Seisukoha küsimine Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi kohta

OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1400; E1401 Tellija: Viimsi Vallavalitsus Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH Programm Aide Kaar juhtekspert (KMH0123) Tallinn, jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 1/40 Töö nr E1400 Töö nimi Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH Töö staadium KMH programm Töö number E1400 Kuupäev 3. jaanuar 2018 Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 2/40 Töö nr E1400 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................................. 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6 2.3.1. Leppneeme sadam .......................................................................................... 6 2.3.2. Kelnase sadam ................................................................................................ 8 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................................... 11 3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud ........................................ 11 3.2. Viimsi valla arengukava 2014-2020 ........................................................................ 11 3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 ......................................................... 11 4. MÕJUALA KIRJELDUS................................................................................................13 4.1. Natura 2000 alad ....................................................................................................13 4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid ..............................................................................14 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid ..............................................................................16 4.4. Linnustik .................................................................................................................18 4.5. Ürglooduse objektid................................................................................................19 4.6. Merekeskkond ........................................................................................................19 4.7. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid ..........................................................20 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ...21 5.1. Mõjuala suurus .......................................................................................................21 5.2. Eeldatavad mõjuallikad ..........................................................................................21 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht ....................................................22 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ...................................................................................24 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ...............................24 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...........................................................24 6.3. Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................24 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus ...................................................................................25 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 3/40 Töö nr E1400 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ..................................25 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................26 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .........................................................................................................................27 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .................................................29 9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST.............................................................35 10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ...........................................................36 11. KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................38 LISAD ..................................................................................................................................39 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 4/40 Töö nr E1400 1. SISSEJUHATUS Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713). Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma kirjadega nr 15-3/3785 ja nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotlused (vt lisad 1 ja 2). Nende põhjal algatas Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamised (vt lisad 3 ja 4). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). KMH programm on sisuliselt mõju hindamise lähteülesanne ja selle maht on määratud KeHJS § 13 sätetega. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 5/40 Töö nr E1400 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine vallale kuuluvates sadamates ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes. Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas. Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus. Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike Föderatsioon Soomest. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Leppneeme sadam asub Viimsi poolsaare kirderannikul Ihasalu lahe ääres Leppneeme külas. Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare idaküljel. Kavandatav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid. Joonis 1 on Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 6/40 Töö nr E1400 Joonis 1: Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kaadamisala asukohad 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus 2.3.1. Leppneeme sadam Leppneeme sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Leppneeme kalasadamat haldab Kalandusühistu Räim ja sellel sadama poolel 30 MILES projektiga tegevusi kavas ei ole. Sadamas on viis kaid: Kai nr 1 pikkusega 49 jm; kai nr 2 pikkusega 49 jm; kai nr 3 pikkusega 56 jm; kai nr 4 pikkusega 66 jm ja kai nr 5 pikkusega 33 jm. Praegu on sadamas kaikohti harrastusalustele ujuvkail 14 ja poordiga sildumisel kuni 8 (sõltuval aluste pikkusest). Sadam ei ole harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse – vajalik on lainemurdja. Lisaks sellele on vajalikud täiendavad kaikohad harrastusalustele. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Leppneeme sadama laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada sinna 61 kaikohaga ujuvkaid, ehitada uue põhjapoolse kaitsemuuli ja täita perspektiivne sadamaala sadamahoone ja parkla ehituseks. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3 (vt ka lisa 1). Joonis 2 on Leppneeme sadama asendiplaan. Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 7/40 Töö nr E1400 Joonis 2: Leppneeme sadama asendiplaan Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 8/40 Töö nr E1400 2.3.2. Kelnase sadam Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498 alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid, rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 (vt ka lisa 2). Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH aluseks olevat vee erikasutusluba – vt lisa 2). Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80, saun, dušširuum 5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist majutusruumi. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5. Joonis 3 on Kelnase sadama asendiplaan. Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 9/40 Töö nr E1400 Joonis 3: Kelnase sadama asendiplaan Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 10/40 Töö nr E1400 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused KMH käigus analüüsitakse lisaks vee erikasutusloa taotluses kirjeldatud kavandatavale tegevusele alljärgnevaid alternatiive: 1. süvenduspinnase kasutamine tagasitäiteks sadama-alal; 2. muulide konstruktsioonilahendused, et tagatud oleks piisav veevahetus sadamate akvatooriumites; 3. Reoveekäitluse võimalused Kelnase sadamahoones: kas reoveemahuti rajamine või kohtpuhasti kasutamine; 4. Joogiveevarustus Kelnase sadamahoones: kas põhjavee kasutamine või merevee magestamine. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 11/40 Töö nr E1400 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1. Üldplaneeringus on Leppneeme sadama asukohaga arvestatud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Leppneeme sadam ette nähtud ühenduse pidamiseks Prangli saarega ja vajab põhjalikku renoveerimist. Prangli saare üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200. Üldplaneeringus on Kelnase sadama asukohaga arvestatud. Viimsi Vallavolikogu võttis 11.03.2014 vastu otsuse nr 19 „Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Otsuse kohaselt jäätakse kehtima muuhulgas Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneering, Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000.a otsusega nr. 200 kehtestatud Prangli saare üldplaneering ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005.a määrusega nr. 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele. Asjakohaste kehtivate üldplaneeringute materjalid on leitavad Viimsi Vallavalitsuse veeblilehelt aadressil http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/ (18.12.2017 seisuga). 3.2. Viimsi valla arengukava 2014-2020 Viimsi valla arengukava 2014-2020 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 09.10.2014 määrusega nr 16. Viimsi valla SWOT analüüsi kohaselt on valla tugevad küljed muuhulgas väikesadamate rekonstrueerimine ning turismi ja puhkemajanduse laiendamine mereturismi ja saartel puhkamise näol. Võimalustena nähakse muuhulgas merega seotud tegevuste populariseerimist. Merega seotud tegevuste aktiivsuse kasv, tervise suurem väärtustamine ja elanike liikumine looduses eeldavad keskkonnateadliku käitumise tõstmist ning turismi- ja puhkemajanduse arendamist mandril ja saartel. Arengukava kohaselt täpsustavad Viimsi valla visiooni muuhulgas merelist asendit ärakasutav väärtturismi ja puhkemajanduse areng. Arengukavaga sätestatud eesmärgi „Elanike vajadusi arvestav tehniline tarustu“ saavutamiseks on seatud üheks ülesandeks väikesadamate, sh Leppneeme kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla arengukavale. Viimsi valla arengukava 2014-2020 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga). 3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 15.04.2014 määrusega nr 10. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 12/40 Töö nr E1400 Viimsi valla turismiarenduse eesmärkideks on muuhulgas sätestatud Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, Kelnase sadama kaitsemuuli rekonstrueerimine ja sadama laiendamine ning sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla turismi arengukavale. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga). Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 13/40 Töö nr E1400 4. MÕJUALA KIRJELDUS Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad. 4.1. Natura 2000 alad EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluv Prangli loodusala. Joonis 4 on Natura 2000 alad Kelnase sadama ja kaadamisala piirkonnas. Joonis 4: Natura 2000 alad kavandatava tegevuse piirkonnas Prangli loodusala (EE0010126) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: rannikulõukad (*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning liigirikkad madalsood (7230). Tärniga tähistatud elupaigatüübid on esmatähtsad. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 14/40 Töö nr E1400 4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas mitmed kaitstavad alad ja üksikobjektid. Joonis 5 on kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama lähiümbruses. Joonis 6 on kaitstavad alad Kelnase sadama ümbruses. Joonis 7 kaitstavad alad Veeteede Ameti kaadamisala ümbruses. Joonis 5: Kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama piirkonnas Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala (KLO5000009) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ja inimtegevuse poolt suhteliselt vähe mõjutatud rabametsa, heas looduslikus seisundid olevat siirdesoo-männikuid ja salu-lodu-sanglepikuid. Rohuneeme maastikukaitseala (KLO5100010) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (ennekõike metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning liigilise mitmekesisuse, haruldaste liikide, sh kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Maastikukaitsealal asub kaitsealune üksikobjekt Rohuneeme rändrahn Maisiniidi kivi. Rohuneeme rändrahn on kaitse alla võetud geoloogilise objektina Looduskaitse Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 15/40 Töö nr E1400 Nõukogu 1. oktoobri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitseks“ (RT 1937, 89, 731). Kaitsealuse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus on 10 meetrit. Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 09.05.2017 määrusega nr 6. Krillimäe maastikukaitseala (KLO5000007) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Krillimäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme. Eestis haruldase sõnajala Dryopteris expansa domineerimisega jänesekapsa-sõnajalametsi, salu-lodu-sanglepikuid ja salu-lodu- segametsi ja põlismetsa tunnustega puistuid ning laialehiseid lehtpuid. Joonis 6: Kaitstavad alad Kelnase sadama piirkonnas Prangli hoiuala (KLO2000169) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ alusel. Prangli hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 16/40 Töö nr E1400 Joonis 7: Kaitstavad alad kaadamisala piirkonnas Prangli maastikukaitseala (KLO1000018) on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 "Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest" kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 "Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine" (RT I 1999, 17, 280) kaitse alla võetud Aksi saare baasil. Prangli hoiuala ja Prangli maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 on kinnitanud Keskkonnaameti peadirektor. 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole Leppneeme ega Kelnase sadama territooriumil kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega kaitstavate loomaliikide elupaiku. Joonis 8 on kantud III kaitsekategooria taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) leiukohad kavandatava kaadamisala piirkonnas Aksi saarel. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 17/40 Töö nr E1400 Taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) puhul on tegu maadligi kaardunud okstega igihalja arktilise pinnakattetaimega. Taime kasvukohad on mererannikutel, kus on piisavalt niisket kasvupinnast ja päikest. Liigi peamised ohutegurid on kasvukohtade kinnikasvamine ja korjamine või tallamine. Liigi soodne seisund on tagatud läbi kasvukoha kaitse. Joonis 8: III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad kaadamisala lähikonnas EELISe (detsember 2017) andmetel on Aksi saarel kaks I kaitsekategooria linnuliigi merikotka (Haliaeetus albicilla) elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5). Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud keskkonnamürgid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 18/40 Töö nr E1400 4.4. Linnustik Andmeid Leppneeme ja Kelnase sadamates ning Aksi saare idarannikul tehtud linnuvaatluste koha leidub eElurikkuse ja Loodusvaatluste andmebaasis. Tabel 1 on eElurikkuse andmebaasi kaardirakenduse põhjal leitud andmed Leppneeme ja Kelnase sadamates ning Aksi saare linnuvaatluste kohta. Tabel 1: Leppneeme ja Kelnase sadamas ning Aksi saarel tehtud linnuvaatlused eElurikkuse andmebaasi põhjal Kuupäev Liik Arv Asukoht Harju maakond, Viimsi vald, 14.07.2014 Anser anser; hallhani 3 Leppneeme küla, Sepa kari Harju maakond, Viimsi vald, 16.01.2016 Bucephala clangula; sõtkas 17 Alca torda; alk Leppneeme sadam 28.03.2015 Bucephala clangula; sõtkas 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam 17.08.2017 Aythya fuligula; tuttvart 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam 11.08.2017 Delichon urbicum; räästapääsuke 10 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam 18.08.2017 Cygnus olor; kühmnokk-luik 5 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam 30.05.2009 Branta bernicla; mustlagle 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 18.07.2014 Grus grus; sookurg 2 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 19.07.2014 lca torda; alk 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar 22.07.2014 Larus ridibundus; naerukajakas 7 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar Loodusvaatluste andmebaasis katab Leppneeme sadama piirkonda vaatlusruut LG70, kus on registreeritud kokku 926 linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus registreeritud ei ole. Prangli saar on vaatlusruudus LG81. Seal on kokku registreeritud 65 linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus registreeritud ei ole. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 19/40 Töö nr E1400 4.5. Ürglooduse objektid Leppneeme sadama territooriumil vees on ürglooduse objekt, Rannakivi – vt Joonis 9. EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole kivi kaitse alla võetud ega sellele kaitsetsooni kehtestatud. Kivi on kantud Leppneeme sadama asendiplaanile (vt Joonis 2) ja selle säilimise vajadusega arvestatud. Joonis 9: Ürglooduse objekt Leppneeme sadamas 4.6. Merekeskkond Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [1] [2] [3] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [4] [5] [6] [7] [8](kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt http://ts.ee/kmh). Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge reostustundlikkusega söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 20/40 Töö nr E1400 Kolga lahe süvikud. Nendes piirkondades on põhjaelustik sügavuse tõttu väga vaene või puudub ning selle tõttu on kaadamisel tekkinud heljumi mõju põhjakooslustele olnud praktiliselt olematu. Kalastiku seire tulemustest selgub, et Aksi rannikumeres on lesta ja tulnukliiki ümarmudilat. Seire tulemuste kohaselt on Prangli-Aksi rannikumere keskkonnaseisund hea [8]. 4.7. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2017; Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2018; Leppneeme sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017; Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017; Muuga sadama mereseire 2006, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, TTÜ Meresüsteemise Instituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, TÜ Eesti Mereinstituut; Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, TÜ Eesti Mereinstituut. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 21/40 Töö nr E1400 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA 5.1. Mõjuala suurus Lähtudes KeHJS-e § 13 punktist 5 hinnatakse keskkonnamõjusid lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KMH programmi koostamise käigus määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude kaupa. Mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes. Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud, analüüsiti KMH programmi koostamise käigus olemasolevat ja kavandatavat olukorda ning tegevusi ja hinnati nende mõjude avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 5.2) ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 5.3). Kui keskkonnamõju hindamise koostamise käigus selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest. 5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste [9] põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule veevahetusele sadamate akvatooriumites. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 22/40 Töö nr E1400 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht Lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset keskkonnamõju järgmistes valdkondades: 1. Mõjud kaitstavatele loodusobjektidele Prangli loodus- ja hoiuala kaitse eesmärgid on elupaigatüüpide kaitse. Keelatud on nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Kelnase sadama-ala asuvatele elupaigatüüpidele ei ole ette näha. Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme, Krillimäe ja Prangli maastikukaitsealade kaitse eesmärk on erinevate koosluste ja taimestiku kaitse. Keelatud on nende koosluste hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Leppneeme sadama-ala asuvatele kooslustele ei ole ette näha. 2. Mõjud kaitstavate liikide elupaikadele Mõju kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele Aksi saarel ei ole ette näha. Mõju kaitstava linnuliigi elupaikadele Aksi saarel saab teoreetiliselt tekkida kaadamise häirivast mõjust linnustikule. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 3. Mõju põhjaelustikule Mõju põhjataimestikule ja - loomastikule saab tekkida peamiselt heljumi leviku tagajärjel. Kaadamise korral põhjaelustik kaadamisalal mattumise tõttu hävineb, lisaks on võimalikud mõjutused heljumi leviku tagajärjel. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 4. Mõju kalastikule Mõju kalastikule saab tekkida peamiselt koelmute kahjustamisest heljumiga. Lühiajaline ja kiiresti mööduv mõju võib olla rändel kalade häirimine heljumi leviku ja hüdrotehnilistest töödest tekkiva müra tõttu. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 5. Müra ehitustööde tegemise ajal Mõningane müra võib olla tajutav lähimatel elamualadel eriti just tuulevaikse ilmaga. Ehitustegevusest tekkiv müra on ajutine ja lokaalne, eeldatavalt ei ole selle mõju elanike heaolule oluline. 6. Reoveekäitluse mõju keskkonnale Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse suublasse. Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant. 7. Joogiveevarustuse tagamine Kelnase sadamahoone joogiveega varustamiseks võib Prangli saarel nappiga joogiveevaru. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse joogiveevaru piisavust ja merevee magestamise võimalust ning pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobiv lahendusvariant. 8. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Vee erikasutusloa alusel kavandatavad tööd on suunatud mereturismi võimaluste parandamisele. Seetõttu on eeldatavad mõjud inimeste heaolule positiivsed. Mõju inimeste tervisele ega varale ei ole ette näha. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 23/40 Töö nr E1400 9. Erinevate keskkonnamõjude omavaheline kumuleerumine Arendaja kinnitusel tehakse Leppneeme ja Kelnase sadamates kavandatud töid eri aegadel ja seetõttu nendest lähtuv mõju ei kumuleeru. KMH programmi koostamise ajal ei ole piirkonnas teada tegevusi, millest tulenevad keskkonnamõjud võiksid kavandatava tegevuse mõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH läbiviimise ajal informatsioon paralleelsetest tegevustest piirkonnas laekub, siis võetakse kumuleeruvad mõjud arvesse ja hinnatakse nende olulisust, kestvust ja ulatust. Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 24/40 Töö nr E1400 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2. 6.3. Mõjuala ulatuse määramine Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja süvendamiseks tehtavate ehitustööde peamine mõju on mehhanismide tegevusest põhjustatud müra teke ja levik ning heljumi teke süvendamisel ja kaadamisel. Heljumi tekke ja leviku vältimine süvendustööde tegemisel on mitmesuguste leevendusmeetmetega kergesti korraldatav. Arvestades sadamate asukohtasid, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud väga sügav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 25/40 Töö nr E1400 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus Piirkonna Natura ala kirjeldus on ptk-s 4.1. 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kelnase sadamas ja Aksi saarest idas asuval kaadamisalal kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Prangli loodusala lähedal. Prangli loodusala on loodud 13 merelise elupaigatüübi kaitsmiseks. Kelnase sadamale lähimad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620) ja püsitaimestuga liivarannad (1640) – vt. Joonis 10. Sadama alal kaitstavaid elupaigatüüpe ei ole ja sadama senine toimimine elupaigatüüpide seisundit mõjutanud ei ole. Aksi saar asub kaadamisalast ca 1 km kaugusel. Aksi saarel kaitstavad esmatähtsad elupaigatüübid on rannaniidud (*1630) ja rannikulõukad (*1150)- vt Joonis 11. Seire tulemusena on leitud, et senised kaadamised keskkonnale negatiivset mõju avaldanud ei ole [4] [5] [6] [7] [8], sest kaadamisel tekkiv heljum levib piirkonna tugevate hoovuste mõjul ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud. Arvestades kavandatavate kaadamiste suhteliselt väikest mahtu ei ole alust eeldada, et heljum võiks elupaigatüüpe mõjutada. Joonis 10: Natura 2000 elupaigatüübid Kelnase sadama piirkonnas Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 26/40 Töö nr E1400 Joonis 11: Kaitstavad elupaigatüübid Aksi saarel 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatavad tegevused ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Prangli loodusala. Kavandataval tegevusel puudub mõju Prangli loodusala kaitse-eesmärkidele ja seetõttu puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 27/40 Töö nr E1400 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Tabel 2 on toodud metoodikate kirjeldus mõjuvaldkondade kaupa. KMH programmi koostamisel leiti, et kavandatava tegevuse mõju hindamiseks on piisavalt alusandmeid ja seega lisauuringute vajadus puudub. KMH läbiviimisel arvestatakse kõigi asjakohaste ja seotud varasemate tööde ja uuringutega. Tabel 2: Mõju prognoosimeetodite kirjeldus Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Natura aladele avalduva mõju eelhindamisel on kasutatud Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri Mõju kaitstavate liikide elupaikadele andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed.. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkuse andmebaas, Mõju linnustikule varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõju põhjaelustikule Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks viiakse läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 28/40 Töö nr E1400 Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute andmed. Mõju kalastikule ja kalapüügile Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks viiakse läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Ehitustöödest tekkiva müra hindamiseks Müra kasutatakse varasemaid analoogilisi hinnanguid. Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja Ekspertarvamuse koostamise aluseks on nt varale KMHP avalikustamise käigus kohalikelt elanikelt ja –omavalitsuselt saadud asjakohased seisukohad, arengukavades sätestatud eemärgid. Mõju hindamisel tuginetakse seadusandluses Joogivee ja reovee käitlus sätestatud normidele ja ekspertarvamusele. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 29/40 Töö nr E1400 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Harjumaa tel + 3726028851 www.viimsivald.ee kontaktisik: Liisi Arm, keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonnamõju hindaja: OÜ EstKonsult Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Kontaktisik: Aide Kaar, KMH juhtekspert Tel: 37256467410 [email protected] KMH juhtekspert on Aide Kaar – litsents KMH0123. KMH ekspertgrupi liikmed, nende poolt hinnatavad valdkonnad ja varasem pädevus on toodud Tabel 3. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 30/40 Töö nr E1400 Tabel 3: KMH ekspertgrupp ning hinnatavad valdkondkonnad ja teemad KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6- 8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; Natura hindamine 5. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 6. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 7. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6- 3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Aide Kaar Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 4. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Mõju kaitstavatele 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; loodusobjektidele ja - 5. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise liikidele teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 6. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 7. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6- 3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 31/40 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 8. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6- 8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; 9. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „ kKSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr Mõju põhjaelustikule 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 6. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6- 3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 7. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar. 8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; Mõju kalastikule ja 3. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr kalapüügile 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; 4. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 5. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6- 3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 6. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 32/40 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar; 7. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 4. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 5. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Mõju inimeste tervisele ja 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; heaolule 6. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 7. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 8. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 9. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6- 3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks Roland Müra leviku hindamine tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; Kraavi 4. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 5. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; 6. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 33/40 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar; 2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks Avariiolukordade tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; esinemise võimalikkus 4. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar. 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. 1. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 2. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar; 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH Joogivee ja reovee käitlus aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6- 8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 34/40 Töö nr E1400 KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 1. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult töö nr B776; 2. Matsi sadama setete liikumise analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti sadama ja kavandatavate rajatiste mõju Matsi sadama ümbruse randadele; 3. Noblessneri sadama lainetuse simulatsioonid (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat, veetasemeid ning kiirlaevalaineid. Saadud andmete põhjal analüüsiti lainemudelites SWAN ja COULWAVE sadama erinevaid konfiguratsioone. Töö tulemuseks oli parandusettepanekud summutamise vähendamiseks, rajatiste projekteerimiseks ning soovitused arendusetappideks. Töö koostati Noblessneri sadama eelprojekti ekspertiisi raames; 4. Värati sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid. Saadud tulemuste põhjal modelleeriti lainemudelis SWAN erinevate plaanilahendustega akvatooriume ja muule ning leiti sobivad harjakõrgused. Töö oli sisendiks sadama eelprojekti koostamisele; 5. Reidi tee mõju laevavrakk Tverile (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti veetasemeid ja lainetust laevavraki lähistel. Hinnati lainetuse mõju setete uhtumisele Tveri vahetus läheduses enne ja pärast Reidi tee kaldakindlustuse rajamist. Anti soovitused võimaliku avalduva mõju vähendamiseks ning kaldakindlustuse konstrueerimiseks; 6. Naissaare sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid ning saadi parameetrid Naissaare sadama kaikindlustuse rekonstrueerimiseks Jonswap-meetodiga; Rain setete ja heljumi leviku 7. Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti Männikus hindamine 08.05.2017 otsusega 6-3/17/2525-7 (OÜ E-Konsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 8. Varese sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Arvutati kai kindlustuse projekteerimiseks vajalikud parameetrid mudeliga SWAN; 9. Kihnu sadama kaitsemuuli mõju analüüs (TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium, 2016). Analüüsiti olemasolevaid tuuleandmeid ning leiti erinevate korduvusperioodide (2 kuni 50 aastat) lainetuse ja veetaseme parameetrid. Kaitsemuuli mõju hinnati mudeli SWAN abil; 10. Eisma sadama setete transpordi analüüs (OÜ EstKonsult, 2016); 11. Merirahu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6- 3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 12. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123); 13. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 35/40 Töö nr E1400 9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST KMH-d on algatatud Keskkonnaameti 29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14- 6/17/9239-2 (vt lisad 3 ja 4). Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 1 määrab ekspert KMH programmis asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Tabel 4 on asjaomaste asutuste loetelu ja nende menetlusse kaasamise põhjendus. Tabel 5 on asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad, märkuste sisu lühendatult ja nendega KMH programmis arvestamise või mittearvestamise viide ja selgitus. Laekunud kirjad lisatakse KMH programmile. Tabel 4: Asjaomased asutused ja nende menetlusse kaasamise põhjendus Asutus põhjendus Kaitseala valitseja, keskkonnalubade Keskkonnaamet väljastaja. Tehnilise Järelevalve Amet Järelevalve ehitustegevuse üle. Järelevalve ohutu ja turvalise veeliikluse Veeteede Amet tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel. Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine Kommentaar seisukohaga Asutus, kirja nr ja kuupäev Seisukoht arvestamise kohta Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 36/40 Töö nr E1400 10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA KMH ajakava on kombinatsioon KeHJS ja HMS nõuetest KMH programmi ja aruande menetlemisele erinevate asutuste ja asjast huvitatud isikute koostööna. Tabel 6 on tegevusloa taotluse KeHJS ja HMS nõuetele vastav ajakava. Kuna menetluste ajamahukus sõltub erinevate osapoolte koostööst, siis on menetlusetappide konkreetset ajaperioodi raske prognoosida ja praktika näitab, et KMH programmi staadiumis tehtud prognoosid ei pea enamasti paika. Üldjuhul huvitab avalikkust KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku aeg. Sellest teavitab Keskkonnaamet otsustajana vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus), kirjaga neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi (KeHJS §16 lg 2 ja 3). Tabel 6 täiendatakse jooksvalt konkreetsete kuupäevadega siis kui menetlusprotsessi edenedes on võimalik eeldada KMH programmi ja -aruande avalikustamise perioode. Tabel 6: Tegevusloa taotluse ajakava Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Otsustaja kontrollib programmi 1. 14 päeva jooksul vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 2. 30 päeva jooksul KMH programmi kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 3. 14 päeva jooksul KMH programmi kohta Ekspert koostöös arendajaga täiendab või parandab KMH programmi avalikustamise tulemuste Töö tegemiseks 4. KMH programmi põhjal ja selgitab seisukohtade vajaliku aja jooksul koostamine arvestamise või mittearvestamise põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 5. 30 päeva jooksul programmi Otsustaja teavitab KMH programmi 14 päeva jooksul 6. avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH programmi 7. Vähemalt 14 päeva avaliku väljapaneku 8. Arendaja korraldab KMH programmi 1 tööpäev Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 37/40 Töö nr E1400 Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr avaliku arutelu Ekspert täiendab KMH programmi ning selgitab ettepanekute ja Töö tegemiseks 9. vastuväidete arvestamist või vajaliku aja jooksul põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH programmi 10. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Ekspert koostab valminud KMH töö tegemiseks 11. programmi põhjal KMH aruande vajaliku aja jooksul kavandi ja esitab selle otsustajale Otsustaja kontrollib aruande kavandi 12. 14 päeva vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 13. 30 päeva jooksul KMH aruande kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 14. 14 päeva jooksul KMH aruande kohta Ekspert täiendab või parandab KMH aruannet ja selgitab seisukohtade töö tegemiseks 15. arvestamise või mittearvestamise vajaliku aja jooksul põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 16. 30 päeva jooksul KMH aruande aruannet koostamine Otsustaja teavitab KMH aruande 17. 14 päeva jooksul avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH aruande 18. Vähemalt 21 päeva avaliku väljapaneku Arendaja korraldab KMH aruande 19. 1 tööpäev avalik arutelu Ekspert koostöös arendajaga täiendab KMH aruannet avalikustamise tulemuste põhjal ning töö tegemiseks 20. selgitab ettepanekute ja vastuväidete vajaliku aja jooksul arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH aruande 21. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 38/40 Töö nr E1400 11. KASUTATUD MATERJALID [1] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama lainemurdjate KMH, 2006. [2] AS Tallmac, Muuga sadama idaosa laiendamise KMH, 2006. [3] Eesti Mereakadeemia, Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise KMH, 2006. [4] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama mereseire 2006, 2006. [5] TTÜ Meresüsteemise Instituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, 2007. [6] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, Tallinn: 2009. [7] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, 2010. [8] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, Tallinn, 2011. [9] Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratoorium, Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine, 2016. [10] Keskkonnaamet, „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri- pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026,“ 2016. [11] Hendrikson&Ko OÜ, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu materjal, 2015. Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 39/40 Töö nr E1400 LISAD 1. Leppneeeme sadama vee erikasutusloa taotlus; 2. Kelnase sadama vee erikasutusloa taotlus; 3. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9234-2 Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks; 4. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9239-2 Kelnase sadama vee erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks; 5. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri, SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010; Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 3. jaanuar 2018 Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv) 1) Avaldus vabas vormis 2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri 3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a. 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus 2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001 3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250 4. Vee erikasutuse eesmärk LEPPNEEME SADAMA LAIENDUSE PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Sadama asukoht: Leppneeme küla, Viimsi vald, erikasutusega kavandatava tegevuse Harjumaa. Sadam paikneb Viimsi poolsaare kirdeosas kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna Leppneeme külas. kirjeldus, milliseid töid planeeritakse Koordinaadid: 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00`E ning kui suures ulatuses, materjalid mida Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades kasutatakse jne) ...ujuvkaid, ehitades uus põhjapoolne kaitsemuul ja täita perspektiivne sadamaale sadamahoone ja parkla ehituseks. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3. 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja Lisatud joonis kaart 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala Kohaliku omavalitsuse üksus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372 nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja 50524840. [email protected] e-post 9. Teave vee erikasutusega seotud Kavandatakse kasutada parimat võimalikku tehnoloogia ja tehnika kohta tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus. 10. Vee erikasutusega seotud tööde Lisatud eskiisprojekt teostamise projekt selle olemasolu korral 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse pikkus, milleks vee erikasutusluba projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks. taotletakse 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, Lisatud taotlusele. maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100m3 ja veekogu põhja paigutatava või süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3. uputamisele kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) ning nende omaduste kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00`E koordinaadid 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama pinnase paigutamise koht sealhulgas täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse. kaadamise koht; kaadamiskoha geograafilised koordinaadid. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus 18. Vee erikasutusega kaasneva Selgub uuringute tulemusena. võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 19 Kas taotlusega seotud informatsiooni e-maili teel soovitakse post teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri Igor Ligema Teie 08.08.2017 nr 15-3/3785 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9234-2 Keskkonnamõju hindamise algatamine (Leppneeme sadam) Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Leppneeme sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Leppneeme sadama süvendamiseks mahus kuni 44 400 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning sadama rekonstrueerimiseks, mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine mahus kuni 40 100 m3. Leppneeme sadam asub Leppneeme külas, Viimsi vallas, Harjumaal ning Soome lahe keskosas koordinaatidel 59o33`06``N; 24o52`03``E. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KMH käigus on tuleb hinnata järgmisi mõjusid: Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306: 1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250) Leppneeme sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada Keskkonnaametile KMH programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15-3/3785 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 2 (2) Austatud menetlusosaline 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Seisukoha küsimine Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi kohta Viimsi Vallavalitsus esitas 03.01.2018 kaaskirjaga nr 14-12/54 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise programmi „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2017 nr 6-3/18/1607 all). KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KeHJS § 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programm.pdf 2. Lisa 1_1.pdf 3. Lisa 2_1.pdf 4. Lisa 3_0.pdf 5. Lisa 4_0.pdf 6. Lisa 5_0.pdf Sama: Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit Egle Alt 384 8689 [email protected] 1 RT I, 03.07.2017, 14 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv) 1) Avaldus vabas vormis 2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri 3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a. 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus 2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001 3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250 4. Vee erikasutuse eesmärk KELNASE SADAMA LAIENDUSE PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Kelnase küla, Viimsi vald, Harjumaa. Sadam paikneb erikasutusega kavandatava tegevuse Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna saare idaküljel kirjeldus, milliseid töid planeeritakse Koordinaadid: 59°38.29`N; 25°00.85`E ning kui suures ulatuses, materjalid mida Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades kasutatakse jne) ...ujuvkaid, rekonstrueerides põhja ja idamuul. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 . 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja Lisatud joonis kaart 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala Kohaliku omavalitsuse üksus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372 nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja 50524840. [email protected] e-post 9. Teave vee erikasutusega seotud Kavandatakse kasutada parimat võimalikku tehnoloogia ja tehnika kohta tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus. 10. Vee erikasutusega seotud tööde Lisatud eskiisprojekt teostamise projekt selle olemasolu korral 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse pikkus, milleks vee erikasutusluba projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks. taotletakse 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, Lisatud taotlusele. maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja veekogu põhja paigutatava või süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 uputamisele kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) ning nende omaduste kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est 59°38.29`N; 25°00.85`E koordinaadid 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama pinnase paigutamise koht sealhulgas täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse. kaadamise koht; kaadamiskoha geograafilised koordinaadid. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus 18. Vee erikasutusega kaasneva Selgub uuringute tulemusena. võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus 19 Kas taotlusega seotud informatsiooni e-maili teel soovitakse post teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri SWECO Projekt AS Projekteerimine – EEP001085 Projekteerimine – FPR000184 Reg-kood 11304200 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Valukoja 8 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394 11415 Tallinn Ehitusjuhtimine – EEJ001255 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Tel +372 674 4000 Elektritööd - TEL000717 [email protected] Omanikujärelevalve – EEO001272 www.sweco.ee Töö nr 16110-0010 Omanik Viimsi Vald Tellija Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Harjumaa Registrikood 75021250 Töö nimetus Kelnase sadamahoone Asukoht Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimis vald, Harjumaa Staadium Põhiprojekt Köited 01 02 Asendiplaan. Arhitektuur. Tuleohutus. Akustika Projektijuht / Vastutav arhitekt Ahti Kooskora Kuupäev 28. veebruar 2017  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 KÖIDETE LOETELU: 01 EHR (digitaalne) 02 ASENDIPLAAN, ARHITEKTUUR, AKUSTIKA, TULEOHUTUS 03 (käesolevas projektis jäetud vahele) 04 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 05 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS 06 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 07 TUGEV- JA NÕRKVOOL NING AUTOMAATIKA SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 2/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 PROJEKTI KOOSSEIS: I SELETUSKIRI ÜLDOSA.......................................................................................................................... 6 1.1 Üldandmed...................................................................................................... 6 1.1.1 Ehitise asukoht ............................................................................................ 6 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus ...................................................................................... 6 1.1.3 Projekteerija ................................................................................................. 6 1.2 Alusdokumendid ............................................................................................. 7 1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................... 7 1.2.2 Ehitusuuringud ............................................................................................. 7 1.2.3 Normdokumendid ........................................................................................ 8 2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................ 9 2.1 Üldandmed...................................................................................................... 9 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 9 2.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................... 9 2.2 Olemasolev ..................................................................................................... 9 2.2.1 Paiknemine .................................................................................................. 9 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised............................................................... 9 2.2.3 Olemasolev reljeef ..................................................................................... 10 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus .......................................................................... 10 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed .............................. 10 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised .................................................. 10 2.3 Vertikaalplaneering ....................................................................................... 10 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed ......................................... 10 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus ............................................................................ 11 2.3.3 Sademevee käitlemine .............................................................................. 11 2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine..................................................... 11 2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil .......................................................... 11 2.5 Teed ja platsid............................................................................................... 11 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid ..................................................................... 11 2.5.2 Katendid .................................................................................................... 11 2.5.3 Äärekivid .................................................................................................... 12 2.6 Haljastus ja heakorrastus .............................................................................. 13 2.6.1 Olemasolev haljastus................................................................................. 13 2.6.2 Projekteeritud haljastus ............................................................................. 13 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid ............................................................................. 13 2.6.4 Piirded ja väravad ...................................................................................... 13 2.6.5 Jäätmekäitlus ............................................................................................. 13 2.7 Välisvalgustus ............................................................................................... 13 2.8 Maa-ala tehnilised andmed ........................................................................... 14 3 ARHITEKTUUR ...................................................................................................... 15 3.1 Üldandmed.................................................................................................... 15 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 15 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 3/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 15 3.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 15 3.2 Olemasolev ................................................................................................... 15 3.3 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................ 15 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud ................................................ 15 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused ......................................... 16 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon.......................................................... 16 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima ..................................................................... 16 3.3.5 Hoone ruumid ............................................................................................ 17 3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused ........ 18 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................... 18 3.4.1 Vundament ................................................................................................ 18 3.4.2 Põrandad pinnasel ..................................................................................... 19 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid .............................. 19 3.4.4 Trepid ........................................................................................................ 19 3.4.5 Vahelaed ................................................................................................... 19 3.4.6 Katus, katuslagi ......................................................................................... 19 3.4.7 Välisseinad ................................................................................................ 20 3.4.8 Siseseinad ................................................................................................. 20 3.4.9 Avatäited .................................................................................................... 20 3.5 Viimistlusmaterjalid ....................................................................................... 21 3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa ................................................. 21 3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele .................................................................. 22 3.5.3 Siseuksed .................................................................................................. 23 3.5.4 Aknakatted ................................................................................................. 24 3.6 Erinõuded...................................................................................................... 24 3.6.1 Inva WC nõuded: ....................................................................................... 24 3.7 Hoone tehnilised andmed ............................................................................. 25 4 AKUSTIKA ............................................................................................................. 26 4.1 Üldandmed.................................................................................................... 26 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 26 4.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 26 4.2.1 Lähteandmed ............................................................................................. 26 4.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................... 26 4.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 26 4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed ...................................................... 26 4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ............................... 26 4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded ............................................................. 26 4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ................................................. 26 4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted ........................................................... 27 4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted .......................................................... 28 4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele: .......................................................... 28 4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides .................................................. 28 5 TULEOHUTUS ....................................................................................................... 29 5.1 Üldandmed.................................................................................................... 29 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 29 5.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 29 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 4/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 29 5.2 Olemasolev ................................................................................................... 30 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ........................................... 30 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................ 31 5.4.1 Tuleohutuskujad ........................................................................................ 31 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad............................... 31 5.4.3 Põlemiskoormus ........................................................................................ 31 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ................................................................. 31 5.6 Suitsutsoonid ................................................................................................ 31 5.7 Tuletundlikkus ............................................................................................... 31 5.8 Evakuatsioonilahendus ................................................................................. 32 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 32 5.8.2 Evakuatsiooniteed ..................................................................................... 32 5.8.3 Pääsud katusele ........................................................................................ 32 5.8.4 Ohutusabinõud .......................................................................................... 33 5.9 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................. 33 5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon ......................................................... 33 5.9.2 Turvavalgustus .......................................................................................... 34 5.9.3 Suitsueemaldamine ................................................................................... 34 5.9.4 Tulekustutid ............................................................................................... 35 5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................ 35 5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ............................................................ 35 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ....................................................... 35 5.12 Väline tulekustutusvesi.................................................................................. 35 II JOONISED SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 5/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 ÜLDOSA 1.1 Üldandmed 1.1.1 Ehitise asukoht Kinnistu aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Harju maakond Katastri tunnus: 89001:002:0483 Krundi sihtotstabed: Tootmismaa 100% 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projekti eesmärk on projekteerida Prangli saarele Kelnase sadamale mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused. 1.1.3 Projekteerija Asendiplaan SWECO Projekt AS Arhitektuur Valukoja 8, 11415 Tallinn Projektijuhtimine Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg nr EEP001085 1.1.3.1 Projekteerimise peatöövõtja Projekteerimise peatöövõtja SWECO Projekt AS Valukoja 8, 11415 Tallinn Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg EEP001085 1.1.3.2 Projekteerimise projektijuht Projektijuht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.3 Asendiplaan Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.4 Arhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora Arhitekt Anne Vinkel SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 6/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 1.1.3.5 Sisearhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.6 Maastikuarhitektuur Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora Teedeinsener Jaak Viitmann SWECO Projekt AS 1.1.3.7 Akustika Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.1.3.8 Tuleohutus Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähteandmed 1.2.1.1 Tellija lähteülesanne  Viimsi vallavalitsuse hanke (nr. 173703) dokument „Kelnase sadamahoone lähteülesanne“ 1.2.1.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid  SWECO Projekt AS poolt koostatud eskiis, 08.11.2016 1.2.1.3 Projekteerimistingimused  Viimsi Vallavalitsuse poolt 19.08.2016 koostatud projekteerimistingimused nr. 1611002/03559 1.2.1.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused  Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 24783325), 08.07.2015  Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/1525870-1), 01.06.2015  Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 232820, 10.08.2015 1.2.2 Ehitusuuringud  Geodeesia 24 OÜ poolt teostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega. Töö nr. 1111-16. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 7/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt  EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri  EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus  EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine  EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele  EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast  EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007  EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks  EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele  Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"  Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee) Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded  Ehitusseadustik 11.02.2015;  Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;  Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015; SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 8/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2 ASENDIPLAAN 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadama kinnistu asendiplaanilist lahendust projekteeritava sadamahoone vahetus lähetuses. Käesoleva tooge ei käsitleta kogu Kelnase sadama kinnistut. 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Vt p. 1.2.1 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vt p. 1.2.2 2.1.2.3 Normdokumendid Vt. p. 1.2.3 2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine Kelnase sadama kinnistu paikneb Kelnase küla keskosas, saare kirdeküljel. Kelnase küla asub Prangli saare põhjaosas. Kelnase sadama koordinaadid on 59°38.29`N; 25°00.85`E Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m. Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Hoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis eelnevalt lammutada. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 9/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. Kelnase sadamas on kaikohti harrastusalustele ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Kõigil kaidel on kaielekter ja joogivesi, reisikail rattapiirded ning toruvendrid. Sadamas saab kasutada kuivkäimlat, pesemisvõimalused puuduvad, samuti puudub turismiinfo punkt (Turismiinfo teenuseid osutatakse navigatsioonihooajal väikse sadamahoone baasil). Valdavalt on hooned sadama-alal amortiseerunud. Uusehitistest on sadama territooriumil jäätmejaam ja 2010 suvel valminud generaatorjaam. Viimane on saare elu jaoks elutähtis objekt. Sadama-ala on kaetud kruusakattega, prügikastid asuvad võrgukuuri seina ääres. 2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu paikneb kaldaalal, sellest tulenevalt on maapinna tõus merepoolt eemaldudes ca 1,5 meetrit. Kai merepoolse serva kõrgusmärk on 1,29 m (AB, merepinnast) ning kõrgeima punkti kõrgusmärk on ca 3,4 m. 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul asuvad III-IV väärtusklassi puittaimed. Kõik puud on isekülvina kasvanud, kinnistule istutatuid puid ei ole.. 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistu lõunaküljel paikneb tolmuvaba kattega juurdepääsu tee sadamasse ning kruusakattega jalgtee läbi kinnistu. Koostamisel oleva Kelnase sadama ja lähiala detailplaneeringuga määratakse teede ja tänavate alad Kelnase sadama territooriumil ning sadamakaidele juurdepääsuks. 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kelnase sadamas kaitsealuseid objekte ja kinnismälestisi ei asu. 2.3 Vertikaalplaneering 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneerimise lähteandmeteks on olemasolevad maa-ala kõrgusmärgid. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 10/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone ± 0,00 (hoone esimese korruse põrandatasand) paikneb absoluutkõrgusel 3,15. Hoone paiknemiskõrgus on võetud nii, et kõige kõrgema merevee seisu puhul oleks hoone merevee tasemest kõrgemal. 2.3.3 Sademevee käitlemine Sadevesi hoone katusepinnalt juhitakse kaipealsele. Sadevett ei koguta ega töödelda. 2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Liikluskorraldus Kelnase sadamas lahendatakse koostamisel oleva detailplaneeringu ja sadama korrastamise projektidega. Käesoleva projektiga näidatakse ära sadama juurdepääsu asukohad hoone vahetusläheduses. Hoonest lõunapoole jääb autotranspordi juurdepääs kaile ning hoonest põhjapoole jääb kergliiklustee (mida mööda on võimalik hoone teenindamine sõidukitega). Sadama parkimist käesoleva projektiga ei lahendata. 2.5 Teed ja platsid 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid Jalgrattaga või jalgsi sadamasse saabujatele ning hoone juurdepääsuks ja teenindamiseks tagaukse kaudu on projekteeritud kinnistut läbiv kergliiklustee. Hoone ette kai ja hoone vahele on projekteeritud tseremooniaväljak või plats ürituste toimumiseks. Hoone lõunaküljel on juurdepääsutee jahisadamasse. 2.5.2 Katendid (Tüüp 1) Asfaltkate - Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivikillustik 45 %) 70/100 h= 7 cm - Kiilutud lubakivikillustik alus fr 32/64kiiluda fr 12/16 ja fr 8/12 h= 25 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 25 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas (Tüüp 2) Kõnnitee katend betoonkivist - Betoonkivi h = 6 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Olev pinnas SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 11/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 (Tüüp 3) Betoonkivist kate juurdepääsutee sõidukitele - Betoonkivi h = 8 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas (Tüüp 4) Murukate - Murukülv (sort „Harilik“) - Kasvupinnas hmin = 15 cm - Täitepinnas (vajadusel) h = vastavalt profiilile - Olev pinnas Kasvumullaks paksusega 15 cm kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5 – 7.0) Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures vastavalt standardi EVS 901-20 nõuetele. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 2 m/ööp ja liivast täitepinnase filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt juhisele "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Asfaltbetoonsegus kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded on järgnevad Killustikalused rajada kiilumismeetodil juhindudes majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" vastu võetud 03.08.2015) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Killustikaluses kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded ja kandevõime staatilise plaatkoormuskatsega on järgmised Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338:2003+AC:2006 "Betoonist sillutiskivid". Paigaldusbetooni klass C16/20 ja kulu 59 kg/jm. Betoonist sillutiskivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule). 2.5.3 Äärekivid Kõik katendid on üksteisest eraldatud 0 kõrgusega betoonist äärekividega. Äärekivide tüüp ehitaja valikul kuid eelistada kõige väiksema mõõduga äärekive. Äärekivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule). SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 12/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.6 Haljastus ja heakorrastus 2.6.1 Olemasolev haljastus Olemasolevat haljastuse olukorda kinnistul iseloomustab juhuslikkus. Olemasolevat haljastust ei säilitata vaid peale hoone ehitamist rajatakse uus haljastus. 2.6.2 Projekteeritud haljastus Hoone ümber rajatakse haljasalad, mis jälgivad hoonet ümbritsevat olemasolevat reljeefi. Sillutamata alale rajatakse haljaspind ning taastatakse murukate. Kõrghaljastust hoone ümbrusesse ei rajata. 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid Kinnistule arhitektuurseid väikevorme ei rajata. Kinnistul esineb ohtrasti eri suuruses kivisid, milledest peale ehituse valmist rajatakse hoone lääne küljele jäävale haljasalale kivipark. Kivipargi jaoks valitakse ehituse käigus välja sobilikud kivid ning kivide paiknemisele koostada tööprojekt. Kui ehituse käigus paljastub liiga palju kive, siis saab neid kasutada vajadusel sadama ehitustööde käigus. 2.6.4 Piirded ja väravad Käesoleva projektiga piirdeid ja väravaid rajada ei ole ettenähtud. Hoonet ei piirata aiaga. 2.6.5 Jäätmekäitlus Käesoleva projektiga sadama territooriumi jäätmekäitlust ei käsitleta. Koos sadama korrastamise projektiga koostatakse ka sadamaala jäätmekäitluse lahendus. 2.7 Välisvalgustus Sadamahoone esifassaadi akende kohale paigaldatakse valgustid. Sadama territooriumi valgustust käesoleva projektiga ei lahendata. Projekteeritud tugimüüri ja terrassi käepideme sisse süvistatakse valgustamaks juurdepääsu pandust. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 13/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 2.8 Maa-ala tehnilised andmed - Kinnistu pindala 7409 m², Tootmismaa 100%, - Olemasolevate hoonete ehitistealune pind Maa-ameti andmetel 433 m² - Krundisiseste teede ja platside pindala (horisontaalprojektsioonis) Sillutiskivi 540 m² Haljaspind 462 m² Asfaltpind 510 m² - Hoone tuleohutusklass TP3 - Hoone nurgapunktide koordinaadid (L-EST97 X y) x=6611470.167 y=557049.428 x=6611474.087 y=557040.595 x=6611476.607 y=557041.708 x=6611479.715 y=557034.718 x=6611489.097 y=557038.889 x=6611492.054 y=557039.356 x=6611491.906 y=557040.294 x=6611501.833 y=557041.862 x=6611500.508 y=557050.258 x=6611496.754 y=557049.665 x=6611495.554 y=557057.271 x=6611488.532 y=557056.168 x=6611489.008 y=557053.200 x=6611478.943 y=557051.612 x=6611471.259 y=557049.700 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 14/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3 ARHITEKTUUR 3.1 Üldandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 3.1.3 Normdokumendid Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid 3.2 Olemasolev Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada. Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. 3.3 Arhitektuurne üldlahendus 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m. Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 15/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone rekonstrueeritakse ühes etapis. Hoonet ei projekteerita tulevikus laiendatavana. 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Tänasel päeval töötavad hästi parvlaeva - ja kalasadama osa, turismisadam ei ole oodatud mahus käivitunud. Sadamal puuduvad elementaarsed ja vajalikud tingimused mereturistide vastuvõtmiseks. On küll olemas elektri- ja veevarustus sadamakail, kuid puudub sadamahoone, kus oleks võimalik pakkuda mereturistidele vajalikke teenuseid. Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab järjest rohkem mereturiste. Huvi saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva, mida on aga võimalik kindlasti vähemalt 1 päeva võrra pikendada, kui on olemas vajalik infrastruktuur mereturistidele esmaste teenuste pakkumiseks. Kohalikud elanikud ja sadamamadrused on uurinud võimalikke põhjusi külastatavuse vähenemise osas ning üheks põhjuseks on alati toodud pesemisvõimaluste ja tualeti puudumine, samuti on viidatud vähesele turismiinfo kättesaadavusele. Käesoleva töö eesmärk on projekteerida mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused, et suurendada sadama külastatavust ja saarel kohalviibimise aega veelgi pikendada. Sadamahoone projekteerimisel on arvestatud saare unikaalset keskkonda nii, et juba sadamasse sisenedes saab saart külastav turist esmase positiivse mulje piirkonnast. Sadamahoone on projekteeritud võimalikult keskkonnasäästlik ja mereturistidele kõiki teenuseid pakkuvana. Projekteeritav hoone on kahekorruseline, hoonel puudub keldri korrus. Hoone on konteksti jälgiv ebasümmeetrilise põhiplaaniga kivihoone, mis viimistletakse kestva ja hooldusvaba puitviimistlusega. Projekteeritavad hoone korrused on kaasaegsed ning avarad. Kelnase sadama hoone arhitektuurne kontseptsioon lähtub funktsionaalsusest, lihtsusest ja atraktiivsusest. Sadamahoone, jahisadamale teenuste pakkumiseks, peab olema magnet, mis turiste ligi meelitab ja mõjutab neid kauemaks saarele jääma. Hoone on põhjamaade arhitektuurile omaselt lihtne kuid orgaaniliselt keskkonda sulanduv ja seda vääristav ning esinduslik visiitkaart nii saarele kui sadamale. Hoone oma funktsionaalselt skeemilt on ülesehitatud nii, et oleks kõik sadama teenused tagatud nii, et need üksteist ei häiriks ning hoone osade samaaegne kasutamine on lihtsalt ja loogiliselt lahendatud. Kõik funktsioonid on eraldi või koos tagatud. Samuti on tagatud hoone võimalik ööpäevaringne kasutus vajalike teenuste osas. 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone energiatõhususe saavutamiseks on hoone küte ja jahutus lahendatud soojapumbaga. Soojapumba kollektor paigaldatakse merre. Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Neist 12 tk asuvad katusel ja 20 tk lõunafassaadil. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 16/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.3.4.1 Välispiirete soojapidavus Välispiirete soojapidavuse arvud: - põrand U = 0,14 W/m²K - välissein U= 0,12 W/m²K - aknad U = 1,0 W/m²K - uksed U = 1,0 W/m²K - katuslagi U = 0,12 W/m²K 3.3.4.2 Energiatõhususe arv ja klass Sadamahoone energiatõhususe arv on 129 kWh/m² ja energiatõhususe klass A. Energiamärgise arvutamisel ei ole arvestatud hoonele paigaltadavate päikesepaneelidega. Viimased parandavad hoone energiatõhususe arvu. 3.3.4.3 Sisekliima Sisekliima klass vastab vähemalt tasemele II. Hoone ruumide küttel kasutatakse vesi-põrandkütet. Hoonesse kavandatakse konstantse õhuhulgaga mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon koos soojuse utiliseerimisega. Ventilatsioonisüsteemide kavandamisel on arvestatud ruumide otstarvet, paiknemist ja tööreziime. Kokku on hoonesse projekteeritud 2 sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni süsteemi. Vent.-agregaadid varustatakse veeküttekalorifeeridega õhu soojendamiseks külmal perioodil. Hoone ruumide jahutus teostatakse tsentraalse vesijahutussüsteemiga, osaliselt läbi ventilatsioonisüsteemide ja lisaks vajadusel täiendavate ruumi elementidega (laealuse paigaldusega kassett- tüüpi FanCoilid). Külmavarustus teostatakse tsentraalsest veejahutusega kompressorseadmest (maasoojuspump, mis suvisel perioodil ekspluateeritakse reversrežiimis). 3.3.5 Hoone ruumid Ruumiprogramm kujundamisel on arvesse võetud, et sadamahoone tagaks kõik vajalikud tugiteenused mereturistidele ning sadamaga seotud isikutele. Sadamahoone on jagatud mõtteliselt viieks mõtteliseks tsooniks: esindus- ja infoalaks, ühiskasutatavaks toitlustusalaks, pesuruumid koos saunaga, majutus ning sadamakapteni tööruumid koos seminari alaga. Lisaks veel hoone teenindamiseks vajalikud tehnilised ruumid. Esindusala hõlmab osa esimesest korrusest. Seal asub sadama administraatori töökoht ning turismiinfo punkt koos meenete müügi võimalusega. Sadamaadministraator korraldab sadamasse saabuvate aluste teenindamist ja juurdepääsu sadamale ning sadamahoonele. Suurima osa sadamahoonest moodustab esimesel korrusel asuv ühiskasutatav toitlustusala. Toitlustusala moodustavad söögisaal avatud baarileti ja eraldatud köögiga - kus merealustega saabujad saavad ise endale toitu valmistada. Köögile on lisaks SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 17/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 sahver kus hoitakse kuivaineid ja karastusjooke. Söögisaalis saab einestada või korraldada koosviibimisi. Ala võimaldab ka väiksemate kontsertide korraldamist. Söögisaali maksimum kohtade arv on 80. Söögisaalist pääseb hoone esisele terrassile (merepoolne külg). Pesemisruumide alal, samuti esimesel korrusel, on pesumasinate ja kuivatite ruum, dušširuumid ning saun. Lisaks tualettruumid, mis on kõigi eelpool nimetatud tsoonide teenindamiseks. Pesemisalale on juurdepääs nii peasissepääsu poolt kui ka hoone tagaküljelt muid alasid läbimata. Kokku on 5 dušši neist üks on ka ratastoolis kasutatav. Viiest duššist 2 on ühenduses saunaga. Saunaosa koosneb eesruumist, leiliruumist, kahest dušširuumist ja wc’st. WC on kaks ust, mida siis administraator saab võtmega seadistada (vastavalt vajadusele) panna avanema kas sauna kompleski või otse koridori. Kokku on esimesel korrusel 4 tualettruumi, milledest üks on kasutatav ka ratastooliga. Teisel korrusel asuvad majutusala ja sadamakapteni tööruumid ning tehnilised ruumid. Majutusalal on kolm kahe kohalist majutusruumi tualettruumiga. Viimases on kraanikauss, dušš ja wc-pott. Sadamakapteni ala moodustavad kapteni kabinet, selle ees ooteruum, tualett ning seminariruum koos puhvetinurgaga (ilma köögi ja kraanikausita). Sadamakapteni kabinet ja seminariruum on omavahel ühendatavad-lahutatavad teisaldatava klaasseina abil. Seminariruumi esmane otstarve on regattide või võistluste ajal kohtunikekogu kogunemise ja tööruum. Seminariruumil on ka rõdu ja otse vaade sadamaakvatooriumile. Lisaks on hoonel ka vaatetorn. 3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Projekteerijate lähteseisukohaks oli tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele võrdväärne ligipääs hoonesse. Lifti rajamine hoonesse ei ole otstarbekas (saarelisest iseloomust tulenevalt) ning hoone tuleb varustada trepironijaga, et vajadusel tagada juurdepääs II korrusele ja vaatetorni. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste sisenemine hoonesse toimub peaukse ja tagaukse kaudu ning kuni esimese korruste kõikidesse ruumidesse on võimalik pääseda iseseisvalt ja kõrvalist abi kasutamata. Olulisemad uksed on projekteeritud vähemalt 1000 mm laiad. Esimesel korrusel pesemisalas asuvad inva nõuetele vastav tualettruum, dušširuum ja saun. Sauna keris tuleb rajada süvistatuna, et tagada ka ratastoolis kasutamine. 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.4.1 Vundament Hoonele rajatakse kergplokkidest taldmikuga lintvundament. Täpsemalt vaata köide ehituskonstruktsioonid. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 18/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.4.2 Põrandad pinnasel Hoonele valatakse uued pinnasele toetuvad raudbetoonpõrandad paksusega 100 mm, mis on alt soojustatud 100mm vahtpolüstürooliga EPS120. Pinnasel põrandad on vertikaalsetest konstruktsioonidest eraldatud 10 mm vuugiga. Põrandasoojustuse alla rajatakse tihendatud killustikalus. 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone kandvateks seinteks on 3MPa survetugevusega 200 mm laiustest Fibo kergplokkidest laotud müüritis. Plokid asendatakse kohtbetooniga kohtades, kus on suured jõu kontsentratsioonid: terastalade ja -postide toetus müürile, vahelae profiilplekki kandvate nurkraudade toetuse ulatuses, põiksuunaliste jõudude üle kandmisel müürile (torni ja rõdupostide kinnitus). Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm. Kandvad talad ja postid on kõik teraskonstruktsioonis. 3.4.4 Trepid Hoone korrustevahelise trepina toimib välisõhus paiknev vaatetorni trepp. Trepp on terasest tehaselise valmistusega. 3.4.5 Vahelaed Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm. Profiilplekk toetatakse seintele nurgikute abil, mis on kinnitatud seintesse valatud betoonvöösse kiilankrute abil või toetatakse kandvate terastalade alumiste vööde pealispinnale. Profiilivahed täidetakse keramsiidiga. Kandva plaadi peale paigaldatakse sammumüra ja põrandakütte isolatsiooniks 100 mm paksune jäigad mineraalvillaplaadid. Sellele laotakse ja kleebitakse omavahel 4 kihti erikõva kipsplaati, millele jäetakse keskmistele kihtidele sooned põrandakütte torustiku paigaldamiseks. Torude vaod täidetakse peale torustiku paigaldamist tasandusseguga. Altpoolt viimistletakse lagi 2x kipsplaadiga. Söögisaali madalama osa (majutusruumide alune osa), koridoride ja sauna eesruumi vahelagedel on lisaks veel nooniusriputitega kinnitatud perforeeritud kipsplaatidest ripplagi, mille peal on 50 mm jäigad kiletatud mineraalvilla plaadid. Tualetruumides ja pesuruumides on peidetud liistuga moodulripplagi. Vahelae helipidavus peab vastama R'w ≥60 dB. Maksimaalne löögimürajuhtivus L’n,w = 58 dB. 3.4.6 Katus, katuslagi Katuslae kandvateks elementideks on puitsarikad (tugevusklass C28) 50x200 mm, samm 600 mm. Sarikate alla ja peale kinnitatakse puitprussid 50x100 mm soojustuse SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 19/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 kinnitamiseks. Nii sarikate kui prusside vahed täidetakse soojustusega (vt. joonis AR-7- 01). Allapoole kinnitatakse ja teibitakse aurutõke, pealepoole kinnitatakse kipsist tuuletõkkeplaat. Katusekatte alla paigaldatakse aluskate. Aluskatte ja tuuletõkkeplaadi vahele jäetakse 100 mm tuulutusvahe. Tuulutusvahe jaoks paigaldatakse tuuletõkke plaadile sarikatega paralleelselt 50x100 mm puitprussid. Aluskate kinnitatakse 22 mm paksuste tõstelattidega. NB! neelukohtades tagada kondentsvee eemaldumine konstruktsioonist. Katusekatteks on valtsitud vaskplekk. Katusekatte toestamiseks hõre laudis (harjad ja neelu osas tihe laudis). Kogu konstruktsioon tuleb teipida hoolikalt ning tagada õhutihedus nii, et piirete õhulekke arv oleks alla 1 kuupmeetri tunnis välispiirde ruutmeetri kohta m³/(h*m²). 3.4.7 Välisseinad Välisseinas laotakse 200 mm paksustest kergplokkidest. Välisviimistluse kinnitamiseks paigaldatakse 250 mm kuumtsingitud termoprofiilid. Seinad soojustatakse (profiilide vahel) 250 mm paksuse mineraalvillast ( = 0,032 W/m²K) soojustusega, mis kaetakse tuuletõkkekangaga (Isover Tyvek või analoogne). Välisvoodri kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud kinnitusliiste (vertikaalne + horisontaalne). Hoone välisviimistlusena kasutatakse vertikaalset heledast atsetüülitud puidust laudist. Laudise paksus 25 mm. (Atsetüülitud puit on äädikhappega töödeldud puit, mida tuntakse ka kaubamärgi Accoya nime all.) Välisviimistluse eluiga (tootja poolne garantii) peab olema 50 aastat. Rõdu ja varikatuse sisepinnad tumedast atsetüülitud puidust. Välisseina konstruktsioon vt. joonis AR-7-04 3.4.8 Siseseinad Vaheseinad on 200 mm kergplokk seinad ja ka lamineeritud või karastatud klaasvaheseinad. Kergplokk seinte ladumisel arvestada, et vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=48dB, aga majutusosas (II korruse ruumide 201, 210, 211, 214 ja 216 vahel) vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=52dB. Klaasmoodul vaheseinte helipidavus peab vastama vähemalt R’w=35dB. Leiliruumi klaasseinte helipidavust ei normeerita, klaassein peab olema kuumakindel. 3.4.9 Avatäited Välisuksed Kõik välisuksed alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metalluksed. Uste spetsifikatsioon ja nõuded ustele joonistel AR-8-04 kuni AR-8-06. Siseuksed Siseuksed on sileda pinnaga puituksed ühe lehega või ühe lehe ja laiendiga. Nõuded uste helipidavus on antud uste spetsifikatsioonis - täpsemalt vaata joonised AR-8-07 kuni AR-8-16 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 20/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Aknad Kõik aknad on alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metallaknad. Akende spetsifikatsioon ja nõuded joonisel AR-8-02. 3.5 Viimistlusmaterjalid 3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa ESINDUSALA JA TOITLUSTUSALA Põrand: Fuajee põrandal on kõrge libisemiskindlusega täismassplaadid 15x15 cm, nt TOPCER, toon 14, tumehall. Täismassplaatidele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Seinad: Fuajee seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Sadama administraatori (ruum 101) tagumine sein on värvitud musta tooni koolitahvlivärviga, nt Tikkurila vesialuseline matt dekoratiivvärv LIITU või analoog. Seinale saab kriidiga kirjutada ning maha pesta. Värvi pealekandmisel järgida hoolikalt tootjapoolset juhendit. Maalritöödele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.1 Lagi: Perforeeritud kipslagi vastavalt joonisele AR-5-04. TUALETTRUUMID JA SAUN (Hoone kõik tualettruumid I ja II korrusel) Põrand: Tualettruumide põrandatel on kõrge libisemiskindlusega keraamilised põrandaplaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey. Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavaid nõudeid vt ptk. 3.5.2.2. Seinad: Tualettruumide seintel on keraamilised plaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey Aktsendina on valamute tagune sein värviline:  helesinised plaadid, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, 5580 Crystal Blue Dušši kabiinide uksed ja vaheseinad valmistada karastatud klaasist. Laed: Tualettruumides on valged siledad kipsplaatidest laed. MAJUTUSRUUMID Põrandad Majutusruumides ja majutusruumide koridoris on loodusliku puidulaadse mustriga heledad naturaalsed linoleumpõrandad, nt Forbo Marmoleum Striato original, toon 5237, black sheep; või analoog. Kõikide majutusruumide (k.a. koridor) linoleum põrandakatted sammumüra leevendava akustilise aluskihiga (17 dB) Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 (+akustilised nõuded) Seinad: SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 21/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Majutusruumide seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 SADMAKAPTENI RUUMID Põrand: Sadamakapteni ruumides (v.a. tualettruumid) on looduse toonides samblalaadse mustriga heleoranži varjundiga naturaalne linoleumpõrand, nt Forbo Marmoleum Marbled Vivace, toon 3411, sunny day; või analoog. Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Lagi: Ripplaena kavandatud 18 % perforeeringuga akustilised kipsplaadid, nt Qyptone Quattro 50. Plaatide suurus 600x600 mm. Kipsplaatide taga on akustilistest nõuetest tulenev õhuvahe 100 mm ja selle kohal 50 mm paksune villaplaat. Seinad: Külg- ja tagaseinte ülaosas kõrguselt 2100 mm kuni ripplaeni katavad seinu dekoratiivsed-akustilised kasespoon (lakitud) vineerkilbid. Võimalikest materjalidest kasutada perforeeritud plaati, nt Topakustik tooteid, sobiv oleks näiteks plaat Type 12/4 M. See plaat on perforeeritud 15 % ulatuses, tema keskmine helineeldetegur on 0,8. Külg- ja tagaseina akustilistest paneelidest allapoole jääv osa ning ülejäänud kaks seina on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 KÖÖK NING PESURUUM Põrandad: 30x30 cm keraamiline põrandaplaat. Seinad: 30x30 cm keraamiline seinaplaat. Laed: Sile värvitud kipsplaatidest lagi. TEHNILISED RUUMID Põrandad: Tolmuvabaks töödeldud impregneeritud betoon. Seinad: Pahteldatud ja värvitud. Laed: Tolmuvabaks töödeldud konstruktiivne lagi. 3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele 3.5.2.1 Maalritööd Maalritööde alla kuuluvad kõik objekti viimistlusala tööd koos materjalide ja töövahenditega nii, et objekt saadakse nende tööde koha pealt valmis. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 22/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Tasandus, värv ja voodrid peavad katma kogu neile mõeldud pinna ja ulatuma mööda neid piirnevatest pindadest, nagu ripplaed jm. kerged konstruktsioonid, kui ei ole näidatud teisiti. Sisustuse ja varustuse aluspinnad ning taustad töödeldakse enne nende paigaldust analoogselt muule pinnale, kui ei ole näidatud teisiti. Töövõtja on kohustatud tegema objektil värvitooni- ja läikivusastme proove. Tellija jätab endale õiguse värvilahendustesse tehtavatele muutustele, mille eest võimalikult esitatavaid lisamaksumusnõudeid ei arvestata, kui just muudatusi ei tehta nii hilja, et sellest tekib tõendatult Töövõtjale täiendavaid kulutusi. Kõik värvilahendused tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada Tellija ja sisearhitektiga. Värvidele esitatavad nõuded: Hõõrdekindlus vähemalt klass 1 ( ISO 11998) Koormusklass vähemalt RL 04 (Maalri RYL 2012) 3.5.2.2 Põrandad  Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded: Paksus: vähemalt 2,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus  Majutusruumide linoleumpõrandatele esitatavad nõuded: Paksus: vähemalt 3,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: vähemalt R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus Akustilise löögimüra summutus: 17 db  Täismassplaatidele esitatavad nõuded: Purunemiskindlus: S≥1800N Kulumiskindlus: 123 mm3 Veeimavus: ≤0,1% Libisemiskindlus: R10  Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavad nõuded: Purunemiskindlus: S≥700N Veeimavus: ≤1.5% Libisemiskindlus: R11 3.5.3 Siseuksed Hoone siseuksed on puitkarkass sileuksed, viimistlus: kasespoon. Siseuksed peavad vastama ruumide akustilistele nõuetele. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 23/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.5.4 Aknakatted Majutusruumide aknakateteks on monokroomsed pimendavad tekstiilirulood. Kabinettide ja nõupidamisteruumide aknakateteks on lamellkardinad. Toon: elevandliluu valge. Rulood ja lamellkardinad peavad vastama EN ISO 105-B02 ja EN ISO 105-X12 standarditele, mis tagavad kangaste pleekimis- ja kulumiskindluse. 3.6 Erinõuded Niisketes ruumides, sh wc-d, pesuruumid, köök ja tehnilised ruumid, on põranda ja seina pindade hüdroisolatsioon 100% ulatuses. Hoonesse sisenemisel on kasutatud kaheastmelist jalanõude puhastussüsteemi, et maja sisemusse kanduks võimalikult vähe mustust. Hoone välisuste ees on süvistatud metallrest, kohe pärast uksest sisenemist tuulekojas süvistatud kontsakindel porimatisüsteem (harjasread vaheldumisi kuivatavate nõelviltribadega). 3.6.1 Inva WC nõuded: - wc-poti kasutamist hõlbustavad üleskeeratavad käsitoed peavad olema mõlemal pool potti 600 mm vahega, kõrgus käsitoe peale 800 mm - wc-paberi hoidja 30 cm potist käeulatuses, soovitavalt käetugede küljes - valamu kõrgus põrandast ca 800 mm - peegli alumine serv, kätekuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm põrandast - ratastooli jaoks vaba ruum wc-poti kõrval vähemalt 800 mm - inva wc pott paigaldatakse 500 mm kõrgusele põrandast - väljapoole avanev uks, ukse hingedepoolses servas roostevabast käepide pikkusega 400-600 mm, ca 200 mm kaugusel samast servast, paigalduskõrgus 750-850 mm - nagide kõrgus põrandast (soovitavalt wc-poti kõrvale) 1200 mm, 2-3 nagi - inva wc varustatakse häirenupuga, mille pikendusnöör ripub poti kõrval - wc-potil olles peab saama kasutada bideedušši - invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt peab paigaldama pööratavad pikendatud Sulgurid SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 24/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 3.7 Hoone tehnilised andmed kasutamise otstarve 12416 Sadamahoone gabariitmõõtmed 30 m x 23,3 m h=9,6 m ehitisealune pind 412,6 m² korruselisus 2 suletud netopind 501,1 m² suletud brutopind 616,0 m² kasulik pindala 501,1 m² köetav pindala 501,1 m² maht 3050 m3 kasutusiga 50 aastat SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 25/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 4 AKUSTIKA 4.1 Üldandmed 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadamahoone akustilist lahendust 4.2 Alusdokumendid 4.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 4.2.2 Ehitusuuringud Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 4.2.3 Normdokumendid Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid 4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed Prangli saarel ei ületa Kelnase sadam hoonele mõjuv summaarne päevamüra tase (7:00 – 19:00) 65 dB. 4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded 4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded Välispiiretele nõutav õhumürapidavus on 61-65 dB välismüra taseme puhul 30 dB. 4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded Ruumidevahelised helipidavuse nõuded ruumi liikide kaupa: SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 26/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 Ruumi liik Vaheseinad Vaheseinad (ukse Uksed ja klaasseinad ruumide vahel ja/või klaasosaga sein) Avatud büroo R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Kabinet R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Nõupidamisruum R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Puhkeruum ja R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB kööginurk Fuajee R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB Trepikoda ja Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud koridor nõuetest Tualettruum Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud nõuetest Pesu- ja Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud riietusruum nõuetest Majutusruum* R'w ≥52 dB R'w ≥39 dB R'w ≥35 dB * Majutusruumi ja müratekitava ruumi vahel (vahelagi) R'w ≥60 dB 4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted Välispiirdeks on soojusisolatsioonikattega kergplokksein, mis tagab õhumürapidavuse R'w ≥48 dB Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 3) vaheseinad ≥ 200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥50 dB. Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 5) vaheseinad ≥200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥53 dB. Vahelagi tagab õhumürapidavuse R'w ≥55 dB. Projekteeritud klaasmoodul vaheseinad, mille helipidavus peab vastama R'w ≥35 dB. Uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥30 dB Majutusruumide uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥35 dB Välisuste helipidavusklass peab olema vähemalt R'w ≥30 dB Antud hooneosad vastavad ka maksimaalse löögimüra juhtivusele. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 27/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted 4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele: Koosviibimis-, büroo- ja nõupidamisruumide järelkõlakestus <0,8 s sagedusel 250-2000 Hz. Koridoride ja fuajee ala järelkõlakestus <1,0 s sagedusel 500-2000Hz. Vahelae konstruktsiooni valides on arvesse võetud sammuheli summutavus. Ühendused klaasmoodulseina ja piirnevate konstruktsioonide vahel tuleb ehitada vastavalt normide kohasele ruumi helipidavusnõuetele. Ruumide lagede viimistlemisel kasutatud akustilist perforeeritud kipsplaatidest lage. Allallastud ripplae taha (vahelae alumisele tasandile) paigaldada summutavad villamatid järelkõla kestuse tagamiseks. 4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides Ruumi tüüp Lubatud müratase, dB(A) Inimeste pideva viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab 35 minimaalset taustmüra; nt kabinetid, puhkeruumid jt Inimeste ajutise viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab 40 kõrgemat taustmüra; nt riietusruumid, abiruumid, koridor jt normeerimata, Tehnoloogilised ja tehnilised ruumid kuid soovitavalt < 65 dB(A) SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 28/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5 TULEOHUTUS 5.1 Üldandmed 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. 