Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Hr Rene Arikas Teie 08.12.2017 nr 1-1-6/3127 Veeteede Amet Meie 15.02.2018 nr 16-4/17/8295-4 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Austatud härra Arikas Keskkonnaministeeriumis on menetluses Veeteede Ameti (edaspidi Taotleja) vee erikasutusloa taotlus (edaspidi taotlus) Väinameres asuva Rukki kanali põhja hooldussüvendamiseks tagamaks olemasoleva kanali sügavuse 5,4 meetri, võimaldamaks stabiilset parvlaevade liiklust mandri ja Hiiumaa vahel. Kanali hooldussüvendused on regulaarsed 2−3 aasta tagant mahus kuni 2000 m3 aastas. Luba taotletakse kuni 2027. a lõpuni ning hooldussüvenduste käigus eemaldatava pinnase maksimaalne maht on 8000 m3. Süvendatud pinnas kaadatakse Vormsi lõuna kaadamisalale. Vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja lg 3, KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7 ning KeHJS § 11 lõigete 2 ja 4 kohaselt annab Keskkonnaministeerium otsustajana eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaministeerium otsustajaks KeHJS tähenduses. I. EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumidest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Rukki kanali süvendust kavandatakse Rohuküla-Heltermaa parvlaeva liinil tagamaks kiirema ja stabiilsema parvlaeva liikluse mandri ning Hiiumaa vahel. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Süvendatavas Rukki kanalis ei asu loodusvarasid, mis võiks pakkuda majanduslikku huvi. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Märgalad, rand ja kallas, pinnavormid, metsad, kaitstavad loodusobjektid, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alad. Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale, mille kaitse-eesmärkide kaitseks on moodustatud Väinamere hoiuala. Hoiuala kaitse-eesmärk on vastavalt VV 24.03.2006.a. määrusele nr 59 „ „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“ (viimati muudetud 19.07.2010) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripediumcalceolus), madal unilook (Sisymbriumsupinum), hallhüljes (Halichoerusgrypus), saarmas (Lutralutra), viigerhüljes (Phocahispidabottnica), võldas (Cottusgobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryasaurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryasmaturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalusarundinaceus), jäälind (Alcedoatthis), soopart (Anasacuta), luitsnokk-part (Anasclypeata), piilpart (Anascrecca), viupart (Anaspenelope), sinikael-part (Anasplatyrhynchos), rägapart (Anasquerquedula), rääkspart (Anasstrepera), suur-laukhani (Anseralbifrons), hallhani (Anseranser), väike-laukhani (Ansererythropus), rabahani (Anserfabalis), hallhaigur (Ardeacinerea), kivirullija (Arenariainterpres), sooräts (Asioflammeus), punapea-vart (Aythyaferina), tuttvart (Aythyafuligula), merivart (Aythyamarila), hüüp (Botaurusstellaris), mustlagle (Brantabernicla), valgepõsk-lagle (Brantaleucopsis), sõtkas (Bucephalaclangula), hiireviu (Buteobuteo), karvasjalg-viu (Buteolagopus), niidurüdi (Calidrisalpinaschinzii), suurrüdi (Calidriscanutus), kõvernokk-rüdi (Calidrisferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidristemminckii), väiketüll (Charadriusdubius), liivatüll (Charadriushiaticula), mustviires (Chlidoniasniger), valge-toonekurg (Ciconiaciconia), roo-loorkull (Circusaeruginosus), välja- loorkull (Circuscyaneus), soo-loorkull (Circuspygargus), aul (Clangulahyemalis), rukkirääk (Crexcrex), väikeluik (Cygnuscolumbianusbewickii), laululuik (Cygnuscygnus), kühmnokk-luik (Cygnusolor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocoposleucotos), väike-kirjurähn (Dendrocoposminor), põldtsiitsitaja (Emberizahortulana), tuuletallaja (Falcotinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinagomedia), järvekaur (Gaviaarctica), punakurk-kaur (Gaviastellata), sookurg (Grusgrus), merikotkas (Haliaeetusalbicilla), väänkael (Jynxtorquilla), punaselg-õgija (Laniuscollurio), hallõgija (Laniusexcubitor), kalakajakas (Laruscanus), tõmmukajakas (Larusfuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larusridibundus), plütt (Limicolafalcinellus), vöötsaba-vigle (Limosalapponica), mustsaba-vigle (Limosalimosa), nõmmelõoke (Lullulaarborea), mudanepp (Lymnocryptesminimus), tõmmuvaeras (Melanittafusca), mustvaeras (Melanittanigra), väikekoskel (Mergusalbellus), jääkoskel (Mergusmerganser), rohukoskel (Mergusserrator), suurkoovitaja (Numeniusarquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdixperdix), kormoran (Phalacrocoraxcarbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachuspugnax), hallrähn (Picuscanus), rüüt (Pluvialisapricaria), plüü (Pluvialissquatarola), sarvikpütt (Podicepsauritus), tuttpütt (Podicepscristatus), hallpõsk-pütt (Podicepsgrisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzanaporzana), rooruik (Rallusaquaticus), naaskelnokk (Recurvirostraavosetta), kaldapääsuke (Ripariariparia), hahk (Somateriamollissima), väiketiir (Sternaalbifrons), räusktiir (Sternacaspia), jõgitiir (Sternahirundo), randtiir (Sternaparadisaea), tutt-tiir (Sternasandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetraotetrix), tumetilder (Tringaerythropus), mudatilder (Tringaglareola), heletilder (Tringanebularia), punajalg-tilder (Tringatotanus) ja kiivitaja (Vanellusvanellus); Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkide elluviimiseks on koostatud on Väinamere hoiuala mereosa kaitse-korralduskava aastateks 2009−2018. Hoiuala kaitsekord on määratud Looduskaitseseadusega (LKS) § 32 lg 2 − hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Rukki kanali süvendmaise kaasneva mõju hindamine Natura võrgustiku alale on esitatud eelhindamise punktis 5. Süvendatava ala piikonnas asuvad olulised kevadkuduräime kudealad. Kevadkuduräim koeb sügavusel 3–8 m, veetemperatuuril 5–13 kraadi, optimaalne temperatuur 10 kraadi. Antud piirkonnas toimub peamine kudemine (sõltuvalt aastast) mai algusest juuni keskpaigani (eelkõige mais). Räime mari on äärmiselt tundlik vees oleva heljumi suhtes ning letaalseks võivad saada juba väikesed kogused setet marja pinnal. Kalastiku seisukohast (lähtuvalt eelkõige räimest) on süvendustööd keelatud 10. mai – 15. juuni. Vormsi lähedale jäävad väga olulised siia koelmualad. Merisiig on momendil äärmiselt haavatavas seisus ning üheks oluliseks põhjuseks peetakse just kudepaikade hävimist. Olulise negatiivse mõju vältimiseks siia koelmualadele, ei tohi kaadata Vormsi lõuna kaadamisalale alates 15. oktoobrist – detsembrini. 1.3. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.4. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Kõnealune süvendusala asub Väinameres Rukkirahust põhjas. Planeeritava tegevuse mõjupiirkonnas ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objekte. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Lähtuvalt vee erikasutusloa taotlusest on kavandatud tegevuse eesmärgiks tagada Rukki kanali sügavuseks 5,4 m, mis võimaldaks kiiremat ja stabiilsemat parvlaeva liiklust mandri ja Hiiumaa vahel. Stabiilse ühenduse tagamiseks on vajalik 2-3 aasta tagant puhastada Rukki kanal kogunenud setetest. Ühekordse hooldussüvenduse käigus maksimaalselt eemaldatava pinnase maht on 2000 m3. Süvendatud pinnas kavandatakse vedada ja kaadata vee erikasutusloaga määratud kaadamiskohta. Süvendustöödeks kasutatakse parimat võimalikku tehnikat – koppsüvendajat. Vee erikasutusluba taotletakse kuni 2027. a lõpuni ning hooldussüvendustööde käigus eemaldatava pinnase maht perioodi jooksul on 8000 m3. 