Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine

MAAVANEMA KORRALDUS 01.12.2017 nr 1-1/2017/305 Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine Maakonnaplaneeringud koostati Eestis 1990. aastate lõpul paralleelselt üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“. Jõgeva maavanem kehtestas 23. aprillil 1999 korraldusega nr 69 Jõgeva maakonnaplaneeringu, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: 1. „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; 2. „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“; 3. „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Vaatamata teemaplaneeringutega tehtud täpsustustele ja täiendustele on Jõgeva maakonnaplaneering kohati vananenud. Vabariigi Valitsus algatas 18. juulil 2013 korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ (mida on muudetud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2015 korraldusega nr 405 „Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013. a korralduse nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ muutmine“) uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades põhjusel, et maakondade ruumiline planeerimine on vaja viia kogu riigis ühtsetele alustele, arvestades riigi huvisid. Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas Jõgeva maavanem 22. augustil 2013 korraldusega nr 1-1/2013/454 „Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Maakonnaplaneering on koostatud haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumi kohta ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Maakonnaplaneeringute koostamist koordineeris Rahandusministeeriumi (varem Siseministeerium) planeeringute osakond, kelle tellimusel koostati maakonnaplaneeringu ülesannete täitmiseks erinevaid juhendeid. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist korraldas Jõgeva Maavalitsus. Maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustati Jõgeva maavanema 17. jaanuari 2014 korraldusega nr 1-1/2014/19 juhtrühm, kes arutas läbi põhimõttelised küsimused, lahendas võimalikud vastuolud ning informeeris osapooli. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija oli Skepast&Puhkim OÜ (endiste ärinimedega Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS).  2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 alusel menetleti Jõgeva maakonnaplaneeringut kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi planeerimisseadus) järgi. Jõgeva maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Riigi üldised huvid võetakse aluseks nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil otsuste langetamisel. Selleks peavad erinevad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused otsuste tegemisel ning jooksvas töös arvestama ruumilise arengu visiooniga. Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt kehtiva planeerimisseaduse § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+ kõlab selliselt, et Jõgevamaa on kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. Jõgeva maakonna ruumilise arengu eesmärgid tulenevad maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsist (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 2), mis oli planeerimislahenduse jaoks suunava ja põhjendava mõjuga. Jõgeva maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ arengu eesmärkidega. Maakonnaplaneering algatati planeerimisseaduse § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti maakonnaplaneeringute algatamise korralduse juurde kuuluvast lähteseisukohtade dokumendist, mida täiendati Jõgeva maakonna konteksti arvestades (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 7). Käesolev maakonnaplaneering kaasajastab Jõgeva maavanema 19. novembril 2004 korraldusega nr 731 kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ lahendust nii rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike kui ka kõrge viljelusväärtusega põllumaade piiride ja kasutustingimuste osas. Teemaplaneeringu metoodika on nähtav käesoleva maakonnaplaneeringu lisas 6, kusjuures planeeringulahendus ise ei ole selles teemaplaneeringus enam kehtiv. Samuti kaasajastab käesolev maakonnaplaneering Jõgeva maavanema 4. juunil 2010 korraldusega nr 313 kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“. Käesoleva maakonnaplaneeringu lisasse nimetatud teemaplaneeringut lisatud ei ole, kuna nii planeeringulahendus kui ka metoodika ei ole enam kehtiv. Kui teemaplaneeringu lahendus on endiselt kaasaegne ja uuendamist ei vaja, on see sisse viidud käesolevasse Jõgeva maakonnaplaneeringusse. Selliseks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuks on Jõgeva maavanema 23. novembril 2012 korraldusega nr 1-1/396 kehtestatud „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Planeeringulahendus kajastatakse käesolevas  3 maakonnaplaneeringus vaid informatiivsena. Eelnimetatud teemaplaneering (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 5) jääb edaspidi eraldi planeeringuna kehtima. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames otsiti Kaitseministeeriumi ettepanekul asukohta Kaitseliidu 600 meetri täisohualaga lasketiiru rajamiseks Jõgeva maakonda, milleks koostati Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüs (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 4). Asukohavaliku analüüsi tulemusena leiti kolm võimalikku asukohta lasketiiru rajamiseks: Utsali, Põltsamaa nr 2 ja Kirikuraba. Käesoleva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel koostati kolmele eelmainitud võimalikule lasketiiru asukohale Natura eelhinnang selgitamaks välja võimalikku mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Kuna kõigi kolme lasketiiru võimaliku asukoha puhul asub lasketiiru ohuala Natura 2000 alal, siis seetõttu on edaspidi vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, selgitamaks välja seda, kas Natura aspektist lähtudes on võimalik kavandatud lasketiiru soovitud asukohta rajada. Natura asjakohase hindamise järgselt on asukoha sobimisel vajalik koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 2 lähtuti keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel maakonnaplaneeringu eesmärkidest ja käsitletavast territooriumist. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneb piiriülene keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 1) käsitleb maakonnaplaneeringu täpsusastmele vastavuses kõiki aspekte, mida planeeringu koostamisel on arvesse võetud. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti koostöö ja kaasamise ning avalikkuse põhimõtetest. Jõgeva maakonnaplaneering koostati vastavalt planeerimisseaduse § 16 lõike 1 punktile 2 koostöös Jõgeva maakonna kohalike omavalitsustega, naabermaakondade maavanematega ja ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Maakonnaplaneeringu koostamise osapooli, keda erinevates menetlusetappides läbivalt kaasati, oli kokku 92. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus 06.10.–20.10.2014 Jõgeva Maavalitsuse fuajees ja veebilehel ning avalik arutelu toimus 23. oktoobril 2014 Jõgeva Kultuurikeskuses. Avalikustamise teated ilmusid ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel ning Ametlikes Teadaannetes, samuti teavitati kirjalikult kõiki planeeringu koostamise osapooli. Maakonnaplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 30.03.–13.04.2015 Jõgeva Maavalitsuse fuajees, Jõgeva maakonna valdade ja linnade keskustes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel. Avalikud arutelud toimusid 15. aprillil 2015 Põltsamaa Raamatukogus (varem Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu) ja Jõgeva Maavalitsuses ning 16. aprillil 2015 Mustvee Kultuurikeskuses. Avalikustamisest teavitati ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel ning Jõgeva maakonna valdade ja linnade veebilehtedel, samuti teavitati kirjalikult kõiki planeeringu koostamise osapooli. Maavalitsus esitas 21. jaanuaril 2016 Jõgeva maakonnaplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga kooskõlastamiseks 42 asutusele. Maakonnaplaneeringu kooskõlastamisele saatmisest teavitati 21. jaanuaril 2016 kirjalikult ka  4 ülejäänud koostööpartnereid, kellel oli soovi korral võimalus omapoolseid ettepanekuid esitada. Riigihalduse minister ei määranud 15. veebruari 2016 kirjaga nr 15-2/00997-1 täiendavalt teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajadust. Jõgeva maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Põltsamaa Linnavolikogu, Põltsamaa Vallavolikogu, Pajusi Vallavolikogu, Puurmani Vallavolikogu, Saare Vallavolikogu, Kasepää Vallavolikogu, Torma Vallavolikogu, Tartu, Viljandi, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maavanemad, Veeteede Amet, Lennuamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusameti Jõgeva keskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Terviseameti Lõuna talitus. Märkustega kooskõlastasid maakonnaplaneeringu Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaameti Lõuna regioon (varem Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon), Maa-amet ning Muinsuskaitseamet. Omapoolsed märkused esitas planeeringule ka aktsiaselts Eesti Raudtee. Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlastanud maakonnaplaneeringut, kuid kuna nad ei viidanud maakonnaplaneeringu kooskõlastamata jätmisel vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, siis loeti vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõikele 4 Jõgeva maakonnaplaneering ka nende poolt kooskõlastatuks. Planeerimisseaduse § 17 lõike 5 alusel loeti Jõgeva maakonnaplaneering kooskõlastatuks ka nende kohalike omavalitsustega, kes ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse kättesaamise päevast arvates. Kooskõlastamisel esitatud ja arvestatud ettepanekud viidi planeeringulahendusse sisse ning korrigeeriti ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Kooskõlastamisel mitte arvestatud ettepanekute esitajatele vastati kirjalikult. Jõgeva maavanem võttis 22. aprilli 2016 korraldusega nr 1-1/2016/165 „Jõgeva maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ vastu Jõgeva maakonnaplaneeringu. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 05.05.-02.06.2016 Jõgeva Maavalitsuse fuajees, Jõgeva maakonna valdade ja linnade keskustes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel. Avalikustamise teated ilmusid ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel, Jõgeva maakonna valdade ja linnade veebilehtedel ning Ametlikes Teadaannetes. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisest teavitati kirjalikult ka kõiki planeeringu koostamise osapooli. Avaliku väljapaneku jooksul laekus maavalitsusele kuus kirja, nende hulgas esitasid Kaitseministeerium ja OÜ Artes Terrae sisulisi ettepanekuid või vastuväiteid maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta. Jõgeva maavanem saatis kirjalikult omapoolsed põhjendatud seisukohad esitatud ettepanekute või vastuväidetega arvestamise või arvestamata jätmise osas enne planeeringu avaliku arutelu toimumist. Esitatud ettepanekute või vastuväidete põhilised teemad olid riigikaitseliste asjaoludega arvestamine maakonnaplaneeringus ning tollel ajal koostatavas Tabivere valla üldplaneeringus ja Jõgeva maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja linnalise asustuse ala (Tabivere valla üldplaneeringus tiheasustusala) piiride omavaheline korrigeerimine ja planeeritud raudtee õgvenduse käsitlemine. Jõgeva  5 Maavalitsus arvestas kõigi Kaitseministeeriumi ning osaliselt OÜ Artes Terrae poolt esitatud ettepanekute või vastuväidetega. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 16. juunil 2016 Jõgeva Maavalitsuses. Avalikul arutelul anti ülevaade maakonnaplaneeringu koostamise olulisematest etappidest ning maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutest või vastuväidetest. Eelnimetatud arutelul täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid avalikustatud planeeringulahendusele ei esitatud. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamise tulemuste põhjal parandati ja täiendati maakonnaplaneeringut ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Maakonnaplaneeringusse tehtud parandused ja täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendust, mistõttu ei olnud vajalik korrata maakonnaplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati teade ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised. Nii Kaitseministeerium kui ka OÜ Artes Terrae teavitasid Jõgeva Maavalitsust kirjalikult, et maavanema vastuskirjades antud selgitused on piisavad. Sellest tulenevalt ei jäänud Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisel ülesse vaideid, mida tulnuks esitada järelevalve teostajale lahendamiseks. Keskkonnaameti Lõuna regioon (varem Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) kiitis Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks 22. juulil 2016 kirjaga nr 6-5/16/221-2. Planeerimisseaduse § 23 lõike 1 punkti 1 alusel esitas maavanem 8. septembril 2016 kirjaga nr 12-3/2016/1042-1 Jõgeva maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Jõgeva Maavalitsus täpsustas järelevalve käigus toimunud arutelude põhjal Jõgeva maakonnaplaneeringut ning esitas selle koos seletuskirja ja joonistega uuesti 21. augustil 2017 kirjaga nr 12-3/2017/819-1. Järelevalvesse esitatud maakonnaplaneeringul puudusid lahendamata vastuväited. Rahandusministeerium vaatas 8. septembrist 2016 kuni 9. oktoobrini 2017 lähtudes planeerimisseaduse § 23 lõikest 3 Jõgeva maakonnaplaneeringu järelevalve korras läbi. Jõgeva maakonnaplaneeringu järelevalve teostamise käigus ei tuvastanud Rahandusministeerium maakonnaplaneeringu menetlemisel puudusi. Järelevalve teostamise käigus leiti, et maakonnaplaneeringu seletuskiri sisaldab tingimusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega või on tingimused sõnastatud ebaselgelt, mistõttu tuli seletuskirja sõnastust muuta. Sellest tulenevalt täpsustas Jõgeva Maavalitsus maakonnaplaneeringu seletuskirja ning esitas selle 21. augusti 2017 kirjaga nr 12-3/2017/819-1 Rahandusministeeriumile. Korrigeeritud planeeringus õigusaktidega vastuolu Rahandusministeerium enam ei tuvastanud. Rahandusministeerium palus järelevalve teostamise käigus täiendavalt kaaluda järgmiste teemade täpsustamist Jõgeva maakonnaplaneeringus: 1. Mustvee tugi-toimepiirkonna määramise vajalikkus ja võimalikkus; 2. Koos uue maakonnaplaneeringuga kehtima jäävad teemaplaneeringud; 3. Kajastatava informatsiooni ja kehtestava planeeringulahenduse käsitlus maakonnaplaneeringu joonistel.  6 Jõgeva Maavalitsus arvestas maakonnaplaneeringu järelevalve käigus toimunud arutelude põhjal Rahandusministeeriumi märkustega, täpsustas maakonnaplaneeringu seletuskirja ja jooniseid ning esitas need uuesti 21. augusti 2017 kirjaga nr 12-3/2017/819-1. Kõige ulatuslikuma mõjuga märkus puudutas Mustvee tugi-toimepiirkonna määramise vajalikkust ja võimalikkust koostatavas maakonnaplaneeringus. Sellest tulenevalt palus Jõgeva Maavalitsus Mustvee valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonilt seisukohta Mustvee kui tugi-toimepiirkonnakeskuse määramise olulisuse kohta Jõgeva maakonnaplaneeringus. Nii Mustvee valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon kui ka Jõgeva Maavalitsus on arvamusel, et Mustvee linn peab jääma tugi-toimepiirkonna keskuseks Jõgeva maakonnaplaneeringus. Samuti palusime juhtkomisjonil kujundada seisukoht lähiajal ning ka kaugemas tulevikus Mustvee tugi-toimepiirkonna arendamise põhimõtete osas. Sobivad ettepanekud on kantud Jõgeva maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.1. „Toimepiirkonnad“. Rahandusministeeriumi hinnangul on maakonnaplaneeringu koostamisel ja koostamise juhtimisel osalenud vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid. Jõgeva maakonnaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Riigihalduse minister andis Jõgeva maakonnaplaneeringule heakskiidu 9. oktoobril 2017 kirjaga nr 15-2/10751-1 ning tegi ettepaneku Jõgeva maakonnaplaneering kehtestada. Jõgeva maakonnaplaneering koosneb planeeringu tekstilisest osast ning kuuest joonisest (Põhijoonis; Ruumilised väärtused ja piirangud; Elukeskkonna väärtused; Majanduskeskkonna väärtused; Transport ja teed; Tehniline taristu), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Nimetatud maakonnaplaneeringu juurde kuuluvad ka kaheksa lisamaterjali. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust ja koostööd nii riiklike kui ka kohalike ametkondade vahel. Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimiseks on koostatud Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava (nähtav maakonnaplaneeringu lisas 8), milles lepiti kokku konkreetsed ülesanded kavandatud tegevuste elluviimiseks ja vastutajad/koostööpartnerid. Maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub peamiselt läbi kohalike omavalitsuste üld-, teema- ja eriplaneeringute ning riiklikul tasandil läbi erinevate arengukavade ja strateegiate koostamise ning elluviimise. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määrusest nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ kuuluvad Jõgeva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist Põltsamaa vald, alates 24. oktoobrist Jõgeva vald ning alates 25. oktoobrist Mustvee vald. Mustvee valla koosseisu kuuluvad nüüd ka endised Avinurme ja Lohusuu vallad Ida-Viru maakonnast. Endine Tabivere vald liikus alates 25. oktoobrist Tartu maakonna Tartu valla koosseisu. Endine Pala vald liikus alates 23. oktoobrist Tartu maakonna Peipsiääre valla koosseisu. Haldusterritoriaalsete muudatuste tulemusena laienes Jõgeva maakonna territoorium kirdeosas Ida-Viru maakonna arvelt ja vähenes kaguosas, kus Tartu maakonna territoorium selle võrra laienes. Võttes aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõike 2 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 lõike 2 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punktiga 1 ja §-ga 87, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikega 1 ja §-ga 11, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse §-ga 1, § 23 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, Eesti territooriumi  7 haldusjaotuse seaduse §-ga 41, Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“, Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 104 „Laeva valla, Piirissaare valla, Tabivere valla ja Tartu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“, Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määrusega nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ ning lähtudes Rahandusministeeriumi 09.10.2017 kirjast nr 15-2/10751-1 „Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ heakskiitmine“ ja Jõgeva maavanema 17.01.2014 korraldusega nr 1-1/2014/19 maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustatud juhtrühma 31.10.2017 laiendatud koosoleku protokollilisest otsusest, k o r r a l d a n : 1. Kehtestada Jõgeva maakonnaplaneering käesoleva korralduse lisa 1 kajastatud piirides. 2. Jõgeva maakonnaplaneeringut ei kehtestata Mustvee valla põhjaosas endise Ida-Viru maakonna territooriumil (haldusreformi käigus ühinenud Avinurme valla ja Lohusuu valla territooriumi osas), kuna seal kehtib Ida-Viru maavanema 28. detsembril 2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering. 3. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames välja töötatud lahendust ei kehtestata praeguse Tartu valla ja Peipsiääre valla põhjaosas Tartu maakonna territooriumil (endine Jõgeva maakonna kaguosa - haldusreformi käigus ühinenud Tabivere valla ja Pala valla territooriumi osas), kuna Jõgeva maavanemal puudub otsustuspädevus antud territooriumil. 4. Tunnistada kehtetuks Jõgeva maavanema 23. aprilli 1999 korraldusega nr 69 „Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneering, Jõgeva maavanema 19. novembri 2004 korraldusega nr 731 „Jõgeva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestamine“ kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning Jõgeva maavanema 4. juuni 2010 korraldusega nr 313 „Jõgeva maakonnplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ kehtestamine“ kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“. 5. Jätta kehtima Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396 „Jõgeva maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ kehtestamine“ kehtestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. 6. Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajal Mart Toomingal 6.1. avaldada teade Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Ametlikes Teadaannetes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel; 6.2. teavitada kirjalikult kõiki planeeringu koostamise osapooli Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamisest; 6.3. korraldada kõigi maakonnaplaneeringuga seotud dokumentide avaldamine Jõgeva Maavalitsuse veebilehel;  8 6.4. saata Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamise korraldus ja kehtestatud maakonnaplaneering Jõgeva maakonna kohalikele omavalitsustele ning Rahandusministeeriumile; 6.5. säilitada Jõgeva maakonnaplaneering Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnas. 7. Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamise korraldusega on võimalik tutvuda Jõgeva Maavalitsuses tööajal ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel aadressil http://jogeva.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering. 8. Korraldus jõustub allkirjastamisest. 9. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 lõikes 5 on sätestatud, et kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. 10. Korralduse vaidlustamise võimalused, koht ja tähtajad on sätestatud haldusmenetluse seaduse §-des 74-76 ning halduskohtumenetluse seadustiku §-des 37-40 ja 44-46. Kaebuse korralduse tühistamiseks võib halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt esitada Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Svjatõšev   Vastavalt nimekirjale Meie: 12.12.2017 nr 12-3/2017/1244-1 Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine Jõgeva Maavalitsus teatab, et Jõgeva maavanema 1. detsembri 2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestati Jõgeva maakonnaplaneering praeguse Jõgeva maakonna territooriumil. Vabariigi Valitsus algatas 18. juulil 2013 korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades põhjusel, et maakondade ruumiline planeerimine on vaja viia kogu riigis ühtsetele alustele, arvestades riigi huvisid. Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatas Jõgeva maavanem 22. augustil 2013 korraldusega nr 1-1/2013/454 „Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Maakonnaplaneering algatati kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Maakonnaplaneering on koostatud haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumi kohta ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on Jõgeva maakonnaplaneeringut menetletud kuni 30. juunini 2015 kehtinud PlanS-i järgi. Maakonnaplaneeringute koostamist koordineeris Rahandusministeeriumi (varem Siseministeerium) planeeringute osakond, kelle tellimusel koostati maakonnaplaneeringu ülesannete täitmiseks erinevaid juhendeid. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamist ja selle KSH läbiviimist korraldas Jõgeva Maavalitsus. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant ning KSH läbiviija oli Skepast&Puhkim OÜ (endiste ärinimedega Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS). Jõgeva maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Riigi üldised huvid võetakse aluseks nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil otsuste langetamisel. Selleks peavad erinevad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused otsuste tegemisel ning jooksvas töös arvestama ruumilise arengu visiooniga. Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt kehtiva PlanS § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Suur tn 3 / 48306 Jõgeva / Telefon 776 6333 / [email protected] / www.jogeva.maavalitsus.ee Registrikood 70004117 Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+ kõlab selliselt, et Jõgevamaa on kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. Jõgevamaa ruumilise arengu eesmärgid tulenevad maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsist, mis oli planeerimislahenduse jaoks suunava ja põhjendava mõjuga. Jõgeva maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ arengu eesmärkidega. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames otsiti Kaitseministeeriumi ettepanekul asukohta Kaitseliidu 600 meetri täisohualaga lasketiiru rajamiseks Jõgeva maakonda, milleks koostati Kaitseliidu lasketiiru asukohavaliku analüüs. Asukohavaliku analüüsi tulemusena leiti kolm võimalikku asukohta lasketiiru rajamiseks: Utsali, Põltsamaa nr 2 ja Kirikuraba. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi KSH, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 2 lähtuti KSH läbiviimisel maakonnaplaneeringu eesmärkidest ja käsitletavast territooriumist. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneb piiriülene keskkonnamõju. KSH aruanne käsitleb maakonnaplaneeringu täpsusastmele vastavuses kõiki aspekte, mida planeeringu koostamisel on arvesse võetud. Jõgeva maavanem võttis 22. aprilli 2016 korraldusega nr 1-1/2016/165 „Jõgeva maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ vastu Jõgeva maakonnaplaneeringu. Keskkonnaameti Lõuna regioon (varem Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) kiitis Jõgeva maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 22. juulil 2016 kirjaga nr 6-5/16/221-2. Riigihalduse minister andis Jõgeva maakonnaplaneeringule heakskiidu 9. oktoobril 2017 kirjaga nr 15-2/10751-1 ning tegi ettepaneku Jõgeva maakonnaplaneering kehtestada. Jõgeva maakonnaplaneering koosneb planeeringu tekstilisest osast ning kuuest joonisest (Põhijoonis; Ruumilised väärtused ja piirangud; Elukeskkonna väärtused; Majanduskeskkonna väärtused; Transport ja teed; Tehniline taristu), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Nimetatud maakonnaplaneeringu juurde kuuluvad ka kaheksa lisamaterjali. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust ja koostööd nii riiklike kui ka kohalike ametkondade vahel. Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimiseks on koostatud Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, milles lepiti kokku konkreetsed ülesanded kavandatud tegevuste elluviimiseks ja vastutajad/koostööpartnerid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määrusest nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ kuuluvad Jõgeva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Põltsamaa vald, alates 24. oktoobrist 2017 Jõgeva vald ning alates 25. oktoobrist 2017 Mustvee vald. Mustvee valla koosseisu kuuluvad nüüd ka endised Avinurme ja Lohusuu vallad Ida-Viru maakonnast. Endine Tabivere vald liikus alates 25. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Tartu valla koosseisu. Endine Pala vald liikus alates 23. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Peipsiääre valla koosseisu. Haldusterritoriaalsete muudatuste tulemusena laienes Jõgeva maakonna territoorium kirdeosas Ida-Viru maakonna arvelt ja vähenes kaguosas, kus Tartu maakonna territoorium selle võrra laienes. Jõgeva maakonnaplaneeringut ei kehtestatud Mustvee valla põhjaosas endise Ida-Viru maakonna territooriumil (haldusreformi käigus ühinenud Avinurme valla ja Lohusuu valla territooriumi osas), kuna seal kehtib Ida-Viru maavanema 28. detsembril 2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames välja töötatud lahendust ei kehtestatud praeguse Tartu valla ja Peipsiääre valla põhjaosas Tartu maakonna territooriumil (endine Jõgeva maakonna kaguosa - haldusreformi käigus ühinenud Tabivere valla ja Pala valla territooriumi osas), kuna Jõgeva maavanemal puudub otsustuspädevus antud territooriumil. Kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda paberkandjal Jõgeva Maavalitsuse fuajees (Suur tn 3, Jõgeva linn) maavalitsuse tööaegadel (E-N 8.00–17.00 ja R 8.00–15.45) ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel aadressil: http://jogeva.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneering. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Svjatõšev maavanem Lisa: Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldus nr 1-1/2017/305 „Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine“ koos lisaga 1. Saata: Tabivere Vallavalitsus, [email protected] Pala Vallavalitsus, [email protected] Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, [email protected] Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, [email protected] mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, [email protected] Jõgevamaa Koostöökoda, [email protected] AS HOOLEKANDETEENUSED, [email protected] EESTI JÄÄTMEKÄITLEJATE LIIT, [email protected] Mittetulundusühing Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, [email protected] Mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, [email protected] Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism, [email protected] Luua Metsanduskool, [email protected] Järvamaa Kutsehariduskeskuse Põltsamaa õppekoht, [email protected] Eesti Taimekasvatuse Instituut, [email protected] SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS, [email protected] Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, [email protected] Jõgevamaa Turismiinfokeskus, [email protected] Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, [email protected] Põltsamaa Ettevõtjate Liit, [email protected] Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, [email protected] Jõgevamaa Spordiliit Kalju, [email protected] MTÜ Jõgevamaa Põllumeeste Liit, [email protected] Eesti Arboristide Ühing, [email protected] JÕGEVA AGRONOOMIDE SELTS, [email protected] Jõgeva Talupidajate Liit, [email protected] OÜ AMESTOP, [email protected] AS Eesti Liinirongid, [email protected] aktsiaselts Eesti Raudtee, [email protected] Eesti Energia Aktsiaselts, [email protected] Elering AS, [email protected] aktsiaselts Eesti Gaas, [email protected] Elektrilevi OÜ, [email protected] Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, [email protected] Elering Gaas AS, [email protected] AS EMAJÕE VEEVÄRK, [email protected] Telia Eesti AS, [email protected] Elisa Eesti AS, [email protected] Tele2 Eesti Aktsiaselts, [email protected] Siseministeerium, [email protected] Keskkonnaministeerium, [email protected] Maaeluministeerium, [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Kaitseministeerium, [email protected] Sotsiaalministeerium, [email protected] Kultuuriministeerium, [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium, [email protected] Justiitsministeerium, [email protected] Välisministeerium, [email protected] Veeteede Amet, [email protected] Lennuamet, [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus, [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskuse Jõgevamaa metskond, [email protected] Keskkonnaamet, [email protected] Keskkonnaameti Lõuna regioon, [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda, [email protected] Maa-amet, [email protected] Päästeamet, [email protected] Päästeameti Lõuna päästekeskus, [email protected] Keskkonnainspektsioon, [email protected] Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo, [email protected] Kaitseliit, [email protected] Kaitseliidu Jõgeva Malev, [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet, [email protected] Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskus, [email protected] Põllumajandusamet, [email protected] Põllumajandusameti Jõgeva keskus, [email protected] Muinsuskaitseamet, [email protected] Maanteeamet, [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet, [email protected]  Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, [email protected] Kaitsepolitseiamet, [email protected] Terviseamet, [email protected] Terviseameti Lõuna talituse Jõgevamaa esindus, [email protected] Riigi Infosüsteemi Amet, [email protected] Tartu Maavalitsus, [email protected] Viljandi Maavalitsus, [email protected] Järva Maavalitsus, [email protected] Lääne-Viru Maavalitsus, [email protected] Ida-Viru Maavalitsus, [email protected] Janika Merisalu 776 6328 [email protected]