Vastavalt nimekirjale
18.01.2018 nr 6-3/17/300-43
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise
keskkonnamõju hindamise aruande
edastamine kooskõlastamiseks
PALDISKI SADAMATE AS esitas 15.01.2018 kirjaga nr 1-20/14 Keskkonnaametile
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.01.2018 nr 6-3/17/300-42 all)
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22
kohase menetluse läbiviimiseks Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) aruande (koostaja: Osaühing Corson, töö nr 1622).
KeHJS § 22 lg 2 kohaselt peab otsustaja edastama KMH aruande asjaomastele asutustele
kooskõlastamiseks. KeHJS § 22 lg 3 sätestab, et asjaomane asutus, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande 30 päeva jooksul
aruande saamisest arvates.
KeHJS § 22 lg 2 ja 3 ning § 23 lg 1 alusel palub Keskkonnaamet Teil kooskõlastada 30 päeva
jooksul käesoleva kirja saamisest alates Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Urman
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Põhja regioon
Lisad: KMH aruanne.pdf ja Paldiski Põhjasadama kaide KMH lisad.7z
Sama: Lääne-Harju Vallavalitsus,
[email protected], Maa-amet, Veeteede Amet,
Terviseameti Põhja talitus, Keskkonnainspektsioon Harju büroo, Muinsuskaitseamet,
[email protected],
[email protected]
Ester Pindmaa 384 8744
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
PALDISKI PÕHJASADAMA KAIDE RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
ARUANNE
Töö nr 1622
Tellija: Paldiski Sadamate AS
Koostaja: Corson OÜ
Tallinn 2018
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. ÜLDOSA ................................................................................................................................7
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................7
1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta ........................................................8
1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine................................................10
1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande koostamine.............................................10
1.3.2 KMH aruande avalikustamine ja selle käigus esitatud ettepanekutega arvestamine
..........................................................................................................................................11
1.4 Metoodika .....................................................................................................................12
1.5 Lähtematerjalid ............................................................................................................13
1.6 KMH protsessis ilmnenud raskused ja nende lahendamine ................................15
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...........................16
2.1 Kavandatu teostuse asukoht ning tingimused........................................................16
2.1.1 Asukoht....................................................................................................................16
2.1.2 Paldiski Põhjasadam ................................................................................................17
2.1.3 Multimodaalne lastimisala 2 etapp ..........................................................................18
2.1.3.1 Arendusprojekti laevatüübid ja väljaehitus ......................................................18
2.1.3.2 Süvendustööd kaide rajamiseks........................................................................19
2.1.4 Lastimisala A moodustamine ..................................................................................21
2.1.5 Lastimisala B ...........................................................................................................22
2.1.5.1 Põhjasadama 2 kinnistu ....................................................................................22
2.1.5.2 Lastimisala B moodustamine ...........................................................................23
2.1.6 Kaide rajamine.........................................................................................................24
2.1.6.1 Lastimisala A kaid ............................................................................................25
2.1.6.2 Lastimisala B kaid ............................................................................................26
2.1.7 Lastimisala ümberlaadimiskompleksid ...................................................................28
2.1.7.1 Veeremlasti ümberlaadimiskompleks ..............................................................28
2.1.7.2 Konteinerite ümberlaadimiskompleks..............................................................30
2.1.7.3 Segalasti ümberlaadimiskompleks ...................................................................32
2.2 Olulised mõjualad.......................................................................................................34
2.2.1 Uute kaide ja lastimisalade mõjuala ........................................................................34
2.2.2 Kaadamiskoht ..........................................................................................................34
2.3 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning keskkonda mõjutavad
tegevused............................................................................................................................36
2.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ....................................................................................36
2.5 Kavandatud tegevuse alternatiivid ...........................................................................37
2.6 Kavandatu vastavus säästva arengu põhimõtetele ja loodusvara kasutus .......39
2.6.1 Alustaust ..................................................................................................................39
2.6.2 Kavandatu ja säästva arengu põhimõtted ning loodusvara kasutus........................39
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA
KESKKONNASEISUND ........................................................................................................41
3.1 Looduslikud tingimused..............................................................................................41
3.1.1 Pakri laht ja hüdrometeoroloogilised tingimused....................................................41
3.1.2 Pakri poolsaare maastik ja geoloogiline ülevaade...................................................41
3.1.2.1 Maastik .............................................................................................................41
3.1.2.2 Pakri poolsaare geoloogia................................................................................42
3.1.2.3 Arendusala geoloogiline ehitus ........................................................................43
3.1.2.4 Ehitusgeoloogiline ülevaade.............................................................................44
3.1.2.5 Põhja- ja pinnavesi ...........................................................................................46
Corson OÜ. Töö nr 1622 2
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
3.1.3 Pakri lahe lainetus, hoovused, mereveeseisud ja heljum ning ökoloogiline seisund
..........................................................................................................................................47
3.1.3.1 Lainetus, hoovused ja mereveeseisud...............................................................47
3.1.3.2 Looduslik heljum..............................................................................................48
3.1.3.3 Pakri lahe ökoloogiline seisund 2016...............................................................49
3.1.4 Pakri lahe mereelustik .............................................................................................50
3.1.4.1 Põhjataimestik Pakri lahes ja arendusalal.........................................................50
3.1.4.2 Pakri lahe põhjaloomastik ................................................................................51
3.1.4.3 Kalastik Pakri lahes ..........................................................................................51
3.1.4.4 Mereimetajad ....................................................................................................53
3.1.6 Mõjupiirkonna linnustik ..........................................................................................54
3.1.6.1 Haudelinnud .....................................................................................................54
3.1.6.2 Rännetel peatuvad vee- ja rannikulinnud .........................................................54
3.1.6.3 Talvituvad veelinnud ........................................................................................55
3.1.6.4 Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid................................................................56
3.1.7 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................60
3.1.7.1 Pakri maastikukaitseala ....................................................................................60
3.1.7.2 Pakri hoiuala .....................................................................................................62
3.1.7.3 Avameremadalik Krassgrund ja hallhülge püsielupaik ....................................63
3.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused ..........................................................................64
3.2.1 Paldiski linn .............................................................................................................64
3.2.1.1 Asustus ja ajalooline taust ................................................................................64
3.2.1.2 Elanikkond........................................................................................................65
3.2.1.3 Majandustegevus Paldiskis...............................................................................66
3.2.2 Paldiski Põhjasadam ................................................................................................67
3.2.2.1 Üldandmed .......................................................................................................67
3.2.2.2 Infrastruktuur, sadamatehnika ja aluste teenindamine .....................................68
3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama töökorralduse hinnang ..................................................70
3.2.4 Paldiski Lõunasadam...............................................................................................71
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU ..........................................................................................73
4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu ja arengukavadega .......73
4.1.1 Üldplaneering ..........................................................................................................73
4.1.2 Paldiski linna arengukava aastani 2025...................................................................73
4.2 Matemaatiline modelleerimine ..................................................................................74
4.2.1 Sissejuhatus .............................................................................................................74
4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21..............................................................................75
4.2.2.1 MIKE 21 NSW moodul...................................................................................75
4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul .......................................................................................75
4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul.......................................................................................76
4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks.......................................76
4.2.3 Matemaatilise modelleerimisetulemused ................................................................77
4.2.3.1 Lainetuse väljad edelatuulega, olemasolev olukord .........................................77
4.2.3.2 Lainetuse väljad loodetuulega, olemasolev olukord.........................................77
4.2.3.3 Lainetuse väljad edelatuulega, projekteeritava sadamaga................................77
4.2.3.4 Lainetuse väljad loodetuulega, projekteeritava sadamaga ...............................77
4.2.4 Hoovuste väljad .......................................................................................................77
4.2.4.1 Hoovuse väljad edelatuulega ............................................................................77
4.2.4.2 Hoovuse väljad loodetuulega............................................................................78
4.2.5 Ehitusaegne heljumi levik .......................................................................................78
Corson OÜ. Töö nr 1622 3
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.2.5.1 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt A......................................................78
4.2.5.2 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt A .....................................................78
4.2.5.3 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt B......................................................78
4.2.5.4 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt B .....................................................79
4.2.6 Kokkuvõte ...............................................................................................................79
4.2.7 Kaadamisalal toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimise tulemused
..........................................................................................................................................79
4.2.7.1 Laineväli kaadamiskohal NSW arvutusliku tuule korral..................................79
4.2.7.2 Hoovuse väli kaadamiskohal NSW arvutusliku tuule korral............................79
4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumi pilve leviku prognoos ..................................79
4.2.8 Mõju Pakri lahe hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele...............80
4.2.9 Kordussüvendamine ................................................................................................80
4.3 Kaadamise mõjud .......................................................................................................80
4.3.1 Mereelustik ja kaadamise mõju ...............................................................................81
4.3.1 1 Avamere põhjaelustik .......................................................................................81
4.3.1.2 Kalastik ja kaadamise mõju..............................................................................81
4.3.2 Linnustik ja kaadamise mõju...................................................................................84
4.4 Mõju Pakri lahe mereelustikule .................................................................................85
4.4.1 Mõju põhjataimestikule ...........................................................................................85
4.4.2 Mõju põhjaloomastikule ..........................................................................................86
4.4.3 Mõju kalastikule ......................................................................................................88
4.4.3.1 Mõju avaldumine..............................................................................................88
4.4.3.2 Kokkuvõte ja leevendusmeetmed.....................................................................89
4.5 Mõju linnustikule ..........................................................................................................90
4.6 Õhukvaliteet ja valgussaaste.....................................................................................92
4.6.1 Õhukvaliteet Paldiski linnas ....................................................................................92
4.6.2 Valgussaaste ja selle vähendamise võimalused.......................................................93
4.7 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise müratasemete hindamine .......................94
4.7.1 Sissejuhatus .............................................................................................................94
4.7.2 Lähtekohad ..............................................................................................................94
4.7.3 Planeeritav laiendus................................................................................................95
4.7.4 Müratasemete hindamine.........................................................................................96
4.7.5 Mürakaardistamise tulemused ja leevendusettepanekud.........................................97
4.7.6 Kokkuvõte ...............................................................................................................98
4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ..................................................................................99
4.8.1 Sotsiaal-majanduslik hinnang..................................................................................99
4.8.2 Avalikud rannaalad................................................................................................100
4.8.3 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised ning võimalik mõju mälestistele 101
4.8.3.1 Maismaal asuv kultuuripärand........................................................................101
4.8.3.2 Veealune kultuuripärand ................................................................................104
4.8.3.3 Mõju kultuurimälestistele ...............................................................................105
4.8.4 Mõju loodus- ja puhkemaastikule .........................................................................108
4.8.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ............................................................109
4.8.5.1 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed..............................................109
4.8.5.2 Mõju avaldumise erinevad aspektid ...............................................................110
4.8.6 Müra ja vibratsiooni vähendavad meetmed...........................................................111
5 NATURA HINDAMINE ....................................................................................................113
5.1 Üldosa .........................................................................................................................113
5.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused.............................................................115
5.2.1 Pakri loodus- ja linnuala ........................................................................................115
Corson OÜ. Töö nr 1622 4
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.2.2 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ...........................................................116
5.2.2.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad .............116
5.2.2.2 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1110 ..................................................119
5.2.2.3 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1170 ..................................................121
5.2.2.4 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1210 ..................................................121
5.2.2.5 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1230 ..................................................122
5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad .......................................................123
5.2.4 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ............................125
5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal .......................................127
5.4 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang..............130
5.4.1 Pakri loodusala kaitseväärtustele avalduva mõju olulisuse määratlemine ja hinnang
........................................................................................................................................130
5.4.1.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110 ........................130
5.4.1.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1170 ........................131
5.4.1.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210 ........................133
5.4.1.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1230 ........................134
5.4.1.5 Kaitstavate liikide elupaikadele ja lisas 12 toodud elupaigatüüpidele avalduv
mõju ............................................................................................................................136
5.4.2 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang..................136
5.5 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang .................139
5.5.1 Pakri linnuala kaitseväärtustele avalduva mõju määramine ja olulisuse hindamine
........................................................................................................................................139
5.5.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ....................149
5.6 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-
eesmärkide seisukohast .................................................................................................152
5.6.1 Sadama eeskirjaga kehtestatu ................................................................................152
5.6.2 Leevendavate meetmete olulisus Pakri loodus- ja linnualal..................................153
6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU .....................................156
6.1 Ülevaade.....................................................................................................................156
6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .................................................157
6.3 Võimaliku kumulatiivse ja koosmõjuga arendusprojektid ...................................158
6.3.1 Taust ......................................................................................................................158
6.3.2 Kumulatiivse ja koosmõjuga projektid..................................................................159
6.4 Kokkuvõte...................................................................................................................161
7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS .......................................................................................163
7.1 Kriteeriumid ja nende selgitus .................................................................................163
7. 2 Kriteeriumide kaalu määramine .............................................................................164
7.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel .............................................................164
7.4 Alternatiivide väärtusindeksid..................................................................................170
8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS
KAVANDATUD MEETMED ...............................................................................................171
8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud nõuded ...............................................................171
8.1.1 Üldosa ja teenuste korraldusnõuded sadamaeeskirjas ...........................................171
8.1.2 Tuleohutusnõuded ja päästetööde korraldus..........................................................173
8.2 Süvendus-ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed ning nende
kasutuse eeldatav efektiivsus ........................................................................................174
8.3 Seire ja järelevalve....................................................................................................175
9. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................177
9.1 Ülevaade ja kavandatuga kaasnevad mõjud........................................................177
9.2 Lõppjäreldused ..........................................................................................................179
Corson OÜ. Töö nr 1622 5
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................180
LISAD
Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm.
Lisa 2. Keskkonnaamet tunnistas 09.05.2017 KMH programmi nõuetele vastavaks.
Lisa 3. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade 17.05.2017 Ametlikud
Teadaanded.
Lisa 4. Väljavõtted Pakri MKA ja HA KKK 2007-2016.
Lisa 5. Väljavõtted Pakri HA ja MKA mereosa KKK 2011-2020.
Lisa 6. Natura elupaigatüübid Pakri loodusalal.
Lisa 7. OÜ REI Geotehnika töö nr 3188-12.
Lisa 8. Matemaatilise modelleerimise joonised.
Lisa 9. Kaadamise matemaatilise modelleerimise joonised.
Lisa 10. Multimodaalne lastimisala 2 etapp skeem.
Lisa 11. Lastimisalade A ja B lõiked.
Lisa 12. Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid.
Lisa 13. Akukon 170703-1 Müratasemete hindamine.
Lisa 14. Keskkonnaameti 01.11.2017 seisukoht ja ettepanekud KMH aruande täiendamiseks.
Lisa 15. Keskkonnaameti 01.11.2017 ettepanekutega arvestamine KMH aruande
täiendamisel.
Lisa 16. Kaadamisala – joonisel 01 uus kaadamisala.
Lisa 17. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH mereelustiku ja linnustiku käsitlev
eksperthinnang/uuring. P. Vissak 2017.
Lisa 18. Keskkonnaameti 01.12.2017 ettepanekud KMH aruande täiendamiseks.
Lisa 19. Keskkonnaameti 01.12.2017 ettepanekutega arvestamine KMH aruande
täiendamisel.
Lisa 20. KMH aruande avalikustamise teade Ametlikud Teadaanded 13.12.2017, Harju Elu
15.12.2017 ja menetluses osalejatele 12.12.2017.
Lisa 21. Veeteede Ameti kiri 08.01.2018 KMH aruande kohta ja arendaja vastuskiri.
Lisa 22. Keskkonnaameti ettepanekud 09.01.2018 KMH aruande täiendamiseks.
Lisa 23. KMH aruande 09.01.2018 avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri.
Lisa 24. KMH aruande avalikustamisel kirjalikult esitatud ettepanekutega arvestamine KMH
aruande täiendamisel.
Corson OÜ. Töö nr 1622 6
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. ÜLDOSA
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Keskkonnaamet on võtnud menetlusse 19.10.2016 Paldiski Sadamate AS-i saadetud vee
erikasutusloa taotluse Paldiski Põhjasadamasse uute kaide rajamiseks ning teavitanud sellest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.2016. Vee erikasutuse käigus on
kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine mahus 517 200 m3 ning kaide
ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3 (lisaks 1 oleva KMH
programmi lisa 1).
Eeltoodud süvendamise ja kaadamise ning tahkete ainete uputamise mahud on vee
erikasutusloa taotluses Paldiski Sadamate AS-i poolt olnud Põhjasadama arendamise
eelprojekti lastimisalade „A“ (lisaks 1 oleva KMH programmi joonis 2) ja „B“ (lisaks 1 oleva
KMH programmi joonis 4) koondmahud:
• Süvendatava ja kaadamist vajava pinnase maht lastimisalalt „A“ on 18 000 m3 ja
lastimisalalt „B“ 499 200 m3 - kokku 517200 m3.
• Tahkete ainete uputamise maht lastimisala „A“ rajamiseks on 175 000 m3 ja
lastimisalal „B“ 850 000 m3 - kokku 1025000 m3.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud
KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või
algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on
otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa
Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub
Keskkonnaameti pädevusse.
KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 ja 171 kohaselt on mere
süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine
alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa
saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine.
KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.
KMH käigus tuleks hinnata ja käsitleda järgmist: süvendustöödega kaasneva heljumi
transpordi mõju; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava
koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel;
süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste
omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; vee erikasutusega
(süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste
liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele
tegevustele; vee erikasutuse mõjukaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku
aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku
keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika
väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine ja kaadamisele alternatiivsete
võimaluste kaalumine.
Corson OÜ. Töö nr 1622 7
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 punktile1, § 6 lg 1 punktidele 17 ja 171, §-
dele 8 ja 9, § 11 lõigetele 2, 3 ja 11, § 12 lõikele1, § 18 lõikele 7, veeseaduse § 9 lõikele5 ning
Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 punktidele 2.1 ja 3.5.8
algatas Keskkonnaamet KMH Paldiski Sadamate AS-i Paldiski Põhjasadama kaide rajamise
vee erikasutusloa taotluse menetluse raames (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1).
KMH viidi läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS), redaktsioon jõustus 18.01.2016 (RT
I 30.12.2015,18) ja Keskkonnaameti poolt 09.05.2017 kirjaga nr 6-3/17 (lisa 2) nõuetele
vastavaks tunnistatud KMH programmile (lisa 1).
KMH eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks
sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat
mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Kavandatavaks tegevuseks on osade olemasolevate kaide asemele uute kaide ja nendele
lastimisala rajamine, et täita Paldiski Põhjasadama arenduse kavas püstitatud eesmärke ning
tulenevalt kaasaegsete tehnoloogiate efektiivsemale kasutusele tõsta sadama kasutuse ohutust.
KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja
selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta.
KMH eesmärgiks on anda Keskkonnaametile vee erikasutusloa väljastamiseks piisavalt
teavet.
1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta
KMH algataja ja otsustaja: Keskkonnaamet, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post:
[email protected]). Kontaktisikud: Ester Pindmaa, e-post
[email protected], telefon 384 8744.) ja Kaari Männikus-Nilson (e-post
[email protected], telefon 680 7452).
Arendaja: Paldiski Sadamate AS (registrikood: 10425338) , kontaktandmed: Peetri 11,
76805 Paldiski, tel:651 1010, e-post:
[email protected]. Kontaktisik Enn Mahoni, e-post
[email protected], telefon 651 1010.
Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post:
[email protected]). Kontaktisikud: juhtekspert Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post:
[email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post:
[email protected] .
Corson OÜ KMH töögrupp:
Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, KMH-s juhtekspert (tegevuslitsents nr KMH0119
kehtiv kuni 27.04.2022), hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine,
Corson OÜ. Töö nr 1622 8
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
veekogu süvendamine, kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, ehituse ja planeerimise
ekspert/juhtekspert.
Kalev-August Parksepp – Corson OÜ projektijuht, KMH-s: maastik, puhkemajandus,
haljastus, jäätmekäitlus, transport ja liiklus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad
loodusobjektid, kumulatiivsed mõjud ja Natura hindamise ekspert (pädevuse tõendus on
toodud Natura hindamise ptk 5.1 Üldosa).
Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, nõustab KMH raames kaide ja
lastimisalade rajamise alastes küsimustes.
Kerli Liiv – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s
matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal-
majanduslik valdkond.
Kristin Liiv –Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s õigus- ja
sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal-
majanduslik valdkond.
Tiit Raid – zooloog (ihtüoloog), Ph D kalandusbioloogia alal, KMH-s kalastiku ekspert.
Peeter Vissak – bioloog, KMH-s põhjataimestik ja -loomastik, linnustik, kaitsealused
loodusobjektid ekspert.
Mihkel Parksepp – konsultant-assistent, KMH-s piirkonnas Corson OÜ ja teiste ekspertide
poolt varem kasutatud infomaterjali läbivaatus KMH-s kasutamiseks, nõustab ehitamise ja
sellega kaasnevate mõjude leevendusmeetmete osas.
Maris Vohta – Akukon Oy Eesti filiaal, KMH-s kaide rajamise ja sadama kasutusega
kaasnevate (laadimine, lossimine, laevaliiklus, raudteeliiklus, autotransport) müratasemete
hindamise ekspert.
Marko Ründva – Akukon Oy Eesti filiaal, KMH-s kaide rajamise ja sadama kasutusega
kaasnevate (laevaliiklus, laadimine, lossimine, raudteeliiklus, autotransport) müratasemete
hindamise ekspert.
Eeltoodud KMH-s osalevate töögrupi liikmete kaasamine KMH-s tehtavasse Natura
hindamisse on esitatud KMH aruande Natura hindamise peatükis.
KMH protsessis asjaomased asutused
• Keskkonnaamet – KMH algataja ja otsustaja ning Pakri hoiu- ja linnuala valitseja.
• Paldiski Linnavalitsus – KOV, kelle territooriumil asub Paldiski Põhjasadam ja
toimub arendustegevus.
• Maa-amet - võimalikud omandi küsimused rajamisel ja hilisemal kasutusel.
• Veeteede Amet – nõuetele vastava veeliikluse järelevalvaja.
• Terviseameti Põhja talitus – inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused.
• Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo – loodusressursside ja –keskkonna
järelevalve koordineerija ning teostaja.
Corson OÜ. Töö nr 1622 9
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Harju Maavalitsus – riikliku halduse korraldamine ja koordineerimine.
• Muinsuskaitseamet – kultuuripärandi kaitse ja järelevalve teostaja.
• Rahandusministeerium - Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti
majandusvööndi (üleriigilise planeeringu) teemaplaneeringu koostamise ja KSH
korraldaja. Paldiski Põhjasadam jääb eelnimetatud teemaplaneeringu
planeerimisalasse.
1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine
1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande koostamine
Keskkonnaamet algatas 03.11.2016 nr 14-6/16/786-2 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise
vee erikasutusloa taotluse menetluse raames KMH (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1).
Lisaks 1 oleva KMH programmi peatükis 5. KMH teostuse ja tulemuste avalikustamise
ajakava on esitatud KMH etapid, tegevuse kirjeldus ja läbiviija ning kestvus.
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade 17.05.2017 Ametlikud Teadaanded
on lisas 3.
Paldiski Sadamate AS saatis 08.09.2017 nr K 17/186 Keskkonnaametile KeHJS § 201 kohase
menetluse läbiviimiseks Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruande (koostaja:
Osaühing Corson, töö nr 1622).
KeHJS § 201 lg 1 kohaselt küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta KeHJS § 151 sätestatud
korras, arvestades § 201 lg 2 toodud erisust. Keskkonnaamet edastas 12.09.2017 kirjaga nr 6-
3/17/300-22 KMH aruande seisukohtade saamiseks järgmistele asjaomastele asutustele:
Paldiski Linnavalitsus, Harju Maavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet,
Terviseameti Põhja talitus, Muinsuskaitseamet, Maa-amet. Lisaks küsis Keskkonnaamet
Harju Maavalitsuse ettepanekul seisukohta ka Rahandusministeeriumilt.
Etteantud tähtajaks (30 päeva kirja kättesaamisest) oli Keskkonnaametile vastanud kõik
asutused – Rahandusministeerium e-kirjaga 12.09.2017, Harju Maavalitsus 22.09.2017
kirjaga nr 12-4/2408, Keskkonnainspektsioon 25.09.2017 kirjaga nr 8-3/17/4755-2, Maa-amet
28.09.2017 kirjaga nr 7-1/17/15153-2, Paldiski Linnavalitsus29.09.2017 kirjaga nr 11-3/2-5,
Muinsuskaitseamet 02.10.2017 kirjaga nr 1.1-7/2182-1, Veeteede Amet 03.10.2017 kirjaga nr
6-3-1/2498 ning Terviseameti Põhja talitus 11.10.2017 kirjaga nr 9.3-4/5801.
Otsustaja (antud juhul Keskkonnaamet) vaatas vastavalt KeHJS § 151 lg 5 (koostoimes § 201
lg 2) sätestatule 21 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates
seisukohad läbi ning andis arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande
asjakohasuse ja piisavuse kohta oma kirjas 01.11.2017 nr 6-3/17/300–33 arvestades
asjaomaste asutuste esitatud arvamusi (lisa 14).
Keskkonnaamet 01.11.2017 nr 6-3/17/300-33 kirjas leidis, et enne avalikule väljapanekule
suunamist vajab KMH aruanne täiendamist kirjas esitame märkuste ja ettepanekute alusel
täiendamist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 10
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Keskkonnaameti 01.11.2017 nr 6-3/17/300-33 kirjas toodud märkuste ja ettepanekutega
arvestamist on KMH aruande täiendamisel käsitletud lisas 15.
Corson OÜ 21.11.2017 saatis KMH aruande menetlemiseks Keskkonnaametile. Saadetud
KMH aruandele esitas Keskkonnaamet 01.12.2017nr 6-3/17/300-35 täiendamiseks ja
korrigeerimiseks ettepanekud (lisa 18).
Keskkonnaameti 01.12.2017nr 6-3/17/300-35 kirjas toodud ettepanekutega arvestamist on
KMH aruande täiendamisel käsitletud lisas 19.
1.3.2 KMH aruande avalikustamine ja selle käigus esitatud ettepanekutega
arvestamine
Keskkonnaamet teavitas Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruande avalikustamisest
Ametlikud Teadaanded 13.12.2017 ajalehes Harju Elu 15.12.2017 ja menetluses osalejaid.
12.12.2017 (lisa 20).
.
KMH aruande avalikustamise ja avaliku arutelu toimumisest oli teade välja pandud Paldiskis
autobussipeatuses, Paldiski Linnaraamatukogus ja Paldiski Sadamate AS klubi uksel.
KMH aruandega oli võimalik eelnevalt tutvuda ajavahemikul 15.12.2017 - 08.01.2018
Paldiski Linnaraamatukogus (Rae tn 38, Paldiski linn 76806, Harjumaa, T-R 11-18, L 11-16),
lisaks oli KMH aruanne elektrooniliselt kättesaadav Keskkonnaameti
v e e b i l e h e l http://www.keskkonnaamet.ee (Uudised ja pressiinfo/Avalikud
väljapanekud/Keskkonnamõju hindamiste avalik väljapanek).
KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult kuni
08.01.2018 KMH otsustaja kontaktidel – Keskkonnaamet, Ferdinand Johann Wiedemanni 13,
72 210 Türi (kontaktisik: Ester Pindmaa, telefon 384 8744) või aadressil
[email protected].
KMH aruande avalik arutelu toimus Paldiski Sadamate AS klubis (Peetri tn 13A, Paldiski linn
76806 Harjumaa) 09.01.2018 algusega kell 11.00.
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalenute
nimekiri on lisas 23.
KMH aruande avalikustamise käigus saabus e-postiga Keskkonnaametile Veeteede Ametilt
08.01.2018 nr 6-3-1/3146 täiendusettepanekuga kiri (lisas 21 koos arendaja vastuskirjaga).
Keskkonnaamet saatis e-postiga 09.01.2018 nr 6-3/17/300-39 Keskkonnaameti (lisa 22) ja
Veeteede Ameti kirjad KMH aruande kohta Paldiski Sadamate AS-ile ja Corson OÜ-le.
Veeteede Ameti ja Keskkonnaameti eelnimetatud kirjades esitatud ettepanekutega
arvestamise kohta KMH aruandes on informatsioon esitatud lisas 24.
Corson OÜ. Töö nr 1622 11
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1.4 Metoodika
Kasutati Eestis üldkasutatavat KMH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised:
• algatamine, ülesande püstitamine;
• kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine;
• alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine;
• huvipoolte ja KMH valdkondade määratlemine;
• materjali kogumine;
• fooni kirjeldus;
• eeldatavalt kaasnevate mõjude prognoosimine;
• alternatiivide hindamine;
• mõjude ja leevendusmeetmete analüüs;
• alternatiivide võrdlemine.
KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja
sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja seisukohtade küsimine ning
avalikustamine, KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine, KMH aruande
koostamine nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. KMH aruandele seisukohtade
küsimine ja avalikustamine ning KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine.
KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad,
kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused,
varem ja KMH ajal tehtavad uuringud (näiteks: müra uuring hüdrodünaamiliste protsesside
matemaatiline modelleerimine, Natura hindamine ja põhjataimestikku ja –loomastikku,
kalastikku, linnustiku käsitlevad uuringud) kohtülevaatused, avalikustamise protsessis
esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm.
Keskkonnaamet oma KMH algatamise otsuses (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1) nägi
ette, et KMH käigus tuleks hinnata ja käsitleda järgmist: süvendustöödega kaasneva heljumi
transpordi mõju; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava
koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel;
süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste
omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; vee erikasutusega
(süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste
liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele
tegevustele; vee erikasutuse mõjukaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku
aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku
keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika
väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine ja kaadamisele alternatiivsete
võimaluste kaalumine.
KMH käigus tehtav hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine võimaldab
prognoosida kaide rajamise käigus vee keskkonnas tehtavate süvendus- ja täitetöödest
tulenevaid võimalikke mõjusid põhjaelustikule, kaladele, lindudele, kaitsealadele ja
rannaprotsessidele.
Corson OÜ. Töö nr 1622 12
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
KMH aruandes käsitletakse nii süvendus- ja täitetööde kui ka kaadamise aegset heljumi
levikut, reostustõrjet, PVT, avariiolukordade vältimist, seiret ja ajalisi piiranguid ning
esitatakse vajalikud leevendavad meetmed.
KMH protsessis arvestatakse varem Paldiski Põhja- ja Lõunasadamas tehtud ja edaspidi
planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid komplekselt ning hinnatakse nendega kaasnev
kumuleeruda võiv mõju keskkonnale.
Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse kumuleeruda võivaid mõjusid ja pakutakse
välja leevendavad meetmed või nõuded.
KMH protsessi tulemused on esitatud käesoleva aruandena.
1.5 Lähtematerjalid
Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid:
1. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ (kehtestatud 11.02.2003).
2. Paldiski linna üldplaneering 2005 ja koostamisel oleva Paldiski linna mandriosa
üldplaneeringu materjalid.
3. Paldiski linna arengukava aastani 2025.
4. Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu
25.09.2013 otsusega nr 1-3/28.
5. KMH programm (lisa 1).
6. Sadama eeskiri*.
7. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid.
8. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK
2007-2016). Koostas A. Tõnisson, Tallinn 2006.
9. Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020
(kinnitamata). Kaitsekorralduskava (edaspidi KKK 2011-2020) on koostatud Norra
finantsmehhanismi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti
ESTMAR raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum).
10. Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu
KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011.
11. Paldiski lõunasadama kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II Etapi
aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2009.
12. Paldiski lõunasadama kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire
vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2008.
13. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-
Konsult. Tallinn 2012 (edaspidi töö nr E1177).
14. Paldiski Põhjasadama kai nr 0. rajamise ja süvendustööde KMH aruanne. TTÜ
Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2012.
15. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne.
Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014.
16. Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr
L.VV/325236 nõuetele 2015 a tööde aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut 2015.
Corson OÜ. Töö nr 1622 13
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
17. BALTICCONNECTOR Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. KMH aruanne.
Eesti. Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. 2015.
18. Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja KSH. Lähteseisukohad
ja KSH väljatöötamise kavatsus. Töö nr 2017-0075. Skepast&Puhkim OÜ. Tallinn
September 2017.
19. Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa KMH.
KMH aruanne. Töö nr 1771/12. OÜ Hendrikson&Ko. Tartu 2015.
20. Paldiski linnas Peetri 7, 7A, 7B, Peetri 9, 9A, 9B, Peetri 11, Peetri 13, 13A, 13B,
Peetri 15, 15A, 15B, 15C, 15D, Peetri 17, 17A, 17B, 17C, 17D, 17E,17F, Pakri tn 2,
Jaama tee 2, Paldiski raudteejaama (osaliselt) katastriüksustel ning Põhja-Sadama ja
Jaama tee 2 kinnistute vahelise maa-ala detailplaneering. Töö nr 1110/08. OÜ
Hendrikson&Ko. Tallinn 2008/12.
21. Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH hindamise aruanne Corson
OÜ. Töö nr 1412. Tallinn 2017.
22. Paldiski Põhjasadama arendamise eelprojekt “Multimodaalne lastimisala” 2. etapp.
Veraluks Ehitus OÜ, Tallinn 2016.
23. Paldiski Sadamate AS Auditi aruanne EST/763/15-lisa 1 (20.03.2016, 01.06.2016 ja
18.10.2016) ning OÜ Palistvere Auditi aruanne EST/764/15-lisa 1 (20.03.2016,
19.10.2016).
24. Menetluses oleva Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja materjalid.
*Paldiski Põhjasadama Sadamaeeskiri kehtib alates 20.01.2014 (kinnitatud Paldiski Sadamate
AS juhatuse liikme 10.01.2014. a käskkirjaga nr 3-1)
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/portrules.html
KMH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaministeeriumist,
Keskkonnaametist, Keskkonnainspektsioonist, Keskkonnaregistrist, Eesti Veeteede Ametist,
Paldiski Sadamate AS-ilt, meediast ja teistelt pädevatelt asutustelt ning spetsialistidelt.
KMH aruande koostamisel arvestatavad uuringud.
1. Müra mõõtmine elamutes- ja välisterritooriumil. Töö nr 39/05 Sadama 8 ja 9 Peetri 30
Paldiski. Anti Kipper (Töökeskkonna mõõtelabor akrediteerimistunnistus L082)
Tallinn 2005.
2. Pakrineeme ihtüoloogiline ja kalanduslik inventuur aruanne. M. Vetemaa, TÜ Eesti
Mereinstituut. Tartu 2009
3. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade (Vetemaa, M., TÜ
Eesti Mereinstituut 2010).
4. Geoloogiliste uuringute aruanne Paldiski Põhjasadam. KUPI OÜ, A. Käärd. Tallinn
2006.
5. Paldiski Põhjasadama kai nr 0. ehitusgeoloogilised uuringud. Töö nr 3188-12. OÜ
REI Geotehnika, T. Leinsalu. Tallinn 2013 (lisa 7).
6. Rannikumere ülevaateseire 2016 Aruanne. Leping: 4-1/16/58. TÜ Eesti Mereinstituut,
G. Martin. Tallinn 2017.
7. Paldiski Põhjasadama kaide rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames tehtava
KMH mereelustiku ja linnustiku eksperthinnang/uuring. P. Vissak. 2017 (lisa 17)*.
8. Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2017. Matemaatilise
modelleerimise alusel koostatud joonised on lisas 8.
Corson OÜ. Töö nr 1622 14
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
9. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju hindamine müratasemete
hindamine. 170703-1, Akukon. Tallinn 28.08.2017.
*Antud eksperthinnang/uuringu materjale on kasutatud KMH aruandes mereelustikku ja
linnustikku käsitlevate peatükkide koostamisel. Kalastiku käsitlused on korrigeeritud ja
täiendatud kalastiku eksperdi T. Raidi poolt. Põhjaelustik ja linnustik – viidetes Vissak 2017
ja kalastik – Raid, Vissak 2017.
1.6 KMH protsessis ilmnenud raskused ja nende lahendamine
KMH protsessis olulisi raskusi ei ole ilmnenud.
Corson OÜ. Töö nr 1622 15
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
2.1 Kavandatu teostuse asukoht ning tingimused
2.1.1 Asukoht
Paldiski Põhjasadam asub Paldiski linnas vahetult linnakeskuse juures (joonis 2.1), Pakri
poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadamast põhjapool.
Paldiski Põhjasadam paikneb Soome lahe suudme juures, kus sadamaakvatooriumi looduslik
sügavus on 12,5–20 m, mis võimaldab töötada ilma faarvaatrita ning võtta sadamas vastu
mitmesugust tüüpi suure süvisega aluseid, näiteks Panamax-tüüpi laevu. Kuna sellist kitsast
kanalit ei ole, saab mitu laeva samaaegselt kai äärde sõita.
Sadam asetseb väljakujunenud mere-, raudtee- ja maanteekaubateede ristumiskohas. See on
võimalikest mugavaim geograafiline asend kaupade veoks kahe suure tarbijaturu – Venemaa
ja Euroopa Liidu vahel.
Joonis 2.1. Vaade Paldiski Põhjasadamale ja linna keskusele. Allikas:
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/generalinfo/infrastructure.html
Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses
olev merekaubasadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamate
AS. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võib sadam vallata akvatooriumi pikaajalise
kasutusõiguse alusel, mis võimaldab tal kontrollida laevade liikumist sellel territooriumil.
Sadama kogu maismaaterritoorium kuulub Paldiski Sadamate AS-ile omandiõiguse alusel.
Corson OÜ. Töö nr 1622 16
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski Põhjasadam on hea sadamakoht navigatsiooni seisukohast kuna on looduslikult hästi
kaitstud tuulte ja lainetuse eest. Sadama akvatoorium ei külmu kinni. Kõik ülejäänud Soome
lahe sadamad, kaasa arvatud Paldiski naabersadamad, kuuluvad kinnikülmuvate sadamate
hulka. See loob hulga märkimisväärseid eeliseid nii kauba omanikele saadetiste veol läbi
sadama kui ka sadama omanikele sadama ekspluateerimisel.
Raudteed ja maanteed ühendavad aastaringse navigatsiooniga Paldiski Põhjasadamat Balti
maade, Valgevene, Venemaa keskosa, Uurali piirkonna ja Lääne-Siberi, Kasahstani ning
hulga teiste riikidega.
2.1.2 Paldiski Põhjasadam
Sadama registris on Paldiski Põhjasadama (EE PLN) aadress: Harju maakond, Peetri 11,
76805 Paldiski. Sadama asukoht: 59°20'59.40''N ; 24°02'51.00''E.
Sadama akvatoorium on 99,8 ha ning on eraldatud Läänemerest kaitsemuuliga, mille pikkus
on 375 m.
Paldiski Põhjasadama koosseisu kuuluvad:
• Kai nr 1a - laevade seisukai sügavus kai ääres 5,15 m, kai nr 1 - ro-ro kai sügavus 9,5
m, kai nr 2 - laadimiseks ja lossimiseks sügavus 5,15 m, kai nr 3 - laevade seisukai
sügavus 5,1 m, kai nr 4 - laadimiseks ja lossimiseks sügavus 3,95 m, kai nr 5 -
laadimiseks ja lossimiseks sügavus 3,95 m, kai nr 6B - RO-RO laadimiseks ja
lossimiseks, 3 paali sügavus 8,8 m, kai nr 6 - laadimiseks ja lossimiseks, Ro-Ro
sügavus 11,7 m, kai nr 7 -laevade laadimiseks ja lossimiseks, Ro-Ro sügavus 12,4 m.
• Kaide sügavus ja pikkus võimaldab vastu võtta ookeanilaevu. Kaid on varustatud
seadmetega, mis võimaldavad töödelda segalasti, konteinereid ja veeremlasti (ro-ro-
lasti).
• Kinnised laohooned (14 üksust) üldpindalaga 25 tuh m2, ladudes on võimalik hoida
erinevaid lastiliike.
• Sadamaga külgneval alal lahtised autode laoplatsid üldpindalaga 25 ha, kuhu on
võimalik korraga mahutada kuni 15 tuhat autot ja kus saab päevas peale lastida 250
sõidukit.
• Vabamajandustsooni territooriumil, mille pindala on 16 ha, on võimalik hoida üle 6
tuhande auto.
• Kõik laod ja kaid on omavahel ühendatud raudteega, mille pikkus on 3460 m, samuti
autoteedega.
Sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest Navigatsiooniperiood 1. jaanuar
- 31. detsember.
Veesõidukite liigid: vedurlaev, üldotstarbeline segalastilaev, eriotstarbeline avamerelaev,
erilastilaev, puistlastilaev, muu laev, konteinerlaev.
Veesõiduki lastimine ja lossimine - stividorifirma Osaühing Palsteve.
Teenused: joogivesi Paldiski linna joogiveevõrgust kaidel oleva veetrassi kaudu, elekter kai
elektrivõrgust, kütus: varustamine punkrilaevalt ja paakautolt.
Corson OÜ. Töö nr 1622 17
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Veesõiduki kogumahutavus 7500 ja suurem, suurim pikkus 250,0 m, suurim laius 36,0 m,
suurim süvis 12,0 m. http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/347
Joonis 2.2. Paldiski Põhjasadama struktuurplaan. Allikas: Väljavõte Paldiski Põhjasadama
sadamaeeskirja lisast 2. http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/news.html
Paldiski Põhjasadam AS-is töötas 2016 a lõpus 142 inimest ja Palsteve OÜ-us 172 inimest.
2.1.3 Multimodaalne lastimisala 2 etapp
Peatükk on koostatud Paldiski Põhjasadama arendamise eelprojekt “Multimodaalne
lastimisala” 2. etapp (Veraluks Ehitus OÜ, Tallinn 2016) materjalide põhjal
2.1.3.1 Arendusprojekti laevatüübid ja väljaehitus
„Multimodaalse lastimisala“ lastimiskaide juures asuvates ümberlaadimiskompleksides
töödeldavate arvestuslike laevatüüpide aluseks on võetud olemasolevad ja tulevased laevad,
mille kandevõime on alates 2,0 kuni 50,0 tuh tonnini, kaasa arvatud spetsialiseerumise järgi:
• Horisontaalsete lastimisoperatsioonidega laevad, mille täielik kandevõime e dedveit
on kuni 30 tuh tonni, mis mahutavad sõiduautosid kuni 8000 ühikut ning mis on
varustatud sirge vöörirambi ja (või) vöörirambiga või nurkvöörirambiga.
• Konteinerlaevad dedveidiga kuni 32 tuh tonni, mahutavusega kuni 1750 TEU.
• Vertikaalsete lastimisoperatsioonidega kuivlastilaevad (universaalsed) ja
eriotstarbelised (puistlastilaevad), mille dedveit on kuni 50 tuh tonni.
Corson OÜ. Töö nr 1622 18
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 2.1. Arvestuslikud laevatüübid ja nende põhilised tehnilised andmed
Kandevõime Põhimõõtmed, m
Veeväljasurve, Täis-
Laeva tüüp1 Lastikande Pikkus Parda Süvis
tuh tonni kande- 2 Laius
-võime suurim kõrgus lastis
võime
RO-303 ~50,0 28,3 7190 227,9 32,6 33,5 11,1
RO-20 31,0 18,4 4650 183,6 32,25 26,9 9,4
RO-15 28,0 14,4 3930 190,0 28,2 25,1 7,8
RO-10 20,0 10,7 3000 165,0 27,6 22,6 7,8
RO-6 13,5 6,5 2080 140,0 22,7 22,3 7,35
RO-5 8,5 4,3 1220 128,8 18,8 17.2 6,2
RO-2 4,6 2,5 711 100,0 17,0 13,9 4,8
UL-50 62,5 52,5 49,8 215,4 31,8 16,8 11,73
UL-30 40,7 32,19 29,2 198,75 24,4 15,1 10,69
UL-25 31,7 24,7 22,6 190,5 22,8 13,3 9,5
UL-20 27,8 20,4 18,3 166,4 21,1 13,8 10,2
UL-15 21,6 16,0 15,0 155,0 22,6 11,1 8,2
KL-1800 46,1 31,5 1750 205,0 32,2 18,8 11,0
KL-1200 39,2 24,9 1200 174,0 28,5 16,2 10,3
KL-700 14,5 13,0 700 147,0 22,7 11,2 7,9
Märkused:
1.Laeva tingmärk: RO – veeremilaev, 20, 10 jne – laeva dedveit; UL – universaallaev, 50, 30 jne
– laeva dedveit; KL – konteinerlaev, 1800, 1200, 700 – mahutab konteinereid.
2. RO-tüüpi laevadel on toodud, kui palju autosid mahutab, sõidukite ühikutes, KL-tüüpi laevadel
on antud konteinerite kogus, TEU, UL-tüüpi laevade puhul lasti kogus, tuh tonni.
3.Ette on nähtud võimalus võtta aeg-ajalt laevu vastu kail №5П, kui kai №4П juures ei ole laeva.
“Multimodaalse lastimisala“ eesmärk on tagada meretransportlaevade universaalne
töötlemine, võimaldades ümber laadida suurt valikut veoseid: veeremlasti, konteinereid, sega-
ja puistlasti.
„Multimodaalne lastimisala“ on ettenähtud ehitada kahel lastimisalal:
• lastimisala A on spetsialiseerunud veeremilaevade töötlemisele;
• lastimisala B tagab kõikide arvestuslike laevatüüpide töötlemise ja kõikide veoste
projekteeritud nomenklatuuri ümberlaadimise.
2.1.3.2 Süvendustööd kaide rajamiseks
Alljärgnevas tabelis 2.2 on toodud multimodaalne lastimisala põhinäitajad.
Tabel 2.2 „Multimodaalse lastimisala“ põhinäitajad.
Sealhulgas lastimisaladel
Nimetus, mõõtühik Kokku alal
A B
Kaide ala:
5/1045,0/9,0- 3/680,0/13,0
ühikuid/ pikkus, m/ sügavus, m/ 2/365,0/9,0-11,0/
13,0 segalast, konteinerid,
spetsialiseerumine. veeremlast
veeremlast
Corson OÜ. Töö nr 1622 19
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Territooriumi pindala, ha,
16,1 3,1 13,0
sealhulgas moodustatav ala.
15,3 3,1 12,2
Territooriumi moodustamise
1025,0 175,0 850,0
maht, tuh m3.
Lastimisalade A ja B katteks on ettenähtud raudbetoonplaadid. Detailselt töötatakse välja
katte paigaldus ja maa-alalt sademete vee äravool järgnevatel projekteerimisetappidel.
Süvendustööd
„Multimodaalse lastimisala“ jaoks väljatöötatud lahenduste kohaselt on projekteeritud
näitajate saavutamiseks vaja kahel lastimisala moodustataval territooriumil teha süvendustöid:
lastimisalal A olemasolevate kaide nr 1-6 piirkonnas ja lastimisalal B olemasolevast
sildumisalast lõunapoole.
Tabel 2.3. Kaide parameetrid.
Lastimisala A Lastimisala B
Nimetus Kai nr Kai nr
1П 2П 3П 4П 5П
Kai pikkus, m 155,0 210,0 240,0 240,0 200,0
Sügavus kai ääres, m 9,0 11,0 13,0 13,0 13,0
Projekteeritavatel aladel teostatavate süvendustööde mahu kindlakstegemisel ja projektis
ettenähtud sügavuste arvessevõtmisel olid lähteandmeteks Tellija esitatud sügavuste
mõõtmisandmed.
Süvendustööde kavandatavas piirkonnas on sügavuste vahe 1,0 m kuni 13,0 m.
Süvendustööde mahud on arvestatud kaide akvatooriumite lõikes vastavalt pindalale ja igas
sügavusvahemikus väljavõetava kihi keskmisele paksusele.
Tööde mahud, arvestades tehnoloogilist liigvõttu sügavusel 0,3 m ja 3,0 m süvendkanali
laiuselt, juhul kui süvendustöid tehakse mitmekopalise bageriga ja väljavõetud pinnas
veetakse mudapraamidega selleks ettenähtud veealusele puistangule, on järgmised:
• lastimisalal A - 17 400 m3;
• lastimisalal B – 499 200 m3
Tööde läbiviimise ehitusjärgud.
Ehitamist on otstarbekas alustada lastimisala A rajamisest.
Vajaduse ehitada lastimisalal A kaitserajatis saab täpsustada vaatlustulemuste põhjal,
analüüsides seda, kui palju kaotatakse ilmastikutingimuste tõttu kai hõivatuse aega laevade
lastimisel.
Pärast lastimisala A valmimist on kaitserajatis heaks tõkkes ülekaalus oleva lainetuse mõju
eest, samuti hakkab see kaitsma lastimisala B ehitamist ja käitlemist. Seetõttu on soovitatav
teostada alade väljaehitamist just sellises järjekorras.
Corson OÜ. Töö nr 1622 20
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2.1.4 Lastimisala A moodustamine
Lastimisala A asub Põhjasadama kinnistul (58001:001:0270) 90 % tootmismaa ja 10 %
ärimaa sihtotstarbega. Kinnistu pindala on 212222 m2 sh ehitiste alune maa 189271 m2.
Lastimisala A
• Lastimisala A on kavandatud rajada olemasolevate kaide nr 1- 6 piirkonda.
• Lastimisalale A rajatava kai nr 1П pikkuseks on 155,0 m ja sügavuseks 9,0 m ning kai
nr 2П pikkuseks on 210,0 m ja sügavuseks 11,0 m.
• Lastimisala A konfiguratsiooni määras nõue jõuda kai ehitamisel isobaadini 11 m.
• Rajatava kaijoon tungib ranna veepiirist akvatooriumisse 100,0 - 120,0 m..
• Projekteeritava lastimisala A pindala on ligikaudu 3,1 ha, territooriumi kõrgusmärk on
projekteeritud vahemikku 2,96÷3,00 m.
• Territooriumi moodustamise maht on ligikaudu 175,0 tuh m3, mis vajab täpsustamist
järgnevatel projekteerimisetappidel.
Elektritehnilised lahendused
Lastimisala A elektritarbijateks on kail asuvad laevade elektriga varustamiseks ette nähtud
elektrikapid, liitsihimärgid, välisvalgustus jne. Elektrivarustuse töökindlusastme järgi
kuuluvad selle ala objektid elektrivarustuse II kategooria alla. Lastimisala A orienteeruv
tarbimisvõimsus on 300 kW, kui pinge on 0,4 kV. Nimetatud koormuste tagamiseks on kavas
ehitada 1 trafoalajaam10/0,4 kV.
Välisvalgustus tagatakse prožektormastidele paigaldatud valgusdioodprožektoritega. Kaide
tööea suurendamiseks teostatakse vesiehitiste elektrokeemiline (protektor) kaitse.
Foto 1. Vaade kaide 2, 3 ja 4 vahelisele akvatooriumile, mis lastimisala A moodustamiseks
täidetakse. K-A. Parksepp 04.04.2017.
Paldiski Põhjasadama olemasolevate kaid nr 2, 3, 4 ja 5 asemele rajatavad uued kaid ja
lastimisala moodustavad Põhjasadama arendamise eelprojektis lastimisala „A“ (lisa 10).
Corson OÜ. Töö nr 1622 21
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 2.4. Süvendustööde mahud. Lastimisala A.
Sügavuste Projekteeritav Maht,
Väljavõetava kihi
vahemik, Pindala, sügavus arvestades
Kai nr keskmine paksus,
m m2 sadama 0-ist, liigvõttu,
m
m m3
1П 0-9 2880 9,0 3,5 12800
2П 8-11 3800 11,0 1,5 4600
2.1.5 Lastimisala B
2.1.5.1 Põhjasadama 2 kinnistu
Põhjasadama 2 kinnistu (58001:002:0323) on pindalaga 17693 m2 ja 100 % tootmismaa
sihtotstarbega. Lastimisala B moodustatakse Paldiski Põhjasadam 2 kinnistule ja selle
äärsesse rannikumerre.
Põhjasadama 2 kinnistu ulatus rannaalas suunaga põhjast kagusse on ca 687 m. Valdava osa
kinnistust moodustab 5 m kõrgusest rannaastangust merepoole jääv paeastangu alune ala
Vahetult astangu all ulatub kivine ja klibune ning kohati kruusaga segunenud erineva
liivafraktsioonidega ala absoluutkõrguseni 2,5 m. Ala on vähese hooldusega ja senini olnud
kasutusest väljas.
Foto 2. Vaade Paldiski Põhjasadam 2 kinnistule ja rannikumerele, mis lastimisala B
moodustamiseks ja uute kaide rajamiseks täidetakse. K-A. Parksepp 04.04.2017.
Joonisel 2.3 toodud Põhjasadama 2 kinnistu on KMH-s arendusala B maismaalejääv osa,
mida osaliselt paeastangualuses osas täidetakse. Põhilise osa lastimisala pindalast saadakse
kinnistu äärse madala rannikumere täitmisest (foto 2). Kõik kavandatud kolm kaid rajatakse
merre ja nende esist ala süvendatakse.
Corson OÜ. Töö nr 1622 22
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Joonis 2.3. Põhjasadama 2 kinnistu asend ja ulatus. Allikas: Maa-ameti Geoportaal.
Ala on omal ajal tugevasti inimestest mõjutatud laigutise taimestikuga. Astangu pealne on
loopealne. Rohttaimede vahel on kohati samblaid üksikuid puid, põõsaid ja väikseid võsa
laike: pajud, raagremmelgas, pihlakas, pooppuu, türnpuu, lepad, vaher, saar, hobukastan,
toomingas, magesõstar, kibuvits, õunapuu seemik, kuslapuu, kadakad, kased.
Rannas lainetuse mõjupiirkonnas madala paekiviastangu aluses karbonaatsel veeriselisel
klibul ja kruusal ning paeastangult varisenud paekivide vahel on taimestiku kooslused
valdavalt väljakujunemata ja on esindatud üksikute liikide hajusate kogumikena:
• Hariliku orasheina kooslus: harilik orashein, pajuvaak, roomav maran, kärnoblikas,
punane aruhein, hanijalg.
• Roog-aruheina kooslus: roog-aruhein, punane aruhein, valge kastehein, hanijalg,
harilik orashein, kibe tulikas.
Paeastangu pealne taimestik: lambaaruhein, lubikas, nõmm-liivatee, humallutsern, punane
aruhein, hobumadar, kibe tulikas, harilik koldrohi, võilill, tõlkjas.
Inimmõjutatumates niiskemates kohtades ka orashein, kõrvenõges, naat, tuli- ja põldohakas,
villtakjas.
2.1.5.2 Lastimisala B moodustamine
Lastimisala B
• Lastimisala B rajatakse sadama olemasolevast kaide alast lõunapoole, mis kagus
piirneb raudteejaamaga.
• Kavandatava lastimisala В koosseisu rajatakse kolm kaid: kai nr 3П ja nr 4П,
kummagi pikkus 240 m, ning kai nr 5П pikkusega 200 m, kõikide sügavus kai ääres
Corson OÜ. Töö nr 1622 23
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
on ühesugune 13,0 m sadama 0-ist. Lastimisala B, mille kaide üldpikkus on 680,0 m ja
akvatooriumi sügavus kaide ääres on 13,0 m, konfiguratsiooni määras olemasoleva kai
nr 1 kaijoone jätkamine.
• Kaijoon tungib ranna veepiirist akvatooriumisse 100,0 - 270,0 m.
• Projekteeritava lastimisala B pindala on ligikaudu 13,0 ha.
• Territooriumi kõrgusmärk on ligikaudu 2,96 - 6,00 m.
• Lastimisala B uue, kujuneva territooriumi suurus on 12,2 ha.
• Territooriumi moodustamise maht on ligikaudu 556,0 tuh m3, mis vajab täpsustamist
järgnevatel projekteerimisetappidel.
Elektritehnilised lahendused
Lastimisala B elektritarbijateks on:
• 2 konteinerkraanat10 kV, tarbimisvõimsusega 1300 kW.
• 3 portaalkraanat 0,4 kV, tarbimisvõimsusega 450 kW.
• 2 pukk-kraanat 0,4 kV, tarbimisvõimsusega 600 kW.
• Kail olevate laeva elektrikappide koguvõimsus 750 kW.
• Territooriumi välisvalgustus ligikaudu 50 kW.
• Lastimisala B tarbitav koguvõimsus on 2500 kW.
• Nimetatud koormuste katmiseks on kavas ehitada 3 trafoalajaama 10/0,4 kV,
jaotuspunktidega 10 kV.
Välisvalgustus tagatakse prožektormastidele paigaldatud valgusdioodprožektoritega. Kaide
tööea suurendamiseks teostatakse vesiehitiste elektrokeemiline (protektor) kaitse.
Lastimisala A ja B joogiveekulu on umbes 200 m3/ööpäevas.
Veekulu tulekahju kustutamiseks on 55 l/sek, sellest konteinerite lao väliskustutuseks 40
l/sek, kai ääres seisval laeval tulekahju kustutuseks 15 l/sek.
Lastimisalal A on Tallinna klimatoloogiaandmete järgi maksimaalselt hinnatud vihmavett
2000 m3/ööpäevas ja lastimisalal B 3000 m3/ööpäevas.
Tabel 2.5. Süvendustööde mahud. Lastimisala B.
Projekteeritav Maht,
Sügavuste Väljavõetava kihi
Pindala, sügavus arvestades
Kai nr vahemik, keskmine paksus,
m2 sadama 0-ist, liigvõttu,
m m
m m3
3П 3 13 3960 13 4,5 148220
4П 4 13 40650 13 4,5 188390
5П 5 13 34970 13 4,0 162590
2.1.6 Kaide rajamine
Projekteeritavad konstruktsioonid
Oma konstruktsioonilt on kairajatised ette nähtud ehitada pulvärk-tüüpi. Seda tüüpi
konstruktsiooni valiku tingis analoogsete rajatiste positiivne ehituskogemus, kaasa arvatud ka
Corson OÜ. Töö nr 1622 24
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski Põhjasadamas (kaid nr 0 ja 6). Pulvärk-tüüpi konstruktsioonid on ökonoomsed ning
nende ehitamiseks ei kulu palju aega.
2.1.6.1 Lastimisala A kaid
Kai nr 1П
Spetsialiseeritud kai, mille sügavus on 9,0 m. Kai on ette nähtud horisontaalsete
lastimisoperatsioonidega laevadele. Kai asub olemasoleva kai paalidest (paalpostidest)
lõunapoole, lastimisala põhjatipus, mis ei ole kaitstud lainete eest. Kai ehitamiseks on vaja:
• pikendada olemasolevat kaid nr 6 selleks, et ehitada rambi toetamise platvorm;
• suurendada ja täiendada olemasolevaid paale (paalposte);
• ümber paigutada ühendussild.
Olemasolev kai nr 6 pikendatakse pulvärk-tüüpi konstruktsiooniga analoogselt kail
olemasolevaga. Esisein on torudest sulundsein, mis on ankurdatud 2,6 m kõrguste
tarindraudbetoonplaatide külge. Torudest sulundseina põhilisteks kandeelementideks on
metalltorud, mille läbimõõt on vähemalt 1020 mm ja toru seina paksus on 14 mm. Täitmiseks
kasutatakse firma Arcelor sulundit. GU-tüüpi täitesulundi pikkused on võetud minimaalsed,
mille korral on tagatud kindel pinnaseisolatsioon. Olemasolevate paalpostide otsi tuleb
tugevdada. Tuleb korraldada nii, et kaijoon oleks viidud kohta, kus on tagatud ohutu kaugus
paalposti alusvaiadest laeva pardani. Paalide tugevdamiseks suurendatakse raudbetoonist
paalipead ja paigaldatakse sildumis- ja põrkelisaseadeldised.
Kai nr 2П
Kai pikkus on 210,0 m, sügavus 11,0 m, kai on ette nähtud laevadele, mille dedveit on 18,4
tuh tonni. Koormused kaile on ühtlaselt jaotatud kategooria 0k järgi, relssideta sõidukite
koormus kaile on Н-30.
Joonis 2.4. Tehnoloogilise koormuste skeem kaile nr 2П.
Kaijoon on 8…11m isobaatide alal.
Oma konstruktsioonilt on kairajatised pulvärk-tüüpi.
Konstruktsioonilt on kairajatised ette nähtud ehitada pulvärk-tüüpi, esisein on metallsulundist
HZ680/AZ-tüüpi metallsulundist.
Sulundkombinatsiooni põhilisteks kandeelementideks on HZ680-tüüpi kaksik-T-terasvaiad
pikkusega umbes 23 m. Sulundikombinatsiooni lisatäiteelementide pikkused on võetud
minimaalsed, mille korral on tagatud kindel pinnaseisolatsioon.
Esisein on ankurdatud tarindraudbetoonplaatide külge. Ankurdustõmmitsad on terasest, mille
ringristlõige on S355. Kaipõu on ette nähtud täita kaljupinnasega, mille sisehõõrdenurk ei ole
alla 34 kraadi.
