsioneerimisega
seotud küsimuste kohta telefoni teel, elektrooniliselt või vajadusel tellija juures
kohapeal;
b) rakenduse täiendamine, korrastamine, parandused, valemite kontroll,
tingimuste kohandamine ja muud kasutamise ja funktsioneerimisega seotud
tööd;
c) hoolduse käigus avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest teavitamine, või
arendust vajavate tööde puhul arendusettepanekute tegemine tellijale;
d) rakenduse uute versioonide tarnete koostamine ning tarnete
dokumenteerimine vastavalt tarneteatisele ning paigalduslogide koostamine,
vajadusel juhendite koostamine ja tarkvara versiooniuuenduste
dokumenteerimine paigalduslogis;
e) täitja teavitab vajadusel tellijat turvapaikade paigaldamise vajadusest.
Paigaldamised teostab tellija. Kõrge turvakriitilisusega vigade korral võib täitja
ettepanekul olla katkestuste arv suurem kui 1 kord kuus; juhul kui
turbevärskendused tekitavad testkeskkonnas rakenduse töötamise
seiskumise, tellija turvapaika tootmiskeskkonda ei paigalda. Täitja teeb
tellimuse alusel rakenduse uusimate turbevärskendustega kokkusobivaks;
f) konfiguratsioonimuudatuste sisseviimine vastavalt tellija vajadustele.
4.4.2. Hooldustööde teostamiseks tagab täitja valmisoleku ja omapoolse abi kuni
veaolukorra kõrvaldamiseni. Tellija tagab hooldustööde teostamiseks ligipääsu
vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi. Ligipääsu tehnilised
tingimused jms täpsustatakse tööde teostamise käigus.
4.5. Hooldustööde tellimine
4.5.1. Hooldustööd tellitakse veahalduskeskkonnas Jira.
4.5.2. Tööde üle toimub arvestus jooksva töötunni alusel, töö lõppedes kannab töö
teostaja töötunnid Jirasse;
4.5.3. Hooldustööde teostamisel lähtub täitja reageerimis- ja lahendusaegadest.
4.5.4. Töö loetakse lõpetatuks tellijapoolse kinnitusega Jiras (tellija kannab Jiras pileti
seisundisse „Closed“).
4.5.5. Iga kuu 5ndaks tööpäevaks esitab täitja tellijale eelmisel kuul lõpetatud tööde akti
koos tööde ajaaruandega (väljavõttega jirast);
a) tööde ajaaruanne sisaldab vähemalt: pileti numbrit, töö pealkirja, teostatud
töötunde ja teostajaid.
Lisa 3
4.5.6. Hooldusjuhtumiks ei loeta garantiikorras vigade parandamist.
4.5.7. Kui hooldustöö teostamine hankelepingus märgitud lahendusaja jooksul ei ole
võimalik, teavitab täitja tellijat töö lahendamist tähtaegselt takistavatest asjaoludest
ja annab teada, millise aja jooksul on töö teostamine võimalik, mille alusel lepivad
pooled kokku töö teostamise aja.
5. Arendus-, Test ja Live keskkonnad
5.1. Arenduskeskkond asub täitja juures, kes tagab selle olemasolu ja toimimise. Täitja
arenduskeskkond koosneb vähendatud võimsusega komponentidest ja peetakse
üleval täitja kulul. Täitja omab kõiki vajalikke litsentse arenduste teostamiseks.
5.2. Tellija testkeskkond koosneb vähendatud võimsusega komponentidest.
5.3. Live keskkonna konfiguratsioon lepitakse kokku arenduse käigus. Täitjal on Live
keskkonnale ainult hooldusjuhtumite raames juhtumipõhiselt andmete lugemise
ligipääs.
5.4. Keskkondade ning nende ligipääsude haldamise ja tarnete paigalduse reeglid
lepitakse kokku projekti alguses.
6. Mittefunktsionaalsed nõuded
Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:
6.1. Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda, asuvad Confluence
keskkonnas: Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele 2.0
6.2. Põhjendatud juhtudel võib seatud nõuetest kõrvale kalduda taasesitamist võimaldavas
vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.
