dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Väljaminev kiriAvalik

Isikuandme kaitse eelnõu, uus IKS

Veeteede Amet · 18. detsember 2017
Viit
1-1-5/3088
Registreeritud
18. detsember 2017
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1-1 Üldjuhtimine
Sari
1-1-5 Kirjavahetus välisabi ja koostöö küsimustes
Toimik
1-1-5/2017
Vastutaja
Anton Merits (Veeteede Amet, Kasutajad, Üldteenistus, Juriidiline osakond)

Failid

  • 📎1-1-53088 18.12.2017 Väljaminev kiri.bdoc179 KB

Sisu (failidest)

Katrin Andre Teie 04.12.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.12.2017 nr 1-1-5/3088 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Isikuandme kaitse eelnõu, uus IKS Anname teada, et Veeteede Ametil tekkisid seoses isikuandmete kaitse (IKS) eelnõuga järgmised märkused: 1. Eelnõu § 11 (isikuandmete töötlemine teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks). Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt peab Andmekaitse Inspektsioon (AKI) enne isikuandmete töötlemise algust kontrollima § 11 tingimuste täitmist. Kes on kohustatud AKI-le teatama, et Statistikaamet (või mõne uuringu läbiviija) soovib andmeid saada ja kuidas veendub isikuandmete töötleja, et andmete väljastamine on kooskõlas IKS-iga? Kõnealune säte annab võimaluse ka andmete väljastamiseks isikuandmete pseudonüümimise kaudu. Kui mõne uuringu või statistika kogumise eesmärgil on vaja andmemahte pseudonüümida või muul moel krüpteerida (eeldusel, et sel viisil on isiku õiguste riive väiksem), siis kes kannab vastava andmetöötluse kulud (juhul kui need kaasnevad) – kas andmete küsija või andmete omanik? Kui omanik, siis kas on õigus keelduda andmete väljastamisest, kui selle teostamiseks ei ole eelarvelisi vahendeid? 2. Eelnõu § 16 (isikuandmete töötlemine avalikus kohas ning isikute ja vara kaitseks). Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt peab valveseadmestikku kasutav isik teavitama andmesubjekti jälgimisseadmestiku kasutamise faktist ning andmed jälgimisseadmestiku kasutamise, töötleja nime ja kontaktandmete kohta piisavalt selgelt. Kas vastav säte kohaldub ka sadamatele jm asutustele valvekaamerate kohta, mille andmeid salvestatakse ja võidakse hiljem kasutada sündmuste fikseerimiseks? Kui jah, siis: - mis on piisav selgus, mida sadam peab tagama oma teavitusel? - kas iga värava/ukse ja laeva trapi juures peaksid olema vastavad sildid väljas? 3. Eelnõu 3. peatükk (isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel). Kas ja millistele Veeteede Ameti infosüsteemidele kohaldub see peatükk? Näiteks sadamaseaduse (SadS) kohaselt menetletakse süütegudena turvanõuete rikkumist. Kuigi SadS vastutuse säte laieneb nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, siis eelkõige on turvanõuete rikkujaks siiski juriidiline isik. Kui Veeteede Amet menetleb süütegusid juriidilise Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.vta.ee Registrikood 70002414 isiku suhtes, siis IKS ei kohalduks. Lisaks on keeruline määratleda, kas Veeteede Amet registris vastava süüteo menetlemise puhul üldse töötleb isikuandmeid. Näiteks kas sadama turvaülema isiku andmete salvestamine ja vaatamine on IKS-i mõistes isikuandmete töötlemine? 4. Eelnõu § 29 (vastutava töötleja kohustus teavitada isikuandmete parandamisest). § 29 lõige 2 kohustab vastutavat töötlejat teavitama andmete vastuvõtjaid isikuandmete parandamisest. Kui isikuandmeid töödeldakse infosüsteemides, mis on omavahel liidestatud X- tee kaudu või muul viisil, siis kas ja kuidas peaks vastutav töötleja andmete parandamisest teavitama? Või saab eeldada, et andmete vastuvõtja peab ise vastutama selle eest, et andmete kasutamisel teostab alati uue päringu ja tagab seeläbi andmete õigsuse? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Anton Merits 6205512, [email protected] 2
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel