Vabariigi Valitsuse määruse
„Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitseala kaitse-
eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse ala piiri.
Kaitseala paikneb Saare maakonnas Mustjala vallas Võhma külas.
Kaitseala on moodustatud Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse
nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” lisa 2 punkti 73 alusel merelindude ja haha
pesitsuskoha kaitseks. Kaitseala nimetati looduskaitsealaks ja määrati kaitsekord Vabariigi
Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 178 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri”.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse
alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-
eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-
eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale
alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse piire. Muudatuse on tinginud vajadus
tagada paremini nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide kaitse ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide kaitse. Kaitseala hõlmab osaliselt
Natura 2000 võrgustikku kuuluva Küdema lahe loodusala ja Küdema lahe linnuala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees (tel 452 7764,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386,
e-post
[email protected]), eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]), jurist
Maiu Paloots (tel 730 2244, e-post
[email protected]), Advokaadibüroo
FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 60 880,
[email protected]), eksperdihinnangu on
andnud Rein Nellis (TÜ Tormipääsu). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid linde,
poollooduslikke kooslusi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.
Kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas (tärniga on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid). Need on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*),
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning lood (alvarid – 6280*).
Kaitstakse III kategooria kaitsealuseid liike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas, ja nende
elupaiku. Need on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir
(Sterna hirundo).
Kaitstakse ka hahka (Somateria mollissima), keda linnudirektiiv nimetab II lisas, ja tema
elupaiku.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Laidu saare looduskaitseala kaitse alla võtmise
eelduseks on ohustatus, haruldus, teaduslik ja esteetiline väärtus ning tüüpilisus.
Laidu saare looduskaitseala esteetiliseks väärtuseks on kaunid ranniku- ja poollooduslikud
kooslused ning saareline maastik. Laidu saare teaduslik väärtus seisneb selles, et see on olnud
riikliku seire ala, mille haudelinnustiku koosseisu on järjepidevalt jälgitud 1994. aastast
alates.
Lisaks kaitse alla võtmiste eelduste olemasolule tuleb kaaluda kaitse alla võtmise
põhjendatust. Laidu saare looduskaitseala puhul on oluline, et ala oli juba varem siseriikliku
kaitse all ning on Euroopa Komisjoni otsusega kinnitatud ühenduse tähtsusega alade
nimekirja (kuulub Natura 2000 alade võrgustikku).
Haruldased ja ohustatud rannikukooslused ja poollooduslikud kooslused väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210) ning lood (alvarid – 6280*) on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi
I lisasse. Rannaniidud (1630*) ja lood (alvarid – 6280*) on märgitud loodusdirektiivi I lisas
esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel
eriline vastutus. Lisaks eeltoodule on poollooduslike koosluste säilitamine Eesti looduskaitse
üks olulisimaid vastutusvaldkondi, kuna meie poollooduslikud kooslused on ühed maailma
kõige liigirikkamad elupaigad. Sellised loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma
niitmise või karjatamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad ning nende liigirikkus kaob.
Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine ja roostumine
on olulisim niidukoosluste elurikkuse säilimist ohustav tegur (Looduskaitse arengukava
aastani 2020). Tegemist on kooslustega, mis on Lääne-Eestile väga iseloomulikud.
Elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620) on oluline lindude pesitsus- ja puhkepaik.
Madalakasvuliste niidutaimedega soontaimede poolest liigirikkad looduslikud või
poollooduslikud rohumaad rannaniidud (1630*) on Eestis kõige ulatuslikumad Lääne-Eesti
mandriosas ja saartel. Madalmurused rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kurvitsaliste
2
olulised pesitsus- ja toitumispaigad. Nende koosluste taimkatte kujunemist mõjutab ühelt
poolt maakerge ja teiselt poolt inimene koduloomi karjatades ja heina niites. Hoolduse
lakkamisel need võsastuvad. Rannaniidud on Eestis ohustatud, kuna nende püsimine sõltub
traditsioonilise niitmise ja karjatamise jätkumisest. Kadastikud (5130) on poollooduslikud
kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kadastikud on levinud peamiselt
looaladel (Saaremaal, Loode- ja Põhja-Eesti paepealsetel) ning vähemal määral sisemaa
nõmmedel. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) levivad Lääne-Eesti madalikul ja
läänesaartel, samuti Põhja-Eesti lavamaal. Need on olulised käpaliste kasvualad. Lood ehk
alvarid (6280*) on tüüpilised väga õhukese mullakihiga ja tasase pinnamoega paepealsetele
aladele. Taimestik on looaladel liigirikas: valitsevad kuivataluvad ja lubjalembesed liigid.
