Muinsuskaitse tingimused

Tere Keiu! Palun pane deltasse Leetjõele meile tulnud tingimuste eelnõu. Ta teab millega tegemist ja paneb edasi. Tänud! Aldo MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED Vilsandi tuletorn 925, mälestise reg nr 27241 Tellija: Veeteede Amet Koostaja: Madis Nõmm, Klotoid OÜ 2018 1  1. Eesmärk Käesolevad muinsuskaitse eritingimused koostatakse tuletorni täisrekonstrueerimise (remonttööde) tarbeks. 2. Asukoht Asukoha skeem Situatsiooniskeem 2 Asendiskeem 3. Ajalooline ülevaade ja dateeringud 1809 – ehitatatakse Vilsandi tuletorn, algselt kõrgusega maapinnast 60 jalga (merepinnast 72 jalga) ning valgusallikana puidu- või kivisöe tulega. Samal aastal ilmunud kontradmiral Sarõtševi atlases on tuletorni asukoht juba tähistatud. Peeter Peetsalu on vahendanud, et puittuletorn asus Vilsandil juba enne 1809. Arvestades, et kaarti valmistati ette aasta-paar enne trükkiminekut, tuleb Peetsalu arvamust tõenäoliseks pidada. 1817 – kõrgendatakse kivist tuletorni kuni 110 jalani merepinnast ning võetakse kasutusele pöörlev kümne õlilambiga ning nõguspeeglitega plinktuli 3 1823 – Vilsandi tuletorni esimene kujutis kindralmajor Leonti Spafarjevi (1766-1847) 1820. a merekaardi 1823. a väljaandelt. Kaardil on näidatud mõlemad tuletornid. 4 1840 – puidust torn lammutatakse 1841 - hakatakse ehitama kivist tuletorni. Maa-aluse vajumise tõttu kivitorn variseb 19. augustil 1842. Õnnetuse käigus hukkub 5 inimest, kaasa arvatud Lümanda riigimõisa talupoeg Jaak Piisk. Kivitorni edasisest ehitamisest loobutakse. Võimalik, et just selle varingu pärast ümbritseti kivist tuletorn täiendava vundamendivööga. Lümanda riigimõisale kuulusid lahusmaatükina Tagamõisa poolsaare Kurevere, Kehila ja Tammese külad ja Jaak oli sealtpoolt pärit. Ta oli surres 39 aastane ning temast jäi maha naine ja 3 last. Elu läks edasi, lapsed sirgusid ja said omakorda järeletulijaid - kuni Saadu Jaagu kuuenda põlve järeltulijast Avo Piisast sai Vilsandi viimane majakavaht. Kirjeldatud seos selgus esimest korda alles käesoleva töö käigus Kihelkonna kiruraamatue, hingeloendite ja Geni abil. 1856 – ehitatakse tuletorn 21 jala (4,3 m) võrra kõrgemaks ning valmivad tuletorni ülevaataja elamu ja tuletorni teenijate elamu-vahimaja 1860 – paigaldatakse dioptriliste klaasprismadega nn Fresneli (Augustin-Jean Fresnel, 1788-1827) valgusaparaat 1865 – alustatakse regulaarsete ilmamõõtmistega 1870 – paigaldatakse uus tuleseade, mille optiline osa valmistati Chance Brothers&Co tehases Inglismaal, lamp Tallinnas tuletorni seadmete töökojas 1874 – ehitatatakse Vilsandi päästekuur 1878 – võetakse kasutusele petrooleumivalgustus (teistel andmetel 1882), ehitatakse petrooleumiladu 1882 – torni peauksele ehitatakse tuulekoda, et vältida tõmbetuult 5 1907 – põhjapoolse majaka tingmärgi juures saksakeelne tekst „zusammengestürzt Leuchtturm“ ehk kokku kukkunud tuletorn. 1918 – võetakse kasutusele atsetüleenivalgustus 1922 – esimene eestikeelne merekaart Vilsandi tuletorni pildiga 1972 – võetakse kasutusele elektrivalgustus 1994 – majaka valgustusseade automatiseeritakse 1995 – kaugseire algus 2008 – viimased suuremad remonttööd 2016 - leedmoodulsektorlaterna paigaldamine 6 Miks on tuletornil kolm ava kinni kinni müüritud? Vilsandi tuletorni kiviosa on teadupärast 8-korruseline, mille kohal on horisontaalne katusetasapind, millel omakorda asub kahekorruseline metallehitis, mis koosneb teenindusruumist all ja laternaruumist üleval. Kokku seega 10 korrust. Tuletorni kiviosa peafassaad on O-külg. Selles asub välisuks ja igal korrusel üks aken, kokku 7. Kunagise esimese ehitusjärjekorra aknad on kõrgemad ja laiemad, neid on kokku 4. Teise ja kolmanda ehitusjärjekorra aknad on väiksemad, neid on kokku 3. (Akende all olev välisuks fotol ei nähtu) S-küljel on kokku 5 akent, II ja IV suured ning ülemistel korrustel väikesed. 7 W-küljel aknaavad puuduva. VI korruse tasapinnal on kinnimüüritud uks. Tegemist on kunagise merevaatlusplatvormiga. Vajadusel lükati see avatud uksest välja ja kinnitati seinal olevate sepisaasade külge kettide ja haakidega. Võimalik, et sealtkaudu kaudu vinnati üles ka küttematerjali. N-küljel on suured aknad I, III ja V korrusel, ning kinnimüüritud väikesed aknad teise ehitusjärjekorra ulatuses. Kolmanda ehitusjärjekorra puhul pole akna rajamist vajalikuks peetud. Kokkuvõttes selgub, et kolmanda ehitusjärjekorraga on rajatud kaks akent ning kinni müüritud samuti kaks, täpselt sama suurt. Loogiline tundub oletada, et kaks aknaraami tõsteti teise ehitusjärjekorra N-küljelt ning paigaldati S ja O küljele. Tühjaks jäänud avad aga müüriti kinni. W-külje ukseava müüriti kinni siis kui vintsi enam tarvis polnud, hiljemalt 1918 kui tuletorn viidi üle atsetüleeniküttele. 8  4) hetkeolukorra kirjeldus koos seda iseloomustavate värvifotodega; hinnang tehnilisele seisukorrale. Tuletorni igapäevategevusega seotud põhiparameetrid Veeteede ameti navigatsioonimärk nr 925 asub Vilsandi saare läänetipus; tule kõrgus jalamist on 37 meetrit, merepinnast 40 meetrit; tuli paistab kahes erinevas sektoris; ühes (asimuudist 212° asimuudini 164,5°) paistab valge tuli, teises sektoris (164,5° kuni 212°) punane tuli, mõlemad 12 meremiili kaugusele. Tuli põleb järgmise tsükliga: 1 sekund valge, 2 sekundit pime, jälle sekund valge, 2 sekundit pime, siis 2 sekundit valge ja 7 sekundit pime. Seega on ühe tsükli pikkus 15 sekundit. Punase ja kollase tule sektorite skeem (Veeteede Ameti koduleht) Tuletorni jalamit ümbritseb paekivist laotud (kohati on näha, võib-olla remondiks kasutatud, põletatud savitelliseid) vööga, mille diameeter on 6 sülda ehk 12,8 m ja kõrgus ümbritsevast ca 1,4 m. Algselt on ringvöö ilmselt olnud krohvimata paekivimüüritis, nüüdseks on ta krohvitud tsementkrohviga. Ringvöö katteks on ajalooliselt olnud saetud paekiviplaadid, kaldega tornist eemale ca 5%. 1994 kaeti vöö pealispind tsementmördi kihiga, mille paksus serva juures on 2-3 cm. Tollane majakavaht Avo Piisk mäletab, et paest kattekivid olid tollal üldiselt terved. Kuid vöö oli torni jalamilt eemale vajunud, torni seina ja vöö vahel oli kogu torni perimeetris pragu, kuhu kogunesid sademeveed. Lihtne hetkelahendus oligi vöö pealispinna katmine tsementmördi kihiga. Siiski pole laialivajumine peatunud, betoonvöö ja torni seina vahel on pragu, kuhu endiselt kogunevad sademeveed. Tagajärjeks on seina niiskuskahjustused. Kogu esimese korruse ulatuses on välis- ja sisesein niiskuskahjustustega, kooruva värvi ja krohviga. 9 Fotol vöö S-küljel Arvestades vajumisi ning vöö ja seina vahelist pragu, on vöö tõenäoliselt sekundaarne. Võimalik, et see rajati seoses teise ehitusjärjekorraga, et kompenseerida torni kõrgemaks ehitamist. Raske on hinnata, kas taoline viis oli õigustatud. Kui oli, siis on äravajunud vöö ohuks mitte ainult tuletorni niiskusrežiimile, vaid ka püstuvusele. Vajalik on eemaldada lagunenud krohv ja tsementmördist kattekiht; korjata üles paekivist saetud katteplaadid (nende asendamisel tuleb silmas pidada, et saetud materjal on tõenäoliselt pärit Läägi karjäärist, mis on kohalik kvaliteekivi. Torni ehituseks kasutatud paas paistab silma tugevusega ja seda on väga raske töödelda. Läägi paas on hästi töödeldav ning suurepärase ilmastikukindlusega. Kattekivide asenduseks tuleb valida võimalikult samade omaduste ja värviga kivid. Läägi karjäär kahjuks on ammendunud) ja need puhastada; eemaldada äravajunud vöökivid vajalikus ulatuses. Laduda paekivi tagasi, kasutades lubimörti, järgides vöö senist kaarjat kuju ning pealispinna kallet. Sisemiseks vahetäiteks on lubatud kasutada olemasolevaid põletatud savitelliseid. Vööpealispinna ja torniseina kokkupuutetsooni paigaldada elastne hüdroisolatsioon. Vöö katta paeplaatidega. Vuugitäiteks on lubatud kasutada tsementlubimörti (valge tsemendi sisaldus segus 20%); värvida silikaatvärviga valgeks (siin ja edaspidi on kasutatud OÜ H. Uuetalu töös Vilsandi tuletroni välisviimistluse põhiprojekt 2007 esitatud värviandmeid). 10 Välistrepp on rahuldavas olukorras. Trepi põsed on vajavad sarnast kohtlemist nagu vöö. Jälgida, et põskede ülemine pind oleka kogu ulatuses sama pikikaldega, nagu on vöö pind. Trepi põrand säilub. Astmete puhul tuleks omavahel vaheteda lagunenud teine aste maapinda vajunud astmega. Välisuks on rahuldavas olukorras. Välja vahetada vasempoolse piida alumine osa ja lävepaku vasempoolne osa. Uks restaureerida: eemaldada värv kõikidelt puitosadelt; puhastada; vajadusel plommida kahjustatud kohad; leng, liistud ja piluliistud värvida Tikkurila LIN-õlivörv KO18, raampuu Tikkurila LIN-õlivärv GO18, tahvlid Tikkurila LIN-õlivärv GO18. Välisukse kohale valida sobiv latern ja piidale lüliti. 11 Varikatuse tugikonstruktsioon ja laelaudis on rahuldavas olukorras. Eemaldada eterniitkate; eemaldada vana katuseplekk; puhastatada räästa- ja viilukaunistus, taastada puudolev lõik räästakaunistusest ning värvida Tikkurila plekivärviga betoonhall 0217; puhastada konstruktsioon roostest ning värvida Tikkurila plekivärviga betoonhall 0217; katusekatteks paigaldada rautahvelplekk, värvida Tikkurila plekivärviga betoonhall 0217 Siseuks on rahuldavas olukorras. Käepide koos lukuga vahetada ajastutruu suluse vastu. Koos lukuga vahetada välja eelmise lukuga koos sobitatud raampuu plomm. Ukselt ja lengidelt eemaldada värv, puhastada; värvilahendus sarnaselt välisuksele. Aknad rahuldavas olukorras, kitiga paigaldatud klaasid üldiselt terved, algsetel raamidel säilunud originaalsulused. Väljastpoolt mäkerdatud mitmekordse pruuni värvi kihiga, seestpoolt valget värvi. Eemaldada vana värv, puhastada; korrastada sulused; 20. sajandi 50-60-ndatel paigaldatud raamid asendada ajalooliste raamide eeskujul tehtutega; uued raamid klaasida kitiga; raamid ja piidad katta Tikkurila valge LIN-õlivärviga. 12 Ülemisel fotol esimese ehitusjärjekorra tüüpiline aken, alumisel teise ja kolmanda 13 Paekivist laotud välisseinad üldiselt rahuldavas olukorras. Algselt kaetud lubikrohviga. Hilisemad krohviparandused on tehtud lubitsementmördi ja tsementmördiga. Värv on suurte laikudena koorunud. Fotol merepoolne ehk tuulepealne külg. Niiskuskahjustused alumisel korrusel vöö piirkonnas, samuti alumise karniisi piirkonnas, mis on kohati lagunenud, kinnimüüritud ukse juures kasvab väike põõsas. 