Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord

Vabariigi Valitsuse korraldus „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Muinsuskaitseala piir Kaitsevööndi piirid: Kaitsevööndi 1. osa Kaitsevööndi 2. osa 0 75 150 300 m Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Vabariigi Valitsuse korraldus „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ 1 Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Muinsuskaitseala piir 2 Hoonete kaitsekategooriad: A-kaitsekategooria B-kaitsekategooria C-kaitsekategooria Mälestised Ehitismälestis Maa-alalised mälestised 1. Rakvere mõisa park (reg nr 15723) 2. Linnus "Vallimägi" (reg nr 10335) 0 75 150 300 m Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Vabariigi Valitsuse korraldus „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ 6 Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala 5 Muinsuskaitseala piir Arheoloogilise kultuurkihiga ala Ala, mille õuemaadel kehtib leevendus: 4 tööde tegemise luba ei ole nõutav 3 kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja 2 juurdeveoga seotud töödeks. Väärtuslikud haljasalad: 1. J. Kunderi monumendi plats 2. Vallimäe haljasala 3. Rakvere kirikupark 4. Rakvere kiriku aed 5. F. R. Kreutzwaldi monumendi plats 6. Rakvere mõisa park (reg nr 15723) 0 75 150 300 m 1 Muinsuskaitseamet: 30.11.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad 25.10.2023 Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa! Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus kokkuvõte J.K. Selgitustaotlus: Selgitus: 15.08.2023 Pöördun Teie poole saadud kirja „ Rakvere Aitäh küsimuse ning tähelepanu juhtimise eest! Saite infomeili, mis oli mõeldud muinsuskaitseala kinnisvara muinsuskaitseala„ alusel. Nimelt kinnistu omanikule. Rohuaia tn 6 kinnistu ei jää (ega seda ka ei laiendata) Rakvere muinsuskaitsealale, vaid säilib soetamisel tolleaegse muinsuskaitse- praegune olukord, kus kinnistu on muinsuskaitseala kaitsevööndis. Aga kuna kinnistu piir jookseb kitsenduste spetsialisti pr. Anne Kaldamiga kaardil väikese nurgaga muinsuskaitseala peale, siis võtab register selle kinnistu aadressi automaatselt konsulteerimise järgselt Rohuaia 6 kinnistu muinsuskaitseala omanike nimekirja. Rohuaia tn 6 kinnistul puuduvad muinsuskaitsealast tulenevad piirangud. Rakvere muinsuskaitse alasse ei kuulunud (oli niinimetatud piiri lähistel). Kas tänaseks ajal on neid piire muudetud meid ametlikult teavitamata või milles on küsimus? Transpordi- Tänan, et teavitasite Transpordiametit Seisukoht: amet „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra" Teadmiseks võetud. 05.09.2023 eelnõu avalikust väljapanekust. Oleme eelnõu ja selle lisadokumentidega tutvunud ning ei esita arvamusi ega vastuväiteid. A.K. Ettepanek: Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuid mitte arvestada. 24.09.2023 Teen ettepaneku määrata Rakvere, Kuke tn. Kuke tänav asub Kukeküla linnaosas ning piirkond on Rakvere linna üldplaneeringus määratletud Lille- ja 3 hoonele kaitsekategooria, kui XX sajandi Kukeküla miljööalana. Samuti on Kuke tn 3 aadressil asuv saun märgitud üldplaneeringus väga väärtuslikuks arhitektuurišedöövrile (arh. A. Tarassov, objektiks. Üldplaneeringus on seatud miljööaladele ning väärtuslikele üksikobjektidele piirangud ning nõuded. Giproaviaprojekt töö nr. A-156620). Läbi miljööalade seadmise väärtustab Rakvere linn erinevate ajalooliste ja kultuuriliste eripäradega elamupiirkondi, mis rikastavad linnaruumi, loovad mitmekesisust ja hoiavad alles ajaloomälu. A.K. Täiendav ettepanek: Rakvere muinsuskaitseala väärtustab ennekõike Rakvere ajalugu keskajast 20. sajandi alguskümnenditeni, siis 24.09.2023 Lähtudes Muinsusameti uutest erinevate linnaosade hoonestus ja tänavatevõrk peegeldab linna planeerimise ja arhitektuuri ning ühiskondliku ja tööeesmärkidest teen ettepaneku sotsiaalse arengu ajalugu 19. sajandi keskpaigast kuni 1980. aastateni. muinsuskaitseala laiendada kuni Kuke Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu poolt 2010. aastal koostatud Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärandi tänavani, sest seal asub Giproaviaprojekti maakondlikus ülevaates ei ole Kuke tn 3 asuvat sauna märgitud. üleliidulise tüüpprojekti A-156620 järgi Eelnevast tulenevalt ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks algatada Rakvere muinsuskaitseala laiendamist Kuke rajatud tohutu kultuuri- ja kunstiväärtusega tänavani ning Kuke tn 3 hoonele kaitsekategooria seadmist. hoone nr. 3, mis Rakvere linna kultuurikihistu olulise osana peab säilima. Projekt on stalinistliku töökollektiivi arhitekti A. Tarassovi ja inseneri V. Fedorovi vaieldamatult üks kõige väljapäistvaid töid. Eesti Ettepanek: Seisukoht ja selgitus: Ettepanekut mitte arvestada. Arhitektide Tutvunud kõnesoleva eelnõuga, juhime Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise käigus tutvus töörühm (Rakvere linnavalitsuse abilinnapea Kert Liit tähelepanu Rakvere muinsuskaitseala Karus ja linnaarhitekt Angeelika Pärna, eksperdid Oliver Alver ja Madis Tuuder ning Muinsuskaitseameti Lääne- 24.09.2023 oluliste kaugvaadete mõjule ning nende Viru maakonnanõunikud) muude ülesannete seas ka muinsuskaitsealale avanevate vaadetega kõigist suundadest põhjaliku kirjeldamise ja kaardistamise ümber kogu Rakvere linna ning selgitati välja olulised vaatepunktid, kust vaated linnusele ja kirikule on praegu vajadusele. Kuigi kaitsekorras on rõhutatud jälgitavad. kaugvaadete tähtsust ordulinnuse Arhitekt Raul Kalvo (Inphysica Technology OÜ) on alusuuringuna koostanud Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku varemetele ja Kolmainu kirikule, pole nähtavuse analüüsi, millega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel vastavaid vaatekoridore ega kaitsevööndi https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/nahtavuse_analuus-rakvere.pdf Analüüsis on lisaks osi ida poolt ehk linnakeskuse suunast olemasolevale ruumilisele olukorrale arvesse võetud ka juba kehtestatud detailplaneeringute elluviimisest kaitsekorra tekstis ega kaartidel selgitatud. tulenevaid muutusi. Nendest vaadetest sõltuvad muuhulgas Analüüsi ja vaatluste tulemusel on Rakvere muinsuskaitsealale määratud kaitsevööndi osa 2, mille eesmärgiks on lahendused ja valikud Rakvere keskosa Rakvere ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kirikule avanevate oluliste vaadete kaitsmine. Kaitsevööndi osas 2 hoonete planeerimisel ja projekteerimisel. kehtivad kõrguse piirangud uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate ehitiste laiendamisel. Seepärast palume see teema kaitsekorras Linna keskusest ning idapoolsest küljest avanevad vaated muinsuskaitsealale, sh linnusele ja kirikule peamiselt põhjalikumalt läbi töötada. piki tänavate sihte ning nende puhul täiendavaid piiranguid ei määratud. Samuti on Rakvere linn kohaliku planeerimis- ja ehitustegevuse suunajana linna üldplaneeringus määratlenud olulised vaatesektorid ja -koridorid, mille kaudu tagatakse kohalikul tasandil olulisimate vaadete säilimine. Eelnevat arvesse võttes ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks vaadetega täiendavalt ja põhjalikumalt edasi töötada. Eesti Ettepanekud: Seisukoht ja selgitus: Ettepanekutega mitte arvestada Omanike 1. Hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud Keskliit proportsionaalsust, kuivõrd selle hindamisel selle täpsustamiseks ja täiendamiseks. 20.08.2021 ei ole analüüsitud ja põhjendatud: Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala 1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele põhjendatud ning proportsionaalne sellel Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu asuvate kinnisasjade omanike õigustega; avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1, Lihula 1.2. Kas omandile seatavad kitsendused ja muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas 05.06.2023 nende ulatus on proportsionaalsed kaitstava kirjaga nr 1.1-7/733-8 ja Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 21.08.2023 millele väärtusega; Muinsuskaitseamet vastas 11.09.2023 kirjaga nr 1.1-7/1545-1. 1.3. Muinsuskaitseametil oleks võimalik Muinsuskaitseameti vastused Rakvere kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele: näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et 1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et tagada samaväärne kaitse. Väga kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel nt täiendava loakohustuse sätestamine asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on siseruumides (A-kategooria hooned) peaks proportsionaalsed kaitstava väärtusega; 1.3. igal üksikul juhul nõuete kaupa täiendava olema igal üksikul juhul nõuete kaupa loakohustuse sätestamine siseruumides (A-kategooria hooned), võttes arvesse nõude rakendamise selgitatud ning põhjendatud, võttes arvesse eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, ning ei ole nähtud ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada samaväärne kaitse. nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. 2. Leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega, liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga, väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et kuivõrd nende nõuete näol on tegemist Rakvere muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega intensiivse omandipõhiõiguse riivega kultuuriväärtust, mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, kitsendusi ning omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal mistõttu on need nõuded omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid ebaproportsionaalsed; omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja 3. Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult minimaalsel määral. määratud hoonete väärtusklassi nende Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile sellest tulenevalt muuta A- ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis- olevat joonist; ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid üheksal hoonel (3% 4. Ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C- loamenetlusega, et vähendada kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel halduskoormust ning aja- ja ressursikulu; muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise 5. Viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi vajadusest. majanduslike ja sotsiaalsete mõjude Rakvere muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutamine ja linnaruumi kestlik kehtestavate nõuete mõjud ja areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis on vajalikud muinsuskaitsealal muinsuskaitsealal asuvate kinnistute oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on proportsionaalsed eesmärgi omanike toetamiseks sobivate meetmete saavutamiseks. sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab mõjusid riigile ja kohalikele Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud nendest kuludest tulenevalt on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Rakvere muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. proportsionaalsed; aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav 6. Näha ette kaitsekorra eelnõus kaitsekorra seletuskirja eelnõu punktis 2). muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate nende omanikele hoonete kõrgemate eesmärkide saavutamisele. Kuna Rakvere ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. on võimalik välja selgitada majanduslike ja Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel sotsiaalsete mõjude analüüsiga. omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid, mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab 7. Näha kaitsekorra eelnõus ette peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti rakendussäte, mille kohaselt ei saa terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja kinnistuste omanikelt nõuda tagantjärele omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust ning kehtestatud kaitsekorra eelnõu tingimustele planeeringutest tulenevad nõuded ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks mittevastavate ehitus- ja haljastustööde ehitusseadustik nõudeid ei sea. Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne muutmist. projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. 2. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed. Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1- 7/1933-1, kus esitatud seisukohad vastavad ka Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutamine ja linnaruumi kestlik areng. Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame, et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega. 3. Teete ettepaneku hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist. Rakvere muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse üheksa hoonet (3% kõigist muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2. Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud ilma kõikide A- kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega reaalselt tutvumata, ei vasta tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmetest üks või mitu on kõigi A-kaitsekategooriasse määratud üheksa hoone interjööridega kohapeal tutvunud. Lisaks on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A- kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist. Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka kaitsekategooriate määramise kaardil (kaitsekorra eelnõu lisa 2) ja inventeerimisaruande tabelis, et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi. 4. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu. Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1- 7/1933-1, kus esitatud seisukohad vastavad ka Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. 5. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed. Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023. HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud avalikõiguslike suhete üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele - kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7). 6. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga.  Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023. Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik lahendada Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorraga. 7. Teete ettepaneku näha kaitsekorra eelnõus ette rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute omanikelt nõuda tagantjärele kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitus- ja haljastustööde muutmist. Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist. Varem kooskõlastatud tööde puhul või pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad hoonetele kehtestatavad kitsendused Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega. Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti. Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel. Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist. A.J Ettepanek: 17.08.2023 Muinsuskaitseala poolitab ebaloogiliselt Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuga mitte arvestada 26.09.2023 kinnistuid Spordi 10 ja 10a. Nihutada muinsuskaitseala piire vastavalt kinnistu Muinsuskaitseameti poolt kokku kutsutud Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra töörühm arutas töökoosolekutel Spordi tn 10 ja 10a kinnistu piiridega muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piiride muutmise ettepanekuid. Lisaks töörühmale arutati muinsuskaitseala vastavusse, nii et kinnistud Spordi 10 ja 10a piiride muutmist Muinsuskaitseameti kaitsekordade töögrupis. Eelnõus järgib muinsuskaitseala piir Spordi tn 10a jääksid mõlemad tervikuna väljapoole uut kinnistu idapiiri. muinsuskaitseala. Tänane muinsuskaitseala piiri tõmbamine keskelt läbi kinnistute ei Varasemalt on Spordi tn 10 ja 10a olnud üks pikk krunt Pikk tn 27 koosseisus. Hilisemal ajal on see korduvalt tundu loogiline ega vajalik. Mõlemad tükeldatud. Pikk tn 27 ajaloolisest õiendist on teada, et 17. saj kuulus krunt koos seal asuvate hoonetega Rakvere kinnistud on hoonestamata ja neil paikneb bürger Michael Valentinile. Samuti on selle kinnistu, kuhu 19. sajandi algul kuulus 4 hoonet ja aed, üheks soostunud märg- ja roheala ning puuduvad pikaaegseteks omanikeks olnud pagarmeistrid Studed. Ehk juba 1783. aasta linnaplaanil on näha, et kinnistul on kaitsealused ehitised ja ehitised üldse. mitmeid hooneid kuni Soolikaojani välja.  Spordi tn 10a kinnistu asub arheoloogilise kultuurkihiga alal (eelnõu Lisa 3). Pikk tn 27 hoone eest tuli 2019. aastal välja hiliskeskaega kuuluv matmiskoht. On tõenäoline, et ka matmiskohast ca 15 m kauguselt algaval Spordi tn 10a kinnistul on matmispaigaga seotud kultuurkihti. Samuti on teada, et Rakvere kesk- ja varauusaegne asustus paiknes Pika tn terrassil ja nõlval, millele osaliselt ulatub ka Spordi tn 10a kinnistu. Kuna Rakvere muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtusteks on ka arheoloogilise kultuurkihi säilitamine ning kuna kinnistu kaitsevööndisse määramine ei aita neid eesmärke täita, siis sellest tulenevalt ei ole põhjendatud Spordi tn 10a kinnistu välja arvamine Rakvere muinsuskaitsealalt. Rakvere Ettepanek: Linnavoli- Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse Seisukoht ja selgitus: Ettepanekuga mitte arvestada kogu § 22 lg 2 kohaselt otsustab õigusaktiga 03.10.2023 kohaliku omavalitsuse, kohaliku Muinsuskaitseamet soovib hoida erinevates kaitsekordades ühtset lähenemist ja sõnastuse ühetaolisust. Sõnastus omavalitsuse üksuse või kohaliku kohaliku omavalitsuse üksus ei piira kuidagi kohaliku omavalitsuse (sh Rakvere linna) õigusi. Kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud omavalitsuse üksused on vallad ja linnad ning volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu. See, kuidas küsimused omavalitsusüksuse nimel on omavalitsuse pädevus jaotatud, on omavalitsuse otsustada ning kaitsekord ei ole dokument, kus seda volikogu, kes võib nende küsimuste reguleerida. Kaitsekorras ei saa määrata linnavalitsuse pädevust, see on volikogu otsustada. lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt Valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla määratud osavalla või linnaosa või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele (KoKS § 30 lg 1 p 2). Kohaliku omavalitsuse üksus on esinduskogule, ametiasutusele, asutuse laiem mõiste ning kaitsekorras on silmas peetud omavalitsust laiemalt. struktuuriüksusele või ametnikule. Kuna tegemist on ühe konkreetse kohaliku Samuti ei saa välistada omavalitsuse nimetuse või territooriumi muutust tulevikus ning konkreetse organi omavalitsuse territooriumil asuva nimetamine kaitsekorras võib sellisel juhul tekitada pigem segadust. muinsuskaitsealaga, siis leiab Rakvere linnavolikogu, et ülalnimetatud eelnõu Sellest tulenevalt ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks soovitatud muudatusi Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra punktides peab kooskõlastajana ära eelnõusse sisse viia. määratlema Rakvere Linnavalitsuse. Eelpooltoodust tulenevalt palume muuta Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu VI osa punkti 25 alapunkte 4 ja 5 alljärgnevalt: „4) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui Rakvere Linnavalitsus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa eelnõu Muinsuskaitseametiga; 5) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui Rakvere Linnavalitsus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.“  Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimisaruanne Foto: Rakvere vanalinna kaitsetsooni detailplaneerimise eeltööd 1990. MKA arhiiv, ERA.T-76.1.9368 Koosta nud: Mirjam Abel Muinsuskaitseamet 2023 Sissejuhatus Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise üks eesmärkidest oli muinsuskaitsealal paiknevate hoonete jaotamine kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Käesolev aruanne on aluseks Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisel ja kirjeldab kaitsekategooriate määramise protsessi ning kasutatud alusandmestikku. Rakvere muinsuskaitseala hoonestust on varasemalt käsitletud Kristo Kooskora poolt 2012– 2013. aastal koostatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala hoonete inventeerimise aruandes 1 . Samuti toimus 13.—17.06.2022 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna vaatluspraktika, mille käigus üliõpilased inventeerisid Rakvere vanalinna muinsuskaitseala. Alusuuringute andmed koondati tabelisse, kus on kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused ning hoonete lühikirjeldused ja ülevaade ajaloost. Koondtabeli väljavõte on käesoleva aruande Lisa 1. Kaitsekategooriaid puudutav info on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Rakvere veebikaardil, kus kuvatakse iga hoone kaitsekategooria ja põhjendus. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega sisestatakse ka Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse. Alusuuringute, 2022. aasta inventeerimistulemuste ning ameti töö käigus kogunenud andmete (inspekteerimised ja paikvaatlused) põhjal koostasid EKA üliõpilased, Kadri Lepik ja Mirjam Abel esialgsed kaitsekategooriate ettepanekud. Kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, kuhu kuulusid Kadri Lepik (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik), Angeelika Pärna (Rakvere Linnavalitsus, linnaarhitekt), Kert Karus (Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea), Oliver Alver (ekspert, arhitekt) ja Madis Tuuder (ekspert, arhitektuuriajaloolane). Töörühma juhtis Mirjam Abel (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik). Kaitsekategooriate määramise lähtekohad Vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist 1 https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/rakvere.pdf 2  linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele. Rakvere muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Inventeerimise läbiviimine Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunike poolt. Töö esimeses etapis koostas Muinsuskaitseamet inventeerimise aluseks inventeerimistabeli, kuhu koondati andmed hoonete kohta Maa-ameti registrist ja Ehitisregistrist. 