Kiri

Ametid ja ministeeriumid Meie 21.02.2018 nr 15-4/1507-1 Koostöö ja kooskõlastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel Austatud ametid ja ministeeriumid – üldplaneeringu koostöö tegijad Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta oktoobris ja novembris 51 kohalikku omavalitsust, kus tuleb ühe aasta jooksul algatada üldplaneering ning kolme aasta jooksul peale üldplaneeringu algatamist see kehtestada1,2. Kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritoorium haldusreformi raames ei muutunud, ei ole kohustatud uut üldplaneeringut koostama, kuid võivad seda soovi korral teha omaalgatuslikult või riigihalduse ministri ettepanekul3. Rahandusministeeriumile teadaolevalt on uue üldplaneeringu koostamisele asunud ka mitmed kohalikud omavalitsused, kellel eespool viidatud seadusest tulenevat kohustust selleks pole. Seega asub suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest lähiaastatel muutunud oludes kujundama omavalitsuse ruumilist terviklahendust. Üldplaneeringu eesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sellega määratakse ka üldised maakasutus- ja ehitustingimused järgnevateks aastateks. Uute üldplaneeringute koostamine on ühtlasi võimalus tagada, et kohalike omavalitsuste ruumi- loome keskne instrument, milleks üldplaneeringud on, arvestab põhjendatud valdkondlike vajadustega. Üldplaneering koostatakse üldjuhul järgneva 10-15 aasta ruumiotsuste alusena. Üldplaneeringu koostamine Planeerimisseadus4 sätestab ametite ja ministeeriumitega koostöö tegemise korra ning Vabariigi Valitsus sätestab5 planeeringute kooskõlastamise alused6. Üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd, sh kooskõlastada üldplaneering asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi üldplaneeringus käsitletakse. 1 Alus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõige 11, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017028#para14b1 2 Algatamise tähtaega hakatakse lugema kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates, mis on leitavad haldusreformi kodulehel https://haldusreform.fin.ee/2017/11/uhinemiste-ja- liitumiste-joustumine/ 3 Alus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõige 3, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017061#para5 4 Alus planeerimisseadus § 4 lõige 4, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004#para4 5 Alus Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 § 2 lõiked 2-3, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015012#para2 6 Vabariigi Valitsuse määrus „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015012 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, algatab kohaliku omavalitsuse volikogu7. Seejärel koostatakse üldplaneeringu lähte- seisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). Koostöö algab üldjuhul ametiasutustelt ettepanekute küsimisega üldplaneeringu lähte- seisukohadele ja VTK-le. Lähteseisukohtade ja VTK eesmärk on anda alusteave ja suund üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks ning nendega seonduvate mõjude hindamiseks. Ametiasutused esitavad üldplaneeringu lähteseisukohtade ja VTK kohta oma pädevus- valdkonnast lähtudes ettepanekud, samuti annavad vajadusel hinnangu VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta8. Lähteseisukohtade ja VTK koostamise etapile järgneb üldplaneeringu eelnõu (eskiisi) ja mõjude hindamise aruande eelnõu koostamise etapp, kus toimub, aktiivses koostöös asutustega, sisuline planeeringulahenduse väljatöötamine ja elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Kuna üldplaneeringu koostamisel ja mõjude hindamisel lähtutakse ennekõike lähtesisukohtadest ja VTK-st, on oluline, et lähteseisukohtadele ja VTK-le ettepanekuid esitades annaksid ametiasutused võimalikult tervikliku, täpse ning aja- ja asjakohase arvamuse (nt lahendamist vajav ülesanne; hindamist vajav mõju; juhendmaterjal, millest lähtuda; lähteinfo, mis aluseks võtta; läbiviimist vajav uuring või analüüs). Koostöö vorm ei ole ette määratud, see sõltub ametkonnast ja tuleb iga kord eraldi kokku leppida. Mõnikord piisab kirjade vahetamisest, mõnikord telefonikõnedest, sageli on otstarbekas mitmeid kordi silmast silma kohtuda ja teemad läbi arutada. Koostöö lõppeb kooskõlastuse andmisega – ametiasutus, kes on