Kaugus ankurdusplaadini, pikkused, terase margid, elementide ristlõiked ja elementide tüübid
tuleb täpsustada projekteerimisetapil, mis toimub pärast ehitusuuringute täiskompleksi
teostamist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 25
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Sulundseina peale on ehitatud monoliitne taripäis, mis vahelduval tasemel kaitseb
metallkonstruktsioone korrosiooni eest ja tagab laevalt tuleva koormuse vastuvõtu
põrkeseadeldiste kaudu. Päise väliskülje ülemises osas moodustuv potern (salakäik) on ette
nähtud tehnovõrkude paigaldamiseks.
Kai nr 2П kaitseb lainete mõju eest kaitsemuul, mis on ehitatud sulundseinast tõkketammina
ja täidetud kaljupinnasega. Tõkketammi pikkus ja laius ning vaiade tüüp täpsustatakse
projekteerimisetapil.
Kaitserajatise ehitamisest võib loobuda ja lõpliku otsuse selle vajaduse kohta saab vastu võtta
vaatlustulemuste põhjal, analüüsides seda, kui palju kaotatakse laevade lastimisel kai
hõivatuse aega ilmastikutingimuste tõttu.
Põhjapoolt kaitseb lastimisala lainete eest nõlvadega puistrajatis.
Lõunapoolne ühendamine olemasolevate konstruktsioonidega on ette nähtud vertikaalse
sulundseinaga, mille elementide pikkus väheneb vastavalt sellele, kuidas väheneb
akvatooriumi sügavus.
Kai ristlõige on toodud lisas 11.
2.1.6.2 Lastimisala B kaid
Kaid nr 3П 4П
Kummagi kai pikkus on 240,0 m, sügavus 13,0 m, kaid on ette nähtud vastu võtma laevu,
mille dedveit on 50 tuh tonni. Koormused on kaile jaotatud ühtlaselt kategooria 0k järgi,
relssideta sõidukite koormus kaile on КВ-35.
Joonis 2.5. Tehnoloogilise koormuste skeem kaidele nr 3П 4П 2П.
Oma konstruktsioonilt on kairajatised pulvärk-tüüpi, esisein on HZ1080/AZ-tüüpi
metallsulundi kombinatsioonist. Sulundkombinatsiooni põhilisteks kandeelementideks on
HZ1080-tüüpi kaksik-T-terasvaiad pikkusega ligikaudu 28,5 m.
AZ-tüüpi sulundikombinatsiooni lisatäiteelementide pikkused on võetud minimaalsed, mille
korral on tagatud kindel pinnaseisolatsioon.
Esisein on ankurdatud tarindraudbetoonplaatide külge. Ankurdustõmmitsad on terasest, mille
ringristlõige on S355. Kaipõu on ette nähtud täita kaljupinnasega, mille sisehõõrdenurk ei ole
alla 34 kraadi.
Kaugus ankurdusplaadini, pikkused, terase margid, elementide ristlõiked ja elementide tüübid
tuleb täpsustada projekteerimisetapil, mis toimub pärast ehitusuuringute täiskompleksi
teostamist.
Sulundseina peale on ehitatud monoliitne taripäis, mis vahelduval tasemel kaitseb
metallkonstruktsioone korrosiooni eest ja tagab laevalt tuleva koormuse vastuvõtu
Corson OÜ. Töö nr 1622 26
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
põrkeseadeldiste kaudu. Päise väliskülje ülemises osas moodustuv potern (salakäik) on ette
nähtud tehnovõrkude paigaldamiseks.
Põrkeseadeldised on koonusekujulised (koonuse kõrgus 1,9 m), nende tüüp ja tootja
täpsustatakse projekteerimisetapil.
Raam-tüüpi sildumisseadmed tagavad arvestusliku laevatüübi vastuvõtu.
Ristlõikega 1,65х1,2 m monoliitsetest raudbetoontaladest masinatealune tee on ehitatud
metalltorudest vaiadele Ø1020х14 mm, pikkus 28,5. Pikkused, terase margid, vaiade ristlõige
ja vaiade samm (vahekaugus), samuti masinatealuse tee ehitamiseks vajalike
raudbetoontalade gabariidid tuleb täpsustada projekteerimisetapil, mis toimub pärast
ehitusuuringute täiskompleksi teostamist.
Lastimisseadmete elektrivarustuse tagamiseks on masinatealuse tee tagumise tala kõrvale
ehitatud plaatidega kaetud potern (salakäik).
Kai on varustatud põrkeprussiga, rõngaste, võrude ja köisredelitega, kail on samuti
päästepost.
Kai nr 5П
Kai pikkus on 200,0 m, sügavus 13,0 m, kai on ette nähtud vastu võtma laevu, mille dedveit
on 30 tuh tonni. Koormused on kaile ühtlaselt jaotatud kategooria 0k järgi, relssideta
sõidukite koormus kaile on КВ-30.
Joonis 2.6. Tehnoloogilise koormuste skeem kaidele nr 5П.
Oma konstruktsioonilt on kairajatised pulvärk-tüüpi, esisein on HZ880/AZ-tüüpi
metallsulundi kombinatsioonist. Sulundkombinatsiooni põhilisteks kandeelementideks on
HZ880-tüüpi kaksik-T-terasvaiad pikkusega 27 m.
AZ-tüüpi sulundikombinatsiooni lisatäiteelementide pikkused on võetud minimaalsed, mille
korral on tagatud kindel pinnaseisolatsioon.
Esisein on ankurdatud tarindraudbetoonplaatide külge. Ankurdustõmmitsad on terasest, mille
ringristlõige on S355. Kaipõu on ette nähtud täita kaljupinnasega, mille sisehõõrdenurk ei ole
alla 34 kraadi.
Kaugus ankurdusplaadini, pikkused, terase margid, elementide ristlõiked ja elementide tüübid
tuleb täpsustada projekteerimisetapil, mis toimub pärast ehitusuuringute täiskompleksi
teostamist.
Sulundseina peale on ehitatud monoliitne taripäis, mis vahelduval tasemel kaitseb
metallkonstruktsioone korrosiooni eest ja tagab laevalt tuleva koormuse vastuvõtu
põrkeseadeldiste kaudu. Päise väliskülje ülemises osas moodustuv potern (salakäik) on ette
nähtud tehnovõrkude paigaldamiseks.
Kai lõunapoolses otsas on väiksemate kaiala kõrgusmärkidega rambi toetamise kaldplatvorm.
Platvormi konstruktsioon on estakaadi-tüüpi, et kaitsta rajatist segalainetuse eest.
Põrkeseadeldised on koonusekujulised (koonuse kõrgus 1,0 m), nende tüüp ja tootja
täpsustatakse projekteerimisetapil.
Raam-tüüpi sildumisseadmed tagavad arvestusliku laevatüübi vastuvõtu.
Corson OÜ. Töö nr 1622 27
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Kai on varustatud põrkeprussiga, rõngaste, võrude ja köisredelitega, kail on samuti
päästepost.
Kai ristlõige on toodud lisas 11.
Põhjapool ühineb lastimisala B olemasoleva kaiga nr 0. Lõunapoolne ühendus kaldaga on ette
nähtud vertikaalsulundseinast, mille elementide pikkus väheneb vastavalt sellele, kuidas
väheneb akvatooriumi sügavus. Kaldaga ühendamine on teostatud nõlvadega puistrajatisena.
Keeruliste pinnaseolude tõttu rajatise allosas (eriti kaldale lähemal asuval lastimisalal B) on
eelnevalt vaja teha süvend, et tagada vaiade süvistamine projekteeritud kõrgusmärkideni.
2.1.7 Lastimisala ümberlaadimiskompleksid
„Multimodaalse lastimisala“ koosseisu on ette nähtud ehitada kolm spetsialiseerunud
ümberlaadimiskompleksi:
1) Veeremlasti ümberlaadimiskompleks, mille võimsused asuvad kahel lastimisalal:
lastimisalal A, mille merepoolne lastimisrinne on üldpikkusega 365 m ja kuhu kuulub kaks
kaid (kai nr 1П, pikkus 155 m, sügavus kai juures 9,0 m sadama 0-ist, peegelpildis
olemasolevale kaile 6в, ja kai nr 2П, pikkus 210 m, sügavus kai ääres 9,0 m sadama 0-ist,
kaitstud kaitserajatisega), moodustataval alal on sõidukite parkimiseks laoplats pindalaga
ligikaudu 3,1 ha;
lastimisalal B: merepoolne lastimisrinne (kai nr 5П, pikkus 200 m, sügavus kai ääres 13,0 m
sadama 0-ist ) ja tagumine laoala pindalaga ligikaudu 4,8 ha.
2) Konteinerite ümberlaadimiskompleks võimaldab ümber laadida segalasti.
Ümberlaadimiskompleksi võimsused asuvad lastimisalal B ja nendeks on: merepoolne
lastimisrinne (kai nr 3П, pikkus 240 m, sügavus kai ääres 13,0 m sadama 0-ist),
raudteelastimisrinne ja laoplatsid tagumisel maa-alal pindalaga ligikaudu 5,6 ha.
3) Segalasti ümberlaadimiskompleks, mille võimsused paiknevad lastimisalal ja nendeks on:
merepoolne lastimisrinne (kai nr 4П, pikkus 240 m, sügavus kai ääres 13,0 m sadama 0-ist),
raudteelastimisrinne ja laoplatsid tagumisel maa-alal pindalaga ligikaudu 1,8 ha.
2.1.7.1 Veeremlasti ümberlaadimiskompleks
Veeremlasti ümberlaadimiskompleks (ro-ro-kompeks) on ette nähtud iseliikuva tehnika
vastuvõtuks ja ärasaatmiseks võimalusega seda lühiajaliselt hoida, kompleks paikneb sadama
olemasoleval alal ja kahel „Multimodaalse lastimisala“ lastimisalal (A ja B).
Veeremlasti ümberlaadimiskompleks on spetsialiseeritud, merepoolsest ja rannapoolsest
osast koosnev kompleks.
Ro-ro-kompleksi merepoolsesse osasse (merepoolne lastimisrinne) kuulub kolm kaid:
• Lastimisala A kai nr 1П, mille pikkus on 155,0 m, sügavus kai ääres 9,0 m sadama 0-
ist ja mis kujutab endast vesiehitiste süsteemi, mis koosneb kaldplatvormist, millel
asuvad pollarid laeva vööri kinnitamiseks, platvormid sirge vöörirambi ja laeva ninas
asuva paalposti toetamiseks.
• Lastimisala A kai nr 2П, mille pikkus on 210 m, sügavus kai ääres 11,0 m sadama 0-
ist. Kai vesiehitiste hulka kuuluvad: kaldplatvorm sirge vöörirambi ja nurkvöörambi
toetamiseks ning pollarid transportlaeva kinnitamiseks.
• Lastimisala B kai nr 5П, mille pikkus on 200 m, sügavus kai ääres 13,0 m sadama 0-
ist. Kai vesiehitiste hulka kuuluvad: kaldplatvorm sirge vöörirambi ja nurkvöörambi
toetamiseks ning pollarid transportlaeva kinnitamiseks.
Corson OÜ. Töö nr 1622 28
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Kaide parameetrid on optimeeritud vastavalt arvestuslikele laevatüüpidele ja on kindlaks
määratud vastavalt lahendustele ning „Meresadamate tehnoloogilise projekteerimise
normidele.“
Ro-ro-kompleksi rannapoolses osas, mis tagab iseliikuva tehnika vastuvõtu ja ärasaatmise
ning lühiajalise hoidmise, on ette nähtud:
• olemasolevad ja projekteeritavad laopinnad, kaasa arvatud plats rikkis tehnika jaoks,
ülevaatus- ja kogumisplatsid;
• autokaal;
• varju all olevad ülevaatuskanalid;
• estakaadid veoautode teenistuskoertega kontrolliks;
• olemasolev spetsiaalne tööruumide kompleks ümberlaadimistööde teostamise eest
vastutavate mitmesuguste teenistuste tarbeks, kontrollpunktid, tolliteenistuse,
karantiiniteenistuse ja piirivalve ruumid, pääsla, laevade ohutut liikumist tagavad
objektid;
• piirdetara ja valvepostide paviljonid kompleksi perimeetril.
Lastimistööde tehnoloogilised skeemid veeremilaevade ümberlaadimiskompleksis on ette
nähtud vastavalt kompleksi otstarbele, liikuvtehnika kohaletoimetamisele ja lastimisele.
Veeremilaevade ümberlaadimiskompleksi merepoolse lastimisrinde arvestuslik
läbilaskevõime on ligikaudu 160 tuh ühikut aastas.
Ümberlaadimiskompleksi merepoolse lastimisrinde läbilaskevõime on arvutatud piisavalt
täpselt ja on küllaldane hindamaks valitud ümberlaadimistehnoloogia tehnoloogilist ja
majanduslikku otstarbekust.
Laomajandus
Laoterritooriumi mahutavus, arvestades arvestuslike laevatüüpide lastimist ja veoste transiiti
(50% otsevariant), moodustab ligikaudu 7,5 tuhat ühikut sõiduautosid, sellest:
• 4,7 tuh ühikut – lastimisalal A.
.
Kusjuures laoterritooriumi arvestuslik pindala, arvestades tehnoloogilisi läbisõite, moodustab
ligikaudu 180 tuh m2, sellest 112,8 tuh m2 lastimisala A ja 67,2 tuh m2 lastimisala B.
„Multimodaalse lastimisala“ ehitamisel moodustab veeremlasti laoterritooriumi pindala
ligikaudu 64,0 tuh m2, millega on tagatud umbes 2,67 tuhande sõiduauto ühekordne hoidmine.
Laopindade defitsiiti projekteeritaval ümberlaadimiskompleksil võimaldab korvata sadama
olemasolevate pindade kasutamine veeremlasti paigutamiseks.
Tabel 2.6. Projekteeritava veeremlasti ümberlaadimiskompleksi tehnilised näitajad.
Suurus
Jrk Kokku
Näitajate nimetus Mõõtühik Lastimisala
nr Lastimisala A komple
B
ksis
1 Moodustatava ala pindala ha 3,1 4,8 7,9
2 Kai pikkus m 155,0 – kai nr 200,0 – kai 565
Corson OÜ. Töö nr 1622 29
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Suurus
Jrk Kokku
Näitajate nimetus Mõõtühik Lastimisala
nr Lastimisala A komple
B
ksis
1П nr 5П
210,0 – kai nr
2П
9,0 – kai nr 1П 13,0 – kai
3 Sügavus m 9,0-13,0
11,0 – kai nr 2П nr 5П
tuh/ühik/
4 Kai läbilaskevõime 105,0 55,0 160,0
aasta
Laeva lastimise ja lossimise laevaühiku
5 480 480
intensiivsus kail tööpäevas
Laeva ööpäevase töötlemise laevaühiku
6 265 240 270 240
kogunorm tööpäevas
7 Laoplatside pindala tuh m2 112,0 67,2 180,0
8 Lao mahutavus tuh ühikut 4,7 2,8 7,5
Veeremlasti ümberlaadimiskompleksi näitajad on arvutatud piisavalt täpselt ja on küllaldased
hindamaks valitud ümberlaadimistehnoloogia tehnoloogilist ja majanduslikku kasutamise
otstarbekust. Edasisel projekteerimisel tuleb näitajaid täpsustada vastavalt sellele, missugused
lastid on eelistatud, ja arvestades kaubavoogude hooajalisust ning kaldal asuvate võimsuste
optimaalset koostoimet.
2.1.7.2 Konteinerite ümberlaadimiskompleks
Konteinerite ümberlaadimiskompleks on ette nähtud vee- või maismaatranspordiga saabuvate
rahvusvahelise standardiga konteinerite vastuvõtuks, nende lühiajaliseks hoidmiseks kuni
laeva- või marsruudipartiide moodustamiseni ja kaubasaajatele saatmiseni, kaasa arvatud
vastavale vahetranspordile laadimiseks. Kompleksis on võimalik ümber laadida ka segalasti.
Konteinerite ümberlaadimiskompleks paikneb lastimisalal B ja sellesse kuuluvad:
• merepoolne lastimisrinne (MLR), kai nr 3, pikkus 240,0 m, sügavus kai ääres 13,0 m
sadama 0-ist, ette nähtud konteinerlaevade DWT kuni 31,5 tuh t ja puistlastilaevade
DWT kuni 50,0 tuh t vastuvõtuks;
• raudteelastimisrinne (RLR), pikkus 450 m; - autolastimisrinne (ALR);
• sorteerimis- ja laopinnad kogupindalaga 19,0 tuh m2.
Käesolevas eskiisprojektis esitatud tehnilised lahendused näevad ette konteinerite ja segalasti
ümberlaadimisel MLR ja RLR kooskasutamist.
Lastimistööde tehnoloogilised skeemid
Konteinerite ümberlaadimine kompleksis toimub järgmiste tehnoloogiliste skeemide kohaselt:
• spetsiaalne platvorm (RLR) konteinerite pukk-kraana (RMG) – autovedu –
kummiratastel liikuv kraana (RTG) – laoplats ja tagasi;
• spetsiaalne platvorm (RLR) pukk-kraana RMG – autovedu – kai – kail asuv
konteinerite lastimiskraana (STS) – laeva trümm ja tagasi;
• laoplats õhkrehvidega ratastel liikuv pukk-kraana RTG autovedu kai – kail
asuv konteinerite lastimiskraana (STS) – laeva trümm ja tagasi;
Corson OÜ. Töö nr 1622 30
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• kail asuv konteinerite lastimiskraana (STS) – laeva trümm ja tagasi;
Konteinerid toimetatakse lattu ja kaile poolhaagisvedukite ja laaduritega.
Segalasti ümberlaadimine konteinerite ümberlaadimiskompleksis toimub järgmiste
tehnoloogiliste skeemide kohaselt:
• kastvagun RLR-l – pukk-kraana RMG (konksrežiimil) – autovedu – mobiilne kraana
– ladu;
• kastvagun RLR-l– pukk-kraana RMG (konksrežiimil) – autovedu – kai kraana STS
(konksrežiimil) laeva trümm;
• ladu laadurauto – kai kraana STS (konksrežiimil) laeva trümm;
• ladu mobiilne kraana – autotransport kai kraana STS (konksrežiimil) laeva
trümm;.
• ladu – mobiilne kraana – autotransport – mobiilne kraana – ladu.
Segalasti ümberlaadimistööd konteinerite ümberlaadimiskompleksis on ette nähtud teha
segalasti ümberlaadimiskompleksi mobiilsete kraanade abil või soetatakse vajaduse korral
lisakraanad.
Segalast on ette nähtud toimetada lattu ja kaile poolhaagisvedukite ja laaduritega.
Tabel 2.7. Projekteeritava konteinerite ümberlaadimiskompleksi tehnilised näitajad.
Jrk
Näitajate nimetus Mõõtühik Suurus*
nr
1. Merepoolne lastimisrinne
1.1 Kai parameetrid
Pikkus m 240,0
Sügavus m 13,0
1.2
Lastimistööde koguintensiivsus
ühik/laev
konteinerid 1100,0
ööpäevas
segalast 7200,0
t/laev ööpäevas
1.3 Läbilaskevõime
konteinerid tuh TEU/aastas 220,0
segalast tuh t/aastas 1200,0
2. Raudteelastimisrinne
2.1. Veoteede pikkus m 450
2.2 Lastimistööde puhasintensiivsus
konteinerid ühik/ööpäev 330,0
segalast t/ööpäev 6000,0
2.3 Läbilaskevõime
konteinerid tuh TEU/aastas 110,0
segalast tuh t/aastas 1700,0
3. Laomajandus
3.1 Üldmahutavus
konteinerid TEU 2000
segalast tuh t 90,0
3.2 Pindala 2
tuh m 18,0
Märkus * Suurused on antud arvestamata siduskaubaliigi mõju.
Corson OÜ. Töö nr 1622 31
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Konteinerite ümberlaadimiskompleksi näitajad on arvutatud piisavalt täpselt ja on küllaldased
hindamaks valitud ümberlaadimistehnoloogia tehnoloogilist ja majanduslikku otstarbekust.
Edasisel projekteerimisel tuleb näitajaid täpsustada vastavalt sellele, missugused lastid on
eelistatud, samuti arvestades kaubavoogude iseloomu ja hooajalisust ning kaldal asuvate
võimsuste optimaalset koostoimet.
2.1.7.3 Segalasti ümberlaadimiskompleks
Segalasti ümberlaadimiskompleks on ettenähtud lasti ümberlaadimiseks vahetus läheduses
asuvale transpordiliigile (raudtee-, mere- ja autotransport), kusjuures lasti hoitakse
lühiajaliselt, et ette valmistada laadimisele minev kaubapartii.
Segalasti ümberlaadimiskompleks asub moodustatava lastimisala B territooriumil ja sellesse
kuuluvad:
• merepoolne lastimisrinne (MLR), kai nr 4П, mille pikkus on 240,0 m, sügavus kai
ääres 13,0 m sadama 0-ist ning mis on ette nähtud laevadele, mille dedveit on kuni
50,0 tuh tonni;
• laopinnad lasti lühiajaliseks hoidmiseks, üldpindalaga 9,0 tuh m2.
Arvestuslikeks laevatüüpideks on võetud laevad, mille dedveit (DWT) on alates 16,0 tuh
tonnist kuni 50,0 tuh tonnini. Arvestuslike laevatüüpide põhiandmed on toodud Tabelis 2.1.
Merepoolne lastimisrinne
Arvestuslike laevatüüpide lastimine on ette nähtud lastimisala B kail nr 4П, mille
konstruktsioon ja parameetrid on järgmised: pikkus 200, m, sügavus kai ääres 13,0 m sadama
0-ist. Konstruktsioon ja parameetrid tagavad arvestuslike laevatüüpide vastuvõtu ja seismise.
• Ümberlaadimistööd on ette nähtud teha kolmel tehnoloogilisel liinil kolme
portaalkraanaga, millest igaühe kandejõud on vähemalt 60 t ja mille rööbastee on 15,3
m.
• Keskmine ekspluatatsioonijõudlus on 175 t/tunnis.
• Laeva töötlemise kogunorm on vahemikus 10300 kuni 12000 t/laeva ööpäevas,
olenevalt laeva dedveidist.
• Segalasti ümberlaadimiskompleksi MLR läbilaskevõime (võimsus) on arvutatud
maksimaalse arvestusliku laeva järgi ja on ligikaudu 1800 tuh t/aastas.
Raudteelastimisrinne
Segalasti ümberlaadimiskompleksi raudteelastimisrinne (RLR) on vastavalt koostamise
tehnoloogilistele tingimustele pikkusega 360 m ja paikneb lastimisala B kai nr 4П tagumisel
maa-alal.
• RLR-l kasutatakse lastimistöödeks mobiilseid kraanasid, mille tõstejõud on 64 t,
kokku on 4 kraanat.
• Metalli lossimise kogunormiks RLR-l on 6000 t/ööpäevas.
• RLR läbilaskevõime on ligikaudu 1500 tuh tonni aastas.
• RLR arvestuslik läbilaskevõime ei taga MLR 600 tuh tonni läbilaskevõime
ärakasutamist, segalasti puuduva mahu saab korvata kas konteinerite
ümberlaadimiskompleksi RLR võimsuse ärakasutamisega või autovedude
kaasamisega.
Corson OÜ. Töö nr 1622 32
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Laomajandus
Segalasti paigutamine on ette nähtud kai nr 4П tagumisel alal asuvatele laoplatsidele.
• Vastavalt koostamistingimustele moodustab segalasti laopind kokku 9,0 tuh m2.
• Laopindala kogumahutavus lasti lühiajaliseks hoidmiseks ja järgnevaks lastimiseks on
ligikaudu 45 tuh tonni. See plats tagab laevapartii kogumise arvestusliku laeva jaoks
dedveidiga 50 tuh tonni.
• Segalasti ladustamine lühiajalise hoidmise platsile koos järgneva lastimisega
lähedalasuvatele transportvahenditele toimub mobiilsete kraanadega.
• Ümberlaadimiskompleksi arvestusliku läbilaskevõime tagamiseks on võimalik lasti
laos hoida umbes 9 ööpäeva.
Segalasti ümberlaadimiskompleksil asuvad ümberlaadimisseadmed on ettenähtud vastavalt
lastimistööde tehnoloogiale.
Tabel 2.8. Segalasti ümberlaadimiskompleksi tehnoloogiliste seadmete loetelu.
Põhiparameetrid
Üksuste Noole Rööba
Seadme nimetus Tõstejõud, Võimsus,
arv ulatus, s-tee,
t kW
m m
1. Portaalkraana 3 60 50 10 1100 15,3
2. Mobiilne kraana* 4 64 35 400 -
3. Sadama vedukauto 4 30,0 - 210 hj -
4. Laadurauto 12 1,0 10,0 - 100 hj -
5. Lastimisplatvorm 8 40 - - -
Märkus * kasutatakse ühiselt konteinerite ümberlaadimiskompleksiga
Tabel 2.9. Projekteeritava segalasti ümberlaadimiskompleksi tehnilised näitajad.
Jrk
Näitajate nimetus Mõõtühik Suurus
nr
1. Merepoolne lastimisrinne
1.1 Kai parameetrid
Pikkus m 240,0
Sügavus m 13,0
1.2 Lastimistööde koguintensiivsus t/laev ööpäevas 11000
1.3 Läbilaskevõime tuh t/aastas 1800,0
2. Raudteelastimisrinne
2.1 Veoteede pikkus m 360,0
2.2 Lastimistööde koguintensiivsus t/ööpäev 6000,0
2.3 Läbilaskevõime tuh t/aastas 1500,0
3.Laomajandus
3.1 Üldmahutavus tuh t 45,0
3.2 Pindala m2 9000
Corson OÜ. Töö nr 1622 33
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Segalasti ümberlaadimiskompleksi näitajad on arvutatud piisavalt täpselt ja on küllaldased
hindamaks valitud ümberlaadimistehnoloogia tehnoloogilist ja majanduslikku otstarbekust.
Edasisel projekteerimisel tuleb näitajaid täpsustada vastavalt sellele, missugused lastid on
eelistatud, samuti arvestades kaubavoogude iseloomu ja hooajalisust ning kaldal asuvate
võimsuste optimaalset koostoimet.
2.2 Olulised mõjualad
2.2.1 Uute kaide ja lastimisalade mõjuala
Uute kaide ja lastimisalade rajamise ja sellele võimalike alternatiivide hindamise objektiks on
Paldiski Põhjasadama akvatoorium ja lastimisaladega territoorium koos lähialadega.
Joonisel 2.7 on Põhjasadama arendamise eelprojekti lastimisala „A“ ja „B“ rajamisest
mõjutatav ala.
Paldiski Põhjasadama uute kaide ja lastimisala rajamisest mõjustatud ala on joonisel 2.4
toodud punaselt ja on määratud järgmiste koordinaatidega:
X:6579408.2, Y:502593.8
X:6579252.0, Y:502232.4
X:6578105.5, Y:502877.0
X:6578099.6, Y:503189.5
X:6578377.0, Y:503441.4
Joonis 2.7. Uute kaide ja lastimisala rajamisest mõjutatud ala on ümbritsetud punase joonega.
Allikas: Maa-ameti geoportaal.
2.2.2 Kaadamiskoht
Kaadamisala
Süvendatava pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala koordinaadid on:
X:6587932.8, Y:498271.1
X: 6586562.6 ,Y: 496823.9
Corson OÜ. Töö nr 1622 34
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
X: 6585102.3 ,Y: 498166.6
X: 6586479.4 ,Y: 499626.9
Joonis 2.8. Töö nr 1622 kaadamiskoht.
Joonisel 2.8 asuva kaadamiskoha lähim kaugus linnulennult A lastimisalani (lisa 10) on ca 7,6
km. Antud kaadamiskoht on toodud ka lisas 16 oleval Corson OÜ töö nr 1204 joonisel 1- uus
kaadamisala.
Antud kaadamiskoha karakteristika.
• Kaadamiskoha lähim kaugus Pakri loodus- ja linnuala põhjapiirist on ca 1 km.
• Kaadamiskohast kagusse jääva Pakri neemeni on 3,96 km.
• Kaadamiskohast lõunasse jääva Väike-Pakri saare rannikuni on 4,9 km.
• Edelasse jääva Suur-Pakri kirderannani on ca 7,2 km.
• Kaadamisala on ruudu kujuline küljepikkusega 2 km.
• Ruudu üks külg jääb loodesse, teine kirdesse, kolmas kagusse ja neljas edelasse.
• Kaadamiskoha pindala on 400 ha.
• Kaadamiskoha sügavus kasvab lõunast 59 meetrilt põhjasuunas 64 meetrini. Valdav
sügavus on hinnanguliselt 60-63 m.
Kaadamise mõjualasse jääb kaadamisala ja selle lähiala.
Corson OÜ. Töö nr 1622 35
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2.3 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning keskkonda mõjutavad
tegevused
Veekeskkonnas toimuvate tööde (süvendamine, kaadamine, täitmine, kaide rajamine) otseste
mõjude väljundalaks on sadama akvatoorium koos lähialaga (näiteks: tekkekohast heljumi
pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond) Pakri lahes.
Kaadamismõjude väljundalaks on kaadamisala koos lähialaga.
Merekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised looduskeskkonda puudutavad
mõjud: mõju kaitsealadele, mõju elupaigatüüpidele, mõju linnustikule.
Süvendamise, täitmise, kaadamise ja kaide ning lastimisalade rajamise kaudsed mõjud
avalduvad üldiselt hiljem koos akvatooriumi ja sadamaala kasutusega. Need väljenduvad nii
looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides.
Mõjuallikad: süvendamine, kaadamine, kaide ja lastimisala rajamine ning kasutamine ja
eeltoodud tegevuste juures kasutatav tehnika ning tehnoloogiad koos sadama korralise
tegevusega (sh laevaliiklus).
Kavandatuga ja hilisema kaide ning lastimisala kasutusega kaasnevad keskkonda mõjutavad
tegevused:
1. Süvendamine (võimalikud erinevad süvendustehnoloogiad).
2. Kaadamine.
3. Kaide ja lastimisala rajamisega kaasnev tahkete ainete uputamine.
4. Paldiski Põhjasadama töökorraldus.
5. Ohutu laevaliikluse tagamine Pakri lahes ning võimalike avariiriskide minimeerimine.
6. Majanduslikud arengud (mujal maailmas, Eestis, Paldiski linnas, Paldiski Sadamate
AS-is, Paldiski Lõunasadamas).
7. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, kaubandus, tööhõive, inimese tervis
ja heaolu).
Mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad:
1. Mõju suurus oleneb:
• Mahust.
• Läbiviimise ajast.
• Läbiviimise logistilistest lahenditest
• Kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast.
• Meteoroloogilistest tingimustest.
2.4 Eeldatavad keskkonnamõjud
Paldiski Põhjasadama uute kaide ja lastimisalade rajamine võimaldab suurema süvisega
laevade vastuvõtu, samas tõhusamalt tagades nende ohutuma navigeerimise sadamas.
Kavandatu võimaldab paremini ja keskkonnaohutumalt täita Paldiski Põhjasadama
Corson OÜ. Töö nr 1622 36
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
arenguplaanides kavandatut. Sadama arendamine on otseselt seotud ja vajalik ka Eesti ja
Paldiski linna majanduslikke ning sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmiseks.
Eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud (olulisus täpsustub KMH protsessis):
• Süvendamise ja kaide ning lastimisalade rajamise mõju Pakri lahe põhjataimestikule ja
–loomastikule
• Kaadamise mõju põhjataimestikule ja –loomastikule
• Süvendamise ja kaadamise mõju kalastikule sh pelaagilised kalad.
• Mõju linnustikule nii süvendamisel, kaide ja lastimisalade rajamisel, kaadamisel ning
sadama kasutamisel.
• Süvendamise ja täitmise ning kaide rajamise ning kasutamise mõju rannaprotsessidele,
lainetusele ja setete liikumisele ning rannikule.
• Müra sh suurenevast liiklusest tingitud müra.
• Sadama kasutusega kaasnevad mõjud (müra, vibratsioon).
• Ehitustegevuse mõjud sh materjalide transpordiga kaasnevad mõjud (müra,
vibratsioon).
• Mõju kaitsealustele objektidele sh kultuurimälestised ja kaitsealadele.
• Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele.
• Mõju Pakri lahe seisundile.
• Kordussüvenduste vajadus.
• Sotsiaal-majanduslikud mõjud: tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule
ning varale (mõju Paldiski linnale ja selle elanikkonnale).
• Majanduslikud mõjud (piirkonna ja Põhjasadama arendustegevus).
• Kumulatiivne mõju.
• Koosmõju teiste tegevustega.
KMH aruandes tuuakse välja kaide rajamise ja hilisema sadama ning lastimisalade
kasutamisega avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende
vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm, mis sisaldab
muuhulgas informatsiooni seirepunktide asukoha ning seire sageduse kohta).
Kaide rajamise ja sadama hilisema kasutusega ei kaasne teadaoleva informatsiooni alusel
piiriülest keskkonnamõju.
KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mereelustik, linnustik,
rannaprotsessid, veerežiim,) ja majandusliku ning sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-
majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu) olemust ja
mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust.
2.5 Kavandatud tegevuse alternatiivid
Alternatiiv 1 (A1) - kavandatud tegevus:
• Vee erikasutuse käigus on kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine
mahus 517 200 m3 ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1
025 000 m3.
Corson OÜ. Töö nr 1622 37
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Moodustatakse Põhjasadama arendamise eelprojekti lastimisalad „A“ ja „B“.
Süvendatava ja kaadamist vajava pinnase maht lastimisalalt „A“ on 18 000 m3 ja
lastimisalalt „B“ 499 200 m3 - kokku 517200 m3. Tahkete ainete uputamise maht
lastimisala „A“ rajamiseks on 175 000 m3 ja lastimisalal „B“ 850 000 m3 - kokku
1025000 m3.
• Lastimisalade rajamist alustatakse lastimisalast „A“, mille valmimise järel alustatakse
lastimisala „B“ rajamist (vt ptk 2.1.3.2).
Alternatiiv 2 (A2 - 0-alternatiiv), mille tulemusena lastimisalasid „A“ ja „B“ ei moodustata:
• Uusi kaisid ja lastimisalasid ei rajata.
• Paldiski Põhjasadamal jäävad täitmata strateegilistes planeerimisdokumentides
kavandatud eesmärgid.
• Kui Paldiski Põhjasadama arengu potentsiaal rahvusvahelises merevedudes jääb
täitmata, siis jäävad saamata arendustegevuse lakkamise tõttu täiendavad töökohad.
KMH algatamise otsuses (lisaks 1 oleva KMH programmi lisa 1) oli toodud, et kaadamisele
tuleb kaaluda võimalikke alternatiivseid võimalusi. Üheks võimaluseks oleks kui kõik või siis
vähemalt osa süvendatud pinnasest kasutataks uute kaide taguse lastimisala täitmiseks, mis on
kooskõlas säästva arenguga. Süvendatud pinnas kasutataks seega praktiliselt kohapeal.
Alternatiiv 3 (A3) – erinevuseks A1 on, et lastimisala A kai rajamiseks süvendatavast
pinnasest osa* (eeldatavalt maksimaalne 40 % - täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut)
viiakse pargastega kaadamisalale ja osa* (eeldatavalt minimaalne 60 % - täpsustub peale
ehitusgeoloogilist uuringut) kasutatakse lastimisala A kai taguse lastimisala moodustamiseks.
Lastimisala B kolme kai rajamiseks tehtava süvendamisel saadav pinnas kasutataks osa
(eeldatavalt minimaalne 60 % - täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut) lastimisala B
moodustamiseks vajalikul täitmisel ja osa (eeldatavalt maksimaalne 40 % - täpsustub peale
ehitusgeoloogilist uuringut) kaadataks.
*Peatükis 3.1.2.4 Ehitusgeoloogiline ülevaade Multimodaalse lastimisala 2. etapis
ehitusgeoloogiliste tingimuste käsitluse juures on toodud, et kuna puuduvad andmed
lastimisala ja akvatooriumi geoloogiliste andmete kohta, siis tulevad teha alal põhjalikud
mõõtmised ja ehitusgeoloogilised uuringud, millede alusel selguks ka süvendatava pinnase
kasutamise võimalus lastimisala moodustamiseks.
Antud uuringud tulevad teha enne ehitusloa taotluse esitamist.
Kuna Paldiski Põhjasadama 0-kai rajamiseks tehti ehitusgeoloogiline uuring (OÜ REI
Geotehnika töö nr 3188-12), siis oli võimalik eeldavalt hinnanguliselt prognoosida
võimalikke kasutuse ja kaadamise osade suurusi. Osade suurus täpsustub enne ehitusloa
taotlust tehtava ehitusgeoloogiliste uuringuga. Peatükis 3.1.2.4 on põhjalikumalt teemat
käsitletud.
Antud alternatiivi 3 reaalse lahenduse ettepanek on tehtud Keskkonnaameti 01.11.2017 nr 6-
3/17/300-33 kirja punktis 11. Punktis 10 on toodud põhjendus varem olnud alternatiivi 3
lahendi sobimatuse kohta (lisa 14).
Corson OÜ. Töö nr 1622 38
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2.6 Kavandatu vastavus säästva arengu põhimõtetele ja loodusvara
kasutus
2.6.1 Alustaust
Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja
keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge
elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui ka tulevikus.
Eestis on säästvale arengule järjekindlamalt mõeldud alates 1995. aastast, kui töötati välja
1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil avaldatud
programmist Agenda 21 lähtuv säästva arengu seadus. http://www.stat.ee/saastev-areng
Riigikogu poolt 22.02.1995 vastuvõetud (RT I 1995,31,384) Säästva arengu seadus (lühend -
SäAS) jõustus 01.04.1995, viimane redaktsioon jõustus 01.01.2017 (RT I, 10.11.2016).
SäAS § 1 kohaselt:
• seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused;
• säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi
otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele;
• seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused;
• säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik
programm.
SäAS § 2 sätestab, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on
tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid
looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
2.6.2 Kavandatu ja säästva arengu põhimõtted ning loodusvara kasutus
Uute kaide ja lastimisalade A ja B rajamine on säästva arengu põhimõtetele vastav (vt ptk
2.6.1 esimest lõiku, sätestudes otseselt SäAS § 2 -ga).
Alternatiividest vastab säästva arengu põhimõtetele kõige rohkem alternatiiv 3 (A3). A3
puhul on kavandatud osa* (eeldatavalt minimaalne 60 % täpsustub peale ehitusgeoloogilist
uuringut) süvendatavast materjalist kasutada koha peal lastimisalade A ja B täitmiseks ja
osa* (eeldatavalt maksimaalne 40 % täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut) kaadata.
Jääb ära osa süvendatud materjali kaadamisalale vedu ja sellega kaasnevad kulutused ning
mõjud. Samuti ei ole vaja selle osa võrra lastimisala jaoks seda täiematerjali vedada mujalt.
* selgitavad käsitlused on peatükis 2.5 Kavandatud tegevuse alternatiivid alternatiiv 3 juures
ja peatükis 3.1.2.4 Ehitusgeoloogiline ülevaade Multimodaalse lastimisala 2. etapis
ehitusgeoloogiliste tingimuste käsitluse lõpus.
Loodusvara hulka on eksperdid tinglikult arvestanud merelise ressursi ja Paldiski
Põhjasadama arendustegevuses selle kasutamist igati säästva arengu põhimõtetele vastavaks.
Eeltoodu selgituseks:
Corson OÜ. Töö nr 1622 39
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. Paldiski linnal on eesmärgiks soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja
tööstuse arendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas
soodne keskkond ning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt
heal tasemel olevad infrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv
Ämari lennuväli.
• Paldiski Põhjasadama arendamine on oluliselt tähtis nii Paldiski majandus- kui
ka sotsiaalvaldkonna sidusa ja kooskõlastatud arengu tagamiseks samaaegselt
selleks keskkonnavaldkonnale olulist negatiivse mõju ohtu tekitamata.
2. Läänemere-äärsete riikide suurim potentsiaal on odav ja keskkonnasõbralik
meretransport, mida Paldiskis on kavandatud paremini ära kasutada.
• Uute kaide ja nendele lastimisalade rajamine võimaldab paremini kasutada
Paldiski Põhjasadama potentsiaali rahvusvahelistes merevedudes.
3. Paldiski arengu seisukohalt on EL poliitikavaldkondadest olulisemad tööhõive- ja
sotsiaal-, energia- ning transpordipoliitika.
• Uute kaide ja nendele lastimisalade rajamine vastab EL olulisteks ja eriti
vajalikeks peetavaid poliitikavaldkondi.
4. Paldiski linna arenguvisioonis aastaks 2025 on leitud, et Paldiski sadamad on edukalt
kohanenud muutuvas majanduskeskkonnas ja leidnud logistilise niši, kus nende
positsioon on tugev ning sadamad ja nendega seotud majandustegevus kujundavad
linna ilmet ning mainet ja pakuvad märkimisväärsel arvul töökohti linnaelanikele.
• Antud Paldiski Põhjasadama arendamise suuremahuline projekt mõjutab
positiivselt Paldiski linna majanduskeskkonnale ja kindlasti lisandub
märkimisväärselt töökohti ka linnaelanikele.
Säästva arengule vastavuse ja loodusvara kasutuse kohaselt on parim alternatiiv 3, siis
alternatiiv 1 ja kõige vähem vastab alternatiiv 2. Põhjuseks on see, et 0-alternatiiv ehk sadama
mitte arendamine üldiselt ei vasta säästva arengu põhimõtetele.
Corson OÜ. Töö nr 1622 40
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND
3.1 Looduslikud tingimused
3.1.1 Pakri laht ja hüdrometeoroloogilised tingimused
Pakri laht on looduslikult sügav, peaaegu jäävaba laht. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega.
Poolsaar kujutab endast umbes 12 km pikkust ja keskmiselt 5 km laiust paelava. Paelava
laskub põhjakaartes järsu pankrannana, mida meri kohati murrutab. Poolsaar lõpeb Pakri
neemega, mille tipuks on 25 m kõrgune pank. Läänest piirneb laht Pakri saartega, millest kaks
suuremat on Suur- ja Väike- Pakri.
Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavus ulatub siin
26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel.
Pakri lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad Eesti põhjaranniku tingimustele.
Pakri lahel ja poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine
kiirus on 5,5 m/s. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel rohkem
lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel puhub sageli kirdetuul.
Tugevaimad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad novembrist jaanuarini, enamasti lõunast ja
kagust keskmiselt 36 päeval aastas. Tormituuli kiirusega 18-28 m/s esineb aastas 2,1%
ulatuses, esineb ka üksikuid tormipäevi, mil tuule kiirus on ulatunud kuni 34 m/s.
Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam on head sadamakohad navigatsiooni seisukohast.
Mõlemad sadamad on looduslikult hästi kaitstud tuulte ja lainetuse eest. Paldiski Põhjasadam
asub vahetult Paldiski linna keskuse juures, linna loodeosas (joonis 2.1). Paldiski Lõunasadam
jääb Põhjasadamast lõunapoole.
3.1.2 Pakri poolsaare maastik ja geoloogiline ülevaade
3.1.2.1 Maastik
Pakri poolsaar (ca 34 km2) asub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa loodepiiril, lubjakivide
avamusega paekaldal. Poolsaar kujutab endast kagu suunas madalduvat lubjakiviplatood, mis
on tekkinud Läänemere taandumise tagajärjel glatsioisostaatilise maatõusu tulemusena. Enne
maismaaga ühinemist on Pakri poolsaar olnud loode-kagusuunaline saar. Selle kõrgemad osad
tõusid merest tõenäoliselt 9000-8500 aastat tagasi juba Antsülusjärve taandumisel (Kents
1939).
Pakri poolsaare maastik ei ole eriti vaheldusrikas. Pinnamoodi liigestavad jämedast kruusast
ja veeristest koosnevad rannavallid ja harvemini murrutusastangud. Üksikud luitevallid
esinevad poolsaare kirdeosas. Rannavallide vahelistes madalamates lohkudes Leetse
piirkonnas ja poolsaare keskel on tekkinud väikesed soostunud alad. Pakri poolsaare kõige
tähelepanuväärsemaks pinnavormiks ja maastikuelemendiks peetakse paekallast. See on
poolsaarel alguseks Balti klindi maismaalisele lõigule ja jaotub erineva stratigraafilise
mahuga osadeks (Paldiski, Uuga, Pakerordi, Leetse, Lahepere). Pakri neemel on astangu
maksimaalne kõrgus 24,8 m, seal esineb rohkesti murrutuskulpaid. Eriliseks teeb Pakri
Corson OÜ. Töö nr 1622 41
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
pankranniku see, et järsakulises paeseinas, saab jälgida kõiki paekalda kihte kilomeetrite
ulatuses ning see, et paekallas tõuseb otse merest.
Pakri poolsaare maastikku ilmestavad ka hulgaliselt siia kandunud Lõuna-Soome kristalsete
kivimite avamuselt pärinevad suured rändrahnud. Poolsaarel on vähemalt 14 üle kahe meetri
kõrgust rahnu. Neosti rändrahn kuulub hiidrahnude klassi (läbimõõt üle 10 m, ümbermõõt üle
25 m). Rahnude väärtust hinnatakse teaduslikust ja esteetilisest aspektist, ent ka maastikuliselt
ja kultuurilooliselt. Neosti rahnud paiknevad piki Litoriinamere-aegset rannaastangut, mis
muudab viimase ilmekalt jälgitavaks (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus
geoinfosüsteemi osana).
Tähelepanuväärsed pinnavormid ja maastikuelemendid on Pakri pankrannikul paiknevad joad,
mille kõrgus ulatub viie kuni seitsme meetrini. Kuigi poolsaarel ei ole suuremaid järvi ega
jõgesid-ojasid, sest karbonaatkivimitest koosnev aluspõhi soodustab vee imbumist maapõue,
siiski on joad kevadeti veerohked ja silmapaistvad. Klindijalamil avaneb arvukalt
langeallikaid. Mattunud pangajalamil esineb ka üksikuid tõusuallikaid ja allikasookesi. Nende
vesi pärineb pinnasesse imbunud sademete veest.
Praeguste kaide nr 2-5 asemele rajatav multimodaalne A lastimisala jääb praeguse Paldiski
Põhjasadama tööstusmaastiku osaks Põhjasadama 1 kinnistul. Samas Põhjasadama 2
kinnistule ja selle esisele rannikumere alale rajatav lastimisala B täiendavad Paldiski
Põhjasadama mere äärset sadamamaastikku.
3.1.2.2 Pakri poolsaare geoloogia
Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti geoloogiline baaskaart 6333 Paldiski Seletuskiri
(Eesti Geoloogiakeskus Tallinn 2010) materjale (edaspidi EGBK 6333).
Pakri poolsaart, mille pindala u 35 km2 ja mis on 12 km pikk ning kuni 5 km lai, ääristav
klindiastang on üks tähelepanuväärsemaid nii Põhja-Eesti kui kogu Balti klindi ulatuses. Pakri
poolsaare loode suunas kerkiv paeplatoo on Pakri pangal kuni 24 m kõrgune. Poolsaare
keskosas tõuseb paeplatoo mõnemeetriste astangutega tasemeni 30 m ümp. Paldiskist läänes
kuni Kersaluni idas ääristab klindipoolsaart 18 km ulatuses 2–24 m kõrgune klindiastang.
Astangu kõrgus suureneb kagust loodesse, jälgides üldjoontes aluspõhja kivimikihtide
kallakust. Pakri poolsaarel on eristatud viit panka, millisteks on (päripäeva ümber poolsaare
liikudes): Paldiski, Uuga, Pakri, Leetse ja Lahepere pank.
Paldiski pank, mis ilmutab end Lõunasadamast põhja pool 1–2 m kõrguse paese astanguna, on
läänekaarest alustades esimene Pakri poolsaare pankadest. Siitpeale kulgeb pank kõrgust
kogudes (kuni 5 m Paldiski põhjapiiril) Muula mägedeni. Paldiski linn hõivab enamasti
Paldiski pangapealse paeplatoo.
Paldiski panga pikkus on ligi kaks kilomeetrit ja peamiselt paljanduvad siin Lasnamäe lademe
paekihid. Vaid ühel lühikesel lõigul võime kohata ka Aseri ja Kunda lademe lubjakive.
Klindi ees on paepõrand, mille jää on kohati üleni väikesteks plaadikesteks lõhkunud ja mille
astangu jalamile trobikonna väikesi rändrahne lükanud. Põhja poole minnes hakkab pank
aegamisi kerkima ja mõnesaja meetri järel on kõrgust juba 2,5 meetrit. Siin pangaserval on
kohalikele hästi tuntud suur rändrahn – Musukivi. Siiruviirulise gneissirahnu kõrgus on 2,2
Corson OÜ. Töö nr 1622 42
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
meetrit, ümbermõõt 19 meetrit. Ranna ääres jalutamas ja kivil istumas käia olla armastanud ka
meie kuulus skulptor Amandus Adamson.
Uuga panga moodustab umbes 2 km pikkune lõik klindist Muula mägede ja Pakri panga
vahemikus. Murrutustsoonis olev klindiastang rannas tõuseb siin panga lõunapiiri 6–7
meetrilt kuni 20 meetrini selle põhjapiiril. Nime on Uuga pank saanud ennemalt pangapealsel
asunud samanimeliselt külalt. Uuga külas Rätsepa talus sündis 1855. aastal Eesti tuntuim
skulptor Amandus Adamson.
Pakri poolsaare kagusse madalduv lubjakiviplatoo on kaetud õhukese (0-2 m) pinnakattega.
Kolmest küljest on poolsaar piiratud Põhja-Eesti paekaldaga. Kristalse aluskorra sügavus
Pakri poolsaarel on 182-205 m. Seda katavad Vendi ladestu liivakivid (paksus 35-50 m),
Kambriumi ladestu savi (nn. sinisavi paksus 66-77 m) ja Alam-Ordoviitsiumi liivakivi, savi ja
diktüoneemakilt (paksus 20-40 m). Ordoviitsiumi lubjakivide paksus on 17-30 m.
Pakri lahes on loomulik setete jaotumus, et rannale lähemates, madalamates piirkondades
kuhjuvad jämedateralisemad setted ja akvatooriumi sügavamas osas peeneteralisemad setted
(aleuriit, peliit ,jne). Mereliste setete pealmise dünaamilise kihi, mis on eri sügavustel erineva
koostise ja paksusega, all levib Pakri lahe keskosas jääjärveline viirsavi, millest sügavamale
jääv liustikusetete kompleks on esindatud kohati rohkelt jämepurdmaterjali sisaldava liivsavi
ja saviliivmoreeniga.
Pakri poolsaare randa võib käsitleda õgveneva klindilahtedega rannikutüübina („Eesti šelfi
geoloogia“, Tallinn 1993). Pakri neemel esineb aktiivne pank, mille murrutusjärsaku (ranna)
alumise osa moodustavad murrutusele vähe vastupidavad Alamordoviitsiumi Pakerordi
lademe liivakivid. Kuna tugevate tuulte roosi järgi valitsevad loode- ja läänetuuled, siis
peenestatud kulutusmaterjal kantakse hoovustega piki Pakri poolsaare rannajoont kagu suunas
kuni soodsates tingimustes toimub setete kuhjumine.
3.1.2.3 Arendusala geoloogiline ehitus
Peatükk on koostatud Paldiski Põhjasadama kai nr 0 Harjumaa Paldiski Ehitusgeoloogilise
uuringu aruanne. Töö nr 3188-12. OÜ REI Geotehnika, T. Leinsalu. Tallinn 2013 (lisa 7)
materjalide põhjal.
Töö nr 3188-12 välitöö toimus 27.12.2012…10.01.2013. Agregaadiga URB 2A2 puuriti
südamikpuurimismeetodil 5 puurauku (PA) 9.5 …20.6 m sügavuseni merepinnast.
Puuraukudest (koordinaadid lisa 7 tabelis 1) võeti 9 rikkumata struktuuriga pinnaseproovi,
mis teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris.
Agregaadi Geomachine GTT 604 abil tehti neli löökpenetratsiooni seadmega DPSH-A.
Töö nr 3188-12 uuringu välitöö tegid puurijad T. Pikamäe, R. Hanga, A. Papp ja E. Umbsaar.
Välitööd juhendas, andmed töötles ja aruande koostas ehitusgeoloog T. Leinsalu.
Geolõige
Töös nr 3188-12 uuritud ala paikneb Pakri poolsaarel klindiesisel akvatooriumil, kus
merepõhja abs. Kõrgused uuringupunktide asukohtades olid vahemikus -5.7…-10.4 m.
• Aluspõhi avaneb Alamordoviitsiumi Pakerordi lademe graptoliitargilliidiga (edaspidi
argilliit).
Corson OÜ. Töö nr 1622 43
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Aluspõhi on kaetud merepõhja süvenduse käigus tagasisettinud materjaliga nn
pööratud pinnasega.
• Argilliidi lamamiks on hall muutliku tihedusega (kohevast tihedani), kohati
tsementeerunud peenliiv, milles esineb argilliidi vahekihte.
• Peenliiva lamamiks on Alamkambriumi valkjashall aleuroliitne liivakivi, mille
ülemine osa on tugevalt murenenu moodustades koheva kuni tiheda möllise peenliiva.
Töö nr 3188-12 pinnaseomadused on toodud lisas 7.
• Pööratud pinnas (kiht 1) koosneb mudasest glaukoniitliivakivist ja –savist, milles
esineb argilliiti. Tegemist on süvenduse käigus ümbersettinud koheva pinnasega. Kihi
paksus ulatub 1.4 meetrini.
• Glaukoniitliivakivi (kiht 2) levib vaid puurauk 1 piirkonnas (projekteeritava kai
põhjaosas) kuni 0.5 m paksuse kihina. Pööratud pinnase ja glaukoniitliivakivi
lamamiks olev argilliit on tugevuse järgi jagatud kolmeks kihiks (kihid 3, 4 ja 5).
• Murenenud argillliit (kiht 3) on argillidilasundi ülemine kuni 0.7 m paksune nõrgim
osa.
• Kesktugev kuni tugev argilliit (kiht 4) on argilliidikompleksi kõige tugevam osa, mille
lasumpind jääb abs. kõrgusele -7.4…-8.4 m. Argilliit sisaldab püriidistunud vahekihte,
mis südamikkeerdpuurimisega olid raskesti läbitavad. Pinnase üheteljeline
survetugevus (Rf) jääb vahemikku 24,1…123.8 MPa ja mahukaal 18.3…33.6 kN/m2.
Kihi paksus ulatub 2.4 meetrini. Projekteeritava kai lõunapoolses osas kiht puudub.
• Vähetugev argilllit (kiht 5) , mille survetugevus jääb alla 10 MPa on
argilliidikompleksi alumine kuni 1.2 m paksune osa.
• Väga tihe peenliiv (kiht 6) on argilliidi lamamiks. Liiv sisaldab vähetugevat argilliiti
ja nõrgalt tsementeerunud liivakivi vahekihte, puurauk 5 piirkonnas esines ka tugevat
püriidistunud argilliiti. Löökpenetratsioonil oli korrigeeritud löökide arv (Nred )
vahemikus 30…60, projekteeritava kai kesk- ja põhjaosas ei olnud pinnas
löökpenetreerimisega läbitav. Kihi paksus on 2.0…4.3 m.
• Kohev ja kesktihe peenliiv (kiht 7) lamab tiheda peenliiva all kuni 5.2 m paksuse
kihina. Pinnase Nred = 1…12. Eelpoolkirjeldatud pinnaste lamamiks on
Alamkambriumi aleuroliitne liivakivi, mille lasumpind jääb abs. kõrgusele -
16.0…17.4 m. Kuni uurimissügavuseni -20.6 m oli liivakivi tugevalt murenenud
moodustades möllise peenliiva, mis tiheduse järgi on jagatud kaheks kihiks (kihid 8 ja
9).
• Kohev ja kesktihe mölline peenliiv (kiht 8) on Ordoviitsiumi ladestu lamamiks.
Pinnase Nred = 2…10. Kihi paksus on 1.7…3.3 m.
• Tihe mölline peenliiv (kiht 9) on murenenud liivakivi alumine tihedam osa, mida
käesolevas uuringus on läbitud 1.7 m ulatuses. Pinnase Nred > 40.
3.1.2.4 Ehitusgeoloogiline ülevaade
Peatükk on koostatud : Töö nr 3188-12. OÜ REI Geotehnika 2016 ja Multimodaalne
lastimisala 2 etapi (tööst ptk 4.3.3 lõpulõigud ja ptk 5.2 lõpulõik) ning osaliselt ka
Geoloogiliste uuringute aruanne Paldiski Põhjasadam (KUPI OÜ, A. Käärd. Tallinn 2006)
materjale. KMH ekspert on konsulteerinud Paldiski Põhjasadama arendust puudutava
ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta ehitusgeoloog T. Leinsaluga.
Corson OÜ. Töö nr 1622 44
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Töö nr 3188-12
Kailiini vaiade süvitamist raskendab püriidistunud argilliit (kiht 4), mis on valdavalt
kesktugev, kohti kuni väga tugev kaljupinnas.
Raskesti läbitav on ka argilliidi lamamiks olev tihe peenliiv (kiht 6), milles esineb
püriidistunud argilliidi vahekihte.
Rammimismeetodil vaiade süvitamine läbi kihi 4 pole võimalik. Vasara võimsuse
suurendamisel puruneb või deformeerub vai. Antud tingimustes on soovitav kasutada
puurvaiu. Puurimismetoodika valikul tuleks eelistada keerdlöökpuurimist.
Töö nr 3188-12 alusel projekteeritava kai lõunapoolses osas (ca 45 m ulatuses), kus kiht 4
puudub ja kiht 6 ei sisalda argilliidi vahekihte, on võimalik vaiu süvitada ka rammimise
meetodil.
Tööle nr 3188-12 projektis etteantud vaiade süvitussügavusel (-18 m) levib kohev ja kesktihe
mölline peenliiv (kiht 8), mis ei pruugi olla piisava kandevõimega. Soovitav oleks vaiad
süvitada tihedasse möllisesse peenliiva (kiht 9).
Multimodaalse lastimisala 2. etapis ehitusgeoloogiliste tingimuste käsitlus
• Seoses sellega, et projekteeritavatel lastimisaladel opereeritavate akvatooriumite kohta
puuduvad geoloogilised andmed, on pinnase kaevandamise raskusaste võetud sama
nagu see oli arvestatud varem Paldiski Põhjasadamas ehitatud
ümberlaadimiskomplekside jaoks (arh brošüür nr 83772).
• Süvendustööde maht vajab täpsustamist järgnevatel projekteerimisetappidel, kusjuures
arvesse tuleb võtta projekteeritavate opereeritavate akvatooriumite põhjalikke
mõõtmisandmeid, ehitusgeoloogiliste uuringute andmeid ning täpsustada pinnase
kaevandamisraskus vastavalt pinnasetüübile, merepõhja risustatusele jne.
• Tehnoloogilise liigvõtu suurust tuleb täpsustada juhul, kui tööde tegemiseks valitakse
teistsugused süvendusseadmed.
• Kui süvendamisel saadakse kvaliteetne pinnas, võib seda kasutada territooriumi
moodustamiseks. Seda aga saab samuti täpsustada järgmisel projekteerimisetapil, kui
on tehtud ehitusgeoloogilised uuringud.
Paldiski Põhjasadama 0-kai rajamiseks tehtud ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ REI
Geotehnika töö nr 3188-12) alusel on võimalik eeldatavalt hinnanguliselt prognoosida:
1. Eeldatavalt maksimaalne 40 % (täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut) on
ja eeldatavalt minimaalne 60 % (täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut)
on võimalik pinnasest kasutada lastimisalade rajamiseks.
2. Eeldatavalt minimaalne 20 % (täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut) on
pinnase kaadamise maht ja eeldatavalt maksimaalne 80 % (täpsustub peale
ehitusgeoloogilist uuringut) on võimalik pinnasest kasutada lastimisalade
rajamiseks.
Eksperdid otsustasid ettevaatusprintsiipi arvestades kasutada KMH-s esimest varianti.
Samas on võimalus, et vastavalt ehitusgeoloogilisele uuringule on lastimisalade rajamiseks
kasutada ka rohkem kui 80 % süvendatavast pinnasest.
Lastimisalade rajamisel tuleb kasutada kõik ehitusgeoloogiliselt selleks sobiv süvendatud
pinnas.
Corson OÜ. Töö nr 1622 45
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Ehitusgeoloogiliste tingimuste kokkuvõte
Ehituspiirkonna geoloogilises ehituses on esindatud tihedad settekivimid, vaiade süvistamine
neisse nõuab eriseadmeid.
Usaldusväärsed andmed merepõhja geoloogilise ehituse kohta tulevases ehituspiirkonnas
puuduvad, seetõttu on vaja teostada täiskompleks ehitusgeoloogilisi uuringuid.
KMH eksperdi konsulteerimisel Paldiski Põhjasadama arendust puudutava ehitusgeoloogiliste
tingimuste kohta ehitusgeoloog T. Leinsalu tõi välja eeltoodud töö põhjal, et lisaks
keerulistele ehitusgeoloogilistele tingimustele peab nii süvendamisel kui ka kaide rajamisel
kindlasti arvestama võimaliku ülitugeva kaljupinnase esinemise võimalustega.