2022. aasta suvel viisid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilased läbi Rakvere muinsuskaitseala inventeerimise. Enne inventeerimist jagati Rakvere muinsuskaitseala elanikele flaierid, millega teavitati inventeerimise toimumisest (joonis 1). Tudengid pildistasid suure osa muinsuskaitseala hooneid üles ning tegid nende kohta kanded inventeerimistabelisse. Hooned, mis jäid tudengite poolt inventeerimata, inventeerisid Muinsuskaitseameti Lääne- Virumaa nõunikud Kadri Lepik ja Mirjam Abel. Inventeerimise käigus oli tudengitel võimalus pääseda ka mitmetesse muinsuskaitsealal asuvasse hoonesse. Samuti tutvusid nõunikud A- kaitsekategooria potentsiaaliga hoonetega. 3 Kaitsekategooriate tabel vaadati läbi Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma koosolekutel 28.10.2022 ja 17.03.2023. Koosolekute tulemusel otsustati määrata hoonete kaitsekategooriad valdavalt tehtud ettepanekutele. 24 hoone puhul tekkis muinsuskaitseameti esindajate ja töörühma liikmete vahel arutelu, mille lõpptulemuse osas jäädi ühtsetele seisukohtadele. Arutelud on fikseeritud töörühma 3. koosoleku memos 17.03.2023.2 Esimesel koosolekul külastas töörühm kahte A-kategooria potentsiaaliga hoonet. Käesolev uuringuaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta juuni seisuga, st sellesse ei ole sisse viidud avaliku väljapaneku raames tehtud muudatusi. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad kehtestatakse koos Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorraga. Joonis 1 Rakvere muinsuskaitseala inventeerimisest teavitav flaier Lisaks paikvaatluste ja inventeerimise andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate muinsuskaitse eritingimuste ja projektidega ning ajalooliste kaartidega. Vajaduse korral (võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline mitte- sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivuse kohta. Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud. Inventeerimistulemused 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti üksikuid 18.–19. sajandil rajatud hooneid, millel on suures ulatuses säilinud ehitusaegne ruumiplaneering ja suurel hulgal kultuuriväärtuslikke 2 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/tooruhma_3._koosoleku_protokoll.pdf 4  ehitusdetaile või tarindeid siseruumides. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, puitdekoor või - viimistlus, laudpõrandad või -laed jms. Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 9 hoonet. 2) B-kaitsekategooriasse määramise ettepanek tehti enamiku 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslike ajalooliste hoonete, sh enamiku muinsuskaitseala elamute ning ajalooliste abihoonete kohta. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, mis on linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuemate, II maailmasõja-järgsete hoonete puhul, millel on roll arhitektuurse terviku osana ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 141 hoonet. 3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooned. Sellesse kategooriasse kuuluvad vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümber ehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei ole suunis lammutamiseks, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Töörühm tegi ettepaneku määrata Rakvere muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 128 hoonet. Valdav osa C-kaitsekategooriasse määratud hoonetest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid jms) – st hoonete arv on küll ligi pool kogu hoonestusest, kuid nende mõju linnapildis on pigem väike. Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned käsitletavad A- kaitsekategooria hoonena, st Muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga leevendatakse piiranguid kõikide vanalinna ala hoonete puhul, välja arvatud 9 A-kategooria hoone puhul. Inventeerimise käigus selgus, et muinsuskaitsealalt on lammutatud 13 ETAK-koodiga hoonet, mis olid suures osas hilisemat päritolu kuurid või abihooned. Samuti selgus, et ETAK-koodi on saanud ka mitmed elektrirajatised (elektrikapp, alajaam), ordulinnuse teenindamiseks mõeldud ajutised puitehitised ning Silla tänava haljasalal asuvad tuletõrje harjutustornid. Inventeerimistulemustest lähtuvalt ning töörühma aruteludel jõuti ettepanekuni arvata muinsuskaitsealalt välja Tammetõru tn 3, Tammetõru 7, Tammiku tn 5, Silla tn 3a, Silla tn 3b, Spordi tn 28 ja Spordi tn 26, Spordi tn 20, Kooli tn 1/Spordi tn 16, Sauna tn 3 ning kehtestada nendel aladel muinsuskaitseala kaitsevöönd. Kaitsekategooriaid ei ole määratud hoonetele, mis asuvad aladel, mille osas otsustati muinsuskaitseala vähendada ning asendada see kaitsevööndiga. 5 Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad kõik kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda puudutavate asjaolude kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma koosolekul ning hoonete kategooriate muutumise korral kajastatakse tulemus ka käesolevas aruandes 6 LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel ETAK- Aadress Kaitse Põhjendus kood katego oria ettepa nek 279340 C. R. Jakobsoni tn 7 C 281436 C. R. Jakobsoni tn 7 C 276046 C. R. Jakobsoni tn 7 C 276063 C. R. Jakobsoni tn 11 C 4304290 C. R. Jakobsoni tn 11a C 273619 C. R. Jakobsoni tn 23 C 278633 C. R. Jakobsoni tn 23 C 276730 C. R. Jakobsoni tn 23 C 284722 C. R. Jakobsoni tn 23 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja 20. saj algupoole ehitustraditsioone järgiv puithoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja fassaadide välisilme koos dekoorielementidega. 276236 F. R. Kreutzwaldi tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 20. saj alguse ehitustraditsioone järgiv endine Rakvere mõisa valitsejamaja. Säilinud algne paekivist maht eristub teise korruse puidust juurdeehitusest. Säilinud on algsete fassaadielementidega välisilme. 6130518 F. R. Kreutzwaldi tn 2 M 15722 286584 F. R. Kreutzwaldi tn M 15722 2a 279493 F. R. Kreutzwaldi tn M 15726 2a/1 276260 F. R. Kreutzwaldi tn M 15724, 15725 2a/2 7314504 F. R. Kreutzwaldi tn B Kaasaegse arhitektuuriga Rakvere mõisakompleksi 2b sobituv ning muinsuskaitseala rikastav uushoone. 7314502 F. R. Kreutzwaldi tn B Kaasaegse arhitektuuriga Rakvere mõisakompleksi 2b sobituv ning muinsuskaitseala rikastav uushoone. 7 285969 J. Kunderi tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav kultuuriloolise tähtsusega ajalooline hoone (algselt kunstnik Arnold Vihvelin kodu). 19. sajandisse ulatuva ehitusajalooga hoonet on korduvalt ümber ehitatud. 286127 J. Kunderi tn 2 C 277773 J. Kunderi tn 2 B Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut iseloomustav ning 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv puidust korterelamu. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid, välisilme ja fassaadidekoor 6638437 J. Kunderi tn 2 C 286668 J. Kunderi tn 2a C 7474222 J. Kunderi tn 3 C 277074 J. Kunderi tn 3 C 276661 J. Kunderi tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja tüüpiline 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv puidust korterelamu. 4301950 J. Kunderi tn 3 C 279500 J. Kunderi tn 4 B Muinsuskaitseala struktuuri ja arengut iseloomustav ning 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv puidust korterelamu. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme ning osa fassaadidekoori. 282952 J. Kunderi tn 4 C 281795 Kooli tn 1 435356 Näituse tn 2a C 543221 Näituse tn 2b C 4301172 Näituse tn 2b C 285060 Pargi tn 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline paekivist abihoone. Mahu ja detailidega hästi ümbritsevasse keskkonda sobituv paekivihoone. 278593 Pargi tn 4 C 4305762 Pargi tn 4 C 8 6622142 Parkali tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva mõjuga uusehitis. Aqva Spa juurdeehitus. 285996 Parkali tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, autentse välisilme ja algsete eksterjööridetailidega puidust korterelamu 1940. aastatest. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja hooviansambel. 6468466 Parkali tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hooviansamblisse kuuluv ajalooline kivist abihoone. 6124624 Parkali tn 4 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva mõjuga kaasaegne ehitis. 6130511 Pikk tn 1 B Esimese korruse ulatuses algupärasena säilinud Rakvere vanimasse ehituskihistusse kuuluv 18. sajandist pärinev hoone. Teise korruse hilisem juurdeehitus on selgelt eristuv. Hoone on osa muinsuskaitseala ehituslikust tervikust. 279251 Pikk tn 1/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav suure ruumimõjuga ehitis, kus on näha erinevaid ehitusetappe. 286585 Pikk tn 2 A Rakvere linna arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev 17. sajandisse ulatuva ehituslooga paekivihoone. Hoone kehandis on jälgitavad erinevad ehitusjärgud ja -mahud, säilinud on põhikonstruktsioonid ja ajalooline välisilme (sh pangamaja nurgauks 1920ndatest, erikujulised aknaavad, nurgarustika). Interjööris on säilinud algsed paekivitrepid, põrandaplaadid, ajaloolised tapeedid, kahhelahjud, sambad, peegelvõlvlaed. 278837 Pikk tn 4 B Rakvere linnale omast kiviehitustraditsiooni esindav kõrvalhoonetüüp, muinsuskaitseala tervikut toetav autentsena säilinud välisilmega paekiviehitis. 6850463 Pikk tn 6 C 9 285964 Pikk tn 3 B Muinsuskaitsealale hästi sobituv ajaloolise mahu ja välisilmega koopiahoone. Näide miljööd säilitavast koopiaarhitektuurist. 6129964 Pikk tn 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandisse ulatuva ehituslooga 1960. aastatel ümber ehitatud korterelamu-tüüpi puithoone. 278807 Pikk tn 5 C 7834786 Pikk tn 5 C 286221 Pikk tn 7/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, kohaidentiteeti kandev ning 19.-20. saj vahetuse ehitustraditsioone järgiv historitsistlik paekivihoone. Algupärasena on säilinud hoone põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh kangialune ja hoovikülje fassaadi tellisdetailid. Osaliselt on algupäraseid detaile säilinud ka trepikodades ja keldrikorrusel. Hoovimajadega stiililise terviku moodustav hästi restaureeritud hoone on üks silmapaistvamaid ehitisi muinsuskaitsealal. 6206682 Pikk tn 7/2 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv arhitektuuriväärtuslik paekivihoone, mis kuulub Pikk tn 7/1 hoonega ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. 6505219 Pikk tn 7/3 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv arhitektuuriväärtuslik paekivihoone, mis kuulub Pikk tn 7/1 hoonega ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. 6128043 Pikk tn 8 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav silmapaistva linnaehitusliku mõjuga 20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus kujunenud postmodernistliku välisilmega hoone. 279276 Pikk tn 8a C 4305692 Pikk tn 9 C 10 4298968 Pikk tn 11 C 281904 Pikk tn 11 B Kahest hoonemahust koosnev suure arhitektuuri- ja linnaehitusliku mõjuga Rakverele tüüpiline 19.-20. saj vahetuse ehitustraditsioone järgiv autentse välisilmega äri- ja eluhoone. Säilinud on ajaloolised mahud, konstruktsioonid ja eksterjööridetailid. 280852 Pikk tn 12 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv silmapaistva linnaehitusliku mõjuga puidust ärihoone. Uhkelt dekoreeritud fassaadi ja parapetiga algupärase välisilmega hoone paikneb erandlikult otsafassaadiga tänava ääres. 6130359 Pikk tn 13 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. ja 20. saj vahetuse ehitustraditsioone järgiv F. Modi projekteeritud suuremahuline paekivihoone. Säilinud on algne hoonemaht ja välisilme, sh ajastuomased punastest tellistest avatäidete raamistused. 427098 Pikk tn 14 B Muinsuskaitseala arengut ja ehitustraditsioone iseloomustav olulise tähtsusega kunagine apteegihoone. Ümberehituste käigus algse välisilme kaotanud hoonemaht markeerib tänavajoonel endiselt vanalinnale tüüpilist hoonestuslaadi. Põhimahuga on kokku ehitatud autentsena säilinud mahukas paekivist kuur. 4303522 Pikk tn 14a C 428988 Pikk tn 14a A Rakvere linna arengut ja ehitustraditsioone iseloomustav 1780. aastal ehitatud kivihoone, üks linna vanimaid paekivihooneid. Säilinud on hoone algne maht, konstruktsioonid ja välisilme ning mitmeid eksterjööri ja interjööridetaile, sh tahveluksed, piirdeliistudega siseuksed, võlvlaed. 6622156 Pikk tn 15 C 11 281903 Pikk tn 15 A Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv ja kohaidentiteeti kandev suursugune paekivist endine ärihoone 1908. aastast. Säilinud hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Interjööris leidub hulgaliselt algupäraseid elemente, sh trafarett- maalingud, kivitrepikoda, radiaatorid. 285575 Pikk tn 16 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev (esimene kino) 18. sajandisse ulatuva ajalooga kivihoone. Algupärasena on säilinud hoone põhimaht ja -konstruktsioonid ning klassitsistlik välisuks. 274382 Pikk tn 16a C 284896 Pikk tn 16a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 20. saj I poolest pärinev suuremahuline paekivist hoovimaja, mille idapoolne osa on säilitanud algupärase ilme, kuid vallimäele suunatud külg on hilisema ümberehitusega kujundatud modernseks üksikelamuks. 286649 Pikk tn 17 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ainus rikkaliku saelõikelise puitpitsiga šveitsi stiilis 19. saj lõpust pärinev puithoone. Säilinud on endise ärihoone maht, konstruktsioonid ja välisilme, sh suur osa algset laudist ja fassaadidekoori. 6505200 Pikk tn 17a/1 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 18. saj lõpu ehitustraditsioone järgiv endine kaupmeheelamu-ärihoone. Paekivihoonel on algne maht, põhikonstruktsioonid ja algupärase eeskujul taastatud arhitektuurne välisilme ning fassaadidekoor. 6124623 Pikk tn 17a/2 C 12 276092 Pikk tn 18 A Muinsuskaitsealale iseloomulik, 19. saj ehitustraditsioone järgiv vanabalti tüüpi puitelamu. Säilinud on hoone algne põhimaht ja - konstruktsioonid, osaliselt ka esifassaadi ajalooline välisilme, voodrilaudist ja avatäiteid. Interjööris on säilinud arvukalt detaile, sh kahhelahi, laudpõrandad, rosettidega laed ja osaliselt algne ruumijaotus. 276865 Pikk tn 19 M 15732 275872 Pikk tn 19/1 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv 18. sajandi lõpu kiriku majandushoone. Säilinud on paekivihoone algne maht, konstruktsioonid ja arhitektuurne välisilme. 276665 Pikk tn 19/2 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav väga olulise arhitektuurilise ja linnaehitusliku mõjuga, 1902. aastal F. Modi projekti järgi valminud pastoraadihoone. Algsena on säilinud hoone maht, konstruktsioonid ja arhitektuurne välisilme. 280840 Pikk tn 20 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 18. saj lõpust pärinev vanabalti tüüpi puitelamu koos erinevatest ajajärkudest pärinevate juurdeehitustega. Säilinud on ajaloolised mahud mitmest ehitusetapist ja põhikonstruktsioonid, interjööris tahveluksed. 275922 Pikk tn 20 C 278799 Pikk tn 20/1 C 279948 Pikk tn 20/2 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahuga hoovimaja on taastatud algupärase sarnase kujuga. 276868 Pikk tn 21 M 15733 6505205 Pikk tn 22 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja kohaidentiteeti kandva paekivist hoovihoonestuse konserveeritud varemed. 13 279667 Pikk tn 22 C 276044 Pikk tn 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poolest pärinev esindusliku tänavaäärse otsafassaadiga puitelamu. Algsena on säilinud hoone liigendatud maht, paekivisokkel ja välisilme. 287031 Pikk tn 24 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. saj I poolest pärinev kahekorruseline puithoone, teadaolevalt Rakvere vanim võõrastemaja-trahter- kohvik. Säilinud algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh fassaadidekoor ning interjööris trepikoda. 4302722 Pikk tn 24 C 6705386 Pikk tn 24 C 427097 Pikk tn 24a B Väärtuslik linnasisese tööstusarhitektuuri näide (19. saj ainus õllevalmistamise töökoda Rakveres). Algse mahu ning välisilmega säilinud paekivist kunagine pruulikoda, õlleladu ja jääkelder. 430379 Pikk tn 24b B Väärtuslik linnasisese tööstusarhitektuuri näide (19. saj ainus õllevalmistamise töökoda Rakveres). Algse mahu ning välisilmega säilinud kunagise pruulikoja linnasekelder. 6121147 Pikk tn 25 C 6570947 Pikk tn 26 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav, suure vanuseväärtusega ja kohaidentiteeti kandev Rakvere vanimasse ehituskihistusse kuuluv endine kõrtsihoone 17. sajandist. Algupärasena on säilinud esimese korruse paekivimüürid. 282280 Pikk tn 27 B Muinsuskaitseala iseloomustav, kohaidentiteeti kandev ning 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid, korstnad, fassaadide dekoor, välisviimistlus ja enamik avatäiteid. 14 6584576 Pikk tn 27 C 6621592 Pikk tn 28 C Vundament 279342 Pikk tn 28 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. sajandi algusesse ulatuva ajalooga erinevate ehitusetappidega puithoone. Algupärasena on säilinud tänavaäärse vanabalti stiilis hooneosa maht, konstruktsioonid, fassaadi puitdekoor ja mantelkorsten. 6621591 Pikk tn 28 C 281289 Pikk tn 28/1 B 1970. aastatel ajaloolise paekivist abihoone müüridele ehitatud muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja materjalikäsitlusega hoovimaja. 6128146 Pikk tn 29 M 5776 287263 Pikk tn 30 C 279525 Pikk tn 30 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev (Kultase kohvik) F. Modi projekti järgi 1900.a valminud tellis-historitsistlik ärihoone. Säilinud on algne maht ja põhikonstruktsioonid ning esifassaadi arhitektuurne ilme koos dekoorielementidega. 6570989 Pikk tn 30 C 4301766 Pikk tn 31 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev olulise ruumilise mõjuga 20. sajandi alguse tööstushoone. Säilinud on osaliselt algsed paekivimüürid keraamilistest tellistest korstna ja aknaraamistusega. 7474135 Pikk tn 31 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev olulise ruumilise mõjuga 20. sajandi alguses rajatud tööstushoone. Säilinud on algsed paekivimüürid ja keraamilistest tellistest aknaraamistused. 15 284683 Pikk tn 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik olulise ruumimõjuga esifassaadiga tänavajoonel paiknev 19. saj alguse puithoonest 1904. aastal ümberehitatud tellisvoodriga elamu. Säilinud on põhimaht ja - konstruktsioonid ning esikülje dekoratiivne tellisfassaad. 279331 Pikk tn 32a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev ajalooline kõrge maakivisokliga puithoone. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh telliskorstnad, osa avatäiteid ja fassaadide dekoorielemente ning sisetrepp. 6118888 Pikk tn 32a C 277031 Pikk tn 33 C 276265 Pikk tn 33 B Muinsuskaitseala iseloomustav 19. sajandi lõpul ehitatud silmapaistev historitsistlik tellishoone, mille põhikonstruktsioonid, tänava- ja otsafassaadide välisilme, avade asetus, esifassaadi dekoor ja peauks on säilinud algupärasena. 6944430 Pikk tn 33 C 284096 Pikk tn 33/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev 19. sajandi II poolest pärinev puithoone. Lihtsa arhitektuuriga hoonele lisab väärtust tagasiastega peasissepääs esifassaadil. Säilinud on algne maht ja põhikonstruktsioonid. 269585 Pikk tn 35 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev (Zeeh tütarlastekool) 18. sajandisse ulatuva ehituslooga mitmes etapis laiendatud suur U-kujuline puithoone. Säilinud on põhifassaadiga piki tänavajoont asetseva hoone algne maht, välisilme ja põhikonstruktsioonid. 16 277410 Pikk tn 35a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav lihtsa arhitektuuriga hoovimaja. 19. sajandi II poolest pärinev hoone on säilinud algse kuju, mahu ja põhikonstruktsioonidega. Säilinud on ka üksikuid algupäraseid avatäiteid. 287040 Pikk tn 36 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv endine äri- ja eluhoone. Säilinud on algne tänavaäärne maht, osa aknaid ja esifassaadi välisuks, interjööris trepikoda ja uste-akende dekoratiivsed piirdeliistud. 269596 Pikk tn 37 A Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut iseloomustav väga väärtuslik autentne korterelamu. 19. sajandi lõpul rajatud šveitsi stiili elementidega kahekorruseline puitelamu on ainus omalaadne Rakvere muinsuskaitsealal. Säilinud on elamu algne maht ja välisilme ning interjööris algupärased puittrepid ning korterite välisuksed, osaliselt ka algne ruumijaotus. 286126 Pikk tn 38 C 6621640 Pikk tn 38 285174 Pikk tn 38 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv ja kohaidentiteeti kandev paekivisokliga puithoone. Säilinud valdavalt algse mahu ja välisilme ning põhikonstruktsioonidega 6721157 Pikk tn 39 C 285020 Pikk tn 39/1 B Rakvere linna arengut iseloomustav silmapaistev tellishoone. Eesti väikelinnade 19. ja 20. saj vahetuse tellisarhitektuuri parimaid näiteid. Autentse välisilme ja põhikonstruktsioonidega, sh torn, korstnad, osad välisuksed ja keldri silindervõlvlaed. 427099 Pikk tn 40 M 5774 541276 Pikk tn 40 C 17 6621657 Pikk tn 40 C 4304263 Pikk tn 40/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja. Säilinud on paekivist põhikonstruktsioonid, algne maht ja välisilme. 