6.3. Olemasoleva funktsionaalsuse taaskasutamisel tuleb tagada vähemalt olemasoleval
tasemel mittefunktsionaalsete nõuete täitmine vastavas tehnilises komponendis (st
tänaste puuduste likvideerimist eeldab tellija täitjalt ainult vastavasisulise tellimuse
korral. Muudel juhtudel eeldab tellija täitjalt ettepanekuid puuduste likvideerimiseks.
Konkreetsed lahendused lepitakse eraldi kokku).
7. Turvanõuded täitjale
7.1. Täitja võtab tellija infosüsteemide kaitseks kasutusele organisatsioonilised, füüsilised
ja infotehnoloogilised turvameetmed.
7.2. Tellija peab takistama AVE’le juurdepääsu tööde teostamisega mitteseotud isikutele.
7.3. Tellija peab logima tööde teostamisega seotud toiminguid.
7.4. Tellija teostab uued arendustööd lähtudes OWASP ASVS (OWASP Application
Security Verification Standard 4.0) taseme 2 nõuetest.
8. Lisad:
9.1 TK Lisa 1 – AVE andmemudeli kirjeldus;
9.2 TK Lisa 2 – AVE tehniline dokumentatsioon;
9.3 TK Lisa 3 – AVE kasutusjuhend.
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED
Raamlepingu nr 3-9/2111-1 lisa nr 2
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi volitaja), registrikood 700097700,
asukohaga Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134, keda esindab põhimääruse alusel
direktor Katrin Reinhold,
ja
Dolm IT OÜ (edaspidi volitatud töötleja), registrikood 12809505, asukohaga Lõõtsa 12,
11415 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Mait Piir.
on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu raamlepingu nr 3-9/2111-1 lisana nr
2 (edaspidi leping):
1. Lepingu ese ja eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui
pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses Abivahendite infosüsteemis
(AVE) sisalduvate isikuandmete töötlemisega tööde käigus käsitletavate andmete
töötlemisega.
1.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalkindlustusamet, kes on andud
Volitajale 16.10.2018 teenuslepinguga nr 1-10/1486-1 (p 3.8) õiguse kaasata
isikuandmete töötlemiseks täiendavaid volitatud töötlejaid seoses
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infosüsteemide arendamise, hooldamise
või muu taolise eesmärgi täitmiseks.
1.3. Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid raamlepingu nr 3-
9/2111-1 lisa 3 p 4.4 täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs
hankelepingus määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud
piirangutele.
1.4. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud
tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega.
2. Isikuandmed
2.1 Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja poolt
hallatavas infosüsteemis töödeldavad isikuandmed AVE Live ja Prelive
keskkondades, seal hulgas eriliigilised isikuandmed.
2.2 Andmete koosseis, mida AVE Live ja Prelive keskkonnad sisaldavad:
2.2.1 Isiku üldandmed, sh isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi,
elukohaandmed, kontaktandmed, isiku surma või surnuks või teadmata
kadunuks tunnistamise andmed, elamisloa ja -õiguse ning kodakondsuse
andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguste kohta ning andmed Eesti
Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise kohta;
2.2.2 andmed isiku puude kohta;
2.2.3 andmed isiku töövõime kohta;
2.2.4 andmed isiku õppimise kohta;
2.2.5 andmed isiku töötamise kohta;
2.2.6 andmed isikule väljastatud abivahendite kohta;
2.2.7 Alusandmed abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta:
2.2.7.1 abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed;
2.2.7.2 abivahendikaardi andmed;
2.2.7.3 abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise andmed;
2.2.7.4 abivahendi järjekorra andmed;
2.2.7.5 osutatud abivahenditeenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud
arvetele.
3. Volitatud töötleja kohustused
3.1. Volitatud töötleja on kohustatud:
3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik
mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega
võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja
sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata
väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse
kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja
dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on
kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel.
Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse
olemasolust enne teabe töötlemist;
3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on
selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on
teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad
on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale
konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus;
3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis
3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;
3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;
3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku
hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete
kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest:
3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatele seadmetele;
3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist
ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt
ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle
poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs
saadi;
3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult
temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud
andmetöötluseks;
3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele
ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta
säilimise;
3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist
lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;
3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on
põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või
neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi
pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb
nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat
kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa
tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:
3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva
kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike
negatiivsete mõjude leevendamiseks;
3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja
3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita
kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende
lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise
lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju
kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise
käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul,
v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks
lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses
isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.
4. Lõppsätted
4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule
ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.
4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast
käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult.
4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele
volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile.
4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete
kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.
5. Poole allkirjad
Volitaja: Volitatud töötleja:
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
AVE ARENDUS- NING HOOLDUSTÖÖD
RAAMLEPING NR 3-9/2111-1
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress
Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold
ja
Dolm IT OÜ, (edaspidi täitja), registrikood 12809505, aadress Lõõtsa 12, 11415 Tallinn, keda
esindab juhatuse liige Mait Piir,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „AVE arendus- ning hooldustööd“ alusel sõlmitud
raamlepingu eesmärk on kirjeldada raamlepingu kehtivuse ja raamlepingu alusel
tellitud tööde teostamise ajal kehtivad poolte õigused, kohustused ja vastutus ning
määrata kindlaks tööde tellimise tingimused.
1.2. Raamlepingus fikseeritakse tööde tellimise tingimused ning poolte õigused ja
kohustused raamlepingu alusel tööde teostamise perioodiks. Raamlepingu alusel
tellitavate tööde sisu, maht ja teostamise tähtajad lepitakse kokku tellimuses.
1.3. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima.
1.4. Raamlepingu esemeks on AVE tarkvara arendus-, hooldus- ning juurutustööd, sh
kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd (edaspidi
tööd), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel esitatud tellimustes
kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd on toodud tehnilises kirjelduses.
1.5. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja
riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus, mida lepingu
lisadena eraldi ei allkirjastata.
2. Üldtingimused
2.1. Tööde tellimine ja nende sisu lepitakse kokku raamlepingu alusel esitatud tellimustes.
Tellimused võivad olla nii tellimuskirjana hankelepingu vormil kui ka tööde
halduskeskkonna (nt Jira) kaudu esitatud. Mõlemal juhul loetakse hankeleping
sõlmituks, kuid hankelepingu vormi puhul allkirjastavad pooled ka hankelepingu kindlal
vormil.
2.2. Tööde teostamisel lähtutakse lisaks raamlepingule tellimuse tingimustest ja tehnilisest
kirjeldusest.
2.3. Tellijal on õigus kehtestada kodukord raamlepingu edukamaks täitmiseks. Tellija võib
kodukorra kehtestamisel teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra
muutmisest. Täitjal on õigus teha ettepanekuid kodukorra muutmiseks.
2.4. Kui tellimuse tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks tellimuse
tingimus.
2.5. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on
vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.
1
2.6. Kui tellimuse alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus
järgida tellimuses teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid,
sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.
2.7. Pooled teevad raamlepingu ja tellimuste täitmiseks ning nende eesmärkide
saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et
täita tellimus õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.8. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele
ja praktikale.
2.9. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru
ning võtab teadlikult enda kanda tellimuse funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete
nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale
ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole tellimuses kokku lepitud, kuid mis
oma olemusest lähtuvalt kuuluvad tellimusega seotud tööde hulka. Nimetatud tööde
tegemine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele
ning täitja teostab kirjeldatud tööd tellimuse täitmise raames.
2.10. Kui tööde teostamisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse
tellimuse eesmärkidest tellija seisukohalt.
2.11. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid teenuse kvaliteedi tõstmiseks.
Kui pool on esitanud teisele poolele tellimuse täitmisega seotud küsimuses päringu,
on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma)
võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab
täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.12. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud
probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt.
Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, välja arvatud juhul, kui tellimuses on kokku
lepitud teisiti.
2.13. Tööde teostamise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka tellimuste esitamise,
töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.
2.14. Pooled võivad vajadusel kaasata tööde kvaliteedi ja/või turvalisuse hindamiseks
välise eksperdi või audiitori.
2.15. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad „Infosüsteemi
dokumenteerimise juhisest“, mis on leitav aadressil1:
https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3834696
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. teostama tööd tellimuses kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde
õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama tellimuse täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama tööde
teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja
metoodikate väga hea tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt
tellija suunistele, samuti omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos
kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama
tellija olemasolevaid jagatud keskkondi. Jätkuarenduste puhul on täitja
1 Hankijal on õigus dokumenti ühepoolselt muuta ning kõige värskemat versiooni tuleb alati vaadata
vastavalt lingilt.