3.1.2.5 Põhja- ja pinnavesi
Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti geoloogiline baaskaart 6333 Paldiski (Seletuskiri.
Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2010) ja Paldiski linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2015-2026. (Töö nr 1015/14. OÜ Entec Eesti. 2015) materjale.
Pakri poolsaarel on kolm põhjaveeladet Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi–Kambriumi ja
Kambriumi–Vendi: vastavalt 7-20, 50 ja 90- 200 m sügavuses.
Harjumaa põhjaveekaitstuse kaardi (M 1: 50 000) L. Savitskaja, Tallinn 2003, kohaselt
paikneb Paldiski linn suures osas kaitsmata põhjaveega alal, vähesed piirkonna paiknevad ka
vähese kaitstusega aladel.
Paldiski linna ühisveevarustuses kasutatakse Kambriumi-Vendi (Cm-V) veekihti, mis on
linnas ligikaudu 120-220 m sügavusel, ühisveevarustuse puurkaevude sügavused on
vahemikus 160-220 m vahel. Põhjaveekompleks on hästi kaitstud 50- 70 m paksuse Lontova
kihistu sinisavi kihiga. Viimastel aastakümnetel on Cm-V veekompleks olnud ainuke linna
ühisveevarustuse toorveeallikas. Väiketarbijatel on kohati kasutuses ka kuni 50 m sügavuselt
paiknevat Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihi puurkaevud.
Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal
(protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale
põhjaveevarude arvestusele on 6. aprillil 2006.a jõustunud keskkonnaministri käskkirjaga nr
396 kinnitatud põhjaveevaru Paldiskis 4000 m3/ööp ja see kuulub kategooriasse T2 joogivesi
ning kasutusaeg on aastani 2030.
Veemajanduskava peatüki 2.1.2 Reoveekogumisalad tabel 15 kohaselt on Paldiski
reoveekogumisala reostuskoormus 5600 IE ning suublaks Pakri laht. (kood EE_6), mis on
Harju alamvesikonna rannikumere üks neljast veekogumist.
Veemajanduskavas on toodud, et Paldiski linna veevärki: tootmismaht on 1365 m³/d ja
aastane veekogus 498 200 m³, teenindavate elanike arv on 4100. Veetootmine baseerub
täielikult Kambrium-Vendi veehorisondil.
Veevõtu arvestust on Paldiskis peetud alates 1975. aastast. Paldiski linna veetarbimine oli
kuni Vene sõjaväe väljaviimiseni 1993. a võrdlemisi stabiilne – 6000–9000 m³/d. Pärast seda
toimus veevõtu mitmekordne vähenemine. Viimastel aastatel on veevõtt stabiliseerunud
vahemikus 1000–1200 m³/d.
Corson OÜ. Töö nr 1622 46
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Vee-ettevõtte andmetel kasvas vähesel määral veevõtt ja veetarbimine 2014. aastal.
2014. a oli keskmine elanikkonna veetarbimine 11 767 m3/kuus ehk 63 % kogu tarbimisest.
Elanike vee eritarbimine moodustas keskmiselt 98 l elaniku kohta ööpäevas. Ettevõtted ja
asutused tarbisid 36% ning vee-ettevõte omakasutus oli 2% kogu vee tarbimisest.
2013. aastal olid vastavad näitajad; elanikud - 64% (11 196 m3), ettevõtted/asutused – 35%
ning omakasutus 1%. Elanike vee eritarbimine moodustas 93 l/d elaniku kohta.
Ettevõtete/asutuste poolt tarbitud vee hulgas on arvestatud ka laevadele antav vee hulk, mis
on 2014. aastal olnud keskmiselt 1765 m3 kuus.
Paldiski Põhjasadamal oli 2016 a veetarbimine aastas kokku 7984 m3.
Lõunasadamal ja Põhjasadamal on oma reovee kanalisatsioonivõrgud, mis on ühendatud linna
ühiskanalisatsiooniga. Sadamate kanalisatsioonivõrkude kohta puudub vee-ettevõttel täpsem
ülevaade.
Paldiski linna reoveekanalisatsiooni juhiti Paldiski Põhjasadamas 2016 aastal kokku 1568 m3
reovett.
Pakri poolsaarel ei ole ühtegi suuremat jõge ega oja, pinnavesi moodustub ainult sademete
veest. Kogu poolsaarelt on pinnavee äravool väga väike. Enamus ojasid ja kraave on suvel
veetud, ka kevadine äravool – 10-12 l/s/km2 on väga väike, kuna lumesulamisveed
infiltreeruvad kiiresti pinnasesse (Paldiski linnas tehnopargi detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. OÜ Adepte, 2007).
3.1.3 Pakri lahe lainetus, hoovused, mereveeseisud ja heljum ning ökoloogiline
seisund
3.1.3.1 Lainetus, hoovused ja mereveeseisud
Pakri laht on Läänemerega ühendatud lõuna poolt Kurkse väina kaudu ja põhjast on see otse
avatud Soome lahe lääneossa. Kurkse väina madala sügavuse tõttu ei levi sealt erilist
lainetust Pakri lahte, mistõttu on lainetuse kujunemisel määravaks Soome lahe lainetus ja
sealt kaudu lahte puhuvad tuuled.
Paldiski Põhjasadam on suhteliselt hästi kaitstud lõuna ja läänekaartest puhuvate tuulte
tekitatud lainetuse eest. Laine jooksupikkus, ehk vahemaa mille jooksul saab lainetus vaba
vee puhul areneda on Pakri lahe sees suhteliselt väike. Uuritava ala jaoks piirab läänekaartest
jooksupikkust Väike-Pakri saar. Selle tulemusel on läänesuunal jooksupikkuseks umber kolm
kilomeetrit. Lõunakaarte tuulte puhul on Pakri lahel jooksupikkus maksimaalselt seitse
kilomeetrit. Kuna sellest pea kolm km madalatel aladel, ei saa ka sellest suunast suure
amplituudiga lainetust tekkida. Ida- ja kirdetuultega Pakri lahes lainetust praktiliselt ei teki
kuna nende tuulte eest varjab lahte Pakri poolsaar.
Põhjatuulte eest kaitseb Põhjasadamat osaliselt Pakri poolsaare põhjatipp ja rannik ning
kaitsemuul (375 m).
Corson OÜ. Töö nr 1622 47
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Loodetuulte poolt genereeritud lainetus saab otse Pakri lahte siseneda. Sellelt suunalt on
lainetuse tekkimiseks vajalikku vaba vett üle saja kilomeetri, mistõttu on see suund lainetuse
hindamise seisukohalt kõige olulisem.
Eelnevad uuringud on näidanud, et tugevate ja pikka aega kestvate tormidega võib
lainekõrgus Pakri lahe suudmes ulatuda kuni kaheksa meetrini.
Pakri lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest. Põhjakaarte ja kirdetuulte korral
liigub hoovus piki Pakri poolsaare ja Väike-Pakri randa lahte sisse ja lahe keskosa ja Kurkse
väina kaudu lahest välja.
Lääne- ja lõunakaarte tuulte korral liigub hoovus Kurkse väinast sisse ja Pakri lahe põhjaosast
välja.
Mereveeseisud
Meretaseme muutlikkus Pakri lahes ja kogu Eesti rannikul sõltub veevahetusest läbi Taani
väinade ja tuule suunast. Tugeva, ühest suunast puhuva tuule korral võib veetase tõusta väga
kiiresti, kuid samas tuule raugedes toimub sama kiiresti ka veeseisu alanemine. Läänekaare
tuuled tõstavad veeseisu Pakri lahes, idakaarte tuuled viivad merevee taseme allapoole
keskmist.
Pikaajaline vaatluste alusel saab väita, et maksimaalne veeseis Pakri lahes jääb vahemikku
+130 cm ja –100 cm piires. Veetaseme kõikumise ööpäevased amplituudid on suuremad
sügisel ja kevadel ning väiksemad suvel. Järsemad veetaseme tõusud ja langused leiavad aset
sügisel ja talvel, suvised ja kevadised veetõusud on vähem äkilised, taandudes samuti ajas
kiiremini.
3.1.3.2 Looduslik heljum
Looduslik heljum vee pinnakihis on üks esmaseid vee kvaliteedi näitajaid. Heljumi sisalduse
suurenemisel väheneb vee läbipaistvus, mis tähendab, et ka veealune valgus-režiim on
muutunud ning läbi selle on mõjutatud kogu vee elukeskkond.
Vee pinnakihis olev heljum võib koosneda küllalt erinevatest komponentidest, mida võib
jaotada üldiselt orgaaniliseks ja anorgaaniliseks osaks. Orgaanilise heljumi moodustab
põhiliselt looduslik fütoplankton, mis on bioproduktsiooni tulemus ja anorgaaniline heljum
osa põhiosas meresetted, mis on paisatud veesambasse hõljuvasse olekusse seoses vee
liikumisega.
Loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon Pakri lahes jääb vahemikku 4-5 mg/l, kusjuures
tormide korral on maksimaalne looduslik foon vahemikus 1-10 mg/l. Loodusliku heljumi
ruumiline jaotus on seotud hüdrodünaamiliste protsessidega lahes.
Hoovused ja lainetus tõstavad Pakri lahe madalamas otsas lahe päras ja Kurkse väinas üles
setted, mis jäävad vees heljumisse ja muudavad merevee häguseks, kagutuulte mõjul võib see
heljum kanduda kogu lahte ja tõsta heljumi kontsentratsiooni kuni 10 mg/l.
Corson OÜ. Töö nr 1622 48
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
3.1.3.3 Pakri lahe ökoloogiline seisund 2016
Peatükk on koostatud Rannikumere ülevaateseire 2016 Aruanne. Leping: 4-1/16/58. TÜ Eesti
Mereinstituut, G. Martin. Tallinn 2017 (edaspidi RMS 2016) materjalide põhjal.
Rannikumere ülevaateseiret viidi 2016. aastal läbi kolmes rannikuvee kogumis: Eru-Käsmu
lahe, Kassari-Õunaku lahe ja Pakri lahe rannikuvesi.
Seire strateegia ja ülesehitus põhinevad EL Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) nõuetel ja
selle eesmärgiks on jälgida rannikuvee ökoloogilise kvaliteedi seisundit. Seire jooksul
kogutud andmete põhjal klassifitseeritakse veekogumid kvaliteedi klassidesse, kasutades
selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi.
Klassifikatsioonisüsteem põhineb bioloogilistel kvaliteedielementidel, milleks on
fütoplankton, põhjataimestik ja põhjaloomastik. Toetavate füüsikalis-keemiliste
parameetritena kasutatakse merevee läbipaistvust ning toitainete kontsentratsiooni.
Rannikuvee veekogumite vee kvaliteedi klassifitseerimisel kasutati tarkvara lahendust, mis
arvutab ökoloogilise veekvaliteedi seisundi, põhinedes hinnatavate parameetrite
taustaväärtuste ja seireandmete võrdlusel ning mis järgib rangelt EL VPRD nõudeid.
Pakri lahe veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu, Pakri ning Lohusalu laht jäävad intensiivse
lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad
liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu
või liivaga. Vee soolsus varieerub 5,5−6,5 PSU piirides.
Tabel 3.1. Pakri lahe ökoloogiline seisund 2016. Allikas: RMS 2016 ptk 5.2.3 tabel 5.2.3.1
Pakri lahe rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang kehtiva määruse põhjal 2016.
aastal.
Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang
Veekogum: Pakri laht Tüüp III: Soome lahe lääneosa
Plankton Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS Seisundi klass
Klorofüll a 1,8 µg/l + 4,5 0,451
Fütoplanktoni biomass 0,28 mg/l + 0,77 0,387
0,419 Kesine
Põhjataimestik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS
Põhjataimestiku sügavuslevik 15,00 m - 10,1 0,671
Põisadru sügavuslevik 7,00 m - 3,4 0,486
Mitmeaastaste liikide proportsioon 90,00 % - 82 0,911
0,689 Hea
Põhjaloomastik Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS
ZKI1 1,00 - 0,470 0,470
FDI 1,00 - 0,747 0,747
KPI 1,00 - 0,716 0,716
0,644 Hea
Ökoloogilise seisundi klass: KESINE
Füüsikalis-keemilised parameetrid Foon Ühik Mõju Seisund ÖKS
Üldlämmastik (juuni-september keskmine) 15,3 µmol/l + 18,9 0,812 Hea
Üldfosfor (juuni-september keskmine) 0,47 µmol/l + 0,59 0,796 Hea
Secchi ketta nähtavus 6,0 m - 3,8 0,635 Kesine
Corson OÜ. Töö nr 1622 49
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Pakri lahe veekogum kuulub tüüpi III: Soome lahe lääneosa. 2016. aasta seireandmete põhjal
tehtud ökoloogilise seisundi hindamisel vastavalt keskkonnaministri määruse klassipiiridele
ning ka vastavalt määruse muudatuse ettepaneku põhjal klassifitseerus veekogum
kvaliteediklassi „kesine“. Määruse põhjal määras seisundiklassi kvaliteedielement plankton,
kuid interkalibreeritud klassipiiride põhjal viitasid kõik bioloogilised kvaliteedielemendid
seisundiklassile „kesine“. Füüsikalis-keemilistest parameetritest klassifitseerus üldlämmastik
ja üldfosfor seisundiklassi „hea“ ning vee läbipaistvus klassi „kesine“.
3.1.4 Pakri lahe mereelustik
3.1.4.1 Põhjataimestik Pakri lahes ja arendusalal
Peatüki koostamisel on kasutatud Vissak 2017 materjale.
Põhjataimestik Pakri lahes.
Kokku on Pakri lahes registreeritud 28 liiki. Lahe valdavalt pehme põhjaga lõunaosas leiti
kokku 17 liiki. Antud piirkonna põhjataimestiku liigiline koosseis koosneb põhiliselt pehmel
substraadil kasvavatest vetikatest. Levinumad liigid on siin õistaimed Zostera marina, Ruppia
maritima, Potamogeton pectinatus ja Myriophyllum spicatum. Kõvasid substraate
eelistatavatest põhjataimedest, mis kasvavad sellel piirkonnal leiduvate kivide peal, on
esinenud pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus ja Pilayella littoralis, punavetiktaim
Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata.
Pakri lahe mõlemad kaldad (Väike-Pakri idarannik ja Pakri ps läänerannik) on
põhjataimestiku liigilise mitmekesisuse poolest sarnased, kuna mõlemal alal on merepõhjaks
kõva substraat, mille moodustab sügavustel 0–5 m (Pakri neeme tipus isegi kuni 15 m-ni)
paas ehk karbonaatsetest kivimitest paljand. Paasi peal paiknevad ka kivid ja rahnud, mille
pragudes on liiv. Nendes piirkondades on registreeritud 17 liiki. Põhilise liikide massi
moodustavad siin kõval substraadil kasvavad pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus, Pilayella
littoralis, Spacelaria arctica ja Chorda filum, punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja
rohevetiktaim Cladophora glomerata. Vähesel hulgal on leitud punavetiktaimi Ceramium
tenuicorne, Furcellaria lumbricalis, pruunvetiktaim Pseudolithoderma subextensum jm.
Pehmel põhjal kasvavatest põhjataimedest kohtab siin õistaimi Potamogeton pectinatus,
Ruppia maritima ja üleminekul kõvast substraadist pehmele Zostera marina.
Kavandatava tegevuse piirkonnaga vahetult piirneval alal on merepõhjaks peamiselt kõva
substraat, mille moodustavad liiva peal hulgaliselt paiknevad väikesed ja suured kivid ning
rahnud. Selle peal kasvavad antud põhjale iseloomulikud liigid. Domineerivateks vetikateks
on Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Polysiphonia nigrescens,
mille katvus ulatub kuni 50 %-ni.
Põhjataimestiku seisund Pakri lahes on stabiilne ja olulist muutust põhjataimestiku liigilises
koosseisus ja keskmises katvuses pole aastate vältel toimunud.
Süvendus- ja täitetööde ala bioloogiline iseloomustus.
Sadama akvatooriumi piirkonnas on põhjataimi kesiselt kuna sadama eelneva ekspluatatsiooni
käigus on hävinenud taimestiku jaoks vajalik elukeskkond. Sadama akvatooriumis on vesi
Corson OÜ. Töö nr 1622 50
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
liiga sügav ja vähe läbipaistev, seega ei jõua põhjani piisavalt valgust ja ka merepõhi ei ole
sobilik kinnitumiseks.
3.1.4.2 Pakri lahe põhjaloomastik
Peatüki koostamisel on kasutatud Vissak 2017 materjale.
Pakri lahe põhjaloomastiku koosluste koosseis ei ole liigirikkas. Peamiste liikide hulka, mis
valdavad enamustes Pakri lahe piirkondades, kuuluvad limused balti lamekarp Macoma
balthica, söödav südakarp Cerastoderma glaucum, liiva-uurikkarp Mya arenaria ja söödav
rannakarp Mytilus trossulus. Kogu lahe ulatuses leidub arvukalt ka vesitigu Hydrobia sp.
Vähilaadsetest laialdaselt levinud kirpvähk Gammarus sp., lehtsarv Idotea sp., harilik
kootvähk Corophium volutator ja tavaline tõruvähk Balanus improvisus, mis esineb peamiselt
söödava rannakarbi küljes. Põhjaloomastiku arvukus ja biomass piirkonniti varieerub sõltuvalt
merepõhja tüübist ja iseloomust.
Pakri lahe lõunaosas, kus substraadiks on liiv, ja sadamate lähedasel alal, kus valdavad
mudased põhjad, on ülekaalus liigid, mis oma elutegevuseks vajavad pehmet põhja. Need on
Macoma balthica, Mya arenaria, Cerastoderma glaucum, Corophium volutator,
harjaslimukas Nereis diversicolor ja väheharjasuss Oligochaeta. Kivide peal esinevad Mytilus
trossulus agregatsioonid. Vähilaadsetest lahe lõunaosa liivasel põhjal kohtab suurel hulgal
Idotea chelipes ja Idotea baltica. Samuti on registreeritud siin Gammarus sp. ja merikilk
Saduria entomon.
Samad põhjaloomastiku liigid esinevad ka teistes Pakri lahe piirkondades, kuid erinevate
liikide osakaal on teistsugune. Väike-Pakri idaranniku ja Pakri poolsaare lääneranniku
paeplaadil on kõige arvukamalt Mytilus trossulus agregatsioonid, mille isendite arv ja
biomassi väärtused ühes ruutmeetris ulatuvad kohati kuni 4000 is/m2 ja 500 g/m2 vastavalt.
Teised liigid eksisteerivad siin vähemal hulgal ja nende arvukuse ja biomassi väärtused ei
ületa keskmiselt 750 is/m2 ja 500 g/m2.
Pakri sadamate piirkonnas on põhjaloomastik tugeva antropogeense surve all, mis tuleneb
sadamate ekspluatatsioonist, piirkonnas esinevad massiliselt orgaanikarikkale keskkonnale
iseloomulikud põhjaloomastiku liigid. Registreeritud on 8 liiki, kuid ülekaalus on tõenäoliselt
Macoma balthica, Cerastoderma glaucum ja Hydrobia sp.
3.1.4.3 Kalastik Pakri lahes
Koostatud Raid, Vissak 2017 ja viidetes esitatud materjalide põhjal. Täiendamisel kasutatud:
Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr
L.VV/325236 nõuetele 2015 a tööde aruanne TÜ Eesti Mereinstituut 2015. (edaspidi TÜ EMI
2015) ja BALTICCONNECTOR Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. KMH aruanne.
Eesti. Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. 2015 (edaspidi BALTICCONNECTOR 2015)
materjalid on võrdlusena ja hinnangutena toodud peatüki 4.4.3 Mõju kalastikule allpeatükis
4.4.3.2 Kokkuvõte ja leevendusmeetmed.
Kuna Pakri lahes pole tehtud kalastiku perioodilist ja pidevat vaatlust, on põhiliseks allikaks
andmed 2004 aastal tehtud uuringu kohta (Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega
kaasnevate süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007.).
Corson OÜ. Töö nr 1622 51
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Enim seiratud on Pakri lahe ida-lõuna piirkond, kus asuvad Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama
akvatooriumid, kuid seirepüüke on teostatud ka Pakri saarte vahelisel alal ning
pinnasepuisteala piirkonnas. Uuritud alal püütud liigid on kõik Soome lahe lääneosa
rannikumeres levinud kalaliigid, mille hulgas on nii mage- kui ka mereveekalad. Viidatavas
töös koostamiseks vaadeldud aastatel (peamine materjal 2004 aastal läbi viidud seire
tulemuste põhjal - TTÜ MSI (2005) Paldiski Põhjasadama süvendustööde aegse seire
aruanne; täiendav võrdlusmaterjal 2002 aasta seire tulemuste põhjal - TTÜ MSI (2003).
Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse seire aruandes on registreeritud Pakri lahes
kokku 18 liiki kalu: lest, ahven, viidikas, räim, särg, emakala, kiisk, merisiig, meritint, rünt,
linask, vimb, merihärg, nolgus, hõbekoger, roosärg, tursk, haug.
Pakri lahes on võimalik ka kõigi Soome lahe lõunaranniku keskosa meres elavate magevee- ja
siirdekalade nagu jõesilm (Loodusdirektiivi lisad II ja V), lõhi (Loodusdirektiivi lisad II ja V),
meriforell (Loodusdirektiivi lisa V), vikerforell, angerjas, jt. esinemine. Hilisemate vaatluste
(„Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade“, koostaja Markus
Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut. 2010) järgi lisanduvad liikide nimekirja ka meripühvel ja
mudilad. Viimaseid jääb siiski tänu väikestele mõõtmetele püünistesse suhteliselt vähe.
Viimatinimetatud töös on välja toodud ka võimalus Loodusdirektiivi lisadesse kantud
haruldaste liikide esinemise kohta piirkonnas eksikülalistena (merisutt) või juhuslikult
(madalates riimveelistes merelahtedes tõenäoliselt esinev ja eutrofeerumist hästi taluv hink).
Alal võib esineda ka võldas, kes Pakri hoiuala ja maastikukaitseala madalas rannavees on
arvukas, seda enam, et seda piirkonda võib pidada tema tüüpiliseks elupaigaks Eesti
rannameres.
Sadamate läheduses on domineerivaks kalaliigiks lest, mille arvukus, võrreldes teiste
liikidega, oli vähemalt 4 korda suurem. 2004. aasta oktoobris teostatud seire raames on
registreeritud lesta arvukus lõunasadama läheduses paikneval kahel püügijadal vastavalt 400
ja 256 isendit, seega keskmiselt 328 isendit. Teisteks levinumateks liikideks on siin ahven ja
viidikas, mille keskmised arvukuse väärtused olid vastavalt 25 ja 60 isendit.
Räim on samuti laialdaselt levinud kalaliik Pakri lahes, mis koeb sadamate vahetus läheduses
ja ka nendevahelisel merealal. Lesta massiline esinemine sadama ümbritseval merealal on
põhjustatud antud piirkonna sobivusest toiduobjektide rikkaliku esinemise poolest, mis Pakri
lahes on peamiselt balti lamekarp Macoma balthica ja söödav rannakarp Mytilus trossulus.
Viidika suur arvukus võib olla tingitud sadama mõjust, kuna sellele liigile on omane arvukas
esinemine just aktiivselt tegutsevate sadamate läheduses, kus vee troofsustase on tõusnud.
Aastatel 2002-2004 teostatud kalastiku uuringute käigus on täheldatud, et tervikuna on
sadamate läheduses kalade arvukus- ja pikkuse näidud madalamad, kui sadamatest
eemalasuvates kohtades.
BALTICCONNECTOR 2015 töös kasutatud 2013. aasta püügiandmetest nähtub, et Eesti
rannavetesse on jäänud vaid üksikud mereskudeva siia koelmualad. Kuigi Lahepere lahes
toitub nii jõeskudevaid kui mereskudevaid siigu, kuulusid 2013. aasta välitööde käigus
tabatud merisiigadest 18 % kohalikku ohustatud siiavormi, kelle lähimad kudealad asuvad
tõenäoliselt Pakri lahes, kust on seire käigus püütud jooksva marjaga isendeid. 2013. aasta
seirel püüti merisiiga Lahepere lahes rohkem madalas vees (3 m) paiknevatest jaamadest, kuid
eeldatavasti selle liigi sügavuseelistused aastaajast sõltuvalt siiski varieeruvad. Eesti Punases
Raamatus kantud „Puudulik andmestik“ kategooriasse.
Corson OÜ. Töö nr 1622 52
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tuulehaugi osas on lähtutud TÜ EMI 2015 ja BALTICCONNECTOR 2015 töödes esitatud
materjalist.
Tuulehaugid kasutavad sarnaseid kudealasid kui räimedki, eelistades samuti taimestikurikkaid
merealasid, kuna mari kinnitub taimestikule. Seal on tagatud hapnikuga varustatud.
Merepõhjale langedes tuulehaugi mari hukkub. Kudemine algab kui veetemperatuur on
tõusnud 10–14 C0 -ni ehk siis tavaliselt mai lõpus/juuni alguses. Tuulehaugid viibivad
Lahepere lahes ja Eesti rannikuvetes üldiselt vaid lühikest aega – kuni mõni nädal pärast
kudemist, et toituda. Seejärel lahkuvad nad tagasi Atlandi ookeani. Noored kalad lahkuvad
hiljem, sügise saabudes, kui on saavutanud täiskasvanud kala kehamõõtmed.
TÜ EMI 2015 tööst selgub, et Pakri laht on tuulehaugi osas väga ebaoluline ala, eriti
võrdluses Pakri poolsaarest ida poole jääva merealaga.
Pakri poolsaare piirkond jaguneb antud uuringus kahe töönduspüügi statistika väikeruudu
(148 ja 152) vahel, millest ruut 152 hõlmab Pakri lahe ja Pakri neeme ning ruut 148 hõlmab
Lohusalu ja Viti ümbrust.
Suurem enamus tuulehaugist on kahe ruudu võrdluses püütud kudeajal ruudust 148.
Töönduspüügiandmed näitavad, et kudeajal on merekalad koondunud pigem ruudu 148
piirkonda. Väikeruudust 152 püütud ametlik töönduslik tuulehaugi summeeritud saak aastatel
2006 kuni 2013 juuli kõikide püünistega (nakkevõrgud, mõrrad, õngejadad) oli 21,5 kg (mais
13,0 ja juunis 8,5). Väikeruudus 148 vastavalt võrdluseks 909,6 kg. Sellest võib järeldada, et
ruut 152, milles paikneb Paldiski sadama piirkond, ei ole tähtis kudeala merekaladele, teiste
hulgas ka tuulehaugile, mistõttu süvendus- ja kaadamistööd ei kujuta endast olulist ohtu
tuulehaugi populatsioonile.
3.1.4.4 Mereimetajad
Mereimetajate ülevaate esitamisel ja hinnangute andmisel on kasutatud Ivar Jüssi (TTÜ MSI
2011) andmeid.
Pakri lahes võib kohata mereimetajatest hallhüljest , viigerhüljest ja pringlit. Nendest on kõige
tavalisem hallhüljes, viigerhülge kohtamise tõenäosus on tunduvalt väiksem, kuna liigi
peamised asustusalad paiknevad Soome lahe idaosas ja Lääne-Eesti saarestikus. Pringli
kohtamise tõenäosus on üliväike, kuna liik on terves Läänemeres väga haruldane. Hallhüljes
ja pringel on Eesti looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja viiger II kaitsekategooria liikide
nimekirjas.
Pakri laht, peamisel küll Kurkse väin omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana.
Seda kasutatakse küll regulaarselt, kuid väikese arvu hallhüljeste poolt. Enam kohtab seal
hülgeid sügisel, alates septembrist.
Piirkonnas puuduvad hüljeste poegimisalad ning hüljeste arvukus on piirkonnas küllaltki
tagasihoidlik. Hüljeste populatsioonile otseselt häirivat mõju kavandatav tegevus ei avalda.
Corson OÜ. Töö nr 1622 53
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
3.1.6 Mõjupiirkonna linnustik
Koostatud Vissak 2017 materjalide alusel.
3.1.6.1 Haudelinnud
Kasutatud materjalid: LIFE-projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“
(LIFE05NAT/LV/000100) veelinnukogumite inventuur - lennuloendused aastatel 2007 ja
2008 ning haudelinnustiku inventuur meresaartel 2008 aastal.
Pakri piirkonna vee- ja rannikulindude liigirikkamaks pesitsusalaks on Suur- ja Väike Pakri
saare ümbruse mere- ja rannikualad, samuti Pakri lahe madalamad osad ning Pakri poolsaare
„linnulaat”. Pakri maastikukaitseala olulisemaid haudelinde on Pakerordi klinti asustav
krüüsel. Võrreldes enne II maailmasõda tehtud hinnangutega (kuni 100 haudepaari), on
käesoleval sajandil arvukus märksa madalam ja kõigub vahemikus 6 – 20 paari. Krüüsel
alustab pesitsemist enamasti juunis, haudub pojad välja umbes 1 kuu jooksul, mille järel poegi
kasvatatakse ja toidetakse umbes 1 kuu jooksul või pisut kauemgi, siis on pojad on valmis
omapead toime tulema. Krüüsel on antud kontekstis kriitiline liik, kuna alates augustist
kogunevad Pakri linnulaada krüüslid merele soodsatesse toitumispaikadesse, kus noorlinnud
peavad juba iseseisvalt toituma. Krüüsel toitub kaladest, vähkidest ja limustest. Erinevalt
teistest alklastest toitub krüüsel ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast või keskmisel
sügavusel sukeldumist kasutab ta haruharva. Krüüsel on võimeline sukelduma kuni 45 m
sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu sügavamale kui 8 m. Suure osa ajast toitub krüüsel
madalamates ja elustikurikkamates paikades, näiteks poolsaare looderanniku äärsel
murrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka poolsaarest kirdes ja idas olevatel madalatel.
Sellegipoolest ei ole välistatud krüüsli toitumine kaadamisala naabruses, kus on tunduvalt
madalam meri, sügavusega alla 45 m.
Üks arvukamaid pesitsejaid meresaartel on kühmnokk-luik (Bjärgronne laiul ja Suur-Pakril
60-70 pesaga kolooniad). Kalakajakas ja naerukajakas pesitsevad peamiselt Suur-Pakril,
nende kolooniate suurused küünivad 200-300 paarini. Peamiselt ujupardid, aga ka sukelpardid
leiavad väga hea pesitsusala endale Pakri saarte vahelises madalas väinas, kus on hulgaliselt
laidusid ja roostikku. Arvukamad pesitsejad on tuttvart, punapea-vart, luitsnokk-part, jõgitiir,
randtiir ja väiketiir. Alates 2006. aastast pesitseb kormoran Bjärgronnel. Lisaks nimetatud
liikidele on Pakri hoiualal ja kaitsealal teada veel 15 kaitsekorralduslikult olulise veelinnuliigi
pesitsemine.
3.1.6.2 Rännetel peatuvad vee- ja rannikulinnud
Pakri linnuala asub veelindude Ida-Atlandi rändeteel ja siinseid sobivaid elupaiku kasutavad
paljud linnuliigid arvukalt rändepeatustel, kuid ka talvitumiseks ja suvel sulgimiseks. Alal
peatub regulaarselt vähemalt 20 000 veelindu.
Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega peatumisala (peatub vähemalt 1% rändetee
asurkonnast) järgmistele liikidele: aul (1,0-1,3 % rändetee asurkonnast), tuttvart (1,2 %) ja
väikekoskel (1,1%). Varasematel aastatel on 1% künnise ületanud ka merivart (2,3%), lauluik
(1,2 %) ja väikeluik (1,5 %) ning rabahani (1,2 %).
Ida-Atlandi rändetee linnuliikidest Pakri linnualal kaitstavad viupart, merivart, sõtkas,
tõmmuvaeras ja aul on Pakri lahega seotud rändeperioodidel märtsis ja aprillis ning
septembris ja oktoobris. Rändesalgad, mis võivad olla küllalt suured, varjuvad
rannikulähedastel ja madalatel aladel tormiste ilmade eest, samuti toitutakse sobiva
Corson OÜ. Töö nr 1622 54
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
sügavusega rannikumeres. Pesitsusajal pole nimetatud liigid märkimisväärselt nende aladega
seotud.
Veelindude kevadränne algab veebruari lõpus ja lõpeb juuni alguses. Massränne toimub
tsükliliselt aprilli keskpaigast kuni juuni alguseni. Veelindude sügisränne algab augusti keskel
ja vältab kuni talveni (detsember) ning osaliselt läheb üle talvitumiseks (veelinnud talvel
meres). Ujupartide ja vartide rändemaksimum on augusti keskpaigast kuni oktoobri alguseni,
auli ja kauride maksimum aga oktoobri lõpust novembri lõpuni (Leito 2008).
Pakri lahte asustavate lindude liigiline koosseis ja arvukus on ilmastikust sõltuvalt pidevas
muutumises ja stabiilseid, samas usaldusväärseid võrdlusparameetreid linnustiku olukorra
hindamiseks on raske leida. Mereala linnukoosluste olukorda iseloomustab paremini sügisene
rändeperiood ja talvitumine. Just nendel perioodidel on lindude arvukus Pakri lahes kõrgeim.
Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaart arvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki,
tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule; rändeperioodidel lendab siitkandist läbi kümneid
tuhandeid aule, sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure. Jäävabal talveperioodil talvitub
Pakri poolsaare ümbruses arvukalt aule, sõtkaid, kühmnokk-luiki, jääkosklaid.
Peatuvad ja toituvad linnud kogunevad eelkõige hoiuala lääneossa, Kurkse väina piirkonda.
Linnuvaeseim piirkond ulatub Paldiski Põhjasadamast põhja poole Lahepere laheni, kus
esineb peamiselt naeru-, hõbe- ja kalakajakaid. Loendusandmete põhjal võib öelda, et
pesitsusperioodil on Paldiski Lõunasadamast põhja poole jääv osa linnustikuliselt väheoluline.
Erandiks on siin krüüsel, keda võib esineda kuni 20 isendit, olenevalt aastast.
Rändeperioodidel kohtab piirkonnas kõige rohkem aule (15 000 – 45 000 isendit), sõtkaid (üle
10 000 ), tuttvarte (15 000), merivarte (üle 7 000), punapea-varte ja hahkasid (ligi 4 000),
mustvaeraid (2 000), kühmnokk- (800), laulu- (700) ja väikeluiki (300), lauke (380).
Pakri lahe põhjaosa ja selle suue on veelindude elupaigana tublisti erinev muust Pakri lahest.
Rannikumere iseärasuseks selles paigas on veealune pangaastang ja platoo, mis ulatub
Pakerordi neemest Põhjasadamani. Lindude kogunemise põhjuseks Pakri neeme ümbrusse ja
Paldiski Põhjasadamast põhja jäävale paeplatoo servale on aulide põhitoiduks oleva söödava
rannakarbi Mytilus trossulus (edulis), mille arvukus ja biomass on viimastel aastatel ja Pakri
madalal peatuvad suured, kuni 500 isendilised aulide parved, kelle koguarv piirkonnas küünib
9000 linnuni. Aulide sügisränne algab septembris ja saavutab maksimumi külmade
saabumisel, kõige varem oktoobri lõpus või novembri alguses, enamasti detsembris või isegi
jaanuaris. Lindude arvukuse dünaamika on aastate lõikes suhteliselt stabiilne. Aulide puhul on
sügisperioodil oluline välja tuua, et asurkond on liikuva iseloomuga ja parved kujunevad välja
nii rändel peatuvatest kui talvituvatest lindudest.
3.1.6.3 Talvituvad veelinnud
Talvituvate lindude arvukus võib olla sõltuvalt aastast väga erinev (A. Kuresoo ja L. Luigujõe
andmetel). Näiteks 2002/2003 talvel olid arvukamateks talvituvateks liikideks aul (1500-2000
isendit), sõtkas (1600-1800), sinikael-part (1200), kühmnokk-luik (300) ja laululuik (350).
2008. aasta andmete põhjal olid arvukaimad aul (13 000), sõtkas (1200), kühmnokk-luik
(700), kalakajakas, sinikael-part ja jääkoskel (200).
Corson OÜ. Töö nr 1622 55
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Talvituvate veelindude trendid on toodud 2012. a kesktalvise veelinnuloenduse alusel. 2012.a.
kesktalvise veelinnuloendusega saadi vaatlusandmeid kokku 72 linnuliigi kohta, kellest
veelinde oli 42 liiki. Võrreldes eelnevate aastatega oli 2012.a. talvituvate veelindude
levikupilt erinev, kuna kogu rannikumeri v.a. Matsalu laht oli kesksetel vaatluskuupäevadel
(14.-15.jaanuar) jäävaba. Alates jaanuari keskpaigast hakkas meri jäätuma ning jaanuari
lõpuks oli jääga kaetud juba Väinameri, Pärnu laht ning Saaremaa lõunarannik. See tähendab
kui jaanuari keskpaigas olid linnud rannikul suhteliselt laiali, siis jaanuari lõpuks oli suur hulk
linde koondunud jäävabadele rannikuosadele, nagu Põhja-Eesti ning Lääne-Saaremaa.
Eesti vete arvukaimat talvitajat auli Clangula hyemalis loendati kokku üle 35000 isendi. Auli
rannikulähedased kogunemispaigad asuvad kõikjal Eesti rannikul kus on vaba vett, v.a.
Väinameri. Kuna aul on rohkem seotud avamerega, siis on raske hinnata selle liigi Eestis
talvitava populatsiooni suurust vaid rannikuvaatlusi arvestades. Lennuloenduste ja
laevaloenduste põhjal asuvad suurimad auli talvitamissalad Irbe väinas ja Liivi lahel, kuid
arvestatav hulk linde peatub ka Hiiu madalatel ning Loode-Eesti rannikul. Aule loendati 2012
kesktalvise veelinnuloendusel Pakri poolsaare rannikulähedal kokku 2400 isendit.
Teine liik arvukuselt on sõtkas Bucephala clangula, kes on rohkem seotud rannikumerega,
mistõttu on saadud loendustulemused tunduvalt usaldusväärsemad. 2012.a. loendati Eesti
rannikumerel sõtkaid kokku >22000 isendi, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Sõtkad
talvituvad kõikjal kus leidub vaba vett. Vähesel arvul talvitavad nad ka sisemaal. Eestis
talvitajate arvukuseks hinnatakse 15 000 – 30 000 isendit. Pärast 2005. a. madalseisu on
talvitavate sõtkaste arvukus tublisti tõusnud. Sõtkaid loendati 2012 Pakri poolsaare
rannikumeres kokku ligi 700 isendit.
Eesti on saanud üha olulisemaks talvitamiskohaks kühmnokk-luigele Cygnus olor, kelle
tähtsaimad peatusalad asusid varasemalt Lääne-Saaremaal, kuid keda võib viimastel aastatel
kohata juba kõikjal vabaveelisel rannikualal. Hüppeline tõus toimus 1998.a. Viimase viie
aasta jooksul on talvitavate kühmnokk-luikede arvukus väga fluktueeruv, kõikudes 1800 ja 13
000 isendi vahel. Kuna sobiv vee sügavus luikede toitumisaladel on kui 1,5 meetrit, siis
rannikuäärsete liikidena on luiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest.
Kühmnokk-luiki loendati 2012 Pakri poolsaare rannikumeres kokku umbes 150 isendit.
Vaatlussektoris Da08 loendati 2012. a talvel ka 120 laululuike Cygnus cygnus.
Eestis talvitab kolm kosklaliiki. Arvukaim neist on jääkoskel Mergus merganser kes on
arvukas talvitaja kõikjal Eesti jäävabal rannikul. Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal,
Pärnu lahe rannikul ning Kihnu saare ümbruses ja Lahemaa rannikul. Pakri ümbrusega on
jääkoskel vähem seotud.
Eestis on ujupartidest arvukaim talvitaja sinikael-part Anas platyrhynchos, kes talvitab Eesti
jäävabal rannikul ning sisemaa lahtistel veekogudel. Selle liigi arvukus on viimasel 7 aastal
püsinud suhteliselt stabiilsena 7000-16 000 vahel.
3.1.6.4 Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid
1. Viupart Anas Penelope
Viupart on Eestis läbirändel tavaline lind, samas aga vähearvukas pesitseja. Saabub märtsis-
aprillis ja lahkub septembris-oktoobris. Viimasel arvukusehinnangul (Elts et al. 2009) oli
pesitsejaid 200 paari ja läbirändajaid kümneid tuhandeid. Pakri lahte loetakse potentsiaalselt
Corson OÜ. Töö nr 1622 56
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
oluliseks pesitsusalaks. Pakri loodusalal olevad isendid moodustavad Eesti viupartidest 2-
15%. Pakri loodusalal kaitstakse viupardi elupaiku. Rändeperioodil on sagedased viupartide
parved, keskmiselt 40...60 isendit. Kogunevad rändesalgad varjuvad rannikulähedal ja
madalamatel rannikumere aladel tormiste ilmade eest ning toituvad sobiva sügavusega
rannikumeres.
2. Sinikael-part Anas platyrhynchos
Sinikael-part on Eestis tavaline haudelind, läbirändaja ja talvituja. Sinikael-part on Eestis
ujupartidest arvukaim talvitaja, kes talvitab Eesti jäävabal rannikul ning sisemaa lahtistel
veekogudel. Pakri lahes asuvad sinikael-pardid moodustavad Eesti sinikael-partidest 0-2 %.
Selle liigi arvukus on langenud alates 1991.a., kuid on viimasel 7 aastal püsinud suhteliselt
stabiilsena 7000-16 000 vahel. Praegu on trend tõusev, ning liigi talviseks arvukuseks Eestis
hinnatakse 10 000 – 20 000 isendit (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise
2012 veelinnuloendusel loendati Pakri lahe rannikumeres 332 isendit.
3. Merivart Aythya marila
Merivart on Eestis II kaitsekategooria alune liik. Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega
peatumisala (peatub vähemalt 1% rändetee asurkonnast), varasematel aastatel on 1% künnise
ületanud ka merivart (2,3%). Merivart peatub kevadrändel alal väga arvukalt - varasemast on
teada 7000 isendi esinemine mai alguses. Pakri laht on Eestis tähtsuselt seitsmes
rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastatel 1994-1999 3-7 tuhat isendit. Veelindude 2012. a
jaanuariloendus tuvastas Eesti rannikumeres 57 talvituvat merivarti.
Eesti rannikumeres talvituvad vardid on kõikuva arvukusega Nii tuttvart kui merivart
koondusid suures osas Lääne-Saaremaa ja Hiiumaa rannikule. Mõlema liigi Eestis talvitava
populatsiooni suuruseks on hinnatud 100 – 2000 isendit . Mõlema liigi puhul on trend tõusev
(Elts et al. 2009).
4. Sõtkas Bucephala clangula
Sõtkas on Eestis vähearvukas pesitseja, muidu tavaline ja arvukas läbirändaja ning talvituja.
Sõtkas pesitseb metsas ja muul ajal võib teda kohata rahulikel merelahtedel. Pakri lahel on 2-
15 % Eestis olevatest sõtkastest. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012.a.
veelinnuloendusel loendati Eesti rannikumerel sõtkaid kokku >22000 isendit. Eestis
talvitajate arvukuseks hinnatakse 15 000 – 30 000 isendit (Elts et al. 2009). Peale 2005 a.
madalseisu on talvitavate sõtkaste arvukus tublisti tõusnud (lisa 13 joonis 12). Talvisel
Läänemerel eelistab sõtkas peatumiseks alla kümne meetri sügavust rannikulähedast ala
(Durinc et al., 1994).
Sõtkaste põhimass koondub Pakerordi panga alusele merealale. Sõtkaste levik Pakri lahes
varieerub suurtes piirides vastavalt ilmastikutingimustest. Sõtkaste arvukuse dünaamika on
Pakri lahe keskosas väga muutlik, kuna see ei ole selle liigi põhiliseks peatuspaigaks. Linnud
tulevad mingil põhjusel Pakri neemelt sinna lühiajaliselt toituma või paremaid ilmaolusid
otsima.
5. Krüüsel Cepphus grylle
Krüüsel on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on krüüsel läbirändaja, talvituja
ja väikesearvuline haudelind. Talviseks arvukuseks on hinnatud 1000 – 3000 isendit. Krüüsli
kevadränne kestab märtsist maini ja sügisränne algab augustist kuni detsembrini. Pakri neem
on ainus krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis. Elts jt 2009 arvukusehinnangu krüüslikoloonia
haudepaaride arv on 20-40 ja esinemine stabiilne. Krüüsli kaitseks on Pakri
maastikukaitsealal moodustatud Pakerordi sihtkaitsevöönd, kus inimestel on keelatud viibida
1. maist kuni 31. augustini.
Corson OÜ. Töö nr 1622 57
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Krüüsel toitub kaladest, vähkidest ja limustest. Erinevalt teistest alklastest toitub krüüsel
ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast või keskmisel sügavusel sukeldumist kasutab ta
haruharva. Krüüsel on võimeline sukelduma kuni 45 m sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu
sügavamale kui 8 m. Suure osa ajast toitub krüüsel madalamates ja elustikurikkamates
paikades, näiteks poolsaare looderanniku äärsel murrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka
poolsaarest kirdes ja idas olevatel madalatel.
6. Aul Clangula hyemalis
Aul on tavaline ja arvukas läbirändaja ning talvituja. Eesti vetes läbirändel peatuvate aulide
koguarv on teadmata. 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Pakri lahes
kõige arvukamalt aule 46 000 isendit. Eelmise kümnendi alguses loendati kevadrändel kuni
60 000 isendit. Liik on kõrgele arvukusele vaatamata ohustatud, sest arvukus väheneb.
Aulid peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti karpidest.
Arvukamalt esineb aul eesti vetes septembri lõpust – oktoobrist kuni mai lõpu – juuni
alguseni. Eestisse saabuvatest aulidest peatub ja talvitub Pakri loodusalal 0-2% lindudest.
Üheks talvituspiirkonnaks on Pakri madal. Talvisel Läänemerel eelistab aul peatumiseks 10-
35 m sügavust merd (Durinc et al., 1994). Aul on liigitatud ohustatud lindude hulka viimastel
kümnenditel toimunud arvukuse languse tõttu. Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega
peatumisala aulile (1,0-1,3 % rändetee asurkonnast). Aul on Naura 2000 Pakri linnuala üks
võtmeliike ja tema rändepeatus- ja talvitustingimuste säilitamine on EÜ direktiiviga seatud
kohustus.
Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. loendati Eesti vetes
kokku üle 35000 auli. Auli rannikulähedased kogunemispaigad asuvad kõikjal Eesti rannikul
(sh Pakri loodusalal) kus on vaba vett. Kuna aul on rohkem seotud avamerega, siis on raske
hinnata selle liigi Eestis talvitava populatsiooni suurust vaid rannikuvaatlusi arvestades.
Esialgne talvine arvukusehinnang on 100 000 – 500 000 isendit.
7. Väikeluik Cygnus columbianus bewickii
Väikeluik on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on väikeluik tavaline
läbirändaja. Kevadrändel (massiliselt märtsi lõpust mai esimese pooleni) võib Eestis kohata
ligi 60000 väikeluike. Sügisränne toimub oktoobris-novembris. Kuna viimastel kümnenditel
on lindude arvukus langenud, siis on väikeluik kantud ohustatud liikide hulka. Peatuspaigana
eelistav väikeluik rannikuid ja väikeveekogusid. Sobiv vee sügavus väikeluikede
toitumisaladel on kuni 1,5 m ja seega rannikuäärse liigina on talvituvad väikeluiged eriti
sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest.
Väikeluige peamine peatumisala on Kurkse ja Madise ranniku mere madalamad piirkonnad
ning Väike- ja Suur-Pakri saarte vaheline väin. Võrreldes ajavahemikuga 10-20 aastat tagasi
on mõlema liigi rändeaegne arvukus oluliselt langenud ega ole ületanud enam 1% künnist
(KKK 2011-2020).
8. Laululuik Cygnus cygnus
Laululuik on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on laululuik tavaline
läbirändaja (märtsist maini ja oktoobrist detsembrini), vähearvukas pesitseja ja talvituja.
Sobiv vee sügavus laululuikede toitumisaladel on kuni 1,5 m ja seega rannikuäärse liigina on
talvituvad luiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest.
Kevadrändel peatub Eestis keskmiselt 10000-15000 lindu. Pakri loodusalal on 0-2% Eesti
laululuikedest. Pakri laht on Eesti rändepeatuspaikade nimistus 200-700 linnuga 7 kohal.
Laululuige peamine peatumisala on Kurkse ja Madise ranniku mere madalamad piirkonnad
ning Väike- ja Suur-Pakri saarte vaheline väin. Võrreldes ajavahemikuga 10-20 aastat tagasi
Corson OÜ. Töö nr 1622 58
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
on rändeaegne arvukus oluliselt langenud ega ole ületanud enam 1% künnist. Lauluiged
talvituvad väikesel arvul (KKK 2011-2020). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel
veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes 120 laululuike.
9. Kühmnokk-luik Cygnus olor
Kühmnokk-luik on Eestis pesitseja, rändel peatuja ja talvituja. Eestisse saabuvad
kühmnokkluiged märtsis ja lahkuvad novembris või hiljem. Eesti on saanud üha olulisemaks
talvitamiskohaks kühmnokk-luigele, kelle tähtsaimad peatusalad asusid varasemalt Lääne-
Saaremaal, kuid keda võib viimastel aastatel kohata juba kõikjal vabaveelisel rannikualal.
Sobiv vee sügavus kühmnokk-luikede toitumisaladel on kuni 1,5 m, siis rannikuäärse liigina
on kühmnokk-luiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest.
Rekordarv kühmnokk-luiki talvitas 2008.a., mil loendati < 13000 isendit. 2012. a
ulatus kühmnokkade talvine arvukus keskmise väärtuseni, s.t. 6000 isendini. Pakri loodusalal
on 2-15% kõigist Eestis olevatest isenditest. Kühmnokk-luikede arvuks hinnatakse 3000–
3500 haudepaari ja talvist arvukust 5000–15 000 isendile ja trend on tõusev (Elts jt 2009).
Kühmnokk-luik esineb Pakri loodusala aastaringselt. Arvukus on kõrge nii jäävabadel
talvedel (kuni 700 isendit) kui suvisel sulgimisperioodil (kuni 600 isendit).
10. Merikotkas Haliaeetus albicilla
Merikotkas on Eestis I kaitsekategooria alune liik. Pakri loodusalal paikneb 0-2% Eestis
esinevatest merikotkastest. Merikotkas on suvisel ja jäävabal ajal seotud nende vete
kalastikuga, samuti sulgivate ja läbirändavate veelindudega.
Veelindude talvise loenduse kõrvalt laekub ka andmeid merikotkaste talvitamise kohta.
Enamus neist talvitas Loode-Eesti rannikul ning saartel. Eestis loendati 2012 talvel
kokku 98 talvitavat merikotkast. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel
2012. a loendati Pakri lahes 4 merikotkast.
11. Kalakajakas Larus canus
Kalakajakas on tavaline ja arvukas pesitseja, rändaja ning talvituv rannikulind. Eestis
arvatakse pesitsevat 10 000-15 000 paari. Pakri loodusalal paikneb 0-2 % kalakajakatest.
2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Paldiski lahes kalakajakaid 956.
Kajakad veedavad suurema osa ajast vee kohal lennates ja leiavad toitu (nt kalu, selgrootuid)
mere pinnakihtidest. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012.a. veelinnuloendusel
loendati Eesti rannikumerel 1752 kalakajakat neist 145 Pakri lahes.
12. Tõmmuvaeras Melanitta fusca
Eestis on tõmmuvaeras III kategooria kaitsealune liik. Tõmmuvaeras on talvituja, läbirändaja
ja haudelind, kes pesitseb peamiselt väikestel meresaartel. Tõmmuvaera arvukust ohustab
elupaikade ja kasvukohtade hävimine.
Möödunud sajandi keskpaiku pesitses Eestis 1000 paari 1994 ja nüüd 400 – 700 (Elts et al.
2009). Eesti vetes talvitub umbes 20000 – 200000 isendit. Trend on stabiilne (Elts et al.
2009). LIFE andmetel 2008 oli Pakri loodusalal pesitsejaid 11 paari, rändel peatujaid linde 16
ja talvitujaid 50 lindu. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel 2012.a. veelinnuloendusel
loendati Eesti rannikumerel 805 tõmmuvaerast. Pakri loodusalal on 2-15 % Eestis olevatest
lindudest. Kevadränne algab märtsis ja saavutab maksimumi mais. Sügisränne toimub
peamiselt septembris ja oktoobris.
Tõmmuvaerad peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti
karpidest. Talvel eelistab tõmmuvaeras peatumiseks 10-30 m sügavust merd (Durinc et al.,
1994).
Corson OÜ. Töö nr 1622 59
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
13. Jääkoskel Mergus merganser
Eestis talvitab kolm kosklaliiki. Arvukaim neist on jääkoskel Mergus merganser kes on
arvukas talvitaja kõikjal Eesti jäävabal rannikul. Jääkoskel on talvituja, läbirändaja ja
haudelind. Eestis pesitseb kuni 2000 paari. Pakri loodusalal on 0-2 % Eestis olevatest
lindudest. Väikekoskla oluline kevadine peatumisala on Pakri laht (kuni 450 isendit).
Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal, Pärnu lahe rannikul ning Kihnu saare ümbruses
ja Lahemaa rannikul. 2012.a. oli oma jäävaba rannikuga jääkosklale eriti soodus, mida näitas
rannikumeres talvituvaid kosklate rekordiline arv - 6392. Jääkoskla talviseks arvukuseks
Eestis hinnatakse 4000 – 8000 isendit (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire
kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes kokku 268 lindu.
14. Tuttpütt Podiceps cristatus
Eestis on tuttpütt pesitseja, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari, talvitub
kuni 300 lindu ja rändel peatub kuni 1000 lindu (Elts, J. jt. 2003; Elts jt. 2009). Pakri linnualal
on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Tuttpütt eelistab madalaid kala- ja taimestikurikkaid
veekogusid. Talvisel 2009.a veelinnuloendusel loendati Eestis ca 250 talvitavat isendit. Liik
oli koondunud Põhja-Eesti rannikule. Seevastu pakaseline talv 2010 ja 2011 ei olnud
tuttpütile kuigi soodne. Talvitava populatsiooni hinnanguks on 30 – 300 lindu (Elts jt. 2009).
Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel 2012.a. veelinnuloendusel loendati Eesti
rannikumerel 165 tuttpütti neist 10 Pakri lahes.
15. Hahk Somateria mollissima
Eestis on hahk haudelind, läbirändaja ja talvituja. Väikestel meresaartel pesitsevate hahkade
arvukuseks on hinnatud 3000 – 7000 paari, viimasel ajal on arvukus tugevalt langenud. Eesti
vetes talvitub 20 -100 hahka. Pakri linnualal on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Eesti riikliku
keskkonnaseire kesktalvise 2012.a. linnuloendusel loendati Eesti rannikumerel 20 hahka.
Haha kevadine saabumine pesitsusaladele algab märtsi lõpus, põhjapoolsete pesitsejate
läbiränne kestab mai teise pooleni. Mais ja juunis lahkub enamik isaslinde pesitsusalalt ja
koondub koos mittepesitsevate noorlindudega merele sulgima. Sügisränne talvitumisaladele
algab septembri lõpust – oktoobri algusest detsembrini (Durinc et al., 1994; Leibak jt, 1994).
2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Paldiski lahes hahkasid 624. Haha
arvukus on langenud kõikjal. Ilmekalt väljendab pesitseva asurkonna vähenemist
sulgimiskogumite arvukuse järsk langus (KKK 2011-2020).
Hahad peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti karpidest.
3.1.7 Kaitstavad loodusobjektid
3.1.7.1 Pakri maastikukaitseala
Pakri maastikukaitseala (KL01000113).
Maismaa pindala 1287 ha, veeosa pindala 172,5 ha, kokku 1459,5 ha.
Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Põhja regioon.
Harjumaal, Paldiski linnas paiknev Pakri maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi
Valitsuse 05.05.1998. a määrusega nr. 97 Leigri looduskaitseala (kehtetu – RT I 2005, 67,
516) ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride
kirjelduste kinnitamine (RT I 1998, 41, 631).
Corson OÜ. Töö nr 1622 60
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Joonis 3.1. Paldiski ümbruse kaitsealused objektid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.
Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste
objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste
kaitseks.
Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski linna territooriumil. 1998. aastal loodud
kaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- ja
Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ning
Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud kohaliku maastiku – pankranniku,
rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp,
pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks.
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO3553&mount=view#HTTPbICkO5ckfKa
aQDg33A8Hr2rrpaVX5f
Pakri maastikukaitseala maa- ja veeala kuulub valdavalt (1455,4 ha) piiranguvööndisse.
Kaitseala ainsasse, Pakerordi sihtkaitsevööndisse (maismaa pindala 2,1 ja veeosa 2 ha) jääb
krüüslite pesitsusala Pakri panga järsakul. Eriti ohustatuna kuulub krüüsel Eesti punasesse
nimestikku ning II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Vabariigi Valitsuse määrusega 05.05.1998 nr 97 (RT I 1998, 41,631) kinnitati Pakri
Maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Pakri Maastikukaitseala välispiiri kirjeldus.
Keskkonnaministri 21.05.2015. a käskkirjaga nr 480 algatati Harju maakonnas asuva Pakri
maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus.
Väljavõtteid määrusest
• Inimeste viibimine on lubatud kogu kaitseala territooriumil, välja arvatud 1. maist 31.
augustini Pakerordi sihtkaitsevööndis.
• Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.
Corson OÜ. Töö nr 1622 61
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Kalapüük on kaitse-eeskirjaga täielikult keelatud MKA mereosas. Kalapüük kutselise
kalapüügi vahenditega on Kalapüügieeskirja § 37 lg. I p. 12 kohaselt keelatud kogu
merealal, mis jääb Pakri saarte vahele.
Kui maastikukaitseala haarab eelkõige maismaad, siis Pakri poolsaare ja Pakri saarte vahelise
mereala kaitseks on loodud Pakri hoiuala (ptk 3.1.7.2).
Pakri maastikukaitsealast lähim kaugus mööda Pakri poolsaare idarannikut lastimisalani „A“
on ca 1,21 km.
3.1.7.2 Pakri hoiuala
Pakri hoiuala (KL02000167)
Maismaa pindala on 2067,2 ha, veeosa pindala on 16943,7 ha ja pindala kokku on 19010,9 ha.
Hoiuala valitseja Keskkonnaameti Põhja regioon.
Hoiuala pindalast 90 % moodustab meri. Hoiuala maismaa osasse kuulub lisaks Paldiski
linnale ka Padise ja Keila valla maid (Paldiski lahe rannikul) ning nimetatud valdade + Harku
valla merealasid. Omaette hoiuala on Paldiski lahte suubuv Vasalemma jõgi. Rannikumere
lõik, mis kuulub hoiualasse ulatub Vihterpalu lahest Vintses kuni Vääna-Jõesuu supelrannani,
jättes välja Paldiski sadamate ala.
Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Harju maakonnas“(RT I 2005, 38, 300).
.
Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste
rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620),
rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede
(3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (
Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula
hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk-
luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel
(Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (
Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris),
nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
* - esmatähtsad.
Objekti link:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO2000167&mount=view
Corson OÜ. Töö nr 1622 62
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Joonis 3.2. Paldiski Põhjasadamale lähimad kaitsealad. Allikas: Maa-ameti Geoportaal.
Pakri hoiuala lähimad kaugused kavandatu teostusalast on 1,12 ja 1,2 km.
Pakri maastikukaitseala ja hoiuala haldamise korraldamiseks ja kaitseväärtuste kaitsmiseks on
koostatud Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK
2007 -2016) A. Tõnisson, Tallinn 2006.
Pakri maastikukaitse- ja hoiuala asuvad Natura võrgustiku aladel – roheline triibutus (joonis
3.2) Pakri loodusala (EE0010129) ning punane triibutus (joonis 3.2) Pakri linnuala
(EE0010129).
Joonisel 2.5 esitatud kaadamiskohast on lähim kaugus kagusse jääva Pakri loodus- ja
linnualani ca 1 km.
3.1.7.3 Avameremadalik Krassgrund ja hallhülge püsielupaik
Ülevaade on esitatud Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti
Keskkonnafoorum. Tallinn 2011. materjalide alusel. Eelnimetatud töö autorid on: Ivar Jüssi
ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI,
Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI.
Krassgrundi madal asub Soome lahe suudmes Suur-Pakri saarest u 5 km läänes (joonis 3.1).
