dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Väljaminev kiriAvalik

EMKF meede 8.1 taotlus

Veeteede Amet · 8. detsember 2017
Viit
1-2-3/3126
Registreeritud
8. detsember 2017
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1-2 Arendustegevus
Sari
1-2-3 Projektid ja dokumendi ameti arendustegevusest, teaduslikest uuringutest jne
Toimik
1-2-3/2017
Vastutaja
David Niinepuu (Veeteede Amet, Kasutajad, Üldteenistus, Arendusosakond)

Failid

  • 📎1-2-33126 08.12.2017 Väljaminev kiri.bdoc350 KB

Sisu (failidest)

LAEVADE INFOSÜSTEEMI ARENDAMISE TOETUSE TAOTLUS 1. Andmed taotleja kohta Taotleja nimi Veeteede Amet Esindaja ees- ja perekonnanimi, Rene Arikas, peadirektor ametikoht Aadress: Valge 4 Maakond Harjumaa Vald/linn Tallinn Alevik/küla Postiindeks 11413 Telefon 6205 500 e-post [email protected] Taotluse menetlemise ajaks määratud David Niinepuu kontaktisik (ees- ja perekonnanimi, Projektijuht ametikoht, postiaadress, telefon, e-post) Valge 4, 11413, Tallinn 6205 762 [email protected] 2. Tegevuse kohta esitatavad andmed Eesmärk IT-arenduse eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatuste ja tunnistuste väljastamise (siiani suuresti paberipõhised) protsessid ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavad registrid. Selleks luuakse kaasaegne Laevade infosüsteem (LIS), mis liidestatakse X-tee kaudu erinevate seotud osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused kliendile. LIS arendusprojekti peamised eesmärgid on: 1. suurendada Eesti merenduse konkurentsivõimet, pakkudes laevadega seotud osapooltele kvaliteetseid e- teenuseid: o ühtne laevade register - usaldusväärsete andmete pakkumine kõigile seotud osapooltele; o iseteeninduskeskkond - mugavam laeva registreerimine Eesti lipu alla ja kinnistamine ning muud toimingud; o e-kontroll-leht – kaasaegne laeva ülevaatuste/audititite ja tunnistuste väljastamise keskkond; o e-sertifikaadid - kõik Eesti laevade tunnistused viiakse masinloetavale kujule ja hakatakse jagama seotud osapooltele, sh. erinevate riikide mereadministratsioonidele, et muuta laevade järelevalve tõhusamaks; 2. automatiseerida laevade registreerimise ja järelevalvega seotud protsesse ning vähendada andmete dubleerimist (et võimaldada järelevalve protsesside automatiseerimist, tuuakse väliste liidestuste kaudu LIS-i kokku ka laevadega seotud kaudsed andmed, nt laevaga seotud personal, kvalifikatsiooninõuded jm); 3. tagada seotud osapooltele Eesti lipu all sõitvate laevade ajakohased ja usaldusväärsed andmed (luuakse liidestused seotud osapooltega Eestis ja Euroopas). Arendusprojektis loodav infosüsteem aitab kaasa järgmiste „Eesti merenduspoliitika 2017-2020“ eesmärkide saavutamisele:  Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline;  merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad. Projekt aitab kaasa Eesti laevandussektori konkurentsivõime tõstmise ettepanekute elluviimisele, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2017. a kabinetiistungil. Meremeeste ja laevade infosüsteemide arendamine on Vabariigi Valitsuse otsuse järgi prioriteet, kuna see on üks osa suuremast tervikprojektist laevandussektori arendamiseks ning riigile lisatulu loomiseks. Tegevuse nimetus Luuakse kaasaegne laevaregistri ja laevade järelevalve infosüsteem (edaspidi LIS), mis konsolideerib erinevad Eesti lipu all sõitvate laevade andmed, seotud protsessid ja osapooled. Tegevuse elluviimise aeg 01.01.2018 - 30.06.2020 Tegevusega lahendatava probleemi Veeteede Ameti ja teiste riigiametite jaoks on üksikasjalik kirjeldus oluline omada ülevaadet Eesti vetes liiklevatest ning Eesti lipu all sõitvatest laevadest. Laevastiku haldamiseks on oluline keskselt ja ühetaoliselt käidelda registreeritud laevade andmeid, et tagada andmete usaldusväärsus ja ajakohasus. Laevade andmete haldamine ja laevade ülevaatustega ning tunnistuste väljastamisega seotud protsessid on senini olnud killustatud ja kas osaliselt või täielikult paberipõhised (laevade sertifikaadid koostatakse MS Word’is ja väljastatakse paberil, laevade ülevaatusteks kasutatakse paberil kontroll-lehti, mis on ajakulukas kõigile osapooltele). Andmekoosseisud erinevates asutustes on olnud suures osas kattuvad ja laeva omanikult või haldajalt on samu andmeid küsitud ning erinevate asutuste infosüsteemidesse sisestatud dubleerivalt. Andmete vahetamine erinevate asutuste vahel on toimunud peaasjalikult paberil ning sama laeva andmete erinevuste korral on olnud vajalik lisatöö tõeste andmete tuvastamiseks. Samuti puuduvad hetkel igasugused e-teenused kliendi jaoks. Andmete ja protsesside koondamine ühte infosüsteemi võimaldaks ressursiefektiivsemat toimimist ja teenuse osutamise protsesside ühtlustamist. Selgitus, kuidas aitab tegevus kaasa Uus loodav infosüsteem hakkab tagama Eesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu laevade ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid määruse (EL) nr 508/2014 artikli 79 kõigile seotud osapooltele (lähtutakse nö once- lõike 1 punktis a nimetatud only-põhimõttest: andmed sisestatakse ühekordselt, erieesmärgi saavutamisele masintöödeldaval kujul). Kuna andmed saavad olema masintöödeldaval kujul, võimaldab see luua liidestused teiste, väliste infosüsteemidega - nii Eestis kui Euroopas. Eesti ametiasutustele tehakse andmed kättesaadavaks infosüsteemis ja X-tee liidestuste kaudu. Olulisimad loodavad liidestused on Kalalaevaregistriga (mis liidestatakse omakorda DG MARE-ga), EMDE-ga (Maritime Single Window) ja SafeSeaNet’iga (koondab Euroopa laevade info). Erinevate riikide mereadministratsioonidele tehakse kättesaadavaks laevatunnistuste info. Kõik eelmainitu tagab, et Eesti lipu all sõitvate laevade andmed on ajakohastena ja masintöödeldaval kujul kättesaadavad kõigile seotud osapooltele ning valdkondlikele süsteemidele ja andmeid küsitakse ühekordselt. Tegevusesse kaasatud ja/või Laevade infosüsteemi on kaasatud nii erasektor kasusaavad partnerid / teised (laevaomanik, reeder, kapten), kellele teenust asutused. osutatakse, kui erinevad avaliku sektori asutused (Lisaks kaasatuse / kasu sisuline Eestis ja Euroopas - kõik osapooled, kes on seotud kirjeldus) Eesti lipulaevastiku andmestiku ja toimingutega. Enamikule ametiasutustest hakkab LIS pakkuma laevade andmeid. Olulisimad partnerid on:  Maaeluministeerium (MEM). Luuakse liidestus Kalalaevaregistriga;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Luuakse liidestus Elektroonilise mereinfosüsteemiga);  SafeSeaNet (SSN) – luuakse liidestus EMSA keskse laevade andmebaasiga;  erinevate riikide mereadministratsioonid - laevade sertifikaadid tehakse masintöödeldaval kujul kättesaadavaks, et muuta laevade järelevalve protsess tõhusamaks. Olulisimad välised süsteemid, millega LIS liidestatakse, on:  Kalalaevaregister - MEM-i hallatav infosüsteem, mis sisaldab Eesti kalalaevade andmeid ning mis liidestatakse omakorda DG MARE ERS-süsteemiga;  Elektrooniline mereinfosüsteem - MKM- i hallatav infosüsteem, mis koondab kogu Eesti vetes toimuva meretranspordi info (nn. Maritime Single Window). Selle kaudu tagatakse ajakohased andmed kõigile Eesti laevade sadamakülastustega seotud osapooltele: o sadam, terminal; o Eesti Loots; o Politsei- ja piirivalveamet; o Maksu- ja tolliamet; o Keskkonnainspektsioon; o Veterinaar- ja toiduamet; o Terviseamet; o Põllumajandusamet; o Statistikaamet;  SafeSeaNet Ecosystem - EMSA hallatav Euroopa keskne laevade liikumise infoportaal (varem IMS), mille koosseisu kuulub Euroopa keskne laevade andmebaas, millesse liikmesriigid saadavad oma lipulaevastiku andmed. Kõigi seotud ja valdkondlike süsteemide sisuline kasu on ühekordselt kogutud ning hallatud Eesti lipu all sõitvate laevade andmed, mida jagatakse osapooltele masintöödeldaval kujul. Tegevuse elluviimise ajakava Tegevusega on juba alustatud. 