2
kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija varem soetatud tarkvara
litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;
3.1.3. tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega (nt äritellijaga, teiste
tellija arenduspartneritega jne);
3.1.4. andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta;
3.1.5. informeerima viivitamatult tellijat tööde teostamist takistavatest asjaoludest, mis
segavad tellimuses toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või
püstitatud eesmärgi saavutamist;
3.1.6. juhinduma tellija suunistest tellimuse eesmärkide saavutamisel, pöördudes
juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole. Töö käigus
tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale
viivitamatult;
3.1.7. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid
andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on
täitjale teatavaks tehtud;
3.1.8. arvestama, et ärinõuete täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada
olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse
pärast koodi muutmist või täiendamist;
3.1.9. kasutama tööde teostamisel meeskonnaliikmeid, kes on riigihanke
pakkumuses tööde teostamiseks nimetatud, kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti;
3.1.10. teostama tööd kuni kokku lepitud tööde üleandmise ja vastuvõtmiseni oma
ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
3.1.11. andma teostatud arendustööd üle kokkulepitud tähtajal ja hooldustööd
igakuiselt üle koos omalt poolt allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktiga
(edaspidi akt);
3.1.12. kasutama tööde teostamisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi,
mis on täitjale kättesaadavaks tehtud;
3.1.13. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale igakuiselt tööde
teostamise ajaaruandeid;
3.1.14. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse
abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud
tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada tööde teostamise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. asendada objektiivsel põhjusel ja tellija eelneval kirjalikul nõusolekul
meeskonnaliikmeid tingimusel, et meeskonnaliikmed asendatakse riigihankes
nõutud kompetentsiga isikutega;
3.2.3. kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate
kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest
vastutab tellija ees täitja.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest tellimuses kokkulepitud
ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) tööde teostamiseks vajalikule
informatsioonile ja keskkondadele, mis võivad olla tellimuse täitmiseks olulised
või mida täitja mõistlikkuse piirides tellimuse täitmiseks nõuda võib;
3
3.3.3. tagama tööde teostamise perioodil nende tellija hallatavate infotehnoloogiliste
keskkondade korrektse toimimise, mis on olulised täitja poolsete kohustuste
täitmiseks;
3.3.4. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul
või vastavalt tellimuses kokku lepitud tähtajale;
3.3.5. teavitama täitjale üle antud töödes esinevatest puudustest ja andma puuduste
kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest
kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt tellimuse täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid. Täitja
kohustub tellija juhiseid järgima;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole
objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui tööde
teostamine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu);
3.4.3. kontrollida igal ajal tööde vastavust kokkulepitud tingimustele ja nõuda täitjalt
informatsiooni tellimuse täitmise kohta;
3.4.4. kaasata tellimuse täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli (eelkõige maksja
rollis), nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
asutused). Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav
raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta
vastavalt pakkumusele 37.92 (kolmkümmend seitse eurot ja üheksakümmend kaks
senti) eurot. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta.
4.2. Raamlepingu maht kõikide tellimuste kohta on maksimaalselt 29 000 (kakskümmend
üheksa tuhat) eurot ilma käibemaksuta.
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui tellimuses ei ole
kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu number ning
kontaktisiku andmed.2
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve
laekumisest.
5. Täitja meeskond
5.1. Täitja tagab pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete osalemise tööde teostamisel,
v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige
on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue hanke
tingimustele vastava meeskonnaliikmega.
5.2. Täitja meeskonnaliikme ettevõttest lahkumise, haigestumise jms juhtumite korral
asendab täitja konkreetse spetsialisti hiljemalt kahe nädala jooksul.
5.3. Täitja võib lisada täiendavaid meeskonnaliikmeid juhul, kui riigihankes pakkumusega
esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud.
2 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve esitamine
ei ole võimalik.
4
5.4. Täitja kohustub tellija nõudmisel meeskonnaliikme asendama, kui isik osutub tellija
põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks
ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine
kahjustab pidevalt tellimuse korrektset ja õigeaegset täitmist. Täitja kannab kõik
asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.
5.5. Tellija võib tellimuse esitamisel tellida lisaks kokku lepitud meeskonnaliikmete rollidele
uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks
teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid.
Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded tellimise
esitamisel.
6. Tööde tellimine
6.1. Tellija esitab tellimusi vastavalt tegelikule vajadusele ning täitja peab olema valmis
võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimuste esitamise vahepealsel ajal.
6.2. Tööde teostamine toimub tellimuses fikseeritud kirjelduse alusel, milles on määratud
tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu, vastuvõtu kriteeriumid), võimalusel
tööde maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused.
6.3. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis,
pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele,
arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku
keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele.
6.4. Tööde tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
tellimuse. Tellimus on täitjale esitatav pöördumine tööde teostamiseks, kas
hankelepingu vormil e-maili kaudu või tööde halduskeskkonna (nt Jira) kaudu.
6.5. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tellitavate tööde
keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb
järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.
6.6. Täitja hindab tellimuse alusel töö mahtu ja esitab tellimuses määratud tähtajaks
hinnapakkumuse töö teostamiseks ja vajadusel muud tellimuses nõutud andmed
(pakkumus).
6.7. Pooltel on õigus pidada esitatud pakkumuse osas läbirääkimisi ning tellijal õigus
küsida täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste kohta.
6.8. Töödega alustamiseks esitab täitja omapoolse kinnituse tööde halduskeskkonnas
tellimuse vastu võtmise ja valmisoleku kohta tellimuse alusel tööde teostamisega
alustamise osas või allkirjastavad pooled hankelepingu vormil.
6.9. Tellimused mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati hankelepingu
vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama
hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest. Tööga võib
täitja alustada pärast hankelepingu kahepoolset allkirjastamist.
7. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine
7.1. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise eritingimused, tööde teostamise etapid ja tähtajad
ning tööde testimiseks esitamise tähtajad ja kord ning muud tööde teostamiseks
vajalikud kokkulepped fikseeritakse tellimuses.
7.2. Täitja kohustub tööd üle andma tellimuses kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel.
Tööde lahutamatuks osaks, mis tuleb üle anda koos töödega, on tööde juurde kuuluv
5
nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood ja intellektuaalomandi
õigused.
7.3. Kõik töö tulemused dokumenteeritakse ja hallatakse tellija dokumendihaldus-
keskkonnas, tööde halduskeskkonnas või/ja koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki,
jira, gitlab).
7.4. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada
testiraportid ja testilood. Nõuded testimisele on sätestatud tehnilises kirjelduses.
7.5. Tarnena käsitletakse tellimuse alusel teostatud töö üleandmist paketina. Tarne
kirjeldus ja spetsifikatsioon peab olema täitja poolt lisatud
dokumendihalduskeskkonda, konfigureeritud korrektselt toodangusse
paigaldamiseks ja lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta
tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt tellimusele
vajadusel ka testiraportid.
7.6. Täitja annab töö üle omalt poolt allkirjastatud aktiga.
7.7. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad tellimusele,
vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja töö on aktiga tellija poolt vastu võetud.
7.8. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist kehtivas
kodukorras selle olemasolul või tehnilises kirjelduses fikseeritud tingimustel.
7.9. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi
pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei
vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal on
õigus määrata mõistlik tähtaeg pisivigade parandamiseks.
7.10. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest kui töö ei vasta esitatud nõuetele
ja/või kvaliteedile või töös esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on
negatiivne).
7.11. Juhul, kui tellija esitab oma vastuväited tööle, eeskätt töö mittevastavuse kohta
tellimuse tingimustele, peab täitja tegema töös vastavad parandused, muudatused või
täiendused tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud
tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud puudusi, võib tellija töö ise parandada või lasta
seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste
hüvitamist.
7.12. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused
(tellija kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel)
täitjalt välja nõuda.
7.13. Kui töö teostamisel, sh vigade kõrvaldamisel tekivad täitja ja tellija vahel
erimeelsused, lähtutakse tõlgendamisel eelkõige töö eesmärkidest tellija seisukohalt.
8. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine
8.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel,
tehes kande tööde halduskeskkonda (kui see on kasutusel) või kirjutades kontaktisiku
meilile, st registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, ning kriitilisuse
(märkides lisaks kui tegemist on garantiilise tööga) ja suunab selle täitjale.
8.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde
halduskeskkonda (kui see on kasutusel) või kirjutades kontaktisiku meilile, st
registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise
tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab
6
selle tellijale. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika
tuvastamiseks vajaliku tasuta konsultatsiooni.
8.3. Tellija suunab veateated täitjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel ja
määrab vea kriitilisuse.
8.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul.
8.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed:
8.5.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav.
Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne
katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust;
mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg
8 tundi;
8.5.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide
järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad;
väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või
süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16
tundi;
8.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või
klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see
ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu
kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi.
8.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse
lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja
jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt
võimeline vea parandama.
8.7. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise
käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija
otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks, kõrvaldada vead ise
või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade
parandamiseks tehtud kulutustega.
9. Intellektuaalne omand
9.1. Täitja kinnitab raamlepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad tööde teostamiseks
vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
vajalikud raamlepingu ja tellimuse järgsete tööde teostamiseks ja õiguste
loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel
isikutel.
9.2. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)
olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal
tellimuse lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
9.3. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub
tellimuse täitmise hinnas.
9.4. Täitja loovutab tellijale tööde teostamise käigus loodud tööde kõik autori varalised
õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise
õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde
üleandmise hetkest, loobudes sellega tellimuse alusel üle antud originaalteoste osas
õiguste kasutamisest.
7
9.5. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas
järgnevas ulatuses:
9.5.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil;
9.5.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes
muudatusi ning neid täiendada;
9.5.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või
töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;
9.5.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks
valmis.
9.6. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused tellimuse täitmise käigus loodava töö
kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on
vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.
9.7. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks
pärast töö vastuvõtmist.
9.8. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud
intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma
töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside
soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib
tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama tellimuse
alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega
kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma
täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes
viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
9.9. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et
kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest
omandist tulenevaid õigusi tellimuse alusel üle antavate intellektuaalse omandi
objektide suhtes, kannab täitja.
10. Garantii
10.1. Täitja annab tellimuse alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii
hakkab kehtima aktis märgitud nõuetekohase töö vastuvõtmise kuupäevast. Kui tellija
ei pane tööd toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest,
algab garantii nimetatud aja möödumisel.
10.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja
mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte
tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja
modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt
tehtud tööd.
10.3. Täitja on garantii kehtivuse ajal kohustatud kõrvaldama töödes avaldunud vead
ja tellimuse tingimustele mittevastavused tasuta, sealhulgas on täitja kohustatud
uuendama või asendama kõik esinenud veaga seonduvad dokumendid.
10.4. Täitjale peab saama edastada teateid garantiiga hõlmatud vigade ilmnemise
kohta vastavalt kehtivale regulatsioonile garantiist tulenevate õiguste teostamiseks
vähemalt igal tööpäeval ajavahemikul kell 8:30 kuni 17:00.
10.5. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:
10.5.1. vea ilmnemisel vea otsimine (lokaliseerimine), veaolukorrale lahenduse
leidmine ja vea parandamine;
8
10.5.2. vea põhjuste analüüs ning selle tulemuste kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis (näiteks e-posti teel) esitamine tellijale, samuti ettepanekute tegemine
ennetavate meetmete kasutuselevõtmise kohta;
10.5.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise toe pakkumine
tellijale, samuti sellega seotud konsultatsioonid;
10.5.4. vigase või puuduliku dokumentatsiooni parandamine, sealhulgas
dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine, kui selline vajadus tuleneb
vigade parandamisest.
10.6. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on
muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks
tähtaja, lähtudes tellimuses fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.
10.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni
jooksul alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea
võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline
viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate
saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu
garantiikohustusega hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul
alates selle kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu
puuduse võimalike põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit
edasi kasutada. Häiriv viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.9. Juhul, kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga või muu puudus ei olnud garantiiga
hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea või puuduse
kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks tellimuses, mille raames
teostatud töödes on viga või puudus ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe
töötunni hind.
10.10. Tellija tagab täitjale kaasaabi garantiikohustuse alla käivate vigade ja puuduste
kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires.
10.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija
nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil,
teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis
tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga
hõlmatud vea.
10.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab täitjaga kooskõlastamata
lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud, kui tellija suudab eristada
lähtekoodis tehtud muudatusi.
11. Poolte vastutus
11.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest, välja arvatud,
kui rikkumine on vabandatav. Rikkumine on vabandatav, kui esineb vääramatu jõud.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
11.2. Pool vastutab teise poole ees muuhulgas raamlepingu ja tellimuse rikkumise
eest, mis tuleneb poole poolt tellimuse täitmisele kaasatud isikute tegevusest või
tegevusetusest (sh alltöövõtjate tegevuse eest, keda täitja tööde teostamisel kasutab).
9
11.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole
kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
11.4. Poole lepingulise kohustuse rikkumise korral on teisel poolel õigus kasutada
kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Leppetrahvi, viivise ja tekitatud
kahju hüvitamine ei vabasta raamlepingut ja tellimust rikkunud poolt lepingujärgsete
kohustuste täitmisest. Kui rikkumise eest on võimalik kohaldada mitut
õiguskaitsevahendit ja/või leppetrahvi, valib õiguskaitsevahendi ja/või leppetrahvi
rakendamise tellija.
11.5. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste
mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita,
pikendatakse tööde üleandmise tähtaega proportsionaalselt vastava aja võrra.
11.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid
nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise korral, intellektuaalomandiõiguse või
andmekaitsealaste kohustuste rikkumise korral.
11.7. Juhul, kui tellija satub täitjale tööde eest tasu maksmisega viivitusse, on täitjal
õigus esitada viivise nõue, mille suuruseks on 0,2% lepingujärgse konkreetse töö eest
maksmisele kuuluvalt tasult iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte
rohkem kui 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Täitja esitab
viivise nõude tellijale allkirjastatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
11.8. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda,
kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult tellimuse tingimustele, sealhulgas
kokkulepitud hooldus- või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja
poolseid lepingu rikkumisi (näiteks töö ei ole teostatud vastavalt kokku lepitud
kvaliteedile, ei ole üle antud tähtaegselt või esineb muu täitja poolne tellimuses kokku
lepitud tingimuste rikkumine).
11.9. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust
rikkumise eest.
11.10. Juhul, kui täitja rikub lepingulist kohustust (sh garantiist tulenevat kohustust), on
tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 100 eurot iga rikkumises
oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% raamlepingu kogumaksumusest.
11.11. Hooldus- ja veaparandustööde lahendusaegadest mittekinnipidamisel on tellijal
õigus nõuda töö üleandmisega viivitamise või mittenõuetekohase töö teostamise eest
leppetrahvi 50 eurot iga tööde üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem
kui 30% kokkulepitud töö maksumusest.
11.12. Tellimuse tingimuste või raamlepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus
esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise
rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-
s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus tellimus üles
öelda või tellimusest ja raamlepingust taganeda.
11.13. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule
muuhulgas:
11.13.1. mõjuva põhjuseta tellimuse sõlmimata või täitmata jätmine;
11.13.2. valeandmete või valeinfo esitamine;
11.13.3. tellimuse täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,
intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
10
11.13.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste
rikkumine;
11.13.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga,
kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma
tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekuta;
11.13.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
11.13.7. lepingujärgsete kohustuste, sh garantiikohustuste korduvat (vähemalt
kahel korral) täitmata jätmist;
11.13.8. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule.
11.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte
hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude
aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle
maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
11.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
11.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi
tasumise kohustust.
12. Konfidentsiaalsuskohustus
12.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele
isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud
teiselt poolelt raamlepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või
juhuslikult.
12.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas
kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja
isikustatud andmeid.
12.3. Juhul, kui tellimuse täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine,
lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku tellimuse esitamisel,
juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust.
12.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni
(sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide
kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid
tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja
mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või
majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu
puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
12.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille
avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on
andnud nõusoleku.
12.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele
isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse
3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
11
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal.
12.7. Pooled ei kasuta raamlepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset
informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks.