2.1. Loodusvarade kasutamine Kanali süvendamise käigus toimub vee erikasutus, selle kirjeldus on antud eelmises punktis. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse jäätmeseadusega sätestatud korras. Süvendatud pinnas kaadatakse Vormsist lõunas asuvale kaadamisalale koordinaatidega: 58° 55,20'N; 23° 13,20'E 58° 55,80'N; 23° 13,20'E 58° 55,80'N; 23° 15,20'E 58° 55,20'N; 23° 15,20'E 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Rukki kanalist ca 3,8 km kaugusel asub Rohuküla sadam ning 7,4 km kaugusel Sviby sadam. 300 m kaugusel jääb Rukkirahu, millel paikneb tuletorn. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärjed 3.1. Vesi ja pinnas Esitatud taotluse kohaselt tehakse vee erikasutusega seotud töid vahetult olemasolevas kanalis. Süvendustööd on mahult väikesed ning lühiajalised. Taotluse kohaselt on süvendamine kavas läbi viia koppsüvendajaga, mistõttu võib piirkonnas pehmema pinnase süvendamise ajal tekkida oluliselt heljumit. See omakorda võib ohtu seada piirkonnas olevad kudealad ja arenevad larvid, mistõttu ei tohi pehme pinnase süvendus/kaadamis töid teha ennem 15. juunit ja pärast 15. oktoobrit kuni detsembrini. Üksikute laevaliiklust oluliselt takistavate suurte kivirahnude eemaldamine ja ladustamine Rohuküla sadamasse on lubatud ka kalade kude- ja lindude pesitsusajal. Kanali süvendamisega seoses ei ole ette näha mõju rannaprotsessidele ning kuna vee erikasutusega seotud töid tehakse juba olemasolevas kanalis ei mõjuta need ka lainetust ja hoovuste liikumist. 3.2. Õhu saastatus Kanali süvendamise käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. 3.3. Jäätmeteke Kanali süvendamise käigus süvendatakse veekogu põhjast pinnast ning kaadatakse Vormsist lõunas asuvale kaadamisalale. 3.4. Müra Tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase sätestatud piirmäärasid müra osas. 3.5. Vibratsioon Eeldatavalt ei kaasne süvendustöödega vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muudatusi antud piirkonnas. 3.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhna reostus on lühiajaline ning süvendamise aegne, valdavalt süvendustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegevusega võib kaasneda õlireostus vaid juhul, kui kasutatav tehnika ei ole töökorras ehk võib tekkida õlide lekkimist kasutatava tehnika mehhanismidest. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva vee ja rannikute kahjustamine. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus jääb Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale, mille kaitse-eesmärk on vastavalt VV määrusele number 615, 05.08.2014 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura võrgustiku alade nimekirjas“ järgmine: 498) Väinamere loodusala Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas oodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 252 100 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: hallhüljes (Halichoerusgrypus), saarmas (Lutralutra), tiigilendlane (Myotisdasycneme), läänemere viiger (Phocahispidabottnica); vinträim (Alosafallax), harilik hink (Cobitistaenia), harilik võldas (Cottusgobio), jõe silm (Lampetrafluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnusfossilis), merisutt (Petromyzonmarinus); teelehemosaiikliblikas (Euphydryasaurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryasmaturna), paksukojalise jõekarp (Uniocrassus), vasakkeermenepisitigu (Vertigoangustior); kaunis kuldking (Cypripediumcalceolus), nõmmnelk (Dianthusarenariusssp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranumviride), könttanukas (Encalyptamutica), madal unilook (Sisymbriumsupinum), püst- linalehik (Thesiumebracteatum); 66) Väinamere linnuala Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 