Laevandussektori konkurentsivõime tõstmisega seonduvate tegevuste korraldamine

MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.10.2017 Kehtib kuni: 23.10.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja ESITATUD: valitsuskabineti nõupidamisele Kommunikatsiooniministeerium ESITAJA: Kadri Simson, majandus- ja taristuminister ESITAMISE AEG: 11.01.2018 1-1-6/71 TEEMA: Vahekokkuvõte Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2017. a kabinetiistungi ettepanekute täitmisest Eesti laevanduse konkurentsivõimaluste oluliseks parandamiseks rahvusvahelisel turul ning täiendavate otsuste tegemine Sissejuhatus Ettepanekute on kuulutada merendus Eesti riigi jaoks prioriteetseks majandusvaldkonnaks, mille peamiseks eesmärgiks on luua konkurentsivõimeline meremajanduskeskkond motiveerimaks reedereid tulema oma laevadega Eesti lipu alla ja laevandusettevõtteid loomaks Eestis uusi suure lisandväärtusega töökohti. Projekti lõppeesmärgiks on saavutada Eesti majanduse kasv läbi merendussektorist laekuvate täiendavate maksude ja täiendavate suure lisandväärtusega töökohtade loomise. Projekti realiseerimiseks on vaja muuta kehtivat seadusandlust ning meremeeste ja reederite maksustamise põhimõtteid, luua kaasaegsed merenduse infosüsteemid ning meetmete pakett merendussektori arendamiseks. Muudatuste ühe tulemusena paraneb ja saab ka senisest täpsemalt kirjeldatud Eesti meremeeste sotsiaalse kaitse süsteem. 17.07.2017 kabinetinõupidamisel arutas Vabariigi Valitsus ettepanekuid Eesti laevanduse konkurentsivõime oluliseks parandamiseks rahvusvahelisel turul ning välismaa laevade Eesti lipu alla toomiseks. Täpsemalt arutati maksukeskkonna muutmise võimalusi, arvestades sealhulgas laevapere liikmete (edaspidi meremehed) töötasule rakendatavat tulu-, sotsiaal- ning töötuskindlustusmaksu määrasid ning laevandusettevõtetele kohalduvat tulumaksukohustust. Samuti arutati muid võimalusi Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks, arvestades et üksnes maksukeskkonna muutmisest Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks ei piisa ning eesmärgi saavutamiseks tuleb võtta vastu terviklik meetmete pakett. Peamiste põhimõtetena otsustati 17.07.2017 kabinetinõupidamisel kohaldada Eesti lipu all sõitvatele meremeestele madalamat sotsiaalmaksumäära (33% asemel 20%, so pensionikindlustuse osa) ning meremeeste tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed) osas rakendada ühtset maksubaasi 750 sõltumata meremehe sissetulekust. Ülejäänud meremehe töötasu maksubaasi ületavas osas saab seega olema maksuvaba. Lisaks maksubaasi rakendamisele, otsustati töötuskindlustusmaksetest vabastada kolmandate riikide meremeeste töötasu, samal ajal kui Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide meremeeste töötuskindlustusmaksete määrad jäävad samaks senisega (0,8% ja 1,6%). Meremehe töötasult kinnipeetava tulumaksumäära (praegu 20%) alandamise osas pidi Rahandusministeerium koostama täiendava analüüsi. Oluliseks otsuseks oli samuti see, et tavapärase ettevõtte tulumaksu alternatiivina otsustati rakendada laevandusettevõtetele uut tonnaažimaksurežiimi, mis võib ettevõttele tavapärasest ettevõtte tulumaksusüsteemist olla soodsam. Lisaks otsustati laiendada vabatahtliku riikliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise võimalust kõikidele Eesti residentidest meremeestele sõltumata sellest, millise lipu all sõitval laeval nad töötavad. Täiendavalt otsustas valitsus välja töötada eelnõu uute laevaregistritasude kogumiseks erinevas määras ning lugeda riigile prioriteetseks projektiks infosüsteemide väljaarendamise, mis võimaldab rahvusvahelistele klientidele pakkuda kaasaegset e-laevaregistri ja laevade järelevalve teenust ning meremeestele suunatud digitaalseid teenuseid. Viimaseks otsustas valitsus ergutada merendusvaldkonna kaldasektorit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös teiste valdkondlike ministeeriumidega koostada ettepanekud Eesti merendussektorile suunatud majanduskeskkonna muutmiseks. VAHEKOKKUVÕTE Koostöö teiste asutustega ning eelnõude hetkeseis: Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 kabinetinõupidamise järel on Veeteede Ameti juhtimisel ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega toimunud mitmeid töökohtumisi eelnõude väljatöötamiseks ning eelnõudega seotud põhimõtteliste küsimuste otsustamiseks. Koostöö on olnud konstruktiivne. Töögruppide kohtumiste ning ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega vaheliste töökoosolekute jätkatakse kuni eelnõude valmimiseni ning arutelude käigus lahendatakse ka need põhimõttelised küsimused, mille osas ministeeriumid pole seni veel otsusele jõudnud. Peamisteks põhimõttelisteks küsimusteks, mille osas pole jõutud ühtsele seisukohale, on: - tulumaksumäära alandamine Eesti residentidest meremeestele; - mitteresidentidest kolmandate riikide kodanike maksustamine tulumaksuga; - kas võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt on vajalik tulumaksu erirežiimi laiendame Euroopa Majanduspiirkonna laevadele, mis Eesti lipu all ei sõida; - kas võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt on vajalik kohaldada Eestis ja Euroopa Majanduspiirkonnas asuvatele laevaoperaatoritele ühetaolist laevaregistritasu; - riigiabi reegleid puudutavad küsimused, mis tuleb veel üle täpsustada Euroopa Komisjoniga. Tulumaksumäära alandamise osas palume teha otsus valitsusel. Tulumaksumäära alandamise küsimus koos erinevate asutuste seisukohtadega on täpsemalt kirjeldatud allpool 17.07.2017 kabinetinõupidamisel tehtud otsuste täitmise ülevaate juures konkreetse otsuste punkti juures. Tähtaegade pikendamine: Vabariigi Valitsus määras 17.07.2017 kabinetiotsuses tähtajad analüüsitegevuste ja seadusmuudatuste väljatöötamiseks. Tulenevalt sellest, et Eesti majanduskeskkonnal (maksusüsteem, e-residentsus jne) puudub rahvusvahelise tasandil analoog, pole olnud võimalik võtta täielikult üle teistes edukates merendusriikides toimivaid lahendusi ning sellest tingituna kulunud projektis osalejatel sobivate lahenduste leidmiseks algselt planeeritust märgatavalt rohkem aega. Tulenevalt eeltoodust on ettepanek kvaliteetse tulemuse ja korrektse riigiabi loa taotluse koostamise huvides muuta alljärgnevaid tähtaegasi: 1) Lükata eelnõude jõustumise tähtpäev pool aastat edasi, arvestades ka riigiabi taotluse menetlemiseks kuluvat aega Euroopa Komisjonis pärast eelnõude teise lugemise lõpetamist Riigikogus. Uueks eelnõude jõustumise tähtajaks on 01.07.2019. 2 2) Arvestades eelnevat, töötada kõik seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga (välja arvatud 17.07.2017 kabinetiotsuse punktis 11 väljatoodud eelnõu) ning pikendada nende eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamise ja valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõude valitsusele esitamise tähtajaks on 01.07.2018. 3) Lähtuvalt Vabariigi Valituse 17.07.2017 kabinetisitungi protokolli punktidest 5 ja 6, on nendes punktides väljatoodud eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg hiljemalt 31. märts 2018. a. Samas vastavalt protokolli punktile 7 oleks tulnud esitada riigiabi taotlus Euroopa Komisjonile hiljemalt 15. detsembriks 2017. a. Kuna riigiabi taotluse korrektne esitamise aeg on riigikogus eelnõude teise ja kolmanda lugemise vahelisel ajal, siis lähtuvalt sellest teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusel muuta protokolli punkt 7 ning teha põhimõtteline otsus asjakohase riigiabi taotluse Euroopa Komisjonile esitamine siduda riigiabiga seotud eelnõude teise lugemise lõpetamisega Riigikogus. Täpsemad põhjendused tähtaegade edasilükkamise vajaduse osas on esitatud allpool konkreetsete otsuste punktide täitmise ülevaate juures. Infoks. Täiendavalt toimusid 25.10.2017 ja 24.11.17 nõupidamised ka Veeteede Ametis merendussektori esindajatega – Eesti Laevajuhtide Liidu, kaldasektori, laevandusettevõtete (sh reederid, õigusbürood jne), Eesti Meremeeste Ametiühingu ja Merendusnõukoja liikmetega. Kohtumise käigus koguti merendussektori esindajate ettepanekuid ja mõtteid lähtuvalt valitsuse poolt 17.07.2017. vastu võetud otsustest. Lähtuvalt merendussektori soovist olla kaasatud Vabariigi Valitsuse 17.07.2017. otsustega vastu võetud Eesti laevanduse konkurentsvõime tõstmisega seotud eelnõude väljatöötamisse, moodustati Veeteede Ameti poolt 02.11.2017 Veeteede Ameti ja merendussektori vahelised temaatilised töögrupid. Seni on toimunud kokkusaamine tonnaažimaksu töögrupiga ning eraldiseisvad kohtumised sektori esindajatega relvastatud turvameeste teemal. Töögruppidest saadud sisendit on kasutatud eelnõude väljatöötamisel. Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 kabinetinõupidamisel tehtud otsuste täitmine seisuga detsember 2017: Valitsuse otsuse punkti 4 täitmine. Meremeeste infosüsteemi rahastustaotlus lükati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva Euroopa Liidu struktuurfondide rakendusüksus poolt mitteametlikus taotlusvoorus tagasi. Veeteede Ame esitas eeltaotluse novembri lõpus avatud ametlikus taotlusvoorus uuesti. Taotlus esitati 04.12.2017 ning see on võetud menetlusse. Otsus tehakse 60 tööpäeva jooksul, so hiljemalt 2018. a märtsi alguseks. Laevade infosüsteemi rahastustaotluse valmimise planeeritav lõpptähtaeg oli 2017. a detsember. Taotlus sai Maaeluministeeriumile esitatud detsembri alguses. Väljakutseks on projekti eesmärkide ja sellest tulenevad töömahukuse märgatav suurenemine ning samuti nõutavate ressursside puudumine – laevandusvaldkonna kogemusega IT spetsialistid. Infosüsteemi valmimise lõpptähtajaks on 2020. a juuni. Laevade infosüsteem saab olema maailmas unikaalne, mis võimaldab minna täielikult üle paberivabale asjaajamisele ning kasutada unikaalset e- residentsuse lahendust. Täpsemad selgitused infosüsteemide väljaarendamise vajaduse kohta on esitatud käesoleva memorandumi lisa punktis a. Valitsuse otsuse punkti 5 täitmine Rahandusministeeriumi eelnõud: Rahandusministeeriumi tagasiside: Rahandusministeerium on tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu projekti ette valmistanud. Rahandusministeeriumiga on 3 toimunud mitmed eelnõu arutelud ning hetkeseisuga vajavad lahendamist veel vaid viimased põhimõttelised küsimused. Eelnõu lõpliku versiooni valmimine sõltub nende küsimuste lahendamisest. Valitsuse 17.07.2017 kabinetiistungil tehtud otsuste kohaselt pidi Rahandusministeerium meremehe töötasult kinnipeetava tulumaksumäära alandamise osas koostama täiendava analüüsi. Rahandusministeeriumi koostas vastava analüüsi suuliselt. Rahandusministeeriumi poolt edastatud seisukoht on, et nad ei näe võimalust lisaks maksubaasi rakendamisele vähendada veel tulumaksu maksumäära pea poole võrra, võttes arvesse asjaolu, et mitte ükski teine maksumaksja peale meremeeste ei omaks nii ulatuslikku maksusoodustust. Rahandusministeeriumi põhjendus: tulumaksu hakatakse maksma üksnes fikseeritud baasilt 750 eurot kuus, mis võib kõrgepalgaliste meremeeste (6000–8000 või rohkem eurot kuus) puhul olla kordades ehk mitme tuhande euro võrra tegelikust sissetulekust väiksem. Puudub moraalne õigustus vähendada nii väikselt baasilt arvutatavat minimaalset maksukoormust veel poole võrra ning puudub õigustus sellele, et meremehed ei osaleks riigifunktsioonide täitmise finantseerimises, vaid maksaks minimaalselt baasilt maksu üksnes kohaliku omavalitsuse rahastamiseks. Skeem laieneks ka Eesti residentidest meremeestele, kes töötavad teiste riikide lipu all kus iganes maailmas ning läheks seega seatud eesmärgist märksa kaugemale. Eeltoodud põhjustel ei saa Rahandusministeerium toetada lisaks maksubaasi drastilisele vähendamisele ka maksumäära vähendamist pea poole võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside: Veeteede Ameti tagasiside: Rahandusministeerium ei ole esitanud Veeteede Ametile valitsuse otsuses ette nähtud põhjalikku analüüsi vajaduse kohta kehtestada või jätta kehtestamata Eesti residentidest meremeestele täiendavalt madalam tulumaksumäär ning on esitanud selles küsimuses vaid oma ülal väljatoodud põhimõttelise seisukoha. Veeteede Amet jääb oma seisukoha juurde, et laevanduse arendamisel on vaja arvestada erinevate maailma riikide laevandussektorite konkurentsiga, mitte niivõrd riigisisest sektorite vahelist konkurentsi. Mitmetes Euroopa riikides, nt Taani (rahvusvaheline laevaregister), Leedu, Prantsusmaa, Soome (tagastussüsteemi kaudu), Rootsi (tagastussüsteemi kaudu) on residentidest meremeestele kehtestatud 0% tulumaks. Teiste riikidega konkureerimiseks peame kehtestama samaväärsed maksumäärad. Kõrgem tulumaksumäär Eesti residentidest meremeestele võrreldes mitteresidentidest meremeestega tõstab Eesti residentidest meremeeste tööjõumaksu summaarsed kulud reederile ehk meremehe tööandjale kõrgemaks võrreldes teiste Euroopa ja kolmandate riikide meremeestega. See tähendab, et reeder võib Eesti meremeestele hakata eelistama välismaiseid meremehi. See on vastuolus eesmärgiga tuua Eesti lipu all sõitvatele laevadele tööle esmajoones Eesti meremehi, et neid siduda Eesti õigusruumiga ning tulevikus kasvatada neist tööjõudu Eesti laevanduse kaldasektorile. Samuti ei toeta sektor (25.10.17 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja Eesti reederite tagasiside) Eesti residentidest meremeestele kõrgema kui 0% tulumaksumäära kehtestamist, kuna see seab eelmainitud meremehed ebavõrdsesse konkurentsiolukorda võrreldes mitteresidentidest meremeestega. Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt hakatakse nii Eesti kui välismaa meremehi Eesti lipu all sõitvatel laevadel alandatud sotsiaalmaksuga maksustama ühtemoodi, eesmärgiga kohelda kõiki meremehi Eesti lipu all sõitvatel laevadel võrdselt ja mitte luua kolmandate riikide meremeestele tööturul konkurentsieelist. Sellise lähenemise kaudu tagatakse Eesti meremeestele võrdne võimalus saada tööd Eesti lipu all sõitvatel laevadel. Eesti 4 residentidest meremeeste oluliselt kõrgem tulumaksuga maksustamine võrreldes välismaise meremehega muudaks Eesti meremehe reederile oluliselt kallimaks kui välismaine meremehe, mistõttu reeder hakkaks eelistama välismaa meremehi. Eelnevast lähtudes teeb Veeteede Amet ettepaneku lähtuvalt teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide praktikast ning Eesti reederite ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu tagasisidest kehtestada Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele Eesti residentidest meremeestele ning Eestis asuva reederi juures töötavatele Eesti residendist meremeestele 0% tulumaksumäär. Ettepanek: Rakendada Eesti residentidest meremeestele 0% tulumaksumäära. Lisaks. Veeteede Amet soovib juhtida ka tähelepanu, et vastavalt 2014. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud ministeeriumite vahelise töögrupi töö kokkuvõttele on laevapere liikme keskmine kuupalk 13 meeskonnaliikmega keskmise suurusega laeval 2845 eurot kuus1, mitte 6000–8000 eurot, nagu on välja toodud Rahandusministeeriumi tagasisides. Sotsiaalministeeriumi eelnõud Sotsiaalministeeriumi tagasiside: Sotsiaalministeerium on alustanud vabatahtliku ravikindlustusega seotud ravikindlustuse seaduse muudatuste väljatöötamisega.. Hetkel ei ole Sotsiaalministeerium eelnõud veel Veeteede Ametile edastanud. Eelnõu valmimine on edasi lükkunud seoses Euroopa Nõukogu eesistumisega ning võimalus eelnõu lõpetada tekib 2018. aasta alguses. Sotsiaalministeerium ei ole koostanud analüüsi ravikindlustuse süsteemi muudatustega kaasnevate kulude ohjamise regulatsiooni või kompensatsioonimehhanismi loomise vajaduse osas. Sotsiaalministeeriumil on valminud töötuskindlustuse seaduse muudatuste eelnõu esialgne projekt, mille nad on edastanud Veeteede Ametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile täiendamiseks. Hetkel ootab eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasisidet. Ettepanek: töötada punktis 5 nimetatud seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga ning pikendada nende eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamise ja valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõude valitsusele esitamise tähtajaks on 01.07.2018. Lükata eelnõude jõustumise tähtpäev pool aastat edasi, arvestades ka riigiabi taotluse menetlemiseks kuluvat aega Euroopa Komisjonis pärast eelnõude teise lugemise lõpetamist Riigikogus. Uueks eelnõude jõustumise tähtajaks on 01.07.2019. Valitsuse otsuse punkti 6 täitmine: Rahandusministeerium on koostöös Veeteede Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötanud uue tonnaažimaksukorra kontseptsiooni, kuid lahendamist vajavad veel mõned põhimõttelised ja riigiabi puudutavad küsimused. Rahandusministeerium on lubanud Veeteede Ametile edastada ka tonnaažimaksu eelnõu esialgse projekti, mis on plaanis liita tulumaksu eelnõuga. Ettepanek: pikendada tonnaažimaksu eelnõu valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõu esitamise tähtajaks on 01.07.2018 ning uueks eelnõu jõustumise tähtajaks on 01.07.2019. Valitsuse otsuse punkti 7 täitmine: Vastavalt Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnast saadud sisendile eeldab Euroopa Komisjonile riigiabi taotluse esitamine, et riigiabi kava on piisava detailsusega paigas. See tähendab, et riigisiseselt peavad vajalikud otsused olema vastu võetud. Sealhulgas tuleb arvestada, et kui meetme sisus tehakse väiksemgi sisuline 1 Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine, 09.2014. a, lisa 1 5 muudatus, tuleb ka riigiabi loa taotlust vastavalt muuta. Olles konsulteerinud selles küsimuses ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga, ei ole mingil juhul mõistlik esitada loa taotlust enne, kui vähemalt valitsuse tasandil on eelnõud heaks kiidetud, kuid arvestades, et ka Riigikogu tasandil võivad eelnõud veel muutuda, siis oleks mõistlik riigiabi loa taotlus esitada pärast seda, kui eelnõud on Riigikogus läbinud teise lugemise. Kabinetiotsustuse punktis 7 nimetatud riigiabi taotluse esitamise ajaks peavad olema lõplikult selged, millised on täpselt kavandatavad maksumuudatused ja erisused, et Euroopa Komisjon saaks hinnata, kas antav abi on Euroopa Liidu regulatsioonidega kooskõlas või mitte. Rahandusministeeriumi suuniste kohaselt peavad taotluse esitamise ajaks olema vastavate seadusmuudatuste eelnõud ettevalmistatud ja teiste ministeeriumidega kooskõlastatud, ideaalis läbinud ka Riigikogus teise lugemise, kuna abimeetme sisu peab olema võimalikult selge. Kabinetiotsustus näeb ette, et vastavad seaduseelnõud tuleb valitsusele esitada alles hiljemalt 31.03.2018, riigiabi taotlus aga juba 15.12.2017. Riigiabi taotluse tähtaeg (15.12.2017) lisati kabinetiarutelu käigus ja märgiti ka valitsuse protokollilisse otsusesse. Riigiabi loa taotluse esitamine enne, kui riigiabi andmist käsitlevad eelnõud on valitsusele esitatud, ei ole põhjendatud, kuna riigiabi loa esitamise tähtajaks ei ole abimeetme sisu veel riigisiseselt selge ja kokkulepitud. Esialgsete abimeetme kavanditega Euroopa Komisjoni poole pöördumisel on oht, et seaduseelnõude osas konsensuse saavutamisel jõutakse teistele lahendustele kui varem Komisjonile välja pakuti. Samuti võib Komisjonile esitatav teave, mida detsembris on võimalik esitada, olla ebapiisav ega võimalda Komisjonil abi sobivuse üle otsustada. See kokkuvõtlikult võib kahandada riigiabi loa saamist ning muudaks valitsuse senised otsused sektori toetamiseks sisutühjaks. Arvestades ka Rahandusministeeriumi seisukohta, siis eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta riigiabi taotluse esitamise tähtpäeva puudutav otsus. Ettepanek: Pikendada riigiabi taotluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaega ja siduda see kuupäevaga, kui valitsuse otsuse punktides 5 ja 6 väljatoodud eelnõud on Riigikogus läbinud teise lugemise. Valitsuse otsuse punkti 8 täitmine. Rahandusministeeriumi tagasiside: Rahandusministeerium leiab, et vaatamata valitsuse eelnevale otsusele, on kõnealuse ülesande sisuline pädevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Veeteede Ametil, kuna nimetatud asutustel on olemas taustateadmised valdkonda puudutavast riigisisesest (ja rahvusvahelisest) õigusest ning konkreetse tasu tehnilistest detailidest. Veeteede Ameti tagasiside: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et puudub vajadus valitsuse otsuses väljatoodud vastutava täitja muutmiseks. Veeteede Amet on valmis igakülgselt Rahandusministeeriumi eelnõu väljatöötamisel abistama ning andma selleks ka vajalikke sisendeid. Asjakohane seaduse eelnõu või laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatused töötatakse välja Rahandusministeeriumi ja Veeteede Ameti koostöös. Käesoleval hetkel on Veeteede Amet kokkuleppel Rahandusministeeriumiga asunud koostama eelnõu projekti, mille edastab seejärel Rahandusministeeriumile täiendamiseks. Enne eelnõu valmimist on vaja koostöös Justiitsministeeriumiga lahendada ära eelnõud puudutavad põhimõttelised küsimused. Eelnõu projekti valmimine on viibinud tekkinud põhimõtteliste Euroopa Liidu õigust puudutavate küsimuste tõttu. Ettepanek: pikendada eelnõu valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõu esitamise tähtajaks on 01.07.2018 ning uueks eelnõu jõustumise tähtajaks on 01.07.2019. 6 Valitsuse otsuse punkt 9 täitmine. Veeteede Amet on koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatuste ning seotud määruste väljatöötamisega jõudnud lõpufaasi, kuid kuna nimetatud seadust on vaja muuta veelkord ka tulenevalt valitsuse otsuse punktis 8 ette nähtud seadusemuudatustega (laevaregistritasud), oleks otstarbekas ja põhjendatud mõlema seadusemuudatuse eelnõude väljatöötamine omavahel siduda ning pikendada laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatuste väljatöötamise tähtaega 31. märtsini 2018. a. Mõlemad seaduse eelnõud on planeeritud jõustuma üheaegselt, s.o 2019. aasta 1. jaanuaril. Seega puudub ka põhjendus, miks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust peaks menetlema kiiremalt ja eraldiseisvalt. Menetluses oleva seaduseelnõu uuesti muutmine enne selle eelnõu jõustumist tekitab ka normitehnilisi probleeme. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatuste varasem väljatöötamine või varasem jõustamine kui ka muude paketti kuuluvate seaduste väljatöötamine ei too laevu veel Eesti lipu alla. Laevade Eesti lipu alla tulemine sõltub kõikide Vabariigi Valitsuse 17.07.2017. a otsustega ette nähtud seadusemuudatuste jõustumisest. Seda arvestades oli ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 19.06.2017. a Vabariigi Valitsusele esitatud memorandumis tehtud ettepanek töötada kõik seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga. Täpsemad selgitused laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise vajaduse kohta on esitatud käesoleva memorandumi lisa punktis b. Valitsuse otsuse punktides 8 ja 9 nimetatud eelnõude eesmärk on ühine − laevade lisandumine Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Punktis 9 nimetatud eelnõuga (edaspidi eelnõu 1) luuakse laevapereta prahitud laevade registris kaks registrit: 1) esimene register – reederi kaldakontor asub Eestis ning juhtimisotsused tehakse Eestist (või võrdse kohtlemise põhimõtete arvestades: Euroopa Liidus); teine register – reederi kaldakontor asub välismaal (või võrdse kohtlemise põhimõtete arvestades: kolmandas riigis). Kaks registrit luuakse selleks, et oleks võimalik rakendada erinevaid registritasusid I registris ja II registris ja soodustada madalama registritasuga laevanduse kaldakontorite Eestisse asumist. Punktis 8 nimetatud eelnõuga (eelnõu 2) nähakse konkreetsete summadena ette erinevad registritasud I registris ja II registris. Kuna laevapereta prahitud laevade registris kahe eraldi registriosa loomine (eelnõu 1) ei too kaasa laevade registrisse lisandumist, vaid see kaasneks alles riigilõivude/registritasude diferentseerimise (eelnõu 2) ning erimaksurežiimi kehtestamisega, siis oleks põhjendatud, et eelnõud 1 ja 2 jõustuksid samal ajal 01.07.2019 ning neid menetletakse ka ühe eelnõuna. Miks peaks eelnõusid 1 ja 2 koostama ja menetlema ühe eelnõuna? 1) Mõlema eelnõu eesmärk on ühine − laevade lisandumine Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Eelnõu 1 seda eesmärki eraldi ei täida, vaid ainult koos eelnõuga 2. Mõlema eelnõu jõustumisaeg oleks sama – 01.07.2019. Eelnõu 1 varasemal vastuvõtmisel kuni eelnõu 2 jõustumiseni kohalduksid nii I kui ka II laevapereta prahitud laevade registri osas praegu kehtivad riigilõivu määrad. 2) Eelnõude 1 ja 2 eraldi menetlemisel tuleb eelnõu 1 ette valmistada ilma viideteta uuele laevaregistritasude seadusele (eelnõu 2) teadmisega, et peale eelnõu 1 esitamist VV-le tuleb kohe asuda ette valmistama eelnõud 2 ehk järgmist LaevaRS muudatust, millega lisatakse viited registritasude regulatsioonile. 3) Eelnõu 1 ja 2 peavad moodustama kompleksse ja igakülgselt läbikaalutud ühtse lahenduse. Eelnõu 2 menetlemise käigus võib juhtuda, et muuta tuleks ka eelnõuga 1 7  tehtud muudatusi, kuna eelnõu 1 väljatöötamisel ei ole teada, milline saab olema eelnõu 2 täpne sisu. 4) Eelnõudega 1 ja 2 muudetakse laevaregistrite seadust. Selline tegevus, kus lühikese perioodi jooksul muudetakse sama seadust mitmel korral, eriti olukord, kus seaduse muutmise vajadus on juba eelmise eelnõu koostamisel ette näha, ei ole kooskõlas õigusloome mahu vähendamise kavaga. Samuti põhjustab see teistele ministeeriumidele, valitsusele ja Riigikogule asjatut täiendavat töökoormust eelnõude kooskõlastamisel ja menetlemisel. Ettepanek: Koostada kabinetiotsustuse punktides 8 ja 9 nimetatud eelnõud ühe eelnõuna ning töötada kõik seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga ning seaduseelnõu laevade registreerimise lihtsustamiseks laevapereta prahitud laevade registris Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaega pikendada 1. juulini 2018. a. Valitsuse otsuse punktide 10 ja 11 täitmine. Välismaa turvaettevõtetega seotud seadusemuudatused menetletakse üheaegselt koos Eesti turvaettevõtete kohta tehtavate seadusemuudatustega. Siseministeerium on alustanud vastavate seadusemuudatuste väljatöötamisega, koostanud regulatsiooni esialgse projekti ning planeerib eelnõu menetleda tähtaegselt. Kuna vastavad muudatused lisatakse uude turvaseaduse tervikteksti, sõltub valitsuse otsuse tähtaegne täitmine turvaseaduse tervikteksti menetlusest. Ettepanek: pikendada punktis 10 välja toodud eelnõu valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõu esitamise tähtajaks on 01.07.2018. Valitsuse otsuse punkti 12 täitmine: Keskkonnaministeerium on andnud tagasisidet, et nad ei jõua Nairobi konventsiooni valitsuse otsuses ettenähtud tähtajaks ratifitseerida. Keskkonnaministeerium on Veeteede Ametit teavitanud, et nad plaanivad konventsiooniga ühinemise taotluse Rahvusvahelisele Merendusorganisatsioonile esitada 1. aprilliks 2019. a. Vabariigi Valitsusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 19.06.2017. a esitatud memorandumis oli välja toodud Keskkonnaministeeriumi tööplaanis planeeritud tähtaeg 08.09.2017. a Ballastvee konventsiooni ratifitseerimiseks. Konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu kiideti valitsuse poolt heaks 23.11.2017. Hetkeseisuga on võetud eelnõu Riigikogu menetlusse. Konventsiooniga ühinemise eelnõu tuleb arutlusele Riigikogu keskkonnakomisjonis 08.01.2018. Eeldatavalt jõutakse Riigikogus konventsiooniga ühinemine menetletud 2018. veebruari lõpuks. Rahvusvahelisse Merendusorganisatsiooni peaks konventsiooniga ühinemise kiri jõudma hiljemalt 2018. aasta aprilli alguseks. Valitsuse otsuse punkti 14 täitmine: Eesti laevandussektorile suunatud majanduskeskkonna muutmise ettepanekud on esitatud memorandumi lisas. Veeteede Amet saatis 27.10.2017 valitsuse kabinetiistungi memorandumi vormis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnale ülevaate Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 põhimõtteliste otsuste täitmise kohta oktoobrikuu seisuga ning esitas ka omapoolsed ettepanekud meremajanduskeskkonna muutmiseks ja Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks. Lähtuvalt 1. ja 2. novembril 2017. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning 2017. a oktoobris ning novembris merendussektoriga toimunud kohtumiste tulemist esitasime 27. novembril 2017. a Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile meremajanduskeskkonna muutmise ettepanekute täiendatud versiooni, mille kohta saime 10. detsembril 2017. a ka kirjaliku tagasiside. Lähtuvalt kokkuleppest esitas Veeteede Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ka 10. novembril 2017. a ka kogu projekti ajakava. 8 Ettepanek: Kuna osa detaile vajavad veel Veeteede Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel kooskõlastamist, siis on ettepanekute esitamine valitsusele viibinud. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku pikendada ettepanekute valitsusele esitamise tähtaega. Uueks tähtajaks on 31.03.2018. ETTEPANEKUD VALITSUSE OTSUSEKS: 1) Rakendada Eesti residentidest meremeestele 0% tulumaksumäära. 2) Pikendada riigiabi taotluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaega ja siduda see kuupäevaga, kui valitsuse otsuse punktides 5 ja 6 väljatoodud eelnõud on Riigikogus läbinud teise lugemise. 