4301768 Pikk tn 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovimaja. Säilinud on hoone paekivist põhikonstruktsioonid, algne maht ja välisilme. 278793 Pikk tn 41 B Muinsuskaitseala 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv ja kohaidentiteeti kandev (Virumaa esimene fotoateljee) puitelamu koos hilisema, Rakverele omase parapeti ja seinarustikaga paekivist lisamahuga. Säilinud on algne põhimaht ja välisilme. 276064 Pikk tn 42 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja olulise ruumimõjuga 19. sajandi keskpaiga arhitektuuritraditsioone järgiv puitelamu. Algupärasena on säilinud tänavaäärne hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 282825 Pikk tn 42 C 6132404 Pikk tn 42a C 6571017 Pikk tn 42a C 279519 Pikk tn 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj II poolest pärinev lihtne puitelamu koos paekivist juurdeehitisega. Säilinud on puithoone põhikonstruktsioonid, tänavajoonel paikneva esifassaadi välisilme ning kiviosa välisseinad ja iseloomulik parapett. 282004 Pikk tn 43 // 43a C 273637 Pikk tn 43 // 43a C 279012 Pikk tn 43a B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev 19. sajandi lõpu abihoonest elamuks ehitatud puidust hoovimaja. Algsetest konstruktsioonidest on säilinud paekivisokkel ja kelder ning palkseinad ja katusekonstruktsioonid. 18 6621706 Pikk tn 44 C 4301180 Pikk tn 44 C 6505211 Pikk tn 44 C 6127953 Pikk tn 44/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ning suure ruumilise mõjuga 19. sajandi teisest poolest pärinev, nõukogude perioodil ümber ehitatud puidust korterelamu. 279516 Pikk tn 44/2 C 287043 Pikk tn 45 C 6128604 Pikk tn 45 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav ning kohaidentiteeti kandev (Wiegandi vasksepatöökoda) 19. saj lõpust pärinev paekivist elamu-töökoda. Algupärasena on säilinud paekivimüürid ja võlvkeldrid ning üksikud ajaloolised avatäited. 281008 Pikk tn 46 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, olulise arhitektuurse ja ruumilise mõjuga, 1890. aastal arhitekt R. M. Engelhardti projekti järgi valminud keraamilistest tellistest elamu. Autentsena on säilinud hoone maht, põhikonstruktsioonid ja fassaadikäsitlus. 6132039 Pikk tn 46 C 284387 Pikk tn 47 B Muinsuskaitseala rikastav tagasihoidliku arhitektuurikeelega 20. sajandi keskpaiga algupärane puidust korterelamu. Säilinud hoone algne maht ja kuju, põhikonstruktsioonid, katusekate, suur osa palkseinu katvast laudisest ja osa avatäidetest. 279786 Pikk tn 47/1 C 7473545 Pikk tn 48 B Muinsuskaitseala ajaloolist hoonestusstruktuuri markeerivad paekivimüürid. 19 282277 Pikk tn 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki tänavajoont asetsev 18. sajandist pärinev väärtuslik puitelamu. Hoone kuju, maht, algsed põhikonstruktsioonid ja arhailine fassaadilaudis on suures osas säilinud. 7473549 Pikk tn 48a C 276847 Pikk tn 48a C 271114 Pikk tn 48a C 6721203 Pikk tn 48a C 275461 Pikk tn 50 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 19. sajandist pärineva ajaloolise kõrvalhoone koopia. 1980. aastatel algupärasest mahust lähtudes uuesti üles ehitatud. Hea näide miljööd säilitavast 1980. aastate koopiaarhitektuurist. 278999 Pikk tn 50 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 18. sajandist pärineva vanabalti stiilis ajaloolise hoone koopia. Säilinud on algse elamu keldrid ja mantelkorsten. Hea näide miljööd säilitavast 1980. aastate koopiaarhitektuurist. 283073 Pikk tn 51 B Silmapaistva linnaruumilise mõjuga ning kohaidentiteeti kandev (linna pritsikuur ja seltsimaja) kivihoone. Pritsimaja on ümber ehitatud, algne pritsitorn on hävinud, säilinud on 1929. aastal ehitatud tuletõrje seltsimaja. 286021 Pikk tn 53 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki tänavajoont asetsev 19. sajandist pärinev väärtuslik puitelamu. Säilinud on hoone algne kuju, maht, põhikonstruktsioonid, punastest tellistest mantelkorstna müürid ning paekivist keldrid. 6571021 Pikk tn 53 C 276722 Pikk tn 53 C 6571020 Pikk tn 53a C 277981 Pikk tn 54 C 20 284724 Pikk tn 54 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv tüüpiline puitelamu, mis on säilinud algupärase mahu põhikonstruktsioonidega. 7834951 Pikk tn 54 C 286101 Pikk tn 54a B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoovielamu, osa Pikk tn 54 elamu juurde kuulunud hooviansamblist. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 4305744 Pikk tn 54a C 7314756 Pikk tn 55 C 281900 Pikk tn 55 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 20. saj II poole korterelamu, osa linnaehituslikust tervikust. 4300397 Pikk tn 55 C 287196 Pikk tn 56 B Üks muinsuskaitseala silmapaistvama ja omapärasema arhitektuuriga hooneid 19. saj lõpust (arhitekt F. Modi). Säilinud algne maht, välisilme ja põhikonstruktsioonid, sh avade asetus, hoovikülje aknad, esifassaadi välisuksed, fassaadidekoor. 281467 Pikk tn 56a/1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav traditsiooniline ajalooline hoovielamu, paekivimüüridele lisandunud puithoone. Säilinud elamu algne põhimaht ja üldine välisilme. 278628 Pikk tn 56a/2 B Muinsuskaitseala 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv olulise ruumimõjuga kivihoone. Pika tänava äärse puitelamu juurdeehitis. Säilinud on hoone ajalooline põhimaht, välisilme ning osaliselt algsed avatäited. 284904 Pikk tn 57 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav suure ruumilise mõjuga kivihoone. 19. sajandi keskpaigast pärineva kivihoone müüridele ehitatud nõukogudeaegne korterelamu. Säilinud ka algne pesuköögi maht hooviküljel. 21 6635670 Pikk tn 58 C 276552 Pikk tn 58 C 279690 Pikk tn 58 B Muinsuskaitsealale iseloomulik põhifassaadiga piki tänavajoont asetsev 19. sajandi lõpust pärinev puitelamu. Säilinud on hoone algne maht, kuju, põhikonstruktsioonid, punastest tellistest korstnapitsid ning paekivist sokkel. 6635676 Pikk tn 58a C 4301767 Pikk tn 58a B Muinsuskaitseala rikastav erandlik tellis- historitsistlik väike hoovielamu. Säilinud on puhta vuugiga laotud tellismüürid lihtsate dekoratiivelementidega, mõned algsed aknad, tellistest korstnapits, käsitsi valtsitud plekk-katus sottrennidega. 6635671 Pikk tn 58b C 287041 Pikk tn 59 B Rakvere linna arengut iseloomustav ning 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv suure ajaloo- ja arhitektuuriväärtusega klassitsistlik aadlielamu (arhitekt Ernst Kühnert). Säilinud on algne maht, konstruktsioonid ja välisilme. 6131660 Pikk tn 59 C 4305768 Pikk tn 59 C 279018 Pikk tn 60 C 278808 Pikk tn 60 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut iseloomustav ja kohaidentiteeti kandev (Eesti seltside kooskäimiskoht) erinevate ehitusetappidega ajalooline puithoone. Säilinud on algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. 22 278427 Pikk tn 61 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut iseloomustav, kohaidentiteeti kandev (esimene trükikoda Rakveres) ning ehitustraditsiooni järgiv väärtuslik kivihoone. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid, fassaadidetailid. 281989 Pikk tn 61 C 6505215 Pikk tn 61 C 6121148 Pikk tn 61a C 279520 Pikk tn 62 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav kauplusehoone-elamu. 19. saj lõpul ehitatud paekivist elamu 20. saj keskel juurde ehitatud II korrusega. Esimese korruse ulatuses säilinud autentne fassaad ning Pikal tänaval harva esinev lõigatud nurgalahendus. 277772 Pikk tn 62 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle kiviehitustraditsiooni järgiv 20. saj algusest pärinev autentse välisilmega säilinud kõrvalhoone (ait ja kuurid). Muinsuskaitseala hoovimiljöö kujundaja. 282448 Pikk tn 63 C 282830 Pikk tn 63 A Rakvere vanalinnale iseloomulik 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv hoone. Silmapaistev historitsistliku tellisarhitektuuri näide (arh. F.Modi). Lisaks välisilmele on säilinud ka mitmeid algupäraseid interjööridetaile, sh aknad, uksed, trepp, korterites puitpõrandad ja tahveldisega tiibuksed. 286028 Pikk tn 63a B Muinsuskaitseala ilmestav ajaloolise hoone eeskujul ehitatud olulise mõjuga koopiaehitis. 1980. aastate restaureerimispraktika näide. 23 6129643 Pikk tn 64 A Muinsuskaitseala 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga tellishistoritsismi silmapaistev näide. Muuhulgas on säilinud algne ruumijaotus, tahveluksed, aknalauad, trepid, algne elektrijuhtmestik, tapeedid, pottahjud. 6639072 Pikk tn 64 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ning 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv autentse välisilme ning tavapäratute aknaavadega säilinud paekivist kõrvalhoone, hoovimiljöö rikastaja. 6639075 Pikk tn 64 C 278789 Pikk tn 65 C 274026 Pikk tn 65 B Muinsuskaitseala ning Rakvere linna arengut iseloomustav, ajalooväärtusega (Eesti esimese elektroonikaprofessori Otto Reinvaldi kodumaja) 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv puidust korterelamu. 6648492 Pikk tn 65 C 269580 Pikk tn 66 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav silmapaistva linnaehitusliku mõjuga paekivist hoone 19. saj. keskpaigast. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. 286671 Pikk tn 66a B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. sajandisse ulatuva ajalooga lihtne puithoone. 286194 Pikk tn 68 A Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 19. sajandil ehitatud väga väärtuslik hoone, milles on lisaks välisilmele säilinud ehitusaegne ja põhimahus algupärane ruumijaotus koos mantelkorstnaga. Interjööris säilinud lae- ja seinamaalingud, tapeedikihid ja siseuksed ning aknad. 284571 Pikk tn 68 C 24 286018 Pikk tn 70 C 278652 Pikk tn 70/1 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19. sajandi lõpul ehitatud tänavaäärne lihtne puitelamu. Säilinud algse mahu, põhikonstruktsioonide ja osaliselt algupärase välisilmega. 277968 Pikk tn 70/2 C 275985 Pikk tn 70/3 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajalooline hoovimaja. Säilinud algne maht ja asukoht. Moodustab tervikliku hooviansambli samal kinnistul asuvate hoonetega. 283062 Pikk tn 72 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse lihtne puitelamu. Säilinud algses mahus, puitosad on uuendatud. 4304273 Pikk tn 74 B Muinsuskaitsealale iseloomulik otsafassaadiga tänavajoonel asetsev 19. sajandist pärinev väärtuslik puitelamu. Hoone kuju, maht, algsed põhikonstruktsioonid ja fassaadielemendid on suures osas säilinud. 6571026 Pikk tn 74 C 280811 Pikk tn 76 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav vanabalti stiilis puitelamu 19. sajandist. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid, osaliselt lai laudis, sees viimistluskihte (tapeedifragmendid) ja tahveldatud siseuksed. 282441 Pikk tn 78 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud algse mahu, põhikonstruktsioonide ja üldise arhitektuurse välisilmega. 6648489 Pikk tn 80 C 7315296 Pikk tn 80 C 25 279764 Pikk tn 80 B Muinsuskaitseala iseloomustav silmapaistavalt autentne abihoone (kuur). Säilinud on hoone algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme. Moodustab tervikliku ansambli koos Pikk tn 80 elamuga. 279491 Pikk tn 80 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav ning 19. ja 20. sajandi ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud on algsed põhikonstruktsioonid ning üksikud interjööridetailid (mantelkorsten, siseuks ja puit-trepp). 283061 Posti tn 3a B Muinsuskaitseala rikastav kahekorruseline ridaelamu tüüpi kivihoone. Iseseisva arhitektuuriväärtusega hoone on näide Rakvere 1990. aastate postmodernismist. 285186 Posti tn 3b B Postmodernistliku elamu (Posti 3a) juurde sobituv kõrvalhoone, mis on säilinud valdavalt ehitusaegse välisilmega. 285405 Posti tn 4 A Muinsuskaitseala, selle struktuuri ja arengut iseloomustav 1930. aastate ehitustraditsioone järgiv algupärase välisfassaadiga puitelamu. Rakvere muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlik elamu. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ning välisilme. Hoones on säilinud mitmed interjööridetailid (trepp, ahjud, tahveluksed). 4299682 Posti tn 4 C 287540 Posti tn 4a C 285176 Posti tn 4a B Muinsuskaitseala linnaruumilist arengut iseloomustav Rakvere muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlik elamu, üle Eesti levinud 1930. aastate arhitektuuristiili näide. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ning välisuks. 26 6620512 Rakvere M 15740 linnusevaremed 6620493 Rakvere M 15740 linnusevaremed 285040 Rakvere M 15740 linnusevaremed 6620494 Rakvere M 15740 linnusevaremed 4305848 Rakvere M 15740 linnusevaremed 4305748 Rakvere M 15740 linnusevaremed 6620496 Rakvere M 15740 linnusevaremed 4305018 Rakvere M 15740 linnusevaremed 276443 Rohuaia tn 3 C 284889 Sauna tn 4 B Muinsuskaitseala ilmestav ajaloolise hoone eeskujul ehitatud olulise mõjuga koopiaehitis. 1980. aastate restaureerimispraktika näide. 285600 Sauna tn 4/1 C 282868 Silla tn 3 B Muinsuskaitseala rikastav funktsionalistlike sugemetega 1950. aastate lõpust pärinev elamu. Tänapäevaste võtetega renoveeritud hoonel on säilinud algne kuju, maht ja arhitektuurne lahendus. 6635610 Silla tn 3 C 4304303 Silla tn 4 B Muinsuskaitseala ilmestav ja kohaidentiteeti kandev 19. sajandi paearhitetkuuri esindav massiivne kõrvalhoone. Säilinud on osa autentsest pae- ja maakivimüüritisest ja silindervõlvlaest ning endise vaateplatvormi detailid katusel. 275817 Silla tn 4 C 27 287267 Silla tn 4 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav ning 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv mitmes ehitusjärgus valminud kivist elamu. Algupärasena on säilinud osa hoone paekivi- ja puitkonstruktsioone ning avatäiteid. 286197 Spordi tn 14 B Muinsuskaitseala ilmestav 20. saj algusest pärinev koolihoone juurdeehitis. Säilinud algne maht, paekivist ja puidust kandekonstruktsioonid, osad avatäited, sh kahe poolega tahvel-siseuksed. Interjööris osaliselt säilinud lihtne seinalambrii. 281040 Tallinna tn 1 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku mahu ja arhitektuurse välisilmega 1890. aastast pärinev paekivihoone. Hoone põhjapoolne uus tiib järgib Tallinna tänava äärse hooneosa mahtu ja kuju. 269583 Tallinna tn 3 M 15735 274025 Tallinna tn 3/1 B 21. sajandi alguses ümber ehitatud, kuid olulise ruumilise mõjuga 1910. aastast pärinev paekivimüüridega hoone ajaloolise kohtumaja hoovis. 275458 Tallinna tn 3a C 278835 Tallinna tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav endise tuletõrjedepoo hoonetekompleksi kuulunud ajalooline paekivist hoovihoone. Säilinud on hoone algne põhimaht ja paekiviseinad. 286475 Tallinna tn 5 M 15736 279806 Tallinna tn 5a C 287221 Tallinna tn 5a C 277064 Tallinna tn 6 C 28 279490 Tallinna tn 6 B Muinsuskaitseala ja selle arengut iseloomustav 18. sajandisse ulatuva ajalooga vanabalti stiilis puitelamu. Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisilme sh kaks tahvelust. Hoones on säilinud mantelkorsten ja võlvitud kelder. 6705402 Tallinna tn 6/1 C 283244 Tallinna tn 7 C 276667 Tallinna tn 8 B Suurt ruumilist mõju ja kohaidentiteeti omav 19. ja 20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ning materjalikasutust iseloomustav kolmest hooneosast koosnev paekivi- ja tellishoone koos puidust juurdeehitustega. Endine avalik saun. 277946 Tammetõru tn 7a C 273640 Tammetõru tn 7a C 276662 Tammiku tn 1 B Muinsuskaitseala arengut iseloomustav olulise ruumimõjuga 19. sajandi II poolest pärinev lihtne ühekorruseline puitelamu, millel on säilinud algne maht ja välisilme. 279232 Tammiku tn 1 B Muinsuskaitseala rikastav ajalooline tänavajoonel paiknev väikesemahuline puidust abihoone. Säilinud algse mahu ja kujuga, sh iseloomulik ristviiluga katusekuju. 273713 Tammiku tn 1 C 285434 Tammiku tn 2 B Muinsuskaitseala rikastav autentse mahu ja välisilmega säilinud erandlik 1964. aastal ehitatud funktsionalistlik elamu. 279787 Tammiku tn 2a C 269594 Tammiku tn 2a B Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Hoone kuju ja maht annavad tänavavaates edasi algset ilmet. Säilitatud on katuse harjakaunistused. 29 4304304 Tammiku tn 3 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. saj algusest pärinev suure ruumilise mõjuga lihtne viilkatusega puitelamu, mis on säilitanud algse mahu ja välisilme. 277956 Tammiku tn 4 C 287500 Tammiku tn 4 B Muinsuskaitsealale tüüpiline 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv lihtne puitelamu, mis paikneb traditsiooniliselt piki tänavajoont. Säilinud on algne maht ja arhitektuurne välisilme. 4304295 Tammiku tn 5 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja suure ruumilise mõjuga 20. sajandi algusest pärinev puitelamu. Säilinud on algne põhimaht, konstruktsioonid, välisilme ja avatäited. 273585 Tiigi tn 12 B Muinsuskaitseala oluliselt rikastav historitsistlik 19. sajandist pärit Rakvere mõisa kaalukoda. Hoone kuju, maht ja välisilme ning kivikonstruktsioonid on säilinud algsena, sh tornikesed, dekoratiivne telliseladu ja mulgi vuugiga maakivimüürid. 287233 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala väärtusi ja kohaidentiteeti kandev Rakvere piiritusevabriku hoonekompleksi kuulunud 19. sajandist pärit erandlikult silinderja kujuga paekivihoone. Säilinud on algsed põhikonstruktsioonid ja valtsplekist tornkatus. 276264 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav lihtne kivihoone, piiritusevabriku hoonekompleksi osa. Algsena on säilinud 20. sajandi algusest pärit tsementkiviseinad. 281283 Tiigi tn 5 B Muinsuskaitseala rikastav piiritusevabriku hoonekompleksi kuuluv lihtne paekivihoone. Säilinud on osa algsest paemüürist, maht ja kuju. 4305040 Tõusu tn 1 C 30 283633 Tõusu tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline abihoone- hoovimaja, säilinud algse mahu ja kujuga. 278751 Tõusu tn 2 C 287038 Tõusu tn 2 B Suure kultuuriloolise tähtsusega 20. saj alguses valminud esinduslik puidust korterelamu, millel on säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ning idakülje veranda ja esifassaadi välisuksed. 436190 Tõusu tn 2a B Muinsuskaitseala rikastav 20. saj alguse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, samuti mitmeid arhitektuurseid detaile. 6635689 Tõusu tn 2a B Muinsuskaitseala ilmestav mitmest mahust koosnev ajalooline abihoone. 280322 Tõusu tn 3 C 283063 Tõusu tn 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj lõpu ehitustraditsioone järgiv mahukas mitme korteriga elamu, kus on säilinud algne maht ja välisilme ning põhikonstruktsioonid. 277221 Tõusu tn 5 B Olulise ruumilise mõjuga 19. saj lõpu ehitustraditsioone järgiv mitme korteriga puitelamu, kus on säilinud algne põhimaht, tänavaäärne välisilme ja üksikuid fassaadidekoori elemente. 284463 Tõusu tn 5a C 279773 Tõusu tn 5a B Muinsuskaitsealale tüüpiline 19.-20. saj vahetuse ehitustraditsioone järgiv hästi restaureeritud hoovielamu. Põhimahus säilitanud algupärase mahu ja välisilme. 285370 Tõusu tn 8 C 273721 Tõusu tn 8 C 6117817 Tõusu tn 10 C 427096 Tõusu tn 10 C 469782 Tõusu tn 10 C 31 277266 Tõusu tn 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu, üks esimesi hooneid Tõusu tänaval. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 285374 Tõusu tn 12 C 276714 Tõusu tn 14 C 279775 Tõusu tn 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv puithoone, Tõusu tänava ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on algne põhimaht ja välisilme koos mõningate interjööri elementidega (siseuksed, käepidemed, trepid jm). 282599 Tõusu tn 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu, üks autentsemaid Tõusu tänava ajaloolise puithoonestuse näiteid, millel on säilinud algne maht, põhikonstruktsioonid ja fassaadidekoor. 273812 Tõusu tn 16 C 287245 Tõusu tn 18 C 287061 Tõusu tn 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulikke 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv puithoone, Tõusu tänava ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on algne põhimaht ja välisilme. 286093 Tõusu tn 20 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsiooni järgiv puithoone. Elamu on näide Tõusu tänava ajaloolisest puithoonestusest, säilinud on algne põhimaht ja välisilme. 277262 Tõusu tn 20 B 19.-20. sajandi vahetusest pärinev elamu, Tõusu tänava ajaloolise puithoonestuse näide. Säilinud on algne põhimaht ja välisilme. 4299683 Tõusu tn 20 C 32 279689 Vabriku tn 2 B Rakvere vanalinna vanimasse säilinud elamute kihistusse kuuluv väga suure vanuse- ja arhitektuuriväärtusega 18. sajandi ehitustraditsioone järgiv vanabalti stiilis elamu. 277038 Vabriku tn 3 C 277463 Vabriku tn 4 C 4301124 Vabriku tn 4 C 284008 Vabriku tn 6 B 19. sajandisse ulatuva ajalooga, kunagise mõisa tootmishoonest ja seejärel piiritusevabriku abihoonest ümberehitatud korterelamu koos vabriku paekivist korstnaga. Säilinud on ka osa algseid paekiviseinu ja idafassaadi avatäidete tellisraamistused. 6620911 Vabriku tn 8 B Olulise ruumilise mõjuga endise tööstuskompleksi 19. saj ehitustraditsioone järgiva abihoone varemed. 6638899 Vallimäe tee 2 M 15741 271112 Vee tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik traditsiooniline 19. saj lõpul ehitatud puitelamu. Säilinud on algne maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh profileeritud sarikaotsad, ripp-vardaga ehispennid, osaliselt avatäited ja voodrilaudis. 282864 Vee tn 2 C 6638142 Vee tn 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hooviansamblisse sobituv uus abihoone. 6505252 Õllepruuli tn 4 B Ajaloolise kohtumaja hoonetekompleksi kuuluv 19. saj lõpul ehitatud hoovihoone. 4304296 Õllepruuli tn 6 C 33  SELETUSKIRJA LISA 2 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh laiendamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine ümberehitamine, siseruumides lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).  