5.1.2 Alusdokumendid 5.1.2.1 Lähteandmed Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed 5.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud 5.1.3 Normdokumendid Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt  EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri  EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus  EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine  EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele  EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast  EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007 SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 29/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017  EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks  EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele  Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"  Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee) Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded  Ehitusseadustik 11.02.2015;  Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;  Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Prangli saaravolikogu määrus 19.05.2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“;  Prangli saaravalitsuse määrus 04.04.2012 nr 13 „Tallina haljastute hoolduse nõuded“;  Prangli saaravalitsus määrus 28.09.2011 nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“;  Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015;  Kaugkütteseadus 11.02.2003; 5.2 Olemasolev Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada. Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone. 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve - tuleohutusklass TP 3 - kasutusviis IV (osaliselt II) - kasutusotstarve 12416 sadamahoone - hoone on keldrita kahekorruseline hoone - hoones maksimaalselt viibivate inimeste arv on 130 inimest SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 30/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.4.1 Tuleohutuskujad Hoone minimaalne kaugus naabritest on 8,5 m. Lähim hoone on Puhkemaja kinnistul (89001:002:0306) asuv kahekorruseline hoone. 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg on R60, tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI60. 5.4.3 Põlemiskoormus Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m² (majutusruumid, restoranid, büroohooned). 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoone korrused moodustavad eraldi tuletõkkesektsioonid, mis omakorda jaotatud mitmeks tuletõkkesektsiooniks. Esimesel korrusel on kaks eraldi tuletõkkesektsiooni – saunakompleks ja ülejäänud ruumid. Teisel korrusel on kolme eraldi tuletõkkesektsiooni, milledest üks on veel omakorda osadeks jaotatud. Teise korruse tuletõkkesektsioonid moodustavad elektrikilbi ruum (omaette), kütte/ventilatsiooniruum (omaette sektsioon ning ülejäänud ruumid moodustavad ühise tuletõkkesektsiooni, mis on majutusruumide kaupa jaotatud osadeks (EI15). Maksimaalne sektsiooni pindala on kuni 270 m². Tehnosüsteemide läbiviigud tuleb lahendada tuletõkkeklappide või –mansettidega. Kõik tuletõkkeustest on tavaolukorras suletud. Tuletõkkesektsioonideks jagamine näidatud joonistel (plaanid ja lõige). 5.6 Suitsutsoonid Suitsutsoonid moodustatakse tuletõkkesektsioonide kaupa. Suitsueemaldus toimub läbi avatavate akende. 5.7 Tuletundlikkus Minimaalsed tuletundlikkuse klassid: V ja II kasutusviis - siseseintele D-s2,d2 - lagedele D-s2,d2 - põrandatele ei normeerita SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 31/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 - katusekattele Broof Trepikoda ja evakuatsioonikoridor - siseseintele B-s1,d0 - lagedele A2-s1,d0 - põrandatele DFL-s1 Tehnohoolde ruum - siseseintele B-s1,d0 - lagedele B-s1,d0 - põrandatele DFL-s1 5.8 Evakuatsioonilahendus 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv Hoones viibivate inimeste maksimaalne arv 130 inimest. Evakueeruvate inimeste arv on vastavalt 1.k – 110 in, 2.k – 20 in, Majutuskohtade arv hoones on 6. 5.8.2 Evakuatsiooniteed 5.8.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Evakuatsiooniteede minimaalne laius on 1200 (900) mm. Lisaks on hoones automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Esimesel korrusel on 4 väljapääsu, teisel korrusel on üks väljapääs ja üks hädaväljapääs. 5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud Iga korrus moodustab omaette evakuatsiooniala. Evakuatsioon põhikorrustelt toimub olemasoleva keskse uste kaudu otse välja. Teiselt korruselt on evakuatsioonipääs mööda välist trepikoda. Lisaks on majutusruumide koridorist hädaväljapääs läbi avatava akna. Väljumisteede maksimaalne pikkus ei ületa 20 meetrit. Kõik evakuatsiooni teel asuvad uksed on varustatud evakuatsioonisulusega, mis on alati avatavad ilma abivahenditeta ja avanevad evakuatsiooni suunas. 5.8.3 Pääsud katusele Hoonel puuduvad kelder ja pööning. Hoonest katusele pääs puudub, katusele pääseb välisest vaatetorni trepikojast. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 32/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.8.4 Ohutusabinõud Hoone katusele paigutatakse pollarid turvavöö kinnitamiseks katusel tehtavate hooldustööde/teeninduse tarvis. Pollarite tõmbejõud on minimaalselt 5kN. 5.9 Tuleohutuspaigaldised Hoonesse paigaldatakse Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis hõlmab kogu hoonet. Hoone igasse ruumi paigaldatakse suitsuandur ja igale korrusele vähemalt kaks 6kg tulekustutit. Hoone kõrgus on 9,6 m. Hoone ükski osa ei ulatu ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale. Seadustest tulenev piksekaitse rajamine ei ole kohustuslik. Hoone kubatuur on väiksem kui 10 000 m², hoonesse tuletõrje voolikusüsteemi rajamine ei ole kohustuslik. 5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Süsteemi komponendid peavad omama EV´s kehtivat vastavussertifikaati ja vastama standardi EN 54 „Fire detection and fire alarm systems“ nõuetele. Kõik süsteemi komponendid peavad omama heakskiitu ühendamiseks konkreetse tulekahjusignalisatsiooniga ja peavad omama EV vastavussertifikaati. Projekteeritava hoone ruumid varustatakse konventsionaalse automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga, mis avastab rikked ja kontrollitaval alal tekkinud tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annab sellest teate keskseadmele. Anduritena kasutatakse põhiliselt suitsuandureid. Juhul kui suitsuandur antud kohta ei sobi, siis temperatuuriandureid või temperatuuritundlikuid kaableid. Ripplae taga paigaldatakse suitsuandurid koos välisindikaatoritega, kui sinna monteeritakse elektrivarustuse kaablid kaabliredelitel. Väljapääsude lähedusse paigaldatakse tulekahjuteatenupud ja alarmseadmed. Teatenupud paigaldatakse 1,2...1,6 m kõrgusele põrandast evakuatsiooni teedele ja evakuatsiooni väljapääsude juurde selliselt, et vahemaa mis tahes ruumi punktist lähima nupuni ei ületaks 30 meetrit. Anduriahelate kaabeldus teostatakse kaabliga YSTY 2x0,8+0,8 ja alarmseadmete kaabeldus tulekindla kaabliga. Tulekindlate kaablite jätkamine ning hargnemine teostatakse ainult tulekindlates harukarpides. Projekteeritavas hoones nähakse ette ATS-i keskseade, mis paigaldatakse hoone esimese korruse seinale Sadamahoone administraatori juures. Keskseadmel peavad olema akud, mis tagavad süsteemi töö 72 tunniks normaalolukorras ja pooleks tunniks häireolukorras. Kui rikked on kohe avastatavad ning on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 tundi, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Keskseade peab olema varustatud potentsiaalivaba kontaktiga, et edastada häire valvekeskusesse. Häirete ja info edastuseks nähakse ette ühendused valve keskseadmega ja andmeside SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 33/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 hoonejaotlaga BD. ATS-i häiresignaal edastatakse ka hooneautomaatikasüsteemi. Häireedastus teostatakse Tellija poolt määratletud viisil ja tellija poolt määratud kohta. Tulekahju korral lülitatakse fancoilid ja vent.süsteemid välja (üldine sundventilatsioon ja kohalikud sundventilatsioonid). ATS-i paigaldajal tuleb teha ühendused ventilatsiooni juhtkilpidesse, kust toimub ventilatsioonisüsteemi seiskamine. Seiskamiseks vajalikud väljundmoodulid paigaldatakse keskseadme juurde või ventilatsiooni juhtkilpi. Ventilatsiooni väljalülitamise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei rakenduks tööle enne, kui ATS keskseade on viidud normaalrežiimi. Vastavate tööde teostajal on nõutav elektriohutuse pädevustunnistus. Ventilatsiooniseadmete blokeeringu õige ühenduse ja töö kontrolli teostab ventilatsiooniseadmete paigaldaja. Võimalikud evakuatsiooniuksed vabastatakse. Keskseade nähakse ette reservtsoonidega. 5.9.2 Turvavalgustus Turvavalgustuse projekteerimisel võetakse aluseks standard EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ja EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. Turvavalgustus projekteeritakse selliselt, et nõutud valgustustihedused oleksid tagatud (1lx evakuatsiooni teel, 5lx tuletõrjevahendite, puldi ja väljakutseseadmete piirkonnas). Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse: - ohu korral kasutatava väljapääsu uksele; - trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud; - ohutusmärgile; - suunamuutusele; - koridoride ristumiskohale; - lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt; - esmaabipunktile; - tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule. Kui evakuatsiooni valgustid ei taga piisavat valgustustihedust evakuatsiooniteel, siis nähakse ette akuga varustatud üldvalgustid või eraldi valgustid. Väljapääsude kohale ja evakuatsiooniteedele paigaldatakse akupõhise varutoitega evakuatsioonivalgustid, mille akud tagavad nende töö vähemalt 1 tunni vältel. Paanikavältimisvalgustus nähakse ette - inva-WC-s; saunas ning I korruse saalides. 5.9.3 Suitsueemaldamine Suitsuärastus toimub läbi avatavate akende või välisuste kaudu (loomulik suitsueemaldus). Ühe suitsutsooni pindala on maksimaalselt 270 m², suitsutsoon ei ole pikem kui 60 m. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 34/35  Töö nr: 16110-0010 Objekt: Kelnase sadamahoone Köide: 01 02 Staadium: PP Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Kuupäev: 28.02.2017 5.9.4 Tulekustutid Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele ning vähemalt üks tulekustuti (kui ei ole vaja kaht) tuletõkkesektsiooni kohta. Kustutite täpsed asukohad määrata tööprojekti staadiumis. Üldjuhul kasutatakse 6 kg pulberkustutit, tehnilistes ruumides 6 kg süsihappegaas- kustutid. 5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus 5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi hoones põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja/või suitsu levikut. Kui õhutorud läbivad tuletõkketarindeid, paigutatakse õhutorudele vahetult tarindi taha tuletõkestid. Kui tuletõkesti on paigutatud tuletõkketarindist eemale, siis isoleeritakse tuletõkesti ja tuletõkketarindi vahele jääv õhutoru osa vastavalt piirde tulepüsivusklassile. Tuletõkkeklappidel kasutatakse 72°C sulavkaitsmeid ja klapid varustatakse Microswitch indikaatsiooni süsteemiga, mis annab võimaluse kontrollida klappi lahti või kinni asendi olekut. Ventilatsiooni süsteemidel kasutatakse EI60 klassi tuletõkkeklappe, mis peavad vastama standardite EVS-EN 13501-3 ja EVS-EN 15650 nõuetele sertifitseerimise, katsetuste ja klassifitseerimise osas. E klassi tuletõkke- klappe või plafoone kasutamine ei ole projektis ette nähtud. Õhutorude ja külmatorude ning küttetorude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb tihendada sertifitseeritud tuld-tõkestavate segudega. Torude tuletõkketarindist läbiviigu korral tuleb torude läbiviik tihendada nii, et läbiviik ei vähendaks konstruktsiooni tule- ja suitsutõkestamisvõimet. Ventilatsiooni õhutorud (tsingitud) ja kütte- ning jahutus-süsteemide torustikud (plast või alupex) valmistatakse mittepõlevatest materjalidest (euroklass A1). Torude külma-, soojus- ja tuletõkkeisolatsioon (tehniline isolatsioon) vastab tuletundlikkuse klassile A1. Nähakse ette ventilatsioonisüsteemide automaatne seiskumine tulekahju korral. 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Juurdepääs hoonele on tagatud nii sadama kui saare poolt. 5.12 Väline tulekustutusvesi Projekteeritud hoone väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s, 3 tunni jooksul. Vastav kogus aastaringseks kasutuseks tagatakse sadama tuletõrjehüdrandi abil. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Meistri tn 22 [email protected] 13517 Tallinn www.sweco.ee 35/35 Igor Ligema Teie 08.08.2017 nr 15-3/3786 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9239-2 Keskkonnamõju hindamise algatamine (Kelnase sadam) Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Kelnase sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Kelnase sadama süvendamiseks mahus kuni 23 100 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning kaide rekonstrueerimiseks, mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine mahus kuni 2200 m3. Kelnase sadam asub Kelnase külas, Viimsi vallas, Harjumaal ning Soome lahe keskosas koordinaatidel 59o38,2`N; 25o00,85`E. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KMH käigus tuleb hinnata järgmisi mõjusid: Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306: 1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250) Kelnase sadama süvendamise ja kaadamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15- 3/3786 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 2 (2)