kooskõlastuse andja, kinnitab, et tema valitsemisalasse või tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi on üld- planeeringus piisavalt hästi ja elluviidavalt ning ka õiguspäraselt käsitletud. Kooskõlastamise ajaks peaks olema sisuline koostöö lõppenud ja kokkulepped saavutatud. Olukorras, kus varasemalt on toimunud edukas sisuline koostöö, on kooskõlastamine kiire ja vaidlusteta. Eeltöö üldplaneeringu koostamisele Juhime tähelepanu, et järgneva umbes nelja aasta jooksul tuleb asutustel teha koostööd erinevate kohalike omavalitsustega üldplaneeringute koostamisel. Soovitame varakult läbi mõelda asutuse ootused kohalike omavalitsuste üldplaneeringutele ning koondada ettepanekud üldplaneeringute koostamiseks ja nende elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks tulenevalt asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda kuuluvatest küsimustest, mis vajavad Teie hinnangul üldplaneeringus käsitlemist. Seejuures soovitame mõelda järgmistele aspektidele: 1. Millistel valitsemisala teemadel on ruumiline väljund, mida tuleb üldplaneeringus käsitleda? 2. Millised valitsemisala teemad vajavad üldplaneeringutes üleriigiliselt harmoniseeritud käsitlemist või metoodilist lähenemist; milliseid kohalikke olusid peaks Teie asutuse hinnangul arvestama? 3. Milliseid alusandmeid on vaja teemade käsitlemiseks üldplaneeringus? Kas asutusel on need olemas või on need mujal allikates vabalt kättesaadavad? Kas, kes, millal ja kuidas andmed koondab? Kuidas oleks võimalik piiratud ligipääsuga info kasutamine üldplaneeringu koostamisel? Kui andmeid pole olemas, siis kas, kes, millal ja kuidas need hangib? Kas asutusel on võimalik andmed ise koondada (lihtsustamaks ja kiirendamaks üldplaneeringute koostamist, tagamaks metoodiliselt sama lähenemine erinevates üldplaneeringutes)? 7 Alus planeerimisseadus § 77, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004#para77 8 Alus planeerimisseadus § 81, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004#para81 2 4. Kas ühtse lähenemise kujundamiseks on vaja anda suuniseid või pidada läbirääkimisi teiste asutuste, osakondadega, allasutustega või regioonidega (nt kuidas tagatakse nii valdkonna üldpõhimõtetega kui ka asukohapõhiste vajaduste arvestamine)? 5. Kas on vaja läbi mõelda töökorraldus (nt kes on kontaktisik(ud); keda, millal ja kuidas kaasatakse/teavitatakse, et info jõuaks vajalike inimesteni õigeaegselt)? Aastatel 2013 - 2017 toimus, mh koostöös ametiasutustega, 15 maakonnaplaneeringu koostamine. Maakonnaplaneeringud on üheks aluseks uute üldplaneeringute koostamisel. Ka maakonnaplaneeringud sisaldavad valdkondade seisukohalt olulist teavet, palume nendega tutvuda9 ja ettepanekute esitamisel maakonnaplaneeringutele vajadusel viidata. Tagamaks sujuvat ja sisulist koostööd üldplaneeringute koostamisel, on Rahandus- ministeeriumi ruumilise planeerimise valdkonna esindajad valmis Teie asutuse esindajatega kohtuma, et aidata olulised küsimused läbi mõelda ja ette valmistada. Maakonnaplaneeringute koostamise heale praktikale tuginedes kavatseme üldplaneeringute koostamisel korraldada temaatilisi teabepäevi, kus jagame infot konkreetsete üldplaneeringu ülesannete lahendamise võimaluste osas ning arutame praktilise koostamise käigus tekkinud küsimusi ja nende võimalikke lahendusi. Teabepäevi soovime korraldada koostöös planeeringu koostöö tegijatega, kuna temaatilised teabepäevad on hea võimalus koostöö raames praktika ühtlustamiseks, sh üldplaneeringus käsitlemist vajavate asutuste valitsemisalasse või tegevusvaldkonda kuuluvatel küsimuste osas. Teemapäevade ettevalmistamisel võtame ühendust konkreetsete asutustega täpsustamaks üksikasju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Merje Muiso 611 3126 [email protected] Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 9 Maakonnaplaneeringud on kättesaadavad veebis www.maavalitsus.ee 3 Adressaadid: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Muinsuskaitseamet Politsei-ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Päästeamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Sotsiaalministeerium Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Veeteede Amet Maaeluministeerium Siseministeerium Teadmiseks: Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Kohalikud omavalitsused 4