252 100 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soopart e pahlsaba-part (Anasacuta), luitsnokk-part (Anasclypeata), piilpart (Anascrecca), viupart (Anaspenelope), sinikael-part (Anasplatyrhynchos), rägapart (Anasquerquedula), rääkspart (Anasstrepera), suur-laukhani (Anseralbifrons), hallhani e roohani (Anseranser), väike-laukhani (Ansererythropus), rabahani (Anserfabalis), hallhaigur (Ardeacinerea), kivirullija (Arenariainterpres), sooräts (Asioflammeus), punapea-vart (Aythyaferina), tuttvart (Aythyafuligula), merivart (Aythyamarila), hüüp (Botaurusstellaris), mustlagle (Brantabernicla), valgepõsk-lagle (Brantaleucopsis), kassikakk (Bubobubo), sõtkas (Bucephalaclangula), niidurüdi e niidurisla (Calidrisalpinaschinzii), suurrüdi e suurrisla (Calidriscanutus), väiketüll (Charadriusdubius), liivatüll (Charadriushiaticula), mustviires (Chlidoniasniger), valge-toonekurg (Ciconiaciconia), roo-loorkull (Circusaeruginosus), välja- loorkull (Circuscyaneus), aul (Clangulahyemalis), rukkirääk (Crexcrex), väikeluik (Cygnuscolumbianusbewickii), laululuik (Cygnuscygnus), kühmnokk-luik (Cygnusolor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocoposleucotos), põldtsiitsitaja (Emberizahortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinagomedia), värbkakk (Glaucidiumpasserinum), sookurg (Grusgrus), merikotkas (Haliaeetusalbicilla), punaselg-õgija (Laniuscollurio), kalakajakas (Laruscanus), tõmmukajakas (Larusfuscus), naerukajakas (Larusridibundus), plütt (Limicolafalcinellus), vöötsaba-vigle (Limosalapponica), mustsaba-vigle (Limosalimosa), tõmmuvaeras (Melanittafusca), mustvaeras (Melanittanigra), väikekoskel (Mergusalbellus), jääkoskel (Mergusmerganser), rohukoskel (Mergusserrator), suurkoovitaja (Numeniusarquata), kormoran e karbas (Phalacrocoraxcarbo), tutkas (Philomachuspugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picuscanus), plüü (Pluvialissquatarola), tuttpütt (Podicepscristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzanaporzana), naaskelnokk (Recurvirostraavosetta), hahk (Somateriamollissima), väiketiir (Sternaalbifrons), räusktiir e räusk (Sternacaspia), jõgitiir (Sternahirundo), randtiir (Sternaparadisaea), tutt-tiir (Sternasandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetraotetrixtetrix), tumetilder (Tringaerythropus), mudatilder (Tringaglareola), heletilder (Tringanebularia), punajalg-tilder (Tringatotanus), kiivitaja (Vanellusvanellus). Väinamere linnuala ja loodusala kaitses on moodustatud Väinemere hoiuala. Hoiuala kaitse-alla võtmise, eesmärgi ja kaitsekorralduskava kohta vaata täpsemalt ptk. 3.1. Rukki kanali süvendatava osa vahetusse lähedusse (miinimumkaugus ligikaudu 200 m) jääb Väinamere hoiualal kaitstav elupaigatüüp 1170 (karid), mis on oluline lindude pesitsuspaik. 2012. aastal on Rukkirahul loendatud 831 haudepaari (30 liiki) ja 2013. aastal 1042 haudepaari (30 liiki). Linnustiku seire tulemusel on Rukkirahul teada järgmised haudelinnuliigid, kelle elupaikade kaitse on seatud Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks: luitsnokk-part (Anas clypeata), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Samad linnuliigid on nimetatud ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärgina. Nimetatud liikidest kuuluvad II kaitsekategooriasse naaskelnokk, tõmmukajakas ja räusktiir ning III kaitsekategooriasse tõmmuvaeras, liivatüll, punajalg-tilder, jõgitiir, randtiir ja väiketiir. Lisaks pesitseb Rukkirahul III kaitsekategooria liik ristpart (Tadorna tadorna). Tuginedes Keskkonnaameti kui Väinamere hoiuala valitseja 19.03.2014 kirjas nr. 7-6/14/4942-2 esitatud seisukohale, häirib süvendustöödega kaasnev müra eeldatavasti oluliselt Rukkirahul pesitsevaid