14 Fotol kinnimüüritud uks, mille juures vahekarniisil kasvab väike põõsas. Eemaldada kogu ulatuses lubitsement- ja tsementkrohv, samuti lahtine lubikrohv. Pinnad puhastada. Vajadusel täita vuuke lubimördiga. Remontida vahekarniisid, nende ülemine serv kaitsta hüdroisolatsiooniga. Eemaldada müüritisest võimalikud silikaattellistega teostatud läbiviikude ümbrused ja remontkohad, asendada lubjakiviga. Remontida akende ümbruse profillid, vajadusel tugevdada neid metallvõrguga. Seinad krohvida 2-3-kihilise lubimördiga, segu 12:6:38:50 (lubi:valge tsementmört:paekivi sõelmed:liiv). Krohvimisel ei tohi korraga peale kantava kihi paksus olla suurem kui 8-9 mm. 2-3 kuu jooksul tuleb karboniseerimise tagamiseks värsket krohvi kaitsta sademevete ja kuuma päikese eest. Värvida valge silikaatvärviga, mis omab rohevetikat tõrjuvat iseloomu. Ülemise korruse dolomiitkarniis puhastada, mitte värvida. 15 Siseseintel ulatuslikud krohvikahjustused ning värv on suurte laikudena koorunud. Krohviparandusi on teostatud tsement- ja tsementlubikrohviga. Esineb rohevetika koldeid. Fotol I korruse sein Fotol V korruse niiskuskahjustus (tumedam seinapind on niiske), ilmselt V ja VI korruste lagunenud vahekarniisi leketest tingitud. Seinal rohevetika kolded. 16 Siseseinalt eemaldada tsement- ja lubitsementmördiga tehtud parandused, samuti lahtine lubikrohv. Seina pind puhastada. Vajadusel täita vuugid lubimördiga. Katta seinad krohviga sarnaselt välisseinte punkti all kirjeldatule. Värvida silikaatvärviga, mis omab rohevetikat tõrjuvat iseloomu. Vahelaed ja trepid on üldiselt rahuldavas seisus. Vahelaed on rajatud taladele 25x15 cm, kaetud 7,5 cm paksuste põrandalaudadega. Trepimarsid on üldjuhul ca 1 m laiused, igal korrusel on kaks trepimarssi, mis on omavahel pööratud 90-kraadise nurga all. Trepid ja trepiavad on varustatud korralike käsipuudega. 1994 vahetati välja VI ja VII korruse vaheline alumine trepilõik (mis on 65 cm laiune ning astmed ilma varvaslauata). Ülemine trepilõik jäeti vahetamata ja see on hetkel avariilises olukorras. Samuti on avariiiline osa trepiotsa tagusest pärandast. Fotol avariiline trepilõik Kõik puitpinnad on kaetud pruuni põrandavärviga, mis on heas korras, väheste kulumismärkidega; talad ja põrandalaudade alumine külg on erinevat värvi, enamasti pruunides toonides. 1994 aastal vahetati välja V ja VI korruse ning VII ja VIII korruse vahelised laed, viimistluseks pruun põrandavärv, talaotsad kaetud Pinotexiga, talad läbipaistvaks lahjendatud põrandavärviga. Ehituseks kasutati ilmselt toorest saematerjali, sest V ja VI korruse vahelaes esineb mädanikukahjustusi. Kontrollida puidu kvaliteeti, vajadusel asendada nõuetele mittevastavad detailid. Vahetada välja avariiline trepilõik, samuti selle otsa juures olev põrand. Taaspaigaldada vaibafiksaatori sulused. Talad ja vahelagede alumised pinnad puhastada värvist; kontrollida puitmaterjali kvaliteeti, vajadusel vahetada kahjustunud detailid; katta viisil, mis jätab puitpinnad vaadeldavaks nt värnitsaga. Paigaldada VI ja VIII korrusele põrandaliist olemasoleva eeskujul, värvida põrandalaudadega sarnaselt. 17 Puitkonstruktsioonide pealispinnad värvida kulumiskindla põrandavärviga. Toon valida olemasoleva järgi. Trepi piirete kõrgust ja tihedust tuleb analüüsida, lähtudes lapskülastajate pikkusest. Vajadusel paigaldada nõuetele mittevastavatesse kohtadesse piirde täiendused, nt metallkeevisvõrgud, võimalikult diskreetsel viisil. Eemaldada seintelt olemasolevad juhtmed, lambid ja lülitid. Uute juhtmete ja sisevalgustuse paigaldamiseks leida kontseptuaalne lahendus, mis ei kahjustaks torni kivikehandit ning oleks samas tehnikutele hõlpsalt ligipääsetav. Ei sobi seina süvistatud lahendused, samuti pole lubatud kasutada nn kõrisid. Soovitavalt leida kogu hoone vertikaalis läbiv püstjoon, mis asetseks trepimarsside alguse läheduses ning paigaldada sinna korruseid läbiv toru (nt kaablikaitsetoru, mida on võimalik „avada“ vms) millele paigaldada lülitid ning mille lähedusse laetala külge kinnitada valgustid. Leida võimalus täiendava ventilatsiooni tarbeks, soovitavalt läbi kinnimüüritud avade. Võtta eeskujuks tehnilise ruumi ventilatsiooni lahenduse põhimõte – välimine ava on 15-20 cm madalamal kui sisemine, et vältida sademevete sissepressimist tormiga. Tuletorni ülemised kaks korrust (tehniline ruum ja laternaruum) restaureeriti 2009 ja on üldiselt eeskujulikus seisukorras. Vaja on likvideerida leke metallseina ja ringrõdu põranda (mis on ühtlasi torni kiviosa katus) vahel (rõduuksest S-suunas). 18 Laternaruumi akende klaasides esineb pragusid, niiskusrežiimi hoidmiseks on vaja katkised klaasid asendada. Soovitavalt kasutada selleks karastatud isepuhastuvat klaasi. Välisrõdu piire on hea tihedusega ning püstpulkadega, mis ei võimalda sellel ronida, kuid on külastajate turvalisuse tagamiseks liiga madal. Vajalik on paigaldada piirdele kõrgendus, mis jälgiks täpselt olemasolevat kaart; mille profiilid ja pulkade samm oleks analoogilised olemasolevaga; mis oleks arhitektuurselt sobiv; mis oleks värvilt sobiv; mille paigaldamine ei kahjustaks olemasolevat piiret. Laternaruumi ümbritsev linnutõke eemaldada. Käegakatsutavas ajaloos pole teada juhust, mil mõni lind oleks vastu vana või uut linnutõket põrganud. Lihtsalt igaks juhuks ei tohiks muinsuskaitsealust ehitist moonutavat elementi hoone küljes hoida. 19  5) Väärtuslikud detailid; Objekt on tervikuna säilunud väga hästi, koos enamuse oluliste elementidega. Seetõttu tooks esile detailid, mis kroonu ekspluatatsioonitavade puhul kipuvad kaduma: – sepisluku koos originaalvõtmega. – vaibafiksaatori sulused 20  6) eritingimused Vajalik on (tööde kirjeldused vt punkt 4): 1. Taastada torni jalami ringvöö seostus torniga ning ajalooline välisilme. 2. Paigaldada vöö ja torni liitekohta hüdroisolatsioon 3. Korrastada välistrepi astmestik 4. Taastada lubikrohv kogu välis- ja siseseinte mahus 5. Elektrisüsteemi kaasjastamine koos muinsuskaistelisele objektile sobiva installatsioonikontseptsiooni väljatöötamisega 6. Likvideerida rõdupõranda leke torni kehandi kohal 7. Taastada mõlemad vaheparapetid 8. Paigaldada vaheparapettidele hüdroisolatsioon 9. Restaureerida varikatus 10. Restaureerida välis- ja siseuks 11. Eemaldada laternaruumi perimeetrilt torni välimust moonutav linnutõke 12. Asendada avariilised puitdetailid 13. Vahetada välja laternaruumi akende pragunenud klaasid 14. Luua tornile täiendavad tuulutusvõimalused, kasutades selleks kinnimüüritud avasid 15. Koostada tuletorni täisrekonsrtueerimistööde tarbeks projekt põhiprojekti mahus, koos vajalike eriosadega Lubatud on (tööde kirjeldused vt punkt 4): 1. Tornitipu rõdupiirdele kõrgenduse paigaldamine 2. Trepipiirete katmine täiendavate turvaelementidega 3. 50-60-ndatel paigaldatud akende väljavahetamine. Uute raamide puhul lähtuda ajaloolistest raamidest ja sulustest. 21 Kasutatud: http://nma.vta.ee/aton/aton_2835.html https://register.muinas.ee/public.php? menuID=archivalmaterial&action=view&id=4137 https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_tuletorn https://www.raremaps.com/gallery/enlarge/26831 www.visitestonia.ee Fotod meremuuseumi, Saaremaa Muuseumi ja Saarte Hääle arhiivist ning Kaardid riigiarhiivi kodulehelt Jaan Vali Koondmaterjalid ajaloolise hoonetekompleksi kultuurimälestise tunnuste väljaselgitamiseks ja riikliku kaitse alla võtmiseks. Ettepanek mälestise kaitsevööndi piiritlemiseks 2004 OÜ H. Uuetalu Vilsandi tuletornikompleksi muinsuskaitselised eritingimused 2006 OÜ H. Uuetalu Vilsandi tuletorni välisviimistluse põhiprojekt 2007 Avo Piisk, Mati End 22