Krassgrundi (Krässgrundi) klindisaar kerkib järsult kuni 50 meetri sügavusest merepõhjast,
paeplatoo kohal on vett 1–5 meetrit. Klindisaare lael on väike paeklibust Krassi laid, mille
pindala on sõltuvalt veetasemest 0,65–0,80 ha. Laid kuulub halduslikult Keila valla alla ja
Corson OÜ. Töö nr 1622 63
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
sellel asub 11 meetri kõrgune automaatne tulepaak. Krassi madala madalaveelisse ossa koos
Krassi saarega on moodustatud Krassi loodusala, pindalaga 80 ha, mis on loodud EL-i
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide (karid ja väikesaared ning laiud) ja
hallhülge kaitseks.
Krassi saare hallhülge püsielupaik loodi arvestades asjaolusid, et Soome lahe Eesti vetes asub
ainult kolm ala, mida hallhülged asustavad. Krassgrund valiti kui läänepoolseim võimalik
hallhüljeste asustusala, mis sobib soojal talvel ka poegimiseks, sest klibune platoo ei ole ka
kõrge veeseisu ja tormide korral üleujutatud. Väljaspool sigimisperioodi kasutatava
puhkealana tulevad kõne alla vaid laiu lääneküljes olevad rahnud ja põhjapool asuvad
paeplaadid. Saart ennast hallhülged puhkealana ei kasuta, kuna see on liiga kõrge ja hüljestel
puudub kiire vette põgenemise võimalus ning 360-kraadine ülevaade ümberringi toimuvast.
Seniste uuringute andmetel ei ole hallhülged Krassgrundi poegimiseks kasutanud. Puhkealana
on saare ümbrus oluline vaid vähestele, peamiselt noortele hallhüljestele.
3.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused
3.2.1 Paldiski linn
3.2.1.1 Asustus ja ajalooline taust
Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja
merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti
nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski
sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski
Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn (Paldiski koduleht).
Pakri poolsaare ajalugu on kirju, esindatud on nii üldine kui eriline eesti ajaloos. Poolsaare
maastike areng kulges sarnaselt eesti maastikule kuni 18. sajandini, mil asutati Paldiski linn.
Planeeritud (vastandina spontaanselt kujunenud asulakohale) linna ning selle tagamaa suhted
ongi üks teemasid, mis poolsaare teevad eriliseks. Linnalist keskkonda on Eestis peetud
võõraks (eestlastele mitte omaseks), mis lisab Paldiski linna arenguloole huvitava üldisema
aspekti. Pöördeliseks poolsaare ajaloos sai 1939. aasta, kui varasemas ajaloos vaid teoreetiline
strateegiline asukoht praktilise rakenduse omandas.
Viiskümmend aastat oli Paldiski Nõukogude Liidu relvajõudude baas ja sai uuesti Eesti
linnaks 1996. aastal. Militaarne minevik rõhutab veelgi Paldiski erilisust, „mitte oma”
olemist, nii et tänapäeval esindab Paldiski (laiemas mõttes haarates enda alla nii Pakri
poolsaare kui saared) selgelt kõike, mida peetakse mitte-eestlaslikuks (ehk endale vastandatud
„teiseks”) ning on rikas ebasoovitava nõukogude pärandi poolest (S. Hade, T. Peil ja A.
Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana).
Viimastel aastatel on üha enam hakatud Paldiski piirkonda hindama, sellest annab tunnistust
ka järjest hoogustuv kinnisvara arendustegevus. Samas kätkeb Pakri poolsaare keskkond
endas hulgaliselt probleeme, mis seonduvad Nõukogude Liidu militaarbaasidega: lisaks
militaarsele jääkreostusele ja infrastruktuuri vähesele arengule, on siin tegu ka sotsiaalsete
probleemidega. Elanikkonna struktuur näitab teatud grupeerumise ja kihistumise tundemärke.
Side erinevate gruppide vahel paistab olevat nõrk ning elanikkonna informeeritus
Corson OÜ. Töö nr 1622 64
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
käimasolevatest projektidest ja ettevõtmistest on puudulik. Samuti võivad erinevate etniliste
gruppide keskkonna- ja maastikutõlgendused olla erinevad (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo:
Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana).
3.2.1.2 Elanikkond
Paldiski on oma 3806 elanikuga (seisuga 01.01.2017*) Põhja-Eesti väikelinn 50 km kaugusel
pealinnast Tallinnast. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski (101,8 km²), territoorium
hõlmab Pakri poolsaart (33,9 km²), Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12.87 km²) saart
ning neid ümbritsevat mereala.
* https://www.siseministeerium.ee/sites/.../files/.../eesti_elanike_arv_kov_01.01.2017.pd.
Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km². Paldiskil on ühine
merepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Paldiskil on hea ühendus
ülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Paldiski kaks sadamat, Lõuna- ja
Põhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kauba
käitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal.
Rahvastikust neljandik on eestikeelne, 3 neljandikku muukeelne (peamiselt venekeelne).
Linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne põhikool, üks eestikeelne gümnaasium ning samuti
kaks lasteaeda.
Tabel 3.2. Paldiski linna keskmine elanikkond aastatel 2010-2015 Allikas: rahvastiku
register.
Mehed, naised ja 2010 2011 2012 2013 2014 2015
kokku elanikke
Mehed 1875 1885 1915 1906 1889 1800
Naised 2395 2335 2296 2260 2220 2112
Kokku 4270 4220 4211 4166 4109 3912
Rahvastiku registri andmetel oli 01.01.2015 Paldiskis 3954 elanikku, 01.01.2016 oli Paldiskis
3889 elanikku ja 01.01.2017 oli Paldiskis 3806 elanikku.
Paldiski linna praegust ja tuleviku visioone seondatult Paldiski Põhjasadamaga on käsitletud
peatükis 4.1.2 Paldiski linna arengukava aastani 2025.
Peatükis 2.1.1 Asukoht olevalt jooniselt 2.1 on näha, et Paldiski Põhjasadama kinnistu asub
Paldiski linna keskuse lähialas. Kahtlemata põhjustab sadamas toimuv nagu ka sadamast ja
sadamasse toimuv ehitusmaterjalide ja kauba transport lähiala elanikele häiringut. Peatükis
4.7 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise müratasemete hindamine allpeatükkides ja lisas 13
on selgitatud müramõõtmist, lähtekohti, planeeritavat laiendust, müra tugevust ja ulatust ning
peatükkides 4.7.5 Mürakaardistamise tulemused ja leevendusettepanekud ja 4.7.6 Kokkuvõte
on esitatud leevendusmeetmed müra mõju vähendamiseks lähiala elanikele.
Paldiski linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne gümnaasium ning samuti kaks lasteaeda.
Huviharidust jagavad muusikakool ning laste huvikeskus. Vaimutarkust saab nõutada
raamatukogust, linnamuuseumist ning Amandus Adamsoni ateljeemuuseumist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 65
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski linna juhib kuueliikmeline Linnavalitus eesotsas linnapeaga. Linna otsuseid ja
määrusi võtab vastu kolmteist rahva valitud linnavolinikku (Paldiski kodulehelt).
3.2.1.3 Majandustegevus Paldiskis
Paldiski majanduses on kesksel kohal sadamad ja neid haldavad transpordiettevõtted. Paldiski
Lõunasadamat haldab riigiomandis olev AS Tallinna Sadam ja Paldiski Põhjasadam kuulub
Paldiski Sadamate AS le.
Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid.
Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne
teenindus.
Paldiski Põhjasadama põhitegevuseks ja käibeallikaks on sõiduautode transiit Venemaale.
Sõiduautode ladustamiseks on rajatud vabatsoon. Venemaale vedamisel kasutatakse
autotransporti. Loodud on nn “roheline koridor” Paldiski Põhjasadama ja Vene Föderatsioonis
Petseris asuva tollilao vahel, mis oluliselt kiirendab kauba liikumist piiril.
Nii Lõunasadama kui Põhjasadamaga on kummagagi seotud oma lossimis- laadimis- ja
kaubakäsitlusteenuseid osutavad ettevõtted. OÜ PALSTEVE (Põhjasadamas) ja ESTEVE
Terminal AS (Lõunasadamas) on Paldiski suurimad tööandjad. Lisaks neile on kummagi
sadamaga seotud muud laondus-, veondus- jm ettevõtted.
Nende seas on olulisemaks Lõunasadamas tegutsev AS Alexela Terminal, kes tegeleb
heledate naftasaaduste, naftakeemia ja vedeldatud gaasi hoiustamise ja transiidiga.
Jaekaubandusettevõtetest on olulisemad Maxima Eesti OÜ, Eesti Tarbijateühistute
Keskühistu "Konsum" ning OG Elektra AS kauplused ja Konvers OÜ (kaubamaja).
Söögikohtadest tegutsevad kaks kohvikut - Lõunasadama kohvik ja Peetri Toll (Peetri
Catering OÜ), ning Peetri Pizza (Kuppel Toitlustus OÜ). Majutusega tegelevad Paldiski
Tuule Külaliskorterid (Kuppel OÜ) ning Pakri Teemaja (Viirisepa OÜ).
Toitlustus- ja majutusteenuste pakkumine on Paldiskis vähene. See pidurdab ka turismi
arengut.
Pakri poolsaarel saavad praegu omal käel matkajad kasutada tähistatud Pakri poolsaare
matkarada. Ühepäevaseid pakettreise nii Pakri poolsaarele kui saartele pakuvad mitmed
Tallinna reisikorraldajad. Turismivoogu ja sellest kohapeale laekuvad tulusid piiravad
toitlustus-ja majutusvõimaluste nappus ning vaatamisväärsuste kohati puudulik tähistamine ja
halb seisund. RMK poolt on korrastatud Leetse rand. Halvas seisus on aga Pakri vana tuletorn
ja külastamiseks korrastamata Peetri kindlus. Turismile Pakri poolsaarel annab hoogu Pakri
tuletorni avamine külastamiseks ja ümbritseva ala korrastamine MTÜ Paldiski 360 poolt.
Selle kõrval on Pakri Parun OÜ alustanud turismikompleksi rajamist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 66
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
3.2.2 Paldiski Põhjasadam
3.2.2.1 Üldandmed
Paldiski Sadamate Aktsiaselts, kes tegutseb põhikirja alusel, haldab Paldiski Põhjasadama
territooriumi ja akvatooriumi. Paldiski Sadamate Aktsiaselts on registreeritud Tallinna
Äriregistris 08. aprillil 1998 a. registreerimiskoodi 10425338 all, tegutseb aktsiaseltsina
põhikirja, äriseadustiku ning teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Käesolevad eeskirjad on
koostatud vastavuses Eesti Vabariigi poolt aktsepteeritud rahvusvaheliste konventsioonide,
Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste, Vabariigi Presidendi otsuste,
ministrite määruste ja Veeteede Ameti käskkirjadega ja on kohustuslikud kõigile sadama
akvatooriumit külastavatele laevadele sõltumata lipust ning kõigile sadama territooriumil
asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Sadam asub Paldiski lahe idakaldal Pakri neemest 2,5 meremiili lõuna poole põhjalaiusel
59°20,99`N, idapikkusel 24°02,85`E (Paldiski Põhjasadama Läänemuuli tulepaak). Sadama
territooriumiks on joonisel 2.2 näidatud ala pindalaga 51,19 ha. Sadama akvatooriumiks on
veeala pindalaga 99,805 ha.
Tabel 3.3. Sadamas on 9 kaid üldpikkusega 1309 meetrit. Allikas: sadama eeskiri.
Kai nr Kai pikkus Sügavus kai ääres Laeva maksimaalne
(m) (m) pikkus
(m)
Kai nr. 1 246,0 9,5 195,0
Kai nr. 1a 79,0 5,15 55,0
Kai nr. 2 140,0 5,15 115,0
Kai nr. 3 35,0 5,1 30,0
Kai nr. 4 136,0 3,95 110,0
Kai nr. 5 38,0 3,95 35,0
Kai nr. 6 310,0 11,7 250,0
Kai nr. 6B 155,0 8,8 195,0
Kai nr. 7 170,0 12,4 250,0
Sadama eeskirjast väljavõtted:
• Tabelis 3.3 on kaide sügavused toodud keskmise veetaseme 0-seisu korral. Olenevalt
ilmastikutingimustest võib veetase erineda nulltasemest + 157 kuni – 95 cm võrra.
• Sadamasse võivad siseneda laevad pikkusega kuni 250 meetrit, laiusega kuni 36
meetrit, süvisega kuni 11,6 meetrit (välja arvatud RO-RO laevad, kaile nr. 7, süvisega
kuni 12,0m).
• Kai nr. 6B on ainult RO-RO laevade vastuvõtmiseks – üle 115m pikkuseid laevu saab
panna kai äärde kasutades ankurt (ankruid), eeldades, et laeval on ka otse taha avanev
ahtriramp.
• Kai nr.2 äärde võivad silduda laevad maksimaalse süvisega kuni 5,25 meetrit, kui kai
ja laeva vahele on paigutatud 2 ujuvpontooni laiusega 6,0 meetrit.
• Deklareeritud sügavus kai ääres on väikseim sügavus, mis on mõõdetud ühe meetri
kauguselt kai servast või väikseim sügavus laeva laiuse ja pikkuse ulatuses ning
parandatud mõõtmisveaga -10 cm.
• Laevaga sadamas manööverdamisel tuleb arvestada, et laeva kiilualune varuvesi
(vabavesi) oleks vähemalt 5% laeva süvisest. Juhul, kui laevakiilualuse varuvee 5%
arvutamise tulemusena on see alla 20 cm, siis loetakse manööverdamisel
minimaalseks laeva kiilualuse varuvee nõudeks 20 cm, ning kui üle 40 cm, siis
Corson OÜ. Töö nr 1622 67
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
loetakse manööverdamisel minimaalseks laeva kiilualuse varuvee nõudeks 40 cm.
Varuvee arvestamisel tuleb lähtuda deklareeritud sügavusest ja minimaalne kiilualune
varuvesi tuleb tagada igas olukorras, olenemata veetaseme kõikumisest või laeva
manööverdamisel või liikumisel tekkinud süvise suurenemisest.
• Lubatust suuremate gabariitidega laeva sisenemine sadamasse, sealt väljumine ja
sadama akvatooriumis manööverdamine toimub laeva kapteni kirjalikul taotlusel ja
sadamakapteni kirjalikul loal piirideni, millega on tagatud meresõiduohutus vastavalt
ilmastiku ja manööverdamistingimustele.
• Sadama kai ja muulide kõrgus veepinnast on 3,0 meetrit, rambi kõrgus veepinnast on
2,0 m. Kai nr.1 on varustatud reguleeritava kõrgusega rambiga vahemikus 2,1m.-3,7
m. Kaide kõrgused on toodud keskmise veetaseme 0-seisu korral. Olenevalt
ilmastikutingimustest võib veetase erineda nulltasemest + 157 kuni – 95 cm võrra.
Infot veetaseme kohta saab sadamakapteniteenistusest telefonil 372 6511022 või 372
53 292 591 ja dispetšerteenistusest telefonil 372 651 1012, 372 515 8695 või ULL
kanal 12 kutsung Paldiski Põhjasadam (Port Control).
• Üldjuhul on sadama akvatooriumil liiklemine keelatud, kui läänekaarte tuule kiirus on
pagidega üle 20 m/s, laine kõrgus on üle 2,0 m., nähtavus alla 500 m. Vajaduse korral
võtab otsuse vastu sadamakapten, olles eelnevalt kooskõlastanud lootsiteenistusega.
• Piirangud, mis tulenevad lasti ohtlikkusest, kehtestatakse igal konkreetsel juhul eraldi
• Keskkonnaameti ja Päästeameti poolt.
• Kai ääres on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kalda
vooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi.
• Sadama administratsioonil on viiepäevane töönädal, esmaspäevast reedeni. Tööaeg
kestab kl. 08.00 – 17.00. Sadamakapteni ja dispetšeri teenistused töötavad
ööpäevaringselt.
• Lastitöötlust teostatakse ööpäevaringselt vastavalt tellimusele.
• Navigatsioonihooaja kestvus on aastaringne.
• Sadam ei osuta teenuseid harrastusmeresõitjatele.
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/portrules.html
3.2.2.2 Infrastruktuur, sadamatehnika ja aluste teenindamine
Infrastruktuur
Paldiski Põhjasadamal on olemas piisava suurusega maakrundid oma plaaniliste tegevuste
teostamiseks ning samuti väga hea potentsiaal oma äri edasiarendamiseks. Maakrundid, millel
sadam asub, paiknevad raudtee ja mere vahel, Paldiski linna vahetus läheduses. 99 hektari
suurune sadam akvatoorium on otseselt sadama vastutuse all olev tsoon. Sadama territoorium
laiub kokku 70 hektaril. Paldiski Põhjasadama omanduses on:
14 suletud laoruumi mitmesugust liiki kaupade ladustamiseks üldpinnaga 25 000 m2. Sadama
spetsiaalsetes laoruumides asuvad ruumid mootorsõidukite müügiks ettevalmistamiseks (PDI-
keskus), kus on võimalik paigaldada autodele lisaseadmeid, teostada tehnilist ülevaatust,
autopesu jms.
Autoterminalid pindalaga 25 ha vahetult sadama kõrval asuval territooriumil, mis on
varustatud vastavalt maailma juhtivate autotootjate nõudmistele. Samaaegselt on võimalik
parkida kuni 15 000 autot ning päevas on võimalik laadida kuni 250 autoveokit. 16 hektari
suurusel vabasadama territooriumil saab parkida üle 6000 auto.
Kõik laod ja kaid on omavahel ühendatud raudteedega, mille kogupikkus moodustab 3460 m,
ning samuti autoteedega. Koormate vedu sadama territooriumil mööda raudteid ning kuni
raudteejaamani teostatakse oma veduriga. On olemas teisaldatavad rambid, mis võimaldavad
Corson OÜ. Töö nr 1622 68
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
laadida raudteeplatvormidele ka rasket ja suuregabariidilist tehnikat (spetsiaalsed
raudteevagunud Paldiski Põhjasadamas).
Kaid on varustatud asjakohaste seadmetega üldveoste, konteinerveoste ja RO-RO-tüüpi
veoste vastuvõtuks. Kaide kompleks koosneb viiest kaist kogupikkusega 1309 meetrit. Kai
ääre suurim sügavus on 11,8 meetrit ja pikima kai pikkus on 310 meetrit, mis võimaldab
sadamal vastu võtta ka ookeanilaevu. Sadama akvatoorium on balti merest eraldatud 375
meetri pikkuse kaitsemuuliga.
Vabatsooni laiendamiseks ning avatud laoplatside ja suletud laoruumide, PDI-keskuse ja
hoolduskeskuste ehituseks omandas Paldiski Põhjasadam veel sadamaga külgneva maakrundi
pindalaga 20 hektarit.
Jätkub kaitsooni laiendamine 850 meetri ulatuses, kuhu on plaanis ehitada spetsiaalne
terminal kaubaparvlaevade ja konteinerlaevade vastuvõtuks. Laiendatava territooriumi
kogupindala on 19 hektarit.
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/generalinfo/infrastructure.html
Sadamatehnika
Paldiski Põhjasadamas on olemas kaasaegsed tehnilised seadmed, mis võimaldavad käidelda
suurusjärgus 3,5 mln tonni kaupa aastas. Sadam on varustatud järgmiste seadmetega:
Condor, Albatros, Sokol, Orjol ja Adler sadamakraanad tõstejõuga 20 kuni 80 tonni
Lindе, Hyindai ja teiste kaubamärkide sadamalaadurid mitmesugust liiki kaupade jaoks.
Konteinerilaadurid Kalmar ja Terberg sadamavedukid.
Võimsate sadamakraanade olemasolu võimaldab käidelda ka suuregabariidilisi veoseid nagu
näiteks tuulegeneraatorid, metallkonstruktsioonid või moodulmajad. Tehnika mobiilsus ning
võimalus kahe kraana võimsusi omavahel kombineerida võimaldavad käidelda ka üle 100
tonni kaaluvaid koormaid.
On olemas kaks pakkeliini pakendamiseks suurtesse kottidesse ja väikestesse kottidesse (25–
40 kg) koos laadimisega euroalustele ning täiendava kiletamisega. Samuti on sadamas olemas
segamismasin eri liiki väetiste valmistamiseks. Suurtesse kottidesse pakendamise liini jõudlus
on 2000 tonni ööpäevas ning väikestesse kottidesse pakendamise liini jõudlus 500 tonni
ööpäevas.
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/generalinfo/equipment.html
Aluste teenindamine
Teenindatakse RO-RO tüüpi, üldveoste, konteinerveod ja eriotstarbelisi alused.
Paldiski Põhjasadam võtab vastu järgmiste firmade aluseid: KESS, Finnlines, DFDS, Eukor,
UECC, M.O.L, W.W.L, NYK, HÖEGH.
Tabel 3.4. Mereteed pidi saabuvad sadamasse järgmised kaubad:
Mercedes-Benz, FIAT, DODGE, JEEP,
CHRYSLER, Audi, Toyota, Mazda,
Sõiduautod
Mitsubishi, Hyundai, Honda, Land Rover,
VOLVO, Volkswagen, BMW, Ford
Ehitus- ja põllumajandustehnika Caterpillar, JCB, New Holland
Valgevenest ja ladina-Ameerika maadest,
Veotehnika
NATO ja ÜRO veosed
Suuregabariidilised veosed Metallkonstruktsioonid, moodulid, nooled,
Corson OÜ. Töö nr 1622 69
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
tuulegeneraatorid.
Üld- ja puisteveosed
Mineraalväetised, kakaooad, PVC
kaubaalustel
http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/generalinfo/vessels.html
3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama töökorralduse hinnang
Hinnang on antud Bureau Veritas certification EST auditi (Paldiski Sadamate AS Auditi
aruanne. Lepingu nr EST/763/15 –lisa 1, auditi 01.06.2016 standart OHSAS 18001:2007 ja
Lepingu nr EST/763/15 –lisa 1, auditi 18.10.2016 standart ISO 9001:2008, ISO 14001:2004,
OHSAS 18001:2007 ning OÜ Palsteve. EST/764/15 –lisa 1, auditi 19.10.2016 standart ISO
9001:2008, ISO 14001:2004, OHSAS 18001:2007) materjali põhjal.
Paldiski Sadamate AS auditite käsitlusala:
Sadamategevuse ja sadamarajatiste kasutamise korraldamine. Haldusteenuseosutamine
piiriületuse ootealal.
Palsteve OÜ auditi käsitlusala:
Stividoriteenused, tolliladu, tolliterminal, kaupade ladustamine, tolliagendi teenused,
tollibroker, AEO – volitatud ettevõtja, PDI – autode ülevaatus ja ettevalmistamine enne ära
saatmist..
Palsteve OÜ keskkonna ja TTH ning TO nõuete täitmist auditeeriti koos Paldiski Sadamate
AS autitiga, kuna keskkonna ja ohutusalased nõuded ning süsteemid on ühised.
Paldiski Sadamate AS-le on väljastatud vee erikasutusload nr L.VV/327396, L.VV/322434 ja
L.VV/321495 (Koidula piiripunkt). Load kehtivad, Koidulasse taotletakse mahtude muutmist.
OÜ Palsteve-le on väljastatud vee erikasutusload nr L.VV/326716 ja L.VV/327629 ning
välisõhu saasteluba nr L.ÕV/327430. Load on kehtivad ja aruandlus toimib. Uue kai
ehitamisega seoses on plaanis viia läbi täiendav KMH.
Jäätmearuandlus on põhjalik ning nõuetekohaselt dokumenteeritud, keskkonnaaspektid, -
eesmärgid ning –tegevuskavad on koostatud. Keskkonna- ja ohutusnõunik on ka atesteeritud
veeproovi võtja.
Auditi vaatlustelt väljavõtteid:
• Paldiski Sadamate AS Töökeskkonnanõukogu on 4 liikmeline nii töötajad kui
administratsioon on läbinud koolitused. Puhkeruumides põhjalikud esmaabi alased
käsiraamatud. Kokku on 5 esmaabiandjat esindatud erinevad tööliigid ja admin.
Pidevad koolitused. Volinik ja esmaabi andjad on ka Koidula piiripunktis. Arvestatud
on vahetustega tööga. Tervisekontrolli üle peetakse pidevat arvestust..
• Kõik peamised tööliigid on riskianalüüsis adekvaatselt kajastatud (näiteks pesula
hooldusoperaatorid, sadamatöölised, dokkijad, elektrikud).
• Hädaolukordade puhul on arvestatud tuleohuga, naftaproduktide lekkega,
elektrikatkestusega, põlenguga laeval gaasilekkega. Lekete kõrvaldamiseks on
lepingud alltöövõtjatega ; sama tulekahjusignalisatsiooniga (teostab turvaettevõte).
Corson OÜ. Töö nr 1622 70
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Hädaolukordade puhul on arvestatud ümbruskonna ohtlike ettevõtetega; praktikas
ollakse ohutsoonist väljaspool.
• Tuletõrjeõppus tehakse kord aastas. Teiste hädaolukordade puhul on peamine
ennetamine – seadmete hooldus; lepingud allettevõtjatega. Hädaolukorras tegutsemise
plaan on olemas ja ajakohane. Tööõnnetusi pole olnud.
• Vahejuhtumeid ei ole olnud, töökeskkonnaspetsialistil on teadmised sadama
territooriumil teiste ettevõtetega seotud vahejuhtumitest.
• Alltöövõtjatele on töötatud välja tegevusreeglid (eesti ja vene keeles) mis antakse üle
aktiga.
• TTO nõudmised on täidetud ja kontrollitud ning riskianalüüsid koostatud .
Tegevuskava terviseriskide vähendamiseks on väljatöötatud.
Sadama töökorraldus ja haldusteenused:
• Sadama territoorium on hooldatud ning jäätmete liigiti sorteerimine tagatud.
Jäätmeveo lepingud on sõlmitud (AS Green Mariine, OÜ Ökoloog jt). Ohtlike
jäätmete konteinerid on olemas ja nõuetekohaselt tähistatud. Õlipüüdurite hooldus on
sisseostetud, purgimisteenust osutab Paldiski Linnahoolduse OÜ.
• Turvateenust osutab AS Securitas; vesikute, tulekustutite ja ATS süsteemide
korrashoiu tagab OÜ Firetek.
• Sadama territooriumil asub üks 6kV-0,4kV alajaam, mille hooldus ostetakse sisse,
kuna ettevõttest puudub A-pädevusega elektrik. Elektrikute kasutuses on
nõuetekohased dielektrilised kaitsevahendid (matid, kindad, pingeindikaatorid).
• Voolukatkestuste puhuks asub sadama territooriumil 4 avariigeneraatorit.
• Mehaanikaosakonnas töötab 19 inimest, kõik töötajad on TTO-alaselt juhendatud ning
regulaarselt täiendkoolitatud.
• Töökodades on jäätmete liigiti sorteerimine tagatud, tulekustutid on hooldatud,
esmaabivahendid olemas ning esmaabiandjad koolitatud. Õlireostuse likvideerimiseks
on olemas absorbent.
• Seadmete ning mehhanismide remonte ning hooldusi teostatakse oma jõududega ning
see on dokumenteeritud, kraanade kontrolli teostab AS Inspecta Estonia.
Kalibreerimist või taatlemist vajavaid mõõteriistu ei kasutata.
3.2.4 Paldiski Lõunasadam
Sadamas on võimalik lastida−lossida naftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, puitu ning
konteiner- ja ro-ro laevu. Lisaks täidab Paldiski Lõunasadam reisisadama funktsioone.
AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluv Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga
regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning
transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu,
vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele
mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.
Corson OÜ. Töö nr 1622 71
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 3.5.
Territoorium 141.1 ha
Akvatoorium 147.2 ha
Kaide arv 10
Kaide kogupikkus 1.85 km
Suurim sügavus kai ääres 13, 5 m
Suurim laeva pikkus 230 m
Suurim laeva laius 35 m
Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab
Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob
sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks.
Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade
käitlemisele. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja
naftatooteid. Arenevaks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit
ja müügieelne teenindus.
Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro laevaliinide peatuspaik, millel on
otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega. Tänu oma kasvupotentsiaalile suunatakse
märkimisväärne osa Tallinna Sadama investeeringutest just Paldiski Lõunasadama ning
sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga
piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala.
Corson OÜ. Töö nr 1622 72
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA
EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu ja
arengukavadega
4.1.1 Üldplaneering
Paldiski linna üldplaneering on vastu võetud Paldiski Linnavolikogu 16.11. 2004. a otsusega
nr 118.
Paldiski linna üldplaneeringu põhieesmärgiks on kindlustada piirkonna tasakaalustatud areng.
Konkurentsivõimelisena püsimine eeldab läbimõeldud tegutsemist ja maailmas toimuvate
arengutrendide õigeaegset äratabamist.
Arengustrateegiaga pandi paika territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Paldiski linna
haldusalas järgnevateks 10…15 aastateks. Linna arengu eesmärgiks on kujuneda atraktiivseks
elamis- ja tööstuspiirkonnaks. Säilitades sealjuures Pakri poolsaare ja saarte omapärase
looduse, mis on eelduseks turismi- ja puhkevõimaluste arengule.
Samas on eesmärgiks ka soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja tööstuse
arendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas soodne keskkond
ning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevad
infrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv Ämari lennuväli.
Läänemere-äärsete riikide suurim potentsiaal on odav ja keskkonnasõbralik meretransport,
mida Paldiskis on kavandatud paremini ära kasutada.
KMH aruande koostamisel arvestatakse ka koostamisel olevat Paldiski linna mandriosa
üldplaneeringut.
4.1.2 Paldiski linna arengukava aastani 2025
Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu määrusega 29.09.2015 nr 21 (RT IV,08.10.2015,16).
Paldiski majanduses on kesksel kohal sadamad ja neid haldavad transpordiettevõtted. Paldiski
Lõunasadamat haldab riigiomandis olev AS Tallinna Sadam ja Paldiski Põhjasadam kuulub
Paldiski Sadamate AS-ile.
Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid.
Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne
teenindus.
Paldiski Põhjasadama põhitegevuseks ja käibeallikaks on sõiduautode transiit Venemaale.
Sõiduautode ladustamiseks on rajatud vabatsoon. Venemaale vedamisel kasutatakse
autotransporti. Loodud on nn “roheline koridor” Paldiski Põhjasadama ja Vene Föderatsioonis
Petseris asuva tollilao vahel, mis oluliselt kiirendab kauba liikumist piiril.
Corson OÜ. Töö nr 1622 73
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Nii Lõunasadama kui Põhjasadamaga on kummagagi seotud oma lossimis- laadimis- ja
kaubakäsitlusteenuseid osutavad ettevõtted. OÜ PALSTEVE (Põhjasadamas) ja ESTEVE
Terminal AS (Lõunasadamas) on Paldiski suurimad tööandjad. Lisaks neile on kummagi
sadamaga seotud muud laondus-, veondus- jm ettevõtted.
Eestile olulise üleilmse suundumuse Aasia tõusu mõju Paldiskile võib avalduda eelkõige läbi
meretranspordivoogude muutumise. Palju sõltub sellest, kas Paldiski sadamail õnnestub leida
oma nišš Aasia ja Euroopa vaheliste kasvava mahuga vedude liikumises.
Üleilmsetele trendidele täienduseks tuleb Eesti ja Paldiski tulevikuväljavaateid käsitledes
silmas pidada ka kogu Läänemere piirkonda mõjutavaid EL-Venemaa suhteid. Need on olnud
ja võivad jäädagi ettenähtavas tulevikus heitlikuks. Vene-suunaliste transiitvedude mahul on
oluline tähendus Paldiski sadamate jaoks.
Lisaks trendidele on kohaliku strateegia kujundamisel vaja arvestada EL ja Eesti poliitikaid.
EL poliitikad on tihedalt seotud globaalsete suundumustega. Eesti oma vastavad poliitikad on
aga EL poliitikate tugeva suunava mõju all ja saavad seejuures EL struktuuri- ja
investeerimisfondide (ESI fondide) kaudu oma eesmärkide saavutamiseks rahalist toetust.
Paldiski arengu seisukohalt on EL poliitikavaldkondadest olulisemad tööhõive- ja sotsiaal-,
energia- ning transpordipoliitika.
Paldiski linna arenguvisioonis aastaks 2025 on leitud, et Paldiski sadamad on edukalt
kohanenud muutuvas majanduskeskkonnas ja leidnud logistilise niši, kus nende positsioon on
tugev ning sadamad ja nendega seotud majandustegevus kujundavad linna ilmet ning mainet
ja pakuvad märkimisväärsel arvul töökohti linnaelanikele.
Põhjasadama arendamine on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke
arvestav. Üldplaneeringu järgi soovitakse Paldiskit arendada kui merelinna ning selle
seisukoha järgi on oluline ka Paldiski Põhjasadama uute kaide ja nendele lastimisalade
rajamine, et võimaldada paremini kasutada sadama potentsiaali rahvusvahelistes
merevedudes.
4.2 Matemaatiline modelleerimine
4.2.1 Sissejuhatus
Käesolevas köites on esitatud arvutusgraafikud, mis on saadud Põhjasadama ümbruses
toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemusena.
Töös on teostatud lainetuse ja hoovuste matemaatilist modelleerimist olemasoleva olukorraga
ning lainetuse modelleerimist uue projekteeritava sadamaga. Samuti on teostatud ehitusaegse
heljumi leviku modelleerimine.
Arvutused on teostatud olukorra jaoks, kui tuul puhub edelast kiirusega 17 m/s ja olukorras,
kui tuul puhub loodest kiirusega 17 m/s.
Lähteandmed
Corson OÜ. Töö nr 1622 74
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Töö lähteandmetena on kasutatud järgmisi allikmaterjale:
• EMHI poolt väljastatud tuulte andmed
• Veeteede Ameti kaardiatlased.
4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21
Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette nähtud
mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel koosneb moodulitest,
mille kasutamine erineb ja on sõltuvuses lahendatava ülesande iseloomust. Vaadeldava
ülesande jaoks kasutati kolme moodulit, mille kirjeldused esitatakse allpool.
4.2.2.1 MIKE 21 NSW moodul
MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel
laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid:
laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikud
lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel.
Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud
veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energia
dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete
murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21
NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada
hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse
jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena
lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid
lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri
momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine
levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena
eelmise võrgu punkti arvutustulemusi.
Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid:
oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna
standardhälbe ja radiaalpinged.
4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul
MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem.
MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid
probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada
kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda.
MIKE HD 21 mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide
lahendamisel:
• Tormiga kaasnev veepinna tõus.
• Soojus ja retsirkulatsioon.
• Vee kvaliteet.
Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustab
hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit.
Corson OÜ. Töö nr 1622 75
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe
suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest
jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad:
• Hõõrdepinge põhjal.
• Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal.
• Baromeetriline rõhugradient.
• Coriolise jõud.
• Liikumishulga dispersioon.
• Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt.
• Aurustumine.
• Üleujutus ja kuivendus.
• Lainetuse radiaalpinged.
4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul
MIKE 21 PA [6] moodulit kasutatakse vees lahustunud ja suspensioonis oleva heljumi leviku
simulatsiooniks mis voolab koos vedelikuga või on õnnetuse tõttu sattunud järve, jõe
suudmesse, rannajoonel olevasse vette või lahtisesse merre.
SA moodulit kasutatakse koos vedelikuga suspensioonis olevate osakeste leviku
simulatsiooniks arvestades sellega kaasnevaid dispersiooniprotsesse.
Mõlemad moodulid arvestavad osakeste juhusliku liikumise võimalust ja neis jälgitakse
osakeste ansamblite liikumist, mis võimaldab loobuda Euleri advektsiooni-difusiooni võrrandi
lahendamisest.
Osakesed liiguvad mõlemal juhul advektiivse hoovuse ja turbulentsete pulsatsioonide
tulemusena. Advektiivsed kiirused määratakse tavaliselt hüdrodünaamiliste arvutustega
(MIKE 21 HD või MIKE 3 HD), samal ajal kui turbulentsi mõju kontrollivad dispersiooni
koefitsiendid. Vaadeldavate osakeste käitumist kirjeldab:
• Moodul PA: settimiskiirust, mis on kas konstantne või määratakse pinnaseosakeste
suuruse jaotuse kaudu. Võimaldab arvutada ka mitte uppuvate (veest kergema
erikaaluga) osakeste liikumist.
Osakeste pilve mass ( Moodul PA) võib praktiliselt muutuda sõltuvalt järgmistest teguritest:
• PA: Settimisest või resuspensioonist. Lisaks sellele võib esineda lineaarne
lagunemisprotsess.
Mudel arvutab välja kontsentratsiooni välja arvestades osakeste arvu igas võrgupunktis.
Seejuures määrab arvutusvõrgu tihedus arvutuse välja täpsuse.
4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks
Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritavate
suuruste - hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad. Siinkohal on
vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult
lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud
Corson OÜ. Töö nr 1622 76
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest
suunast 9 tunni jooksul.
Töö lõpus graafilise materjalina esitatud joonistel on kujutatud uuritavate suuruste
samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on
võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava
suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuval skaalal.
Settetranspordi modelleerimise tulemusena määratud arvutuste põhjal leitud graafikutel on
erinevate värvitoonidega kujutatud alad, kuskohast seal esineva hoovuse tagajärjel kantakse
põhjas olevat materjali ära ja kuhu see settib välja. Vastavatel graafikutel mere põhja tõus on
tähistatud punaste toonidega ja põhja alanemine rohekate toonidega. Jooniste paremal küljel
olev skaala dz/dt on ühikutes m/ööpäevas. See tähendab, mui palju uhutaks ära või settiks
materjali, kui arvutuslik torm kestaks 24 tundi.
4.2.3 Matemaatilise modelleerimisetulemused
4.2.3.1 Lainetuse väljad edelatuulega, olemasolev olukord
Lisas 8 joonisel 1 on toodud tulemused, mis kirjeldavad lainevälju Põhjasadama ümbruses 17
m/s puhuva edelatuule korral. Tuul genereerib sadama alal olulise lainekõrguse kuni 0,13 m.
4.2.3.2 Lainetuse väljad loodetuulega, olemasolev olukord
Lisas 8 joonisel 2 on toodud tulemused, mis kirjeldavad lainevälju Põhjasadama ümbruses 17
m/s puhuva loodetuule korral. Tuul genereerib sadama alal olulise lainekõrguse kuni 0,96 m.
4.2.3.3 Lainetuse väljad edelatuulega, projekteeritava sadamaga
Lisas 8 joonisel 5 on toodud tulemused, mis kirjeldavad lainevälju Põhjasadama ümbruses 17
m/s puhuva edelatuule korral. Tuul genereerib sadama alal olulise lainekõrguse kuni 0,14 m.
4.2.3.4 Lainetuse väljad loodetuulega, projekteeritava sadamaga
Lisas 8 joonisel 6 on toodud tulemused, mis kirjeldavad lainevälju Põhjasadama ümbruses 17
m/s puhuva loodetuule korral. Tuul genereerib olulise lainekõrguse kuni 0,6 m.
4.2.4 Hoovuste väljad
Hoovuste skeemid, mis on toodud lisas 8 joonistel 3 ja 4 on arvutatud olukorra jaoks, kui
arvutuslik tuul on puhunud juba vähemalt 9 tundi.
4.2.4.1 Hoovuse väljad edelatuulega
Edelatuul genereerib sadamaalal loodesuunalise hoovuse (lisas 8 joonis 3), mille kiirus on
orienteeruvalt 0,1 m/s.
Corson OÜ. Töö nr 1622 77
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.2.4.2 Hoovuse väljad loodetuulega
Loodetuul genereerib sadamaalal kagusuunalise hoovuse (lisas 8 joonis 3), mille kiirus on
orienteeruvalt 0,25 m/s.
4.2.5 Ehitusaegne heljumi levik
Arvestades kavandatava sadama ehitusel teostatavate süvendustööde mahtu ja vajalikku
süvendussügavust on arvestatud, et nimetatud tööde teostamisel kasutatakse koppsüvendajat
mille puhul vette satub tagasi hinnanguliselt 10% süvendtava pinnase mahust. Vaadeldud on
varianti kus sadamasse rajatavad hüdrotehnilised ehitised, samuti ka Pakri sadama rajatised ei
ole välja ehitatud.
Heljumi pilve tekkemehhanism on seejuures järgmine: kopp tõstes mere põhjast veega
segunenud pinnase ja kallutades selle kas praamile või kalda täiteks laseb vette tagasi vee ja
pinnase vedela segu. Lainetuse poolt genereeritud hoovus viib selle segu hoovusega kaasa ja
seejuures pinnase osakesed hakkavad vajuma põhja. Kiiremini langevad tekkivast heljumi
pilvest välja suuremad osakesed ja peeneteraliste osakeste teekond kestab kauem.
Heljumi pilve modelleerimine arvestades vette tagasi sattuva massi granulomeetrilist
koosseisu võimaldab leida maksimaalse tööde teostamiseks lubatud arvutusliku tuule kiiruse –
17 m/s puhul tekkiva heljumi pilve mõõtmeid. Lisas 8 jooniste kõrval asuva skaala võimaldab
leida pilves oleva pinnaseosakeste kontsentratsiooni.
4.2.5.1 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt A
Vastavalt lisas 8 joonisele 7 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev
heljumi pilv edelatuulega hoovusega kaasa 800 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 500 meetrit. Muus osas jääb aga
selleväärtus allapoole 0,3 kg/m3.
4.2.5.2 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt A
Vastavalt lisas 8 joonisele 8 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev
heljumi pilv loodetuulega hoovusega kaasa 1100 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 700 meetrit. Muus osas jääb aga
selleväärtus allapoole 0,3 kg/m3.
4.2.5.3 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt B
Vastavalt lisas 8 joonisele 9 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev
heljumi pilv edelatuulega hoovusega kaasa 1100 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 500 meetrit. Muus osas jääb aga
selleväärtus allapoole 0,3 kg/m3.
Corson OÜ. Töö nr 1622 78
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.2.5.4 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt B
Vastavalt lisas joonisele 10 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev
heljumi pilv loodetuulega hoovusega kaasa 1100 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 600 meetrit. Muus osas jääb aga
selleväärtus allapoole 0,3 kg/m3.
4.2.6 Kokkuvõte
1. Lastimisala A projekteerimine vähendab lainekõrgust lastimisala B esisel alal.
2. Märgatava kontsentratsiooniga heljumi levik lastimisalalt A edelatuulega on 500 m
ning loodetuulega 700 m.
3. Märgatava kontsentratsiooniga heljumi levik lastimisalalt B edelatuulega on 500 m
ning loodetuulega 600 m.
4.2.7 Kaadamisalal toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimise
tulemused
4.2.7.1 Laineväli kaadamiskohal NSW arvutusliku tuule korral
Vastavalt lisa 9 joonisel 7 esitatud lainevälja modelleerimise tulemusele on kaadamisala
suhteliselt lähedal Pakri poolsaare tipule. Kogu graafikul esitatud ala on kaetud ühtlase olulise
lainekõrgusega lainetega, mille väärtuseks arvutusliku tuule korral on Hmo= 2,45 m.
Üksiklainete kõrgus kaadamisalal võib sellel juhul ulatuda kuni 4,1 meetrini. Jooniselt on
näha, et Pakri poolsaare tipu lähedal madalas vees vähenevad lainekõrgused väga kiiresti.
4.2.7.2 Hoovuse väli kaadamiskohal NSW arvutusliku tuule korral
Lisa 9 joonisel 8 esitatud arvutustulemused näitavad, et hoolimata kaadamisalal valitsevatest
kõrgetest lainetest on kogu ala ulatuses tegemist väikeste hoovuste kiirustega, mille väärtused
jäävad alla 5 cm/s. Väikesed hoovuse kiirused on tingitud kaadamisalal esinevate suurte vee
sügavustega.
4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumi pilve leviku prognoos
NSW suunalt puhuva arvutusliku tuulega (15 m/s) teostatud matemaatilise modelleerimise
tulemused on esitatud lisa 9 joonisel 9. Siit on näha, et arvutusliku tuule korral levib
suhteliselt madala kontsentratsiooniga heljumi pilv, mille väärtus ei ületa maksimaalselt 0,01
kg/m3, kaadamiskohast mitte kaugemale kui 650 m kaugusele. Seejuures jääb heljumi pilve
lõpuosas pinnase osakeste kontsentratsioon vahemikku 0,005-0,0075 kg/m3.
Corson OÜ. Töö nr 1622 79
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.2.8 Mõju Pakri lahe hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele
Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et Paldiski Põhjasadama
akvatooriumis teostatav süvendamine ja kaide rajamiseks pinnase uputamine ei mõjuta
oluliselt Pakri lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes.
Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama akvatooriumil süvendatava
alaga ning selle vahetu lähipiirkonnaga.
Nii süvendamisel (eemaldatakse põhjasetteid) kui ka kaide rajamiseks pinnase uputamisel
toimuvad muutused Pakri lahe põhjas.
Pakri lahe kaadamisalale (joonis 2.8) pinnase uputamine ei mõjusta Pakri lahe
hüdrodünaamilisi tingimusi ega Pakri lahe rannaprotsesse.
Alternatiivide 1, 2 ja 3 puhul oluline mõju Pakri lahe rannaprotsessidele, lainetusele ja setete
liikumisele puudub.
4.2.9 Kordussüvendamine
Kordussüvendamise vajaduse põhjustavad:
• Sete liikumine piki rannajoont.
• Hüdrodünaamilise pildi rikkumine.
• Kliimamuutus.
• Uued setteallikad.
Pakri poolsaare rannik on kaljune ja settematerjali transport piki kallast on vähene. Järgmise
30 aasta jooksul ei ole oodata, et setete transport võiks tekitada kordussüvenduse vajadust.
Erandiks võib arvestada juhtu kui kliima peaks oluliselt muutuma. Sellisel juhul võib Pakri
poolsaare pankranniku kulutus oluliselt suureneda ja osa materjalist võib kanduda
Põhjasadama veealale.
Potentsiaalse uue setteallikana võib käsitleda Kloostri jõe delta avamist. Kloostri jõe
vooluhulk ei ole täpselt teada, hetkel voolab osa jõe vooluhulka piki kuivenduskraave Piskjõe
peakraavi. Võib hinnata, et kui kogu jõe vooluhulk suunata Pakri lahte ei ületa see siiski 20-
25 m3/s. Selline vooluhulk ei ole piisav, et põhjustada suuremat setete liikumist. Vähesel
määral võib jõe avamise mõju olla tunda Paldiski Lõunasadamas
4.3 Kaadamise mõjud
Peatükis 2.2.2 Kaadamiskoht on toodud kaadamiskoha karakteristika ja joonisel 2.8 asukoht.
Corson OÜ. Töö nr 1622 80
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.3.1 Mereelustik ja kaadamise mõju
4.3.1 1 Avamere põhjaelustik
Koostatud Vissak 2017 materjalide põhjal
Põhjataimestik
Kaadamisalal otsesed põhjataimestiku mõõtmised puuduvad, kuid suure sügavuse tõttu (üle
40 m) seal taimestik tõenäoliselt puudub. Põhjataimestiku seire rannikumeres
www.keskonnainfo.ee/seire/aruanded/meri/2004a/) andmetel 30 ja 40 meetri vahemikus
esineb pruun- ja punavetikaid alla 0,1 g/m2 või puudub põhjataimestik hoopis.
Põhjaloomastik
Põhjaloomastikus on piirkonnas domineerivaks liigiks sessiilse eluviisiga Mytilus trossulus
(söödav rannakarp), kelle biomass uuritud merealadel sügavusvahemikus 13–37,3 m
varieerub 0,002-571,62 g/m2 (keskmine biomass 88,85 g/m2). Suurema biomassiga liikide
hulgas leidub veel Macoma baltica (balti lamekarp) – keskmine biomass 10,28 g/m2. Liikide
mitmekesisus on suurem madalamatel sügavustel, kus leidub elupaiku nii kõva substraadi
külge kinnituvatel liikidele, kui ka liikidele, mis on tavaliselt seotud põhjataimestikuga.
Sügavamatel aladel esinevad enamasti sessiilse eluviisiga põhjaloomastiku liigid.
Kuna umbes 400 ha suuruse uue kaadamiskoha sügavus kasvab lõunast 59 meetrilt
põhjasuunas 64 meetrini kusjuures valdav sügavus on hinnanguliselt 60-63 m, siis on mõju
erinevatele elustikurühmadele väike, kuivõrd selles sügavuses võib esineda ainult juhuslikku
pelaagilist elustikku.
Mõju põhjaelustikule kaadamisalal on alternatiiv 2 korral väikseim (ei kaadata) järgneb
alternatiiv 3 ja alternatiiv 1. Alternatiivi 3 korral on kaadatava pinnase maht (kaadatakse osa
süvendatud pinnasest – teine osa pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks) väiksem kui
alternatiiv 1 korral (kaadatakse kõik süvendatud pinnas).
4.3.1.2 Kalastik ja kaadamise mõju
Peatükk koostatud Raid, Vissak 2017 materjalide põhjal. Täiendamisel kasutatud TÜ EMI
2015 ja BALTICCONNECTOR 2015 materjalid on üldistavate hinnangutena toodud peatüki
4.4.3 Mõju kalastikule allpeatükis 4.4.3.2 Kokkuvõte ja leevendusmeetmed.
Soome lahe kalastik
Soome lahe madalike ja nende ümbruse kalastiku ülevaate järgi on madalike ja nende
ümbruse (sügavuse kuni 100 m) kalastiku peamised sagedamini ja arvukamalt esinevad liigid
järgmised:
Räim (Clupea harengus)
Räim on kahtlemata Soome lahe olulisim töönduskala. Viimastel aastatel on Eesti kalurite
räimesaak Soome lahest olnud 10000 - 12000 tonni ehk 37-40 % üldsaagist. Räim koeb kuni
10 meetri sügavuses vees (enamasti 2-6 meetri sügavuses ), eelistatult põhjataimestikule.
Kudemine toimub enamasti kevadperioodil, mais-juunis.
Soome lahest püütav räim pärineb sama lahe rannatsooni paiknevatelt kudealadelt. Räim on
tihedalt seotud kaldalähedase piirkonnaga, kuna seal toimub nii embrüonaalne areng kui ka
peamine kasvuperiood. Soome lahes, 1980.a. läbiviidud uuringud näitasid, et räime kudealade
Corson OÜ. Töö nr 1622 81
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
paiknemine järgib rea puna- ja pruunvetikate ( Furcellaria, Ceramium, Polysiphonia,
Sphacelaria, ja Pilayella), mis on ühtlasi räime kudesubstraadiks, levilat (Raid, 1985).
Kudemist rohevetikatele, ja paljale põhjale pole Soome lahes lõunarannikul täheldatud, küll
aga Turu saarestikus paiknevatel koelmutel (Rajasilta, et. al., 1993). Kudemine vetikatele
tagab marjaterade parema aeratsiooni, seega ka parimad võimalused edukaks marja arenguks.
Pärnu lahel 1980.aastatel läbiviidud katsed näitasid, et paljale põhjale ning rohevetikatele
koetud mari hukkus 90-100% ulatuses, samal aja kui marja ellujäämus punavetikatel ulatus
90%-ni (Raid, 1991).
Seega on sobiva põhjataimestiku olemasolu räime reproduktsiooni efektiivsuse seisukohalt
ülioluline ning kõik tegurid, mis takistavad mainitu vetikaliikide levikut (näiteks vee vähene
läbipaistvus), vähendavad potentsiaalselt ka räime kudemise edukust antud piirkonnas.
Lest (Platichthys flesus)
Soome lahes esineb peamiselt nn. rannikukudulest (sigimisbioloogiline jaotus). Nimetatud
rass koeb madalamas vees (4-27 m) saarte ja poolsaarte tippude lähistel. Nimetatud rassi mari
ei ole pelaagiline, nagu süvikukudulestal, vaid demersaalne - ainult väga lühiaegse
hõljumisvõimega. Väikesemõõtmelisi marjateri võivad edasi kanda paiksed hoovused.
Soome lahes koeb lest mais-juunis. Enamasti püsivad lestakogumid paigal kevadest sügiseni,
enamasti 1-2 kuud, misjärel vahetavad kohta, liikudes talvitumis- või koelmukohtadele.
Süvikukudulestad võivad ette võtta pikki rändeid võrreldes rannikukudulestadega, kusjuures
osaliselt liiguvad nad põhjalähedases kihis, ent hapnikudefitsiidiga alade ületamiseks ka
pelagiaalis (50 m ja enam põhjast kõrgemal).
Samasuvised ja kahesuvised lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest, vesikirpudest,
aerjalalistest ja kirpvähilistest, vähem väikestest limustest. Vanemad lestad hakkavad toituma
peamiselt kirpvähilistest ja alates 7 eluaastast peamiselt limustest (balti lamekarp, rannakarp),
merikilgist ja väiksematest kaladest. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt
puuduvad toidukonkurendid lamekarbi suhtes.
Kaadamise mõju on tõenäoliselt väike, kuna sigimine toimub kaadamisalalt väljas ja
madalamal, samuti ei kujuta kaadamisala toitumiseks väärtuslikku piirkonda.
Kui lesta kudealad jäävad kaadamisala lähedusse, siis avaldab heljum lesta marjale, mis
soodsates loodustingimustes on hõljuvas olekus mere põhjalähedastes veekihtides, mõju
sattudes selle peale juba väikestes kogustes. See tingib marja settimise merepõhjale, kus ta
hukkub. Alates maimustaadiumist aga ei ole heljumi kontsentratsiooni tõus lestale enam
kuigivõrd ohtlik. Marjaterade heljumiga kattumine põhjustab ka hapnikupuudust, mis viib kas
marja hukkumisele või pöördumatutele protsessidele marjateras, mille tulemusena on
võimalikud erinevad väärarengud.
Emakala (Zoarces viviparus)
Soome lahes laialt levinud, kusjuures arvukus võib aastati tugevalt kõikuda. Eelistab
elupaigana kivist-liivast taimestikuga rannikumere põhja ja suhteliselt sooja vett.
Paaritumine toimub peamiselt augustis, poegimine novembrist jaanuarini.
Corson OÜ. Töö nr 1622 82
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Toiduspekter on lai. Soome lahes toitub enamasti kirpvähilistest, vähem kootvähist,
kakandilistest (lehtsarv), lamekarbist, rannakarbist, tigudest (vesiking), hulkharjasussidest jm.
Räime koelmutel toitub olulisel määral räime marjast.
Kaadamise mõju ei tohiks olla märkimisväärne, kuna see liik on seotud madalamate
kohtadega kui kaadamisala.
Merihärg (Triglopsis quadricornis)
Soome lahest sagedasem kui nolgus. Koeb talvel madalas vees liivasele põhjale või kivide
vahele, kuni 20 m sügavusele.
Toitub peamiselt merikilkidest, aga ka kirpvähkidest. Merihärja maost on leitud ka lamekarpe,
emakala, räime, kilu ja tobiat.
Suvel laskub sügavamale ja jahedamasse vette (9 – 10 kraadi).
Kaadamise mõju võib olla väga juhuslik.
Meripühvel (Taurulus bubalis)
Leidub Soome lahe lääneosa järsureljeefiliste põhjade ümbruses, enamasti 2-25 m sügavuses.
Kudemisaeg kevadtalvest mai või juunini. Kudemispaigad on madalas vees kivide ja taimede
alumistele osadele. Toiduks on kirpvähid ja teised koorikloomad, kevadel ka väiksemad kalad
(must mudil, emakala).
Kaadamisalal ei ole ohustatud.
Meritint (Osmerus eperlanus)
Esineb kogu ranniku ulatuses, koeb madalates lahtedes jõesuudmete ja muulide läheduses,
samuti jõgedes, tavaliselt aprillis-mais.
Kasvades liiguvad tindid järjest sügavamale vette, vastavalt sobivale temperatuurile. Toituvad
algul planktonist, hiljem põhjaloomastikust, peamiselt müsiididest, kirpvähilistest ja teiste
kalade marjast. Kudemisaladele hakkab kogunema juba talvel.
Kaadamisalal võib mõju olla juhuslik, kuna nendel sügavustel enamasti ei viibi.
Lõhe (Salmo salar)
Noored kalad liiguvad pärast jõgedest laskumist Läänemere avaossa , et talvituda ja külmemal
aastaajal turgutuda.
Kudema siirduvad suguküpsed isendid alates juulist, väiksematesse jõgedesse alates
septembri keskpaigast (kui vee temperatuur langeb 8 kraadini).
Toitub peamiselt kilust ja räimest.
Kaadamine oluliselt ei mõjuta.
Corson OÜ. Töö nr 1622 83
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Kilu (Sprattus sprattus)
Pelaagilise eluviisiga kala, kelle rändeliikumist on täheldatud suhteliselt väikeses ulatuses.
Koos räimedega teeb kilu suveperioodil ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, liikudes ööseks
kõrgematesse veekihtidesse.
Kilu kudemisperiood on Läänemere põhjaosas juuni keskpaigast kuni juuli keskpaigani.
Kudemine toimub päeval. Kilu mari on pelaagiline, selle hõljumine sõltub vee soolsusest ja
marja tihedusest. Mari võib olla nii pinnakihtides kui ka märksa sügavamal, kuni 100 meetri
sügavusel. Marja vähese ujumisvõime korral võib see ka põhja vajuda ja hukkuda, eriti juhtub
seda Soome lahe lääneosas, kus vee soolsus muutub perioodiliselt.
Optimaalne kudemise temperatuur on 6 – 12 kraadi, mari koetakse portsjoniliselt. Marja areng
kestab 3-4 päeva. Vastsete, maimude ja täiskasvanud kalade toiduks on planktoniorganismid,
eriti aerjalalised ja vesikirbulised, mingil määral ka limuste vastsed.
Kilu ohustavad röövkalad, hülged ja linnud (eriti hahad).
Kaadamine võib ohustada kudemisperioodil, kuivõrd kaadamisala sügavus jääb kilu marja
esinemissügavuse piiridesse ja ei välista marja hukkumist kaadamisprotsessi käigus. Igal
juhul tuleks vältida kaadamist kilu kudemisajal, st juunis-juulis.
Kilu vastsed ja täiskasvanud kalad liiguvad erinevates sügavustes ja mõningal määral võib
kaadamine mõjutada ka kilu toitumist. Siin on kriitiline parameeter teisaldatava materjali
liikuvus kaadamisalalt välja tuulte ja hoovuste mõjul.
Mõju kalastikule kaadamisalal ja lähialas on alternatiiv 2 korral väikseim (ei kaadata), järgneb
alternatiiv 3 ja alternatiiv 1. Alternatiivi 3 korral on kaadatava pinnase maht (kaadatakse osa
40 % süvendatud pinnasest – teine osa 60 % pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks)
väiksem kui alternatiiv 1 korral (kaadatakse kõik süvendatud pinnas).
4.3.2 Linnustik ja kaadamise mõju
Koostatud Vissak 2017 materjalide põhjal.
Kaadamisala linnustik, mõjud linnustikule ja neid mõjutavad tegurid:
• Kavandatav kaadamisala jääb 59-64 m (valdav 60-63 m) sügavasse vette,
avamerealale, kus püsivaid lindude kogunemiskohti pole.
• Avamerel võib kohata parvelise eluviisiga liike (nt aul, tõmmuvaeras, hahk, järve- ja
punakurk-kaur jt), kelle liikumine ja asupaik on juhusliku iseloomuga.
• Võib oletada, et kaadamistegevus antud piirkonnas ei välista ühegi piirkonnas viibiva
linnuliigi piirkonda jäämist ega vähenda nende asupaiku.
• Kõik talvituvad linnud, eelkõige parvelise eluviisiga liigid on suhteliselt liikuvad ja
sõltuvad peamiselt toidubaasi olemasolust.
• Kaadamisala meri pole ühegi talvituva liigi jaoks esmase ega olulise tähtsusega
toitumisala.
• Tõenäoliselt puudub võimalus, et kaadamise ajal mingi looduslik faktor põhjustaks
lindude kogunemist kaadamisalale.
Corson OÜ. Töö nr 1622 84
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Varasematest aastatest on teada, et kaadamise ajal hoiduvad linnud eemale, ent pärast
tööde lõppu kogunevad taas.
• Talveperioodil ei põhjusta kaadamine mingeid otseselt positiivseid muudatusi lindude
toidubaasile. Peamine toitumisala on ikkagi Pakri madal ja poolsaare
rannikulähedased platood.
• Keskmisel aastal on laht kuni detsembri-jaanuarini lahti, ent äärmiselt külmadel
talvedel võib külmuda ka avamere piirkond.
• Parvelised liigid liiguvad vastavalt veeoludele ja on vähe haavatavad ja kahjustatavad
vahetu inimtegevuse poolt (kaadamine).
• Krüüslid talveperioodil Pakri piirkonnas märkimisväärsel hulgal ei esine. On kohatud
üksikuid isendeid, mis lubab eeldada, et kaadamistegevus seda liiki sügisest kevadeni
otseselt oluliselt ei kahjusta ega mõjuta.
Matemaatiline modelleerimine (ptk 4.2.7.3 ja lisa 9) näitas, et 15 m/s puhuva tuulega on
kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus maksimaalselt 650 m.