Ministeeriumid 20.05.2024 nr 1-11/639-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Palume saata vastuse 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Rakvere Linnavalitsus Rakvere Vallavalitsus Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  eelnõu KORRALDUS Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Rakvere muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Muinsuskaitseala hõlmab Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, Vallimägi ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga ning endine Rakvere mõisasüda koos pargiga. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutamine ja linnaruumi kestlik areng. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu erinevate kihistuste kaudu; 2) muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, maastiku- ja pinnavormid, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljasalad, linnaruumi elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, Vallimägi ordulinnuse varemetega ning mõisasüda koos pargiga; 3) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated1, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. 7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused on: 1) ordulinnuse varemed eelkaitsevööndiga ning muinas-, kesk- ja uusaegse kihistuse maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused, matmispaigad ning arheoloogiline kultuurkiht; 2) 18.–20. sajandist säilinud kultuuriväärtuslikud hooned ja hilisemad hoonestusstruktuuri sobituvad hooned; 1 Näidatud korralduse lisas 1 1/7  eelnõu 3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad; 4) II maailmasõjaks välja kujunenud kinnistud (maaüksused), mis on säilinud tänapäevani muutmata või vähesel määral muudetud piiridega; 5) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) ning väärtuslikud haljasalad (Rakvere kiriku aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park). 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ja järgnevate muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid2 säilitatakse ja hooldatakse; 6) A- ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning detailid; 7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga, võimaluse korral vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist; 8) uue ehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus; 9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest; 10) avalik ruum kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms); 11) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 12) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 13) säilitatakse haljasalad ja haljastus, sealhulgas kõrghaljastus, taimestik, ridaistutused, haljastatud õuemaa ja haljasalade ajalooline planeering; haljasalade (sealhulgas õuemaa) heakorrastamisel ja rekonstrueerimisel järgitakse konkreetsele alale iseloomulikku haljastusviisi; võimaluse korral taastatakse ridaistutuste hävinud osad; 14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning vaated ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile. 2 Näidatud korralduse lisas 2 2/7  eelnõu III osa Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. 13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. 14. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 2 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering. 17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut; 3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid. Traditsioonilisi ehitus- viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, plastikaknad, õhekrohv) ei kasutata. Hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit jms); 4) välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 3/7  eelnõu 7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; juhul, kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas soojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis; 10) katuseaknaid võib paigaldada hoone vähem vaadeldavale küljele, juhul kui need ei kahjusta hoone ega ala kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. 18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega; 2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid; 4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms, paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone, iseloomulikke detaile ega viimistlust; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile, ega domineeri linnaruumis. 19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust; 2) mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides eelkõige II maailmasõja eelset hoonestusstruktuuri; 3) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 4) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid; 5) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, elektrialajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust; 4/7  eelnõu 6) väärtuslikele haljasaladele3 ei püstitata uusi ehitisi, välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitis või rajatis (taristuobjekt, tualett, kiosk, paviljon jms). 20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded: 1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistu piirid üldjuhul säilitatakse; 2) alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis. 21. Muinsuskaitseala tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtest ja sobivusest hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse ajalooline lahendus; 2) ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendid säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; 3) uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel muna- või ajalooline klompkivi, kõnnitee sillutisplaadid, õuemaal sillutiskivi ja/või graniitsõelmed); välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist; 4) tagatakse sademevee hoonetest eemale juhtimine, selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded; 5) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajadusel tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele; 6) kultuuriväärtuslikud linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse; 7) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; 8) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust; 9) väärtuslike avalike haljasalade (Rakvere kiriku aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park) struktuur, planeering, vaated ja väärtuslik haljastus säilitatakse võimalikult autentselt; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamisel aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); 10) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, hoovides ka viljapuud, sirelid, toomingad, lumimarjad jms); ridaistutused taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid vahele; 11) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või mujal muinsuskaitsealal; puittaimestikku lubatakse raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks; 12) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri ei kahjustata. 3 Näidatud korralduse lisas 3 5/7  eelnõu 22. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 1) arheoloogilise kultuurkihiga alal4 enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ning selle tagamise nõuded 23. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1. 24. Kaitsevööndi 1. osa eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid; muinsuskaitsealale kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ei või ehitistega sulgeda. 25. Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid hoonete, rajatiste (müratõkkesein jms) ja haljastusega ei sulgeta; olulised vaated muinsuskaitsealale avanevad ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile Ringteelt, F. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Annemäe teelt. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega tööde tegemise luba järgmistel juhtudel: 1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks; 2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala; 3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud; 4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 4 Näidatud korralduse lisas 3 6/7  eelnõu 27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta: 1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) Muinsuskaitseameti teavitamist ehitise ehitamisest, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist; 3) kaitsevööndi 2. osas ehitise lammutamise kooskõlastamist. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 28. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 29. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 30. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määruse nr 67 „Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Lisa 3. Haljastus ja arheoloogilise kultuurkihiga ala 7/7  eelnõu Vabariigi Valitsuse korralduse „Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu SELETUSKIRI Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 2. Rakvere muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus . 3 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ................................................................................. 8 4. Eelnõu sisu ........................................................................................................................ 12 5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ........................................................................................ 43 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .......................................................................... 45 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused................................................... 45 8. Korralduse jõustumine ...................................................................................................... 48 9. Vaidlustamine ................................................................................................................... 48 Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. ..................................... 48 10. Eelnõu kooskõlastamine ................................................................................................ 48 1  eelnõu 1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Rakvere muinsuskaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas. Rakvere ajalooline vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, kui see Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. aasta määrusega nr 91 kaitse alla võeti. Vabariigi Valitsuse 01.07.1997. aasta määrusega nr 126 (RT I 1997, 53, 841) kehtestati Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määrusega nr 67 (RTI, 21.03.2006, 13, 95) kehtestati Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millega muinsuskaitseala ning kaitsevööndi piire laiendati. Käesoleva korralduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) ei näe ette uue maa-ala kaitse alla võtmist. Eelnõuga kehtestatakse olemasolevale kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. Selle § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-is sätestatud alusel ja korras. Kehtestamisel asendab Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest alates. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega näeb eelnõu ette suuremat paindlikkust ja leevendusi. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Eelnõu teksti ja lisade (kaartide) vastuolu korral lähtutakse eelnõu tekstist. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunikud Mirjam Abel ([email protected]; +372 530 41 927) ja Kadri Lepik ([email protected]; +372 538 36 295), arheoloogia nõunik Liivi Varul (teenistusest lahkunud). Eelnõu ettevalmistamisel töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 29.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/47-A moodustatud Rakvere kaitsekorra töörühm koosseisus: Mirjam Abel (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik, töörühma juht), Kadri Lepik (Muinsuskaitseamet, Lääne-Virumaa nõunik), Angeelika Pärna (Rakvere Linnavalitsus, linnaarhitekt), Kert Karus (Rakvere Linnavalitsus, abilinnapea), Oliver Alver (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt), Madis Tuuder (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, muinsuskaitsja-arhitektuuriajaloolane). 2 / 48  eelnõu 2. Rakvere muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa- ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Rakvere muinsuskaitseala on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Rakvere asustusajalugu ulatub muinasaega, mil Teatrimäele rajati asula ning selle kaitseks Vallimäele puitlinnus. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavavõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Rakvere muinsuskaitseala koosneb mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest, muinasaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist ning ajaloolistest ja väärtuslikest haljasaladest. Hästi on säilinud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega: 1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon 1 (jõustus Eesti suhtes 27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke 2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil. 2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon 3 (jõustus Eesti suhtes 1996) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuripoliitikas. Selleks tuleb keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke abinõusid, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 3 / 48  eelnõu eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk nn Faro konventsioon 6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu” põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. 4 / 48  eelnõu vahel. Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel8. Rakvere muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. Rakvere muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldkriteeriumitele: 1) Selektiivsus Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala. 11 muinsuskaitseala hõlmavad ajaloolised linnasüdamikud koos külgneva eeslinna ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ning üks muinsuskaitseala hõlmab maastikku koos selle asustusaladega. Enamiku linnaliste muinsuskaitsealade tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni. Rakvere on üks üheksast Eesti linnast, mis said alguse keskajal. Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad need linnakeskused linnalise asustuse vanimasse kihistusse ehk kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist ning on riigi kaitse all vastavalt säilivusele kas muinsuskaitsealade või kinnismälestistena: keskaegsed arvestataval määral säilinud linnatuumikud (Rakvere, Haapsalu, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi) on kaitse all muinsuskaitsealadena; Teises maailmasõjas hävinud Narva ning juba 16. sajandil hävinud Vana-Pärnu linna maapinnas säilinud struktuurid on kaitse all arheoloogiamälestistena. Rakvere ajaloolise linna tuumikuks on Vallimäe ning Teatrimäe piirkond, kust on leitud vanimad inimasustuse jäljed ning kus seisab tänaseni Rakvere üks vanimatest ehitistest – ordulinnuse varemed. Rakvere linnaline areng kasvas jõudsalt varauusajal ja uusajal. Sealjuures on varasematel, 17. sajandist pärit ajaloolistel kaartidel kujutatud linnastruktuur – tänavavõrk ja krundid – suuresti säilinud tänapäevani, mistõttu on ajalooline linnakeskkond linnamaastikus siiani tajutav. Lisaks keskaega ulatuvale ajaloole on Rakvere kompaktse hoonestuse ja ajalooliste detailide ning haljastusega hästi säilinud väikelinn. Rakvere muinsuskaitseala koos linnuse varemete ja Vallimäe nõlvadele rajatud puhkeala ja kultuuriväärtusliku hoonestusega on kõnekas ja terviklik linnakeskkond. Rakvere muinsuskaitsealal säilinud keskaegne, varauusaegne ja uusaegne arheoloogiline kultuurkiht ja selles olevad ehituskonstruktsioonide jäänused, matused ja arheoloogilised esemed on väärtuslik materiaalne tunnistus Rakvere linna arenguloost. 2) Originaalsubstantsi säilivus 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96). https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}. 5 / 48  eelnõu Rakvere muinsuskaitsealal on leitud kultuurkihti rooma rauaajast kuni tänapäevani. Teatrimäe piirkond on olnud järjepidevalt asustatud läbi raua- ja keskaja. Samuti on hästi säilinud varauusaegse linna tänavavõrk ning osaliselt hoonestus koos Rakvere ordulinnuse varemete ja eelkaitsevööndiga, samuti 18.–20. sajandi linnahoonestus. Kesk- ja varauusaegsed linnakihistused asuvad valdavalt hilisemate ehituskihtide all. 3) Tehniline seisukord Enamik Rakvere muinsuskaitseala hoonestusest on praegu kasutuses ja kasutatav ka tulevikus. Rakvere muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala kriteeriumitele: 1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav. Rakvere muinsuskaitsealal on säilinud keskaegse ordulinnuse varemed koos eelkaitsevööndiga ning nende ümber kujunenud keskaegsest linnast alguse saanud vanalinn. Arvatavasti I aastatuhandel rajati keskaegsete liiklusteede ristumiskohta naabruses olevale Vallimäele puitlinnus, mida tugevdati 11.–12. sajandil. Henriku Liivimaa kroonika mainib 1226. aastal selle koha peal olevat Tarvanpää linna. Lisaks on Rakvere muinsuskaitsealalt leitud muinasaegse asutuse jälgi. 13. sajandil ilmub Rakvere (Wesenberg) ka kirjalikesse allikatesse ning linnale anti 1302. aastal Lübecki linnaõigused. Muinaslinnuse kohale rajati taanlaste poolt 13. sajandil ringmüürlinnus, mida järkjärgult Liivimaa ordu poolt täiendati ja kujundati kuni 16. sajandini. Peale seda kui Rakvere liideti 1558. aastal Vene-Liivi sõjas Vene riigiga, toimusid linnas ulatuslikud lammutustööd. Enamik linna hoonetest lammutati selleks, et hankida ehitusmaterjali ja kindlustada linnust. Samuti kannatas Rakvere korduvalt järgnevas sõjategevuses. Seetõttu on tänapäevani säilinud keskaegset linna fragmentaarselt, kuid siiski on säilinud ümberehitatud linnakirik ja peamised muinsuskaitseala tänavad. Lisaks on keskaegsete hoonete jälgi avastatud Teatrimäelt, kuhu on alates 14. sajandist puithoonete kõrvale rajatud ka kivimaju. Hoonetel on olnud keldrid ja kerishüpokaust-ahjud. Ühtlasi rajati 16. sajandi algul Teatrimäele frantsisklaste klooster, mis hävis Vene-Liivi sõjas. Kirjalike allikate alusel oli linnas ka hospidal kabeliga, raekoda ja gildihoone. Olemasoleva info põhjal saab järeldada, et Rakvere linn oli keskajal kindlustamata ja seda ei planeeritud kavakindlalt. 17. sajandil kuulus linn Rootsile ja asustus hakkas sel perioodil jõudsamalt arenema. 1783. aastal sai Rakvere kreisilinna staatuse ning linn hakkas arenema piki Tallinna ja Pikka tänavat, kuna laienemist piirasid põhja pool Rakvere mõisa- ning ida pool kirikumaad. Peamiselt puithoonestusega linnapildis domineeris ka kümmekond kivimaja, mis on alles tänini. 19. sajandi keskpaigaks ulatusid hoonestatud krundid Pikal tänaval juba J. Kunderi ja Tammiku tänavani ehk tänase muinsuskaitseala lõunapiirini. Pikka tänavat ääristasid tiheda rivina peamiselt pikliku põhiplaaniga puitmajad, mille kinnistutele olid iseloomulikud kinnistu sügavuses asuvad majandushoovid ning puu- ja köögiviljaaiad. Pika tänava hoonestuse üldilme on kujunenud mitmekesiseks, kus leidub nii madalaid vanabalti-tüüpi hooneid, paest ning punasest tellisest kõrgeid kivihooneid, kioskilaadsed vitriinakende ja ehisparapettidega poemajad , kui ka mõni uhkem nn šveitsi stiilis maja. Sellisena on Rakvere muinsuskaitseala säilinud väheste muudatustega tänaseni. 6 / 48  eelnõu Kõik ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumid (välja arvatud kõlvikute struktuur, mis ei ole linnalises keskkonnas asjakohane) on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 6 muinsuskaitseala väärtustena. 2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal; Rakvere muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 14 ehitist. 2022. aastal läbi viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid inventeerijad ja kaitsekorra koostamise töörühm, et muinsuskaitseala umbes 300 hoonest on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja B- kaitsekategooria) hooneid 150. Ülejäänud hooned arvati C-kaitsekategooriasse. Suur osa C- kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned, elektrialajaamad jms. Linnaruumis domineerivad siiski kultuuriväärtuslikud hooned. 9 Ülevaatus näitas, et Rakvere muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge. Muinsuskaitseala kihistustest olulisemad ehk kohatunnetust loovad ehitised alal on eelkõige nn vanabalti-tüüpi linnamajad – ühekorruselised kõrge poolkelpkatusega puithooned, mis asetsevad pika küljega tänava poole. Suur osa neist on säilinud rohkem või vähem ümberehitatud kujul. 19. sajandil kerkisid mitmed kahekorruselised historitsistlikud puit- ja kivihooned, mis oma detailirohkusega tänaseni linnapilti ilmestavad. Need majad ehitati reeglina vanemate hoonetega samale ehitusjoonele linnasüdame üldilmet muutmata. Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 7 muinsuskaitseala väärtuslikumate kihistustena. 3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, - detailid või -elemendid. Rakvere linna asustusajalugu algab juba muinasajast – Vallimäel on asunud muinaslinnus ning muinsuskaitsealalt on leitud muinasaegse asustuse kultuurkiht. Tähelepanuväärsed on Vallimäe kesk- ja varauusaegse linnuse varemed ja ka linnusega seotud eelkaitserajatised, sh vallid. Tänapäevase linna all peituvad muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse arheoloogiapärandina säilinud osad, puit- kui ka kivihoonete jäänuseid ning arheoloogiline kultuurkiht. Oluline osa arheoloogilisest kultuurkihist on selles leiduvad inimluud, mis osutavad linna eriaegsetele matmispaikadele. Rakvere muinsuskaitsealal on riikliku kaitse all mitmeid mälestisi, millest suur osa on säilinud maa all, eeldades uurimise korral arheoloogiliste meetodite kasutamist. Näiteks on Rakvere linnus hetkel riikliku kaitse all kahe ehitismälestisena: Linnus „Vallimägi“ (kultuurimälestiste registri number 10335) ja Rakvere linnuse varemed vallikraaviga (kultuurimälestiste registri number 15740), mis moodustavad ühe terviku. Lisaks paikneb muinsuskaitsealal ehitismälestis Rakvere frantsisklaste kloostri müürid (kultuurimälestiste registri number 15727), mis on säilinud maa-aluste osadena koos arheoloogilise kultuurkihi, -struktuuride ning -leidudega. 9 Vt alusuuringut „Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“, Muinsuskaitseamet 2023. 7 / 48  eelnõu Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra punktis 7.1 muinsuskaitseala väärtusena. 4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; Rakvere linna tekke põhjuseks ja üheks identiteedi kandjaks võib lugeda Vallimäge, mis on umbes 2 km pikkune järsunõlvaline põhja-lõunasuunaline oos. Vallimäge võib pidada Rakvere kõige algsemaks poollooduslikuks haljasalaks, mis jaguneb praegu kaheks: linnuse varemed koos vallikraaviga ja Vallimäe uuendatud roheala. Linna varasest ajaloolisest haljastusest kajastub linnaplaanidel tugeva reljeefiga Vallimägi, tiikidega mõisasüda, tänase tammiku ala ning linna lõunaosas paiknevad metsad. Soolikaoja koos loodusliku kaldaalaga on olnud läbi ajaloo põhiline maastikuelement. Rakvere muinsuskaitseala olulisemateks haljasaladeks on linna vanimad rohealad, mis on kujunenud koos linnaga – Vallimägi, Tammik ja Rakvere mõisa park ehk Rahvapark. Neile lisanduvad Rakvere kiriku aed ja Kirikupark, millest teine on küll hilisem, aga tänasel päeval linnaruumis olulisel kohal. Just seal on veel võimalik näha ajaloolise Soolikaoja maapealset osa, ülejäänud voolab juba aastakümneid maaalustes torudes. Muinsuskaitseala rohealadele annab varieeruvust kaks ajalooliste isikutega seotud platsi – F. R. Kreutzwaldi monumendi plats ja J. Kunderi monumendi plats, mis mõlemad on Eesti Vabariigi aegsed 1930. aastate haljasalad. Lisaks asub muinsuskaitsealal lõik ühe allee algusest, mis on pigem erandlik, sest Rakverele on iseloomulik alleede kulgemine muinsuskaitsealast väljaspool. Kinnistud on valdavalt kõrghaljastuseta, tagaaiad on valdavalt madalhaljastatud majandusõued. Haljastuse ja maastikuelementide kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõus punktides 6.2 ja 7.5 muinsuskaitseala väärtustena. 5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna. Rakvere muinsuskaitsealana on määratletud ala, mis on tähenduslikult seotud ja tajutav tervikuna. Alal on säilinud keskaegne ja hiljem välja kujunenud tänavavõrk ning vastav kultuuriväärtuslik hoonestus. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku linnaehitusliku miljöö. Terviklikkuse kriteerium on täidetud ja sisustatud kaitsekorra eelnõu punktis 4 ja 6.2 muinsuskaitseala kaitse eesmärgi ja väärtusena. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ja taastumatu ressurss ning oluline avalik hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-iga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, 8 / 48  eelnõu vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette MuKS, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmiseid, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on tagada Rakvere linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning säästev areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused. Muinsuskaitselistel piirangutel võib omaniku õigustele olla ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele ja säilitamisele, sealhulgas säilitades omandi väärtused sellele sobivas keskkonnas. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse MuKS alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4- 1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng. Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga. Kaitsekorraga määratakse muinsuskaitsealal kehtivad üldised nõuded, mis on aluseks kavandatavate tegevuste lubatavuse hindamisel ning omanike huvide väärtuslikku keskkonda sobitamisel. Seatavad nõuded kohustavad kaasama kavandatavasse tegevusse Muinsuskaitseametit juhul, kui see tegevus võib omada mõju 9 / 48  eelnõu kaitstavale väärtusele, sealhulgas seada ohtu selle säilimise või muuta säilimiseks soodsaid tingimusi. Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks. Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule õiglased. Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Rakvere ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele. Kuna Rakvere muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldustele, saab ala kaitsmist muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse poliitikast ja selle muutlikkusest. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku 10 / 48  eelnõu ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine, seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi Valitsuses. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg-st 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas peatükis 2 Rakvere muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Rakvere muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on jätkuvalt võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud. Seni ei ole Rakvere Linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Rakvere ajalooline linnatuumik on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, st et praegu kehtib alal Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal asuvate kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks sihtkohaks. 11 / 48  eelnõu Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et muinsuskaitsealaks olemise eeldused on lõppenud. Riikliku kaitse eeldusele vastavuse hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab kõigile eeldustele. Seetõttu arvestades MuKS-st tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust kultuuripärandi säilitamisel, saab kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalselt vajalikuks valikuks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria). Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2006. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga. Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes. 4. Eelnõu sisu Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loa- ja teavitamise kohustusele muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa). Eelnõu lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.10 Eelnõu põhjendused on antud seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on inventeerimisaruanne koos hoonete kaitsekategooriate ja nende põhjenduste tabeliga (seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal asuvate hoonete menetluskord ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu 10 Vt Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord 12 / 48  eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). Eelnõu I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Rakvere muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala on riikliku kaitse all eesmärgiga kaitsta ja säilitada Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus „Rakvere vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Rakveres hõlmab ajalooline linnatuumik kesk- ja varauusaegset linna osa, Vallimäge ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga ning Rakvere mõisa ja pargi ala. Seetõttu on korrektne nimetus Rakvere muinsuskaitseala. Eelnõu punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab Rakvere linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, Vallimägi ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga, endine Rakvere mõisasüda koos pargiga. Eelnõu punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir. Piirid on kujutatud eelnõu lisas 1 toodud kaardil. Muinsuskaitseala piiri kujunemine alates selle esmakordsest kehtestamisest on toimunud järgmiselt: 1) 1973. aastal moodustati muinsuskaitseala, mis hõlmas Vallimäge (lossimägi), Pikka tänavat koos hoonestusega, teatri parki ja osa Tallinna tänavast. 2) 1997. aastal kinnitati muinsuskaitseala põhimäärus, piir ja kaitsevööndi piir. Muinsuskaitseala koosnes ordulinnuse maa-alast ning ajaloolisest linnatuumikust koos tänavatevõrgu ja hoonestusega. Muinsuskaitseala piir kulges mööda Tallinna, Näituse, Vabriku ja Tiigi tänavat, Vabriku tänava idapoolsete kinnistute piire, Jakobsoni ja Silla tänavat, Pika tänava ida- ja läänepoolsete kinnistute piire, Tõusu tänava lõunapoolsete kinnistute piire kuni Tammikusse viiva teeni ning edasi mööda Tõusu ja Vallikraavi tänavat. Muinsuskaitsealale kehtestati kaitsevöönd, mille piir kulges raudteejaamast läänes paiknevast viaduktist piki raudteed kuni raudtee üleminekuni ojast, paralleelselt Kalda tänavaga kvartalisiseseid krundi piire mööda raudteest lõunasse kuni 50 m kauguseni muinsuskaitseala piirist, 50--70 m kaugusel piki muinsuskaitseala ida-, kagu- ja lõunapiiri sellest väljaspool kuni ristumiseni Õie tänavaga, piki Õie tänavat kuni ristumiseni Mädapea teega, mööda Mädapea teed kuni ristumiseni ringteega, mööda ringteed kuni eespool nimetatud viaduktini. 3) 2006. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Pika tänava lõunapoolsed kinnistud kuni Vee tänavani, J. Kunderi tänava kinnistud 1-4, Tammiku tänava alguse kinnistud ning täpsustati muinsuskaitseala piiri kogu ulatuses. Samuti täpsustati muinsuskaitseala kaitsevööndi piire. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse eelnõuga vähesel määral nii muinsuskaitseala kui kaitsevööndi piire. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kehtivad piirid vaadati üle tervikuna, analüüsides alal asuvat hoonestust ja linnaruumi elemente, et kaitstavate väärtustega ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ja kriteeriumitele. Analüüsi tulemusena leiti, et osad muinsuskaitseala koosseisus olnud hooned ja kinnistud ei toeta muinsuskaitseala eesmärki ja väärtusi. 13 / 48  eelnõu Muinsuskaitseala lõunaosas on muinsuskaitsealalt välja arvatud Tammetõru tn 3, Tammetõru tn 7, Tammiku tn 5 (osaliselt) ning Tammetõru tn 9 (osaliselt) kinnistud. Kogu nimetatud alal hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded. Muinsuskaitseala idapoolses osas on muinsuskaitsealalt välja arvatud Sauna tn 3, Silla tn 3a, Silla tn 3b, Kooli tn 1/Spordi tn 16, Spordi tn 20, Spordi tn 26 ja Spordi tn 28 kinnistud. Nendel kinnistutel asuvad hooned on hilisemad ning neil puudub linnaruumiliselt tugev side muinsuskaitsealaga. Need ei sobitu alale oma mahult, materjalikasutuselt ega ka krundistruktuurilt. Tegu ei ole kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei ole muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Kogu nimetatud alal hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded. Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas keskkonnas ning ala vaadeldavuse, siis muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemisele eri kaaluga nõuded. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitsealaga (kaitsevööndi 1. osa) ja ala, kust avaneb oluline vaade muinsuskaitsealale (kaitsevööndi 2. osa). Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 on muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Kaitsevööndi 1. osas on topeltkaitse vältimiseks vähendatud edelaosas Rakvere tammiku piirkonnas kaitsevööndit, viies muinsuskaitseala kaitsevööndi läänepiiri kokku Rakvere tammiku maastikukaitseala idapiiriga, ning Rakvere linnakalmistu piirkonnas, viies muinsuskaitseala kaitsevööndi lõunapiiri kokku linnakalmistu põhjapiiriga ning sealt sujuvalt Kastani ja Vee tänavani. Kaitsevööndi 1. osasse on lisatud ala Sauna, Silla ja Spordi tn piirkonnas, mis kuni käesoleva kaitsekorra jõustumiseni asus muinsuskaitsealal. Kaitsevööndi 2. osas on muinsuskaitsealale avanevate vaadete määratlemisel võetud aluseks Rakvere ordulinnuse varemete ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüsi tulemused 11 ning Rakvere linna üldplaneering. 12 Rakvere muinsuskaitsealale avanevate oluliste vaadetena on määratletud vaated Ringteelt ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile. Kaitsevööndi 2. osa on vähendatud Kreutzwaldi tänavast põhja pool ja Ringtee ning Kreutzwaldi tänava ristmikust kagus oleva ala arvel, mis on hoonestatud nii, et sealt ei avane vaateid linnusele ega muinsuskaitsealale ning hoonete laiendamine selles piirkonnas ei mõjuta oluliselt muinsuskaitseala, sh linnuse ega kiriku vaadeldavust. Kaitsevööndi 2. osa on vähendatud lõunaosas Annemäe teest lõunas, kuna teest lõunapool asuv hoonestus ei mõjuta linnusevaremete vaadeldavust. 11 Alusuuring „Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüs“. Inphysica technology OÜ, 2023 12 Rakvere linna üldplaneering. Urban Mark OÜ, 2009 14 / 48  eelnõu Eelnõu II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Eelnõu punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. 2006. aastal kehtestatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud ainult väärtuste säilitamist. Eelnõuga see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline ei ole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutamine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Ajastu- ja kohatunnetuse loomise all mõistetakse Rakvere muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurseid, arheoloogilisi, haljastuslikke ja maastikulisi eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi. Eelnõu punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-ist tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh tööde tegemisele. Mälestiste reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Eelnõu punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita Rakvere muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Muinsuskaitseala väärtused on sisuliselt üldjoontes sarnased senises Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses sõnastatud eesmärkidele, kuid sõnastatud täpsemalt, et anda selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, projekteerijatele kui ka ametnikele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need, mis käsitlesid „muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist; ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist; ajaloolisesse keskkonda mittesobivate rajatiste ja muude objektide püstitamise vältimist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada. Eelnõu punktis 6.1 on väärtusena välja toodud Rakvere muinsuskaitseala roll, milleks on mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala elav linnaruum, mida kasutatakse väga erinevates funktsioonides. Mitmekesisusena mõistetakse nii arhitektuurset, ajastulist kui ka kasutusviiside mitmekesisust. Kasutusviiside mitmekesisus hoiab linnatuumiku elavana ja kasutuses, see omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. 15 / 48  eelnõu Rakvere muinsuskaitseala puhul on lisaks elu-, äri- ja töökeskkonnale tegemist õppekeskkonnaga, kus paiknevad Rakvere Waldorfkool ja mitmed erinevad loovuskoolid. Uuendatud tänavaruum on hoogu andnud mitmete äride (kohvikud, baarid, poed jms) loomisele vanades hoonetes. Lisaks on Rakvere muinsuskaitseala kultuuriväärtuslik puhkekeskkond, kus käiakse veetmas vaba aega, et avastada ja nautida linna rikkalikku kultuuripärandit. Rakvere muinsuskaitseala toetab Vallimäe kultuurikeskuse, Rakvere teatri, Aqva Spaa ning paljude teiste Rakvere linna turismimagnetite toimimist, andes nii sise- kui ka välisturistidele hea võimaluse saada osa väikelinna ajaloost. Rakvere muinsuskaitsealal on ka linna ainus kunstigalerii ning mitmeid muuseume. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo ja ühiste juurte kohta, mis liidab kogukondi. Muinsuskaitsealal on võimalik tunnetada linna ja selle elanike ajalugu erinevate kihistuste kaudu, mis võimaldab tajuda ajaloolist keskkonda kultuurimälu hoidva elukeskkonnana. Eelnõu punktis 6.2 on loetletud Rakvere muinsuskaitseala füüsilised väärtused: muinasajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, krundi- ja hoonestusstruktuur, maastiku- ja pinnavormid, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), haljasalad, linnaruumi elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, Vallimägi ordulinnuse varemetega ning mõisasüda koos pargiga. Need tuleb kaitsekorra järgi säilitada, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Eelnõu punktis 6.3 on väärtusena esile toodud ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. Vaadeldavus on muinsuskaitseala kui ajaloolise linnakeskuse üks olulisi väärtusi. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, mis on olnud maastikul visuaalseks orientiiriks. Ka mujalt linnaruumist neile dominantidele avanev vaatesiht võib olla iseseisev väärtus lisaks ala enese väärtustele. Rakverele on iseloomulik valdavalt madal ja tihe hoonestus, millest eristub kirikutorn ning linna kohal kõrguvad ordulinnuse varemed. Olulised vaated on kirjeldatud eelnõu punktis 25 ning määratletud kaardil eelnõu lisas 1. Muinsuskaitsealal avanevaid sisevaateid välja joonistatud ei ole, nendeks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid (eelnõu punkt 24.2). Kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et hoonete fassaadid, ordulinnuse varemed jm ajaloolised ehitised peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud reklaamikandjate vms taha. Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse eelnõu punktides 10 ja 11 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav. Eelnõu punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Väärtuslike kihistuste määratlemisel on tuginetud kaitsekorda välja töötava töörühma aruteludele ja kaasamisüritustel tehtud ettepanekutele. Alapunktides 1–5 nimetatu ei ole ammendav loetelu Rakvere muinsuskaitseala väärtustest. See toob esile, millised ehitised jt linnaruumi osad Rakvere ajaloolist linnatuumikut enim iseloomustavad ja moodustavad selles domineeriva ja kohatunnetust loova osa. 16 / 48  eelnõu Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ordulinnuse varemed eelkaitsevööndiga ning muinas-, kesk- ja uusaegse kihistuse maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused, matmispaigad ning arheoloogiline kultuurkiht. Rakvere ordulinnuse varemed on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on ka linna maa all peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad ning selles leitud ehituskonstruktsioonid, -detailid või muud elemendid. Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks 18. –20. sajandist säilinud kultuuriväärtuslikud hooned ja hilisemad hoonestusstruktuuri sobituvad hooned. Muinsuskaitsealal on säilinud märkimisväärsel hulgal Rakverele iseloomulikke puidust vanabalti-stiilis elamuid. Samuti kujundas linna ilmet historitsismi periood, kus matsakate vanabalti elamute vahele pikiti uhkemaid paekivi-ja tellishooneid, mille algupärane arhitektuur on tänaseni selgesti loetav. Mitmete hoonete puhul on paekivi ja tellist omavahel kombineeritud. Arhitektidest kasutas sellist fassaadikujundust Friedrich Ferdinand Modi ning tema käekirja näeb Rakvere muinsuskaitsealal mitmete hoonete juures. Muinsuskaitsealalt ei puudu ka eesti- ja nõukogudeaegset funktsionalismi suunda esindavad hooned, ega ka mõned mahult hästi sobituvad postmodernistlikud hooned. Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud kultuuriväärtuslikke interjööre ja nende osi. See viitab eelnõu punktis 11 määratletud A- kaitsekategooria hoonetele, mida tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A-kaitsekategooria on määratud hoonetele, milles on teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid või nende osad. B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt väärtuslikke interjööre ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, tapeedid ajaloolised põrandad jms) tulla välja sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda, kes saab omanikku nõustada, soovitusi anda või säilitamist toetada. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. Punkt 7.4. Üheks oluliseks väärtuseks muinsuskaitsealal on ajalooline (II maailmasõjaks välja kujunenud) kinnistustruktuur, mis on mõjutanud hoonestuse kujunemist ja eluolu läbi aastasadade. Eelnõu alusuuringuna läbi viidud Rakvere kinnistustruktuuri analüüs13 näitas, et analüüsitud muinsuskaitseala 181 krundist on oma algse ruumikuju säilitanud vähemalt 44. Ajalooliste kinnistute säilitamine on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu järjepidevust. Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse osana nimetatud kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) ning väärtuslikud haljasalad (Rakvere kiriku aed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park), mis on hoonete kõrval üheks oluliseks linna miljööd kujundavaks elemendiks. 13 Alusuuring Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs, Muinsuskaitseamet 2023 17 / 48  eelnõu Eelnõu punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted, mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on vajalikud nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlevast soovitusest (2011) 14 , ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) 15 ja ICOMOSi Washingtoni hartast (1987) 16 . Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja - mälu hoidmine ja edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus. Punktis 8.1 rõhutatakse, et muinsuskaitseala uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. St ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine, uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks. Punktis 8.2 täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt ühiskondlikud hooned, koolihooned, avalikud haljasalad jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna elava ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse vajadust eelistada muinsuskaitsealal olemasolevate ajalooliste hoonete jätkuvat kasutamist või uuesti kasutuselevõttu, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uushoonestuse rajamisel tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. 14 UNESCO Ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti- keeles/ 15 ICOMOS-i Veneetsia harta https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/venice_e.pdf 16 ICOMOS-i Washingtoni harta https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/towns_e.pdf 18 / 48  eelnõu Punktis 8.4 mõistetakse ligipääsetavuse all muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega. Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduste sobivust kaalutakse, arvestades asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele. Lisaks ligipääsetavusele seatakse eesmärgiks ka vanalinna hoonestuse energiatõhususe parandamine. Samas ei saa hooneid kaasajastades kaotada nende ajaloolist ilmet ega kahjustada arhitektuuriväärtust (nt hoone energiatõhususe parandamiseks ei saa üldjuhul välja vahetada väärtuslikke ajaloolisi aknaid ja uksi, küll aga lisada pakettklaase sisemisele raamile, tihendeid, vajadusel akendele lisaraame ja uste taha sisemisi tuulekodasid). Kultuuriväärtuslike hoonete ilme muutmise piiramine ning seeläbi hoonete ja nende kujundatud terviklike kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamine on üks muinsuskaitse põhilisi eesmärke. Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord ja Eesti pärandihalduse praktika laiemalt võimaldavad hoonete soojustamist viisil, mis kultuuriväärtust ei kahjusta. Hoonete energiatõhusaks muutmine on kompleksne teema ning välisseinte soojustamine on sellest vaid üks osa. Iga objekti energiatõhususe parandamise võimalused on erinevad. A ja B kaitsekategooria hoonete restaureerimiseks väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega hinnatakse iga hoone välispidise soojustamise võimalusi. Välispidisel soojutamisel tuleb tagada hoone algupäraste proportsioonide taastamine – räästa pikkus, avade asetus ja sokli paiknemine fassaadi välispinna suhtes. Proportsioonide taastamise nõue tagab selle, et hoonele lähenetakse kui tervikule ja selle kultuuriväärtuslik välisilme taastatakse. Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke hooneid ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid säilitatakse ja hooldatakse, st eesmärk on tagada nende pikaaegne säilimine eelkõige läbi järjepideva hoolduse. Iga omaniku kohustus on enda kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud. Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Punkt 8.6 selgitab, et kultuuriväärtuslike, A- ja B-kaitsekategooria, hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning detailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks kas tegu on kõrge või madala viilkatusega hoonega, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on tõenäoliselt ka varem suuremal või vähemal määral ümberehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B- kaitsekategooria hoonetele annab Muinsuskaitseamet enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada. Punktis 8.7 on ära toodud põhimõte, mille kohaselt uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehituse ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga, võimaluse korral vältides ajalooliste stiilide otsest jäljendamist. 19 / 48  eelnõu Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le laiendamine üle 33% ehitise esialgsest mahust. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu kavandamisel on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on tänapäevase ilmega, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Uued hooned, mis kopeerivad ajaloolisi stiile, kahandavad vanade majade väärtust, tekitades ka ajalooliste hoonete puhul kahtluse nende vanuseväärtuses ja autentsuses. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, vaid see peab vanast hoonestusest eristatavana sulanduma keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Eelnõus ei anta eraldi suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse lahenduse kohta (nt veranda, vintskapid ), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus. Punktis 8.8 antakse soovitus linnaehituslikult olulisele kohale planeeritava uue hoone ehitamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Võistlus parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku keskkonna väärilist uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsuse üksus määrata üld- või detailplaneeringuga. Punktis 8.9 antakse lähtekohad kinnistu (maaüksuse) piiride muutmiseks. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohaliku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muutunud piiridega (eelnõu punkt 7.4). Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“17 Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegu on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistu piiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel. Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiridega (nt tänavaäärne elamu ja piki krundi piiri paiknevad abihooned). Kinnistupiiride muutmisel peab olema tagatud juurdepääs krundil paiknevatele kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks teenindada ja hooldada. 17 Vt „Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs.“ Muinsuskaitseamet 2023 20 / 48  eelnõu Punktis 8.10 on esitatud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna; avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Sellega antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi (tänavate, platside jms) arendamiseks. Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente. Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja oodatud. Põhimõte on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu- ja puhke-keskkonnana, kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist. Punkt 8.11 sõnastab, et maa alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud kaardil eelnõu lisas 3) tuleb valida lahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritaks kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline 18 ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste stratigraafiat. Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad. Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal, kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide, aga ka parvvundamentide veerežiimi muutusest põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu. 18 Vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine 21 / 48  eelnõu Punkt 8.12 selgitab, et arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit. Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuse tarindite jäänused, tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ 19 säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.13 on antud suunis haljasalade ja haljastuse säilitamiseks. Haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering kui ka haljastus kinnistute hoovides, on Rakvere muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone. Punktis 8.14 määratletakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning vaated ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriide jm hooneosade ehitamine ei ole üldjuhul lubatud ning tänavaruumis uute elementide lisamisel tuleb arvestada kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse ajutiste reklaamkandjate jms paigaldamiseks ei nõuta tööde tegemise luba, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Rakvere linna ja muinsuskaitseala üheks peamiseks väärtuseks on ordulinnuse varemed ning Kolmainu kirik, mille siluetid on linna maamärkideks. Vaated ordulinnuse varemetele ning kirikutornile linna sisse- ja ümbersõitudel on meie visiitkaart ning need on osa ajaloolisest keskkonnast, mistõttu nende säilimine on vajalik. Eelnõu III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid Eelnõu punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (v.a. kultuurimälestiseks tunnistatud hooned) väärtusklassidesse ehk A-, B- ja C- kaitsekategooriasse ning selgitatakse vastava kategooria tähendust. Vastavalt MuKS-i § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuurselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused. Hoone kaitsekategooria on määratud eelnõu lisas 2. 19 õiges, algses asendis; kohal; kohapeal 22 / 48  eelnõu Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) koodidest. Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Nende hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte ehk senise korraga võrreldes toimub muinsuskaitsealal osas kitsenduste leevendamine. Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ka siis, kui hoone eksterjööri või interjööri on ajas muudetud. Ajaloolises keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on väärtuslikud kõik kihistused ning vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade muudetud kas sõltuvalt parasjagu moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks akende suurendamine, kui algas tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse suurendamiseks või muudel põhjustel. Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja meistrite eluolust ning nende jälgede ja erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise keskkonna ja vanade majade mitmekesisust ning erinevaid ajastuid. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis rikastavad ajaloolist keskkonda. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või lihtsustatud muudatused, mis moonutavad hoone välisilmet. C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda arhitektuurse tervikuga. Rakvere muinsuskaitsealal on tehtud ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 9 hoonet. Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned võrreldavad A- kaitsekategooria hoonega, st Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba oli nõutav nii välis- kui ka sisetöödeks. B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 141 hoonet – see on valdav osa muinsuskaitseala hoonetest. C-kaitsekategooriasse on määratud 128 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused väikesed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms) – st nende mõju linnaruumis on pigem väike. Võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid kõikide muinsuskaitseala hoonete puhul, välja arvatud 9 hoonet, mis määratakse A-kategooriasse. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on seletuskirja lisa 1, see on avaldatud inventeerimisaruandena ka Muinsuskaitseameti kodulehel.20 Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega. 20 Vt alusuuringut „Rakvere muinsuskaitseala hoonete inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“, Muinsuskaitseamet 2023. 23 / 48  eelnõu Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele on Rakvere muinsuskaitsealal 17 kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad MuKS-ist ja neid käesolev eelnõu ei puuduta. Eelnõu punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub määruses nr 23 antud A-kaitsekategooria hoone määratlusest. Autentsuse mõiste tuleneb MuKS-i § 43 lg-st 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui ka interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Eelnõu punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-kaitsekategooria hoone puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris. Tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba pole vaja. Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada. B- kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, kes nõustab omanikku ning saab vajadusel restaureerimist toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ka ajutise kaitse alla, et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi kaitsekorra muutmise. Eelnõu punktis 12 sätestatakse, et C- kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone ei kanna endas muinsuskaitseala väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned või nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa andmine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis tuleb hoone ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine ajaloolisesse keskkonda on vajalik tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda. C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud punktis 18. 24 / 48  eelnõu Eelnõu punktis 13 sätestatakse, et juhul kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi A- kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra muutmisel. Eelnõu punktis 14 reguleeritakse olukorda kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 2 märgitud ei ole. Sellisel juhul käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Eelnõu punktis 15 sätestatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele kehtivad C-kaitsekategooria hoone nõuded. Kaitsekorraga koos koostatud hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis ehitatakse peale kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra muutmiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis. Eelnõu IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ning seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS-i §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse eelnõus EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või katendite ümberpaigutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite, väliste dekoorielementide või kogu hoone säilimisega (näiteks kandvad ja siduvad vaheseinad, võlvlaed, laetalad, mantelkorstnad jms). Eelnõus on nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded kattuvad täiel määral, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja. Juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on selle säilitamine ja leiust Muinsuskaitseameti teavitamine kohustuslik 25 / 48  eelnõu (MuKS § 60). Sellisel juhul on kultuuriväärtuslike interjööride või selle osade säilimist võimalik tagada mitmel viisil. Näiteks andes nende leidude säilitamiseks restaureerimistoetust, tõsta omaniku teadlikkust leitud väärtuste osas või võtta ehitis ajutise kaitse alla. C- kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või –teatise menetluses. Erinevad loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2. Punktis 16 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele nõuded interjööride kohta: säilitatakse kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, tapeedid, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering. Ajalooline ruumiplaneering ja väärtuslikud sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi, säilitamise nõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina- või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. See, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku soovidest ja võimalustest, hoone kasutusvõimalustest ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsetest nõuetest ja juhistest. Oluline on silmas pidada, et A-kaitsekategooria hoone väärtuslik interjöör või selle detailid ei ole ainult hoone ehitusaegsed interjöörid ja selle detailid, vaid ka hilisemate perioodide kihistused. Samuti on oluline silmas pidada, et ajaloolised interjöörid on harva säilinud terviklikult, seega kultuuriväärtuslikud on kõik varasemalt loodud interjööri detailid ja siseviimistluskihid. Punktis 17 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitistele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega. Punktis 17.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone mingil 26 / 48  eelnõu määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone ajaloolist välisilmet ja proportsioone. Samuti tuleb tagada kogu hoone kandekonstruktsioonide säilimine, kuna hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone deformeerumise või varisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, ka siis kui see on B- kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse EhS-s sätestatud regulatsioonist. Punkt 17.2 sätestab, et olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks varasema dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Samuti saab ajaloolise dokumenteeritud lahendusena käsitleda fassaadil üksikuid või osaliselt säilinud detaile, mille järgi ülejäänud osad taastada. See punkt reguleerib ka näiteks olukorda, kus hoone välisviimistlus on asendatud hilisema lihtsama lahendusega ning omanikul on soov ja tahe hoone kapitaalse remondi käigus taastada algne hoonele omane välisviimistlus – laiem profiiliga laudis ja profiilidega akna- ja välisukse piirdelauad vms. Hoone terviklikkust on võimalik taastada ka mahuliselt. Näiteks kui hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoonet on muudetud viisil, mis ei ole tagasipööratav (näiteks on lisatud korruseid või mõned aknad vm detailid on asendatud vms), siis peaks üldjuhul hoone ilmet ühtlustama hilisemaid muudatusi arvestades, näiteks taastades avatäiteid ja detaile säilinud originaaleeskujude põhjal (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud). Akende osas võib dokumenteerimise aluseks olla ka mõne teise samast perioodist pärit hoone säilinud aknad või nende joonised, kui hoone enda kohta vastavaid dokumente või originaalosi säilinud pole. Punktis 17.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus-viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, plastikaknad, õhekrohv); hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale lubatakse kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena, rullmaterjal, eterniit jms). Näiteks hoone katuse vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel kasutatakse samaväärset materjali – puitseina parandamisel puitu, paekivi asendamisel paekivi ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve. Laudise asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte. Samuti sätestatakse, et muinsuskaitsealal ei kasutata traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav profiilplekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga 27 / 48  eelnõu lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat, valtsprofiilplekk 20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta järel, samas kui linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide kasutamine kestlik. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna. Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal vms, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat rullmaterjalist või valtsplekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud nõukogude perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide kasutamine hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid eterniidi, profiilpleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on ehitatud teise materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt. Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga oluliselt kui naelapea lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise pealispinnaga tasa) ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama. Traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine aitab elus hoida varasemate ehitusmeistrite pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus- ja väljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6). Punktis 17.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on väärtusliku välisviimistlusega kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamine pigem välistatud. Teaduspõhine lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu kokkuhoius palju väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri hüdroisoleerimine maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati käsitleda hoone kui terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb pigem vältida, kuna soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused, 28 / 48  eelnõu mida hooneosade proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei pruugi pikas perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega. Hoonete väärtuslikuks välisviimistluseks on ajalooline laudis, puit-detailid, krohviviimistlus koos krohvi- ja stukkdetailidega, samuti ka krohvimata tellisseinad ning maakividest soklid jms. Kultuuriväärtusliku hoone seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda juhul, kui tehnilistel põhjustel vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, uksed, karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi soojustus- või tuuletõkkematerjale. Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegu on kivi- või rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt. Punkt 17.5 seab nõudeks säilitada ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms) välja arvatud juhul, kui see pole võimalik väga halva seisukorra tõttu, rõhutades, et välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest ning välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks. Kultuuriväärtuslikud avatäited võivad olla nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäited tuleb säilitada v.a. kui nende seisukord ei võimalda seda enam teha. Avatäidete taastatavust täpsustatakse muinsuskaitse eritingimustes ja/või vastavat pädevust omava spetsialisti hinnangust lähtuvalt. Välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see ei ole lubatud ilma Muinsuskaitseameti loata. Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed, luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone välisuks tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail – omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone ehituslugu ja selle looja maitset ja jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd. Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti, kui sellega ei kaasne ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Vanade akende soojapidavuse tõstmiseks saab sisemistele raamidele lisada tihendeid. Aknad on osa ka hoone terviklahendusest, seega ei ole soovitav akende asendamine osade, näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja erinevad ning hoone terviklikkus saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldavad just vanades akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite käsitööoskus, mis algab juba õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa valimisest ning peenes käsitööoskuses, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest. Punktis 17.6 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu eelnõu punktis 8.7 on põhimõttena välja toodud, peavad suuremahulised juurdeehitised (üle 33 % hoone mahust) olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda või muu väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti 29 / 48  eelnõu õigustatud pigem ajaloolist lahendust kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist, tuleb valida ka juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid. Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 17.7 antakse nõuded ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisele. Võimalusel kasutatakse ventilatsiooni ja kütte tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda ja uute kaasaegsete korstnatega visuaalselt risustada. Juhul kui see ei ole võimalik, ehitatakse uus korsten ajaloolise eeskujul. Punkt 17.8 sätestab, et elektri- või muu seade, eelkõige seadme hooneväline osa tuleb paigaldada vähese vaadeldavusega kohta ja selliselt, et see ei kahjustaks hoone konstruktsioone ega viimistlust. Elektri- või muu seadmena mõistetakse päiksepaneeli, õhksoojuspumpa, ventilatsiooniseadet, elektrikappi, postalajaama, gaasikatla välisosa jms. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult - võimalusel paigaldatakse need varjestatult hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale ning niiskena hoidmise ja külmumis-sulamistsüklite tõttu kahjustada konstruktsioone. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Punktis 17.9 antakse nõuded erinevate reklaami- ja infokandjate ning tegevuskoha tähiste lahendamiseks. Käesolev nõue tuleneb MuKS §7 lg-st 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh ilme muutmist. Kuna tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja mõjutavad muinsuskaitseala ilmet, on oluline kavandada need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata valgushäiringut või linnaruumis domineerivat elementi. Ettevõtte tegevuskoha tähist ja reklaami ei esitata helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, automaatselt sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Punktis 17.10 antakse nõuded kultuuriväärtuslikule ehitisele katuseakende paigaldamise kohta: katuseaknaid võib paigaldada hoone vähem vaadeldavale küljele, juhul kui need ei kahjusta hoone ega ala kultuuriväärtuslikku ilmet, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. Ajalooliste hoonete kasutuses hoidmiseks võib katuseaken selge tänapäevase lisandusena olla vajalik 30 / 48  eelnõu katusealuse täiendava pinna kasutusele võtmiseks köetavate ruumidena. Pööningule valguse saamiseks on katuseaknad üks võimalus, mille kasutamist kaaluda. Katuseaknaid ei ole üldjuhul lubatud paigutada tänava poole, v.a hoonetel, millel katuseaknad ei ole tänavalt vaadeldavad. Katuseaknaid võib paigaldada eelistatult vähem vaadeldavale küljele, arvestades hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgides, et need ei paikneks katusepinnas tihedalt ega domineerivalt. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad. Eelnõu punktis 18 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonetele ja neile kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C- kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS §50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja 4). Punkt 18.1 sätestab et hoone ilme muutmisel, välimiste avatäidete vahetamisel ning välisviimistlusmaterjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ning sobivusest lähiümbruse hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt. Punktis 18.2 tuuakse välja, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C- kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale. Traditsioonilisi materjale jäljendavate materjale ei kasutata samal põhjusel nagu kultuuriväärtusliku hoonegi puhul. Ajaloolisse linnatuumikusse mittetüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-hoonetest laiemad. Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel kas säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (eterniit, tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku uue välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel kasutada ei lubata, on C- kategooria hoonete puhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või kasutama ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punktis 18.3 sõnastatakse, et C-kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine lubatud, kui säilitatakse hoone proportsioonid ja vajadusel ka hoonele iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel taastatakse hooneosade proportsioonid – pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. 31 / 48  eelnõu Punktis 18.4 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid. Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktides 18.5 ja 18.6 seatakse nõuded elektri- või muu seadme ning info- või reklaamikandjate osas, mis on samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnaruumi kui tervikut. Eelnõu punktis 19 sätestatakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele tulenevad üldjuhul linna üldplaneeringust (ja selle muinsuskaitse eritingimustest), kinnistu detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ja nende juurde koostatavatest detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest. Korralduse punktis tuuakse välja kaitsekorrast tulenevad üldnõuded, mis loovad raamistiku detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste või detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades kvaliteetse ruumi põhialustega.21 Punktis 19.1 sõnastatakse, et uushoonestuse kavandamisel lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete mahust, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, värvilahendusest ja katusemaastikust. Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub ning krundist üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui õuealal asuva C- kaitsekategooria hoone asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana ei kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Samas alati ei ole vanema hoonestuse mahtudest lähtumine linnaruumis mõistlik ning arvestada tuleb ka tänapäevast linnaruumi (p 8.7). Uute hoonete ja 21 https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi- aluspohimotted/ 32 / 48  eelnõu suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga (nt erelilla uushoone beežikas-hallikas keskkonnas). Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga: viil- ja kelpkatuste piirkonnas on eelistatud ka uue hoone puhul kaldkatus, lamekatustega piirkonnas lamekatus jne. Punktis 19.2 sõnastatakse nõue, et mitut varasemat krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt, järgides eelõige II maailmasõja eelset hoonestusstruktuuri. See nõue tagab, et ajaloolisse keskkonda ei kavandataks ebatüüpiliselt suuri, monotoonseid ja sellega ajaloolisele hoonestusele vastanduvaid või sellest eristuvaid ehitisi. Punktis 19.3 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Traditsiooniliste materjalidena mõistetakse näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni jms, puitlaudist, valtsplekki jms Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul, ühtemoodi - kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uusehitiste puhul, saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse. See ei tähenda, et uushooneid peaks ehitama ainult puidust, paekivist ja punasest tellisest, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 19.4 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetri ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid; sellised ehitised kavandatakse ajaloolisesse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid. Need on ehitised, mille puhul ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik kohalikku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste ehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse, kuid nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul vajalikud ning ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati võimalik. Väikeehitise puhul on varasema hoone kopeerimine üldjuhul aktsepteeritud tegevus (näiteks kunagise lihtsa puitkuuri asemele tehakse samasugune), selliste väikehoonete puhul ei eeldata tänapäevase arhitektuurikeele kasutamist. Punktis 19.5 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, elektrialajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust. Need on ehitised, millele ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse üksust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka sellise ehitise püstitamiseks saada Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. 33 / 48  eelnõu Sellised ehitised paigutatakse hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see pole võimalik, siis peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud ega kahjustaks hoone konstruktsioone ja viimistlust. Nõue mitte kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab füüsilisi kahjustusi hoone seintele või kogub katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse. Punktis 19.6 sätestatakse, et väärtuslikele haljasaladele 22 ei püstitata uusi ehitisi, välja arvatud sobiva mastaabi ja kujundusega väikeehitis või rajatis (taristuobjekt, tualett, kiosk, paviljon jms). Lubatud on sobiva mastaabi ja kujundusega juurdeehitis olemasolevale hoonele ning väikeehitise ja puhkerajatise püstitamine (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks. Väärtuslikud avalikud haljasalad on oluline osa Rakvere linna miljööst ja väärtusest elu- ning puhkekeskkonnana, seetõttu ei ole haljasalade säilitamise eesmärgil nende täis ehitamine lubatud. Samas on puhkeala toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides alati olnud ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. See puudutab ka suuremaid atraktsioone nagu karussellid või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi nagu kettagolfi rajad. Hooajalise inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks (nt ajutised batuudid, kohtkindlalt kinnitamata istmed, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms). Eelnõu punktis 20 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Lähtuvalt MuKS § 52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (kohaliku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete eesmärk on tagada muinsuskaitseala väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud kujul. Punktis 20.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite määranud sinna püstitatavate ehitiste suuruse, asukoha ja kasutusvõimalused. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga. Muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad säilinud. Samas ka hilisemad kinnistud võivad olla sellised, mis sobituvad kvartalis väljakujunenud kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste paiknemist. Kinnistute liitmisest keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte hoonete rajamist. 22 Näidatud korralduse lisas 3. 34 / 48  eelnõu Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“. Kinnistupiiride muutmise taotluse menetlemisel tuginetakse uuringule ja analüüsitakse konkreetset kinnistut, et välja selgitada selle ajaloo- või kultuuriväärtuse olemasolu. Samas tuleb silmas pidada, et kinnistu piiride kaardile kandmise tehnoloogia on ajas muutunud täpsemaks. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu täielikult tänapäevaste kaardiandmetega. Ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, mille proportsiooni sarnasus eri ajastu kaartidel on loetav. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul. Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna ühel kinnistul. Punkt 20.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju), määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis. Krundil asuva ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjusi krundipiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid siile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Eelnõu punkt 21 sätestab nõuded tänavate, õuemaa ja haljastusega seotud tööde tegemisele. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, piirdeaiad, pargid jms). MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud MuKS-is üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda. 35 / 48  eelnõu Muinsuskaitseala eesmärk on lisaks hoonetele ka linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Siinses punktis on loetletud õuemaal ja avalikus ruumis eelistatud traditsioonilised kujundusvõtted ja põhimõtted, mis lähtuvad ajaloolisest teabest ja nende kasutamise järjepidevusest. Punktis 21.1 sätestatakse, et uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtest ja sobivusest hoonestuse arhitektuuriga. Võimalusel taastatakse ajalooline lahendus. Juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid ja väravad, siis kavandatakse need lähiümbruses tavaks kujunenud eeskujudel, võttes arvesse traditsioonilisi materjale, kõrgust, paiknemist tänavaruumis jms. Piirdeaed peab sobituma ka krundil oleva või sinna rajatava hoonega. Ajaloolises linnatuumikus ei rajata tänapäevaseid tõkkepuid, sest need on muinsuskaitseala miljöösse ebasobivad elemendid. Punktis 21.2 sätestatakse, et ajaloolised sillutised jm väärtuslikud katendid säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele olemasolevas asukohas või erandjuhul mujal samal kinnistul või tänavaruumis, rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Punktis 21.3 antakse nõuded, et uue katendi rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (nt sõiduteel muna- või ajalooline klompkivi, kõnnitee sillutisplaadid, hoovides sillutiskivi ja/või graniitsõelmed); välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist. Erinevate katendite kasutus mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Muinsuskaitsealal on oluline taastada munakivisillutisi. Vältida tuleks hoovide (õuemaa) suuremahulist sillutamist ning säilitada või taastada hoovi haljastus. Punkt 21.4 sätestab, et tagatakse sademevee hoonest eemale juhtimine, selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoone konstruktsioone liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete pikemaajalise säilimise. Juhul, kui krundil või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis juhivad sademevee ehitisest eemale, rajatakse need pinnase planeerimise käigus. Punkt 21.5 määrab, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajadusel tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele. Seega tuleb tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole viia ja vajadusel see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada. Punkt 21.6 määrab, et kultuuriväärtuslikud linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse. Need on näiteks monumendid, skulptuurid, tänavavalgustuspostid, laternad, kaevud, pingid, kuulutusetulbad, kaevuluugid jm ajaloolist linnatuumikut ilmestavad elemendid. Tegu on liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult olemasolevas 36 / 48  eelnõu asukohas, kuid mida võib ka teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon. Punkt 21.7 sätestab, et uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, vaateid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust. Ümbritsevas keskkonnas tuleb arvestada nii kultuuriväärtuslike hoonete, kõrghaljastuse kui ka avaliku ruumiga. Lahendused võivad olla nii tänapäevase disainiga kui ka ajaloolistest linnaruumi elementidest lähtuvad. Punkt 21.8 määrab, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine, samuti lume lükkamine vastu ehitisi, kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele. Punktis 21.9 on sätestatud, et väärtuslike avalike haljasalade (Rakvere kirikuaed, J. Kunderi monumendi plats, F. R. Kreutzwaldi monumendi plats, Vallimäe haljasala, Rakvere kirikupark, Rakvere mõisa park) struktuur, planeering, vaated ja väärtuslik haljastus säilitatakse võimalikult autentselt; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamisel aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms). Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. See, millised pargistruktuurid ja haljastus on väärtuslikud ja mis isetekkeline, selgitatakse välja uuringute ja eritingimuste koostamise käigus. Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Haljastuse taastamisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja muutunud linnaruumi, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastuse koos arhitektuursete väikevormidega. Ka haljastuse puhul on olulised erinevate aegade iseloomulikud kihistused. Punktis 21.10 sätestatakse, et haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn, vaher, tamm, hoovides ka viljapuud, sirelid, toomingad, lumimarjad jms); ridaistutused taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid vahele, millega seatakse haljastuse nõuded hoovides ja avalikus ruumis, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike haljasaladena. Hoovides ja kogu muinsuskaitseala avalikus ruumis on oluline säilitada võimalikult palju haljastust, sh kõrghaljastust, et säilitada muinsuskaitsealale iseloomulik miljöö. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel tuleb lähtuda piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutada peamiselt traditsioonilisi liike: pärn, vaher, tamm, kask, hobukastan, erinevad viljapuud, sirel, ebajasmiin, kibuvits jms. Elupuid hekitaimena ei kasutata, kuna elupuuhekk on Rakvere muinsuskaitsealale võõras haljastusviis. Ridaistutuste taastamisel ei tehta üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike lõikudena. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all. 37 / 48  eelnõu Arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud korralduse lisas 3) tähendab kõrghaljastuse rajamine kaevetöid, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Hoovides väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada Muinsuskaitseameti loata. Punkt 21.11 täpsustab puude raiumise nõudeid. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul, mujal muinsuskaitsealal või samas kohas linnaruumis (nt samal tänaval või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas väljaspool muinsuskaitseala). Muinsuskaitsealal loetakse väärtuslikuks ka viljapuud, kuna need on olulised miljöö kujundajad. Viljapuude puhul ei tule säilitada iga konkreetset viljapuud vaid oluline on säilitada viljapuude tava hoovide ja aedade haljastamisel. Juhul, kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal krundil, siis tuleb viljapuid lugeda kõrghaljastuse osaks. Punktis 21.12 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetööde käigus ei tohi kahjustada väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, trasside uuendamine või hoonete püstitamine. Uute trasside ja muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ettenähtud olukord. Eelnõu punktis 22 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad linnusevaremed ja selle eelkaitsevöönd (mälestised Linnus „Vallimägi“, Kultuurimälestiste registri number 10335; Rakvere linnuse varemed vallikraaviga, Kultuurimälestiste registri number 15740) ning maa-ala, kuhu on ulatunud kesk- ja varauusaegne linn ja kus on säilinud kesk- ja uusaegse asustusega seotud arheoloogilist kultuurkihti. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 3. Punkt 22.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks selgitatakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) kogutakse piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil analüüsitakse keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel tehakse arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente, sealhulgas matmispaiku. Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide kavandamine. Tehnoliinide jm taristu puhul on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Välditakse tehnoliinide koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse arheoloogiapärandit suuremas 38 / 48  eelnõu mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Arvestades ehitiste ja rajatiste kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone all. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Punktis 22.2 nõutakse, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt kesk- ja varauusaegsed ehitised ning rajatised ja nende jäänused. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaalsubstantsi. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest loobutakse, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul eelistatakse originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded Eelnõu punktis 23 sätestatakse, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast. Kaitsevöönd on kantud kaardile eelnõu lisas 1. Uue hoonestuse võimalik kõrgus kaitsevööndis määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest konkreetses kohas. Eelnõu punktis 24 on välja toodud kaitsevööndi 1. osa eesmärgid, milleks on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid. Punkt 24.1 sätestab, et muinsuskaitseala vahetus läheduses asuval kaitsevööndi 1. osal uue ehitise püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, tiheduses ja paigutusviisis võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga. Järskude üleminekute vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist. 39 / 48  eelnõu Punktis 24.2 nõutakse, et piki ajaloolisi tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid tähendab muinsuskaitseala ajaloolistel tänavatel vaadete säilitamist, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist. Eelnõu punktis 25 on toodud kaitsevööndi 2. osa eesmärk – see on vastavalt MuKS § 14 lg 3 p-le 2 tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaadete sulgemine ehitistega ei ole lubatud. Lubatud on vaadete avamiseks puude võrade kärpimine ja isetekkeliste puude raie. Nimetatud on ka muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, mis lähtuvad Rakvere linna üldplaneeringus määratud olulistest vaadetest ja „Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüsi“23 tulemustest. Olulised vaated avanevad ordulinnuse varemetele ja Rakvere kiriku tornile Ringteelt ning kaitsevööndi piiriks olevatelt Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Annemäe teelt. Sama vaadete loetelu ja nende ulatus kaardil on näidatud eelnõu lisas 1. VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid. Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi EhS-iga täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuste säilimise. Muinsuskaitseamet teeb riiklikku järelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide nõuete täitmise üle. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete detailitundlikkusest lähtudes peab amet loa taotlemise kohustust kultuuriväärtuslike hoonete puhul vajalikuks, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud - muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi. Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole teada eeltoodud asjaolud ja seega ei ole tagatud kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse. Eelnõu punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loa nõudest. Loakohustuse puudumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada ehitusprojektile eelnevalt ka muinsuskaitse eritingimusi. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et EhS ja MuKS on harmoneeritud (MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse andjana Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel (EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on 23 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 40 / 48  eelnõu Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest, kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel. Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1). Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba, välja arvatud maapealse osa suuremahulisel laiendamisel, milleks võivad olla vajalikud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 18) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse läbiviidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta – nt juhul, kui kohalik omavalitsus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei nõua, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliseks erandjuhtumiks võib olla nt hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala (arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil eelnõu lisa 3). See on osaline leevendus muinsuskaitseseaduse § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal (hoovides ja aedades) ja see ei kehti avalikele parkidele ega tänavaruumile, kus tööde tegemise loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks. Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa kooskõlastanud. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (tänavakohvikud, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), siis on nõutav Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba. Punktiga 26.4 antakse leevendus tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud – sellisel juhul ei ole Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba nõutav. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta. Eelnõu punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis määratud juhtudel tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest Punktiga 27.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine hõlmab mahulist juurdeehitamist (leevendus MuKS § 58 lg-st 1). See näeb ette, et pädev asutus 41 / 48  eelnõu kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Mahulise juurdeehitamisena mõistetakse siin ehitise suletud brutopinna suurendamist, välja arvatud ehitise välispiirete soojustamise, mida ei loeta ehitise mahuliseks suurendamiseks muinsuskaitselises mõttes, sest selline ehitustegevus ei mõjuta oluliselt muinsuskaitseala vaadeldavust. Samuti ei loeta ehitise mahuliseks juurdeehitamiseks ehitise olemasoleva katusealuse väljaehitamist juhul, kui hoonele ei lisandu katusest väljaehitusi (valgustus lahendatakse näiteks katuseakendega). J Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktiga 27.2 leevendatakse teavitamise nõuet ehitise ehitamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg-s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Seega ei ole ka näiteks ehitus- ja remonttöödest ameti teavitamine nõutav, kui ehitusluba- või ehitusteatis ei ole nõutav. Samuti ei nõuta alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrguste ehitiste ehitamisest teavitamist. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik. Punktiga 27.3 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis. Leevendus puudutab kaitsevööndi 2. osa. Eelnõu VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse, millest lähtutakse mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust. Kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Eelnõu punktiga 28 määratakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alalise kinnismälestise puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh 42 / 48  eelnõu arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. Kaitsevöönd on näiteks tulevikus vajalik määrata kinnismälestistele Linnus „Vallimägi“ (kultuurimälestiste registri nr 10335) ja Rakvere linnuse varemed vallikraaviga (kultuurimälestiste registri nr 15740). Eelnõu VIII osa. Lõppsätted ja korralduse jõustumine Eelnõu punktis 29 sätestatakse, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu punktis 30 sätestatakse, et vastavalt muinsuskaitseseaduse § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2006. aasta määruse nr 67 „Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2006, 9, 49) kehtivus punktis 29 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. 5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati juunis 2022. 13.–17.06.2022 toimus Rakvere muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt ning täiendati hiljem maakonnanõunike poolt. Muinsuskaitseameti peadirektori 29.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/47-A moodustati Rakvere kaitsekorra töörühm. Töörühma tööd juhtis Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel, töörühma liikmetena olid kaasatud maakonnanõunik Kadri Lepik, Rakvere Linnavalitsusest abilinnapea Kert Karus ja linnaarhitekt Angeelika Pärna ning ekspertidena Oliver Alver ja Madis Tuuder. Töörühmaga viidi läbi viis koosolekut, kus arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra aspekte alates selle väärtustest lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühm vaatas läbi Rakvere muinsuskaitseala inventeerimise tulemused, tutvus osade hoonetega kohapeal ning tegi kaitsekategooriate ettepanekutes ka mõningaid muudatusi. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate ettepanekute tabeliga, millesse on sisse viidud töörühma ja avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud, on kättesaadavad seletuskirja lisana 1 ja Muinsuskaitseameti kodulehel Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel. Eelnõu väljatöötamise käigus koostati peale inventeerimise veel neli alusuuringut: 1. Rakvere vanalinna muinsuskaitseala haljastus ja maastikulised elemendid. Eksperthinnang Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. (Liis Koppel, maastikuarhitekt, Muinsuskaitseameti nõunik, 2022). Eksperthinnangu alusel määratleti 43 / 48  eelnõu Rakvere muinsuskaitsealal asuvad väärtuslikud haljasalad ning tingimused nende säilitamiseks ja kasutamiseks; 2. Eksperdihinnang Rakvere linna muinsuskaitseliste piiride ja alade kohta (Tõnno Jonuks, arheoloog, 2022). Eksperthinnangut kasutati arheoloogilise kultuurkihiga ala ja sellel kohaldatavate nõuete määramisel; 3. Rakvere linnuse ja Kolmainu kiriku nähtavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2023). Analüüsi abil täpsustati olulisi vaateid, mis avanevad Rakvere ordulinnuse varemetele ja Kolmainu kiriku tornile, mida omakorda kasutati kaitsevööndi osa 2 ala määramisel; 4. Rakvere muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs (Emma Lauk, Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik, 2023). Krundipiiride analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Kõik alusuuringud on leitavad Muinsuskaitseameti Rakvere kaitsekorra 24 lehel alusandmete loetelus ja kättesaadavad Muinsuskaitseametis. Avatud menetluse eelses etapis kaasati omanikke ja kohalikku kogukonda kaitsekorra koostamise avakoosolekul (06.10.2022). Avakoosoleku kohta avaldati info Virumaa Teatajas ja Kuulutajas, Muinsuskaitseameti kodulehel, samuti edastati info muinsuskaitseala kinnisvaraomanike e-posti aadressidele.25 Avakoosolekul tutvustati kaitsekorra koostamise protsessi ning muinsuskaitseala inventeerimise tulemusi ja arutleti erinevate hoonete väärtuse üle. Enne inventeerimist jagati piirkonna postkastidesse ka infomaterjal inventeerimise ja kaitsekorra koostamise kohta. Avakoosoleku vestlusringis arutleti laudkondades Rakvere väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Ettekanded ja ürituse kokkuvõte on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. Kaitsekorra avatud menetlus algatati ja selle algusest teavitati 15.08.2023 ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Virumaa Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel26, Facebookis27) ja Rakvere linna infokanalites. Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. E-posti kaudu teavitati avalikust väljapanekust muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnistute omanikke, asutusi ja ühinguid, kelle pädevus seondub kaitse alla võtta soovitava esemega ning kaasamisüritustel oma huvi väljendanud isikuid. E-kiri saadeti 437 Rakvere kehtiva muinsuskaitseala kinnisvaraomanikule, 370 kaitsevööndis asuva kinnistu omanikule, 16 Rakvere kaitsekorra huvilisele ning 65 omanikule, kelle kinnisvara suhtes seoses muinsuskaitsealalt või kaitsevööndist välja arvamisega piirangud leevenesid või lõpetati. Vastavalt haldusmenetluse seadusele tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning HMS § 5 lõike 1 kohaselt on haldusorganil õigus valida menetlustoimingute vorm, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et Rakvere muinsuskaitsealal on sadu omanikke ning asjaolu, et algatatud menetlusega muinsuskaitsealale jäävate kinnistute omanike õigusi ei piirata suuremal määral kui hetkel kehtivast põhimäärusest 24 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 25 Rakvere kaitsekorraga seotud meediakajastuste loetelu on Muinsuskaitseameti kodulehel 26 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 27 https://www.facebook.com/muinsuskaitseamet/ 44 / 48  eelnõu tuleneb, ning eesmärk on kehtivaid nõudeid leevendada, siis oli teavitamine toodud viisil kohane. Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 15.08.–24.09.2023 Muinsuskaitseameti kodulehel. Lisaks veebilehele on kaitsekorra eelnõu, selle seletuskiri ja lisad kättesaadavad Muinsuskaitseameti Rakvere kontoris (Fr. R. Kreutzwaldi tn 5). Avaliku väljapaneku jooksul laekus vastuväiteid, arvamusi ning täiendus- ja parandusettepanekuid viielt isikult. Iga esitatud vastuväite, arvamuse ja ettepaneku osas kujundas Muinsuskaitseamet seisukoha ja edastas selle enne avaliku arutelu toimumist arvamuse saatjale kirjalikult. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja vastuväited ning Muinsuskaitseameti võetud seisukohad on toodud seletuskirja lisas 3. Avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teavitati ajalehtedes Virumaa Teataja ja Eesti Päevaleht, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, pressiteates, Facebookis) ning e-posti kaudu (kaasatavad asutused, huvigrupid, olemasoleva muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnisvaraomanikud, samuti vastuväidete, arvamuste ja ettepanekute tegijad). Kaitsekorra eelnõu avalik arutelu toimus 3. novembril 2023 Villa Theresas, Tammiku 13, Rakvere. Kohapeal osales 32 inimest, lisaks toimus veebiülekanne, kus osales ca 20 inimest. Avaliku arutelu videosalvestus28 on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel, protokoll on leitav Muinsuskaitseameti Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise veebilehel 29 . Arutelu käigus tutvustati esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning Muinsuskaitseameti seisukohti. Kaitsekorra kohta täiendavaid küsimusi ei esitatud. Hiljem on tehtud sõnastuslikke parandusi või punktide järjestuse muudatusi, mis kaitsekorra ja seletuskirja sisu ei muuda. Eelnõud tutvustati 02.04.2024 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõu toetada. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Rakvere Linnavalitsusele ja Rakvere Vallavalitsusele. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Rakvere muinsuskaitseala ja kaitsekorra kehtestamise eesmärk on tagada parimal viisil riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine ja selge muinsuskaitsekorraldus. Eelnõu loob senisest suurema selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Rakvere muinsuskaitsealal. Kaitsekorras nõudeid, piiranguid ja kohustusi ehk põhiõiguste ja -vabaduste kitsendusi luues lähtutakse PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttest, mille järgi peab olemas olema õige ja õiguspärane eesmärk. Kui see on olemas, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ja valida neist 28 https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=334589472591223 29 https://www.muinsuskaitseamet.ee/rakvere-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine 45 / 48  eelnõu välja lahendus, mis tagab kultuuriväärtuse kaitse, kuid ei piiraks õiguseid ja vabadusi rohkem kui minimaalselt vajalik. Rakvere muinsuskaitseala on juba alates 1973. aastast riikliku kaitse all, mistõttu puudub kaitsekorra eelnõu jõustumisel oluline uus mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muinsuskaitseala tähendab kohustusi erinevatele seotud osapooltele kultuuriväärtusliku keskkonna säilimise ja hoidmise tagamiseks, sh riigi haldusorganitele, kelle pädevus seondub muinsuskaitsealaga, kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumile muinsuskaitseala jääb ja muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikele. Muinsuskaitseala staatus tähendab kõigile osapooltele nõuet loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga (vt seletuskirja lisa 2), st Muinsuskaitseametit tuleb teavitada juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Muinsuskaitseala staatus ja kaitsekorrast tulenevad nõuded tähendavad muinsuskaitsealal asuva kinnisvara omanikele KOV-i ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustuse kõrval täiendavat koormust muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste taotlemisel ning arheoloogilise kultuurkihiga aladega ning mälestistega arvestamisel. Mõju seotud osapooltele ei saa hinnata intensiivsemaks kui teiste ametkondadega seotud õigusaktidest tulenevat kooskõlastamise vajadust. Kaitsekorra eelnõu näeb seni kehtiva põhimäärusega ette mitmeid muudatusi, millel on erineva kaaluga mõjusid. Kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmisele, millega on Eesti Vabariik ühinenud või mille on riik ratifitseerinud (vt seletuskirja ptk 2 Muinsuskaitsealaks tunnistamise alus). Samuti haakub kaitsekord „Kultuuri arengukava 2021-2030“ eesmärkidega, mille üheks olulisemaks strateegiliseks sihiks on elukeskkonna kvaliteetne planeerimine pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Kaitsekorra kehtestamine toetab riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist, esile toomist, kasutuses hoidmist ja säästvat arengut. Kaitsekord aitab tagada muinsuskaitseala kui kultuuriväärtusliku terviku ja seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab muinsuskaitseala eesmärgiks olevate väärtuste kaitsevajadusi ja selle rakendamine aitab tagada nende säilimise. Kaitsekorra kehtestamine on vahendiks, et saavutada muinsuskaitseseaduse eesmärk, milleks on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Samuti kaasneb kaitsekorraga positiivne mõju keskkonnahoiule ja elukeskkonnale, toetades kultuuriväärtusliku- ja looduskeskkonna säilitamisega inimeste põhivajadusi ja tõstes elukvaliteeti. Muinsuskaitseala väärtuste teadvustamine, esiletoomine ja hoidmine aitab luua mitmekesist ja kultuurimälu tugevdavat elukeskkonda. Samuti annab muinsuskaitseala, kui unikaalne kultuuriväärtuslik keskkond, kohalikule omavalitsusele võimaluse eristumiseks ning konkurentsieelise piirkonna arengu suunamisel. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, 46 / 48  eelnõu elavdab majandust, soodustab turismi, kasvatab piirkonna konkurentsivõimet, andes niimoodi positiivse panuse ka regionaalarengusse. Lisaks näeb kaitsekorra eelnõu ette sisulisi muudatusi võrreldes seni kehtiva kaitsekorraldusega, mis omab mõjusid eelkõige halduskoormusele ja korralduse rakendamiseks vajalikele kulutustele.  Üheks olulisemaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Kaitsekorra eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Selle tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Kuna senise põhimäärusega olid tööd hoonete interjöörides reguleeritud muinsuskaitsealal kõikide hoonete puhul, siis leevenevad nõuded muinsuskaitsealal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul ning jäävad endiseks ainult 9 hoone puhul. Muudatuse tulemusena jääb Muinsuskaitseameti loakohustus kehtima umbes 300-st ETAK koodiga tähistatud muinsuskaitseala hoonest üksnes 141 B-kaitsekategooriasse määratud hoonele või hooneosale ja kõikidele mälestistele. C-kaitsekategooriasse määrati 128 hoonet, mille tulemusel väheneb senine loakohustus märkimisväärselt. Loakohustuse piiramisel väheneb oluliselt hoonetega seotud tööde osas kodanike jaoks halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus. C-kategooria hoonetele ei ole kaitsekorra kehtestamise järgselt enam nõutavad muinsuskaitse eritingimused ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. B-kaitsekategooria hoonete puhul säilitatakse ja võimalusel taastatakse nende väärtuslikud eksterjööridetailid ning see võib tuua kaasa omanikule lisakulusid, kuna tegemist võib (kuid ei pruugi) olla tavapärastest ehitustöödest keerukamate ja ajamahukamate töödega. Nimetatud kohustuste täitmist kompenseeritakse võimalusega saada restaureerimiseks riiklikku toetust. Samas ei ole tegemist uue nõudega, vaid see on olnud juba varasemas kaitsekorralduses. Seoses muudatustega ameti toetuste jagamise süsteemis on muinsuskaitsealadele antavad restaureerimistoetused viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis annab võimaluse rohkemate muinsuskaitseala hoonete korrastamise toetamiseks. Lisaks on töödele esitatavad täiendavad nõuded (eelnevad uuringud, muinsuskaitseline järelevalve) seaduses ettenähtud viisil hüvitatavad. Kuna kaasnevaid kitsendusi aitab leevendada võimalus riikliku toetuse saamiseks, samuti arvestades, et seatavad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, ei ole korraldusega kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.  Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses jääb muinsuskaitsealalt välja kümme kinnistut erinevate ehitistega, mis tähendab muinsuskaitsealaga seotud kinnisvaraomanike arvu vähenemist. Kaitsevööndi muutmisega väheneb samuti kinnisvaraomanike arv (kaitsevööndist jääb välja 29 elamu- (sh kaks korterelamut) ja kaks ärimaakinnistut. 47 / 48  eelnõu  Vastavalt punktile 26.3 väheneb halduskoormus ka raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse loamenetluses ja ei pea eraldi luba väljastama.  Omanikel väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul, kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurdeehitamist, ega teavitada alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise püstitamisest. Muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Rakvere muinsuskaitseala väärtuste säilimise. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Rakvere Linnavalitsusele ja Rakvere Vallavalitsusele. Lisa 1: Hoonete kaitsekategooriate põhjendused. Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. Lisa 3: Rakvere muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad. 48 / 48