12.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka raamlepingu ja
raamlepingu alusel sõlmitud tellimuste lõpetamise või lõppemise järgselt.
12.9. Täitja on teadlik, et raamleping ning raamlepingu alusel sõlmitud tellimused ja
kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel
alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt
ärisaladuseks.
12.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik
kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid,
sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime tellimuse kehtivuse ajal või lepinguliste
kohustuste lõppemise järgselt.
13. Raamlepingu kehtivus ja ülesütlemine
13.1. Raamleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib 36 kuud või kuni kohustuste
täitmiseni või lepingu lõpetamiseni. Tellimused tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse
ajal, kuid võivad kehtida kauem.
13.2. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda või sellest taganeda,
teatades täitjale 60 päeva ette.
13.3. Täitja võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades tellijale
vähemalt 90 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine või sellest taganemine ei muuda
automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud tellimusi.
13.4. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles
öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt raamlepingut rikkunud või juhul, kui
täitja:
13.4.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
13.4.2. pankrot on välja kuulutatud;
13.4.3. täitja varad arestitakse;
13.4.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
muudab tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
14. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud
14.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes selle olemasolul
kehtiva kodukorra tingimustest. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud
tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
allkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt.
14.2. Tellija kontaktisik(ud) on: Marili Markus, telefon 5453 6702, e-post:
[email protected].
14.3. Täitja kontaktisik(ud) on: Siim Liimand, telefon 5300 0025, e-post:
[email protected].
14.4. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja
juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta
töö vastu ning allkirjastada akt ning esitada ja vajadusel allkirjastada tellimusi mahus
kuni 20 000 eurot (käibemaksuta).
12
14.5. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
15. Lõppsätted
15.1. Raamlepingu alusel sõlmitud tellimustele kohalduvad raamlepingu tingimused,
olenemata raamlepingu kehtivusest.
15.2. Täitjal ei ole õigust raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda, välja arvatud tellija kirjalikul nõusolekul riigihangete seaduses ette
nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle
raamlepingu pooleks.
15.3. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega
raamlepinguga samas vormis.
15.4. Täitjal puudub volitus tegeleda raamlepingu osas avalike suhetega ning anda
teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele,
välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
15.5. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste
teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule kohaldub
Eesti õigus.
15.6. Kui raamlepingu mõni säte on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate
õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
16. Lisad
16.1. Lisa 1 – Hankelepingu projekt;
16.2. Lisa 2 – Isikuandmete töötlemise leping;
16.3. Lisa 3 – Tehniline kirjeldus.
17. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
13
Lisa 1 - Hankelepingu projekt
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25,
Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold (edaspidi tellija), ja
...., registrikood ..., aadress ..., keda esindab põhikirja alusel ... (edaspidi täitja),
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ... alusel käesoleva
hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on hankelepingu juurde kuuluvas tehnilises kirjeldus nimetatud tööd
koos garantiiteenustega (edaspidi tööd).
1.2. Lepingu tööde maht on kuni ... töötundi ... kuu jooksul.
1.3. Vajadusel on tellijal õigus tellida ja täitjal kohustus teostada lepingu esemega seotud
täiendavaid töid kuni 20% ulatuses kokkulepitud mahust.
1.4. Täiendavate tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused lepingu täitmisel
lepitakse poolte vahel kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas digitaalselt
allkirjastatud vormis.
2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
2.1. Täitja annab töö üle ...
2.2. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt tehnilises kirjelduses
kokkulepitud tingimustele.
2.3. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.
2.4. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi
õigused vastavalt raamlepingus kirjeldatule.
3. Lepingu hind
3.1. Tellija kohustub tasuma töö eest kokku kuni xx eurot (summa sõnadega) koos
käibemaksuga ... tööpäeva jooksul arvates arve saamisest.
3.2. Täitja esitab tellijale arve pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
4. Lepingu kehtivus
4.1. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt.
4.2. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt
oma lepinguliste kohustuste täitmiseni.
5. Lõppsätted
5.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju
Maakohtus.
5.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti
Vabariigi õigusaktidest.
5.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.
14
5.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt.
5.5. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke
alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus, mida ei allkirjastata.
6. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
15