Uuest kaadamiskohast kagusse jääva Pakri loodus- ja linnualani on ca 1 km, kaadamiskohast
kagusse jääva Pakri neemeni on 3,96 km, lõunasse jääva Väike-Pakri saare rannikuni on 4,7
km. Seega võib väita, et olulistele linnualadele on kaadamise mõju juhuslikku laadi või
väike.
Mõju kaadamisalal ja lähialas olevale linnustikule on alternatiiv 2 korral väikseim (ei
kaadata), järgneb alternatiiv 3 ja alternatiiv 1. Alternatiivi 3 korral on kaadatava pinnase maht
(kaadatakse osa 40 % süvendatud pinnasest – teine osa 60 % pinnasest kasutatakse
lastimisalade rajamiseks) väiksem kui alternatiiv 1 korral (kaadatakse kõik süvendatud
pinnas).
4.4 Mõju Pakri lahe mereelustikule
4.4.1 Mõju põhjataimestikule
Koostatud Vissak 2017 materjalide põhjal.
Põhjataimestik omab veeökosüsteemi aine- ja energiaringes suurt tähtsust. Põhjataimestiku
vöönd on enamasti kõige liigirikkam merepõhja osa, pakkudes paljudele organismidele nii
elupaika kui ka toidubaasi. Põhjataimestikku ja –loomastikku ohustab eelkõige süvendamine
ja kaadamine. Kuna põhjataimestik on kudesubstraadina oluline mitmetele kalaliikidele (nt
räim), avaldab põhjataimestiku hävimine mõju ka kalastikule
Süvendamise mõju sõltub paljudest füüsikalistest ja biogeokeemilistest parameetritest ning
keskkonnatingimustest. Olulisemad nendest on vetikaliikide kasvusubstraadi olemasolu,
sügavus, toitainete sisaldus merevees, merevee soolsus, lainetus, merevee läbipaistvus. Nende
parameetrite ruumiline heterogeensus tingib põhjataimestiku koosluste ruumilise muutlikkuse
Eesti rannikumeres. Ajalis-ruumiline muutlikkus võib olla põhjustatud nii looduslikest kui ka
antropogeensetest faktoritest.
Vee keskkonnas tehtavate ehitus- ja süvendustööde piirkonnas toimub põhjataimestiku
ekskavaatoriga süvendades hävitamine füüsiliselt. Süvendustööde käigus satub vette heljum,
mis hoovuste ja lainetusega kandub süvenduspiirkonnast üle laiema mereala ja avaldab
Corson OÜ. Töö nr 1622 85
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
põhjataimestikule mõju. Heljumi kontsentratsioon mõjutab valgustingimusi ja vähendab vee
läbipaistvust. Kuna valgus on meretaimede eksisteerimise olulisem eeldus, kaasneb veealuse
valgustatuse vähenemisega ka eufootilise tsooni vähenemine, s.t. põhjataimestiku leviku
alumine piir nihkub kõrgemale. Kõige enam kannatavad alavalgustatuse tõttu Fucus
vesiculosus ning sügavamal kasvavad mitmeaastased taimed. Halbades valgustingimustes
võivad õistaimed isegi mitte õitseda. Samuti võib settinud heljum katta vetikate
kasvusubstraadile ning seeläbi piirata vetikate kasvu. Suveperioodil, kui toitaineid on
piisavalt, on põhjataimestiku kasvu limiteerivaks faktoriks valgus. Alates sügisest muutub
mitmeaastaste taimede korral kasvu limiteerivaks vee temperatuur. Põhjataimestikule
avalduva keskkonnamõju leevendamiseks oleks soovitatav teostada süvendustöid sügisel ja
talvel, kui taimestiku kasvu peamiseks limiteerivaks faktoriks on vee temperatuur.
Kavandataval kaadamisalal puudub suure sügavuse tõttu (üle 45 m) põhjataimestik. Lainetuse
mõju sellise sügavuseni ei ulatu ning pinnasepuistalale paigutatud setete ümberpaiknemist ei
põhjusta, seega ei mõjuta põhjataimestikku. Kaadamise ajal võib kaadatav materjal kanduda
osaliselt laiemale alale kui otsene kaadamise asukoht, enne kui materjal settib.
Kavandatud tegevuse mõju tekkimise tõenäosus on väga kõrge, sest süvendataval alal
hävitatakse põhjataimed täielikult, samuti toimub heljumi levik üle arvestatava mereala, kus
kindlasti esineb põhjataimestik; mõju kestus, ehk põhjataimede biomassi kasvu aeglustumine
toimub ajal, mil heljum on veekihis või settinud põhjataimedele, mistõttu jõuab
põhjataimedeni vähem valgust.
Mõju süvendustööde piirkonnas ja uute rajatiste alal on pöördumatu ja oluline, selles
piirkonnas põhjataimestik ei taastu suure sügavuse ja intensiivse laevaliikluse tõttu.
Kaudse mõju piirkonnas (piirkonnas kuhu levib heljum) on mõju pöörduv, sest mitmeaastaste
põhjataimede biomass taastub osaliselt järgmiseks vegetatsiooniperioodiks ja pikema aja
jooksul täielikult (Kõuts jt 2006a). Kaudne mõju ehk heljumit tingitud mõju kestvus piirdub
ühe vegetatsiooniperioodiga.
Uue kai kasutuselevõtt ning edaspidine ekspluatatsioon lisakoormust põhjataimestikule kaasa
ei too, sest laevaliikluse piirkonnas ning sadama akvatooriumis suure sügavuse tõttu taimestik
ei kasva.
4.4.2 Mõju põhjaloomastikule
Koostatud Vissak 2017 materjalide põhjal.
Sadama ehitus- ja süvendustööde käigus avaldab põhjaloomastikule mõju eelkõige tööde
käigus toimuv merepõhja ümberpaigutamine, mille tõttu füüsiliselt hävitatakse piiratud alal
põhjaloomastiku kooslused. Põhjataimestik hävib ekskavaatoriga süvendades. Reeglina
taastub zoobentos antud alal mõne aja pärast, kuid seniste andmete põhjal see ei ole liigilise
koosseisu ega ka teiste parameetrite poolest sarnane enne tööde teostamist eksisteerinud
kooslusega.
Oluliselt mõjub zoobentosele ehitus- ja süvendustööga kaasnev heljumi paiskumine vette, mis
kandub hoovustega üle suurema ala. Heljumi mõjul võivad toimuda muutused zoobentose
struktuuris, mis avalduvad veel mitme aasta jooksul pärast süvendus- ja kaadamistööde lõppu.
Corson OÜ. Töö nr 1622 86
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tugevam mõju põhjaloomastiku struktuurile on tööpiirkonnast 0.5–1.5 meremiili kaugusel,
see võib avalduda alles 0.5–2 aasta pärast põhjafauna arvukuse ja biomassi olulises kasvus.
Setete liigutamisega süvendus- ja ehitustööde käigus tõstetase veekeskkonda ka toitaineid.
Tänu biogeensete ainete sissevoolule veekeskkonda paraneb põhjaloomastiku toidubaas, mis
kutsub esile erinevad muutused põhjaloomastiku kooslustes, mis väljenduvad
kaadamispiirkonna ja sadama ümbruses teatud liikide (Macoma balthica, Cerastoderma
glaucum) osakaalu suurenemise ja ühtede liikide asendamises teistega. Pärast vettesattunud
liigsete biogeenide äratarbimist põhjaelustiku arvukused ja biomassid taanduvad, kuid
koosluse struktuur pole enam sama.
Süvendustööde ajal avaldab otsest mõju merepõhja ümberpaigutamine, mille käigus
süvendataval alal hävitatakse põhjaloomastiku kooslused füüsiliselt. Reeglina taastub
zoobentos antud alal mõne aja pärast, kuid see erineb nii liigilise koosseisu kui ka teiste
parameetrite poolest varasemast.
Kaadamisalal kaadamise mõju põhjaloomastikule avaldub substraadi pideva
ümberpaigutamisena tööde teostamise ajal ja settekihi ebapüsivusena pärast kaadamist, mis
omakorda välistab paikse eluviisiga põhjaloomade elutsemist. Resideeruv põhjaloomastik
hävib ka seetõttu, et kaadatav materjal matab ta enda alla.
Kavandatud tegevuse mõju tekkimise tõenäosus on väga kõrge, sest süvendataval alal, hävib
põhjaloomastik täielikult. Seda muidugi juhul, kui nii sügaval alal põhjaloomastik enne
eksisteeris. Heljumi (toitainete) leviku piirkonnas võib 2-3 aasta jooksul pärast süvendustööde
lõppemist toimuda põhjaloomastiku kooslustes muutusi. Osade liikide puhul soodustab
toitainete kuhjumine nende arvukuse ja biomassi kasvu, teiste liikide korral on muutused
vastupidised. Mõju kestus ja tähtsus, ehk zoobentose biomassi muutused sõltuvad heljumi ja
toitainete konkreetsest ruumilisest jaotusest ja zoobentose liigilisest kosseisust, arvukusest ja
biomassist. Süvendataval alal on mõju eeldatavasti pöördumatu, sest otseselt selles piirkonnas
hakkab toimuma intensiivsem laevaliiklus. Juba hävinud põhjaloomastikuga laevateedel ei too
laevaliikluse intensiivistumine eeldatavalt kaasa põhjaloomastiku kooslustes olulisi muutusi.
Süvendamisega ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega
kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka
veidi kaugemal. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Mõju ulatus
sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest.
Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas
võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003).
Süvendatud alal on muutused ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel.
Kumulatiivseid mõjusid ei esine.
Muutused zoobentose levikus või liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu mõjus
kalastikule ja kaudselt ka linnustikule.
Paldiski Põhjasadama akvatooriumi süvendatud ala põhjaelustik on liigivaene, vähese
arvukuse ja biomassiga. Põhjuseks on, et Paldiski Põhjasadam on olnud pikaajalises
intensiivses kasutuses ja akvatooriumis on tehtud korduvalt süvendamisi ning intensiivse
laevaliikluse tõttu toimub akvatooriumi põhjas pidev põhjasete ümberpaiknemine. Kui siia
lisada veel perioodiliselt toimunud süvendused ning akvatooriumi suhteliselt suur sügavus,
siis paikse põhjaelustiku tekkeks puuduvad tingimused.
Corson OÜ. Töö nr 1622 87
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Süvendusala ulatuses oluline merepõhjaelustik puudub ja mõju on väheoluline. Põhjuseks
akvatooriumis pidevalt toimunud ja toimuv laevaliiklus, süvendustööd ning ka akvatooriumi
sügavus. Negatiivne mõju merepõhjataimestikule on väheoluline.
Mõju põhjaelustikule süvendusalal on alternatiiv 2 korral väikseim (ei süvendata).
Alternatiividele 1 ja 3 korral on mõju põhjaelustikule enamvähem võrdne (süvendatavad
kogused on võrdsed). Kaadamisalal mõju põhjaelustikule on samuti väikseim alternatiiv 2
korral (ei kaadata). A2-le järgneva alternatiivi 3 korral on kaadatava pinnase maht (kaadatakse
osa süvendatud pinnasest – teine osa pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks) väiksem
kui alternatiiv 1 korral, kui kaadatakse kogu süvendatud pinnas.
4.4.3 Mõju kalastikule
4.4.3.1 Mõju avaldumine
Koostatud Raid, Vissak 2017 materjalide põhjal.
Kõik sadamate arendamisega seotud tööd: süvendamine, kaiderajamine, ekspluatatsioon,
kaadamistööd jm, toovad kaasa negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale nii
tervikuna kui ka selle üksikelementidele. Pakri lahe kalastik ei ole erand. Kavandatud
tegevusest lähtuva mõju suurus ja iseloom sõltub reast kõrvaltingimustest tööde
teostamisperioodil. Kõrvaltingimuste hulka kuuluvad veekogu seisund, kalastiku koosseis,
tööde maht, teostamise aeg ja kestvus, hüdrometeoroloogilised tingimused tööperioodil.
Võimalik mõju kalastikule väljendub eelkõige tööde käigus kalade, kalamarja ja -larvide
otseses füüsilises vigastamises ja hukkumises. Sadama laiendamisese tulemusena toimub ka
kalade elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu kahaneb lahe
põhjataimestik, milleks on valdavalt pruun-ja punavetikad (Fucus vesiculosus, Pilayella
littoralis, Spacelaria arctica jm.), mis on paljudele kalaliikidele, sealhulgas ka räimele,
peamiseks kudesubstraadiks. Põhjataimestikuga katmata merepõhjal, isegi kui räim sinna
koeb, tavaliselt mari hukkub, kuna kattub meres alati leiduva heljumiga. Süvendustööde ja
heljumi kontsentratsiooni tõusuga vees alati kaasnevad kõige järgmised muutused:
kahjustused vahetult tööpiirkonnas, kaadamiskohas ja seal, kuhu hägune vesi hoovustega
kandub. Lesta marjale, mis soodsates loodustingimustes on hõljuvas olekus mere
põhjalähedastes veekihtides, avaldab heljum mõju sattudes selle peale juba väikestes
kogustes. See omakorda teeb lesta marja raskemaks ja tingib marja settimise merepõhjale, kus
ta hukkub. Alates maimustaadiumist aga ei ole heljumi kontsentratsiooni tõus lestale enam
kuigivõrd ohtlik. Kalamarja heljumiga katmine põhjustab ka hapnikupuudust, mis viib kas
marja hukkumisele või pöördumatutele protsessidele marjateras, mille tulemusena on
võimalikud erinevad mutatsioonid.
Sadamatööde teostamisega on vältimatu mõju ka kalade toidubaasile. Mõju avaldub ühtede
kalaliikide toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mille tõttu
tekib ühte kalaliikide asendamine teistega ehk muutumine kalastiku liigilises koosseisus.
Näiteks sadamate arenemisega on vaadeldav mõnede põhjaloomastiku liikide, sealhulgas ka
söödava rannakarbi Mytilus trossulus ja balti lamekarbi Macoma balthica arvukuse ja
biomassi oluline tõus. Need kaks liiki omakorda on peamiseks toiduobjektiks lesta jaoks,
mille osakaal on tõusnud viimastel aastatel Pakri lahes vähemalt 6 korda.
Corson OÜ. Töö nr 1622 88
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.4.3.2 Kokkuvõte ja leevendusmeetmed
Koostamisel kasutati Raid, Vissak 2017 materjale ja täiendavalt on kasutatud TÜ EMI 2015 ja
BALTICCONNECTOR 2015 materjale.
Kokkuvõttena võib öelda, et kavandatud tegevusest lähtuv mõju looduskeskkonnale ei lõpe
tööde teostamiskohal, vaid erinevate loodusahelate kaudu tungib sisse kõikidesse lahe
ökoniššidesse. Seetõttu võib eeldada, et ehitus- ja süvendustööde mõju kestab veel aastaid
pärast tööde lõppu.
Kahjuliku mõju minimiseerimiseks kalavarudele on soovitav mitte teostada süvendustöid
kalade kudemis- ning marja ja larvide arengu ajal- aprillist- juulini.
Pakri lahes koeb merisiig oktoobris-novembris, kuid tuleb märkida, et merisiia kudemise alad
on Pakri saarte vahel ning sinna piirkonda süvendustöödest tekkinud heljum ei jõua. Seetõttu
pole kalastiku tõttu oktoobris-novembris süvendustööde piiramine vajalik.
TÜ EMI 2015 tööst selgub, et Pakri laht ja Paldiski sadama piirkond, ei ole tähtis kudeala
merekaladele, teiste hulgas ka tuulehaugile, mistõttu süvendus- ja kaadamistööd ei kujuta
endast olulist ohtu tuulehaugi populatsioonile.
Leevendusmeetmed
Igasuguse inimtegevuse kriteeriumiks merealadel on hea keskkonnaseisundi (HKS)
maksimaalne säilitamine. Seda tuleb silmas pidada ka sadamarajatiste rajamisel ja kaadamise
juures.
• Sadamaala kalastiku osas on enim mõjutatavad liigid massilisemalt esinevad või
piirkonnas kudevad räim, lest, ahven, viidikas.
• Töid tuleks teostada ajal, mil ühelgi kalaliigil pole kudemisaeg. Nimetatud liigid
koevad valdavalt kevadsuvel, mais-juunis.
• Talvisel ajal koevad emakala ja merihärg.
• Sadama arendusala kalastiku seisukohast sobiks töödeks kõige enam varasügis-sügis.
Kaadamine
• Kaadamisala sügavus, keskmiselt 60 – 62 meetrit, eeldab et selles sügavuses võib juba
avalduda halokliin ehk veesamba stratifitseerumine soolsuse alusel. Halokliinist
sügavamal võib kohata vaid mõningaid pelaagilisi liike, peamiselt kilu.
• Kaadamisel on kalastiku suhtes suurim mõju kilule ja lestale. Kilu koeb sügaval, tema
pelaagiline mari võib olla 50 – 100 meetri sügavusel, kilu mari ja kilu ise liiguvad
madalamate ja sügavamate veekihtide vahet, sõltuvalt päevaajast, veetemperatuurist ja
tihedusest (soolsusest). Kaadamist tuleks teostada ajal, mil see ei kahjusta kudemist ja
noorjärkude arengut, st. sügis- ja talveperioodil.
• Meie vetes koeb lest kuni 22 meetri sügavusel. Seega kaadamisalal pole lest
ohustatud. Samas võib lesta kudemise edukust mõjutada vahetu töö süvendusalal.
• Suurematel sügavustel elutsev kala on ka tursk, kuigi teda esineb Eesti vetes vähe (.
Tursale sobivate reproduktioonitingimustega alad asuvad käesoleval ajal mere lõuna-
ja lääneosas, peamiselt Bornholmi süviku nõlvadel.
Mõju kalastikule süvendusala lähialas on alternatiiv 2 korral väikseim (ei süvendata).
Alternatiividele 1 ja 3 korral on mõju kalastikule enamvähem võrdne (süvendatavad kogused
Corson OÜ. Töö nr 1622 89
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
on võrdsed). Kaadamisalal mõju kalastikule on samuti väikseim alternatiiv 2 korral (ei
kaadata). Pingereas järgmise alternatiivi 3 korral on kaadatava pinnase maht (kaadatakse osa
süvendatud pinnasest – teine osa pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks) väiksem kui
alternatiiv 1 korral, mil kaadatakse kogu süvendatud pinnas.
4.5 Mõju linnustikule
Koostamisel kasutati Vissak 2017 materjale.
Paldiski Lõunasadama süvendusaegse seire (2002/2003) käigus viidi läbi intensiivne
linnustiku seire Pakri lahel. Süvendus- ja puistetöödega kaasnev vee hägustumine veelindude
toitumist oluliselt ei mõjutanud, kuna hägune vesi lindude toitumispiirkonda praktiliselt ei
jõudnud. Samuti hõljumi sattumine vette oluliselt ei häirinud põhjaosa austavaid linde.
Paldiski linnaga külgnev laheosa muutus atraktiivsemaks toitumisalaks ujupartidele- ilmselt
tänu süvendustööde käigus vette sattunud põhjaloomastikule. Heljumi leviku arvutused on
näidanud, et võimalik mõjuala on ka Pakri neeme tipp, mis on krüüslite elupaigaks. Kuigi
2003 aastal teostatud seire käigus otseseid mõjusid krüüslite arvukusele ei täheldatud, tuleb
siiski jälgida, et krüüsilte elupaik säiliks tööde käigus muutusteta. Uued rajatised ja nende
ekspluatatsioon linnustikule olulist mõju kaasa ei too, sest sellel alal ei ole lindudele sobivaid
pesitsuspaiku.
Nagu on näidanud eelnevate aastate seireloendused on merelindude sügisrände ajal Pakri lahel
peatuvate isendite arvukus ja liigiline koosseis küllaltki dünaamiline, varieerudes ajaliselt
ning ruumiliselt suurtes piirides. Rändel peatuvate liikide arvukust esitatakse tavaliselt mingil
merealal teatud perioodi jooksul loendatud isendite arvuna. Siinkohal peab silmas pidama, et
erinevad liigid rändavad erinevatel aegadel ja seepärast võib liikide osatähtsus migratsiooni
perioodi vältel olla väga dünaamiline ja muutuda isegi lühikese aja jooksul suurtes piirides.
Kõige iseloomulikumaks linnustiku koosluseks on Pakerordi neeme ümbruses ja Pakri
madalal peatuvad suured, kuni 500 isendilised aulide parved. Aulide sügisränne algab
septembris ja saavutab maksimumi külmade saabumisel. Olulised rändepeatuspaigad on Pakri
poolsaare ümbruses ka hahal, tuttpütil, jääkosklal, tõmmuvaeral, sõtkal, merivardil ja erinevad
luigeliikidel. Ka järvekaur ja punakurk-kaur on piirkonnas väga olulised läbirändajad, kelle
arvuline väärtus rändeajal antud piirkonnas võib küündida mõnest tuhandest mõnekümne
tuhandeni.
Talvituvaid veelinde on Pakri lahel ja rannikul küllalt järjepidevalt loendatud ning vastav
projekt on integreeritud ka riiklikku seireprogrammi. Loendused toimuvad iga aasta jaanuaris
terve Eesti ranniku piires koordineeritud kuupäevadel. Arvukamad talvituvad liigid on olnud
sõtkas, jääkoskel, kühmnokk-luik, sinikael-part ja aul. Talvituvate lindude arvukus oleneb
põhiliselt talve karmusest (jääoludest), ka tormidest ja Pakri lahe ümbruses suvel peatunud
või pesitsenud liikide reaalsest arvukusest talvitumisele eelnenud aastal.
Varasemad seireloendused näitavad, et sügisrände aegne merelindude arvukus ja liigiline
koosseis on väga dünaamiline, varieerudes ajaliselt ning ruumiliselt suurtes piirides, sõltudes
seejuures suuresti antud aasta ilmaoludest. Lindude jaotuse tingivad peamiselt nõudlus
toitumis- ja puhkepaigale, samuti toiduobjektide (teatud põhjaloomastiku liikide) olemasolu
ning kättesaadavus. Ilmaoludest on olulised - õhutemperatuur, tuule kiirus ja suund, lainetus
ja nii looduslikest kui inimtegevusest mõjustatud veekvaliteet. Vee läbipaistvus on
Corson OÜ. Töö nr 1622 90
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
veekvaliteedi üks esmaseid näitajaid ja mõjutab eelkõige 3…15 m sügavuses vees toituvate
sukelpartide elutingimusi.
Sügis- ja kevadrändel kokku on piirkonnas registreeritud 18 liiki linde. Arvukamateks
liikideks on aul (15000), sõtkas (10000), merivart (7000), hahk (3500), mustvaeras (2000).
Madal lõunaosa on oluline alljärgnevatele liikidele: laululuik (700), väikeluik (300),
kühmnokk-luik (800), lauk (400).
Linnustiku rände- ja talvitumise arvukus Pakri lahes sõltub eelkõige toidu kättesaadavusest
toitumis- ja talvitusalal, samuti iga konkreetse aasta ilmaoludest. Süvendustööde tagajärjel
vette paiskuva heljumi tõttu väheneb veealune nähtavus, mis muudab eelkõige merepõhja
loomastikust toituvate sukelpartidele elutingimusi ja sellega nende arvukust antud merealal.
Täheldatud on heljumi kahetist mõju. Esiteks vähendab see vee sügavamatesse kihtidesse
jõudvat valguse hulka, mis põhjustab veetaimede hulga vähenemist. Teiseks suurendab põhja
settiv toiterikas materjal põhjaloomastiku biomassi.
Seni läbi viidud süvendustööd ja kaadamine on vee-elustikku mõjutanud, mille tagajärjel on
suurenenud Pakri lahe idakaldal peatuvate ja toituvate lindude arv. Eriti soodsas seisus on
sukelpartide toidubaas, kuivõrd ülalmainitud toitainete hulga suurenemine on suurendanud
oluliselt põhjaelustiku biomassi.
Üldiselt merel võimalike õlireostusega avariide puhul on ohustatud kõik merel peatuvaid ja
toituvad linnuliigid (eriti partlased). Õlireostus võib põhjustada lindude hukkumise,
elujõulisuse ja produktiivsuse ning toidubaasi vähenemise. Üha suureneva laevaliiklusega
kasvab oluliselt ka võimalik õlireostusoht. Lisaks üleriigilistele meetmetele õlireostuste
ennetamiseks, avastamiseks, likvideerimiseks ja tagajärgede rehabiliteerimiseks on oluliseks
ka vahetult kohapeal ettevõetavad meetmed.
Laevaliiklus häirib (korraline + süvendatud materjali vedavad praamid) üldiselt rohkem
sügavamatel merealadel peatuvad veelinnuliike (aul, vaerad, krüüsel, kaurid). Süvendamisel
ja kaadamisel võib heljumi kandumine Pakri linnuala merel peatuvate ja toituvate veelindude
toitumisaladele põhjustada toitumisalal olevate veelindude häirimist, vee läbipaistvuse
vähenemine nii toitumistingimuste kui ka toidu kättesaadavuse muutumist. Mõju suurus
oleneb heljumi kontsentratsioonist, saastuse ajast.
Mõju linnustikule süvendusala lähialas on alternatiiv 2 korral väikseim (ei süvendata – häiring
puudub). Alternatiividele 1 ja 3 korral on mõju linnustikule enamvähem võrdne
(süvendatavad kogused ja tegevus on võrdsed). Kaadamisalal mõju linnustikule on samuti
väikseim alternatiiv 2 korral (ei kaadata – ei häirita linde). Järgneva alternatiivi 3 korral
kaadatava pinnase maht (kaadatakse osa süvendatud pinnasest – teine osa pinnasest
kasutatakse lastimisalade rajamiseks) on väiksem (seega ka mõju) kui alternatiiv 1 korral, mil
kaadatakse kogu süvendatud pinnas ja seega häiritakse ala kasutavaid linde rohkem.
Corson OÜ. Töö nr 1622 91
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.6 Õhukvaliteet ja valgussaaste
4.6.1 Õhukvaliteet Paldiski linnas
Peatükk on koostatud Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs (Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) materjalide põhjal.
Õhukvaliteedi hindamiseks Paldiskis teostati Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabori
valitud mõõtepunktis 7 päeva jooksul ajavahemikus 21.08.2012 – 28.08.2012 välisõhu
saastetaseme mõõtmisi. Mõõtepunkt koordinaatidega (X503158, Y6574530) asus Paldiskis
aadressil Rae 38. Mõõteperioodil puhusid valdavalt edelatuuled (64,8 %) keskmise kiirusega
1,0 m/s, suhteline õhuniiskus oli keskmiselt 82 % ning välisõhu temperatuur 16,5 0 C.
Mõõtmistulemuste kokkuvõte
Lämmastikdioksiidile (NO2) kehtib tunnikeskmine piirväärtus 200 µg/m3, millest mõõdetud
kontsentratsioonid oluliselt madalamaks jäid. Keskmine tunni-ja ööpäevakeskmine
kontsentratsioon oli vastavalt 18,3 µg/m3 (22.08) ja 6,5 (22.08) µg/m3 . Mõõteperioodi
keskmine NO2 sisaldus oli 4,8 µg/m3 .
Vääveldioksiidile (SO2) kehtib tunnikeskmine ja ööpäevakeskmine piirväärtus vastavalt 125
µg/m3 ja 350 µg/m3, millest mõõdetud tulemused madalamaks jäid. Maksimaalne tunni ja
ööpäevakeskmine kontsentratsioon oli vastavalt 1,57 µg/m3 (25.08) ja 0,34 µg/m3 (25.08).
Mõõteperioodi keskmine SO2 sisaldus oli 0,17 µg/m3.
Süsinikmonooksiidile (CO) kehtib 8h libisev keskmine piirväärtus 10 mg/m3, millest
mõõdetud kontsentratsioonid madalamaks jäid. Maksimaalne 8h libisev keskmine 0,15 mg/m3
mõõdeti 25.08 ning ööpäevakeskmine kontsentratsioon 0,14 mg/m3 25.08. Mõõteperioodi
keskmine CO sisaldus oli 0,14 mg/m3.
Eriti peentele osakestele (PM2,5) kehtib aastakeskmine sihtväärtust 25 µg/m3. Mõõteperioodi
maksimaalne tunni ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon olid vastavalt 11,7 µg/m3 (22.08,
23.08) ja 6,4 µg/m3 (22.08). Perioodi keskmine PM2,5 sisaldus oli 4,4 µg/m3.
Vesiniksulfiidile (H2S) kehtib nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine piirväärtus 8 µg/m3.
Mõõteperioodi maksimaalne tunni ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon olid vastavalt 0,35
µg/m3 (25.08) ja 0,16 µg/m3 (27.08). Perioodi keskmine H2S sisaldus oli 0,12 µg/m3.
PAH-ide sisaldused olid sihtväärtustest madalamad. Nikli (Ni) puhul mõõdeti aastakeskmist
sihtväärtust (20 ng/m3) ületav tase. Kuna Ni puhul kehtib aastakeskmine sihtväärtus ning
mõõteperiood hõlmas vaid nädalast perioodi, siis ei saa antud mõõtetulemuste põhjal teha
järeldust, et aastase mõõtetsükli vältel ületataks aastakeskmist sihtväärtust. Ni satub
atmosfääri terase ja nikli tootmisel, fossiilsete kütuste põletamisel, metallitöötlusel, värvide,
plastmassi ja akude tootmisel.
Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabori (2013) töö tabelis 8. Välisõhu piir- ja
sihtväärtuste ületamised koos võimalike leevendusmeetmetega on 1 nädala mõõtmisperioodil
Ni kõrgem tase mõjutatud eelkõige laevaliiklusest ja teatud määral kohalikust tööstusest.
Tabelis olid leevendavateks meetmeteks toodud:
1. Kohalike tööstusettevõtete saaste ohjamine läbi parima võimaliku tehnika
rakendamisega ka väiksemates ettevõtetes
Corson OÜ. Töö nr 1622 92
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2. Laevades kasutatava kütuse kvaliteedikontrolli tõhustamine
Müra ekvivalent- ja maksimaalse taseme ületamisi Paldiski mõõtepunktides ei tuvastatud.
4.6.2 Valgussaaste ja selle vähendamise võimalused
Inimtegevusega kaasneb paratamatult valgussaaste nagu mürasaastegi. Kord-korralt
suurenevad vajadused kunstliku valguse järele. Kogu maailmas toodetud valgusenergiast
läheb 30 % kaduma – paiskub lihtsalt atmosfääri.
Välisvalgustuse paigaldustest ja hoonete akendest ülespoole tulvavat ja taeva lisahelendust
põhjustavat valgust nimetatakse valgussaasteks.
Astronoomide algatusel on hakatud rakendama juba ka tehnilisi võimalusi taeva helendumise
vähendamiseks linnapiirkondades observatooriumide läheduses. Asi pole aga mitte ainult
astronoomiliste uuringute häirimises, vaid eelkõige selles, et tehisvalgus mõjutab
looduskeskkonda. Kui tavapärase öö ja päeva vaheldumise asemel tekib tehisvalgustuse tõttu
mingi muu valgusrütm, muutub paratamatult ka elusolendite rakkude talitlus. Öise eluviisiga
loomade käitumine erineb tehisvalguses tavapärasest ning enamasti nende eluruum aheneb.
Valgusreostus segab lindude rännet. Vilkuvad ja pidevalt põlevad reklaamtuled meelitavad
valguslõksu ööliblikaid jt putukaid, mis on kergeks saagiks lindudele ajades segamini nende
elurežiimi ja kokkupõrgetel klaaspindadega põhjustada linnusurmasid.
Valgussaaste vähendamise võimalused:
• Objekti, mitte õhu valgustamine.
• Parema optika kasutusele võtmine välisvalgustites.
• Paigaldatakse ainult energiasäästlikumaid (näiteks LED) valgusteid.
• Sobivates kohtades automaatselt väljalülituvate ja liikumisele reageerivate valgustite
kasutamine.
• Vajadusel vilkuva ja värvikireva valgustuse minimaalne ja mittepidev kasutamine.
Valgusreostuse vältimine on oluline ning sellega tuleb arvestada valgustite suunamisel ja
mastide kõrguse valikul.
Halvasti suunatud valgus vähendab liiklusohutust nii maal kui merel. Näiteks Horvaatia ja
teised Euroopa rannikuriigid on piiranud tänavavalgustust rannajoonel. Paljud Euroopa
kohalikud omavalitsused nõuavad niisuguste reklaamtahvlite kasutamist, mis ei häiriks
autojuhte (http://www.epl.ee/artikkel/206297).
Oluline on valgussaaste vähendamine teede ja tänavate valgustamisel, näiteks
teevalgustussüsteem, milles valgustid ega teepind peaaegu üldse ei kiirga valgust taeva poole
ega tekita seega valgussaastet. Samuti tähtis on, et välivalgustus ei häiriks lähialas olevate
elamute elanikke (ei oleks suunatud elamu aknasse).
Corson OÜ. Töö nr 1622 93
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.7 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise müratasemete hindamine
Peatükk on esitatud Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju hindamine
müratasemete hindamine (170703-1, Akukon. Tallinn 28.08.2017) materjalide põhjal
Terviktöö koos mürakaartidega on lisas 13.
4.7.1 Sissejuhatus
Paldiski Põhjasadama tegevusest põhjustatud müratasemete hindamise vajalikkust tingis
asjaolu, et sadamat hakatakse arendama. Seoses sellega teostati Paldiski Põhjasadama
mürauuring. Mürauuringus arvestati sadama territooriumil toimuvat olemasolevat laeva-,
rongi- ja autoliiklus ning ka erinevaid sadamasiseseid transpordivahendeid (kärutõstuk,
tõstuk, upitaja, erinevad kraanad) ning plaanitavaid tegevusi.
Müra olukorra selgitamiseks arvutati sadama alal ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest
tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele
ajavahemikule.
Paldiski Põhjasadamale lähimad müratundlikud hooned on Peetri tänavast ida pool.
Mere tn ja Peetri tn hooned on osaliselt sadama-ala müratekitavate tegevuste eest varjestatud
sadamaalal paiknevate ~6-8 m kõrguste hoonete poolt.
4.7.2 Lähtekohad
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud
ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
I kategooria virgestusrajatise maa-alad;
II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria keskuse maa-alad;
IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;
V kategooria tootmise maa-alad;
VI kategooria liikluse maa-alad.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et
planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.
Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
Corson OÜ. Töö nr 1622 94
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-,
raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse
keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi
vältel.
Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra
hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:
• päev 07-23;
• öö 23-07.
Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud
taseme arvutamisel parandust +5 dB.
Paldiski Põhjasadama näol on tegemist suuremõõtmelise tööstusettevõttega, millega on seotud
maismaa transport maanteel ja raudteel kui ka meretransport.
Paldiski Põhjasadam on tööstusmüraallikas ja kogu sadamaalal toimuvast tegevusest
põhjustatud müratasemeid tuleb võrrelda tööstusmüra normtasemetega.
Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 4.1 on toodud II ja III kategooria aladel kehtivad tööstusmüra
nõuded.
Tabel 4.1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).
Kategooria Ajavahemik Normtasemed
Tööstusmüra Piirväärtus Sihtväärtus
II Päev 60 50
Öö 45 40
III Päev 65 55
Öö 50 45
4.7.3 Planeeritav laiendus
Käesoleval juhul planeeritakse sadama laiendamist, mille tulemusel lisanduvad kaid ning
lastimisala A ning lastimisala B. Sadama laiendamisest tulenevalt suureneb raskeveokite
liiklus, rongide liiklus ning laevade arv sadamas.
Müraprognoosis on aluseks võetud tingimus, et järgneva viie aastaga kasvab kogu kaubamaht
läbi Paldiski Põhjasadama 20-30%. See tähendab ka samas ulatuses lisanduvaid kaubavedusid
mööda maanteed ja raudteed.
Paldiski sadama peamiseks müraallikaks ümbritsevate müratundlike alade suhtes on
raudteeliiklus. Olemasoleva informatsiooni põhjal saabub Paldiskisse keskmiselt päevasel
Corson OÜ. Töö nr 1622 95
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
ajavahemiku jooksul üks kaubarong ja lahkub üks kaubarong päevasel ajal, öisel
ajavahemikul on üks kaubarong ja lahkub üks; see teeb hinnanguliseks keskmiseks
liiklussageduseks Paldiski sadamasse suundaval raudteel päevasel ajavahemikul kaks
kaubarongi päevas ja öisel ajavahemikul üks kaubarong (kaubarongide kohta puudub täpne
sõidugraafik). Nädalapäevade lõikes ei saa erinevaid liiklussagedusi välja tuua.
Paldiski Põhjasadama lähedal on rongide liikumiskiirused väikesed (≤ 30 km/h) ja sadama
territooriumil veel madalamad (≤ 10 km/h).
Kui eeldada, et uute kaide valmimisega suurenevad kaubaveod raudteel ja maanteel ööpäevas
kuni 20-30%, siis selle tulemusena suurenevad arvutuslikud ekvivalentsed müratasemed 3-5
dB võrra.
Ehitustööde aegne müraolukord
Paldiski Põhjasadama laiendamisega seoses hinnati ehitustööde müra levikut lähedal
asuvatele müratundlikele aladele. Ehitustööde teostamise ajal suureneb ajutiselt müratase
sadama-alal ja selle lähiümbruses.
Ehitustööde müra normtasemed on kehtestatud ainult öisele ajale. Ehitustööde maksimaalne
müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra
4.7.4 Müratasemete hindamine
Maastikumudel ja tarkvara
Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik
Cadna/2017, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel.
Arvutuste teostamisel kasutati rahvusvahelist keskkonnamüra arvutusmudelit ISO 9613-2.
Arvutused sooritati kasutades 20×20 m suurusi arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel
maapinnast. Olemasolev olukord sadamas modelleeritud kui pindmüraallikas, mis põhineb
sadamas teostatud helirõhutasemete mõõtmistel ja varasematel mürauuringutel. Programm
võtab arvesse müra neeldumist õhus ja pinnases ning müra levimise võimendumist vee (mere)
pinnal.
Joonis 4.1. Vaade Paldiski Põhjasadama arvutusmudelile
Mürakaartidel (lisa 13) esitatakse müratasemed ekvivalentse kaalutud A-helirõhutasemetena
(LAeq), mis vastab päevasele müraolukorrale.
Müraallikad
Müraallikad Paldiski Põhjasadamas võib tinglikult jaotada:
Corson OÜ. Töö nr 1622 96
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• hoonevälised müraallikad;
• hoonesisesed müraallikad;
• laevaliiklus;
• laevade seismine kai ääres (sh laadimine ja lossimine);
• raudteeliiklus;
• autotransport;
• ehitusmüra.
Erinevad müraallikad on võetud kokku üheks pindmüraallikaks. Laevade müra on peamiselt
põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast, lisaks
laadimis- ja lossimistegevused. Laevade sadamasse sissesõit, kai ääres ootamine ja lahkumine
on arvestades üldisi müratasemeid vaikne tegevus (sadamasse tulek ja lahkumine on
lühiaegsed tegevused) ja need ei kosta sadamaalalt oluliselt väljapoole.
Müratasemete arvutamisel on lähtutud 2002/49/EÜ direktiivi rakendusdokumenti „Good
Practice Guide for Strategic Noise Propagation and the Production of Associated Data on
Noise Exposure“ (edaspidi GPG) soovitustest ja on kasutatud pindmüraallikaid (area source)
vastavalt erinevate tööstusalade kasutusotstarbele. Juhendmaterjalis on esitatud soovitused
kuidas sadamate mürakaardistamist teostada kui täpsed andmed ei ole teada.
Tabel 4.2. Tööstusalade pindmüraallika emissiooniandmed GPG soovituste alusel.
Tööstuse liik Pindmüraallika emissioon, Lw’’ (/m2)
päev õhtu öö
Kaubanduslikud alad 60 60 45
Kergtööstuse alad 60 60 60
Sadamaalad 65 65 65
Rasketööstus 65 65 65
GPG toodud erinevate tööstusalade hinnanguliste pindallikate kasutamine toob kaasa oluliselt
kõrgemad tööstusmüratasemed, mis reaalselt vastavates piirkondades valitsevad. Seetõttu
otsustati sadama müraolukorra modelleerimisel kasutada GPG soovitatud müraemissiooni
väärtustest madalamaid tasemeid selliselt, et modelleerimistulemused vastaksid tegelikule
olukorrale vastavas piirkonnas; samuti arvestati ka ajalisi tegureid (nt öisel ajal mürarikast
tegevust ei toimu).
4.7.5 Mürakaardistamise tulemused ja leevendusettepanekud
Lähteandmete alusel teostati teoreetilised arvutused nelja erineva müraolukorra kohta lähtudes
tellijalt ja operaatoritelt saadud andmetest:
1. Olemasolev olukord – päev Ld; Lisa 170703-B1
2. Planeeritav olukord pärast lastimisala A väljaarendamist – päev Ld; Lisa 170703-B2
3. Planeeritav olukord pärast lastimisala B väljaarendamist – päev Ld; Lisa 170703-B3
Arvutustulemuste alusel on päevase ajavahemiku müratasemed Paldiski Põhjasadamat
ümbritsevatel II kategooria aladel valdavalt ≤ 50-54 dB, mis selliselt vastab varuga
tööstusmüra piirtaseme nõudele päevasel ajavahemikul.
Corson OÜ. Töö nr 1622 97
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski linna Põhjasadamale lähimate korterelamute suhtes on määravateks müraallikateks
sadamasse suunduvate ja lahkuvate raskeveokite liiklus ja raudteeliiklus, seejärel alles otsene
sadama tegevusest põhjustatud müra.
Ehitustööde müra leevendus
1. Ehitustööde müra peetakse ajutiseks ebamugavuseks, millele ei ole päevaseid
normtasemeid kehtestatud. Tööde teostamisel tuleb tagada, et öine kehtestatud
normtase müratundlike hoonete juures oleks täidetud.
2. Müravastasteks meetmeteks on ehitustööde ajal:
• tööde planeerimine ja ajastamine,
• vähem müra tekitavate seadmete kasutamine,
• hoolikas töö,
• avalikkuse teavitamine.
3. Ebasoodne tuule suund ja tugevus võivad ehitustööde ajal (ja sadama kasutamise ajal)
müratasemeid müratundlikel aladel tõsta. Ebasoodsaks on läänetuuled.
4. Keskkonnamüra mõõtmised mürarikaste ehitustegevuste algstaadiumis
Sadama laiendamise järgne olukord
Keskkonnamüra mõõtmised laienduse valmides aktiivsel perioodil päevasel ja öisel
ajavahemikul.
4.7.6 Kokkuvõte
Planeeritakse Paldiski Põhjasadama laiendamist, mille tulemusel lisanduvad kaid ning
lastimisala A ning lastimisala B.
Sadama laiendamisest tulenevalt suureneb raskeveokite liiklus, rongide liiklus ning laevade
arv sadamas. Müraalaste tegevuste territoorium suureneb, tegevused on rohkem sadama
kaguosas, lisanduvad uued kaikohad. Tegemist on olemasoleva sadama-ala sees toimuvate
tegevustega.
Samuti tuleb arvestada sadama laienduse ehitustööde aegse müraolukorraga.
Müratasemete hindamises saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule.
Teadaolevalt ei ole müraalaseid kaebuseid Paldiski Põhjasadama tegevuse kohta viimasel ajal
esitatud.
Arvutustulemuste alusel on päevase ajavahemiku müratasemed Paldiski Põhjasadamat
ümbritsevatel II kategooria aladel valdavalt ≤ 50-54 dB, mis selliselt vastab tööstusmüra
piirtaseme nõudele päevasel ajavahemikul.
Võrreldes olemasoleva olukorraga võib eeldada müratasemete tõusu 3-5 dB võrra lähimate
müratundlike hoonete juures.
Corson OÜ. Töö nr 1622 98
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alternatiivide müratasemete võrdluses on parim alternatiiv 2 ja alternatiivide 1 ja 3 on
võrdsed.
Keskkonnamüra alase seire osas tuleks peale sadama laiendamist plaanida ühekordsed
helirõhutasemete kontrollmõõtmised sadama töötamise aktiivsel perioodil lähimate
müratundlike hoonete (eluhoonete) juures päevasel ja öisel ajavahemikul.
4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud
4.8.1 Sotsiaal-majanduslik hinnang
Peatüki koostamisel on kasutatud Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa
üldplaneeringu eskiis (Töö nr 09410-0029. SWECO Projekt AS. Tallinn 2016) materjale.
Paldiski majanduses on kesksel kohal sadamad ja neid haldavad transpordiettevõtted. Paldiski
Lõunasadamat haldab riigiomandis olev AS Tallinna Sadam ja Paldiski Põhjasadam kuulub
Paldiski Sadamate AS- le.
Paldiskit ühendab Tallinnaga 48 km pikkune elektrifitseeritud raudtee. Rongiühendus on tihe.
Väljumisi on 2015. a seisuga päevas Paldiskist 15 ja Tallinnast 14. Kaubaterminalid on nii
Põhjasadamas kui Lõunasadamas. Lisaks töötab linnas ka Alexela naftasaaduste terminal,
mille tegevusalaks on heledate naftasaaduste, naftakeemia ja vedeldatud gaasi hoiustamine ja
transiidi korraldamine.
Nii Põhja- kui Lõunasadam on navigatsiooni seisukohast head, kuid Põhjasadamal on
paremad looduslikud eeldused, sest sügav vesi on rannale lähemal. Sadamates toimuvat
majandustegevust on iseloomustatud töö nr 09410-0029 peatükis 1.5.4.1.
Paldiski peamiseks väliseks maanteeühenduseks on Tallinn-Keila-Paldiski põhimaantee. Riigi
kõrvalmaanteedest asuvad Paldiski territooriumil Paldiski-Padise ja Lõunasadama tee ning
neeme tippu viiv Majaka tee. Kõik riigimaanteed on kõvakattega. Linnatänavate kogupikkus
oli 01.01.2015.a seisuga 111,3 km. Tänavate võrk on keskuses piisavalt tihe, kuid keskuse
äärealadel kohati halvas olukorras (eriti aiandusühistute piirkonnas). Leidub ka kõvakatteta
teelõike. Seoses üliraskete veoste liikumisega Tallinnast Põhjasadama territooriumile vajavad
rekonstrueerimist osa tänavate katted. Kõnniteede olukord linnakeskuses on hea. Enamik
kõnniteid on renoveeritud aastail 2009-2013. Keskusest välja jäävad tänavad on enamus
kruusa- või pinnasteed.
Paldiski on peale Eesti iseseisvuse taastamist läbi teinud suure muutuse. Endisest suletud
sõjaväelinnast on saanud stabiilselt toimiv väike sadamalinn. Üles on ehitatud kaks
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist sadamat, mille ümber on kujunenud logistika- ja
transpordi- ning mõnede tööstuseettevõtete kooslus. Paldiski ettevõtete müügitulu ja
ekspordimaht on silmapistva suurusega. Linnas on saadaval hulk ettevõtetele ettevalmistatud
tööstuskrunte ja mõningad hooned. Turism on küll seni nõrgalt arenenud, kuid selles osas on
positiivsed nihked toimumas
Corson OÜ. Töö nr 1622 99
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Varasemast ajast pärit suurelt osalt militaarne jääkreostus nii Pakri poolsaarelt kui Pakri
saartelt on likvideeritud või ohutustatud ning Pakri saartele on taastekkinud väike püsiasustus.
Linna tehnovõrgud on valdavas osas kaasajastatud ja elamufondi korrastatakse. Heakord on
suhteliselt heal tasemel. Paldiskis elavad rahumeelselt koos eri rahvusest inimesed.
Põhiharidust saab kahes keeles, ühises gümnaasiumis õpivad nii eesti kui vene emakeelega
lapsed. Välja on kujundatud üldiselt linna vajadustele ja võimalustele vastav
sotsiaalhoolekande korraldus. Paldiskil on hea ühistranspordiühendus Tallinnaga ja hõlbus
ligipääs sealsele tööjõuturule. Vabaühendused on aktiivsed. Linna omavalitsusel on hea
koostöö ettevõtete ja vabaühendustega.
Kokkuvõttes võib Paldiskit pidada üheks Eesti parimate majandusarengu eeldustega
väikelinnaks.
4.8.2 Avalikud rannaalad
Peatüki koostamisel on kasutatud Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa
üldplaneeringu eskiis (Töö nr 09410-0029. SWECO Projekt AS. Tallinn 2016) materjale.
Töös nr 09410-0029 on toodud, et Paldiski linnas ametlikku supelranda* ei ole. Rannajoon on
väga eriilmeline. Töös nr 09410-0029 alustati rannajoone kirjeldamisest Paldiski linna
lõunaküljelt Kadakaranna kinnistu juurest ja lõpetati Leetse-Meriküla arendusala
idapoolsemas küljes:
• Rae põik 22 kinnistust lõunapoole on 750 m lauge, avatud maastik, rannas kitsas
liivariba, merepõhi enamjaolt kivine. Veesügavus 2 m saavutatakse ca 150 m kaugusel
veepiirist. Rae põik 22 kinnistust lõunapoolsel naabril Kadakaranna kinnistul on
kallasrada avatud.
• Kadakaranna kinnistust põhjapoole linnulennult 1700 m on Lõunasadama suletud
territoorium. Kallasrada puudub. Rae põik 22 kinnistust kuni Jaama tn 6b kinnistuni.
• Jaama tn 6b kinnistust põhjapoole linnulennult 500 m on Eesti Traalpüügi ühistu
sadamakoha ja Paldiski linna reovee puhastusseadmetega seotud suletud territoorium.
Kallasrada puudub Jaama tn 6c kinnistust kuni Jaama tn 6 kinnistuni.
• Edasi põhjapoole linnulennult 2000 m on Põhjasadama suletud territoorium.
Kallasrada puudub Jaama tn 4 b kinnistust kuni Põhjasadama kinnistu põhjapiirini.
• Põhjasadama kinnistu põhjapiirist linnulennult 500 m põhjapoole on järk-järguliste
astangutega vahetult sadama läheduses asuv kivine (kiviklibu) rand ja merepõhi.
Veesügavus 2 m saavutatakse ca 40 m-100 m kaugusel veepiirist. Merepõhi järskude
astangutega. Kallasrada on avatud. Salavat Julajevi tee 4 kinnistust kuni Salavat
Julajevi tee 2 kinnistuni.
Linnaelanikud on harjunud liikuma ranna äärde põhiliselt 5 kohas:
1. Kadakaranna kinnistu suplemise ja paatide vettelaskmise eesmärgil.
• Kadakaranna kinnistu jääb lastimisalast B ca 3 km kagusuunas vahele
jäävad Paldiski Lõunasadama kaitsemuul ja kaid. Heljumi jõudmine
lastimisalade A ja B rajamisel tehtavatest süvendus ja täitetöödest täites
kõiki leevendavaid nõudeid on võimatu.
2. Salavat Julajevi tee 4 kinnistu puhkamise ja suplemise eesmärgil, kuna see on
linna keskusele kõige lähem veepiiri äärde saamise võimalus.
Corson OÜ. Töö nr 1622 100
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
•
Kaitsemuul (375 m) koos kaiga nr 7 lähim kaugus rannas on
lastimisalast A 470 m. Kaitsemuuli ja A lastimisala vahel on kai 6b
kaugusega lastimisalast 178 m.
• Salavat Julajevi tee 4 kinnistu rannani on linnulennult Lastimisala A
ranna äärsest osast 706 m.
3. Pakri neeme ja linna keskuse vahele jääval Pakeroti kinnistul, kuhu on RMK
rajanud pangalt alla pääsemiseks puittrepi.
4. Neeme tipus vaate nautimise eesmärgil
5. Leetse liivarannas puhkamise ja suplemise eesmärgil.
*Paldiski linna arengukavas (2025) on toodud, et Paldiski linna ainuke avalik supluskoht on
Leetses Lahepere lahe rannas.
KMH programmi avalikustamise käigus juhtis Terviseamet Põhja talitus 29.03.2017 nr 9.3-
4/1838* tähelepanu Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa üldplaneeringu eskiisile,
mille järgi on linnaelanikud harjunud liikuma Pakri läänerannikul asuvatel Kadakaranna ja
Salavat Julajevi tee 4 kinnistutel muuhulgas ka suplemise eesmärgil. Tervisamet tegi
ettepaneku, et KMH raames tuleks hinnata kavandatava tegevuse mõju veele, mida
linnaelanikud on harjunud kasutama suplusveena. Lisaks juhis Terviseamet tähelepanu, et
Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõudeid
kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles
suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda.
*Lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 7 on Terviseameti 29.03.2017 kiri KMH programmi
kohta ja arendaja vastuskiri.
Kui Paldiski linnaelanikud soovivad randa kasutada supluskohana, siis see saab toimuda
ainult vastavuses Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusega nr 74 Nõuded suplusveele ja
supelrannale1. Kindlast peab arvestama ka määruses toodud nõuet, et heitvee suubla ei tohi
olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirdele lähemal kui 200 meetrit.
Matemaatiline modelleerimine peatükis 4.2.5.1 on toodud, et 9 tundi 17 m/sek edelast*
puhuva tuule korral on lastimisalalt märgatava väärtusega kontsentratsiooniga heljumi levik
mitte enam kui 500 m. See tähendab, et kui heljumi tee levikuteel ei oleks ees kaid 6b siis
heljum jõuaks 370 m pikkuse muulini, mille lähim kaugus on 470 m. Antud kai 7 põhjapiirdel
olev kaitsemuul takistab lastimisalalt A hoovuse ja heljumi jõudmise muulist põhjapoole sh
ka Salavat Julajevi tee 4 ja 2 kinnistu rannaalale.
*ainuke suund kust puhuv tuul võiks heljumipilve suunata Salavat Julajevi tee 4 ja 2 kinnistu
rannaalale.
Lastimisala A rajamiseks tehtavatest süvendus- ja täitetöödest puudub oluline mõju Salavat
Julajevi tee 4 ja 2 kinnistu rannaalale. A1, A2 ja A3 on võrdsed selles, et igasugune mõju
puudub eeltoodud rannaalale.
4.8.3 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised ning võimalik mõju
mälestistele
4.8.3.1 Maismaal asuv kultuuripärand
Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste kaitse ehk muinsuskaitse on oluline kultuurilise
järjepidevuse ja rahva ajaloomälu säilimise aspektist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 101
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski linna eesmärgiks on igati kaasa aidata ajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning
muinsuspärandi säilimisele. Paldiski linnas on muinsuskaitse all 7 ajaloo- ja 15
arhitektuurimälestist nendest mandriosas 5 ajaloo- ja 13 arhitektuurimälestist (tabel 4.3).
Tabel 4.3. Paldiski linna mandriosas muinsuskaitse all olevad ajaloo- ja
arhitektuurimälestised.
Reg. nr Nimi Aadress Liik
21526* Paldiski sadama ait Põhjasadama ehitismälestis
21525* Paldiski sadama ait-kelder Põhjasadama ehitismälestis
21524* Paldiski sadama ait Põhjasadama ehitismälestis
21523* Paldiski sadama ait Põhjasadama ehitismälestis
21522* Paldiski raudteejaama Peetri tn 5 ehitismälestis
peahoone
9499 Pakri tuletorni kelder, 19. saj. Majaka tee 39 ehitismälestis
9498 Pakri tuletorni puidust elamu, Majaka tee 39 ehitismälestis
1853. a.
9497 Pakri tuletorni tehniline Majaka tee 45 ehitismälestis
hoone, 1950. a.
9496 Pakri tuletorn, 1889. a. Pakri tuletorni ehitismälestis
9495 Pakri vana tuletorn, 1760- Pakrineeme vaatetorn ehitismälestis
1808
2760* Paldiski kindluse bastionid, Paldiski kindlus ehitismälestis
muulid, vallikraav, 1718
2759* Paldiski Georgi õigeusu Pakri tn 2 ehitismälestis
kirik, 18.saj.
2758* Paldiski Nikolai kirik, Mere tn 12 ehitismälestis
1841.a.
14421 Paldiski kalmistu Paldiski linn ajaloomälestis
8303 Leetse-Lepiku talu kalmistu Paldiski linn ajaloomälestis
8302 Maja, kus elas ja töötas A. Adamsoni tn 3 ajaloomälestis
Amandus Adamson
20 II maailmasõjas hukkunute Paldiski linn ajaloomälestis
ühishaud
19 Paldiski linnakalmistu Paldiski linn ajaloomälestis
*ehitis- ja ajaloomälestised, milledele võiks Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B
rajamisest ja kasutamisest avalduda keskkonnamõju:
• Paldiski sadama ait (21526), ehitismälestis - kaitsevöönd ulatub lastimisalani A
(joonis 4.2).
• Paldiski sadama ait-kelder (21525), ehitismälestis – lastimisalast A idas kaugus 129 m
ja B-st põhjas kaugus 284 m (joonis 4.2).
• Paldiski sadama ait (21524), ehitismälestis - lastimisalast A idas kaugus 206 m ja B-st
põhjas kaugus 292 m (joonis 4.2).
• Paldiski sadama ait (21523), ehitismälestis - lastimisalast A kagus kaugus 215 m ja B-
st põhjas kaugus 138 m (joonis 4.2).
• Paldiski raudteejaama peahoone (21522), ehitismälestis – lastimisalast A kagus
kaugus 921 m ja B-st idas kaugus 126 m (joonis 4.2).
Corson OÜ. Töö nr 1622 102
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Paldiski kindluse bastionid, muulid, vallikraav, 1718 (2760) ehitismälestis -
lastimisalast A põhjas kaitsevööndi kaugus 160 m (joonis 4.2).
• Paldiski Georgi õigeusu kirik, 18.saj (2759), ehitismälestis – lastimisalast A kagus
kaugus 430 m ja B-st idas kaugus 129 m (joonis 4.2).
• Paldiski Nikolai kirik, 1841.a (2758) ehitismälestis - lastimisalast A idas kaugus 258
m ja B-st lõunas kaugus 258 m (joonis 4.2).
Alljärgneval joonisel 4.2 on näha Paldiski Põhjasadama suhestatus väärtuslikke muinsuskaitse
objektidega.
Joonis 4.2. Paldiski Põhjasadama ja selle lähialas asuvad kultuurimälestised. Allikas:
Maa-ameti Geoportaal.
Muinsuskaitseseadus (viimane redaktsioon jõustus 01.07.2015; RT I, 23.03.2015,128)
reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi
ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel,
samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.
Muinsuskaitseseaduse (lühend MuKS) § 25. lõiked 1 ja 2 sätestavad kinnismälestise ja
muinsuskaitseala kaitseks kaitsevööndi kehtestamise, mille ülesandeks on:
• tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete
säilimine ja silueti nähtavus;
Corson OÜ. Töö nr 1622 103
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
MuKS lõige 3 kohaselt kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala
mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette
nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta.
MuKS lõige 4 võimaldab ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele
kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.
MuKS lõike 7 järgi on ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis
keelatud:
• ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
• kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
MuKS lõige 10 sätestab nõuded üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimuste koostamise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala, kinnismälestiste või nende
kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse tagamise nõuded.
4.8.3.2 Veealune kultuuripärand
Pakri hoiuala piiril, Soome lahes asub arheoloogiamälestisena arvele võetud laevavrakk
(registrinumber 27874), mille kaitsevöönd on 300 meetrit laevavraki väliskontuurist arvates.
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 145 (RTL,
12.04.2007, 29, 533)
Lisas 16 on Pakri loodus- ja linnuala piiril olev arheoloogiamälestisena arvele võetud
laevavrakk (registrinumber 27874) koos 300 m kaitsevööndiga. Kaitstavast laevavrakist 760
m loodesse jääb kaadamisala (lisas 16 uus kaadamisala), kuhu on kavandatud Paldiski
Põhjasadama kaide rajamise süvendustööde käigus saadav pinnas kaadata.
MuKS § 241. kohaselt veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad täiendavad
kitsendused lisaks §-des 23 ja 24 sätestatud kitsendustele on veealusel mälestisel ja selle
kaitsevööndis keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja tahkete ainete kaadamine.
Joonisel 2.8 kavandatud kaadamiskohale kaadamise mõju võimalus kaitstavale laevavrakile:
• Lisas 16 olevale uuele kaadamiskohale Corson OÜ töös nr 1204 tehtud matemaatiline
modelleerimine näitas, 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve
kaugus maksimaalselt 650 m (ptk 4.2.7.3 ja lisa 9).
• Kaadamisala (lisas 16 uus kaadamisala) kaugus kagusse jääva arheoloogiamälestisena
arvele võetud laevavrakist (registrinumber 27874) on 760 m. Arvestades, et
kaadamiskohast võib heljumi pilv maksimaalselt ulatuda 650 m kaugusele, siis
arheoloogiamälestiseni see ei ulatu ja kaadamisel leevendavate meetmete
rakendamisel mõju puudub. Kaadates loodetuulega tuulepealse külje lähistele jääb
heljumipilv kaadamisala piiridesse, sama on ka teistest suundadest puhuvate tuulte
korral.
• Corson OÜ töös nr 1204* (võimaliku kaadamise maht oli töös nr 1204 viis korda
suurem kui on töös nr 1622) leiti, et antud kaadamisalal kaadamisest
arheoloogiamälestisele oluline mõju puudub.
*Corson OÜ töö nr 1204 KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav Tallinna Sadama
koduleheküljel keskkonnamõju hinnangutes. http://www.ts.ee/kmh
Corson OÜ. Töö nr 1622 104
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Lisaks 1 oleva KMH programmi lisas 4 oli Keskkonnaameti seisukoha ettepanekus 12.1
Muinsuskaitseameti teave kolme Paldiski lahes oleva laevavraki asukoha kohta. Paldiski
lahes lokaliseeritud kolmest laevavrakist kaks asuvad Paldiski Lõunasadamasse viiva laevatee
lähistel ja kolmas jääb Paldiski Lõunasadamast lõunasse. Antud laevavrakkidele alternatiivide
1, 2 ja 3 korral puudub mõju.
4.8.3.3 Mõju kultuurimälestistele
Lastimisalad A ja B ei asu mälestise alal ega ka nende kaitsevööndis, seega ei ole
muinsuskaitse eritingimused projekteerimiseks nõutavad.
Samas asuvad lastimisalad A ja B kultuuripärandi ruumilises ulatuses ja mõjutavad mälestiste
vaadeldavust, sealhulgas kaugvaadete säilimist ja silueti nähtavust.
Paldiski sadama aidad
Enamus sadama territooriumil asuvaid ajaloolisi aitu (mälestise registri nr 21524, 21526 ja
21525 ) ei ole merelt nähtavad, kuna neid varjavad uuemad laohooned (foto 3).
Foto 3. Uued laod piiravad kultuurimälestiste vaadeldavust. T. Liiv 09.11.2017.
Corson OÜ. Töö nr 1622 105
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Foto 4. Paldiski sadama ait (mälestise registri nr 21523) pildistatuna kailiinilt. T. Liiv
09.11.2017
Fotol 4 olev Paldiski sadama ait (mälestise registri nr 21523) on erandiks , mida merelt
vaadates ei piira miski. Kuna uue projekti lahenduse kohaselt jääb aida ja mere vaheline ala
parkimisplatsiks laevadelt maha laetavatele sõiduautodele, siis kavandatud
tegevuserakendamisel ei halvene objekti vaadeldavus.
Paldiski Georgi õigeusu kirik
Klassitsistlik barokisugemetega kirik (mälestise registri nr 2759) ehitati aastail 1784–1787
arhitekt Johann Caspar Mohri projekti järgi. 1892. aastal ehitati kirik arhitekt Apollon
Edelsoni projekti järgi ümber.
Kirikuhoone merelt vaadeldavuse koha pealt on oluline, et kaile ladustatavad kaubad ei
varjaks hoonet merel liiklevate inimeste pilkuda eest. Hinnangu aluseks on järgmised
lähteandmed:
• Maapinna kõrgusmärk kiriku juures +9,10 ABS.
• Kai pinna kõrgus +2,90 ABS.
• Merel liikleja minimaalne silmakõrgus +2,10 ABS.
• Merel liikleja minimaalne kaugus kirikust 800 m.
• Projekti järgne konteinerite paiknemine kail 40 m kailiinist.
• Merekonteineri kõrgus 2,393 m.
Hetkel piirab kiriku vaadeldavust merelt ka 2,2 meetrine kiviaed. Tulevaste
rekonstrueerimistööde käigus oleks mõistlik kiviaed asendada võrkaiaga.
Corson OÜ. Töö nr 1622 106
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Foto 5. Vaade Paldiski Georgi õigeusu kirikule piki joonisel 4.3 näidatud vaatekoridori. T.
Liiv 09.11.2017.
Foto 5 on tehtud 200 meetri kaugusel kirikust.
Joonis 4.3. Vaatekoridor (Paldiski Georgi õigeusu kirikule) merelt.
Joonisel 4.3 on ette nähtud B lastimisalale jäetav vaatekoridor Paldiski Georgi õigeusu kiriku
(mälestise registri nr 2759) merelt vaatamise tagamiseks
Vastavalt arvutusele võib joonisel 4.3 näidatud vaatekoridori merepoolsemas osas ladustada
kaks kihti merekonteinereid ilma, et see takistaks vaadet kirikule. Paldiski Georgi õigeusu
kirikule avalduvate liiklusmõjude sh liikluskoormuse leevendust toob alustatud parklate
Corson OÜ. Töö nr 1622 107
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
asendi muutmine, mida on käsitletud peatükis 4.8.6 Müra ja vibratsiooni vähendavad
meetmed.
Paldiski kindluse bastionid, muulid, vallikraav, 1718
Lastimisala A põhjapiirilt on kultuurimälestise - Paldiski kindluse bastionid, muulid,
vallikraav, 1718; reg nr 2760 – kaitsevööndini 160 m (joonis 4.2).
Paldiski Põhjasadama uute kaide ja lastimisalade rajamisega ei vähene kultuurimälestiste
vaadeldavus merelt.
Alternatiivide A1, A2 ja A3 mõjud on vaadeldavuse ja säilimise osas ühesugused.
Veealuste kultuuriväärtuste kaitse
Kaide asukoht võib edasise projekteerimise käigus muutuda. Kaide asukoha määravad
geotehnilised tingimused ja laevade parameetrid, mis sadamat külastama hakkavad.
Kui täpne kailiin ja sügavus kai ees on määratud, tuleb eelprojekti ja ehitusloa menetlemise
käigus teostada allveeuuringud, mis näitavad, kas projekti tegevuste alal on laevavrakke.
Vrakkide leidmiseks tuleb teha vähemalt sonariuuring ja magnetuuring.
Juhul kui projekti tegevuste alalt leitakse laevavrakk tuleb sellest teavitada
Muinsuskaitseametit ja Lääne-Harju Vallavalitsust.
Uuringud mida tuleb vraki tuvastamisel läbi viia on järgmised:
• Täpne hüdrograafiline mõõdistamine, millega määratakse täpsed vraki mõõtmed ja
asukoht.
• Tuukriuuring.
• Tuleb hinnata leitud vraki reostusohtu.
• Tuvastamine.
• Kui vraki säilitamine leiukohas ei ole võimalik tuleb töötada välja meetmed vraki
nihutamiseks.
• Vajadusel ja võimalusel tuleb korrigeerida projekti.
4.8.4 Mõju loodus- ja puhkemaastikule
Paldiski linna mandriosa üldplaneeringus on käsitletud väärtuslikke maastike planeeringust
Harju maakonnaplaneering 2030+.
Väärtuslik maastik loodus- ja puhkemaastikuna on Pakri poolsaare rannikul alates Salavat
Julajevi tee 4 kinnistust Pakri neeme poole kuni mööda poolsaare idakallast Paldiski linna
piirini.
Väärtuslik maastik algupärase maastikuna on Laoküla küla ja Pakri lahe vaheline maa-ala,
mille loodepoolne ots ulatub ka Paldiski linna haldusterritooriumile Kadakaranna, Kraavi ja
Keskküla kinnistute osas ning osaliselt Mereääre suvilaühistu maa-alal.
Corson OÜ. Töö nr 1622 108
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Linna keskuses olevad haljasalad (linnapark, Muula mäed, Peetri 10 jt), eesmärgiga pakkuda
vahetult elukoha lähedal looduslikus keskkonnas välisõhus viibimist, vabaõhuürituste
korraldamist jms.
Linna keskusest põhjasuunas asuv ulatuslik (86ha) parkmetsa ala tuulepargi ning Majaka tee
arenduspiirkonna vahel. Eesmärk pakkuda välisõhus sportimise võimalusi (jooksu-, suusa-,
jalrattarajad, discgolf, orienteerumine jms).
Leetse puhkeala Pakri poolsaare kirderannikul olemasolevate RMK puhkekohtade baasil ja
nende ümbruses. Eesmärk pakkuda välisõhus lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena,
telkimisvõimalust, matkamisvõimalust.
Kindlasti kannab puhkeotstarbelist funktsiooni olemasolev Pakri poolsaare matkarada koos
oma peatuspunktidega pakkudes samuti välisõhus viibimist ja lõõgastumist läbi
matkamistegevuse.
Üldiselt Eesti rannikualad on väga pikkade meresõidutraditsioonidega, mis on piirkonna
kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune
merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist.
Kavandatu mõjub kaudselt ka Paldiski linna meretraditsioonidega kultuuripärandit
positiivselt.
Pakri maastikel on suur ajalooliskultuuriline väärtus, kuna siin on esindatud fragmente ja
näiteid mitmest ajaloolisest kihistusest (alates traditsioonilise maakasutuse ajastust ja
lõpetades sageli arusaamatult mitmekesise militaarkihistusega). On avaldatud arvamust, et
just sellisena on Pakri maastikud omalaadsed pärandmaastikud, mis tunduvad esmapilgul küll
hävitatuna, ent mis ometi on osa ajaloost, mille eest ei saa põgeneda (Peil, 2005).
4.8.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule
4.8.5.1 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed
Alljärgnevalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid välisõhu kaitseks:
• Vabariigi Valitsuse 08.12.1999. a määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses § 4 (3) nõuab: ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse
tööohutuse plaan, mis peab sisaldama muuhulgas ka abinõusid vältimaks müra ja
õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses.
• Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis
on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused
(RTL, 27.09.2004, 128, 1986).
Inimeste kaitseks tuleb ehitusseadmete ja mehhanismide poolt tekitava kõrgendatud
müratasemega töid (vaiade süvistamine, veotransport, kaide ehitus jne) teha päevasel ajal.
Müra leevendavaid meetmeid, mida peaks teadma ja müra probleemi korral rakendama:
Corson OÜ. Töö nr 1622 109
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. Kivide, betoonelementide ja muude ehitusmaterjalide kohale toomise tee lähedal
elavate inimeste häirivust on võimalik vähendada kui veod toimuvad tööpäevadel
soovitavalt kell 8-18.
2. Vedusid tuleb vältida puhkepäevadel ja väljaspool tööaega.
3. Sõidetav tee peab olema heas korras.
4. Elanike tuleb teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast ja veoautode
liiklussagedusest.
5. Liiklusmüra leevendusmeetmeteks on liiklustiheduse ja piirkiiruse vähendamine ning
tee hea korrashoid.
6. Samas tuleb tõdeda, et ehitustööde teostamisel võivad inimesed ise oma tegevuste ja
tehnoloogia valikutega müratasemeid suurendada.
7. Kaide ja lastimisala rajamisel ning veekeskkonnas teostatavate kivide ja
betoonelementide uputamisel tuleb tööd korraldada, et tekiks võimalikult minimaalselt
müra ja müraga kokkupuutuvate inimeste arv oleks võimalikult väike.
8. Müravastasteks meetmeteks kaide ja lastimisalade rajamisel, kivide ja
betoonelementide veol ning uputamisel on vajalik: tööde planeerimine ja ajastamine,
töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate
seadmete, masinate kasutamine, hoolikas töö ja avalikkuse teavitamine.
Paldiski Põhjasadama kinnistu asub Paldiski linna keskuse lähialas (joonis 2.1). Paldiski
Põhjasadama kaide ja lastimisalade rajamisel toimuv ehitusmaterjalide ja kauba transport
põhjustab lähiala elanikele täiendavat häiringut lisaks sadama tavahäiringutele. Müra uuring
(lisa 13) selgitas müra tugevuse ja ulatuse ning esitas ka vajalikud leevendusmeetmed müra
mõju vähendamiseks lähiala elanikele.
Liikluskoormuse kasvu on arvestatud peatüki 4.7 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise
müratasemete hindamine allpeatükkides.
Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide vedu,
laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu
emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral
ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti
tolmu emissioone põhjustada.
Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise
abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete
perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
Samas, kui sadama rajamisel peetakse kinni kõigist ehitamise ja transpordil esitatavatest
nõuetest, siis olulist häiringut ei tohiks tekkida.
4.8.5.2 Mõju avaldumise erinevad aspektid
Kuna lastimisalade A ja B rajamine jääb looduslikult hästi ventileeritavasse rannaalasse, siis
võib eeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite
kasutamine ei tekita müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme täites tööde teostamiseks
ettenähtud nõuded.
Corson OÜ. Töö nr 1622 110
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist
ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele,
avaldab mõju kõik meie ümber toimuv
Elanikkonna sotsiaalsete vajaduste arvestamise hulka kuuluvad töökohad ja avalikud teenused
ning selleks vajalike sotsiaalsete ja majanduslike infrastruktuuri objektide olemasolu.
Sotsiaalsete vajaduste ja inimeste heaolu hulka kuuluvad kõikvõimalikud
puhkemajanduslikud ja vabaaja veetmise ning turismi alased korraldused.. Võimaluste rohkus
võimaldab igal ühel valida endale sobiv puhkeaja ja puhkuse veetmise vorm.
Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (müra, vibratsioon, ehitus- ja uputavate
materjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige kaide ja
lastimisalade ning kommunikatsioonide rajamise ajal. Leevendusmeetmeteks on lisaks
sadama eeskirjas toodud nõuetele üldised täiendavad meetmed: kõik ehitustööd peavad
toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse,
tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.
Teostades süvendus- ja täitetööd vastavalt sadama eeskirjale ja KMH aruandes esitatud
leevendusnõuete kohaselt ei kaasne kavandatust inimese tervisele, varale ja heaolule olulist
negatiivset mõju.
4.8.6 Müra ja vibratsiooni vähendavad meetmed
Selleks, et kontrollida Peetri tänaval toimuvat treilerit liiklust on Põhjasadam omandanud
Peetri tn 10a kinnitu.
Joonis 4.4. Kavandatava veokite parkla ala. Märkus: Maa-ameti aluskaardi aerofoto on
uuendamata. Käesoleval ajal on rajatud ligipääs Peetri tänavale läbi Peetri 10.
Corson OÜ. Töö nr 1622 111
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Kinnistule on ette nähtud treilerhaagiste parkla rajamine (joonis 4.4). Parklasse on kavandatud
tabloosüsteem, mille alusel lubatakse veokeid sadama territooriumile vastavalt sellele kuidas
neid jõutakse lastida. Arenduse tulemusena viiakse täna Peetri tn 9a ja 15 parkivad autod
eluhoonetest eemale. Lisaks kindlustab tabloosüsteem liikluskoormuse vähenemise ja
ühtlustumine Peetri tänaval. Tänu süsteemile ei tekiks olukordi, kus korraga sadamasse
jõudnud treilerid liiguks samaaegselt piki Peetri tänavat.
Vibratsioon
Potentsiaalselt on vibratsiooni kõige tõenäolisemaks allikaks ehitustööd ja raudteeliiklus.
Paldiski Põhjasadamas on tegemist suhteliselt madala intensiivsusega raudteeliiklusega, mis
hinnanguliselt läheduses asuvatele hoonetele ning neis elavatele inimestele mingit olulist
mõju endast ei kujuta. Arendustegevuse tulemusel ei ole oodata raudteetranspordi
aktiviseerumist. Kavandatavad kaubaartiklid (autod ja konteinerid) liiguvad Eestis
traditsiooniliselt autotranspordiga. Sadama territooriumil ja akvatooriumil puuduvad
märkimisväärset vibratsiooni põhjustavad tegevused. Põhiline vibratsiooni tekkimise vastane
meede on sadama territooriumil piirkiiruse hoidmine madalal. Hetkel on selleks 30 km/h.
Sadama administratsioon on kinnitanud, et piirkiirust sadama territooriumil ei ole kavas tõsta.
Madal piirkiirus ja autode parkimise eluhoonetest eemale viimine kindlustavad, et
vibratsiooni tase arendustegevusega ei kasva.
Corson OÜ. Töö nr 1622 112
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5 NATURA HINDAMINE
5.1 Üldosa
KMH-s eraldi peatükis tehtava Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse juhendmaterjale:
Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel
Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Juhised loodusdirektiivi
artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. Samuti
arvestatakse Natura hindamisel 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud
(Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel* esitatut. Natura hindamise töögrupist osalesid
koolitusel M. Parksepp ja K-A. Parksepp.
*2013 juhendit tutvustava Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis,
tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui
detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise
algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist
käsitlevas osas esitada.
Natura hindamise töögrupp
Natura hindamise eksperdiks on K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura
hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, kaitstavate loodusobjektide ja Natura
hindamise ekspert (antud peatüki lõpus on mõned eksperdi pädevust tõendavad Natura
hindamistega tööd).
Natura hindamises on KMH juhtekspert T. Liiv sisueksperdiks: matemaatilise
modelleerimise, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, pinnas, süvendamine ja kaadamine.
Kerli Liiv, Kristin Liiv - informatsiooni kogumine ja eeltöötlus Natura hindamiseks.
M. Parksepp – Varasemalt Natura hindamises kasutatud informatsiooni ülevaatamine ja
süstematiseerimine.
T. Raid – kalastiku ekspert.
P. Vissak – põhjaelustik, linnustik ja elupaigatüübid.
Võimalik on, et lisandub veel eksperte või on vajadus mingis osas töögruppi ümber
struktureerida.
KMH programmi koostamise käigus selgus, et arvestades Natura hindamise juhendmaterjale,
17.09.2013 Natura koolitust ja eksperdi Natura hindamiste teostusi on tõenäoline, et
kavandatava tegevusega kaasneb või on oht olulise mõju tekkeks Natura 2000 aladele seega
viiakse KMH aruande koostamise käigus läbi asjakohane Natura hindamine. Põhjused on
käsitletud lisaks 1 oleva KMH programmi peatükis 3.2 leheküljel 18.
Alljärgnevates töödes oli K-A. Parksepp kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise
ekspert.
1. Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH hindamise aruande (Corson
OÜ. Töö nr 1412. Tallinn 2017) kiitis heaks Keskkonnaamet 27.04.2017 nr 6-5/17/1619-4.
KSH aruandes eraldi peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura eelhindamine kui ka
asjakohane Natura hindamine.
Corson OÜ. Töö nr 1622 113
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruande (Corson OÜ.
Töö nr 1511. Tallinn 2016) tunnistas Keskkonnaamet 19.10.2016 nr 6-3/16/344-36 nõuetele
vastavaks. KMH aruandes eraldi peatükis on teostatud Natura eelhindamine.
3. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruande
(Corson OÜ. Töö nr 1204. Tallinn 2014) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 01.09.2014 nr
11-2/14/1316-10. KMH aruandes eraldi peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura
eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine.
4. Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1102.Talinn
2012) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 23.04.2012 nr 11-2/1625-2. KMH aruandes eraldi
peatüki allpeatükkides on teostatud nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura
hindamine.
5.Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu
KSH aruanne (Corson OÜ. Töö nr 1010. Tallinn 2011) kiitis heaks Keskkonnaamet
25.11.2011 nr HJR 6-8/11/8762-8. KSH aruandes eraldi peatüki allpeatükkides on teostatud
nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine.
Eeltoodud töödes ekspertidena ja Natura hindamises osalesid peale Natura hindamise
eksperdi veel viies juhtekspert T. Liiv ja P. Vissak ning neljas M. Parksepp (nr 2 ei osalenud),
Kerli Liiv ja Kristin Liiv (nr 4 ja 5 ei osalenud).
Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KMH protsessis saadud informatsiooni, seega
Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KMH aruandes esitatule
ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KMH
aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KMH aruandes
kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis.
Natura hindamisel on kasutatud KMH-s osalenud töögrupi poolt KMH protsessis kogutud ja
töödeldud materjale.
Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline
kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning
nende elupaikade kaitse.
Ala kaitse-eesmärk – Pakri linnuala (EE0010129) ja loodusala (EE0010129) kaitse-eesmärgi
määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning
loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis
on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-
eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel
keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade
kohta.
Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on
sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava
loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige
kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja
Keskkonnaameti Põhja regiooni arvamusega.
Corson OÜ. Töö nr 1622 114
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused
Natura alal, mitte asuva Paldiski Põhjasadama uute lastimisalade A ja B kaide rajamiseks
süvendatava ja täidetava ala lähim kaugus läänes olevast Pakri loodus- ja linnualast on ca 1,1
km. Pakri lahe suudmes Pakri loodus- ja linnualal mitte asuvast kaadamisalast on lähim
kaugus Natura aladeni ca 1 km.
5.2.1 Pakri loodus- ja linnuala
Pakri loodusala
Registri kood RAH0000006 rahvusvaheline kood EE0010129.
Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad
(1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),
karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited
(kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),
jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160),
liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis
loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000006&mount=view
Pakri linnuala
Registri kood RAH0000632 rahvusvaheline kood EE0010129.
Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.
Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
muutmine
Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.
Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel
(Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),
tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima),
punajalg-tilder (Tringa totanus).
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000632&mount=view
Corson OÜ. Töö nr 1622 115
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Joonis 5.1 Pakri loodus (roheline triibutus)- ja linnuala (punane triibutus). Allikas: Maa-ameti
X-GIS Geoportaal.
5.2.2 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid
5.2.2.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad
Loodusdirektiivi lisas I (kehtiv alates 1. maist 2004. a) on esitatud loend Euroopa Liidus
väärtustatud looduslikest elupaigatüüpidest, mille säilitamine nõuab spetsiaalsete
kaitsepiirkondade, nn Natura 2000 alade rajamist. Märk* tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe.
Pakri loodusala pindala on 20462,8 ha.
Tabel 5.1. Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavad elupaigatüübid. Allikas:
Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278).
Jk Pindala Pindala Pindala Eesti
Elupaigatüüp E K H
nr (ha) % alast suhtes**
1. 1110 Veealused liivamadalad C B B 5770,51 28,2 C 2% > p > 0%
2. B 15% > p >
1130 Jõgede lehtersuudmed A B B 122,777 0,6 2%
3. 1150* Rannikulõukad C C C 20,463 0,1 C 2% > p > 0%
4. 1160 Laiad madalad lahed C A A 143,24 0,7 C 2% > p > 0%
5. 1170 Karid C B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0%
6. 1210 Esmased rannavallid B C C 40,926 0,2 C 2% > p > 0%
7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad A B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0%
8. 1230 Merele avatud pankrannad A A A 40,926 0,2 C 2% > p > 0%
9. 1620 Väikesaared ning laiud C A A 0,205 0,001 C 2% > p > 0%
10. 1630* Rannaniidud B B C 102,314 0,5 C 2% > p > 0%
11. 2130* Hallid luited (kinnistunud rannikuluited) A B A 61,388 0,3 C 2% > p > 0%
12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised
järved B B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0%
Corson OÜ. Töö nr 1622 116
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
13. 3260 Jõed ja ojad A B B 0,205 0,001 C 2% > p > 0%
14. 5130 Kadastikud B B B 61,388 0,3 C 2% > p > 0%
15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(olulised orhideede kasvualad) D 429,719 2,1
16. 6280* Lood (alvarid) B B B 900,363 4,4 C 2% > p > 0%
17. 6530* Puisniidud C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0%
18. 7160 Allikad ja allikasood C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0%
19. 7230 Liigirikkad madalsood A B B 40,926 0,2 C 2% > p > 0%
20. 9020* Vanad laialehised metsad B B B 409,256 2 C 2% > p > 0%
21. 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad D 122,777 0,6
22. 9180* Rusukallete ja jäärakute metsad B 15% > p >
(pangametsad) B B B 61,388 0,3 2%
Tabeli 5.1 selgitus:
Märk ** Pindala Eesti suhtes võimalikud variandid A 100% > p > 15%; B 15% > p > 2%; C
2% > p > 0% .
Esinduslikkus – tabelis 5.1. E:
A - eeskujulik esindavus, B - hea esindavus, C- oluline esindavus, D - ebaoluline esindavus.
Kaitse – tabelis 5.1. K:
A- eeskujulik kaitsestaatus, B - hea kaitsestaatus, C - keskmine või vähenenud kaitsestaatus.
Hinnang – tabelis 5.1. H:
A – üliväärtuslik, B – väärtuslik, C - küllaltki väärtuslik.
***EELIS (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Natura elupaikade selgitus:
• Elupaikade andmestik, mis on raporteeritud Euroopa Komisjonile. Natura
elupaigatüüpide andmetel ei ole hetkel ametlikku staatust, vaid tegemist on parima
olemasoleva teabega. Andmestik võib erineda praegusest tegelikust olukorrast
looduses, kuivõrd mõned inventuurid on tehtud juba aastaid tagasi. Kuna varasemate
inventuuride käigus on kasutatud erinevaid aluskaarte, ei pruugi elupaikade piirid
igakord vastata praegusele põhikaardile.
Tabel 5.2. Kaitstavate Natura elupaigatüüpide pindala Pakri loodusalal ja Eesti
loodusaladel.
Elupaigatüüp Pakril Eestis % Eesti
pindala ha pindala ha loodusaladest
1. 1110 Veealused liivamadalad 5770,51 32325,39 17,85
2. 1130 Jõgede lehtersuudmed 122,777 5722,07 2,15
3. 1150* Rannikulõukad 20,463 4426,38 0,46
4. 1160 Laiad madalad lahed 143,24 8570,82 1,67
5. 1170 Karid 20,463 7255,63 0,28
6. 1210 Esmased rannavallid 40,926 450,56 9,08
7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad 20,463 395,01 5,18
8. 1230 Merele avatud pankrannad 40,926 58,88 69,51
9. 1620 Väikesaared ning laiud 0,205 1258,67 0,02
10. 1630* Rannaniidud 102,314 16792,08 0,61
11. 2130* Hallid luited (kinnistunud
rannikuluited) 61,388 637,61 9,63
12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised
kalgveelised järved 20,463 4170,43 0,49
Corson OÜ. Töö nr 1622 117
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
13. 3260 Jõed ja ojad 0,205 1722,61 0,01
14. 5130 Kadastikud 61,388 5101,51 1,2
15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal
mullal (olulised orhideede
kasvualad) 429,719 4883,36 8,8
16. 6280* Lood (alvarid) 900,363 16771,95 5,37
17. 6530* Puisniidud 0,205 8413,08 0,002
18. 7160 Allikad ja allikasood 0,205 655,75 0,03
19. 7230 Liigirikkad madalsood 40,926 25339,21 0,16
20. 9020* Vanad laialehised metsad 409,256 9168,14 4,46
21. 9080* Soostuvad ja soo-
lehtmetsad 122,777 46088,28 0.27
22. 9180* Rusukallete ja jäärakute
metsad (pangametsad) 61,388 462,33 13,28
Alljärgnevalt elupaigatüüpide kirjeldamise, asukohtade määramise ja hinnangute
alusmaterjalid:
1. Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278) ja
Keskkonnaagentuur (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I
kohaselt kaitstavaid elupaigatüüpe käsitlev materjal.
2. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk.
Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. „Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise
(edaspidi ELET) käsiraamatu“ 2003 a versiooni kasutas J. Paal antud käsiraamatu
parandamisel ja täiendamisel. J. Paali 2007 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide
käsiraamat on olnud aluseks kõigis KSH aruandes loodusdirektiivi elupaigatüüpide
käsitlustes.
3. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised
juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. Natura
hindamise viidetes: Euroopa Komisjoni juhend.
4. Pakri Maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK
2007-2016). Koostas Andres Tõnisson. Tallinn 2006.
5. ESTMAR („Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja
kaitsemeetmed“ 2007-2011) projekti raames koostatud (kava on kinnitamata) Pakri
hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (edaspidi KKK
2011-2020).
6. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI.
Tallinn 2006.
7. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3
rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013.
8. Natura koolituse 17.09.2013 (osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp) materjalid.
Natura koolitus tutvustas A.Aunapuu ja R. Kutsari koostanud (2013) projekti Eesti ja
teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise
läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine.
9. Ekspertide varasemad teemaga seonduvad tähelepanekud ja hinnangud Suur-Pakri ja
Väike-Pakri ning Pakri poolsaarel nii varem toimunud muldade kaardistamise
välitööde perioodist kui ka hiljem piirkonnas tehtud KMH-des ja KSH-des ning
Natura hindamistes.
Corson OÜ. Töö nr 1622 118
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alljärgneval joonisel 5.2 on väljavõte lisas 6 olevast Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide
kaardist. Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: 30.06.2014):
Keskkonnaagentuur.
Joonis 5.2.. Väljavõte lisas 6 olevast EELIS: Keskkonnaagentuur Pakri loodusalal
loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate elupaigatüüpide kaardist.
Tabelis 5.1 esitatud Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate
elupaigatüüpide asukohad on väljatoodud lisa 6 EELIS kaardil. Joonisel 5.2 on süvendus- ja
kaadamisalale lähimad Pakri loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide asukohad. Lisas 6 on
kõigi Pakri loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide asukohad.
5.2.2.2 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1110
1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad (Veealused liivamadalad)
Sandbanks which are slightly covered by sea water all the time
ELET käsiraamat
Sublitoraali liivamadalad, mis on püsivalt vee all. Vee sügavus ulatub harva rohkem kui 20 m
allapoole keskmisest tasemest. Taimestumata või Zosteretum marinae- ja Cymodoceion
Corson OÜ. Töö nr 1622 119
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
nodosae–kooslustega liivamadalad. Võivad esineda koos tüübiga 1140 Liivased ja mudased
pagurannad.
Vaste Eestis
Läänemere sublitoraalis, s.o. mere veetaseme kõikumise vööndist kuni põhjataimestiku
alampiirini, sõltub elustiku levik peamiselt merepõhja iseloomust, kasvukoha avatusest
lainetusele, samuti hoovustest ja veetaseme kõikumisest (Trei, 1991). Veealused liivased
leetseljakud on enamasti püsivalt veega kaetud madalad pikliku kujuga ning ebasümmeetrilise
läbilõikega liivavallid, mis on kujunenud lainete kuhjava tegevuse toimel ning paiknevad
rannajoonega enamvähem rööbiti (Orviku, Orviku, 1961; EE, 5. kd., lk. 464).
Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi kõik madalad, 2-3 m sügavused valdavalt liivase
põhjaga alad. Sarnasel viisil on toimitud ka Soomes (Airaksinen, Karttunen, 1998).
Ulatuslikud madalaveelised alad on iseloomulikud eriti Eesti läänerannikule, kuid madalikke
leidub ka Soome lahes; isegi selle keskosas võib kohata madalikke, mille kohal vee sügavus
ulatub vaid paari meetrini (Lutt, 1993).
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi:
6.1.2.1. Pehme põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp.
Tüüpilised taimekooslused:
Pika meriheina kooslus (Zosteretum marinae); monodominantne;
Keerd-heinmuda kooslus (Ruppietum spiralis); monodominantne;
Kamm-penikeele kooslus (Potamogetonetum pectinati); monodominantne;
Kamm-penikeele – haneheina kooslus (Zannichellio-Potamogetonetum); bidominantne;
Tähkja vesikuuse kooslus (Myriophylletum spicati); monodominantne;
Põisadru kääbusvormide kooslus (Fucetum vesiculosi); monodomonantne;
Kareda mändvetika kooslus (Charetum asperae);
tüüpilised liigid:
kare mändvetikas (Chara aspera);
rohevetikad: Cladophora glomerata, Rhizoclonium riparium, Rhizoclonium implexum;
sinivetikas Lungbya aestuarii.
Tunnusloomad:
Balti lamekarp Macoma baltika, liiva-uurikkarp Mya arenaria, söödav südakarp
Cerasatoderma lamarcii.
Pakri loodusala
Pakri loodusala pindalast (20462,8 ha) on veealuseid liivamadalaid (1110) 28,2 % ehk
5770,51 ha. Pakri loodusalal olulise esindavusega 1110 elupaigatüüp on väärtuslik ja hea
kaitsestaatusega (tabel 5.1). Joonisel 5.2 ja lisas 6 on toodud 1110 elupaigatüübi paiknemine
Pakri loodusalal EELIS (30.06.2014) andmetel. Pakri loodusala veealused liivamadalad
moodustavad Eesti loodusaladel olevatest 17,85 % (tabel 5.2).
Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse
Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu
ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Pakri lahe idarannas Paldiski Põhjasadama
kavandatavatest kaidest lõunapoole on kaugus lähima veealuse liivamadalani lastimisalalt A
3,5 km ja lastimisalalt B 2,7 km ning kaadamialale on lähim 9,5 km kauguselt Väike-Pakri
kagurannas algav veealune liivamadal.
Corson OÜ. Töö nr 1622 120
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.2.2.3 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1170
1170 Karid
Reefs
ELET käsiraamat
Merepõhjast kerkivad veealused või mõõnaga paljanduvad kaljud, samuti biogeensed
konkretsioonid sublitoraali või ka litoraali vööndis, kui sinnani ulatuvad katkematult taime-
ja loomakooslused.
Vaste Eestis
Eestis kuuluvad siia elupaigatüüpi meie rannikumere rahnuderikkad alad või
aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud (nn karid, kared, rahud), mis paguvee ajal võivad
ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selle elupaigatüübi alla arvata ka mõnede saarte ümbruses
(Vaika saared, Pakri saared, Osmussaar) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning
astmeliselt sügavamale laskuvad kaljurannakud (Aaloe, 1956; Aaloe, Miidel, 1967).
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi:
6.1.1.2. Kõva põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp.
6.1.2.2. Kõva põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp.
Pakri loodusala
Pakri loodusalal on elupaigatüübi 1170 pindala 20,463 ha, mis moodustab loodusala
pindalast 0,1 % ja elupaigatüüp 1170 on Pakri loodusalal väärtuslik, hea kaitsestaatuse ning
olulise esindavusega tabel 5.1. Kaadamisalalt on Pakri neeme lähistel olevateni karideni ca
3,5 km. Lastimisala A süvendusalalt on nendeni mööda ranna äärt 5,4 km ja lastimisala B
süvendusalalt 6,3 km.
5.2.2.4 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1210
1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid (Esmased rannavallid)
Annual vegetation of drift lines
ELET käsiraamat
Üheaastaste taimede, aga ka nii üheaastaste kui püsiktaimede kooslused, mis on kujunenud
lämmastikurikast orgaanilist ainest sisaldavatel, lainetuse ja tõusuvee poolt kuhjatud
materjalil, või rannavallidel (Cakiletea maritimae–kooslused).
Vaste Eestis
Esmased rannavallid võivad koosneda peamiselt klibust või liivast – vastavalt sellele, kas on
tegemist klibu- või liivarannikuga. Taimede kasv on seda parem, mida rohkem on klibu
liivaga segunenud saviosakesi ja meremuda.
Kliburannikule on iseloomulik lainete mõjul klibu, veeristiku ning kruusa kuhjumine rannale
ja ajuveerannale, kus viimase maapoolsel piiril kujunevad kas püsivad ja/või ajutised
rannavallid või vallistikud (Orviku, 1974). Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või
paerannikute naabruses, millest pärineb rannale kuhjatav kivimmaterjal (Pakri neemel,
Püssina rannikul Muhus, Ninase pangal Saaremaal jm.).
Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni
(Orviku, Orviku, 1961). Tugeva laienetusega kuhjatakse sellele kohati suurel hulgal adrut ja
teisi merepõhjast lahtirebitud taimi.
Corson OÜ. Töö nr 1622 121
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Sisemaa pool, kuhu tormilained enamasti ei küüni, asuvad nii liivale kui ka paeklibule
püsiktaimed ning toimub sujuv üleminek liivarannaks (elupaigatüüp 1640), kivirannaks
(elupaigatüüp 1220) või rannaniiduks (elupaigatüüp 1630*).
Liivarannikud esinevad tavaliselt lahtede külgedel ja soppides. Samuti nagu kliburannikud,
võivad liivarannikudki jätkuda maasäärtena või põikvallidena, mis osalt kulgevad ka vee all.
Esmaseid rannavalle näeb Eestis peaaegu kõikjal pankade naabruses, paerannikutel ning
liivarandades.
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi:
2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri) kasvukohatüüp
Pakri loodusala ja planeeringuala
Pakri loodusalal on esmaseid rannavalle (1210) 40.926 ha, mis moodustab loodusala
pindalast 0,2 %. 1210 elupaigatüüp Pakri loodusalal on küllaltki väärtuslik, keskmise või
vähenenud kaitsestaatuse ja hea esindavusega (tabel 5.1). Esmased rannavallid Pakri
loodusalal moodustavad 9,08 % Eesti loodusaladel olevatest (tabel 5.2).
Esmased rannavallid (1210) on lainete poolt kuhjatud liiva-kruusa- või klibuvallid veepiiril
või selle lähedal ja nad esinevad Suur- ja Väike-Pakril.
1210 elupaigatüüp asub Suur-Pakri loode ja läänerannikul ja Väike-Pakri kagurannas (joonis
5.2 ja lisa 6) Kitsas riba esmaseid klibust rannavalle (1210) on Väike-Pakri sadama kinnistu
rannas (joonis 5.2 ja lisa 6) ja nendeni kui lähimate esmaste rannavallideni on Paldiski
Põhjasadama süvendatavalt alalt 2,6 km. Need esmased rannavallid on ka kaadamisalale
lähimad, nendeni on 7,8 km.
5.2.2.5 Pakri loodusalal kaitstav elupaigatüüp 1230
1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad (Merele avatud
taimestunud pankrannad)
Vegetated sea cliffs of the Atlantic and Baltic coasts
ELET käsiraamat
Pankrandade taimestu võib olla keerukas kompleks sõltudes nende geoloogilisest ehitusest ja
geomorfoloogiast, avatusest merele, biogeograafilistest iseärasustest ning inimtegevuse
mõjust.
Rohkem eksponeeritud pankrandadele on iseloomulik taimkatte vööndilisus – lõhede ja
eendikooslustest rannaäärsetel järskudel nõlvadel (Crithmo-Armerietalia–kooslused) kuni
lausalise taimkattega rannikurohumaadeni panga ülaosas ja tipus, kuhu on kogunenud
sügavam mullakiht (Silenion maritimae–liitkonna kooslused). Sisemaa pool ja paremini
varjatud pankrandadel kujunevad koosluste kompleksid, mis hõlmavad nõmmesid,
karbonaadirikkaid ja happelisi rohumaid, terofüüte, kõrgeid rohttaimi, võserikke ning tuulte
poolt kujundatud metsakooslusi, mille taimestu on rikastatud rannikule omaste
flooraelemetidega.
Vaste Eestis
Pankranniku iseloomulikuks tunnuseks on murrutusjärsak ehk pank, mis on kujunenud
vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, harva ka liivakivis) (Orviku,
1993). Murrutusjärsaku kõrgus ulatub Eesti pankrannikuil paarist meetrist mitmekümne
meetrini. Pankrannikute ristläbilõige kujuneb vastavalt sellele, missugune on murrutumise
intensiivsus ja kivimite vastupidavus. Seal, kus murrutumine toimub aktiivselt, aga kivimid
on kõvad, võib murrutusjärsaku jalamil murrutusrusu puududa; pehmemate kivimite ja vähem
intensiivse murrutuse korral kujuneb lai murrutusrusu vöönd ehk panga taandumisteed
Corson OÜ. Töö nr 1622 122
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
tähistav murrutuslava. Pankranniku ülemise osa moodustavad sageli mitmesugused
jääajajärgsed setted, näiteks rannikukruus või –klibu, mille allavarisemine järsaku jalamile
võib seal põhjustada ajutiste rannavallide tekkimise. Kohati võib näha pankranniku
üleminekut pae- või ka kliburannaks (Orviku, Orviku, 1961).
Eestis käsitletakse antud elupaigatüüpi kitsamalt, kui seda piiritleb „ELET käsiraamat“:
sellesse tüüpi arvatakse üksnes merelainete aktiivse mõju piirkonnas asuvad pangad,
kaugemale sisemaale jäävaid panku hõlmab tüüp 8210 Lubjakivipaljandid, panga ülaserval
algavad lookooslused kuuluvad tüüpi 6280 Loopealsed või siis tüüpi 8240 Plaatlood.
Eestis tuntumad lainetele avatud paepangad on neist on Utria, Pulli, Püssina, Panga,
Ohessaare, Ninase, Osmussaare, liiva-ja paekividega pangad Pakri poolsaarel ja Türisalus
liivakivipangad Suurupis ja Rannamõisas.
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi:
4.1.1.1. Paekalju kasvukohatüüp.
4.1.1.2. Liivakivikalju kasvukohatüüp
Tüüpiline kooslus panga jalamil:
Rand-kesakanni – taani merisalati kooslus Cochleario-Saginetum.
Tüüpilised liigid:
taani merisalat Cochlearia danica, rand-kesakann Sagina maritima, rand-sõlmhein
Spergularia marina, randkress Lepidium latifolium, rannikas Glaux maritima.
Tunnusloomad:
Haudelinnud – krüüsel Cepphus grylle, räästapääsuke Delichon urbica.
Pakri loodusala
Pakri loodusalal on merele avatud taimestunud pankrandu (1230) 40.926 ha, mis moodustab
loodusala pindalast 0,2 %. 2010 Natura standardandmebaasis (tabel 5.8) on 1230
elupaigatüüp Pakri loodusalal üliväärtuslik, eeskujuliku kaitsestaatuse ja esindavusega. 1230
elupaigatüüp asub Pakri poolsaare ja Suur-Pakri ning Väike-Pakri pankrannikul (joonis 5.2 ja
lisa 29). Merele avatud pankrannad (1230) on üksnes murrutusjärsakuga pangad merelainete
otsese mõju piirkonnas Pakri poolsaarel ja saartel esineb pankrandasid laialdaselt. Lastimisala
A lähim 1230 elupaigatüüp jääb mööda Pakri poolsaare randa 1,6 km põhjapoole.
Lastimisalalt B on sama pankrannani 2,5 km. Kaadamisala jääb 3,9 km kaugusele Pakri
neeme merele avatud pankrannast ja Väike-Pakri saare merele avatud pankrannast 4.9 km
kaugusele.
5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis
loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).
Emaputk Angelica palustris
Sarikaliste sugukonna emaputke perekonda kuuluv emaputk on Eestis III kategooria
kaitsealune liik. Looduskaitsealune püsik kasvab soistel niitudel, mererannal.
Corson OÜ. Töö nr 1622 123
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Pakri loodusala ja planeeringuala
Emaputke kasvukohaks Suur-Pakril on lage, mereäärne, mineraalmullaga rannaniit. Eestis on
teada umbes 50 püsivat emaputke leiukohta. Emaputke elupaikade üldine seisund on püsivalt
hea kuni rahuldav. Peamine oht emaputke elupaigale on võsastumine ja kuivendus.
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning kasutamisest puuduvad nii otsesed
kui ka kaudsed mõjud emaputkele ja ta kasvukohtadele.
Soohiilakas Liparis loeselii
Käpaliste sugukonna soohiilaka perekonda kuuluv soohiilakas on Eestis II kategooria
looduskaitse all olev liik. Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala
taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses,
järvekallastel ning rannaniitudel. Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna
ohustatud kogu Euroopas. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel
kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel. Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks.
Pakri loodusala
Soohiilaka leiukohti Eestis on umbes 70. II kaitsekategooria liiki on leitud Suur-Pakri ja
Väike-Pakri niisketel niitudel. Ohuteguriks on kuivendamine.
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning kasutamisest puuduvad nii otsesed
kui ka kaudsed mõjud soohiilakale ja tema kasvukohtadele.
Nõmmnelk Dianthus arenarius
Nelgiliste sugukonna nelgi perekonda kuuluv nõmmnelk on Eestis III kategooria looduskaitse
all olev liik. Nõmmnelk ei kuulu punase raamatu liikide hulka. Eestis kasvab kaks alamliiki
Dianthus arenarius borussicus ja Dianthus arenarius arenarius. Nõmmenelki esineb Eestis
kümnekonnas kohas. Alamliik arenarius on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV
lisasse.
Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades
valgusküllastes männimetsades. Talle sobivad nii rannikualad – rannaliiv või klibu – kui ka
inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, näiteks teeservades. Nõmmnelk eelistab üldiselt
valgusrikkaid kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel – kuivi liivmuldi –, kuid võib kasvada
ka hoopis aluselisel paepinnasel. Pakri saarte loopealsetel nõmmnelk kohati lausa valitseb,
moodustades tihedaid padjandeid paljal klibul
(http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1141_1123.html).
.
Pakri loodusala
Nõmmnelki võib leida kohati massiliselt Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaar
loopealsetel. Ohuteguriks on kõrrelistega kinnikasvamine.
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning kasutamisest puuduvad nii otsesed
kui ka kaudsed mõjud loopealsetel kasvavatele nõmmenelgi elupaikadele.
Jäik keerdsammal Tortella rigens
Pisisamblaliste sugukonda kuuluv jäik keerdsammal on Eestis II kategooria looduskaitse all
olev liik, kuulub haruldase liigina ka Eesti punasesse raamatusse.. Samblad ei kasva ainult
soos ja metsas, neid võib leida ka väga kuivadel aladel. Loopealsete karmid tingimused –
tuultele avatud kasvukoht, mis talvel jääb sageli kaitsva lumevaibata, ja suvine kuumus ning
kuivus – seavad taimedele omad nõudmised. Seetõttu kasvavad samblad seal madalate
tumedamalt värvunud padjanditena, mis esmapilgul näivad üsna ühesugused. Loopealsed
iseenesest on haruldased kooslused, mis väärivad kaitset. Kui lakkab tavapärane
Corson OÜ. Töö nr 1622 124
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
majandustegevus, eeskätt karjatamine, siis kipuvad nad kinni kasvama. Samas võib õrn kamar
puruneda suurte masinate all. Jäik keerdsammal ja könt-tanukas ei kasva mitte igasugusel
loopealsel, vaid ainult seal, kus mullakiht on väga õhuke ja kohati paljandub paas, seega
keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel. Jäik keerdsammal on üks neljast Eestis
kasvavast keerdsamblaliigist, kes kasvavad sageli koos. Et olla kindel just haruldase liigi
leius, tuleks pisut materjali kontrolliks kaasa võtta. Jäik keerdsammal moodustab madalaid,
kuni kolme sentimeetri kõrgusi tihedaid padjandeid.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel178_165.html
Pakri loodusala
Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaare loopealsetel on tuvastatud jäik keerdsambla
elupaiku.
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning kasutamisest puuduvad nii otsesed
kui ka kaudsed mõjud loopealsetel kasvavatele jäik keerdsambla elupaikadele.
Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna
Koerlibliklaste sugukonda kuuluv suur-mosaiikliblikas on Eestis III kategooria looduskaitse
all olev liik. Eestis on suur-mosaiikliblikas lokaalselt levinud, kuigi kohati mitte haruldane.
Suur-mosaiikliblikad on väheliikuvad ja elavad väikeste kolooniatena üle Eesti. Elupaigaks
on neil niisked metsaservad ja soised metsad. Suur-mosaiikliblika röövik toitub saartel, peale
talvitumist kuslapuudel jt lehtpõõsastel ning ka rohttaimetel. Suur-mosaiikliblikas lendab
juuni algusest juuli keskpaigani liigirikastes leht-, sega- ja lodumetsades ning puisniitudel.
Pakri loodusala
Pakri loodusalal võib suur-mosaiikliblikat leida 7230, 9020* (soostuvate metsade tüübirühm)
ja 9080* elupaigatüüpidelt.
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning kasutamisest puuduvad nii otsesed
kui ka kaudsed mõjud 7230, 9020* ja 9080* elupaigatüüpidele ning ka suur-mosaiikliblikale
ja ta elupaikadele .
5.2.4 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus
Alljärgnevas tabelis 5.3 on toodud Linnudirektiivi lisa I ja lisa II (ja märkimata) linnuliigid,
kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse.
Tabel 5.3 Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid.
Jk Linnuliik Ladinakeelne LD I , II LKS Arvukus* ja LIFE**
nr nimetus lisa ja Kaitse- esinemine* Arvukus ja
mär- kat (P, R, T) staatus***
kimata p-paari (P, R, T)
i-isend
1. viupart Anas penelope II 5 p (P) 289 i (R)
2. sinikael-part Anas II 1025 i (R) 43 p (P)
platyrhynchos 480 i (R)
491 i (T)
3. merivart Aythya marila II II 7000 i (R) 150 i (R)
90 i (T)
Corson OÜ. Töö nr 1622 125
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4. hüüp Botaurus I II 3 p (P)
stellaris
5. sõtkas Bucephala II 10400 i (R) 3 p (P)
clangula 1237 i (R)
3508 i (T)
6. krüüsel Cepphus grylle II 15-25 p (P) 20 p (P)
3 i (R)
2 i (T)
7. aul Clangula II 59100 i (R) 46000 i (R)
hyemalis 12978 i (T)
8. väikeluik Cygnus I II 300 i (R) 89 i (R)
columbianus 2 i (T)
bewickii
9. laululuik Cygnus cygnus I II 700 i (R) 52 i (R)
35 i (T)
10. kühmnokk-luik Cygnus olor II 50 p (P) 133 p (P)
810 i (R) 615 i (R)
704 i (T)
11. merikotkas Haliaeetus I I 1 p (P)
albicilla
12. kalakajakas Larus canus II 190 p (P) 218 p (P)
956 i (R)
540 i (T)
13. tõmmuvaeras Melanitta fusca II III 25 p (P) 11 p (P)
16 i (R)
50 i (T)
14. jääkoskel Mergus II 25 p (P) 28 p (P)
merganser 41 i (R)
200 i (T)
15. tutkas Philomachus I I 4 p (P)
pugnax
16. tuttpütt Podiceps 173 i (T) 6 p (P)
cristatus 30 i (R)
3 i (T)
17. hahk Somateria II 3700 i (R) 16 p (P)
mollissima (1000) i (R)
1 i (T)
18. punajalg-tilder Tringa totanus II III 40 p (P)
* Allikas: Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.
Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu.
** LIFE – KKK 2011-2020 raames määratletud (A. Kalamees, A. Kuus) arvukus ja staatus.
Pakri linnu- ja loodusalaga seotud vee- ja rannikulindude arvukus, staatus ning kaitseväärtus
on toodud lisa 5 tabelis 1. ja tabelis 2. Linnustikku mõjutavad tegurid ja meetmed.
*** status: P-pesitseja, R-läbirändaja, T-talvituja.
Corson OÜ. Töö nr 1622 126
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal
Keskkonnamõjude sh mõju Natura aladele hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud
KMH aruande koostanud ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid:
1. Maa-ameti geoportaal:
• Maainfo.
• Looduskaitse, NATURA 2000.
• Merealad.
• Ajaloolised kaardid.
• Kultuurimälestised.
• Detailplaneeringud.
• Kitsendused.
• Geoloogia.
• Mullakaart.
2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030.
• Harju maakonna arengustrateegia 2025.
• Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused”.
• Paldiski linna üldplaneering 2005.
• Paldiski linna arengukava aastani 2025.
• Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Kehtestatud Paldiski
Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28.
• KMH programm (lisa 1).
• Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP-
GIS uurimus.
• Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A.
Tõnisson, Tallinn 2006.
• Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020
(kinnitamata). Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja
Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR
raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum).
• Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate
süvendustööde II Etapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut.
Tallinn 2009.
• Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate
süvendustööde seire vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn
2008.
• Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde
KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2007.
• Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire
2005 – 2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn
2006.
• Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne seire 2002/2003. TTÜ Meresüsteemide
Instituut. Tallinn 2003.
• Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH
aruanne. Ramboll AS, Tallinn 2008.
Corson OÜ. Töö nr 1622 127
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde
KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007.
• Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123.
OÜ-E-Konsult, Tallinn 2008.
• Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu
2009.
• Paldiski linnas Peetri 7, 7A, 7B, Peetri 9, 9A, 9B, Peetri 11, Peetri 13, 13A,
13B, Peetri 15, 15A, 15B, 15C, 15D, Peetri 17, 17A, 17B, 17C, 17D, 17E,
17F, Pakri tn 2, Jaama tee 2, Paldiski raudteejaama katastriüksustel ning Põhja-
Sadama ja Jaama tee 2 kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu KSH
aruanne. Töö nr 1111/08. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2011.
• Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama
detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011.
• Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise
aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2011.
• Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-Konsult. Tallinn 2012.
• Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2012. a
aastaaruanne. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu 2012.
• Kesktalvine veelindude loendus – 2008, 2009, 2010, 2011. L. Luigujõe. EOÜ.
• Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G.
Martin. Tallinn 2009.
• Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum.
Tallinn 2011. Autorid: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris
BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI,
Margus Vetemaa TÜ EMI.
• Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr:
LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009.
• Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad
Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2003.
• Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Elts, J. jt.
2003. Hirundo 16: 58–83.
• Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008. Jaanus Elts1,
Andres Kuresoo, Eerik Leibak, Aivar Leito, Agu Leivits, Vilju Lilleleht, Leho
Luigujõe, Eve Mägi, Rein Nellis, Renno Nellis & Margus Ots. Hirundo 22: 3-
31 (2009).
• Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare Balti Keskkonnafoorum 2009.
• Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja ja kalanduse ülevaade.
(Vetemaa, M., TÜ Eesti Mereinstituut. 2010.
• Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad. Mölder, T., TÜ Eesti
Mereinstituut. 2011.
• Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud
trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007.
• Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Keskkonnaministeerium, 2005.
• Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K.
Peterson, Tallinn 2006.
Corson OÜ. Töö nr 1622 128
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Kink, H. Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis. Eesti Loodus 2004b,
5, 30-34.
• Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH
aruanne. Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014.
• Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa
nr L.VV/325236 nõuetele 2015 a tööde aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut 2015.
• BALTICCONNECTOR Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. KMH
aruanne. Eesti. Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. 2015.
• Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja KSH.
Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Töö nr 2017-0075.
Skepast&Puhkim OÜ. Tallinn September 2017.
• Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminaali kai rajamise vee
erikasutusloa KMH.
• KMH aruanne. Töö nr 1771/12. OÜ Hendrikson&Ko. Tartu 2015.
• Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH hindamise aruanne
Corson OÜ. Töö nr 1412. Tallinn 2017.
• Paldiski Põhjasadama arendamise eelprojekt “Multimodaalne lastimisala” 2.
etapp. Veraluks Ehitus OÜ, Tallinn 2016.
• Paldiski Sadamate AS Auditi aruanne EST/763/15-lisa 1 (20.03.2016,
01.06.2016 ja 18.10.2016) ning OÜ Palistvere Auditi aruanne EST/764/15-lisa
1 (20.03.2016, 19.10.2016).
• Menetluses oleva Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja materjalid.
3. KMH protsessis arvestatud uuringud:
• Müra mõõtmine elamutes- ja välisterritooriumil. Töö nr 39/05 Sadama 8 ja 9
Peetri 30 Paldiski. Anti Kipper (Töökeskkonna mõõtelabor
akrediteerimistunnistus L082) Tallinn 2005.
• Geoloogiliste uuringute aruanne Paldiski Põhjasadam. KUPI OÜ, A. Käärd.
Tallinn 2006.
• Paldiski Põhjasadama kai 0 ehitusgeoloogilised uuringud. Töö nr 3188-12.
OÜ REI Geotehnika, T. Leinsalu. Tallinn 2013 (lisa ).
• Rannikumere ülevaateseire 2016 Aruanne. Leping: 4-1/16/58. TÜ Eesti
Mereinstituut, G. Martin. Tallinn 2017.
• Paldiski Põhjasadama kaide rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames
tehtava KMH mereelustiku ja linnustiku eksperthinnang/uuring. P. Vissak.
2017 (lisa 17).
• Matemaatiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2017. Matemaatilise
modelleerimise alusel koostatud joonised on lisas 8.
• Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju hindamine
müratasemete hindamine. 170703-1, Akukon. Tallinn 28.08.2017.
4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg.
5. Keskkonnaagentuurist saadud Natura alasid käsitlevad materjalid.
6. Paldiski linna kodulehekülg.
Corson OÜ. Töö nr 1622 129
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.4 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang
5.4.1 Pakri loodusala kaitseväärtustele avalduva mõju olulisuse määratlemine
ja hinnang
Et kindlaks teha Paldiski Põhjasadamasse lastimisalade A ja B rajamise ja nende kasutusega
kaasnevat mõju Pakri loodusala kaitseväärtustele, on alljärgnevalt kirjeldatud, määratletud
mõju ja selle tõenäosust ning antud hinnang Loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüüpidele ning Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele, mille isendite elupaiku
kaitstakse.
Alljärgnevate olulise mõju määratlemiste ja hinnangute aluseks on võetud 17.09.2013 Natura
koolitusel arutatud kriteeriumide määratlused ja Euroopa Komisjoni juhendis (ptk 5.2.2.1
alusmaterjalide loendis punkt 3, 6, 7, 8) soovitatud olulise mõju kriteeriumid/indikaatorid:
elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, arvestades
seejuures erinevate mõjude koosmõju ehk kumuleeruvust. Kõiki kaitstavaid elupaigatüüpe ja
liike, mille isendite elupaiku kaitstakse on võrreldud ühesuguste kriteeriumide alusel, mis
annab objektiivse ja üheselt mõistetavad kavandatud tegevustest tulenevad mõjudele antavad
hinnangud, mida on vaja nii Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide
hinnangu esitamisel kui ka laiemale avalikkusele parema mõistetavuse tagamiseks.
5.4.1.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110
Ülevaadet veealustest liivamadalatest (1110) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning
hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.2.2.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.2 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt A ja
lisas 8 joonis 8) arvutustulemuste järgi lastimisala A uute kaide rajamisega seotud
süvendustöödel tekkiv heljumi pilv levib 9 tundi ühest suunast puhuva loodetuulega (17 m/s)
hoovusega kaasa 1100 m kaugusele. Seejuures on aga selle märgatava väärtusega
kontsentratsiooni levik mitte enam kui 700 m.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.4 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt B ja
lisas 8 joonis 10) arvutustulemuste järgi lastimisala B uute kaide rajamisega seotud
süvendustöödel tekkiv heljumi pilv levib 9 tundi ühest suunast puhuva loodetuulega (17 m/s)
hoovusega kaasa 1100 m kaugusele. Seejuures on aga selle märgatava väärtusega
kontsentratsiooni levik mitte enam kui 600 m.
Peatükis 4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumipilve leviku prognoos toodu näitas, et 9 tundi
ühest suunast 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 650 m.
Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse
Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu
ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Pakri lahe idarannas Paldiski Põhjasadama
kavandatavatest kaidest lõunapoole on kaugus lähima veealuse liivamadalani lastimisalalt A
3,5 km ja lastimisalalt B 2,7 km. Kaadamialale on lähim 9,5 km kauguselt Väike-Pakri
kagurannas algav veealune liivamadal.
Corson OÜ. Töö nr 1622 130
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 5.4.Elupaigatüübile 1110 veealused liivamadalad olulise mõju määratlemine ja hinnang
olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel.
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
1110 pindala Veealused liivamadalad lastimisalade 1110 pindala kadu ei ole A1, A2
kadu A ja B süvendusalade ja kaadamisala ja A3 korral ja oluline või
lähialades puuduvad. mitteoluline mõju puudub.
Killustatus Süvendamisel madala Killustatuse ohtu ei ole ei A1,
kontsentratsiooniga heljumipilv võib A2 ja A3 korral.
ulatuda maksimaalselt lastimisala A ja
B tekkekohast 1,1 km kauguseni ei
ulatu 3,5 ja 2,7 km kaugusel oleva
1110 elupaigatüübini. Kaadamiskoha
lähim veealune liivamadal jääb 9,5 km
kaugusele ja kaadamisel ulatub
heljumipilv maksimaalselt 650 m
kaugusele.
Häirimine Lastimisalade A ja B rajamine ning Elupaigatüüpi 1110 võivad
hilisem kasutus ei põhjustata häirida ainult looduslikke
elupaigatüübi 1110 häirimist. Selgitus rannaprotsesside käigus tekkiv
on ülal mõju tüübis Killustatus heljum, aga mitte kavandatud
toodud. tegevus. Kavandatud
süvendamise ja kaadamise mõju
puudub. Leevendavate meetmete
vajadus puudub.
Populatsiooni 1110 asuala ei mõjusta lastimisalade A A1, A2 ja A3 ei mõjusta 1110
asustustihedus ja B rajamine ning hilisem kasutus. asualasid.
Selgitus on ülal mõju tüübis
Killustatus toodud.
Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui A1 ja A3 olulise koosmõju oht
mõjude merekeskkonnas tehtavate on üldiselt olematu, kui
koosmõju lastimisalade A ja B rajamistöödega samaaegselt ei toimu väga
(kumuleeruvus) koos toimuvad piirkonnas samaaegselt suuremahulisi süvendus- ja
väga mahukad süvendus- ja kaadamistöid lähipiirkonnas ning
kaadamistööd või toimub Paldiski rakendatakse reostusohtu
Põhjasadama akvatooriumis või minimeerivaid meetmeid ja
sellest lõunapool naftareostust nõudeid.
põhjustav avarii või kaadamisala
piirkonnas naftareostust põhjustav
avarii.
5.4.1.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1170
Ülevaadet veealustest liivamadalatest (1170) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning
hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.2.3.
