Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22233000765

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.11.2022, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 22233000765 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskond alustas kõnealuses kriminaalasjas menetlust seoses sellega, et X.X. 20.08.2022 kella 23.15 paiku Narvas asuvas korteris ühise alkoholitarvitamise käigus lõi oma elukaaslast V.V. käega näkku, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi – muhk ja paistetus parema põse piirkonnas. Samuti X.X. 12.09.2022 kella 20.48 paiku Narvas asuvas korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi oma elukaaslast V.V. rusikaga näkku, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoom parema põse piirkonnas. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum annab alust kahtlustada X.X. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, 2 tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastus ei olnud raske ja kannatanu jaoks pöördumatute tagajärgedega. Tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatule ülemääraseid füüsilisi kannatusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul 1 kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esinenud prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb karistusseadustiku eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Kriminaaltoimiku pinnalt on põhjust järeldada, et kui X.X. tarvitab alkoholi, siis selline tegevus mõjutab tema arusaamisvõimet ja käitumist/koordinatsiooni, kuna alkoholi tarvitanuna ei suuda X.X. ümbritseva suhtes adekvaatselt käituda ning hoiduda täielikult tegevustest, mis ärritava faktori ilmnemisel kutsuvad temas esile agressiivsust ja vägivaldset käitumist. Vägivalla ennetamiseks on seega oluline kohustada teatud ajaks mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalasja lahendamisel pidas prokurör oluliseks mitte niivõrd kohtulikku karistamist kui just selliste meetmete rakendamist, mis tagaksid tulevikus olukorra, kus X.X. oleks suuteline ja motiveeritud kasutama elus ette tulevate probleemide lahendamisel vägivalla vabu lahendusi. Seega prokurör leiab, et tagamaks X.X. edaspidist õiguskuulekat käitumist ja ühtlasi andmaks kahtlustatavale võimalus spetsialisti abiga mõtiskleda enda senise käitumise ja tegevuse üle, esineb mõjuv põhjus suunata kahtlustatav vastava spetsialisti poole. Sotsiaalkindlustusameti kodulehele lisatud lühikesest teenuse kirjeldusest nähtub, et tugiliini nõustajad pakuvad hinnanguvaba ärakuulamist ning ühiselt saate leida järgmise sammu vägivallavaba elu suunas, mistõttu prokurör määrab X.X. kohustuseks pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises) saamiseks. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör 2 määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22233000765 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise tugiliini spetsialist Anna Pivneva, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887 9478 (või telefonil 660 6077) alates 01.01.2023. Anna Pivneva viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. Vähemalt 3 vestlust peavad olema läbitud hiljemalt 01.04.2023. 2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. mitte tarvitama alkoholi kuni 21.11.2023 kaasa arvatud ning alluma vabatahtlikult politsei poolt tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisele indikaatorvahendiga ja alkoholijoobe tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga. 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD-R plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata määruse koopia viivitamatult posti teel kannatanule V.V. (Narva). Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte. 9. Kui kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. 11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Ragnar Plistkin Mina, X.X., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi. X.X. 3