3) Lükata eelnõude jõustumise tähtpäev pool aastat edasi, arvestades ka riigiabi taotluse menetlemiseks kuluvat aega Euroopa Komisjonis pärast eelnõude teise lugemise lõpetamist Riigikogus. Uueks eelnõude jõustumise tähtajaks on 01.07.2019. 4) Arvestades eelnevat, töötada kõik seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga ning pikendada nende eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamise ja valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõude valitsusele esitamise tähtajaks on 01.07.2018 (välja arvatud otsuse punktis 11 väljatoodud eelnõu). 5) Kiita heaks käesoleva memorandumi lisas esitatud valitsuse otsuse punkti 14 kohane tegevusplaan. 6) Otsustada täiendava rahastuse eraldamine Veeteede Ametile vastavalt käesoleva memorandumi lisa punktile l. 2018. aasta täiendav rahastusvajadus on 1 550 000 eurot. 7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostada ja esitada valitsusele otsustamiseks tegevusplaan merekeskkonnaga seotud tegevuste, sh õigusloome ja merereostuse tõrje efektiivsemaks ja tulemuslikumaks korraldamiseks vastavalt käesoleva memorandumi lisa punktile h. KOOSTAJAD: 1) Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg, 620 5539, [email protected]; 2) Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber, 620 5534, [email protected]; 3) Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas, 620 5500, [email protected]; LISAD: Lisa. Ettepanekud Eesti laevandussektorile suunatud majanduskeskkonna muutmiseks ja Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks. 9  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa Ettepanekud Eesti merendussektorile suunatud majanduskeskkonna muutmiseks ja Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks Käesolev ülevaade on koostatud Veeteede Ameti poolt sealhulgas arvestades erinevatelt koostööpartneritelt saadud tagasisidet. Toetamaks konkurentsivõimelise merendussektori tekkimist ja kestvat arengut, on lisaks maksu erirežiimi kehtestamisele vajalik luua paljusid erinevaid valdkondi kattev tervikpakett, mis aitab kaasa Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmisele ning mille komponendid on alljärgnevad: a. Laevade ja meremeeste digitaalsete infosüsteemide loomine Efektiivsete ja kaasaegsete, täielikult digitaalsete infosüsteemide arendamine, mille eesmärk on luua kliendisõbralik, paindlik, skaleeritav, efektiivne ja 24/7 toimiv digitaalne keskkond, mis loob märgatava konkurentsieelise teiste merendusriikide ees. Eesmärk on luua kaasaegsed laevade ja meremeeste infosüsteemid, mille juures soovitakse sealhulgas kasutada ka unikaalse Eesti e-residentsuse lahendust. E- residentsuse võimaluste kasutamine pakub teiste lipuriikidega võrreldes märgatava konkurentsieelise laevadega seonduvate toimingute teostamisel. Uute infosüsteemide näol saab tegemist olema ka Euroopa ning kogu maailma kontekstis pilootprojektiga, mille üheks eesmärk on näidata, et paberivaba merenduse kontseptsiooni rakendamine on praktikas teostatav. Infosüsteemid ehitatakse üles digitaalse klienditeeninduse põhimõtteid järgides. Meremeeste infosüsteemiga luuakse sünergia erinevate meremeestele suunatud teenuste osas (baas- ja täiendõpe jne). Eeltoodu realiseerimiseks tuleb kõrvaldada kõik takistused, mis hetkel ei võimalda kasutusele võtta elektroonilisi lahendusi ja Eesti e-residentsuse pakutavaid võimalusi. Näiteks hetkel on lisatud äriseadustikku nõue kasutada e-residendi poolt Eestisse asutatud ettevõtte puhul Eestis paiknevat kontaktisikut. Sellise nõude sisseviimine kahjustab oluliselt tuleviku Eesti laevaregistri konkurentsivõimet, kuna nimetatud kontaktpunkti omamise nõue näiteks advokaadibüroo näol, on juba kasutusel teistes konkureerivates lipuriikides ja seetõttu kontaktpunkti nõudega ei suuda me positiivselt eristuda konkurentidest. Tegemist on täiendava nõudega, mis ei oma lisandväärtust, kuid samas on väga kulukas reederi jaoks. Üks võimalikest lahendustest on laevanduses äriseadustiku kontaktisiku nõue asendada kontaktpunkti nõudega, milleks oleks Veeteede Amet. Kuna Veeteede Ametil lasub kohustus vähemalt kord aastas auditeerida reederit vaatamata tema asukohariigile, siis on võimalus ka veenduda sellest, et tegemist on reaalselt eksisteeriva ettevõtte koos seal tegutsevate inimestega. Infosüsteemide väljaarendamise hetkeseis on kajastatud memorandumi punktis 4. b. Laevaregistrite arendamine ja laevaregistrite koondamine Veeteede Ametisse Hetkel on Eesti laevaregistrid ja infosüsteemid jaotatud kolme Eesti riigiasutuse (Veeteede Amet, Maanteeamet, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) vahel ning seadusega on sätestatud reederitele olulised piirangud oma laeva Eesti laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks. Tegemist on hetkel üksteist osaliselt dubleerivate võimekuste ülalpidamisega, mis on loodud olemasolevaid registreid 1  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa kohandades lähtuvalt laevade registreerimise spetsiifikast ning ei arvesta tegelike vajaduste ega nõuetega. Esimeses etapis luuakse konkurentsivõimelised eeldused laevade toomiseks Veeteede Ametis peetavasse laevapereta prahitud laevade registrisse muutes selleks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust. Teiseks tuuakse väikelaevaregister Maanteeametist üle Veeteede Ametisse, tähtajaga detsember 2019. a. Teises etapis leitakse mereõiguse revisjoni käigus lahendus laevakinnistusraamatu asukohale. Hetkel peab laevakinnistusraamatut Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Praeguse laevakinnistusraamatu Veeteede Ametisse ületoomisel asendataks kinnistusraamat uue laevaregistriga ning laevade kinnistamine registripandiga. Nimetatud küsimuses on Veeteede Amet sõlminud Justiitsministeeriumiga kirjaliku kokkuleppe, mille alusel kaalutakse laevakinnistusraamatu asukoha muutmist sõltuvalt mereõiguse revisjoni komisjoni töö tulemustest. Veeteede Ametile teadaolevalt on kõikjal maailmas, välja arvatud Saksamaal, kasutusel registerpandi süsteem. Registerpanti seab teistes riikides sealjuures lipuriigi mereadministratsioon, mitte kohus. Lisaks arendatakse välja digitaalne laevade infosüsteem, mille üheks funktsionaalseks osaks on ka ühtne elektrooniline laevaregister Laevapereta prahitud laevade registriga seotud seadusemuudatuste väljatöötamise hetkeseis on kajastatud memorandumi punktis 9. c. Mereline baas-, eri- ja täiendõpe ning taristu Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kaasaegse, kõrgetasemelise ja kvaliteetse taristuga merenduse õpikeskkonna arendamine (baas-, eri- ja täiendõpe). Õppesüsteem peab olema laiapõhjaline, paindlik (nt moodulõpe) ja efektiivne, arvestama merendusvaldkonna spetsiifikaga ning olema suunatud nii Eesti elanikele kui ka mujalt maailmast saabuvatele õppuritele. Tagamaks eelkõige Eesti lipu all sõitvate laevade mehitamise ja kaldasektori varustamise merenduspersonaliga on vajalik edasi arendada kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõrgetasemelisi merehariduse omandamise võimalusi, näiteks: kaasaegse taristu loomine (erinevad simulaatorid, merelise õppe- ja treeningkeskuse loomine), tegevmeremeeste ja välisõppejõudude kaasamine õppeprotsessi. Hetkel on merehariduse andmine kunstlikult jagatud kahe õppeasutuse (TTÜ Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekool) vahel. Seejuures kasutakse suures osas sama taristut ja õppejõudusid, mille tulemusena on osaliselt õppeprotsessid tükeldatud ja ebaefektiivsed. Ettepanek on koondada merehariduse andmine ühte õppeasutusse läbi TTÜ Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooli taasliitmine. TTÜ Eesti Mereakadeemial (EMERA) ja Eesti Merekoolil on vajadus kasutada ühtseid treening- ja tehnilisi vahendeid õppe läbiviimiseks. Tänane tehnilise baasi dubleerimine on asjatu rahakulu ja ebamõistlik ning samuti oleks rahaliselt kasulik kasutada professionaalse õppe läbiviimiseks samu õppejõude. Eesti Merekooli lõpetanutele tuleb võimaldada omandada kõrgharidus EMERA moodulõppe baasil, kus tegevmeremehe õpe on kombineeritud kaugõppega merel viibimise perioodil ja 2  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa statsionaarse õppega puhkusel (kaldal) viibimisel. Sama moodulõppe võimaldamist tuleb kaaluda magistriõppe puhul. Oluline on jätkata merehariduse õppebaasi kaasajastamise protsessiga. Seni on loodud näiteks kaasaegne simulaatorikeskus, diislilabor jt. Vaja on taasluua merelise pääste- ja treeningkeskus, kus toimuks nii õppurite koolitamine, praktikatundide läbimine kui ka luuakse vajalik ühtne baas riiklike institutsioonide erivajaduste rahuldamiseks (Merevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Veeteede Amet jne). Selleks on ette nähtud kinnistu koos kaiga Piirivalvesadamas. Samuti tuleks teha ettevalmistusi rahvusvahelise tasulise baas- ja täiendõppe andmiseks kuna koos laevade tulekuga Eesti lipu alla ja laevandusettevõtete tulekuga Eestisse tekkib ka vajadus rahvusvahelise baas- ja täiendõppe järele. d. Noorte mereharidus ning merenduse propageerimine Tagamaks meremeeste ja kaldasektoris töötava tööjõu vajaliku järelkasvu Eesti merenduse arenguks, on oluline merenduse propageerimine kõikidel tasanditel ning alates varasest noorusest, sh üldhariduskoolides ja lasteaedades. Selleks tuleb toetada piirkondlike merendusklasside loomist, varustatuse parendamist, väikesadamate arendamist ning randluse, kui majanduse ja kultuuri ühe olulise osa säilimist ning arendamist. Eesti majandus on suuresti teenustepõhine ja kaugtöö suurem propageerimine oleks üheks randluse soodustamise meetmeks. e. Keskkonnasõbralike lahenduste ja innovatsiooni toetamine. Merendussektori klastrimeede. Erinevalt enamikest teistest Läänemere piirkonna riikidest puudub Eestil toetusmeede, mille abil vähendatakse reederitele piirkondlike (SECA, NECA jne) uute, kulukate keskkonnanõuete kehtestamisest tulenevat negatiivset mõju. Samuti puudub Eestis merendussektorile suunatud uute keskkonnasõbralikele lahenduste (LNG, elekter, saaste vähendamine) juurutamist ja kasutamist toetav süsteem. Lisaks eeltoodule ei soodustata ka innovaatiliste ja tulevikku suunatud lahenduste prototüüpimist, katsetamist ning kasutuselevõttu. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus reeder eelistab lipuriigiks valida neid riike, kus on hästi toimivad toetusmeetmed ning toetav ja kaasaegne keskkond (sh toimiv valdkondlik klaster). Viitega eeltoodule on ettepanek luua eraldiseisev merendusklastrimeede, mis toetaks rahvusvahelisel tasandil Eesti merendussektori konkurentsi- ja ekspordivõimekuse kasvu, panustaks innovatsiooni ja arendusse, innovaatiliste ja suure lisandväärtusega toodete ning teenuste arendamisse, oleks toimiv erialaliitude ülene kompetentsikeskus, riigi jaoks strateegiline merendussektorit esindav partner ja veaks merenduses kaasaegse, kliendisõbraliku ja jätkusuutliku ärikeskkonna arendamist. Läbi klastrimeetme toimuks ka erinevate valdkondlike keskkonnaprogrammide rahastamine. Klaster koos juhtivpartneriga peaks aktiivselt osalema merendussektori (sh lipu) turundus- ja müügitegevuses. Selleks, et võimaldada praktiliselt nullist alustava sektoril käivituda ja luua teatav tegevuskindlus, peaks klastrimeetme pikkus 3  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa olema optimaalselt 5 aastat ning enamuse tegevuste rahastuse suhe 75/25. Keskkonnaalaste osade meetmete toetuse osakaal võiks olla kuni 100%. Klastri partneriteks saaksid olema merendussektori ettevõtted, valdkonna spetsialiste koondavad kutseliidud, ülikoolid ja teadusasutused. Vajalik on märkida, et 2019. a alguses käivituv ja struktuurifondide poolt rahastatav klastrimeede on lühiajaline, so kaks aastat (2019. ja 2020. a) ning suunatud ainult nutikate lahenduste loomisele, see on IKT ja tervishoiu keskne. Toetuse osakaal on samuti 50/50. Tegemist on eelkõige juba käivitunud klastrite mõeldud jätkuprojektiga. Klastrimeede loob sobiva keskkonna tulevikku suunatud projektide, nagu autonoomsete ja mehitamata laevade arendamine ja ehitamine, teostumisele. Autonoomsed ja mehitamata laevad on kombinatsioon tarkvarast ja riist- ning raudvarast (laevad) ning turvalist andmevahetust pakkuvatest lahendustest (nt X-tee). Eesti IKT sektoril on juba praegu palju võimalusi aktiivselt kaasa lüüa autonoomsete ja mehitamata laevade arendamisel. Selleks, et me tulevikus ei jääks vaid IKT lahenduste allhankijateks välisettevõtetele, vaid suudaksime Eestis luua toimivaid komplekslahendusi (autonoomseid ja mehitamata laevu), on vajalik Eesti laevaehituse toetamine läbi riiklike garantiide. Selliste laevade ehitamise võimekus, loob Eestile positiivset mainet ja koondab Eestisse veelgi enam IKT oskusteavet sarnaselt teiste Läänemereriikidega. f. Merenduse finantsgarantiide süsteem Sarnaselt teiste kaasaegsete merendusriikidega tuleks luua eraldi finantsgarantiide süsteem merenduse projektide finantseerimiseks (laevaehituse ja moderniseerimise projektid jne). Euroopa riikides on võetud laevaehituse ja moderniseerimise projektide toetuseks kasutusele riiklike garantiide süsteem, kus riik garanteerib osaliselt laeva ehitamiseks võetud laenu. Garantii andmisega kaasnev risk maandatakse läbi kindlustuse. Toimiv finantsgarantiide süsteem toetab sealhulgas innovaatiliste laevaehituse ja moderniseerimise projektide teostamist Eestis (autonoomsed ja mehitamata laevad, LNG ja akutoitega laevad jne), mis omakorda toetab siin ehitatavate laevade jäämist Eesti lipu alla. g. Ühtse kontaktpunkti loomine Veeteede Asutusse Nii Eesti kui välismaise reederite teenindamisel on oluline pakkuda neile võimalust suhelda Eesti riigiga läbi ühe kontaktpunkti (single point of contact), selle asemel suhelda erinevates küsimustes erinevate ametkondadega. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb luua kõik teenused. See lihtsustab kliendile oluliselt teenuse saamist ning tõstab Eesti laevaregistri konkurentsivõimet. Selliseks kontaktpunktiks võiks olla Veeteede Amet. Ühtse kontaktpunkti põhimõte peab kehtima kõikides riigitegevuse valdkondades. See tähendab, et välismaised reederid ja laevaomanikud peaksid saama ükskõik millises laeva või laeval töötavaid meremehi puudutavas küsimuses pöörduda otse Veeteede Ameti poole. See puudutab näiteks laevade registreerimist ja laevade registreerimisega seonduva abi saamist ühest asutusest ehk Veeteede Ametist. Seda ka 4  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa juhul, kui sisuliselt tegeleb vastava küsimusega mõni teine riigiasutus, näiteks raadioloa taotluse esitamine Tehnilise Järelevalve Ametile Veeteede Ameti kaudu, laeval relvastatud turvameeste kasutamisega seonduvate küsimuste lahendamine läbi Veeteede Ameti, maksuküsimused jm. h. 24/7/365 klienditeeninduse pakkumine Potentsiaalsed reederid paiknevad üle maailma, mistõttu on oluline neile pakkuda kvaliteetset ja pidevat nõusatmist sõltumata kellajast ja asukohast. Selleks tuleb tagada vajalike seadmetega efektiivne klienditeenindus, kus töötavad nõutava hariduse, meresõidukogemusega ja väljaõppega spetsialistid. Mereadministratsioon peab olema kaasaegne, kliendisõbralik (toimima 24/7/365 põhimõttel) ning olema mehitatud kompetentsete ning professionaalsete inimestega. Uued infosüsteemid võetakse töösse detsembris 2019. a, seni peavad manuaalsed tegevusprotsessid hästi toimima. Kliendisõbralik suhtlus, klienditeenindajate väga hea inglise keele oskus ja sisuline pädevus ja tegevusprotsesside ülesehitus peavad toimima selliselt, et ükski kliendi kontaktivõtt ei läheks kaduma ning neile vastatakse õigeaegselt. i. Merenduse koordineeritud arendamine Analoogselt teiste kaasaegsete ja suurt laevastikku omavate Eesti suuruste riikidega (Taani, Norra, Singapur) luua keskne kogu merendustemaatikaga tegelev mereadministratsioon kui laevaregistreid, meremehi jm teavet valdav ja haldav asutus, mis sealhulgas koordineerib merendusalase seadusloome protsesse. Merendusvaldkonnas on vajalik kiire kohanemine rahvusvahelise pidevalt muutuva õiguskeskkonnaga. Näiteks rahvusvaheliselt jõustunud konventsioonide mitteõigeaegne ratifitseerimine kahjustab oluliselt Eesti laevaregistri konkurentsivõimet. Seetõttu on vajalik, et kõike merendusse puutuvat õigusloomet, kaasa arvatud konventsioonide ratifitseerimist, juhib üks institutsioon. Samuti on vajalik, et eelmainitud institutsioon omaks täielikku ja pidevat ülevaadet merendusvaldkonda puudutavast riigisisesest seadusandlusest ning juhiks selle väljatöötamist, sh juhiks meremeeste sotsiaaltagatisi puudutavate regulatsioonide väljatöötamist. Eelmainitud tegevuse juures on kindlasti tulevikus vajalik märgatavalt suurem erasektori kaasamine merenduse arendamisse, seda juba ideede tasemel ja ideede teostamisel ning seadusandlike kitsaskohtade kõrvaldamisel. Lipuriigi teenuse pakkumise puhul on tegemist klassikalisel müügitegevusega, mis ületab tavapärase riigiameti funktsioone. Eeltoodust lähtuvalt on tulnud sektorilt järgnevad ettepanekud (pole omavahel seotud): 1) Luua peaministri poolt juhitav alaline meremajanduse komisjon; 2) Luua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis eraldi merenduse asekantsleri ametikoht ja merendusosakond, mis on mehitatud valdkonna spetsialistidega; 3) Muuta Veeteede Ameti juriidiline staatus riigile kuuluvaks äriühinguks AS „Mereadministratsioon“, mis vastutab kogu merendusega seonduvate tegevuste eest sh „Eesti lipu müük“. Tegemist oleks nö Singapuri mudeliga. 5  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa Sõltumata sellest, milline saab olema tulevane merenduse juhtimise struktuur ja hierarhia, tuleb alati juhinduda järgnevatest põhimõtetest:  kliendikesksus;  ühiskonna rikkuse ja riigi tulu suurendamine läbi laevanduse kaldatöökohtade tekitamise, st vastavate turundustegevuste läbiviimisega ning potentsiaalsete investorite igakülgse nõustamise ja abistamise. Veeteede Amet pakub välja kaks võimalikku tulevikustsenaariumi Eesti merenduse edasisel juhtimisel: 1. Nn Taani mudel.1 Veeteede Ameti kooseisu luuakse turundus- ja müügiüksus (vaata lisaselgitusteks ka punkt i. Veeteede Ameti turundus- ja müügiüksus töötab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kuid koordineeriv ja vastutav roll on Veeteede Ametil. Merekeskkonda ja reostustõrjesse puutuva seadusandluse loomise ja järelevalve võtab Veeteede Amet Keskkonnaministeeriumilt ning Politsei- ja Piirivalveametilt üle. Muudes merendusse puutuvates küsimustes on Veeteede Ametil juhtroll, st Veeteede Amet vaatab regulaarselt üle valdkonda reguleerivad õigusaktid ning kohandab neid koostöös valdkonna eest vastutava ministeeriumiga vastavalt rahvusvaheliste regulatsioonide muutumisele ning turusituatsioonile, st tekiks nn maatriksjuhtimine. Tõenäoliselt on siiski vajalik selle kõrval ühe kõrgetasemelise ametikoha, näiteks merenduse asekantsleri ametikoha loomine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Merenduse asekantsler koordineeriks ministeeriumiüleseid küsimusi kõrgemal poliitikakujundajate tasemel tagades sellega merendusküsimuste kiire menetlemise. Asekantslerit saab lisaks kasutada Eesti merenduse turundamisel väljapool Eestit, kus kõrge ametikoht avab rohkem uksi. Spetsiaalse kõrgetasemelise ametikoha loomine annab ka signaali Eestist väljapoole, et Eestis on merendus prioriteetne teema poliitikakujundajate tasemel. Luuakse laiapõhjaline merenduse erinevaid valdkondi koondav MTÜ, mis saab olema loodava merenduse klastri juhtpartneriks. Lahenduse eelised: - Nõuab väiksemaid muudatusi kui tulevikustsenaarium 2. Lahenduse puudused: - Eeldab konsolideeritud ja hästi toimiva sektori olemasolu. Jättes klastrile vaid nõuandva rolli, võib tekkida oht, et klastri nõuandeid ei arvestata ning Eesti merendus hakkab liikuma valesse suunda. - Tekib Veeteede Ameti sisemine konflikt järelevalve ning turunduse ja müügifunktsioonide vahel. Konflikti võib vältida selge funktsioonide eristamisega Veeteede Ameti põhimääruse tasemel. - Veeteede Amet, kui riigiamet ei saa pakkuda teenust marginaaliga, st lipuriigi teenuse pakkumisel väljapoole Eestit peab lähtuma kulupõhisest hinnastamisest. Sellega kaob võimalus riigile registritasudelt tulu teenida. - Tekib hierarhiline konflikt Veeteede Ameti, kui riigiameti ja teise valdkonna ministeeriumi vahel, kus ministeerium ei pruugi aktsepteerida riigiameti juhtrolli. 1 Taani menetleb hetkel paketti, mis suurendab oluliselt niigi suuri Taani Mereadministratsiooni õigusi. 6  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa Probleemi saab lahendada merenduse asekantsleri ametikoha loomisega, kes räägib läbi teiste ministeeriumite asekantsleritega ja nad annavad üheskoos suunised Veeteede Ameti ja teise valdkonna ministeeriumi spetsialistidele. - Veeteede Ametil puudub kiire rahale juurdepääs oma tegevuste elluviimiseks. Tulud laekuvad riigieelarvesse ja nende saamine võtab liiga kaua aega kliendi ootuste täitmisel, nt selleks et kliendi ootusi täita infosüsteemide arendamisel. - Veeteede Ametil puudub paindlikkus oma isikukoosseisu muutmisel. - Veeteede Ametil võib kaduda motivatsioon merenduse arendamisel, kui ressursside saamine on raskendatud ning kui klastril on vaid nõustav roll. Näiteks on Lätis nii juhtunud ja see on ka üks põhjuseid, miks Läti lipu all on vaid 65 suurt kaubalaeva, hoolimata soodsatest tingimustest. 2. Nn Singapuri mudel. Veeteede Amet muudetakse riigiaktsiaseltsiks. Juba täna hästitoimivate klastrite (kaitsetööstuse, infotehnoloogia jt) eeskujul luuakse Eesti merendusklastri meede vastavalt punktis 1 toodud kirjeldusele. Veeteede Ameti kooseisu luuakse turundus- ja müügiüksus (vaata lisaselgitusteks ka punkt i), kellel on õigused teenust hinnastada vastavalt turusituatsioonile. Täpsemalt sätestatakse õigused Veeteede Ameti siseprotseduurides. Turundusüksus töötab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kuid koordineeriv ja vastutav roll on Veeteede Ametil. Merekeskkonda ja reostustõrjesse puutuva seadusandluse loomise ja järelevalve võtab Veeteede Amet Keskkonnaministeeriumilt ning Politsei- ja Piirivalveametilt üle. Muudes merendusalastes küsimustes on Veeteede Ametil juhtroll, st Veeteede Amet vaatab regulaarselt üle valdkonda reguleerivad õigusaktid ning kohandab neid koostöös valdkonna eest vastutavate ministeeriumitega, vastavalt rahvusvaheliste regulatsioonide muutumisele ning turusituatsioonile, st tekiks nn maatriksjuhtimine. Suunised selleks annab nõukogu, kuhu kuuluvad ka riigi (ministeeriumite) esindajad. Lahenduse eelised: - Klaster, eriti erasektor, saab vahetult osaleda Eesti merenduse kujundamisel ja juhtimisel. - Veeteede Amet saab äriühinguna küsida oma teenuse eest marginaali. - Tegevusest teenitavad tulud laekuvad otse Veeteede Ametile, mis jätab paindlikkuse teenuse kiirel kujundamisel ja kliendi ootuste täitmisel. Riigile, kui omanikule, makstakse dividende. - Veeteede Amet omab paindlikkust isikkoosseisu kujundamisel. - Tulude laekumisel otse Veeteede Ametile säilub Veeteede Ametil huvi tulu kasvatada ja kulu vähendada. Eesti merenduse arengu pikaajaliselt fookuses hoidmise eest seisab erasektori ja riigi esindatus nõukogus. Lahenduse puudused: - Nõuab väga põhimõttelist otsust järelevalve toimingute delegeerimisel äriühingule. Samas ei loo me siin pretsedenti, näiteks on edukates laevandusriikides Singapuris ja Suurbritannias riik delegeerinud toimingud äriühingule. Madeira laevaregistri puhul on laeva registreerimise toimingud ja teatud ulatuses ka laevade järelevalve toimingud delegeeritud eraldiseisvale agendile. - Tekib Veeteede Ameti sisemine konflikt järelevalve ning turunduse ja müügifunktsioonide vahel. Konflikti võib vältida selge funktsioonide eristamisega Veeteede Ameti põhikirja tasemel. - Tekib hierarhiline konflikt Veeteede Ameti kui äriühingu ja teise valdkonna ministeeriumi vahel, kus ministeerium ei pruugi aktsepteerida riigiameti juhtrolli. 7  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa Lahenduseks võiks olla nõukogu otsus ühe või teise seadusemuudatuse osas, nõukokku kuuluvad ka riigi (ministeeriumite) esindajad. j. Eesti esindatuse parendamine rahvusvahelisel tasandil, näiteks püsiva esindaja olemasolu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni juures Londonis. Hetkel puudub alaline valdkonnaekspert nii Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kui ka Euroopa Mereagentuuri (EMSA) juures, kes esindaks Eesti riigi huve ning oleks igapäevaselt valmis panustama Euroopa Liidu ja rahvusvahelise merenduse õigusloome protsessidesse. Seetõttu võiks olla täidetud üks valdkonnaeksperdi ametikoht Brüsselis, kust kaetakse ka Londonis asuva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga seonduvaid tegevusi ning teine riigi rahastatav rahvusliku eksperdi ametikoht EMSA juures Lissabonis. Eesti alaline esindatus rahvusvaheliste organisatsioonide juures on vajalik Eesti kui mereriigi nähtavuse tagamiseks. Aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides loob Eestile mereriigi mainet, mis omakorda peegeldub laevade arvu kasvus Eesti laevaregistris ja laevanduse kaldasektoris ettevõtete ja töökohtade lisandumise. k. Lipuriigi müük ja turundus Vajalik on luua üksus, mis tegeleks Eesti kui lipuriigi turundamise ja müügiga rahvusvahelisel tasandil. 20.10.2017. a toimus Veeteede Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhtkondade kohtumine, kus arutati Eesti merenduse turundamist ja müüki. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oli seisukohal, et turunduspaketi kokkupanemisel ja teostamisel saavad nad abistada, kuid juhtrolli nad endal ei näinud, kuna tegu on väga spetsiifiliste teadmistega, mida neil ei ole. Müügi osas oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukoht, et müük ei ole nende põhimääruse järgne tegevus ning neil puudub ka müügikogemus. Veeteede Amet näeb vajadust kaasata EAS turundustegevusse, seda just kaldasektorile turunduspaketi kokkupanekul, kus neil on parim teadmine ja seminaride läbiviimisel ja messidel osalemisel, kus EAS omab suurt kogemust. Veeteede Amet nõustub sellega, et EAS- ile täiendava uue ülesande panemine, so Eesti lipuriigi müüki, oleks väga komplitseeritud. Müüki peab tegema teenust pakkuv asutus, kuna müügi teostamine nõuab väga detailseid teadmisi pakutavast teenusest ning lipuriigi teenuse müügil ka detailseid teadmisi laevadest ja laevandusest. EAS-l oleks sellise kompetentsi ülesehitamine ja selle ajakohasena hoidmine keeruline, kulukas ja ajamahukas. Kõige optimaalsem oleks teenuse müük jätmine Veeteede Ametile. Kui sellel juhul tuleb leida lahendus, kuidas lahutada laevade järelevalve ja müük, nii et ei tekiks sisemise konflikti ohtu. Juhul, kui luuakse merenduse asekantsleri ametikoht, saab turunduse juhtrolli võtta enda peale asekantsler. Müüki merenduse asekantsler siiski enda peale võtta ei saa. l. Veeteede Ametile vajaminev rahastus ülesannete teostamiseks Käesolevas dokumendis on esitatud väga mahukaid ümberkorraldusi nõudvad tegevused. Nimetatud ümberkorraldused ja uuendused on kindlasti vajalikud, kuna tänane praktika näitab, et laevandus ja merendus on riiklikul tasandil halvasti juhitud. See väljendub eriti just merendusteemade killustatuses ministeeriumite vahel ning sellest tulenevalt ebapiisavas 8  Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele Lisa tegevuste koordineerimises. Tulemuseks on Eesti laevanduse võimetus osaleda rahvusvahelises konkurentsis. See võimetus väljendub rahvusvahelist sõitu tegevate kaubalaevade puudumises Eesti lipu all, Eesti laevandusettevõtete vähesuses ning Eesti laevakinnistusraamatu nõrgas õiguskindluses. Laevakinnistusraamatu nõrga õiguskindluse tõenduseks on suurte rahvusvaheliste laevade puudumine laevakinnistusraamatus. Põhjuseks on laevaomanike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide usaldamatus Eesti vastava seadusandluse vastu ning merenduspädevuse puudumine kinnistusraamatu pidaja juures. Ka Tallinki laevad on registreeritud Küprose põhiregistris (Eesti laevakinnistusraamatu funktsiooni täitev) ja alles seejärel Eesti lipu kandmise õiguse saamiseks Veeteede Ameti juures paiknevas laevapereta prahitud laevade registris. Ümberkorraldused nõuavad lisarahastust ning ressursside ümbersuunamist asutustelt, kelle tegevused Veeteede Amet üle võtab. Rahastus oleneb palju ka Veeteede Ameti tuleviku juriidilisest vormist, kas Veeteede Amet tegutseb edasi riigiametina või muutub isemajandavaks äriühinguks. Samuti vajab Veeteede Amet ümberkorralduste elluviimiseks ja laevade lisandumisel täiendavat tööjõuressurssi. Veeteede Ameti hinnangul tuleb täiendav tööjõuressurss palgata laevade inspekteerimiseks (täiendavalt 3 laevainspektorit iga lisanduva 100 laeva kohta). Tööjõukulud aastas iga 100 laeva lisandumisel on ca 243 000 eurot, millele lisanduvad koolituskulud jm kaudsed kulud ca 48 500 eurot. Kulu tekkiks 2018. a, kuna uute inspektorite koolituse ja ettevalmistuse tsükli pikkus on ca. 2 aastat. Veeteede Ameti arenduse, turunduse ja müügi läbiviimiseks ja mahukate seadusemuudatuste väljatöötamiseks tuleb palgata täiendava lisatööjõud, mille aastane kogukulu koos kõigi tööjõumaksudega kokku on 353 232 eurot, millele lisanduvad koolituskulud jm kaudsed kulud ca 35 300 eurot ning 250 000 eurot turunduse ja müügiga seonduvate otsekulutuste katmiseks alates 2018. aasta algusest. 