Corson OÜ. Töö nr 1622 131
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Peatükis 4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumipilve leviku prognoos toodu näitas, et 9 tundi
ühest suunast 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 650 m.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.1 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt A ja
lisas 8 joonisele 7) arvutustulemuste järgi levib süvendustöödega kaasnev heljumi pilv
edelatuulega (17 m/s) hoovusega kaasa 800 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 500 meetrit.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.3 Heljumi levik edelatuulega, lastimisalalt B ja
lisas 8 joonisele 9) arvutustulemuste järgi levib süvendustöödega kaasnev heljumi pilv
edelatuulega (17 m/s) hoovusega kaasa 1100 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle
märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 500 meetrit.
Kaadamisalalt on lähimate Pakri neeme (joonis 5.2) lähistel olevateni karideni ca 3,5 km
seega kaadamise võimalik mõju karidele on praktiliselt üliväike kinni pidades kaadamisele
esitatud nõuetest. Lastimisala A süvendusalalt on lähimate Pakri neeme karideni mööda ranna
äärt 5,4 km ja lastimisala B süvendusalalt 6,3 km.
Tabel 5.5 Elupaigatüübile 1170 karid olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju
kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel.
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
1170 pindala Karide pindala kadu A1, A2 ja A3 ei Pindala kadu ei ole.
kadu ole.
Killustatus A1 ja A3 kaadamise korral heljumi A1, A2 ja A3 killustatuse ohtu ei
pilv ulatub kaadamiskohast max 650 ole.
m kaugusele. Mõju 3,5 km kaugusel
olevate Pakri neeme karideni ei jõua.
Lastimisala A süvendamisalalt edela
tuulega jõuab heljumi pilv
maksimaalselt 800 m kaugusele ja B
süvendusalalt 1100 m kaugusele.
Samas lähimate karide kaugus on
vastavalt 5,4 km ja 6,3 km seega mõju
A1 ja A3 puudub.
Häirimine Elupaigatüübi 1170 häirimine võiks A1 ja A3 kohaselt teostatava
mingil moel olla võimalik A1 ja A3 kaadamise korral tuleb täita
korral, kui ei täideta kaadamisele kaadamisele esitatud nõudeid.
esitatud nõudeid. Samas A1 ja A3
süvendamise ja täitetööde korral
elupaigatüüpi ei häirita nagu ka A2
korral (0-alternatiiv).
Populatsiooni Eelmise punktiga sama. Eelmise punktiga sama
asustustihedus
Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui A1 ja A3 olulise koosmõju oht
mõjude merekeskkonnas tehtavate on üldiselt olematu, kui
Corson OÜ. Töö nr 1622 132
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
koosmõju lastimisalade A ja B rajamistöödega samaaegselt ei toimu väga
(kumuleeruvus) koos toimuvad piirkonnas samaaegselt suuremahulisi süvendus- ja
väga mahukad süvendus- ja kaadamistöid lähipiirkonnas ning
kaadamistööd või toimub Paldiski rakendatakse reostusohtu
Põhjasadama akvatooriumis või minimeerivaid meetmeid ja
sellest põhjapool naftareostust nõudeid.
põhjustav avarii või kaadamisala
piirkonnas naftareostust põhjustav
avarii.
.
5.4.1.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210
Ülevaadet esmastest rannavallidest (1210) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning
hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.2.4.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.2 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt A ja
lisas 8 joonis 8) arvutustulemuste järgi lastimisala A uute kaide rajamisega seotud
süvendustöödel tekkiv heljumi pilv levib 9 tundi ühest suunast puhuva loodetuulega (17 m/s)
hoovusega kaasa 1100 m kaugusele. Seejuures on aga selle märgatava väärtusega
kontsentratsiooni levik mitte enam kui 700 m.
Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.5.4 Heljumi levik loodetuulega, lastimisalalt B ja
lisas 8 joonis 10) arvutustulemuste järgi lastimisala B uute kaide rajamisega seotud
süvendustöödel tekkiv heljumi pilv levib 9 tundi ühest suunast puhuva loodetuulega (17 m/s)
hoovusega kaasa 1100 m kaugusele. Seejuures on aga selle märgatava väärtusega
kontsentratsiooni levik mitte enam kui 600 m.
Peatükis 4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumipilve leviku prognoos toodu näitas, et 9 tundi
ühest suunast 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 650 m.
1210 elupaigatüüp asub Suur-Pakri loode ja läänerannikul ja Väike-Pakri kagurannas (joonis
5.2 ja lisa 6) Kitsas riba esmaseid klibust rannavalle (1210) on Väike-Pakri sadama kinnistu
rannas (joonis 5.2 ja lisa 6) ja nendeni kui lähimate esmaste rannavallideni on Paldiski
Põhjasadama süvendatavalt alalt 2,6 km. Ka kaadamisalale on need esmased rannavallid
lähimad, nendeni on 7,8 km.
Jäävabal ajal ja külmumata Väike-Pakri rannikupanga ning selle aluse murrutusalast toimub
tugevate kirdesuunast tormidega Väike-Pakri idarannas klibu-vallide pidev uuenemine-
taastumine ja ümberpaigutus.
Tabel 5.6 Elupaigatüübile 1210 esmased rannavallid olulise mõju määratlemine ja hinnang
olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel.
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
1210 pindala kadu A1, A2 ja A3 korral pindala kadu Mõju puudub.
ei ole.
Corson OÜ. Töö nr 1622 133
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Killustatus A1 ja A3 kohase süvendamisega Killustatuse ohtu ei ole ei
madala kontsentratsiooniga A1, A2 ja A3 korral.
heljumipilv võib ulatuda
maksimaalselt lastimisala A ja B
tekkekohast 1,1 km kauguseni, aga
mitte 2,6 km kaugusel oleva 1210
elupaigatüübini. A1 ja A3
kaadamiskohast on esmaste
rannavallideni 7,8 km. Kuna
heljumipilve maksimaalne ulatus
on 650 m sega mõju puudub.
Häirimine Lastimisalade A ja B rajamine ning
Elupaigatüüpi 1210 võivad
hilisema kasutus ei põhjustata
häirida ainult looduslikke
elupaigatüübi 1210 häirimist.
rannaprotsesside käigus
Selgitus on ülal mõju tüübis
tekkiv heljum, aga mitte
Killustatus toodud. kavandatud tegevus A1 ja A3
korral ning A2.
Populatsiooni 1210 asuala ei mõjusta A1, A2 ja A3 ei mõjusta
asustustihedus lastimisalade A ja B rajamine ning 1210 asualasid.
hilisem kasutus. Tegevust ja mõju
avaldumist on käsitletud mõju
tüübis Killustatus.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on
koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui
(kumuleeruvus) lastimisalade A ja B samaaegselt ei toimu väga
rajamistöödega koos toimuvad suuremahulisi süvendustöid
piirkonnas väga mahukad lähipiirkonnas ning ei
süvendus- ja kaadamistööd või rakendata leevendavates
toimub Paldiski Põhjasadama meetmetes toodud
akvatooriumi lähistel või Pakri reostusohtu minimeerivaid
lahes või kaadamisala lähistel meetmeid ja nõudeid.
naftareostust põhjustav avarii.
5.4.1.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1230
Ülevaadet merele avatud pankrandade (1230) ja nende asumist Pakri loodusalal ning
hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.2.5.
1230 elupaigatüüp asub Pakri poolsaare ja Suur-Pakri ning Väike-Pakri pankrannikul (joonis
5.2 ja lisa 6). Merele avatud pankrannad (1230) on üksnes murrutusjärsakuga pangad
merelainete otsese mõju piirkonnas Pakri poolsaarel ja saartel esineb pankrandasid laialdaselt.
Peatükis 4.2.7.3 Kaadamiskohal tekkiva heljumipilve leviku prognoos toodu näitas, et 9 tundi
ühest suunast 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 650 m.
Peatükis 4.2.5.1 Heljumi levik edelatuulega , lastimisalalt A on toodud, et 9 tundi ühest
suunast 17 m/s puhuva edelatuulega on lastimisalalt A leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 800 m.
Corson OÜ. Töö nr 1622 134
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.2.5.3 Heljumi levik edelatuulega , lastimisalalt B on toodud, et 9 tundi ühest suunast 17 m/s
puhuva edelatuulega on lastimisalalt B leviva heljumipilve kaugus maksimaalselt 1100 m.
Lastimisala A lähim 1230 elupaigatüüp jääb mööda Pakri poolsaare randa 1,6 km põhjapoole.
Kaadamisala jääb 3,9 km kaugusele Pakri neeme merele avatud pankrannast ja Väike-Pakri
saare merele avatud pankrannast 4.9 km kaugusele.
Tabel 5.7 Elupaigatüübile 1230 merele avatud pankrannad olulise mõju määratlemine ja
hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
1230 pindala A1, A2 ja A3 korral pindala kadu ei A1, A2 ja A3 korral mõju
kadu ole. puudub.
Killustatus A1 ja A3 kohase süvendamisega Killustatuse ohtu ei ole ei A1,
madala kontsentratsiooniga A2 ja A3 korral.
heljumipilv võiks ulatuda
maksimaalselt lastimisala A ja B
tekkekohast kauguseni 1,1 km
kauguseni, aga mitte 1,6 km kaugusel
põhjapool oleva 1230 elupaigatüübini.
Oluliseks takistuseks on enne
elupaigatüüpi olev 375 m pikkune
kaitsemuul. Kaadamisala kaugus
lähimast avatud pankrannast on 3,9
km. Heljumipilve maksimaalne ulatus
kaadamisel on 650 m sega mõju
puudub.
Häirimine A1 ja A3 kohase süvenduse korral Elupaigatüübi võivad häirida
1230 häirimine puudub. Kaadamisalal 1230 lähialas looduslikke
võib A1 ja A3 korral tekkida üliväike rannaprotsesside käigus tekkiv
häiringu oht loodetuulega Pakri heljum. Kaadamisel A1 ja A3 on
poolsaare merele avatud pankrannale maksimaalselt heljumipilve
ja kirde tuulega Väike-Pakri merele ulatus 650 m. Häirimise ohu
avatud pankrannale. välistamiseks peab kindlasti
kaadamisel järgima leevendavaid
meetmeid.
Populatsiooni Eelmise punktiga sama. Eelmise punktiga sama.
asustustihedus
Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui Olulise koosmõju oht on üldiselt
mõjude merekeskkonnas tehtavate olematu, kui ei toimu korraga
koosmõju lastimisalade A ja B rajamistöödega lähipiirkonnas suuremahulisi
(kumuleeruvus) koos toimuvad piirkonnas väga kaadamisi ja ei täidetakse
mahukad süvendus- ja kaadamistööd kaadamisele ja süvendamisele
või toimub Paldiski Põhjasadama esitatud leevendavaid nõudeid
akvatooriumi lähistel või Pakri lahes ning ei rakendata reostusohtu
või kaadamisala lähistel või elupaiga minimeerivaid meetmeid ja
lähistel naftareostust põhjustav avarii. nõudeid.
Corson OÜ. Töö nr 1622 135
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.4.1.5 Kaitstavate liikide elupaikadele ja lisas 12 toodud elupaigatüüpidele avalduv
mõju
Peatükkides 5.2.2.2-5 ja 5.4.1.1-4 (elupaigatüübid 1110, 1170, 1210 ja 1230) on Pakri
loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest toodud need, mis asuvad kavandatava tegevuse
mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju.
Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid 1130, 1150*, 1160, 1220, 1620, 1630*,
2130*, 3140, 3260, 5130, 6210* 6280* 6530*, 7160, 7230, 9020*, 9080* ja 9180*on
käsitletud lisas 12, kus on esitatud nendest ülevaade ning antud hinnang võimaliku negatiivse
mõju võimalikkusest.
KMH ja Natura hindamisel kasutada olnud informatsiooni alusel ja ekspertide pikaajaliste
kogemuste põhjal võib väita, et lisas 12 olevatele 1130, 1150*, 1160, 1220, 1620, 1630*,
2130*, 3140, 3260, 5130, 6210* 6280* 6530*, 7160, 7230, 9020*, 9080* ja 9180*
elupaigatüüpidele puudub Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ja
kasutamisest nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju.
Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse,
on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius),
soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas
(Hypodryas maturna).
Pakri loodusalal kaitstavate emaputk, nõmmenelk, soohiilaks, jäik keerdsammal ja suur-
mosaiikliblikas elupaiku on käsitletud peatükis 5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavate liikide
elupaigad. Peatükis 5.2.3 on kavandatust avalduda võivat võimalikku mõju hinnatud.
KMH ja Natura hindamise tegemisel kasutada olnud informatsiooni alusel võib väita, et
emaputke, nõmmenelgi, soohiilaka, jäik keerdsambla ning suur-mosaiikliblika elupaikadele
puudub A1, A2 ja A3 kohaste arendustel nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju.
5.4.2 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang
Ekspertide arvates Natura hindamisel kasutada olnud informatsioon on piisav, et hinnata mõju
Pakri loodusala terviklikkuse säilimisele ja anda hinnang kaitse-eesmärkidele.
Tabel. 5.8. Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning hilisemast kasutamisest
Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri
Kaitse-eesmärgid Loodusdirektiivi I lisa 22 elupaigatüübi kaitse ja
Loodusdirektiivi II lisa 5 liiki, mille isendite
elupaiku kaitstakse.
Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus
aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? A1 ja A3 - Ei.
Süvendamistööd ja lastimisalade A ja B
rajamine ei toimu loodusalal.
A1 ja A3 teostatav kaadamine ei toimu
loodusalal. Kaugus loodusalani on ca 1 km.
Corson OÜ. Töö nr 1622 136
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Modelleerimise ptk 4.2.7.3 prognoos näitab
madala kontsentratsiooniga pilve jõudmist
kaadamiskohast maks 650 m kaugusele.
Loodusalast 1 km kaugusel tehtavate
süvendustööde ja lastimisalade rajamise otsesed
ja kaudsed mõjud jäävad sadamaalale.
katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas A1 ja A3 - Ei.
liikumise? Lastimisalade A ja B rajamine ja kasutamine ei
katkesta Pakri loodusala kaitse-eesmärkide
suunas liikumist.
takistada selliste tegurite toimimist, mis A1 ja A3 - Ei
aitavad säilitada ala soodsat seisundit? A1 ja A3 korral loodusala soodsat seisundit
võib häirida süvendamisel ja kaadamisel
leevendamismeetmete mitte rakendamine ja
mittekorras süvendaja või praami suur
naftareostusega avarii.
Kavandatu realiseerimisel, kasutades
leevendavaid meetmeid ei ole ette näha selliste
tegurite toimimist, mis võiksid takistada Pakri
loodusalal soodsa seisundi säilitamist
häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena A1 ja A3 - Ei.
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja A1 ja A3 süvendustööd ja lastimisalade
asustustihedust? rajamine toimuvad 1 km kaugusel loodusalast.
A1 ja A3 leevendavate meetmete kasutamisel
mõju piirkonnas olevatele elupaigatüüpidele
(1110, 1170, 1210 ja 1230) oluline mõju
puudub (ptk 5.4.1.1-4).
Lastimisalade A ja B arenduspiirkonnas
ning A1 ja A3 kaadamikohas kaitstavate
liikide elupaigad puuduvad (ptk 5.2.3) ja
seega ka häiring puudub.
Teised indikaatorid
Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus
põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala A1 ja A3 Ei.
olemust määravates aspektides (nt toitainete Süvendamistööd ja lastimisalade A ja B
tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga rajamine ning A1 ja A3 kaadamine toimuvad
või ökosüsteemina? vähemalt 1 km kaugusel loodusalast.
Samas vahetus toimumisalas tekkiva heljumi
leviku piirkonnas toimub toitainete tasakaalu
muutumine. Leevendavate meetmete
kasutamisel ei levi toitainete tasakaalu
muutumine loodusalale ja seega on olematu
mõju Pakri loodusala kaitstavatele
elupaigatüüpidele..
muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni A1 ja A3 - Ei.
määravate seoste (nt pinnase ja vee või A1 ja A3 leevendavate meetmete kasutamisel
taimede ja loomade vaheliste seoste) nii süvendamisel kui ka kaadamisel ei muutu
dünaamikat? loodusala struktuur ja funktsiooni määravad
seosed.
mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt A1 ja A3 - Ei.
toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Süvendamine, kaadamine, lastimisalade A ja B
veedünaamika või keemiline koostis)? rajamine ning nende kasutus ei põhjusta A1 ja
Corson OÜ. Töö nr 1622 137
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
A3 korral veedünaamika ega keemilise koostise
või muid looduslikke muutusi ei piirkonnas ega
loodusalal.
vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide A1 ja A3 - Ei.
pindala? Loodusalal mitte asuvate A1 ja A3 süvendus- ja
kaadamistööde ja lastimisalade A ja B rajamise
piirkonnas puuduvad esmatähtsad
elupaigatüübid.
Kavandatud tegevusega ei vähene esmatähtsate
elupaigatüüpide pindala..
A1 ja A3 leevendavate meetmete kasutamisel
mõju piirkonnas olevatele elupaigatüüpidele
(1110, 1170, 1210 ja 1230) oluline mõju
puudub (ptk 5.4.1.1-4).
vähendada esmatähtsate liikide arvukust? A1 ja A3 - Ei.
Loodusalal mitte asuvate süvendamistööde ja
lastimisalade A ja B rajamise ning A1 korral ka
kaadamise piirkonnas puuduvad esmatähtsad
liigid.
muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? A1 ja A3 - Ei.
Kavandatud tegevusega ei muutu esmatähtsate
liikide vaheline tasakaal.
vähendada ala mitmekesisust? A1 ja A3 - Ei.
Merekeskkonnas läbi viidavate tööde
(süvendamine, kaadamine, täitmine, kaide
rajamine), lastimisalade A ja B rajamisega ning
nende hilisema kasutusega kasutades
leevendavaid meetmeid ei vähene loodusala
mitmekesisus.
põhjustada häirimist, mis võib mõjutada A1 ja A3 - Ei.
asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Loodusalal mitte asuvate A1 ja A3 süvendamis-
vahelist tasakaalu või asustustihedust? ja kaadamistööde ning lastimisalade A ja B
rajamise piirkonnas puuduvad esmatähtsad
liigid.
põhjustada killustatust? A1 ja A3 - Ei.
Kavandatud tegevuse mõjud jäävad
tegevusalale ja leevendavate meetmete
kasutamisel ei ole ohtu loodusala killustatusele..
põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, A1 ja A3 - Ei.
loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevusega ei kaasne eelnimetatud
vähenemist või hävimist? tunnuste suurenemist, vähenemist või hävimist.
Kavandatud tegevus (A1 ja A2) ei mõjusta
Pakri loodusala sh Pakri lahe ja poolsaare
looduslikku funktsionaalsust.
Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete
kasutamise korral ei avaldu kavandatust Pakri loodusalale olulist negatiivset mõju, mis
ohustaks loodusala terviklikkust ja kaitse-eesmärke.
Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või toimuks lähipiirkonnas
samaaegselt üks või mitu suuremahulist süvendamist ja kaadamist või ei kasutataks KMH
aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud
nõudeid.
Corson OÜ. Töö nr 1622 138
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alternatiiv 3 korral kaadatavat pinnast veetakse ja kaadatakse vähemalt 60 % vähem kui
alternatiiv 1 korral. Vähenevad süvendatud materjali transpordiga ja kaadamisega kaasnevad
mõjud ja kulud. Kuna 60 % süvendatud pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks, siis
vähenevad täiteks veetava pinnase mahud võrreldes alternatiiviga 1.
5.5 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang
5.5.1 Pakri linnuala kaitseväärtustele avalduva mõju määramine ja olulisuse
hindamine
Peatüki tabelites antud hinnanguid on esitatud P. Vissaku 2017 põhjal.
Tabelites 5.9 – 5.22 toodud Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvad
rändlinnuliigid kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse linnuliigid
Tabel 5.9. Jääkoskel - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kaide rajamise mõjualas toimub
A1 ja A3 kaide
teatav pindala kadu, eriti talvisel
rajamisalal esineb teatav
jäävabal perioodil rändepeatusel
mõju.
olevate lindude osas.
Kaadamisalal A1-le ja
Kaadamisalal puuduvad jääkoskla
A3-le mõju puudub.
elu- ja toitumispaigad, samuti on
seal viibimine juhuslik.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta jää- Killustatusele A1, A2 ja
koskla elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Võimalikud on A1 ja A3
Jääkoskla pesitsemise kohta
mitteolulised juhuslikud
otseselt lastimisalal B ei ole
toitumisaegsed häiringud.
andmeid. Toitumisalana ei ole
Kuna tegutseb peamiselt
sadam ega selle lähiala oluline,
avavees võib toitumiseks
paremad toitumisalad jäävad
siirduda ka kaugemale
kaugemale.
kaldaaladest.
Talvitavad kosklad peatuvad
Kaadamisalal siiski ei
madalaveelistes varjatud lahtedes,
toitu liiga sügava vee
sh ka sadamaaladel.
tõttu, mõku puudub.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 - mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Kui kõik
koosmõju kui lisaks sadama rajamistöödele merekeskkonnas
(kumuleeruvus) või sadama kasutuse ajal leiab teostatavad tööd tehakse
sadama läheduses aset mõni vastavalt KMH-s toodud
lekkega avarii või kui nimetatud nõuetele, siis olulise
tööde häirimisfaktoritele lisandub koosmõju oht A1-le ja
lähinaabruses analoogiline tegevus A3-le üldiselt puudub.
Corson OÜ. Töö nr 1622 139
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
millega kaasnevad täiendavad
häirimisfaktorid.
Tabel 5.10. Viupart - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas
A1 ja A3 - mõju puudub.
puuduvad viupardi elupaigad.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
viupardi elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Pesitsemise, sulgimise ja
Pakri laht on viupardile oluline
rändekogunemise ajal
pesitsusala ja peatuspaik
võib toimuda
läbirändel. Kogunevad rändesalgad
sadamaehituspiirkonnas
varjuvad madalates merelahtedes.
A1 ja A3 korral
Suhteliselt ohutu aeg on
mõningane häirimine.
hilissügis/talv, kuigi viupart on üks
Kaadamisalal häirimine
hilisemate lahkujate hulgast.
väike või puudub.
Populatsiooni A1 ja A3 - mõju väike
Kavandatu ei muuda populatsiooni
asustustihedus või puudub. A2 - mõju
asustustihedust.
puudub.
Erinevate mõjude Kaide rajamistööde käigus on
koosmõju olulise koosmõju oht väike, Olulise koosmõju oht on
(kumuleeruvus) kuivõrd puuduvad kattuvad A1-le ja A3-le väike, kui
mõjufaktorid - kaadamine toimub kõik merekeskkonnas
väljaspool liigi tegevuspiirkonda. teostatavad tööd tehakse
Koosmõju võib olla mõne vastavalt KMH-s toodud
kõrvalise faktoriga, mida tuleks nõuetele.
arvestada tööde planeerimisel.
Tabel 5.11. Sinikael-part - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas või
selle vahetus naabruses võivad Mõju esineb A1-le ja A3-
sinikael-pardi pesitsuspaigad le vähesel määral.
esineda.
Killustatus Kavandatud tegevus võib killustada
vähesel määral sinikael-pardi Killustatusele A1ja A3
kohalikku alampopulatsiooni, kuid puhul oluline mõju
laiemas ulatuses nii arvuka ja puudub või on väike ja
inimtegevuse suhtes taluva liigi lokaalne. A2 mõju
elupaiku antud töödega ei puudub
killustata.
Häirimine Sinikael-part võib pesitseda Võimalikud on A1-le ja
lastimisalal B või selle lähialal. A3-le mitteolulised
Toitumisalana on sadamaala ja toitumisaegsed häiringud
Corson OÜ. Töö nr 1622 140
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
selle lähiala üks alternatiividest, sadama ümbruses, aga
kuid toitumisalasid esineb ka mitte kaadamisalal.
kaugemal.
Tegevus kaadamisalal sinikael-
parti ei mõjuta.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. väga väike.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht on
koosmõju A1 ja A3 korral üldiselt
(kumuleeruvus) Olulise koosmõju oht võib tekkida võimalik, kuid pole
samas piirkonnas samal ajal tõenäoline, kui kõik
toimuvate tööde tõttu, mis ei ole merekeskkonnas
antud kaide rajamisega seotud. teostatavad tööd tehakse
vastavalt KMH-s toodud
nõuetele.
Tabel 5.12. Merivart (II kat) - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kui merivarti rändepeatuste ajal Pindala kadu kaide
häirida (kaide rajamine, rajamise tagajärjel on
kaadamine), võib teatud perioodi tõenäoliselt ajutine, kuid
jooksul esineda tegevusala pindala on oht A1 ja A3 korral
kadu. kumuleeruvale mõjule.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
merivardi elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine A1 ja A3 korral mõju
Kavandatud tegevuse mõjualas on esineb ja võib olla
merivardi oluline rändekogunemise oluline, kui sadamaehitus
ala. Merivart peatub märtsist maini toimub rände ajal. Samuti
ja septembris-oktoobris. võib kaadamine A1 ja A3
Talvitamisalad reeglina Hiiumaal rändekogunemise ajal
ja Saaremaal. Haruldase linde häirida, kuna
pesitsejana esineb ainult Vilsandi merivarti võib kohata nii
saartel. ranniku lähedal kui ka
kaugemal avamerel.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht A1
koosmõju kui sadamaehituse ja kaadamisega ja A3 korral on väiksem,
(kumuleeruvus) kaasnevad samas piirkonnas või kui kõik merekeskkonnas
naabruses tegevused, mis samuti teostatavad tööd tehakse
häirivad merivardi vastavalt KMH-s toodud
rändekogunemist ja peatumist. nõuetele.
Tabel 5.13. Sõtkas - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Corson OÜ. Töö nr 1622 141
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu A1 ja A3 korral mõju
Kavandatud tegevuse mõjualas,
võib esineda, olenevalt
eriti Pakri lahes, võib pea
tööde sooritamise ajast.
aastaringselt kohata sõtkast, kes on
Peamine oht on
väikesearvuline pesitseja, kuid
sadamaehituse piirkonnas
arvukas läbirändaja, talvitaja ning
ja naabruses, mitte
suvine sulgija.
niivõrd kaadamisalal.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
sõtka elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Tõenäoliselt esineb aeg-
ajalt häiringuid
Sõtka pesitsemine pole tegevuse
kogunemisel, toitumisel,
mõjualas probleemiks, ent
sulgimisel ja puhkamisel.
rändekogunemine, talvitamine ja
Kuna tegutseb peamiselt
sulgimine on. Peamiselt peatub
rannikuvees ja
sõtkas veealadel, mis jäävad alla 10
madalamas avamerevees
m sügavuspiiri.
(< 10 m), ei ole
kaadamisel mingit mõju.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1 ja A3 mõju puudub
asustustihedus asustustihedust. või on väga väike.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju A1 ja
koosmõju Olulise koosmõju oht võib tekkida A3 oht puudub, kui kõik
(kumuleeruvus) kui samas või naaberpiirkonnas merekeskkonnas
toimub analoogilisi arendustöid, teostatavad tööd tehakse
mis välistab sõtkal võimaluse hoida vastavalt KSH-s toodud
ohtliku tegevuse eest kõrvale või nõuetele ja naabruses
varjuda rahulikumatesse asuvatel aladel ei toimu
piirkondadesse. samaaegsed
arendustegevused
Tabel 5.14. Krüüsel (II kat) - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Krüüsli pesitsuspaigad jäävad
Otsene mõju A1-le, A2-
arendusalast põhjapool asuvale
le ja A3-le pesitsemisele
Pakri MKA Pakerordi
puudub.
sihtkaitsevööndisse.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
krüüsli elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Krüüsel on läbirändaja ja haruldane Võimalikud on A1 ja A3
pesitseja ja seaduse järgi ei tohi korral juhuslikud
teda pesitsuspaikades häirida mai toitumisaegsed häiringud
algusest septembrini. kaadamisalal.
Kuigi krüüsel on võimeline Pesitsusalal tõenäoliselt
sukelduma kuni 45 m sügavusele, häirimine puudub (mida
jääb tema toitumissügavus peaks tagama ka
Corson OÜ. Töö nr 1622 142
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
enamasti alla 10 meetri. kaitsekord).
Arendusala jääb krüüsli
pesitsuspaigast oluliselt
lõunapoole, nii et otsene häirimine
puudub. Kaadamispaikades
juhuslikult viibivad krüüslid (sageli
liigub avamerel) võivad olla
inimtegevuse poolt häiritud.
Populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
Kavandatu ei muuda tõenäoliselt
asustustihedus tõenäoliselt puudub või
populatsiooni asustustihedust, kuigi
on väike (kui
seda peab eraldi silmas pidama ja
kaitsekorrast peetakse
tegevuse planeerimisel arvestama.
kinni).
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht
koosmõju puudub, kui kõik
Olulise koosmõju oht võib tekkida
(kumuleeruvus) merekeskkonnas
kui samas või naaberpiirkonnas
teostatavad tööd tehakse
toimub analoogilisi arendustöid,
vastavalt KMH-s toodud
mis survestavad oma levila
nõuetele ja naabruses
piirialadel pesitsevat lindu, samuti
asuvatel aladel ei toimu
näiteks reostus lähikonnas.
samaaegsed olulised
arendustegevused
Tabel 5.15. Aul - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Aul on tavaline ja väga arvukas
Mõju teataval määral on
läbirändaja ja talvituja. Kavandatud
olemas A1, A2 ja A3
tegevuse mõjualas puuduvad auli
korral nii arendusalal kui
pesitsuspaigad, kuid ta on nende
kaadamisalal.
aladega pikaajaliselt seotud.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta auli Killustatusele A1, A2 ja
elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Aul planeeringualal ega lähialal ei
pesitse. Toitumisalana on nii Võimalikud on
sadama arendusala kui ka selle juhuslikud A1-le, A2-le
lähiala olulised, sama võib kehtida ja A3-le toitumisaegsed
ka kaadamisala kohta. Siiski ei häiringud.
pruugi aul, kes on väga hea Kuna tegutseb peamiselt
sukelduja (> 40 m), kaadamisalal avavees võib toitumiseks
toituda liigse sügavuse ja siirduda ka kaugemale
toiduobjektide puudumise tõttu rannaaladest.
kaadamisalal.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Aul oma arvukuse ja laialdase Olulise koosmõju oht
koosmõju leviku ning tegutsemise tõttu võib A1-le ja A3-le on üldiselt
(kumuleeruvus) hõlpsasti olla kahjustatud olematu, kui kõik
suuremate ja väiksemate merekeskkonnas
Corson OÜ. Töö nr 1622 143
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
naftalekete ja muu merereostuse teostatavad tööd tehakse
poolt. vastavalt KMH-s toodud
Olulise koosmõju oht võib tekkida nõuetele.
kui merekeskkonnas tehtavate
kaide rajamistöödega või sadama
kasutuse korral toimub sadama
akvatooriumist lõunapool
naftareostust põhjustav avarii.
Tabel 5.16. Väikeluik ja laululuik (II kat) - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Ehitustegevuse ja
kaadatava materjali
Sadama ümbrus, selle arendamise
transpordi käigus A1-l ja
mõjupiirkond kattub väike- ja
A3-l väheneb väike- ja
laululuikede peatuspaikadega
laululuikedele sobiv
kevadisel rändel märtsist maini ja
peatumis- ja toitumisala.
sügisesel rändel oktoobris ja
Mõju on keskmine.
novembris.
Kaadamisalal mõju
puudub.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
väike- ja laululuikede elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Võimalikud on
juhuslikud A1 ja A3
korral toitumisaegsed
Väike- ja laululuik arendusalal ega
häiringud. Kuna tegutseb
lähialal ei pesitse. Toitumisalana
peamiselt madalas, kuni
on lastimisala B madal rannikumeri
1,5 m sügavuses vees, ei
selle lähiala olulised, aga mitte
siirdu toitumiseks rannast
vältimatud piirkonnad
kaugemale.
Kaadamisalal häirimist ei
toimu.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht on
koosmõju A1-le ja A3-le teatud
(kumuleeruvus) kokkusattumiste korral
Olulise koosmõju ohtu sadamaala
võimalik, kuid kui kõik
töödega seoses ei esine.
merekeskkonnas
Kumuleeruv mõju võib esineda kui
teostatavad tööd tehakse
piirkonnas tehakse samaaegselt
vastavalt KMH-s toodud
muid mahukaid töid.
nõuetele, siis on
koosmõju oht
minimaalne.
Corson OÜ. Töö nr 1622 144
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 17. Kühnnokk-luik - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Ehitustegevuse ja
Kavandatud tegevuse mõjuala kaadatava materjali
naabruses on üksikud kühmnokk- transpordi käigus
luige pesad, samuti on Eesti väheneb A1 ja A3 korral
jäävabad rannikuveed on üks väike- ja laululuikedele
olulisemaid kühmnokk-luige sobiv peatumis- ja
talvitumisalasid. Liik on seotud toitumisala. Mõju on
madala rannikulähedase veega ning keskmine.
on tundlik külmade talvede suhtes. Kaadamisalal mõju
puudub.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
kühmnokk-luige elupaiku. A3 mõju puudub.
Häirimine Kavandatud tegevuse mõjuala Võimalikud on
naabruses on üksikud kühmnokk- juhuslikud A1 ja A3
luige pesad, samuti on Eesti korral toitumisaegsed või
jäävabad rannikuveed on üks talvitumisalade
olulisemaid kühmnokk-luige häiringud.
talvitumisalasid. Liik on seotud Kuna tegutseb peamiselt
madala rannikulähedase veega ning madalas rannikuvees, on
on tundlik külmade talvede suhtes. häiritud liigse tegevuse
Kui vabu veealasid on vähe, on liik tõttu toitumis- või
tundlik häirimise suhtes. peatumisaladel.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht
koosmõju A1ja A3 korral on juhul,
(kumuleeruvus) kui lisaks töödele
sadamaalal kaasneb
otsene häirimine muude
Olulise koosmõju oht tekib juhul,
piirkonnas toimuvate
kui lisaks töödele sadamaalal
tööde või juhusliku
kaasneb otsene häirimine muude
inimtegevuse poolt.
piirkonnas toimuvate tööde või
Juhul, kui kõik
juhusliku inimtegevuse poolt.
merekeskkonnas
teostatavad tööd tehakse
vastavalt KMH-s toodud
nõuetele, kumuleeruvat
mõju ei kujune.
Tabel 5.18. Merikotkas (I kat) - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas A1, A2 ja A3 korral mõju
puuduvad merikotka elupaigad. puudub.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
Corson OÜ. Töö nr 1622 145
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
merikotka elupaiku. A3 korral mõju puudub.
Häirimine Kuna tegutseb peamiselt
rannikul ja selle lähedal,
on võimalik
Merikotka pesitsemist arendusalal
toitumisaegne häirimine.
ega lähialal tuvastatud ei ole.
Merikotkas on tundlik
Toitumisalana võib sadamaala ja
pesitsusala häiringute
selle lähiala olla oluline.
suhtes, aga oluliselt
Toitumisalad on laial
kõrgema tolerantsusega
territooriumil.
inimtegevuse suhtes
toitumisaladel.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht A1
koosmõju ja A3 korral on olemas,
(kumuleeruvus) kui eriilmelised
Olulise koosmõju oht võib tekkida
inimtegevuse ilmingud
kui kujuneb eriliigiliste
esinevad samaaegselt.
inimtegevuste samaaegne
Kui kõik
esinemine toitumisalal või kui
merekeskkonnas
inimtegevus laieneb ka
teostatavad tööd tehakse
pesitsusterritooriumi lähedusse.
vastavalt KMH-s toodud
nõuetele, on oht
minimeeritud.
Tabel 5.19. Kalakajakas - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu A1 ja A3 puhul mõju on
Kavandatud tegevuse mõjualas
olemas, kui tegevus leiab
võivad esineda kalakajaka
aset pesitsusajal või
elupaigad.
vahetult enne seda.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
kalakajaka elupaiku. A3 korral mõju puudub.
Häirimine Kalakajakas on tundlik
inimtegevuse läheduse suhtes Võimalik on A1 ja A3
pärast poegade koorumist. Muul puhul pesitsus- ja
ajal (haudumine, toitumine) talub toitumisaegsed häiringud.
inimtegevuse naabrust. Kuna tegutseb toitudes
Toitumisalana on sadamaala peamiselt avavees, võib
oluline, ent ajutise häiringu korral toitumiseks siirduda ka
võib toituda lähemas võil naaberaladele.
kaugemas naabruses.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht A1
koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate ja A3 korral on väike, kui
Corson OÜ. Töö nr 1622 146
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
(kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas
kasutuse korral toimub samaaegne teostatavad tööd tehakse
eriilmeline kestev inimtegevus või vastavalt KMH-s toodud
sadama akvatooriumi läheduses nõuetele.
naftareostust põhjustav avarii.
Tabel 5.20. Tõmmuvaeras - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas A1, A2 ja A3 korral mõju
puuduvad tõmmuvaera elupaigad. puudub.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
tõmmuvaera elupaiku. A3puhul mõju puudub.
Häirimine Võimalikud on A1 ja A3
Tõmmuvaera pesitsemist korral mitteolulised
arendusalal ega lähialal ei esine. juhuslikud
Toitumisalana ei ole sadamaala ega toitumisaegsed häiringud.
selle lähiala oluline, paremad Kuna tegutseb peamiselt
toitumisalad jäävad kaugemale ja avavees võib toitumiseks
sügavamale, peamiselt 10-30 m siirduda ka kaugemale
sügavusse. Seetõttu võib esineda kaldaaladest. Võimalik
teatav häirimine kaadamisalal. häiring kaadamisalal või
selle naabruses.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida
Olulise koosmõju oht A1
koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate
ja A3 korral on väike, kui
(kumuleeruvus) sadama rajamistöödega ja
kõik merekeskkonnas
kaadamisega või sadama kasutuse
teostatavad tööd tehakse
korral kaasneb nt naftareostust
vastavalt KMH-s toodud
põhjustav avarii või kui häiritakse
nõuetele.
linde talvitumisaegselt vabas vees.
Tabel 5.21. Tuttpütt - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas
puuduvad tuttpüti elupaigad, kuna A1, A2 ja A3 korral mõju
eelistab madalaid taimestikurikkaid puudub.
veekogusid.
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele A1, A2 ja
tuttpüti elupaiku. A3 korral mõju puudub.
Häirimine Tuttpüti pesitsemist planeeringu- Võimalikud on A1 ja A3
alal ega lähialal ei esine. puhul mitteolulised
Toitumisalana ei ole sadamaala ega juhuslikud
selle lähiala oluline, paremad toitumisaegsed häiringud.
toitumisalad jäävad kaugemale ja Kuna rändeajal ja
Corson OÜ. Töö nr 1622 147
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
varjatumatesse merelahtedesse ja talvitudes esineb sageli
väinadesse. ka avavees võib olla
võimalik häiring
kaadamisalal või selle
naabruses, kui kaadamist
viiakse läbi rändeajal.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni A1, A2 ja A3 korral mõju
asustustihedus asustustihedust. puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida
Olulise koosmõju oht A1
koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate
ja A3 puhul on väike, kui
(kumuleeruvus) sadama rajamistöödega ja
kõik merekeskkonnas
kaadamisega või sadama kasutuse
teostatavad tööd tehakse
korral kaasneb nt naftareostust
vastavalt KSH-s toodud
põhjustav avarii või kui häiritakse
nõuetele.
linde talvitumisaegselt vabas vees.
Tabel 5.22 Hahk - olulise mõju määratlemine ja hinnang
Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang
avaldumine
Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas
Mõju A1, A2 ja A3
puuduvad haha elupaigad, kuna
korral puudub.
pesitseb väikestel meresaartel
Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju A1,
haha elupaiku. A2 ja A3 korral puudub.
Häirimine Võimalikud on A1 ja A3
Haha pesitsemist arendusalal ega puhul mitteolulised
lähialal ei esine. Toitumisalana ei juhuslikud
ole sadamaala ega selle lähiala toitumisaegsed häiringud.
oluline, paremad toitumisalad Kuna tegutseb peamiselt
jäävad kaugemale ja sügavamale, avavees võib toitumiseks
peamiselt karpide esinemisalasse. siirduda ka kaugemale
Seetõttu võib esineda teatav rannaaladest. Võimalik
häirimine kaadamisalal. häiring kaadamisalal või
selle naabruses.
Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju A1, A2 ja A3
asustustihedus asustustihedust. korral puudub.
Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida
Olulise koosmõju oht A1
koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate
ja A3 puhul on väike, kui
(kumuleeruvus) sadama rajamistöödega ja
kõik merekeskkonnas
kaadamisega või sadama kasutuse
teostatavad tööd tehakse
korral kaasneb nt naftareostust
vastavalt KMH-s toodud
põhjustav avarii või kui häiritakse
nõuetele.
linde talvitumisaegselt vabas vees.
Corson OÜ. Töö nr 1622 148
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
5.5.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang
Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnangu tabelis 5.23 antud
hinnangud toetuvad tervele KMH ja Natura hindamise protsessis saadud informatsioonile ja
materjalidele. Olulise osa alusinfost moodustavad eelmise peatüki 5.5.1 Pakri linnuala
kaitseväärtustele avalduva mõju määratlemine ja olulisuse hindamine tabelid 5.9-22.
Ekspertide arvates Natura hindamisel kasutada olnud informatsioon on piisav, et hinnata mõju
Pakri linnuala terviklikkuse säilimisele ja anda hinnang kaitse-eesmärkidele.
Pakri linnuala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja lisas I loetlemata
regulaarsed rändliigid ja nende liikide heaks toimetulekuks vajalikud tingimused.
Tabel 5.23. Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt
Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisest ning nende hilisemast kasutamisest.
Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri
Kaitse-eesmärgid Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast
puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks
18 linnuliigile.
Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus
aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei.
Süvendamistööd ja lastimisalade A ja B
rajamine ei toimu linnualal.
A1 ja A3 teostatav kaadamine ei toimu
linnualal. Kaugus linnualani on 1 km.
Modelleerimise ptk 4.2.7.3 prognoos näitab
madala kontsentratsiooniga pilve jõudmist
kaadamiskohast maks 650 m kaugusele.
Linnualast 1 km kaugusel tehtavate A1 ja A3
süvendustööde ja lastimisalade rajamise otsesed
ja kaudsed mõjud jäävad sadamaalale.
Kavandatav tegevus ei avalda kasutades
leevendavaid meetmeid olulist mõju Pakri
linnualal kaitstavatele linnuliikidele ja nende
elupaikadele.
katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei.
liikumise? Kavandatav tegevus ei avalda A1 ja A3
leevendusmeetmete kasutamisel olulist mõju
kaitstavatele linnuliikidele ja nende
elupaikadele ning ei katkesta Pakri linnualal
kaitse-eesmärkide suunas liikumist.
Takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei.
aitavad säilitada ala soodsat seisundit? A1 ja A3 korral linnuala soodsat seisundit võib
häirida süvendamisel ja kaadamisel
leevendamismeetmete mitte rakendamine ja
mittekorras süvendaja või praami suur
naftareostusega avarii.
A1 ja A3 kohase kasutuse korral võib linnuala
soodsat seisundit oluliselt häirida sadamat
külastava laeva naftareostusega avarii. Väga
Corson OÜ. Töö nr 1622 149
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
oluliseks on naftareostusega avariide
vältimistingimuste täitmine ja vahendid ning
valmisolek naftareostuse kiireks
lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei.
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja A1 ja A3 korral korral kasutatavalt
asustustihedust? kaadamisalalt on linnualani ca 1 km.
Kaadamiskohast heljum võib maksimaalselt
ulatuda nõrgas kontsentratsioonis 650 m
kaugusele (ptk 4.2.7.3, lisas 9 joonis 9).
Krüüslite toitumisalani on kaadamisalalt ligi 3,
5 km ja pesitsuspaikadeni üle 4 km.
Leevendavate meetmete rakendamisel A1 ja A3
kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju
linnuliikidele ja nende elupaikadele ning ei ole
häiritud oluliselt võtmeliikide tasakaal, levik ja
asustustihedus Pakri linnualal.
Teised indikaatorid
Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus
põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei.
olemust määravates aspektides (nt toitainete Kavandatud tegevusega A1 ja A3 ei põhjustada
tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga eeldatavalt muutusi, mis võiksid ohustada ala
või ökosüsteemina? toimimist elupaigana või ökosüsteemina. Samas
kuna merekeskkonnas toimuvate tegevustega
(süvendamine, kaadamine) kaasneb heljumi
teke seega võib toimuda näiteks toitainete
tasakaalu hälbeid, siis tuleb kindlasti rakendada
leevendavaid meetmeid.
Näiteks A1 ja A3 ilma leevendusmeetmeid
rakendamata ja rikkudes kaadamise nõudeid +
muud vahetult toimunud looduslikud
eritingimused (olulised veetaseme muutused,
vahelduvad tormituuled 30 m/sek ja rohkem)
võib tugeva pikaajalise loodetuule poolt
krüüslite toitumisalale jõuda sellise
kontsentratsiooniga heljumipilv mis võib
põhjustada toitumisala ökosüsteemi toitainete
tasakaalu muutumise, millest on võimalik
krüüslite elupaiga ja teiste samas kohas
toituvate veelinnu liikide toimimise muutus.
Ökosüsteemi võivad rikkuda ja põhjustada
muutusi ala olemust määravates aspektides:
vales kohas kaadamine, kaadamisel
leevendamismeetmete mitte rakendamine ja
mittekorras kaadamist teostava aluse ulatusliku
naftareostusega avarii.
muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei.
määravate seoste (nt pinnase ja vee või A1 ja A3 korral toimub kaadamine
taimede ja loomade vaheliste seoste) kaadamisalale, mis jääb 1 km kaugusele
dünaamikat? linnualast ja ligi 3,9 km kaugusele Pakri
neemest.
Pakri neeme veelindude toitumisalani on
Corson OÜ. Töö nr 1622 150
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
kaadamisalalt ligi 3 km. Pakri neeme
veelindude sh krüüslite toitumisala struktuuri
võivad nõrgestada või muuta näiteks:
vales kohas kaadamine, kaadamisel
leevendamismeetmete mitte rakendamine ja
mittekorras kaadamist teostava aluse suure
naftareostusega avarii.
Samas A1 ja A3 korral leevendavate meetmete
rakendamisel süvendamisel ja kaadamisel Pakri
linnuala struktuuri ja funktsiooni määravad
seosed oluliselt ei muutu.
mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei.
toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt
veedünaamika või keemiline koostis)? toimuvaid looduslikke muutusi.
vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei.
pindala? Leevendavate meetmete kasutamisel A1 ja A3
ei vähenda kavandatav tegevus esmatähtsate
elupaigatüüpide pindala.
vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei
A1 ja A3 korral kasutades leevendavate
meetmeid ei ole ette näha mõjureid, mis võiks
vähendada kaitstavate linnuliikide arvukust.
Samas kui mingite halbade
keskkonnatingimuste, kaadamisnõuete olulise
rikkumise ja mitmete projektide mahukate
kaadamiste teostamine samaaegselt on võimalik
heljumipilve ulatumine Pakri poolsaare
rannikumeres veelindude toitumisalale ja
krüüslite toitumis- ning pesitsuspaikadeni, mis
ohustab vähendada ka nende arvukust.
muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei.
A1 ja A3 Süvendamisel, kaadamisel,
lastimisalade A ja B rajamisel ning nende
hilisemal ekspluatatsioonil kasutades
leevendavate meetmeid ei ole ette näha
mõjureid, mis võiks muuta linnuliikide vahelist
tasakaalu.
Liikide vahelise tasakaalu muutumine on
võimalik arvukuse käsitluse lõpus toodud
tingimustel.
vähendada ala mitmekesisust? Ei
A1 ja A3 kavandatud tegevus Pakri linnuala (sh
Pakri laht ja poolsaar) mitmekesisust ei
vähenda.
põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei.
asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Leevendavate meetmete kasutamisel
vahelist tasakaalu või asustustihedust? kavandatud tegevus A1 ja A3 ei põhjusta
häiringuid, mis võiksid oluliselt mõjutada
asurkondade suurust ja kaitstavate linnuliikide
vahelist tasakaalu või asustustihedust.
Samas häirimist võivad põhjustada arvukuse
käsitluse lõpus toodud tingimused.
põhjustada killustatust? Ei.
Kavandatud tegevuse (A1 ja A3) mõjud jäävad
Corson OÜ. Töö nr 1622 151
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
tegevusalale ja leevendavate meetmete
kasutamisel ei ole ohtu linnuala killustatusele
põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei.
loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevusega (A1 ja A3) ei kaasne
vähenemist või hävimist? eelnimetatud tunnuste suurenemist, vähenemist
või hävimist.
A1 ja A3 tegevus ei mõjusta Pakri linnuala sh
Pakri lahe ja poolsaare looduslikku
funktsionaalsust.
Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete
kasutamise korral ei avaldu A1 ja A3 kavandatust Pakri linnualale olulist negatiivset mõju,
mis ohustaks linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke.
Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või toimuks samaaegselt üks
või mitu suuremahulist süvendamist ja kaadamist või ei kasutataks KMH aruandes ettenähtud
leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks linnuala valitseja esitatud nõudeid.
Alternatiiv 3 on parem alternatiivist 1 kuna mõnevõrra vähenevad lindudele avalduvad
häiringud pinnase transpordil kaadamisalale ja kaadamisalal kaadamise korral. Alternatiiv 3
korral kaadatavat pinnast veetakse ja kaadatakse vähemalt 60 % vähem kui alternatiiv 1
korral.
5.6 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise
ja kaitse-eesmärkide seisukohast
5.6.1 Sadama eeskirjaga kehtestatu
Paldiski Põhjasadama sadamaeeskirjas toodud nõuded ja eeskirjad on kohustuslikud kõigile
Paldiski Põhjasadama akvatooriumit külastavatele laevadele sõltumata lipust ning kõigile
sadama territooriumil asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Mõningad väljavõtted sadamaeeskirja üldosast:
• Üldjuhul on sadama akvatooriumil liiklemine keelatud, kui läänekaarte tuule kiirus on
pagidega üle 20 m/s, laine kõrgus on üle 2,0 m., nähtavus alla 500 m. Vajaduse korral
võtab otsuse vastu sadamakapten, olles eelnevalt kooskõlastanud lootsiteenistusega.
• Piirangud, mis tulenevad lasti ohtlikkusest, kehtestatakse igal konkreetsel juhul eraldi
Keskkonnaameti ja Päästeameti poolt.
• Kai ääres on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kalda
vooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi.
• Sadama territooriumil asuvad ja töötavad iseliikuvad ja teisaldatavad mehhanismid
peavad olema varustatud ohutulede, omaniku nime või tunnuse ja numbriga. Nende
parkimine kaidel ja väljaspool vastavate märkidega tähistatud parkimisala on keelatud.
Liiklusvahendite seismine kail, raudteel ja kraanateel on keelatud, välja arvatud juhul,
mil see on vajalik laevade teenindamiseks. Sel juhul ei tohi juht liikurvahendi juurest
lahkuda. Valesti pargitud liikurvahend teisaldatakse omaniku kulul.
Corson OÜ. Töö nr 1622 152
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Sadamas tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tagama nende kasutataval territooriumil
ja kaidel puhtuse, korra ning tuleohutus-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuete täitmise.
• Talvel peavad operaatorid puhastama nende kasutada olevad kaid, eriti aga pollarite ja
tuletõrjehüdrantide ümbruse jääst ja lumest ning korraldama liivatamise. Prahiga
segunenud lumi tuleb kaidelt eemaldada ja vedada sadama pidaja määratud
kogumiskohta. Puhast lund võib vette lükata üksnes sadamakapteniteenistuse loal.
• Müra ja prahti (tolmu) tekitavad tööd on sadamas seisvatel laevadel keelatud.
• Kõikidest sadamas inimeste ja tehnikaga juhtunud õnnetustest, reostusest
akvatooriumil ja territooriumil, laevade, kaide ja põrkeseadmete vigastustest tuleb
viivitamatult teatada sadamakapteni teenistusele.
• Pääs sadama territooriumile ning turvalisuse nõuete täitmine sadamas toimub vastavalt
turvalisuse plaanile, mis on kinnitatud Veeteede Ameti poolt ja lähtub ISPS koodeksi
nõuetest.
Vastavalt sadamaeeskirjale toimub veesõidukite sadamasse sisenemise, seismise ja
lahkumine ning laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil.
Sadamaeeskiri reguleerib sadamas osutatavad sadamateenused ja nendega seonduvad
teenused ning nende osutamise korralduse. Korraldamist on pikemalt käsitletud peatükis 8.1
Sadama eeskirjaga kehtestatud nõuded.
Peatükis 8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud nõuded on põhjalikult käsitletud
tuleohutusnõudeid sadamas ja päästetööde korraldamist
Nõuded, mida peab lastimisalade A ja B rajamisel tehtavatel süvendus- ja täitetöödel ning
kaadamisaalale süvendatud pinnase transportimisel arvestama lisaks eeltoodule:
1. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad ja setteid vedavad alused peavad
vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. Samuti peab
kõigile kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele vastav olema ka
kaide ja lastimisala rajamisel kasutatav tehnika.
2. Võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda Paldiski Põhjasadama naftareostuse
likvideerimise plaanile.
3. Sadamaeeskirjale vastavalt peavad olema tuleohutusnõuded tagatud nii süvendajatel
kui ka setteid vedavatel pargastel.
Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu
laevaliiklus.
Peatüki 5.6.1 Sadama eeskirjaga kehtestatu esitatud nõuded väljenduvad sadama eeskirjas ja
on sadamakapteni ja sadamakapteni teenistuse korraldada.
Peatükis 5.6.1 esitatut on põhjalikumalt käsitletud peatükis 8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud
nõuded.
5.6.2 Leevendavate meetmete olulisus Pakri loodus- ja linnualal
Pakri loodus- ja linnualal kohustuslikud leevendusmeetmed.
Corson OÜ. Töö nr 1622 153
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. Mitte teostada Pakri Põhjasadama lastimisalade A ja B kaide rajamiseks süvendustöid
ja kaadamistöid (joonisel 2.8 toodud Pakri lahe kaadamiskohale) ajavahemikul 01.
aprillist kuni 31. juulini. Kalakudemise ja larvide arenguks ning lindude
pesitsusperioodiks (krüüsel) vajalik piirang.
• Oluline meede Pakri loodusala kalastikule (kalaliikide kudemisaeg ja
noorjärkude arenemisperiood) ja kalapüügile avalduvate negatiivsete mõjude
vähendamiseks.
• Meede ei ole otseselt seotud Pakri loodus- ja linnuala terviklikkuse ja kaitse-
eesmärkidega. Küll on meede seotud otseselt Pakri linnualal kaitstavate, kalu
toiduks kasutavate, veelindude toiduahela kaudu. Oluliselt tähtis on säilitada
stabiilne toimiv toiduahel.
• Meede vähendab oluliselt negatiivse mõju ohtu kalastikule, kalapüügile,
merepõhjaelustikule ja linnustikule.
2. Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s.
• Ohutu laevaliikluse tagamiseks vajalik nõue, mille läbi väheneb laevade
reostusavariide oht. Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel.
• Oluline nõue mis vähendab lindudele oluliste õlireostusega avariide ohtu.
• Oluline meede, mis vähendab läänekaarde tuulte korral heljumi jõudmist
krüüslite toitumisaladele ja pesitsemisala lähistele.
• Merekeskkonda heljumi levikut oluliselt vähendav meede. Vähendab heljumist
tulenevaid mõjusid mereelustikule (merepõhjataimestik ja –loomastik, kalastik,
mereimetajad) ja merevee kvaliteedile.
• Meede on otseselt seotud Pakri linnuala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkidega.
Vahetu otsene mõju linnustikule puudub. Mõju avaldub lindude toiduahela
kaudu.
• Oluline meede Pakri loodus- ja linnuala terviklikkuse säilitamiseks ja kaitse-
eesmärkide täitmiseks.
3. Seire ja järelevalve (ptk 8.3 Seire ja järelevalve).
• Koos teiste süvendamisel heljumi mõjusid merekeskkonnas vähendavate
meetmetega oluline meede.
• Meede on otseselt seotud Pakri linnuala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkidega.
Mõju avaldub lindudele toiduahela kaudu.
• Meede on otseselt seotud Pakri loodusalal 1110 Veealused liivamadalad ja
1170 Karid kaitsega.
• Süvendus- ja kaadamistööd tuleb peatada, kui seire käigus seirejaamad
tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga* heljumi kandumist Pakri poolsaare
lääneranna alla 15 m sügavasse rannikumerre ning Pakri neeme krüüslite
toitumis- ja pesitsusalale; Väike-Pakri ja Suur-Pakri vahelisse väina
suudmesse (saartevahelises madalmeres on põhilised kalade koelmualad).
* ületab neli korda kaadamise eelset mõõdetud looduslikku fooni.
Pikemalt ja kokkuvõtvalt on kohustuslike leevendavaid meetmeid käsitletud koos eeldatava
efektiivsusega peatükis 8.2 Süvendus- ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed
ning nende kasutuse eeldatav efektiivsus.
Lisaks eeltoodud kohustuslikele leevendusmeetmetele on alljärgnevalt esitatud kaadamise
läbiviimist käsitletavad nõuded.
Corson OÜ. Töö nr 1622 154
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Nõuded kaadamise läbiviimiseks:
1. Veeteede Ametiga tuleb kooskõlastada süvendusprojekt koos selles näidatud
kaadamisalale viiva laevateega.
2. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase
mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist
kaadamisalal.
3. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult
kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt
heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida
piirkond (ruut).*
4. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise
süsteemi (AIS) abil.
5. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida
süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning
kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.
* matemaatiline modelleerimine näitas, et 15 m/s (süvendus- ja kaadamistöid ei toimu vt
leevendusmeetmetes punkt 2) puhuva tuulega on kaadamiskohast leviva heljumipilve kaugus
maksimaalselt 650 m (vt ptk 4.2.7.3). Näiteks: kaadamisalal loodest 14 m/s puhuva tuulega
tuleks kaadata nii, et kaadamine toimuks vähemalt 650 m kaugusel kaadamisala kagu piirist.
Samas näiteks sama tugeva kagutuulega võiks kaadamisalale kaadata ca 100 m kaugusele
kaadamisala kagupiirist.
Punktis 1 esitatud nõuded on tähtsad süvenduse ja kaadamise ajal ohutu laevaliikluse
tagamise seisukohast ning Pakri loodusala vahetu rannikuala kaitse (rannikujoon, reostusoht)
seisukohast.
Punktides 2 - 3 on käsitletud kaadamisala kasutamist ja selle läbi heljumi pilve kandumise
ärahoidmist rannikualadele.
Punktides 4 - 5 on käsitletud süvendatud materjali kaadamisalale vedavate pargaste
liikluskorraldust ja selle kontrollimise võimalust.
Eeltoodud leevendavate meetmete rakendamine nii süvendamisel kui ka kaadamisel tagab
alternatiiv 1 ja 3 korral Pakri loodus- ja linnuala terviklikkuse ning kaitse- eesmärkide
täitmise.
Corson OÜ. Töö nr 1622 155
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU
6.1 Ülevaade
Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on
põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava
visiooniga.
Arendus Mõju A
Mõju A Mõju A
Arendus
Kumulatiivne mõju
Joonis 6.1.
Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna on käsitletud:
1. Mõju Pakri lahele
2. Mõju mereelustikule (põhjataimestik, põhjaloomastik, kalastik, hülged).
3. Mõju maastikule.
4. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele ning Natura aladele.
5. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele
6. Mõju linnustikule.
7. Psühho-visuaalne mõju.
8. Mõju inimese tervisele ja heaolule.
9. Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele.
10. Mõju sotsiaal-majanduslikele protsessidele.
11. Mõju majandusele.
Psühho-visuaalset mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikele
protsessidele käsitleti urbaansete üldtingimustena.
Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete
mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And
Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad
definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult
omaksvõetud definitsioonid.
Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud
koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine
õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele.
Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile”
kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust.
Corson OÜ. Töö nr 1622 156
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks
Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju
astmelist skeemi (tabel 6.2). Sellega määratleti:
1. Arengukomponendid (A).
2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B).
3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C).
4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).
Tabel 6.1. Keskkonnamõju astmeline skeem
A Arengukomponendid
- Eesti ja Paldiski Sadamate AS
arengukavad.
- Meretranspordi suundumused.
Paldiski linna arenduskavad.
- Paldiski Põhjasadam ja selle kasutus.
- Mereliikluse ohutus.
B Tegevused
- Süvendamine.
- Kaadamine.
- Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine
korraldamine.
- Meretranspordi arendamine.
C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning
- Kontaktalad. koosmõju
- Kaitstavad objektid ja kaitsealad. - Mereelustik.
- Pakri loodus- ja linnuala. - Linnustik.
- Krüüslid. - Pakri loodus- ja linnuala.
- Majanduslik aspekt. - Rannaprotsessid.
- Sotsiaalne aspekt. - Pakri laht.
- Majanduse sh meretranspordi areng. - Sotsiaal- majanduslike tingimuste
- Paldiski Põhjasadam. muutused.
- Majanduslikud muutused.
Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 6.2) käsitleb ühelt poolt
kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest kuni tegevuse lõpetamiseni). Teisalt –
käsitleb minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke
tulevikutegevusi.
Corson OÜ. Töö nr 1622 157
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Tabel 6.2. Projekti evitamise mõjude maatriks
Potentsiaalne Tegevused Kumula-
mõjuala, tiivne
mõjutatav Raja- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku mõju, sh
ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võima- kaudne
tegur likud ja koos-
tegevused mõju
1 2 3 4 5 6 7 8
Maastik o… x o…x + x..xx o…x o …x x x
Merepõhja x..xx o..x + x…xx o...xx x…x x x..xx
elustik
Merevee x..xx o...x + x…xxx x…xx x...x x x..xx
kvaliteet
Kalastik x..xx o..x + x..xxx x..xx x..xx x…xx
Linnustik o...xx o..x + x..xx x..xx x..xx x..xxx
Müra o..x o...x + x..xx x..xx x...xx x..xx
Õhu kvaliteet o..x o..x + x..xxx x..xx x..xx x..xx
Rannaprotsessid o..x o...x + x ..xx o...x o...x x x
Süvendamiskoha o..x o..x + x…xx x..xx x..xx x…xx
koondmõju
Kaadamiskoha x..xx x..xx + x…xxx x…xx x..xx x..xx
koondmõju
Kultuuripärand o..x o…+ + x x xx x
Kaitstavad alad o..x o...x + x ..xxx x...xx x..xx x..xx
ja objektid
Mõju Natura o.xxx o..xx + x…x xx o...xx x..xx x..xx
2000 alale
Kaugmõju sh o o o o o...x o..x
piiriülene mõju
Mikrokliima o o o o o ..x o
Riskiilming x..xx x..xx + x..xxx x..xx x..x xx x..xx
Loodusvarade o o + o..x x x xx o..xx
säästev kasuta-
mine
Selgitus:
o – olematu või väike mõju
x – suhteliselt väike mõju
xx – mõõdukas mõju
xxx – oluline mõju
+ – üheselt kasulik mõju
6.3 Võimaliku kumulatiivse ja koosmõjuga arendusprojektid
6.3.1 Taust
Koostamisel kasutatud allikmaterjal:
Corson OÜ. Töö nr 1622 158
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
1. Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr
L.VV/325236 nõuetele 2015 a tööde aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut 2015 (edaspidi
TÜ EMI 2015).
2. BALTICCONNECTOR Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. KMH aruanne.
Eesti. Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ. 2015 (edaspidi BALTICCONNECTOR).
3. Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja KSH. Lähteseisukohad ja
KSH väljatöötamise kavatsus. Töö nr 2017-0075. Skepast&Puhkim OÜ. Tallinn.
September 2017.
4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KMH aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-
Konsult. Tallinn 2012.
5. Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa KMH
aruanne. Töö nr 1771/12. OÜ Hendrikson&Ko. Tartu 2016.
6. Pakrineeme Sadama OÜ vee erikasutusluba L.VV/328331 Kehtivus 02.11.2016 –
01.11.2021.
7. Corson OÜ tööde nr 1622 ja 1204 materjalid.
Paldiski Põhjasadama kaide ja lastimisalade rajamisele ning hilisemale kasutusele (edaspidi
kavandatud projekt) kumulatiivset ja koosmõju avaldada võivad projektid:
1. Paldiski LNG terminal ja LNG terminali kai
2. BALTICCONNECTOR
3. Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaam
4. Paldiski Lõunasadam
Leevendavate meetmete kasutuse korral puudub kaitstavatele aladele ja liikidele kavandatud
projekti poolt oluline kumulatiivne ja koosmõju eelloetletud nelja projekti rakendumisel.
LNG terminaali kai ja BALTICCONNECTOR-i rajamisega kaasnevad süvendustegevused
(Paldiski poolsaare kirde/idarannik)jäävad Paldiski Põhjasadama arenduse käigus süvendatud
aladest (Paldiski poolsaare läänerannik) kaugele. Kumulatiivne ja koosmõju puuduvad.
Kavandatud projekti süvendus- ja täitetöödel võiks kumulatiivne ja koosmõju olla Paldiski
pumphüdroakumulatsioonijaama rajamistöödega ja Paldiski Lõunasadama suuremate
süvendustööde korral. Samas Corson OÜ töödes nr 1622 ja 1204 toodud leevendavate
meetmete rakendamisel oluline kumulatiivne ja koosmõju puudub.
Praegu on menetluses Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama detailplaneering KSH
Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Töö nr 2017-0075. Ei ole selge millal
Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine võib muutuda reaalseks. Tõenäoliselt on
selleks ajaks valminud I etapis rajatav lastimisala A ja võimalik, et ka II etapis rajatav
lastimisala B.
6.3.2 Kumulatiivse ja koosmõjuga projektid
Reaalsemalt võivad kumulatiivsed ja koosmõjud avalduda kaadamise korral, kui kasutatakse
sama kaadamisala.
Corson OÜ. Töö nr 1622 159
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Paldiski LNG terminali kai
Keskkonnaameti korraldusega 03.11.2016 nr 1-3/16/2717 anti Pakrineeme Sadama OÜ-le
vee erikasutusluba nr L.VV/328331 (02.11.2016 kuni 01.11.2021) LNG terminali sadamakai
ehitamiseks, millega seoses tehakse süvendustöid mahus 510 000 m3 ning kaadamistöid 510
000 m3. Kaadamine on kavandatud samale kaadamisalale, kuhu on kavandatud ka Corson OÜ
töö nr 1622 kaadamine.
OÜ Hendrikson&Ko tööst nr 1771/12:
• Asukoht ei ole püsivate linnukogumite (sh aulide) kogunemisala.
• Piirkonnas on meri nii sügav, et tegemist ei ole rikka põhjaelustikuga piirkonnaga.
• Konservatiivselt arvutades on liiva settimisajaks kaadamisala kuni 40 minutit ning
levik hoovustega kuni 120 meetrit, mis on sisuliselt kaadamisala piires ning tegemist
on ebaolulise mõjuga.
Vee erikasutusloast nr L.VV/328331 kaadamist käsitlevad nõuded:
• – 31. juuli (st koorunud krüüslite orienteeruv pesas viibimise periood) tuleb
kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri
poolsaare ja Pakri madala vahel).
• Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ja lindude
pesitsusajal perioodil 15.04 - 30.06.
• Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on keelatud tuule (keskmisel) kiirusel üle 15
m/s.
Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamine
Paldiski Lõunasadama süvendustöödeks on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/325236
kestusega 26.09.2014 – 26.09.2024:
• Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamine mahus 2 600 000
m3.
• Süvendatud pinnas kaadatakse Paldiski uuele kaadamisalale:
Vee erikasutusloast nr L.VV/325236 süvendust ja kaadamist käsitlevad nõuded:
• Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teha alates 1. aprillist või päevast, mil merevee
temperatuur on tõusnud + 6o C, kuni 10. juulini.
• Süvendus- ja kadamistööd tuleb peatada kui heljumiseire käigus on tuvastatud kõrge
kontsentratsiooniga heljumi kandumine Pakri poolsaare lääneranna alla 15 m
sügavusse rannikumerre.
• Süvendus ja kaadamistöid ei tohi teha tuultega üle 15 m/s.
• Pinnase veoks kasutatavad ujuvvahendid peavad olema varustatud automatiseeritud
identifitseerimise süsteemiga (AIS).
• Süvendatud pinnase kaadamine on lubatud vaid Paldiski uuele kaadamisalale.
Nende vee erikasutusloaga projektide kaadamised ja Corson OÜ töö nr 1622 käsitletud
võimalik kaadamine eeldatavalt leevendavate meetmete rakendamisel ei too kaasa olulist
kumulatiivset ja koosmõju.
Corson OÜ. Töö nr 1622 160
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
BALTICCONNECTOR
BALTICCONNECTOR aruandes on käsitletud Soome ja Eesti vahelise maagaasitorustikuga
kaasnevaid mõjusid. Antud projekti KMH-s on käsitletud kumulatiivseid mõjusid LNG
terminaali ja LNG terminali kai projektidele. Üldiselt mõjude avaldumine on seotud mõlema
projekti teostusaegadest ja milline alternatiiv ALT EST 2 või ALT EST 1 valitakse.
Soome ja Eesti maagaasitorustiku trassi lähim kaugus eelpool käsitletud kaadamisalast on 12
km. Antud projekti üks gaasitorutrassi alternatiiv on Paldiski LNG terminalist idapoole jääv
ALT EST 2 sellest ca 6,4 km lõunapoole jääb ALT EST 1. ALT EST 2 lähim kaugus
eelkäsitletud kaadamisalast on ca 7 km. Eeldatavalt võib antud alternatiivi rakendamisel olla
mõju kaadamisalal tehtavatele kaadamistele, kui ALT EST 2 või ALT EST 1 käigus
süvendatud pinnast kaadataks eespool käsitletud kaadamisalale või toimub gaasitrassi
rajamisel suur naftareostusega avarii.
Ehitusaegsed kumulatiivsed transpordimõjud.
Parim meetod kumulatiivsete mõjude vähendamiseks on Paldiski linna ümbruses tehtavate
ehitustööde ajastamine eri aegadele. See ei pea olema alati võimalik. Vastavalt olemasolevale
informatsioonile, mida on saadud teiste arenduste (Balticconnector ja Paldiski PHAJ)
uuringutest saab väita, et mainitud arendustel on suuremad transpordivood kavandatud viia
ümber linna, mistõttu transpordimõjud ei kumuleeru.
6.4 Kokkuvõte
Varasemate tegevuste kohta on saadud taustandmestikku üldplaneeringutest, arengukavadest,
planeeringutest, Paldiski linna ja Paldiski Sadamad AS kodulehekülgedelt ning meediast.
Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KMH aruandes kui ka lisades. Kumulatiivsete
mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni:
üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura
hindamise ja KMH protsessist, ekspertide varasematest töökogemustest nii Paldiski
piirkonnas kui mujal, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega.
Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KMH koostamise käigus.
Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud
üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle
alternatiivide võrdluse juures.
Lastimisalade A ja B rajamisega ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid võivad suurendada
avariid, loodusõnnetused, sotsiaalsed ja majanduslikud kollapsid ning terrorism, kuid nende
esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama ja olema nendeks ohtudeks
valmis.
1. Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamine on osaks EL ja Läänemere
polüfunktsionaalses majanduse ja meretranspordi arendamises, mis püüdleb Pakri
lahes majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule.
Corson OÜ. Töö nr 1622 161
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
2. Tervikuna on lastimisalade A ja B rajamine leevendusmeetmete kasutamisel
suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ning
riskitasandiga.
3. Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamisel ja hilisemal kasutusel ilmnevad
paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju looduskeskkonnale.
4. Aspektide koosmõjus väljendub minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate
ja toimuda võivate tegevuste tulem.
5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud:
– meretransporti ja selle eelistusi ning suundumisi;
– EL ja Eesti ning Venemaa poliitilist ja majanduslikku olukorda;
– meresõidu ohutust;
– sotsiaal-majanduslike protsesside tulemeid;
– Pakri lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ja rannaprotsesse;
– süvendamist ja täitetöid ning kaadamist;
– mereelustikule avalduvaid mõjusid;
– lindudele avalduvaid mõjusid;
– kaadamise mõjud krüüslitele;
– Natura hindamist;
– müra ja õhuemisiooni;
– riskiilminguid;
– mereääres heades looduslikes tingimustes asuva sadama ressursi kasutamist.
6. Mereelustikule avalduvad mõjud kumuleeruvad, kui suuremahulisi hüdrotehnilisi töid
teostatakse mitmes kohas korraga ning pikema perioodi vältel.
7. Tööde läbiviimisel raskete jääolude korral on ohustatud Lõunasadama ja praeguse
kaadamisala piirkonnas talvituvad linnud.
8. Rannaprotsessidele süvendustööd olulist kumulatiivset mõju ei avalda.
Täpselt ei saa looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle
võimalikke tagajärgi ette näha. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval
tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja
tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste
prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka
määramatuse subjektiivne hinnang.
Corson OÜ. Töö nr 1622 162
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS
7.1 Kriteeriumid ja nende selgitus
Kriteeriumid
I Mõju mereelustikule (põhjaelustik ja kalastik).
II Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning avalikule rannale.
III Mõju linnustikule.
IV Mõju Pakri lahe seisundile, põhja- ja pinnaveele ning maastikule.
V Mõju kaitsealustele objektidele sh kultuurimälestised ja .Natura aladele.
VI Kumulatiivne mõju ja koosmõju.
VII Müra ja õhuemissioon.
VIII Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele.
IX Majanduslikud mõjud (piirkonna ja Põhjasadama arendustegevus) ja vastavus
planeeringutele ning arengukavadele.
X Sotsiaal-majanduslikud mõjud: piirkonna areng, töökohad, tööhõive, turvalisus, mõju
inimese tervisele ja heaolule ning varale (mõju Paldiski linnale ja selle elanikkonnale).
Kriteeriumide selgitus
• Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud
sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.
• Süvendamise, täitmise ja kaadamise ning kaide rajamise ja kasutamise mõju Pakri lahe
ning kaadamiskoha mereelustikule on oluline mõju.
• Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning avalikult kasutatavale
rannale on oluline mõju. Mõjude ulatuse ja suuruse väljaselgitamiseks on KMH
protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine.
• Süvendamise, täitmise ja kaadamise ning kaide rajamise ja kasutamise mõju Pakri lahe
ning kaadamiskoha linnustikule on oluline mõju.
• Mõju Pakri lahe seisundile, pinnaveele ja maastikule on toodud kokku, et neid oleks
võimalik arvestada kriteeriumide ja alternatiivide võrdluses.
• Mõju kaitsealustele objektidele sh kultuurimälestised ja Natura aladele on oluline
mõju.
• Kumulatiivne mõju ja koosmõju on olulise tähtsusega .
• Müra, õhu emissioon on olulised (rajamisel, ekspluatatsioonil, laevaliikluse ja
liiklusmõjude seisukohast).
• Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele on olulise
tähtsusega.
• Majanduslikud mõjud on väga olulised mõjud. Piirkonna ja Põhjasadama
arendustegevus on tähtis nii Paldiski Põhjasadamale kui ka Paldiski linnale.
Planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut,
vaid sunnib kavandatut või planeeringut muutma.
• Sotsiaal-majanduslik mõjud ( piirkonna areng, töökohad, tööhõive, turvalisus, mõju
inimese tervisele ja heaolule ning varale) on otsesed ja olulised mõjud.
Corson OÜ. Töö nr 1622 163
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
7. 2 Kriteeriumide kaalu määramine
Kriteeriumide kaalu määramine
Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt
hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale
informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude
leevendusmeetmeid.
Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi
kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1,
vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0
ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud
kriteeriumi suhteline kaal.
Tabel 7.1. Kriteeriumite suhtelised kaalud paariviisilisel võrdlusel
Kriteeriumid
Kriteeriumid I II III IV V VI VII VIII IX X
I _ 0.5 0.5 0 1 0.5 0.5 0.5 1 1
II 0.5 _ 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 1 1
III 0.5 0.5 _ 0.5 1 0.5 0.5 0.5 1 1
IV 1 0.5 0.5 _ 0.5 1 0.5 0.5 1 1
V 0 0.5 0 0.5 _ 0.5 0.5 0.5 1 1
VI 0.5 0.5 0.5 0 0,5 _ 0.5 0.5 1 1
VII 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 _ 0.5 1 1
VIII 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 0.5 _ 0.5 1
IX 0 0 0 0 0 0 0 0.5 _ 0.5
X 0 0 0 0 0 0 0 0 0.5 _
Σ - 45 3.5 3.5 3 2,5 4,5 4 3.5 4 8 8.5
Kaal 0.078 0.078 0.066 0.055 0.1 0.089 0.078 0.089 0.178 0.189
7.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel
Alternatiivide võrdluses kasutatud alternatiivid:
1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus ja kogu süvendatud pinnase mahus 517 200
m3 kaadamine Pakri lahe suudmes Natura alast väljasolevale kaadamisalale.
2. Alternatiiv 2 (A2) – on 0-alternatiiv, mille tulemusena kavandatud tegevust ei toimu. .
3. Alternatiiv 3 (A3) - kavandatud tegevuse toimub nagu A1 korral, ainult, et
lastimisalalt A ja B süvendatud pinnasest osa (60 % - täpsustub peale
ehitusgeoloogilist uuringut) kasutatakse lastimisalade täitetöödel ja osa (40 % -
täpsustub peale ehitusgeoloogilist uuringut) kaadatakse.
Corson OÜ. Töö nr 1622 164
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4. Alternatiiv 4 (A4) – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne
alternatiiv, millest kõik teised on paremad).
Pikemalt on alternatiive käsitletud peatükis 2.5 Kavandatud tegevuse alternatiivid.
Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on kasutatud paaride viisiliselt võrdlust nagu
kriteeriumide tähtsusjärjekorra määramisel. Arvutatud on hindepunktid järgemööda kõikide
kriteeriumide suhtes. Hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud
kriteeriumi suhte. Suurima hinde saab parim alternatiiv.
Alternatiivide paremusjärjestus I kriteeriumi mõju mereelustikule (põhjaelustik ja
kalastik) järgi
Tabel 7.2
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0 0 1 1 0,17
A2 1 - 1 1 3 0,5
A3 1 0 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 1
Tabelis 7.2 on toodud I kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju
mereelustikule on käsitletud peatükkides: 3.1.4.1 Põhjataimestik Pakri lahes ja arendusalal,
3.1.4.2 Pakri lahe põhjaloomastik, 3.1.4.3 Kalastik Pakri lahes, 4.3.1.1 Avamere põhjaelustik,
4.3.1.2 Kalastik ja kaadamise mõju ja 4.4 Mõju Pakri lahe mereelustikule neljas allpeatükis
toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on I
kriteeriumi põhjal alternatiividest parim A2, järgnevad A3 ja A1.
Alternatiivide paremusjärjestus II kriteeriumi (mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja
setete liikumisele ning avalikule rannale) järgi:
Tabel 7.3
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0,5 0,5 1 2 0,33
A2 0,5 - 0,5 1 2 0,33
A3 0,5 0,5 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 ~1
Tabelis 7.3 on toodud II kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju
rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele ning avalikule rannale on käsitletud
peatükkides: 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused neli allpeatükki, 4.2.4 Hoovuste
väljad 2 allpeatükki, 4.2.5 Ehitusaegne heljumi levik 4 allpeatükki, 4.2.6 Kokkuvõte, 4.2.7
Kaadamisalal toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimise tulemused 3
allpeatükki, 4.2.8 Mõju Pakri lahe hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele ja
4.8.2 Avalikud rannaalad toodud informatsiooni alusel.
Corson OÜ. Töö nr 1622 165
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on II
kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud võrdseteks.
Alternatiivide paremusjärjestus III kriteeriumi (mõju linnustikule) järgi:
Tabel 7.4
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0 0 1 1 0,17
A2 1 - 1 1 3 0,5
A3 1 0 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 1
Tabelis 7.4 on toodud III kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju
linnustikule on käsitletud peatükkides: 3.1.6 Mõjupiirkonna linnustik 4 allpeatükki, 4.3.2
Linnustik ja kaadamise mõju, 4.5 Mõju linnustikule, 5.2.4 Pakri linnualal kaitstavate
linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.5.1 Pakri linnuala kaitseväärtustele avalduva mõju
määratlemine ja olulisuse hindamine, 5.5.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-
eesmärkide hinnang toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
III kriteeriumi põhjal alternatiividest parim A2, järgnevad A3 ja A1.
Alternatiivide paremusjärjestus IV kriteeriumi (mõju Pakri lahe seisundile, põhja- ja
pinnaveele ning maastikule) järgi
Tabel 7.5
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0 0,5 1 1,5 0,25
A2 1 - 1 1 3 0,5
A3 0,5 0 - 1 1,5 0,25
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 1
Tabelis 7.5 on toodud IV kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju Pakri
lahe seisundile, põhja- ja pinnaveele ning maastikule on käsitletud peatükkides 3.1.2.1
Maastik, 3.1.2.2 Pakri poolsaare geoloogia, 3.1.2.3 Arendusala geoloogiline ehitus, 3.1.2.4
Ehitusgeoloogiline ülevaade, 3.1.2.5 Põhja- ja pinnavesi, 3.1.3.1 Lainetus, hoovused ja
mereveeseisud, 3.1.3.2 Looduslik heljum, 3.1.3.3 Pakri lahe ökoloogiline seisund 2016 ja
4.8.4 Mõju loodus- ja puhkemaastikule toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
IV kriteeriumi põhjal alternatiividest parim A2 ja A1 ning A3 on võrdsed.
Corson OÜ. Töö nr 1622 166
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alternatiivide paremusjärjestus V kriteeriumi (mõju kaitsealustele objektidele sh
kultuurimälestised ja Natura aladele) järgi
Tabel 7.6
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0,5 0,5 1 2 0,33
A2 0,5 - 0,5 1 2 0,33
A3 0,5 0,5 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 ~1
Tabelis 7.6 on toodud V kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Mõju
kaitsealustele objektidele sh kultuurimälestised ja Natura aladele on käsitletud peatükkides
3.1.7 Kaitstavad loodusobjektid 3 allpeatükki, 4.8.3 Ajaloo-, arheoloogia- ja
arhitektuurimälestised ning võimalik mõju mälestistele 3 allpeatükki, 4.8.6 Müra ja
vibratsiooni vähendavad meetmed, 5.2.2 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid 5
allpeatükki, 5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad, 5.4.1 Pakri loodusala
kaitseväärtustele avalduva mõju olulisuse määratlemine ja hinnang 5 allpeatükki, 5.4.2 Pakri
loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang, 5.6 Leevendavate meetmete
olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast toodud
informatsiooni alusel. Topelt hindamise vältimiseks on hinnangust jäetud välja kriteerium III
juures juba antud hinnangud lindudele ja linnustikule.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on V
kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud võrdseteks.
Alternatiivide paremusjärjestus VI kriteeriumi (kumulatiivne mõju ja koosmõju) järgi
Tabel 7.7
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0,5 0,5 1 2 0,33
A2 0,5 - 0,5 1 2 0,33
A3 0,5 0,5 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 ~1
Tabelis 7.7 on toodud VI kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul.
Kumulatiivset mõju ja koosmõju on käsitletud peatükis 6. Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja
koosmõju toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
VI kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud võrdseteks.
Corson OÜ. Töö nr 1622 167
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alternatiivide paremusjärjestus VII kriteeriumi (müra ja õhuemissioon) järgi
Tabel 7.8
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0 0,5 1 1,5 0,25
A2 1 - 1 1 3 0,5
A3 0,5 0 - 1 1,5 0,25
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 1
Tabelis 7.8 on toodud VII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Müra ja
õhuemissiooni on käsitletud peatükkides: 3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama töökorralduse
hinnang, 4.6.1 Õhukvaliteet Paldiski linnas, 4.7 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise
müratasemete hindamine 6 allpeatükki, 4.8.5.1 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed
ja 4.8.6 Müra ja vibratsiooni vähendavad meetmed toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
VII kriteeriumi põhjal alternatiividest parim A2 ja A1 ning A3 on võrdsed.
Alternatiivide paremusjärjestus VIII kriteeriumi (mõju meresõidu ohutusele ja
laevaliiklusele ning liikluse ohutusele) järgi
Tabel 7.9
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 0,5 0,5 1 2 0,33
A2 0,5 - 0,5 1 2 0,33
A3 0,5 0,5 - 1 2 0,33
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 ~1
Tabelis 7.9 on toodud VIII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul.
Mõju meresõidu ohutusele ja laevaliiklusele ning liikluse ohutusele on käsitletud peatükkides:
3.2.2.2 Infrastruktuur, sadamatehnika ja aluste teenindamine, 3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama
töökorralduse hinnang, 4.8.6 Müra ja vibratsiooni vähendavad meetmed, 8.1.1 Üldosa ja
teenuste korraldusnõuded sadamaeeskirjas, 8.1.2 Tuleohutusnõuded ja päästetööde
korraldus, 8.2 Süvendus- ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed ning nende
kasutuse eeldatav efektiivsus toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
VIII kriteeriumi põhjal alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud võrdseteks.
Corson OÜ. Töö nr 1622 168
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Alternatiivide paremusjärjestus IX kriteeriumi (majanduslikud mõjud ja vastavus
planeeringutele ja arengu kavadele) järgi
Tabel 7.10
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 1 0 1 2 0,33
A2 0 - 0 1 1 0,17
A3 1 1 - 1 3 0,5
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 1
Tabelis 7.10 on toodud IX kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul.
Majanduslikud mõjud ja vastavus planeeringutele ja arengu kavadele on käsitletud
peatükkides: 2.6.2 Kavandatu ja säästva arengu põhimõtted ja loodusvara kasutus, 3.2.1.3
Majandustegevus Paldiskis, 3.2.2.2 Infrastruktuur, sadamatehnika ja aluste teenindamine,
3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama töökorralduse hinnang, 4.1.1 Üldplaneering, 4.1.2 Paldiski
linna arengukava aastani 2025, 4.8.1 Sotsiaal-majanduslik hinnang toodud informatsiooni
alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on
IX kriteeriumi põhjal alternatiiv A3 hinnatud parimaks järgnevad A1 ja A2. Alternatiiv 3
korral kaadatavat pinnast veetakse ja kaadatakse vähemalt 60 % vähem kui alternatiiv 1
korral. Vähenevad süvendatud materjali transpordiga ja kaadamisega kaasnevad kulud. Kuna
60 % süvendatud pinnasest kasutatakse lastimisalade rajamiseks, siis vähenevad täiteks
veetava pinnase mahud ja kulud võrreldes alternatiiviga 1.
Alternatiivide paremusjärjestus X kriteeriumi (sotsiaal-majanduslikud mõjud:
piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale)
järgi
Tabel 7.11
Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne
A1 A2 A3 A4
A1 - 1 0,5 1 2,5 0,42
A2 0 - 0 1 1 0,17
A3 0,5 1 - 1 2,5 0,42
A4 0 0 0 - 0 0
Kokku 6 ~1
Tabelis 7.11 on toodud X kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4)
võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul.
Sotsiaal-majanduslikud mõjud: piirkonna areng, tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele
ja heaolule ning varale on käsitletud peatükkides: 2.6.2 Kavandatu ja säästva arengu
põhimõtted ja loodusvara kasutus, 3.2.1.1 Asustus ja ajalooline taust, 3.2.1.2 Elanikkond
3.2.1.3 Majandustegevus Paldiskis, 3.2.2.2 Infrastruktuur, sadamatehnika ja aluste
teenindamine, 3.2.2.3 Paldiski Põhjasadama töökorralduse hinnang, 4.1.1 Üldplaneering,
Corson OÜ. Töö nr 1622 169
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
4.1.2 Paldiski linna arengukava aastani 2025, 4.8.1 Sotsiaal-majanduslik hinnang 4.8.2
Avalikud rannaalad, 4.8.4 Mõju loodus- ja puhkemaastikule, 4.8.5 Mõju inimese tervisele,
varale ja heaolule toodud informatsiooni alusel.
Arvestades kõike KMH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on X
kriteeriumi põhjal alternatiivid 1 ja alternatiiv 3 hinnatud võrdseteks ja nendele järgnevaks
alternatiiv 2.
7.4 Alternatiivide väärtusindeksid
Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)
Tabel 7.12.
Kriteerium Kaal A1 A2 A3
I 0,078 0,01326 0,039 0,02574
II 0,078 0,026 0,026 0,026
III 0,066 0,01122 0,033 0,02178
IV 0,055 0,01375 0,0275 0,01375
V 0,1 0,033 0,033 0,033
VI 0,089 0,0297 0,0297 0,0297
VII 0,078 0.0195 0,039 0,0195
VIII 0,089 0,0297 0,0297 0,0297
IX 0,178 0,05874 0,03026 0,089
X 0,189 0,07938 0,03213 0,07938
Väärtusindeks 0,31425 0,31929 0,36755
Paremusjärjestus 3 2 1
Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A3.
Corson OÜ. Töö nr 1622 170
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud nõuded
8.1.1 Üldosa ja teenuste korraldusnõuded sadamaeeskirjas
Paldiski Põhjasadama sadamaeeskirjas toodud nõuded ja eeskirjad on kohustuslikud kõigile
Paldiski Põhjasadama akvatooriumit külastavatele laevadele sõltumata lipust ning kõigile
sadama territooriumil asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Mõningad väljavõtted sadamaeeskirja üldosast:
• Üldjuhul on sadama akvatooriumil liiklemine keelatud, kui läänekaarte tuule kiirus on
pagidega üle 20 m/s, laine kõrgus on üle 2,0 m, nähtavus alla 500 m. Vajaduse korral
võtab otsuse vastu sadamakapten, olles eelnevalt kooskõlastanud lootsiteenistusega.
• Piirangud, mis tulenevad lasti ohtlikkusest, kehtestatakse igal konkreetsel juhul eraldi
Keskkonnaameti ja Päästeameti poolt.
• Kai ääres on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kalda
vooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi.
• Sadama territooriumil asuvad ja töötavad iseliikuvad ja teisaldatavad mehhanismid
peavad olema varustatud ohutulede, omaniku nime või tunnuse ja numbriga. Nende
parkimine kaidel ja väljaspool vastavate märkidega tähistatud parkimisala on keelatud.
Liiklusvahendite seismine kail, raudteel ja kraanateel on keelatud, välja arvatud juhul,
mil see on vajalik laevade teenindamiseks. Sel juhul ei tohi juht liikurvahendi juurest
lahkuda. Valesti pargitud liikurvahend teisaldatakse omaniku kulul.
• Sadamas tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tagama nende kasutataval territooriumil
ja kaidel puhtuse, korra ning tuleohutus-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuete täitmise.
• Talvel peavad operaatorid puhastama nende kasutada olevad kaid, eriti aga pollarite ja
tuletõrjehüdrantide ümbruse jääst ja lumest ning korraldama liivatamise. Prahiga
segunenud lumi tuleb kaidelt eemaldada ja vedada sadama pidaja määratud
kogumiskohta. Puhast lund võib vette lükata üksnes sadamakapteniteenistuse loal.
• Müra ja prahti (tolmu) tekitavad tööd on sadamas seisvatel laevadel keelatud.
• Kõikidest sadamas inimeste ja tehnikaga juhtunud õnnetustest, reostusest
akvatooriumil ja territooriumil, laevade, kaide ja põrkeseadmete vigastustest tuleb
viivitamatult teatada sadamakapteni teenistusele.
• Pääs sadama territooriumile ning turvalisuse nõuete täitmine sadamas toimub vastavalt
turvalisuse plaanile, mis on kinnitatud Veeteede Ameti poolt ja lähtub ISPS koodeksi
nõuetest.
Vastavalt sadamaeeskirjale toimub veesõidukite sadamasse sisenemise, seismise ja
lahkumine ning laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil.
Sadamaeeskiri reguleerib sadamas osutatavad sadamateenused ja nendega seonduvad
teenused ning nende osutamise korralduse. Alljärgnevaltkorraldamisest väljavõte:
• Ohtlike kaupade käitlemine sadamas toimub vastavalt IMDG koodeksi (International
Maritime Dangerous Goods Code), IMO Meresõiduohutuse Komitee ringkirja nr. 675
„Soovitused ohtlike ainete ohutuks veoks ja sellega seonduvaks tegevuseks sadamas“
(MSC/Circ. 675 Recommendations on the Safe Transport of Dangerous Cargoes and
Corson OÜ. Töö nr 1622 171
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Related Activities in Port Areas) ning õigusakti „Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu,
töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri“ nõuetele.
• Stividoritöid teostab sadamas Palsteve OÜ.
• Laevade veega varustamine toimub sadamakapteni teenistuse loal.
• Laevadel on võimalik täiendada joogivee varusid sadama veetrassist esitades tellimuse
agendi vahendusel. Laeva kapteni nõudmisel esitab vee tarnija tõendi joogivee
kvaliteedi nõuetele vastavuse kohta.
• Laevaheitmete (õli ja naftasaadusi sisaldava pilsivee, õlipüünisejäätmete, prügi,
toidujäätmete, õliste kaltsude, absorbendi, plastiku ja ohtlike jäätmete) vastuvõtt
laevadelt toimub vastavalt Sadamaseaduse § 25, 26, 27, 28, 29 alusel kehtestatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded
ning laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise, üleandmise, nendest teavitamise ja
arvestuse pidamise üle järelevalve teostamise kord” ja vastavalt laevaheitmete
vastuvõtmise ja käitlemise kavale.
• Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama pidajaga
lepingulises suhtes olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale
ööpäevaringselt.
• Prügi (tahkeid olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes
peavad vajadusel korraldama ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu.
• Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtjatele. Sadamas ei
saa ära anda laevade ballastvett.
• Laevaheitmete üleandmist organiseerib laeva agent. Toidujäätmeid võetakse sadamas
vastu sildumiskaidele paigaldatud konteineritesse, mis on tähistatud: „toidu jäätmed”,
„food waste“. Lisateavet laevaheitmete vastuvõtu kohta saab
sadamakapteniteenistuselt telefonil +372 651 1022 või +372 53 292 591 ja sadama
dispetšeriteenistuselt.
• Laevade punkerdamist sadamas on võimalik teostada kooskõlastatult sadamakapteni
teenistusega kas autodelt või punkrilaevalt sadama pidajaga lepingulises suhtes olevate
kütusetarnijate poolt. Enne punkerdamisoperatsioonide algust peab olema täidetud
kontroll-leht laeva ja punkriandja vahel (sadamaeeskirja lisa 8). Laeva punkerdamisel
autodelt peavad punkerdamiskoha vahetus läheduses olema esmased
tulekustutusvahendid ja vahendid võimaliku lokaalse reostuse likvideerimiseks.
Punkerdamiskoht peab olema piiratud ja tähistatud, vältimaks kõrvaliste isikute
sattumist punkerdamistsooni. Laeva kaptenil lasub kohustus viivitamatult teatada
sadamakapteni teenistusele igast avariiolukorrast ja merereostusest või ohtlikkust
olukorrast, millega võib kaasneda keskkonnareostus. Reostus likvideeritakse reostuse
põhjustaja kulul. Punkerdamist teostav ettevõtja peab omama sadama pidaja poolt
aktsepteeritud kindlustust. Punkrilaeva lastimisel lossimisel ning laevade
punkerdamisel tuleb laevadel heisata signaallkoodi lipp „B“ (BRAVO) ja ööseks sisse
lülitada punane signaaltuli.
• Veealuste tööde tegemiseks peab töödejuhataja saama loa sadamakapteni teenistuselt.
Meditsiiniabi sadamas on võimalik saada polikliinikust Paldiskis: Mediluks OÜ Sadama tn.
20, esmaspäevast reedeni, 08.00–16.00. Telefon: +372 674 2200. Kiirabi on võimalik kutsuda
telefonil: 112.
Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu
laevaliiklus.
Corson OÜ. Töö nr 1622 172
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Peatükis 5.6.1 Sadama eeskirjaga kehtestatu on kokkuvõtlikult käsitletud peatükkides 8.1.1 ja
8.1.2 esitatut.
Paldiski Põhjasadamas sadamaeeskirja nõuetele vastavust korraldavad ja täitmist jälgivad
sadamakapten ja sadamakapteni teenistus.
8.1.2 Tuleohutusnõuded ja päästetööde korraldus
Tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldamine
• Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel on
sätestatud siseministri kinnitatud „Tuleohutuse üldnõuetega“ ja sadama
tuleohutusjuhendiga.
• Sadamas tegutsevad ettevõtjad peavad tagama nende kasutuses oleval territooriumil
ja/või muudel objektidel tuleohutuse nõuete täitmise.
• Tuletööde läbiviimine sadama territooriumil peab olema korraldatud vastavalt
siseministri kinnitatud nõuetele (tuletööde tuleohutusnõuded), sadama üldisele
tuleohutusjuhendile ja olema kooskõlastatud sadama dispetšerteenistusega.
• Kõikidele sadama hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs,
tuleohutuskujades ei tohi hoida mingeid esemeid. Teede ja läbikäikude läbikaevamine
või
• sulgemine on lubatud ainult sadama pidaja loal ning juhul, kui on tagatud läbipääs
mujalt.
• Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja
päästevahenditega vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.
• Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab
olema tagatud vaba juurdepääs.
• Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus
valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks.
• Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava inimeste
ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms. puhuks.
Tegevuskava tuleb kooskõlastada sadama pidajaga.
• Naftasaadusi hoiustav ettevõtja koostab tulekahju kustutamise plaani koos vajalike
kasutusainete, tehniliste ja muude vahendite loeteluga, kooskõlastab selle
päästeteenistusega.
• Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõik teised
laevad valmis seadma tuletõrje- ja päästevahendid, samuti peamasina, et osutada abi
tulekahju kustutamisel. Kõrvalasuvatel laevadel kuulutatakse välja üldhäire.
• Tulekahju puhkemisel laeval teatab laeva kapten PÄA hädaabinumbrile 112, kuulutab
välja üldhäire, teatab sadama dispetšeriteenistusele ja sadamakapteni teenistusele ning
lähedalseisvatele laevadele.
• Juhul kui tulekahju laeval avastatakse sadamatöötajate poolt, teavitatakse laeva, PÄA,
sadama dispetšeriteenistust ja sadamakapteni teenistust.
• Kuni sadama peainseneri saabumiseni juhib sadamatöötajate tegevust võitluses tulega
sadamakapteni teenistuse vahetusülem ja stividorifima vahetuse dispetšer.
Sadamakapteni teenistuse vahetusülem teavitab ja informeerib sadama juhtkonda
vastavalt sellekohasele juhendile ja lisatud telefonidel.
• PÄA saabudes läheb juhtimine üle nendele.
Corson OÜ. Töö nr 1622 173
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Pääste ja tuletõrjevahendite paigutus on ära näidatud sadama kaide skemaatilisel
plaanil.
• Sadamal on välja töötatud ja kinnitatud reostustõrje plaan.
• Häireolukordades toimub operatiivsidepidamine sadama valvemeeskonna kaudu,
kellel on raadioside politseijaoskonna ning sadama administratsiooniga, millede kaudu
on võimalik päästeteenistuste väljakutsumine.
8.2 Süvendus-ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed ning
nende kasutuse eeldatav efektiivsus
Kohustuslikud leevendusmeetmed ja nende kasutuse efektiivsus
1. Mitte teostada Pakri Põhjasadama lastimisalade A ja B kaide rajamiseks süvendus- ja
kaadamistöid ajavahemikul 01. aprillist kuni 31. juulini. Kalakudemise ja larvide
arenguks ning lindude pesitsusperioodiks (krüüsel) vajalik piirang on efektiivne.
Ajaline piirang on lihtsalt kontrollitav ja tema efektiivsust tõestavad piirkonnas tehtud
KMH-d ja KSH-d.
2. Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s. Oluline ja
efektiivne meede, avarii- ja reostusohu vältimisel ning vähendab loodetuulte korral
kaadamisalalt heljumi jõudmise ohtu krüüslite ja teiste samas piirkonnas toituvate
veelindude toitumisaladele
3. Seire ja järelevalve. Koos teiste heljumi mõjusid vähendavate meetmetega
süvendamisel ja kaadamisel merekeskkonnale väga oluline ja efektiivne meede.
4. Alternatiiv 1 ja 3 kohased süvendus- ja kaadamistööd tuleb peatada, kui heljumiseire
käigus seirejaamad tuvastavad kõrge kontsentratsiooniga heljumi kandumist Pakri
poolsaare lääneranna alla 15 m sügavasse rannikumerre ning Pakri neeme krüüslite
toitumis- ja pesitsusalale; Väike-Pakri ja Suur-Pakri vahelisse väina suudmesse
(saartevahelises madalmeres on olulised kalade koelmualad). Oluline ja efektiivne
meede.
5. Kasutada tuleb PVT, mille esitavad kohustuslikult kõik süvedus- ja täitetööde ning
kaadamistööde tegemise hankes osalevad firmad. Erinevatel firmadel võivad olla
erinevad süvendustehnoloogia PVT väljapakkumised. Tänane PVT ei pruugi olla
tööde teostamise ajal parim võimalik tehnika. Arvestama peab siin ka sellega, et
lastimisala A rajatakse enne lastimisala B. Efektiivne kuna kasutatakse momendil
parimat võimalikku tehnikat.
6. Süvendustööde teostamiseks kasutatavad süvendajad ja setteid vedavad alused peavad
vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. Efektiivne.
• Võimalike reostusavariide puhuks ja tagajärgede minimeerimiseks ning
likvideerimise korraldamiseks on Paldiski Põhjasadamal välja töötatud ja
kinnitatud reostustõrje plaan.
7. Sadamaeeskirjale vastavalt peavad olema tuleohutusnõuded tagatud nii süvendajatel
kui ka setteid vedavatel pargastel. Efektiivne,
8. Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel) ilmastikutingimusi: veetase, tuule
kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms. Vajalik efektiivne meede.
• Näiteks: Kuna praamidega kaadamiskohta transporditava süvendatud materjali
veesisaldavus on suur, siis selle liikuvus praami sees võib kõrgema lainetuse
Corson OÜ. Töö nr 1622 174
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
korral olukorraga mitte arvestamisel kutsuda esile ohu ümberminekuks.
Ülaltoodu kehtib eriti iseliikuvate praamide puhul (LEL 2010).
• Oluline meede ka võimalike avariide tekkimise vähendamiseks ja reostusohu
vähendamiseks.
Lisaks eeltoodud kohustuslikele leevendusmeetmetele on alljärgnevalt esitatud põhiliselt
kaadamist käsitletavad nõuded.
Nõuded kaadamise läbiviimiseks:
1. Veeteede Ametiga tuleb kooskõlastada süvendusprojekt koos selles näidatud
kaadamisalale viiva laevateega.
2. Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase
mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist
kaadamisalal.
3. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult
kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt
heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida
piirkond (ruut).
4. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise
süsteemi (AIS) abil.
5. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida
süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning
kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.
Peatükis esitatut on pikemalt ja selgitavalt käsitletud Natura hindamise peatükis 5.6.2
Leevendavate meetmete olulisus Pakri loodus- ja linnualal.
8.3 Seire ja järelevalve
Süvendamist ja kaadamist tuleb teostada vastavalt peatüki 8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud
nõuded allpeatükile ja 8.2 Süvendus-ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed ning
nende kasutuse eeldatav efektiivsus nõuetele. Kontrolli teostab sadamakapteni teenistusest
järelevalveks määratud isik.
Heljumi leviku seiret tuleb teostada esimene kord süvendustööde eel ja siis pidevalt
(võimaldab operatiivselt koheselt vajadusel peatada tööd ja võtta kasutusele heljumi levikut
vähendavad meetmed) süvendus- ning kaadamistööde perioodil.
Alternatiiv 1 ja 3 korral süvendus- ja kaadamistööd tuleb katkestada, kui heljumiseire käigus
täheldatakse märgatavat heljumi kandumist:
• Pakri poolsaare läänerannal alla 15 m sügavusse madalasse rannikumerre (otsene mõju
vee läbipaistvusele, põhjataimestikule ja –loomastikule ning seeläbi ka antud
rannikumere osas toituvatele veelindudele, kellele on see oluline kogunemise ja
toitumisala).
• Pakri neemele krüüslite pesitsus- ja toitumisala ning madal rannikumeri on siin oluline
ka teiste samas piirkonnas toituvatele ja ränneteks kogunevatele veelindudele.
Corson OÜ. Töö nr 1622 175
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
• Väike-Pakri idaranda (otsene mõju vee läbipaistvusele, põhjataimestikule ja –
loomastikule ning seeläbi ka antud rannikumere osas toituvatele veelindudele, kellele
on see oluline kogunemis- ja toitumisala).
• Pakri saarte vahelisse väina, kus on põhilised kalade koelmualad ja ka veelindude
toitumis- ning pesitsemiskohad.
Keskkonnamüra alase seire osas tuleb peale sadama laiendamist teostada ühekordsed
helirõhutasemete kontrollmõõtmised sadama töötamise aktiivsel perioodil lähimate
müratundlike hoonete (eluhoonete) juures päevasel ja öisel ajavahemikul.
Corson OÜ. Töö nr 1622 176
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
9. KOKKUVÕTE
9.1 Ülevaade ja kavandatuga kaasnevad mõjud
1. Paldiski Põhjasadama maa-ala jääb Pakri poolsaare keskossa, looduslikult sügava ja
peaaegu jäävaba Paldiski lahe äärde. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega. Poolsaar
kujutab endast umbes 12 km pikkust ja keskmiselt 5 km laiust paelava.
2. Paldiski Põhjasadamas on võimalik lastida−lossida sega- ja puistlasti, puitu ning
konteiner- ja ro-ro laevu.
3. Paldiski Põhjasadama lastimisalade A ja B rajamise eesmärgiks on tagada sadama
arenguplaani kohane arendustegevus..
4. Süvendustööd mahus kuni 517200 m3 on vajalikud lastimisalade A ja B rajamiseks.
5. Lastimisalade A ja B rajamiseks tehtavad süvendus- ja täitetööd teostatakse Pakri
linnu- ja loodusalast välja jäävas Paldiski Põhjasadama vahetult ranna äärses
akvatooriumiosas.
6. Süvendatud materjali kaadamine on alternatiiv 1 ja A3 kohaselt kavandatud Pakri
linnu- ja loodusalast väljapoole jäävale kaadamisalale. Antud kaadamiskohast on
kagusse jääva Pakri loodus- ja linnualani ca 1 km. Kaadamiskohale tehtud
matemaatiline modelleerimine näitas, 15 m/s puhuva tuulega on kaadamiskohast
leviva heljumipilve kaugus maksimaalselt 650 m. Kaadamiskohast on kagusse jääva
Pakri neemeni ca 4 km.
7. Pakri lahes on loomulik setete jaotumus, et rannale lähemates, madalamates
piirkondades kuhjuvad jämedateralisemad setted ja akvatooriumi sügavamas osas
peeneteralisemad setted (aleuriit, peliit ,jne).
8. Pakri lahel ja poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Tuulte
keskmine kiirus on 5,5 m/s. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja
loodetuul), talvel rohkem lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja
suvel puhub sageli kirdetuul. Tugevaimad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad
novembrist jaanuarini, enamasti lõunast ja kagust keskmiselt 36 päeval aastas.
9. Lastimisala A väljaehitus vähendab lainekõrgust lastimisala B esisel alal.
10. Matemaatilise modelleerimise andmetel märgatava kontsentratsiooniga heljumi levik
lastimisalalt A edelatuulega on 500 m ja loodetuulega 700 m ning lastimisalalt B
edelatuulega on 500 m ning loodetuulega 600 m.
11. Mürauuringu (lisa 13) arvutustulemuste alusel on päevase ajavahemiku müratasemed
Paldiski Põhjasadamat ümbritsevatel II kategooria aladel valdavalt ≤ 50-54 dB, mis
selliselt vastab varuga tööstusmüra piirtaseme nõudele päevasel ajavahemikul
12. Lastimisaala A ja B süvendusala ja täiteala ulatuses oluline merepõhjaelustik puudub
ja mõju on väheoluline. Põhjuseks akvatooriumis pidevalt toimunud ja toimuv
laevaliiklus ja akvatooriumi sügavus. Negatiivne mõju merepõhjaelustikule on
väheoluline.
13. Pakri linnuala on oluline nii saartel ja rannikul pesitsevate kui ka rändel peatuvate vee-
ja rannikulindude jaoks. Alal peatub regulaarselt vähemalt 20 000 veelindu.
14. Pakri linnuala asub veelindude Ida-Atlandi rändeteel ja siinseid sobivaid elupaiku
kasutavad paljud linnuliigid arvukalt rändepeatustel, kuid ka talvitumiseks ja suvel
sulgimiseks.
15. Pakri maastikukaitseala olulisemaid haudelinde on Pakerordi klinti asustav krüüsel,
kes pesitseb seal umbes 20 paarina. Krüüsel on eriti ohustatud liigina kantud Eesti
punasesse raamatusse ning kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Corson OÜ. Töö nr 1622 177
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
Krüüslikoloonia kaitseks on Pakri maastikukaitsealale moodustatud Pakerordi
sihtkaitsevöönd.
16. Pakri laht koos Kurkse väina ja kõrvalasuva Lahepera lahega on Soome lahe suudme
lõunaranniku tähtsaim veelindude koondumis- ja pesitsusala, kus igal aastal kujunevad
välja ka talvituvate lindude kolooniad. Ka Pakri poolsaare ja sellega piirneva
madalmere linnustik on rikkalik. Kokku on siin on kindlaks tehtud 138 linnuliiki, neist
pesitsevaid 125 liiki.
17. Pakri lahe põhjaosa erineb veelindude elupaigana ülejäänud Pakri lahest.
Rannikumeres on veealune pangaastang ja platoo, kuhu linnud kogunevad. Põhjuseks
on paeplatool söödava rannakarbi (Mytilus trossulus) esinemine, mille arvukus ja
biomass on viimastel aastatel tõusutendentsiga. Nimetatud liik on aulide peamine
toiduobjekt. Pakri poolsaare ümbrust ja madalat iseloomustavad kõige paremini
suured, mitmesaja isendilised aulide parved.
18. Linnustiku rände- ja talvitumise arvukus Pakri lahes sõltub eelkõige toidu
kättesaadavusest toitumis- ja talvitusalal, samuti iga konkreetse aasta ilmaoludest.
Süvendustööde tagajärjel vette paiskuva heljumi tõttu väheneb veealune nähtavus, mis
muudab eelkõige merepõhja loomastikust toituvate sukelpartidele elutingimusi ja
sellega nende arvukust antud merealal. Täheldatud on heljumi kahetist mõju. Esiteks
vähendab see vee sügavamatesse kihtidesse jõudvat valguse hulka, mis põhjustab
veetaimede hulga vähenemist. Teiseks suurendab põhja settiv toiterikas materjal
põhjaloomastiku biomassi.
19. Merel toimuda võivate avariide võimalik õlireostus ohustab kõiki merel peatuvaid ja
toituvaid linnuliike (eriti partlased). Õlireostus võib põhjustada lindude hukkumise,
elujõulisuse ja produktiivsuse ning toidubaasi vähenemise. Üha suureneva
laevaliiklusega kasvab oluliselt ka võimaliku õlireostusoht. Lisaks üleriigilised
meetmetele õlireostuste ennetamiseks, avastamiseks, likvideerimiseks ja tagajärgede
rehabiliteerimiseks on oluliseks ka vahetult kohapeal ettevõetavad meetmed
20. Laevaliiklus häirib (korraline + süvendatud materjali vedavad praamid) üldiselt
rohkem sügavamatel merealadel peatuvad veelinnuliike (aul, vaerad, krüüsel, kaurid).
21. Süvendamisel ja kaadamisel võib heljumi kandumine Pakri linnuala merel peatuvate ja
toituvate veelindude toitumisaladele põhjustada toitumisalal olevate veelindude
häirimist, vee läbipaistvuse vähenemine nii toitumistingimuste kui ka toidu
kättesaadavuse muutumist. Mõju suurus oleneb heljumi kontsentratsioonist, saastuse
ajast.
22. KMH protsessis Natura hindamisel läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena
võib väita, et kasutades süvendamisel leevendavaid meetmeid (ptk 5.6.1, 5.6.2, 8.1,
8.2 ja 8.3) sh heljumi seiret ei ole ohtu Pakri loodus- ja linnuala terviklikkuse
säilimisele ega kaitse-eesmärkidele..
23. KMH protsessis Natura hindamisel läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena
võib väita, et kaadamisel väljapoole Pakri loodus- ja linnuala jäävale A1
kaadamisalale puudub oht Pakri loodus- ja linnuala terviklikkusele ning kaitse-
eesmärkidele.
24. Uute kaide ja lastimisalade rajamisega kaasnevad paremad võimalused ettevõtluse
teostamiseks Paldiski Lõunasadamas, mis omakorda loob töökohti ja eeldatavalt ka
töö parema tasustamise läbi tõstab inimeste heaolu.
25. Kavandatav on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke
arvestav.
26. Paldiski Põhjasadama arendamine vastab Eesti Vabariigi majanduse arendamise
eesmärkidele ja Paldiski linna huvidele.
Corson OÜ. Töö nr 1622 178
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
9.2 Lõppjäreldused
1. Lastimisalade A ja B rajamiseks tehtavatele süvendus- ja täitetöödele ning
kaadamisele on kohustuslikud peatükkides 5.6 Leevendavate meetmete olulisus
Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkode seisukohast kahes
alapeatükis toodu ning peatükkide 8.1 Sadama eeskirjaga kehtestatud nõuded ja 8.2
Süvendus-ja kaadamistööde kohustuslikud leevendusmeetmed ning nende kasutuse
eeldatav efektiivsus nõuded.
2. Eeltoodud meetmete ja nõuete täitmisega on võimalik mereelustikule ja linnustikule
avalduv mõju minimeerida mitteoluliseks ja süvendus- ja kaadamistöid võib teostada.
3. Alternatiivide võrdluses osutus parimaks alternatiiv 3.
4. Heljumi leviku seiret tuleb teostada esimene kord süvendus- ja täitetöödetööde eel ja
siis pidevalt (võimaldab operatiivselt koheselt vajadusel peatada tööd ja võtta
kasutusele heljumi levikut vähendavad meetmed) süvendustööde perioodil.
5. Paldiski Põhjasadamas lassitakse ja lossitakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli,
puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele
mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.
6. Kavandatav on oluline nii Eesti kui ka piirkondlikku sotsiaalset, majanduslikku
aktiivsust ja heaolu tõstvast aspektist.
Corson OÜ. Töö nr 1622 179
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
KASUTATUD KIRJANDUS
Kasutatud kirjandus:
1. Kukk, H., Viitasalo, I., Martin, G. 1997. The ecological state of Tallinn and Helsinki
coastal waters based on benthic macrophytes. Proceedings of the 14th Balthic Marine
Biologists Symposium. Tallinn, p. 101-112.
2. Kotta,J., Kotta,I. 1997. Do the towns of Helsinki and Tallinn oppress the zoobenthos
in the adjacent sea? EMI Report Series, 8, 54-71 Ecological investigations in Tallinn
Bay area in 1993 1997. Estonian Marine Institute Report series No 8. Tallinn, 1997.
83p.
3. Trei, T. 1991. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn, Valgus.
4. Kõuts, T., Sipelgas, L., Savinitš, N., Raudsepp, U. (2006) Environmental Monitoring
Of Water Quality In Coastal Sea Area Using Remote Sensing And Modeling, US/EU
Baltic International Symposium, 23-25 May 2006, Klaipeda, Lithuaania, 8 lk. (CD-
Rom).
5. G. Alabaster, R. Loyd. 1984. Vee kvaliteedi kriteeriumid mageveelistele kaladele.
Moskva, Ljekgaja ja Pists. Prom., 344 1k. (tõlge vene keelde).
6. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. Koostas A.
Tõnisson, Tallinn 2006.
7. Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020.
Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja Eesti
Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR raames. Koostas M.
Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum).
8. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja ja kalanduse ülevaade (Vetemaa, M.,
TÜ Eesti Mereinstituut 2010).
9. Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100.
Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009.
10. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007.
11. Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu
KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011.
12. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜ
Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2011.
13. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise KMH aruanne. Natura mõjude hindamise
aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Liis Sipelgas KMH ekspert ja Laura Raag.
Tallinn 2012.
14. Paldiski lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II
Etapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2009.
15. Paldiski lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire
vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2008.
16. Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMH
aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2007.
17. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire 2005 –
2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2006.
18. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne seire 2002/2003. TTÜ Meresüsteemide
Instituut. Tallinn 2003.
19. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne.
Ramboll AS, Tallinn 2008.
20. Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123. OÜ-E-
Konsult, Tallinn 2008.
Corson OÜ. Töö nr 1622 180
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
21. Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2009.
22. Paldiski linnas Peetri 7, 7A, 7B, Peetri 9, 9A, 9B, Peetri 11, Peetri 13, 13A, 13B,
Peetri 15, 15A, 15B, 15C, 15D, Peetri 17, 17A, 17B, 17C, 17D, 17E, 17F, Pakri tn 2,
Jaama tee 2, Paldiski raudteejaama katastriüksustel ning Põhja-Sadama ja Jaama tee 2
kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1111/08. OÜ
Hendrikson & Ko. Tartu 2011.
23. Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti
saarestikus (LEL) keskkonnamõju hindamise aruanne. Ramboll Eesti AS. Tallinn
2010.
24. Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP-GIS
uurimus.
25. Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G. Martin.
Tallinn 2009.
26. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn
2011. Autorid: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus
Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI.
27. Kuresoo, A. & Luigujõe, L. Haapsalu-Noarootsi projektialal ning Neugrundi
madalaltalvituvate, sulgi ning kevad- ja sügisrändel peatuvate veelindude arvukus ja
levikumuster. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Tartu 2008.
28. Kink H., Raukas A. Loodusmälestised 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared.
Tallinn 2000.
29. Süvenduseelsed uuringud Paldiski Põhjasadamas. Teadusliktehniline aruanne.
Eesti Mereinstituut, Tallinn 2001.
30. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegne seire. I köide: Teisaldatava pinnase
reostuse jälgimine. II köide: Hüdrodünaamika ja hüdrobioloogia
Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Mereinstituut. Tallinn 2001.
31. Paldiski Põhjasadama kalastikule avalduva mõju seire. Teadusliktehniline aruanne. T
Ü Eesti Mereinstituut. Tallinn 2005.
32. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegne seire. II köide. Hüdrodünaamika ja
hüdrobioloogia. TÜ Eesti Mereinstituut. Tarmo Kõuts, Georg Martin, Jonne Kotta,
Urmas Rudsepp, Jüri Elken, Ilmar Kotta, Helen Orav, Jüri Tenson. Tallinn 2001.
33. Paldiski Lõunasadama . Kai nr 6 esise merepõhja uuring. Ehitusgeoloogilise uuringu
aruanne. OÜ REI Geotehnika . Töö nr 827-03.
34. AS Tallinna Sadam, Paldiski Paldiski Lõunasadama uue sissesõidukanali ja laevade
pöördeala aluse merepõhja geotehnilised uuringud. Paldiski. Töö nr GE-0370.
Uurimistöö aruanne. REIB OÜ. Tallinn September 2001.
35. Paldiski Lõunasadama kai nr 6A rajamise KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide
Instituut. Tallinn 2011. materjale.
36. Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L.,
Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M.– Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine
arvukus 2003 – 2008. Hirundo 22: 3-31 (2009).
37. Skov, H.; Heinänen, S.; Zydelis, R.; Bellebaum, J.; Bzoma, S.; Dagys, M.; Durinck, J.;
Garthe, S.; Grishanov, G.; Hario, M., Kieckbusch, J.J.; Kube, J.; Kuresoo, A.;
Larsson, K.; Luigujõe, L.; Meissner, W.; Nehls, H.W.; Nilsson, L.; Petersen, I.K.;
Roos, M.M.; Pihl, S.; Sonntag, N.; Stock, A.; Stipniece, A. & Wahl, J. (2011).
Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea. Kopenhaagen: Nordic Council
of Ministers.
38. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2012. a aastaaruanne. Eesti
Ornitoloogiaühing. Tartu 2012.
Corson OÜ. Töö nr 1622 181
Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruanne
39. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-Konsult. Tallinn 2012.
40. Veelindude rände- ja talvituskogumid Harjumaal Paldiski linnas Pakri neeme LNG
terminaali võimalikul mõjualal ja kontrollaladel ajavahemikul september 2012 - mai
2013. Aruanne. Linnuekspert OÜ. Tallinn 2013.
41. Raid, T. 1985. The reproduction areas and ecology of Baltic herring in the early stages
of development found in the Soviet zone of the Gulf of Finland.- "Finnish Fisheries
Research", vol. 6, 1985: 20-34.
42. Raid, T. 1991. Herring spawning grounds in the North-eastern Baltic: recent changes
and present situation. Proc. Intern. Herring Symposium. Anchorage, Alaska, pp.629-
638.
43. Rajasilta, M., Eklund, J., Hänninen, J., Kurkilahti, M., Kääriä, J., Rannikko, P.,
Soikkeli, M., 1993. Spawning of herring (Clupea harengus membras L.) in the
Archipelago Sea. ICES J.mar.Sci., 50:233-246.
44. Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100.
Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009.
45. Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.
Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
46. Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II
Etapi aruanne –järelseire. Liis Sipelgas, Ahto Järvik, Natalja Kolesova, Marju Erit,
Tarvo Valker Tallinn 2009.
47. „Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selection, designation
and protection measures“ („ESTMAR“). Ihtüoloogilise osa aruanne, TÜ Eesti
Mereinstituut, 2011.
48. TTÜ MSI Paldiski Põhjasadama süvendus ja ehitustööde aegse seire aruanne. TTÜ
MSI, Tallinn 2005.
Corson OÜ. Töö nr 1622 182