Looniite leidub ordoviitsiumi ja siluri lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel
ning Põhja-Eesti lavamaal. Euroopas on ulatuslikke looniite veel vaid Rootsis Ölandi ja
Gotlandi saarel.
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
ohuväline liik ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide
hulka. Pesitsus- ja rändepeatuspaigad asuvad meil Lääne-Eesti meresaartel ja rannikul.
Valgepõsk-laglede arvukus vähenes 20. sajandi keskel katastroofiliselt, selle üks põhjustaja
oli intensiivne jahipidamine. 1970. aastatel võeti lagle kaitse alla kõikides riikides, kus ta
pesitses, rändas läbi või talvitus ning selle tulemusena hakkas valgepõsk-laglede arvukus
suurenema ja pesitsusala laienema. Sellest tulenevalt on valgepõsk-lagle heaks näiteks
kaitsemeetmete tõhususest ohus oleva liigi päästmiseks. 2011. aasta lennuloendusel loendati
Eestis kokku 143 150 laglet 65 kohas. Muutused põllumajanduslike kõlvikute struktuuris ja
levikus üheskoos kliimamuutustega on juba põhjustanud mitmeid, sealhulgas ebasoovitavaid
nihkeid valgepõsk-laglede levikumustris ja rändestrateegias ning see tendents suure
tõenäosusega jätkub (Hanede seire 2011. a koondaruanne ja Linnuatlas).
Randtiir (Sterna paradisaea) on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohuväline liik
ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Randtiir
on kaitsealale iseloomulik pesitsev linnuliik ja lindude kaitseks kehtestatav kaitsekord toetab
liigi soodsat seisundit. Liik on seatud kaitse-eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Eestis on
randtiir peaaegu oma pesitsusala lõunapiiril. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse 8000 –
12 000 paari. Maailmas pesitseb randtiir Põhja-Jäämere ja selle lahtede randadel, väiksematel
ja suurematel saartel, polaaraladel ka järvede ja jõgede kallastel sisemaal. Pesitsusala ulatub
mitmes kohas piki randa ka parasvöötmesse. Randtiiru talvitusalad asuvad Aafrika ja
Antarktise vahel, ulatudes lõunasse kuni paakjääni. Iga-aastase rändetee pikkus on üks
pikimaid lindude seas. Kogu Euroopa randtiiru asurkonna suurust hinnatakse 500 000 –
900 000 haudepaarile, kusjuures umbes 60% asurkonnast pesitseb Islandil. Randtiiru
ohustavad üleujutused, kiskjad ja pesitsusala täiskasvamine kõrge rohuga, samuti
pesitsusaegne häirimine ja munade teadmatusest tallamine (Tiirude kaitse tegevuskava
eelnõu, 2014).
Jõgitiir (Sterna hirundo) on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohuväline liik ning
on arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Jõgitiir on
kaitsealale ja saarele iseloomulik ja tüüpiline liik, kelle soodsa seisundi säilimist toetab
kehtestatav kaitsekord. Jõgitiiru Eesti asurkonna suurus on 6000–9000 paari (Eesti lindude
staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Elts et al. 2013). Jõgitiir on tiirude
perekonna kõige laiemalt levinud liik, kes pesitseb nii väikesaartel, rannikualadel kui ka
siseveekogudel. Liigi levila ulatub kogu maakeral tundravööndist subtroopiliste aladeni.
Euroopast pärit isendid veedavad talve Aafrika ranniku lähistel (Tiirude kaitse tegevuskava
3
eelnõu, 2014). Pesakohaks valib jõgitiir avatud liivased, kruusased või mudased alad laidudel
või mererannas, kuid erinevalt randtiirust ehitavad nad pesa sageli kõrgemasse
rohttaimestikku või selle serva, kuhu pojad saavad kergesti peituda. Eestis kestab jõgitiiru
pesitsusperiood 20. aprillist 5. augustini. Sellesse ajavahemikku mahub ka hiliste
pesakondade poegade lennuvõimestumine. Jõgitiiru kaitse seisukohalt on kõige olulisem
pesitsusaegse rahu tagamine laidudel (Tiirude kaitse tegevuskava eelnõu, 2014).
Hahk (Somateria mollissima) on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohulähedane
liik. Hahk on jahedat kliimat eelistav linnuliik, kes on levinud Põhja-Euraasias. Eestis leiab
hahka eelkõige Lääne-Eesti saartel ja ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule.
Hahk eelistab pesapaigaks neid saari ja piirkondi, mille ümber on vähemalt 3–4 meetri
sügavune vesi. Eestis pesitseb 2000–4000 paari. Arvukus kahaneb kiiresti. Haha vaenlased on
merikotkas ja rebane. Poegi ja mune ohustavad olulisel määral kajakad, aga ka varesed.
Pesitsemist häirivad ka inimesed, mistõttu on pesitsusaegse liikumispiirangu seadmine vajalik
(Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Elts et al. 2013).
Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata
kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt
tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja
nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja
liikide ökoloogilistele nõudlustele. Laidu saare looduskaitseala kuulub Küdema lahe
loodusala koosseisus (EE0040432) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas
nimetatud liikide elupaikade kaitse.
Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus
Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide
elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on
liikmesriikidel kohustus rakendada erimeetmeid direktiivi lisades nimetatud regulaarselt
leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning
rändepeatuspaikade kaitseks, mis tagaks nende liikide säilimise ja paljunemise nende
levikualal.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Laidu saare looduskaitseala kaitse all
hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,
nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.
See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigalised
eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks
on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja
soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need
liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus
või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa
ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud,
4
kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel
kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse
teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (looduskaitseseaduse § 14
lõige 2) looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb
nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja
nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks
vastuolus looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide
elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine
nende levikualal.
Teadaolevatest III kategooria kaitsealustest loomaliikidest, keda ei ole seatud kaitseala kaitse-
eesmärgiks, on alal punajalg-tilder (Tringa totanus), liivatüll (Charadrius hiaticula), ristpart
(Tadorna tadorna) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Neid liike leidub alal vähe. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks ei seatud ka I kategooria kaitsealust liiki niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), kuna tema kohta on vähe andmeid (viimased aastast 2003). Nende liikide puhul
tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib looduskaitseseaduse § 55 sätestatud isendikaitse
sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi,
mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Laidu saar on olnud kaitse all alates 1965. aastast. Määrusega muudetakse olemasoleva
kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala piire.
Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse-
eesmärgist lähtudes ning rahvusvahelise tähtsusega lindude rändepeatus- ja pesitsuspaigana.
Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse vallas liikide elujõuliste
populatsioonide säilitamiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.
Varem on kaitseala kaitse-eesmärgid nimetatud üldiselt. Kaitseala põhieesmärk oli Laidu
saarel pesitsevate ja läbirändavate veelindude, samuti saare geoloogiliste väärtuste ja
taimekoosluste kaitse. Uue määrusega täpsustatakse kaitse-eesmärke. Laidu saare
looduskaitseala kaitse-eesmärkidesse lisatakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübid väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad
niidud lubjarikkal mullal (6210) ning lood (alvarid – 6280*), linnudirektiivi I lisas nimetatud
liigid valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), jõgitiir (Sterna hirundo) ja randtiir (Sterna
paradisaea) ning II lisas nimetatud liik hahk (Somateria mollissima). Rannaniidud,
kadastikud ja lood on nimetatud ka Küdema lahe loodusala ning valgepõsk-lagle ja hahk
Küdema lahe linnuala kaitse-eesmärkide hulgas. Geoloogilisi väärtusi ei tooda eesmärkidena
eraldi välja, kuna nende kaitse on tagatud elupaigatüüpide kaitsega.
Kaitseala eesmärkideks lisatavad loodusdirektiivi elupaigatüübid – rannaniidud, kadastikud,
kuivad niidud lubjarikkal mullal ja lood (alvarid) – on alal määratud 2013. aastal Meeli
Mesipuu tehtud inventuuride käigus. Rannaniitude, kuivade niitude lubjarikkal mullal ja
loodude (alvarite) esinduslikkus on B (väärtuslik), kadastike esinduslikkuse hinnangud
varieeruvad vahemikus B–C (väärtuslik kuni küllaltki väärtuslik). Rannaniitusid on alal
umbes 7 ha, kadastikke umbes 1,3 ha, kuivasid niitusid lubjarikkal mulla umbes 9 ha ja
5
loodusid (alvareid) umbes 1,5 ha. Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on alal määratud
2001. aastal ja ala esinduslikkus on A (üliväärtuslik).
Laidu saar on tähtsaim lindude pesitsusala Küdema lahes. Valgepõsk-laglet pesitses alal
2014. aasta seire andmetel 9 paari, 2015. aasta seire andmetel 15 paari. 2000.–2008. aastal on
kevadrändel loendatud 120–700 peatuvat isendit. 1990. aasta lõpust kuni 2000. aasta alguseni
kuulus saar valgepõsk-lagle Eesti viie olulisima pesitsusala hulka ning on ka praegu oluline
pesitsusala. Randtiiru pesitses alal 2014. aasta seire andmetel 106 paari (2015. aastal 125
paari) ja jõgitiiru pesitses alal 2014. aasta seire alusel 30 paari (2015. aastal 50 paari). Randtiir
ja jõgitiir on tüüpilised rannikuliigid ja seetõttu Laidu saare looduskaitsealale väga
iseloomulikud. Hahka pesitses alal 2014. aasta seire andmetel 15 paari, 2015. aastal 10 paari.
Hahk pesitseb Eestis peamiselt Lääne-Eesti saartel ning on väga iseloomulik ka Laidu saarele.
Laidu saarel pesitsevatest liikidest on siseriiklikult olulisim valgepõsk-lagle, kelle Eesti
asurkonnast (mille suurus on 80–110 paari; Elts et al. 2013) 14–19% pesitseb Laidu saarel.
Laidu saarel pesitseb veel oluline osa Eesti randtiiru (kuni 1,5%), jõgitiiru (kuni 0,8%) ja haha
(kuni 0,75%) asurkonnast.
Küdema lahe linnualal kaitstakse järgmiseid linnudirektiivi I lisa linnuliike ja I lisast
puuduvaid rändlinnuliike ja nende elupaiku: soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), hallhani
ehk roohani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus
grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). Neist lisati
kaitseala eesmärkideks vaid valgepõsk-lagle ja hahk. Kõik teised liigid on rohkem seotud
Küdema lahe hoiualaga.
Laidu saare looduskaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on
Küdema lahe loodus- ja linnuala koosseisus Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks poollooduslike elupaikade ning liikide kaitse,
rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda
vajalike piirangute rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal,
jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate
väärtustega looduskompleksi.
Looduskaitseala ja hoiuala kaitsekorra peamine erinevus on selles, et hoiualal on kaitstava ala
valitsejal ulatuslik kaalutlusruum kavandatavate tegevuste läbiviimiseks nõusoleku
andmiseks, nõusoleku andmiseks lisatingimuste esitamiseks või nõusoleku andmisest
keeldumiseks. Kaasneb igakordne kohustus hinnata kavandatava tegevuse mõju kaitse-
eesmärkidest lähtuvalt. Looduskaitseseaduse § 32 lõike 2 järgi on hoiualal keelatud nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks on hoiuala
moodustatud. Keelatud on ka kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Looduskaitseala (ja teiste kaitstavate alade) puhul reguleerib kaitsekorda kaitse-eeskiri
koostoimes looduskaitseseadusega. Looduskaitsealal on võimalus kaitse-eeskirjaga paljusid
6
tegevusi (looduskaitseseaduses lubatud piires) reguleerida täpsemalt. Mitmed neist on
sellised, mille puhul ei ole hoiualadel valitsejal õigust neid piirata (inimeste viibimine, jaht
jne).
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt
mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilist ning põhikaardile kantud
maastikuobjekti, milleks on rannajoon. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000).
Kehtiva määruse „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri” järgi on Laidu saare
looduskaitseala pindala 18,8 ha. Kaitseala välispiiriks ja sihtkaitsevööndi piiriks on Laidu
saare rannajoon. Kaitse-eeskirjas on kaitseala välispiir viidud vastavusse Eesti põhikaardiga ja
piiride korrigeerimise tulemusena kaitseala pindala ei muutu.
Laidu saarele eramaid ei jää, kogu saar on eelnõu koostamise ajal jätkuvalt riigi omandis olev
maa.
Alal rakendatakse sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Kaitserežiim alal ei muutu, sest alal on ka
praegu sihtkaitsevööndi režiim. Sihtkaitsevööndi koosseisu jääb kogu ala, kuna seal on
lausaliselt inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal
mullal ja lood (alvarid). Laidu saar tervikuna on inventeeritud kui väikesaarte ning laidude
elupaigatüüp.
Sihtkaitsevöönd on vajalik poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning
lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade säilitamiseks. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse
ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse looduse mitmekesisust.
Kaitsealuste linnuliikide pesitsusalad on arvatud sihtkaitsevööndisse, sest nendel aladel on
vajalik seada ajalisi liikumispiiranguid, mis on oluline lindude pesitsusedukuse tagamiseks,
majandustegevuse välistamiseks ja rangemate piirangute seadmiseks muudele tegevustele,
mis võivad ohustada kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi säilimist või taastamist,
sh ehitustegevusele.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi ning
eksperdi Rein Nellise (TÜ Tormipääsu) 2015. aasta arvamust kaitseala tsoneeringu ja
kaitsekorra kohta.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal
leiduvate liikide ning poollooduslike elupaigatüüpide soodsa seisundi ning on
proportsionaalne saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-
eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise.
7
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (põhiseaduse § 32). Keskkonda
mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on põhiseaduse §-st 5 tulenev loodusvarade
ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb
põhiseaduse §-st 53. Tulenevalt põhiseaduse §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse
põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk
piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga
piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse
direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000
võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad
eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi
kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava
abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi
(loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid
vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt
isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi
tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse
tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi
kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna
määratud (hooldatavaks) sihtkaitsevööndiks.
Senise kaitseala ja hoiuala piiride korrigeerimiseks ja kaitseala kaitsekorra uuendamiseks
tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus
nr 178 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri” ning asendatakse Vabariigi Valitsuse
27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas
esitatud Küdema lahe hoiuala kaart.
Käesolev kaitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri kaitsealal kalapüüki ega veekogudel sõitmist,
kuna alal ei ole veekogusid. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi
taastamist ei reguleerita, kuna kaitsealal maaparandussüsteemid puuduvad. Pilliroo varumist
ei reguleerita, kuna kaitsealal pilliroogu ei kasva.
2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.2.1. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid saadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud 1. aprillist 5. augustini (§ 7 lõike 1 punkt 3). Kaitsealal viibimise
keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega
seotud tegevusele, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele ning kaitseala
valitseja nõusolekul kaitse-eeskirjaga lubatud töödele. Inimeste viibimine on piiratud ajaliselt
kogu saarel, et kaitsta häirimistundlike kaitstavate linnuliikide pesitsuspaiku. Laidu
looduskaitseala sihtkaitsevööndis kehtestatava liikumispiirangu jaoks on põhjendatud
algusaeg 1. aprill, mis arvestab varapesitsejate (nt hallhani ja hahk) fenoloogiaga.
8
Viibimiskeelu ajavahemiku lõpukuupäevaks on aeg, kui tiirude järelkurnadest koorunud pojad
on saanud lennuvõimeliseks. Tiirude kaitse tegevuskava eelnõu (2014) järgi on selleks
kuupäevaks 5. august.
Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, näiteks koosluste hooldustööde käigus,
et põletada raiejäätmeid ajal ja tingimustel, mis ei kahjusta loodusväärtusi. Lõkke tegemine
väljaspool selleks ettenähtud kohta hävitab elustikku lokaalselt ja tegevusega kaasneb
tulekahjuoht. Reguleerimata telkimine ja lõkketegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste
säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine,
ebaseaduslikud lõkkekohad jne). Kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud
telkimis- ja lõkkekohti kaitsealal praegu ei ole.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. oktoobrist 31. märtsini. Jahipidamise üldpiirang lähtub
lindude pesitsusperioodist ja peab tagama häirimatuse pesitsuse ajal. Linnujaht ja
jahipidamine kaitsealal väljaspool määratud ajavahemikku on lubatud kaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks,
väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks ning teadustöö eesmärgil. Kaitse-eesmärke ohustavate
ulukite hulka liigitatakse need ulukid, kes võivad hakata tekitama kahju kas inimese varale
või kaitseala loodusväärtustele. Näiteks rebane, kährik, vares jt lindudele nende pesitsus- ja
peatuspaikades. Kaitseala valitseja võib lubada jahipidamist konkreetsele ulukiliigile
igakordse kahju tekkimise korral. Kuna ei ole teada, milline liik ja millisel ajahetkel võib
kaitsealal muutuda kaitse-eesmärke ohustavaks, siis ei ole otstarbekas esitada nende liikide
loetelu ja küttimise aega, vaid kaitseala valitseja saab määrata, millise liigi küttimist, kui
palju, millal ja millisel viisil võib konkreetsel juhul lubada. Linnujahiks saab nõusoleku anda
vaid erandkorras nuhtlusisendite küttimiseks. Jahieeskirja § 4 lõike 3 järgi tohib kaitseala
piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel rebasele ja kährikule jahti pidada kastlõksu- või
jahikoeraga 1. oktoobrist 30. aprillini. Kuna Laidu saare looduskaitsealal kehtib lindude
pesitsusfenoloogiaga arvestav liikumispiirang, mis algab esimesel aprillil, on jahipidamise
lubamine lühendatud ajavahemikul 1. oktoobrist 31. märtsini vajalik ja põhjendatud. Samas
on kaitseala valitsejale jäetud võimalus kaitse-eesmärgist lähtuvalt lubada jahti ka väljaspool
seda ajavahemikku. Jahipidamisele piirangute rakendamine ja linnujahi üldine keelamine on
vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja proportsionaalne, sest nii Laidu saare
looduskaitseala kui ka Küdema lahe linnuala peamine eesmärk on linnustiku kaitse nende
sigimis-, rände-, peatus- ja koondumispaikades. Linnujahi keelamine seal tagab lindude
häirimatuse nii pesitsemise kui ka rände ja talvitumise ajal. Laidu saarel ei ole suurt linnujahi
survet ja huvi ning põhjendatud ei ole Natura 2000 võrgustiku linnualal rändeperioodil
peatuvate lindude jahi lubamine. Kuna tegemist on väikese saarega, siis mõjuks häiring kogu
saare ulatuses. Linnudirektiivist tuleneb kohustus kaitsta linde rände-, peatus- ja
koondumispaikades ka pesitsusvälisel perioodil. Sõltuvalt aastast võib alal pesitsevatel liikidel
olla hiliseid järelkurnade pesakondi, mis ei pruugi linnujahi alguseks olla veel
lennuvõimelised ja iseseisvunud, mistõttu läheks nii nende küttimine kui ka häirimine
kaitsealal vastuollu linnukaitse põhimõtete ja looduskaitseala üldise eesmärgiga.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Kaitsealal puuduvad liinid ja
teed liiklusseaduse tähenduses, mistõttu on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud
9
vaid eespool nimetatud erandjuhtudel. Sõidukite ja maastikusõidukite piiramatu kasutamine
seaks ohtu alal olevad loodusväärtused – tallamisõrnad kooslused. Leevendused sõidukitega
sõitmiseks väljaspool teid ja maastikusõidukitega sõitmiseks tulenevad looduskaitseseaduse
§ 30 lõikest 3.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud rahvaürituse korraldamine. Rahvaürituse
korraldamiseks ei ole kaitsealal ettevalmistatud kohti ja neid pole plaanis ka rajada.
Rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekuta pole lubatud, et vältida elustiku
häirimist ja koosluste kahjustamist.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
vajalik tegevus ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud
hooldus- ja taastamistööd. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks võib tekkida
vajadus näiteks võsaraieks mõne liigi elupaigas. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue
võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide
ja liikide vajadusest. Näiteks raiet ei lubata teha lindude pesitsusperioodil.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud adru varumine. Adru varumine on
agariku ehk furtsellaaria ja adru kogumine rannalt. Praegu kaitsealal aktiivselt adru ei varuta.
Kui tulevikus peaks adru kogumine päevakorda tõusma, saab kaitseala valitseja seada sellele
tegevusele tingimusi ja suunata adru varujaid nii, et adru kogumise käigus ei kahjustataks
kaitseala kaitse väärtusi. Näiteks saab kaitseala valitseja seada tingimusi adru kogumise ajale,
et selle käigus ei häiritaks rannikul pesitsevaid või toituvaid linde, ja seada tingimusi adru
kogumise kohale või viisile, et tegevuse käigus ei kahjustataks rannikuäärseid loodusdirektiivi
elupaigatüüpe.
Kaitse-eeskirjaga keelatakse küll uute ehitiste püstitamine, kuid erandina on kaitseala valitseja
nõusolekul kaitsealal lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks,
kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna
ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Praegu olemasolevad ehitised saarel puuduvad. Kaitseala
tarbeks vajalike ehitiste alla kuuluvad eelkõige laudad, varjualused ja muud kaitseala
poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade tarbeks ning koosluste ja liikide
elupaikade taastamiseks vajalikud ehitised. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada
tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide
vajadusest.
2.5.2.2. Vajalikud tegevused sihtkaitsevööndis
Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu
taastamiseks ja säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde
harvendamine või raadamine. Vajalikke tegevusi korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike
koosluste hooldamine on vajalik tegevus, kuna hooldamata kooslused (peamiselt eri
niidutüübid) võsastuvad ning poollooduslikke kooslusi hooldamata pole võimalik täita
kohustust tagada kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodne seisund. Laidu saare
looduskaitsealal leiduvate keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike koosluste pindala on
ligikaudu 19 ha.
2.5.2.3. Keelatud tegevused
10
Kaitsealal on keelatud (arvestades määrusega sätestatud erisustega) majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega
kõik kaitseala kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning
tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb
teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
Inimeste viibimine alal on keelatud 1. aprillist kuni 5. augustini, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-
eeskirjaga lubatud töödel. Ala on ohustatud linnuliikide (sealhulgas kaitstavate liikide ja
linnudirektiivi liikide) oluline pesitsusala, kus inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde ning
põhjustab pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade hukkumist. Maaspesitsevate lindude
lendu ajamisel avastavad nende pesad kiskjad. Samuti on suur oht maaspesitsevate tiirude munade
juhuslikuks tallamiseks. Inimeste viibimise piiramine Laidu saare sihtkaitsevööndis on
eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne, sest viibimiskeelu vajadus lähtub kaitse-
eesmärgiks olevate ohustatud liikide pesitsusfenoloogiast ja häirimistundlikkusest
pesitsusajal. Viibimiskeelu ajavahemiku lõpukuupäev on kaitse-eesmärkide (tiirude)
pesitsusfenoloogiat arvestades 5. august (Tiirude kaitse tegevuskava, 2014).
Kaitsealal lubatud tööde (elupaigatüüpide hooldamise) tegemine ja inimeste viibimine laiul
lindude pesitsusperioodil põhjustab kaitse-eesmärkideks seatud liikide häirimist, pesade
hülgamist ning munade ja poegade hukkumist, mis on tingitud röövluse suurenemisest ja
tallamisest. Teisest küljest on Laidu saare kaitse-eesmärkideks ka poollooduslikud kooslused,
mis vajavad suvist karjatamist. Laidu saarel saab paadiga päris randa sõita (nt lambaid saarele
viies) saare idaosas asuva neeme tipus, kuid sel neemel ja sealt lõuna poole jääval rannal
pesitsevad valgepõsk-lagled, kühmnokk-luiged, kajakad, meriskid jt. Seega ei ole sobivat
maabumiskohta ilma kaitse-eesmärke ja nende soodsat seisundit kahjustamata võimalik
kasutada enne 15. juulit, kui varapesitsejate pojad on pesast lahkunud või lennuvõimestunud.
Tallamise suhtes kõige ohustatumad on koloniaalselt, madala rohuga või lagedatel aladel
pesitsevad tiirud, kelle pesitsusaeg lõppeb 5. augustil. Nende puhul tuleb 15. juulil algava
karjatamise korral koloonia eraldada taraga, mis hoiab kariloomad pesadest eemal. Laidu
saare tiirukoloonia asub saare lõunapoolses otsas asuval niidul. Seda niitu ümbritsevas
kõrgrohustus pesitseb ka suurem osa saarel leiduvatest valgepõsk-lagledest. Seega välistab
saare lõunaosa eraldamine ülejäänud saarest kuni 5. augustini tiirukoloonia häirimise ja
tallamise ning võimaldab samal ajal ülejäänud saarel alustada karjatamisega alates 15. juulist.
Taraga eraldatud lõunaosa tagab vähemalt pesitsuse alguses häirimatuse ka hilisematele
pesitsejatele, nagu tõmmuvaeras, tuttvart ja rohukoskel.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoimingud, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada
11
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või
kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei
ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle
huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse suhtes.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte. Enamasti ei keelata tegevust,
mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse
kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja
arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 1.–16. detsembrini 2016. a
Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare kontoris. Teade kaitse-eeskirja avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 30. novembril 2016. a üleriigilise levikuga ajalehes
Postimees ning kohalikus ajalehes Saarte Hääl. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 28. novembril 2016. a. Laidu saare
looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka
Keskkonnaameti koduleheküljel. Kaitse-eeskirja muutmise asjus avalikku arutelu ei toimunud
ja selleks ei avaldatud avaliku väljapaneku jooksul ka soovi.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Riigimetsa Majandamise Keskusele (kaitsealal on
tegemist ainult jätkuvalt riigi omandis oleva maaga). Teavitus saadeti ka Mustjala
Vallavalitsusele, Saare Maavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole,
maahooldaja Taavi Eigole, Võhma Jahiseltsile ja Veeteede Ametile. Kirjas paluti teha
parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega
ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise
eelnõuga nõustumiseks.
Avaliku väljapaneku ajal parandusettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on
nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
12
kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide
territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline
võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega,
millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke
elupaigatüüpe ja liikide elupaiku.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 23 on Natura 2000
võrgustiku linnualaks esitatud Küdema lahe linnuala. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 165 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud
Küdema lahe loodusala. Seetõttu tuleb Laidu saare looduskaitsealal tegevuse kavandamisel
hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
Küdema lahe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Euroopa Komisjoni 3. detsembri 2014. a otsusega 2015/73/EÜ võeti
vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas
asuvate ühenduse tähtsusega alade kaheksas ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri
K(2014) 9092 all, ELT L 18, 23.1.2015, lk 485–695).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja
kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud
vajadusi. Laidu saare looduskaitsealal on oluline kaitse-eesmärk linnudirektiivi I ja II lisas
nimetatud linnuliikide kaitse.
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eesmärkide muutmise tõttu tuleb pärast määruse jõustumist
muuta ka Küdema lahe loodusala (lisades kaitse-eesmärkidesse kuivad niidud lubjarikkal
mullal) kaitse-eesmärke. Natura 2000 linnualade kaitse-eesmärkide seadmine toimub Euroopa
maastaabis leitud alal peatuvate või pesitsevate lindude arvuliste künniste alusel. Laidu saare
kaitse-eesmärgiks olev jõgitiir, kes ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks, ei ületa linnuala kaitse-
eesmärkideks seadmise künnist, mistõttu ei ole selle lisamine linnuala eesmärgiks
põhjendatud. Randtiiru arvukus ületab Laidu saarel 1% Eesti asurkonnast ja tuleb lisada
linnuala eesmärkide hulka. Loodus- ja linnuala piire pole vaja muuta.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna
säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kaitseala piiride
korrigeerimine ja kaitse-eesmärkide täiendamine aitab kaasa väärtuslike poollooduslike
13
koosluste ning ohustatud ja haruldaste liikide säilitamisele ja nende soodsa seisundi
saavutamisele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide
saavutamist.
Laidu saare looduskaitsealaga hõlmatav ala on juba tervenisti riikliku kaitse all, mistõttu
puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 ei kaasne määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemist. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade
sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Eelnõu jõustumisega ei kaasne kohaliku
omavalitsuse maamaksutulude muutumist, kuna alal jääb kehtima sihtkaitsevööndi režiim.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Laidu saare looduskaitsealal eramaid ei ole, seega maa omandamise kulusid
riigieelarvest ei teki.
Keskkonnaregistri kohaselt on kaitsealal inventeeritud ligikaudu 19 ha poollooduslikke
kooslusi. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks (karjatamisega) on
150–250 eurot hektari kohta. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile
määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei
suurene. Kaitsealal puudub metsamaa ja seega ei kaasne määruse kehtestamisega riigile
metsatoetuste kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
14
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Maaeluministeerium esitas märkuse seletuskirja kohta, millega arvestati. Ülejäänud
ministeeriumid on kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike
4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul
eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu
kooskõlastatuks.
15
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 29.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 19.12.2017, 19
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 14.12.2017 nr 183
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Laidu saare looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Laidu saare looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid linde, poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende
elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on väikesaared ning laiud
(1620)3, rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja lood (alvarid –
6280*);
3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo);
4) hahka (Somateria mollissima) ja tema elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Laidu saare
sihtkaitsevööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud
erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 3
Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid saadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 7
lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal.
(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette
valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) jahipidamine, välja arvatud linnujaht, 1. oktoobrist 31. märtsini;
2) linnujaht ja jahipidamine punktis 1 nimetamata ajal on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul
kaitse-eesmärgist lähtuvalt ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks, väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks
ning teadustöö eesmärgil.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd;
4) adru varumine;
5) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel
ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
6) olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 6. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks ja taastamiseks vajalik
rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või raadamine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine 1. aprillist 5. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitseala
valitseja nõusolekul kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja
kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
Leht 2 / 3 Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri
Lõppsätted
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 10. Kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 178 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse
kehtetuks.
§ 11. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas
esitatud Küdema lahe hoiuala kaart „Küdema lahe” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga
„Küdema lahe” (lisatud).
§ 12. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/1080 algatatud
haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 13. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud
korras, osas, millest tulenevalt kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2
Kaitseala on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32
„Looduse kaitsest Kingissepa Rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide loetelu” V osa
„Ornitoloogilised keelualad” punkti 73 alusel merelindude ja haha pesitsuskoha kaitseks. Kaitseala nimetati
looduskaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 178 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-
eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 23 hõlmab kaitseala Küdema lahe linnuala
ja punkti 2 alapunktist 165 Küdema lahe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes
Lisa 1 Laidu saare looduskaitseala
Lisa 2 Küdema lahe
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 3
Mustjala Vallavalitsus,
Saaremaa Vallavalitsus,
Riigimetsa Majandamise Keskus, 21.12.2017 nr 7-16/17/14103
Keskkonnainspektsioon,
Veeteede Amet
Laidu saare looduskaitseala kaitse alla
võtmise otsuse kättetoimetamine
Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 14.12.2017 määrusega nr 183 Laidu saare
looduskaitseala kaitse-eeskirja.
Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 19.12.2017, 19 ning see jõustub 29.12.2017.
Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja koos seletuskirja ja kaardiga. Määruse ja selle
seletuskirjaga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee).
Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid
käitumisjuhiseid, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja
kontaktisikuks on kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees (telefon 452 7764, e-post
[email protected]).
Laidu saare looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.
Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisad:
1) Laidu saare LKA kaitse-eeskiri,
2) Laidu saare LKA seletuskiri,
3) Laidu saare LKA kaart.
Sama: Võhma Jahiselts, Taavi Eigo
Kadri Paomees 452 7764
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658