24/7 klienditeeninduse sisseviimiseks Veeteede Ametis on vaja arvestada neli täiendavat inspektori ametikohta. Kogukulu 324 000 eurot, millele lisanduvad koolituskulud jm kaudsed kulud ca 64 800 eurot. Kulu tekiks alates 2018. a algusest. Kui vastavalt käesoleva lisa punktile j täita üks valdkonnaeksperdi ametikoht Brüsselis ning teine rahvusliku eksperdi ametikoht EMSA juures Lissabonis, siis lisanduksid 2019. aasta algusest täiendavad kulud ka vastavate isikute osas. Esialgsete hinnangute kohaselt võiks olla ühe töötaja kulu kuus 10 000 eurot, arvestades nii netopalga, igapäevaste kulude kompenseerimise kui ka muude hüvitistega. Kahe töötaja aastane kulu oleks 240 000 eurot. 2018. aasta täiendav ligikaudne rahastusvajadus kokku on 1 550 000 eurot. 9  ID Task Task Name Duration Start Finish Predecessors Qtr 4, 2016 Qtr 1, 2017 Mode Nov Dec Jan 1 Laevad Eesti lipu alla 504 days Mon 11.09.17 Thu 15.08.19 2 Merendusalaste määruste tõlkimine 111 days Mon 02.07.18 Sat 01.12.18 3 Ballastivee konventsiooni 167 days Fri 10.11.17 Mon 02.07.18 ratifitseerimine 4 Nairobi konventsiooni ratifitseerimine 427 days Fri 10.11.17 Mon 01.07.19 5 Turundus- ja müügikava loomine, sh 261 days Tue 02.01.18 Tue 01.01.19 meeskonna loomine 6 Seadusemuudatuste I etapp 504 days Mon 11.09.17 Thu 15.08.19 7 Seaduseelnõude koostamine 145 days Mon 11.09.17 Fri 30.03.18 8 Tonnaazimaksuga seotud 145 days Mon 11.09.17 Fri 30.03.18 seadusemuudatused 9 LaevaRS 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 10 Registritasude seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 11 Ravikindlustuse seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 12 Meretöö seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 13 Sotsiaalmaksuseadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 14 Töötuskindlustuse seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 15 Tulumaksu seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 16 Pensionikindlustuse seadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 17 Relvaseadus ja turvaseadus 104 days Tue 07.11.17 Fri 30.03.18 18 Seaduseelnõude kooskõlastusringid 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 7 (2 EIS ringi) Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 1 ID Task Task Name Duration Start Finish Predecessors Qtr 4, 2016 Qtr 1, 2017 Mode Nov Dec Jan 19 Tonnaazimaksuga seotud 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 seadusemuudatused 20 LaevaRS 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 21 Registritasude seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 22 Ravikindlustuse seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 23 Meretöö seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 24 Sotsiaalmaksuseadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 25 Töötuskindlustuse seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 26 Tulumaksu seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 27 Pensionikindlustuse seadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 28 Relvaseadus ja turvaseadus 115 days Mon 02.04.18 Fri 07.09.18 29 Seaduseelnõude esitamine VV-le 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 18 30 Tonnaazimaksuga seotud 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 seadusemuudatused 31 LaevaRS 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 32 Registritasude seadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 33 Ravikindlustuse seadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 34 Meretöö seadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 35 Sotsiaalmaksuseadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 36 Töötuskindlustuse seadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 37 Tulumaksu seadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 38 Pensionikindlustuse seadus? 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 2 ID Task Task Name Duration Start Finish Predecessors Qtr 4, 2016 Qtr 1, 2017 Mode Nov Dec Jan 39 Relvaseadus ja turvaseadus 1 day Mon 10.09.18 Mon 10.09.18 40 Valitsuskabineti ootel 21 days? Tue 11.09.18 Tue 09.10.18 29 41 Valitsuse otsus 1 day Wed 10.10.18 Wed 10.10.18 40 42 Riigikogu I lugemine 22 days Thu 11.10.18 Fri 09.11.18 41 43 Riigikogu II lugemine 30 days Mon 12.11.18 Fri 21.12.18 42 44 Riigiabi taotluse ettevalmistamine 194 days Mon 02.04.18 Thu 27.12.18 7 45 Riigiabi taotluse esitamine 5 days Fri 28.12.18 Thu 03.01.19 44 46 Riigiabi taotluse menetlemine EK 110 days Fri 04.01.19 Thu 06.06.19 45 poolt 47 EK positiivne otsus 1 day Thu 13.06.19 Thu 13.06.19 46 48 Riigikogu III lugemine 30 days Fri 14.06.19 Thu 25.07.19 47 49 Jõustumine 15 days Fri 26.07.19 Thu 15.08.19 48 50 Seadusemuudatuste II etapp 316 days Mon 02.04.18 Mon 17.06.19 (koostamine, kooskõlastused) 51 Välismaalaste seadus 230 days Mon 02.04.18 Fri 15.02.19 52 Elektroonilise side seadus 230 days Mon 02.04.18 Fri 15.02.19 53 Rahvastikuregistri seadus + määrus? 230 days Mon 02.04.18 Fri 15.02.19 54 Meretööseadus (+meresõidohutuse 230 days Mon 02.04.18 Fri 15.02.19 seadus?) 55 Valitsuskabineti ootel 21 days? Mon 18.02.19 Mon 18.03.19 51 56 Valitsuse otsus 1 day? Tue 19.03.19 Tue 19.03.19 55 57 Riigikogu I, II ja III lugemine 43 days? Wed 20.03.19 Fri 17.05.19 56 Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 3 ID Task Task Name Duration Start Finish Predecessors Qtr 4, 2016 Qtr 1, 2017 Mode Nov Dec Jan 58 Jõustumine 21 days? Mon 20.05.19 Mon 17.06.19 57 59 Muudatuste hindamise periood 98 days Fri 16.08.19 Tue 31.12.19 6 60 Seadusemuudatuste III etapp 805 days Thu 01.12.16 Wed 01.01.20 (mereõiguse revisjon) 61 LaevaRS uus terviktekst 805 days Thu 01.12.16 Wed 01.01.20 Me (laevakinnistusraamat) 62 Meresõiduohutuse seaduse mõisted 805 days Thu 01.12.16 Wed 01.01.20 Me (mereõiguse revisjon), jt õigusaktid 63 Meremeeste infosüsteemi loomine, sh 705 days Thu 01.06.17 Wed 12.02.20 õigusloome 64 Laevade infosüsteemi loomine, sh 707 days Mon 16.10.17 Tue 30.06.20 õigusloome Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 4 Qtr 1, 2017 Qtr 2, 2017 Qtr 3, 2017 Qtr 4, 2017 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan KEM EAS Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 5 Qtr 1, 2017 Qtr 2, 2017 Qtr 3, 2017 Qtr 4, 2017 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 6 Qtr 1, 2017 Qtr 2, 2017 Qtr 3, 2017 Qtr 4, 2017 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Eer Hel Kat Eer Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 7 Qtr 1, 2017 Qtr 2, 2017 Qtr 3, 2017 Qtr 4, 2017 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Me Me Silv Dav Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 8 Qtr 1, 2018 Qtr 2, 2018 Qtr 3, 2018 Qtr 4, 2018 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan MKM KEM EAS;Ee Eero;Katerin;RAM Eero;Hannes;Katerin;Mare Anton;Eero;Hannes;RAM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;RAM;SOM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;RAM Eero;Katerin;SOM Anton;Hannes;Katerin;SIM Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 9 Qtr 1, 2018 Qtr 2, 2018 Qtr 3, 2018 Qtr 4, 2018 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Eero;Katerin;RAM Eero;Hannes;Katerin;Mare Anton;Eero;Hannes;RAM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;RAM;SOM Eero;Katerin;SOM Eero;Katerin;RAM Eero;Katerin;SOM Anton;Hannes;Katerin;SIM 10.09 10.09 Valitsus Valitsus Valitsus Valitsus Valitsus Valitsus Valitsus Valitsus Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 10 Qtr 1, 2018 Qtr 2, 2018 Qtr 3, 2018 Qtr 4, 2018 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Valitsus Valitsus 10.10 Riigikogu Riigikogu Eero;Kat 03.01 Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 11 Qtr 1, 2018 Qtr 2, 2018 Qtr 3, 2018 Qtr 4, 2018 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Me Me Silv Dav Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 12  Qtr 1, 2019 Qtr 2, 2019 Qtr 3, 2019 Qtr 4, 2019 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan KM KEM EAS;Eero Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 13 Qtr 1, 2019 Qtr 2, 2019 Qtr 3, 2019 Qtr 4, 2019 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 14  Qtr 1, 2019 Qtr 2, 2019 Qtr 3, 2019 Qtr 4, 2019 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Riigikogu Eero;Katerin 03.01 Euroopa Komisjon 13.06 Riigikogu President + Riigiteataja talitus Eero;Katerin;SIM Helin (asendaja?);Mare;TJA Katerin;SIM Eero;Katerin;SOM Valitsus 19.03 Riigikogu Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 15 Qtr 1, 2019 Qtr 2, 2019 Qtr 3, 2019 Qtr 4, 2019 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan President + Riigiteataja talitus Eero[11 Mereõ Mereõ Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 16 Qtr 1, 2020 Qtr 2, 2020 Qtr 3, 2020 Qtr 4, 2020 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 17 Qtr 1, 2020 Qtr 2, 2020 Qtr 3, 2020 Qtr 4, 2020 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 18 Qtr 1, 2020 Qtr 2, 2020 Qtr 3, 2020 Qtr 4, 2020 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 19 Qtr 1, 2020 Qtr 2, 2020 Qtr 3, 2020 Qtr 4, 2020 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Eero[112%];Katerin[112%];Mereõiguse revisjoni komisjon[112%];MKM[112%];RAM[112%];Sektor[112%];SIM[112%];SOM[112%];TJA[112%] Mereõiguse revisjoni komisjon Mereõiguse revisjoni komisjon Silver David Task Inactive Summary External Tasks Split Manual Task External Milestone Milestone Duration-only Deadline Project: Project1_ver3 Summary Manual Summary Rollup Progress Date: Wed 10.01.18 Project Summary Manual Summary Manual Progress Inactive Task Start-only Inactive Milestone Finish-only Page 20  Majandus- ja Teie 14.12.2017 nr 1.1-1/17-259 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 15.01.2018 nr 1-1-5/3160 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Laevandussektori konkurentsivõime tõstmisega seonduvate tegevuste korraldamine Lähtuvalt majandus- ja taristuministri käskkirjast nr 1.1-1/17-259 14.12.2017 ning arvestades, et Vabariigi Valitsus tegi 17. juulil 2017. a kabinetiistungil põhimõttelise otsuse meremeeste tööjõumaksude erimaksurežiimi ja laevandusettevõtjatele tonnaažimaksu režiimi kohaldamise kohta ning nägi nende meetmete rakendamiseks ette tähtajad vastavate seadusmuudatuste väljatöötamiseks ja valitsusele esitamiseks, soovin juhtida Teie tähelepanu alljärgnevale: 1) Arvestades, et eelnõude koostamise aeg jäi samasse perioodi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega ning mitmel teemal on ministeeriumide vahel konsensuse saavutamine ning tõhusamate lahenduste leidmine võtnud planeeritust märgatavalt rohkem aega ning seetõttu ei ole jõutud välja töötada veel kõiki vajalike eelnõude kavandeid, teen ettepaneku töötada kõik seadusemuudatused välja ühtse tähtajaga ning pikendada nende eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamise ja valitsusele esitamise tähtaega. Uueks eelnõude valitsusele esitamise tähtajaks on 01.07.2018. 2) Vabariigi Valituse 17.07.2017 kabinetiistungi protokolli punktides 5 ja 6 on välja toodud eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamine tähtpäevaga hiljemalt 31. märts 2018. a. Samas, vastavalt Vabariigi Valituse 17.07.2017 kabinetiistungi protokolli punktile 7, oleks tulnud esitada riigiabi taotlus Euroopa Komisjonile tähtpäevaga hiljemalt 15. detsember 2017. a. Kuna riigiabi taotluse korrektne esitamise aeg on Riigikogus eelnõude teise ja kolmanda lugemise vahelisel ajal, siis lähtuvalt sellest teen ettepaneku Vabariigi Valitsusel muuta protokolli punkti 7 ning teha põhimõtteline otsus asjakohase riigiabi taotluse Euroopa Komisjonile esitamise sidumise kohta Riigikogus vastavate eelnõude teise ja kolmanda lugemise vahelise ajaga. 3) Arvestades eeltoodud ettepanekuid ning ajaga, mis kulub riigiabi taotluse menetlemiseks Euroopa Komisjonis pärast eelnõude teise lugemise lõpetamist Riigikogus, palume Vabariigi Valitsusel kehtestada eelnõude jõustumise tähtajaks 01.07.2019. 4) Riigiabi taotluse koostamiseks ja vormistamiseks puudub Veeteede Ametil varasem kogemus ja pädevus. Samuti tuleb arvestada sellega, et enne riigiabi taotluse esitamist tuleks läbi viia eelkonsultatsioonid DG MOVE ja DG COMP-iga ning soovitavalt kasutada riigiabitaotluse koostamiseks merendustemaatikaga varem tegelenud õigusbürood. Palume Veeteede Ametile eraldada nõutavad ressursid eeltoodud tegevuste tegemiseks. 5) Majandus- ja taristuministri käskkiri nr 1.1-1/17-259 14.12.2017 nägi ette, et laevandussektori konkurentsivõime tõstmisega seonduvad tegevused tuleb Veeteede Ametil teostada Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud tähtaegadeks. Soovime juhtida tähelepanu, et käskkirjas toodud osad tähtajad on ebarealistlikud (näiteks riigiabi taotluse esitamine Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  tähtajaga 31.12.2017) ning Veeteede Ametil on võimalik koordineerida teiste ministeeriumite haldusalasse puutuvate seaduseelnõude koostamist ning vastutada nende tähtaegse valmimise eest vaid juhul, kui Veeteede Ametile on antud vajaminevad õigused projekti juhtimiseks ning eraldi käskkirjaga on moodustatud ministeeriumide ülene töögrupp. Veeteede Ametil puudub ametlikult kokkulepitud koordineerija roll ning ministeeriumide ülest töögruppi moodustatud pole. Seega saab Veeteede Amet koordineerida teiste ministeeriumite tegevusi vaid nende ministeeriumite spetsialistide koostöötahte olemasolul. 6) Vastavalt Vabariigi Valituse 17.07.2017 kabinetiistungi protokolli punktile 2 ja punkti 5 lõikele 3, otsustati rakendada 17.07.2017 kabinetiistungile esitatud memorandumis toodud alternatiivi 2 ühetaolise maksubaasiga 750 ja samas kohustati Rahandusministeeriumi analüüsima täiendavalt Eesti residentidest meremeestele madalama tulumaksumäära kehtestamise vajadust. Viitega memorandumi alternatiivile 2 pakuti välja kehtestada ainult Eesti residentidele 11,6% tulumaksumäär ning ülejäänud meremeestele rakendada tulumaksuvabastust. Antud juhul jääksid meremeeste pealt makstavad maksud erinevates uuringutes välja toodud maksimaalsest maksulaest (s.o 300 eurot) madalamale tasemele, kuid samas 20% tulumaksumäära rakendamise puhul me ei oleks piisavalt konkurentsivõimelised. Rahandusministeeriumi poolt esitatud suulistest ja kirjalikest selgitustest ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust alternatiivis 2 toodust kõrgema maksumäära kehtestamise vajadusele. Teen ettepaneku kehtestada Eesti residentidest meremeestele 0% tulumaksumäär ning seaduses selgelt sätestada, et mitteresidentidest meremeestele tulumaksu ei rakendata. 7) Keskkonnaministeerium ei ole täitnud 17.07.2017 Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil tehtud otsuse punkti 12 ega valmistanud ette Nairobi konventsiooni ratifitseerimise protsessi ning esitanud konventsiooniga ühinemise taotlust Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile hiljemalt 31. detsembriks 2017. a. 8) Veeteede Amet saatis 27.10.2017 valitsuse kabinetiistungi memorandumi vormis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnale ülevaate Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 põhimõtteliste otsuste täitmise kohta 2017. a oktoobrikuu seisuga ning esitas ka omapoolsed ettepanekud meremajanduskeskkonna muutmiseks ja Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks. Lähtuvalt 1. ja 2. novembril 2017. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning 2017. a oktoobris ning novembris merendussektoriga toimunud kohtumiste tulemist, esitas Veeteede Amet 27. novembril 2017. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile meremajanduskeskkonna muutmise ettepanekute täiendatud versiooni, mille kohta saime 10. detsembril 2017. a ka kirjaliku tagasiside. 12.01.2018 esitas Veeteede Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile valitsuse kabinetiistungi memorandumi täiendatud versiooni koos meremajanduskeskkonna muutmise ettepanekutega. Lähtuvalt eeltoodust soovin märkida, et Veeteede Amet on õigeaegselt esitanud omapoolsed esialgsed ettepanekud laevandussektori konkurentsivõime tõstmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnale. Lähtuvalt kokkuleppest esitasime 10. novembril 2017. a ka kogu projekti ajakava. Kuna ettepanekute esitamine valitsusele on viibinud, teen ettepaneku pikendada ettepanekute valitsusele esitamise tähtaega. Uueks tähtajaks on 31.03.2018. 9) Saadame Teile kaasajastatud memorandumi (lisa 1), meremajanduskeskkonna muutmise ettepanekud (lisa 2), igakuise ülevaate projekti hetkeseisust (lisa 3, jaanuar) ja projekti kaasaajastatud ajagraafiku (lisa 4). 10) Selleks, et esitada nõutavad dokumendid vastavalt 17.07.2017. a Vabariigi Valituse põhimõttelistele otsustele ja seoses vajadusega jätkata õigusloomeprotsessiga, on vajalik ära teha käesoleva kirja punktides 1 kuni 5 ja 7 ning lisades 1 ja 2 toodud põhimõttelised otsused. 11) Tulenevalt majandus- ja taristuministri käskkirjast nr 1.1-1/17-259 14.12.2017, on Veeteede Ametile pandud täiendavad ülesanded, mida ei ole märgitud kehtivas Veeteede Ameti põhimääruses ning seetõttu ei ole Veeteede Ametile eraldatud ka vajalikku ressurssi. 2  Selleks, et täita eelmainitud käskkirjas toodud ülesanded kvaliteetselt ja tähtaegselt, palume Veeteede Ametile eraldada täiendavad ressursid (lisaks juba kasutuses olevale EAS-ist tulevale rahale) vastavalt lisas 5 toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse memorandum 2. Ettepanekud Eesti merendussektorile suunatud majanduskeskkonna muutmiseks ja Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks 3. Igakuine kuuülevaade projekti hetkeseisust (jaanuar 2018) 4. Projekti kaasaajastatud ajagraafik Eero Naaber 6205534, [email protected] 3  Vastuskiri majandus- ja taristuministri käskkirjale nr 1.1-1/17-259 14.12.2017 Lisa 3 Projekti hetkeseis jaanuar 2018 Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 kabinetinõupidamise järel on Veeteede Ameti juhtimisel ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega toimunud mitmeid töökohtumisi eelnõude väljatöötamiseks ning eelnõudega seotud põhimõtteliste küsimuste otsustamiseks. Koostöö on olnud konstruktiivne. Töögruppide kohtumiste ning ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega vaheliste töökoosolekute jätkatakse kuni eelnõude valmimiseni. Peamisteks põhimõttelisteks küsimusteks, mille osas pole jõutud ühtsele seisukohale, on: - tulumaksumäära alandamine Eesti residentidest meremeestele; - mitteresidentidest kolmandate riikide kodanike vabastamine Eesti tulumaksu kohustusest; - kas võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt on vajalik tulumaksu erirežiimi laiendame Euroopa Majanduspiirkonna laevadele, mis Eesti lipu all ei sõida; - kas võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt on vajalik kohaldada Eestis ja Euroopa Majanduspiirkonnas asuvatele laevaoperaatoritele ühetaolist laevaregistritasu; - kas riigiabi reeglitest ja võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt võib kohaldada erimaksurežiimi rannikusõitu tegevatele laevadele teistes EL liikmesriikides; - riigiabi reegleid puudutavad muud küsimused; - kaubalaeva mõiste. Riigiabi ja võrdset kohtlemist puudutavatele küsimustele ei ole seni vastust leitud. Seega on plaanis kohtuda Rahandusministeeriumi riigiabi osakonnaga ning uurida neid küsimusi vastava osakonna kaudu Euroopa Komisjonilt. Tulumaksumäära alandamise osas palume teha otsus valitsusel. Tulumaksumäära alandamise küsimus koos erinevate asutuste seisukohtadega on täpsemalt kirjeldatud valitsusele esitatavas memorandumis (Lisa 1). Muud küsimused lahendatakse arutelude ja kohtumiste käigus teiste ministeeriumidega. Eelnõude hetkeseis on esitatud valitsusele esitatavas memorandumis (Lisa 1).