linde ja võimalik heljumi levik halvendab merelindude toitumistingimusi. Tulenevalt laiulindude pesitusajast tuleks töid teostada enne 1. aprilli või pärast 31 juulilt. Üle Väinamere kulgeb kevadel ja sügisel ka aktiivne lindude ränne. Üle lendavaid linde kavandatavad tegevused Keskkonnaameti hinnangul eeldatavasti ei häiri, kuid rändel peatuvate lindude toitumistingimusi võib halvendada tööde käigus tekkiv heljum ja neid võib häirida tööde teostamise müra. Keskkonnaamet kui ala valitseja on seisukohal, et süvendustööd Rukki kanalis ei häiri oluliselt rändel peatuvaid linde, kuna tööd toimuvad suhteliselt piiratud alal ning erinevalt Rukkirahuga seotud haudelindudest, võivad rändlinnud leida sobiva, häiringutest mõjutamata toitumiskoha ka mujal lähiümbruses. Muid Väinamere linnualal ja loodusalal kaitstavaid elupaigatüüpe või kaitstavate liikide leiukohtasid või elupaikasid süvendatava Rukki kanali vahetusläheduses teada ei ole. Orienteeruvalt 2,5−3 km kaugusele põhja ja lõuna suunas jäävad üksikud väikesaarte ja laidude elupaigatüübid (1620), veealuste liivamadalate (1110) elupaigatüübid ja karid (1170), millele tegevuse mõju ei peeta oluliseks, arvestades, et tegevuse lühiajalisust, suhteliselt väikest eemaldatava pinnasekigi paksust (0-0,4 m) ning seda, et ka muul ajal toimub piirkonnas aktiivne laevaliiklus. Suuremad Väinamere hoiualal kaitstavad elupaigatüübid, peamiselt, pereelupaigatüüpidest peamiselt veealused liivamadalad (1110) jäävad süvendatavast Rukki kanalist enam kui 5 km lõuna suunas. Tuginedes teadaoleva informatsioonile Väinamere linnualal ja loodusalal esinevate elupaigatüüpide paiknemise kohta ning liikide leviku kohta, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja paiknemist ning Keskkonnaameti kui ala valitseja arvamust on Keskkonnaministeerium seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ja negatiivsel ala kaitse- eesmärkide saavutamisele, kui süvendamine toimub 1. august kuni 15. oktoober või 1. detsember kuni 15. märts. Erandkorras võib vee erikasutusloaga lubada üksikute laevaliiklust oluliselt takistavate kivide eemaldamist (kuid mitte lõhkamist) ja kalade kude- ja lindude pesitsusajal, tingimusel, et kivimaterjal veetakse ja ladustatakse Rohuküla sadamasse. 6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Vastavalt taotluses toodud infole, ei ulatu kavandatud tegevuse mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. 1 7. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaministeeriumi hinnangul puudub kanali süvendamisega üksinda või koosmõjus teiste tegevustega oluline keskkonnamõju, kui süvendus ja kaadamistöödega alustatakse 1. august – 15. oktoober või 1. detsember − 15. märts. Erandkorras võib eemaldada laevaliiklust oluliselt takistavaid kivisid (kuid mitte lõhata) ka kalade kude- ja lindude pesitsusajal tingimusel, et kivimaterjal veetakse la ladustatakse Rohuküla sadamasse. Lähtuvalt eeltoodust ei pea Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindmaise algatamist vajalikuks. II. MENETLUSOSALISE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaministeerium teavitab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse valmimisest vee erikasutusloa taotlusele ametlikus veebiväljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab selle taotluse esitajale. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 18 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2 ja 4 ning veeseaduse § 9 lg 5: 1. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaministeerium ei algata keskkonnamõju hindamist Veeteede Ameti (registrikood 70002414) vee erikasutusloa taotlusele. 2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv Kantsler Kaspar Anderson 626 2990, [email protected]