2017. aasta esimeses pooles valmis detailne ärianalüüs koos hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni kaardistamisega. Lisaks on 2017. aasta vältel tegeletud seadusandlike ettevalmistustega. Sõlmitud on eelkokkulepped registrite ja protsesside konsolideerimiseks. 2018. aasta esimene pool on planeeritud infosüsteemi IT-arenduse planeerimise, välise IT- projektijuhi riigihangete, eelanalüüsi jm ettevalmistavate tegevuste läbiviimiseks. IT- arendust alustatakse 2018. a. teisest poolest ja arenduse kestuseks on planeeritud 18 kuud. Arendus on plaanis korraldada lühikeste iteratsioonidena: vahetulemuste üleandmine toimub igakuiselt. Arendused jaotatakse kvartaalseteks etappideks, regulaarsete väljamaksetega iga kvartali lõpus. 2018 I kvartal - IT-arenduse riigihanke ettevalmistamine. Välise IT-projektijuhi riigihanke läbiviimine. 2018 II kvartal - IT-arenduse riigihanke läbiviimine. IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2018 III kvartal - IT-arenduse riigihanke läbiviimine. Eelanalüüs ja ettevalmistavad tööd. Detailanalüüs ja arhitektuuri planeerimine. Süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2018 IV kvartal - Arendus. Süsteemi arhitektuuri ja täisfunktsionaalse testkeskkonna loomine. Arendusetapi, süsteemi majutuse ja IT- projektijuhi teenuse eest tasumine. 2019 I kvartal – Arendustööd ja parendused, vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendusetapi, süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2019 II kvartal – Arendustööd ja parendused, vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendusetapi, süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2019 III kvartal - Arendustööd ja parendused, vastavalt kasutajate tagasisidele. Arendusetapi, süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2019 IV kvartal - Arendustööd ja parendused, vastavalt kasutajate tagasisidele. X-tee jm liidestused on arendatud. Turvatestide teostamise ja ISKE auditeerimise riigihangete läbiviimine. Arendusetapi, süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. 2020 I kvartal – Funktsionaalsuste parendamine, süsteemi täiustamine. Juurutamine ja kasutajate koolitused. Süsteemi turvatestimine. ISKE auditeerimise läbiviimine. Arendusetapi, süsteemi majutuse, IT-projektijuhi teenuse, turvatestimise ja ISKE auditi eest tasumine. 2020 II kvartal - Juurutamine. Süsteemi majutuse ja IT-projektijuhi teenuse eest tasumine. Projekti lõpparuande koostamine. Oodatav tulemus, sh praktilise Arendusprojekti tulemusena valmib kaasaegne väärtuse kirjeldus ja analüüs infosüsteem, mis konsolideerib erinevad laevade andmeid sisaldavad registrid ja tagab seeläbi Eesti laevade usaldusväärsed andmed kõigile seotud osapooltele. Infosüsteemis realiseeritakse kaasaegne laevade ülevaatuste ja auditite läbiviimise protsess ning avaldatakse laevatunnistused masintöödeldaval kujul erinevate riikide mereadministratsioonidele, et muuta laevade järelevalve protsess tõhusamaks. Tegevuse tulemusel konsolideeritakse hetkel erinevates registris hoitavad laevad. Konsolideerimise tulemusel hallatakse erinevaid laevu ühes infosüsteemis, isegi kui nad on õiguslikus mõttes erinevates registrites - uus infosüsteem koosneb erinevates registritest, mis asuvad samas andmebaasis. Selles registris toimub erinevate laevade registreerimine, andmete haldamine, tunnistuste väljastamine ja andmete jagamine osapooltele. Uue süsteemi visiooni järgi konsolideeritakse sinna Laevakinnistusraamat, Väikelaevaregister, Riigi haldusülesandeid täitvate laevade register, Laevapereta prahitud laevade register ja Ehitatavate laevade register, koos nende registrite funktsionaalsustega. Kõik laevade andmed konsolideeritakse LIS-i ning ainsad andmed, mida hallatakse eraldi, on kalapüügikvoodid. Selleks luuakse X-tee liidestus Kalalaevaregistriga. LIS toetab laevadega seotud teisi protsesse, näiteks tehniliste ülevaatuste tegemist, laevaauditite läbiviimist ja tunnistuste väljastamist. Sisemistest protsessidest on toetatud riigilõivude arvutamine. Eesmärk on laevade andmete ning ülevaatustega seotud protsessid ühtlustada ja kaasajastada, et vähendada osapoolte halduskulu ja parandada andmete kvaliteeti. Ühtselt ja masintöödeldavalt andmete haldamine on eelduseks ka n.ö. once- only-printsiibile: kõik vajalikud andmed sisestatakse ühekordselt ja tehakse kättesaadavaks kõigile seotud osapooltele (Eesti riigiametid, erasektor, Euroopa Mereagentuur, riikide mereadministratsioonid). Vajadusel selgitus, kuidas on Projekti käigus korraldatakse ühtne arenduse ja korraldatud tarkvara ülalpidamine tarkvara hoolduse hange. Veeteede Amet planeerib pärast tegevuse elluviimist edaspidiseks tarkvara arendamiseks ja hooldamiseks 72 000 € (ca 10% arendustööde maksumusest) ning süsteemi majutuse püsikuludeks 2500 € kuus; kokku 108 000 € aastas. Veeteede Amet hakkab süsteemi haldama oma ressurssidega. Selgitus, kuidas kasutatakse tegevuse Peale tarkvara juurutamist toimivad laevade raames soetatud põhivara pärast registreerimise, ülevaatuste, auditite jm Eesti toetatava tegevuse elluviimist laevade andmetega seotud protsessid LIS-is (loodud on e-kontroll-leht ja iseteeninduskeskkonnad nii ametnikele kui ka klientidele). Laevade andmeid saadetakse masintöödeldaval kujul seotud osapooltele (olulisimad välis-süsteemid: Kalalaevaregister, Elektrooniline mereinfosüsteem, SSN). Laevade tunnistuste väljastamine toimib LIS-is ja tunnistuste andmed on kättesaadavad masintöödeldaval kujul. 3. Tegevuse kavandatav eelarve Tegevuse kavandatav eelarve on: 912 000 €, mis (üksikasjalik, selgelt kirjeldatud ning koosneb järgnevatest osadest: põhjendatud)  IT-arendustööd (süsteemi arhitektuur, tarkvara arendamine, tööde testimine ja dokumenteerimine, andmete migreerimine): 630 000 €;  tarkvara administreerimine (serverite hooldus): 50 000 €;  süsteemi majutuskulud: 72 000 €;  turvatestimine: 30 000 €;  ISKE auditeerimine: 20 000 €;  välise IT-projektijuhi teenus: 110 000 €. Kõik summad on arvestatud koos käibemaksuga. Kokku korraldatakse projekti käigus neli riigihanget:  LIS IT-arenduse ja tarkvara hooldusleping, koos administreerimisteenusega;  süsteemi ja liideste turvatestide teostamine;  süsteemi ISKE auditeerimine;  välise IT-projektijuhi teenus. Kalkulatsiooni aluseks on võetud maksimaalne arendustunni hind 120 €. Arendusperioodi pikkuseks on arvestatud 18 kuud, 40 tundi nädalas. Programmeerimisele lisandub 2000 tundi arhitektuuri väljatöötamiseks, tööde testimiseks, dokumenteerimiseks ja andmete migreerimiseks. Süsteemi administreerimiskulude aluseks on tunnihind 90 €, 30 t kuus. Süsteemi majutuskulude aluseks on võetud Riigipilve mitteametlik hinnakiri andmemahuka paketi kohta, kestusega 24 kuud. Turvatestimise hinnanguline maht on 200 t, tunnihinnaga 150 €. ISKE auditeerimise hindamise aluseks on erinevad päringud eeldusel, et süsteemi planeeritav turbeaste on H. 4. Seireandmed Tegevuse liik (integreeritud mereseiresse integreeritud mereseiresse panustamine panustamine / ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE) panustamine) Kinnitus: kinnitan, et täidesaatva riigivõimu asutus ei ole toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. Taotluse esitamise kuupäev /kuupäev digitaalallkirjas/ Taotluse esitaja allkiri /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel