PLAAN
1 : 200
LÕIGE A-A
11500 13000
: 100 11500
E lb
u
N
oja
600 3000 3500 3500 1500 600 900 900 600 1500 3500 3500 3000 600
18.227 18.245
2.5% 2.5%
550
550
0 1:2.
LP7 1:2. 0
PA63 1500 8500 1500
15.750
12300 1100 1100 12300
1
2 2.5%
7000
A
1:2.0
1:2.0
3000
4000 12200 4000
TALLINN
3500
Olemasolev Olemasoleva sõidutee katendi piirjoon
terastruup, d=3,0 m
10.100 10.100
T4
3500
8x1450= 11600 8x1450= 11600
X 6491233.989
Y 530350.995
106+760 106+800
.0°
1500 1500
70
3D VAADE
26000
12000 T4
1500 1500
Olemasoleva oja voolusäng
3500
4000 12200 4000
3500
PA9-R PÄRNU
3000
LEGEND
B B
Olemasolev terastoru, d=3,0 m
17500 Olemasolev oja ja kraavid
1:2.0
Maakividega kindlustatavad jõekaldad
1:2.0
7000
6
1127
A
Multšiseguga kaetud kallasrada
1 2 Projekteeritav truup (teeprojekti mahtudes)
Projekteeritav kraav
3D KONSTRUKTSIOONID
MÄRKUSED
1. Sillal on arvestatud liikluskoormuse gruppidega gr1a, gr1b, gr2, gr5 (EVS-EN 1991-2). LM3 eriveoki kogukaal
3600 kN
2. Joonisel toodud silla lahendust vaadata koos teeprojekti joonisetega TL-01_TL-10003, leht 23/49.
3. Joonisel antud mõõtmed on esialgsed ja täpsustatakse põhiprojektis.
4. Silla piirded peavad vastama EVS-EN 1317 nõuetele. Piirde klass sillal H2W3 (või parem). Piirde kõrgus peab
olema vähemalt 1,10 meetri kõrgune mõõdetuna teepinnast. Üleminekul silla piirdelt tee piiretele kasutada
tootja poolt heaks kiidetud lahendusi.
5. Tabelis "Betooni klassid" märgitud betooni tugevus- ja keskkonnaklass on määratletud standardis EVS-EN
206-1, külmakindlusklass EVS-EN 814.
LÕIGE B-B 6. Kasutada keevitatavat sarrusterast normvoolavustugevusega fyk=500 MPa ja venivusklassiga B vastavalt
1 : 100 EVS-EN 10080.
TALLINN PÄRNU BETOONI KLASSID 7. Puurvaiad d=450 mm süvistada lubjakivi kihti vähemalt 2xd=900 mm ulatuses.
KESKKONNA- KÜLMAKINDLUS- 8. Maakiviga kindlustatavate jõekallaste pindala kokku ca 215 m² (nõlvustega arvestamata), arvestatud silla
4000 12200 4000 KONSTRUKTSIOON BETOON mahtudes.
GEOLOOGIA TÄHISED KLASS KLASS
0,2% 9. Kallasrajad on arvestatud silla mahtudes, ca 125 m².
Vaiad C30/37 XC4; - 10. Topo-geodeetilised tööd teostas REIB OÜ, töö nr TT-4609-2.
16.650 16.650 PA9-R tähised:
16.600 11. Ehitusgeoloogilised uuringud teostas OÜ REI Geotehnika, töö nr 4140-17/III-I ja Geotehnika Inseneribüroo GIB,
Kiht 6 - Muld Tekiplaat C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100
ø 1500 16.050 ø 1500 PA9-R PA63 LP7 töö nr 2982-3.
15.643 15.643 Kiht 10 - Savimöll, sitke, plastne
KVP 1% 12. Hüdroloogilised uuringud teostas Kobras AS, töö nr 2017-212.
3:1
3:1
[6] 700 700 [7] 650 650 [7] 600 600 Kiht 12 - Savi, sitke-kõva, plastne Otsasein külgtiibadega C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100
15.098 13. Mõõtmed joonisel on millimeetrites, kõrgusarvud meetrites;
15.098 [12] 400 1100 [8] 350 1000 [8] 400 1000 Kiht 13 - Moreen: kruusaga möllsavi, sitke, sitke-kõva
1:2. 0 [10] 300 1400 14. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.
0 1:2. 1400 Kiht 14a - Moreen: kruusaga savimöll, pehme Pealesõiduplaat C30/37 XC4; XD1; XF2 KK2-100
[13] 400 1800 [9] 950 1950 [9] 1000
700 700 2000 Kiht 16 - Lubjakivi
2300
[14a] 900 2700 Rennid nõlvadel C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100 Muudatus Kuupäev Tegija Sisu
[12] 1100 3050 [12] 1000 3000
Maakivid d=10-50 cm geotekstiilil PA63 / LP7 tähised: Projekt
Kiht 7 - Muld
4998
Kihi paksus min 70 cm RAUDBETOONI MAHUD Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6 Libatse-Nurme lõigu projektid
Kiht 8 - Mölline peenliiv, kesktihe Libatse-Are lõik km 98,0-109,5
12000 Kiht 9 - Savi, sitke ja poolkõva
[13] 2050 5100 [13] 2100 5100 ELEMENT ARV MAHT KOKKU | m³ Projekti osa
[15] 200 5300 [15] 200 5300 Kiht 12 - Moreen, väheplastne kruusaga ja rohke liivaga savimöll, kõva Kaust 3. Rajatised
450 Kallasraja konstruktsioon: 450 [13] 2900 5600
Kiht 13 - Moreen, väheplastne rohke kruusaga mölline peenliiv, kõva TS7 – Postioja sild km 106,8
Multšisegu 50 mm Vaiad 32 29,1 Joonise nimetus
Kiht 15 - Lubjakivi
Kruuspinnasest alus, segu nr 4 200 mm Silla üldjoonis
10.100 10.100 [16] 1400 7000
Keskliiv kf≥0,5 min 200 mm Pinnasevee tase Raamsild koos külgtiibadega 2 300,5
Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija
Transpordiamet
Laki põik 2
Valge 4
Pealesõiduplaadid 4 45,6 12919 Tallinn
EESTI
11413 Tallinn
EESTI
Tel. +372 664 5808
Tel. +372 620 1200
Fax. +372 664 5818
Rennid nõlvadel 2 1,3
[email protected]
[email protected]
Projekteerija Margo Märdin Staadium Mõõtkava Projekti nr
KOKKU 376,5 Projekteerija Vladimir Prokopovits
EP 1:100 2017_0074-3
Projektijuht Peeter Škepast
Kuupäev
1:200 Joonis nr
12.06.2024 TS7-4-01
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-526332
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi KMG OÜ
Registrikood / Isikukood 16196755
Tegevuskoha Nimetus Postioja sild (Kangru sild). Silla nr 676.
andmed
Aadress Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Katastritunnus(ed) 18803:001:0096
Territoriaalkood EHAK 2676
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Postijaama
(18803:001:0165).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 07.04.2026
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 31.12.2027
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
2/4
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste
omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine
Veekogu nimetus Elbu oja
Veekogu kood VEE1150300
Pinnaveekogumi nimetus Elbu
Pinnaveekogumi kood 1150300_1
Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine
Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Elbu oja kaldajoont muudetakse seoses Postioja silla (Kangru silla) rajamisega.
Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (18803:001:0096). Puudutatud veekogud: Elbu oja (VEE1150300).
Rajatava veekogu mõõtmed
Laiendatava veekogu mõõtmed
Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul. Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid
hinnanguliselt ca 30-40 m3. Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde hinnanguliselt maht ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe
sängile kaldakindlustuse rajamisel (kuivades tingimustes). Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt on maht ca 400 m3.
Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Postioja_silla_üldjoonis.pdf
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
3/4 tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise tähtaeg
1. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski 1) Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Planeeritavaid töid ei tohi läbi viia kalade kude- ja rändeperioodil, vahemikus 15. märtsist – 31. maini. Kogu tööde perioodil.
vähendamise meetmed 2) Töid teostada vastavalt taotlusmaterjalides ja KMH aruandes toodule.
3) Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik
tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
4) Veekogu seisundit (hägusust, setete allakannet) tuleb tööde ajal visuaalselt jälgida, seisundi halvenemisel võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks (vajadusel tööd peatada,
kasutada sette tõkkeid jms).
5) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 50 meetrit.
6) Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
7) Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
8) Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
9) Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
10) Juhul, kui olemasolevast kaevikust tuleb vett eemaldada, juhtida see ojja, olenevalt kogusest ja vajadusest, kasutades settebasseini ja vesi eelnevalt heljumist puhastada.
11) Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.
2. Muud asjakohased meetmed 1) Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju Elbu ojale ja selle elustikule, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Vajadusel.
2) Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
3) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
3. Toimingud avarii korral 1) Avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Olukorra tekkimisel
Keskkonnaametit ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida vajadusel Häirekeskust. viivitamatult.
2) Tööde teostamise jooksul jälgida pidevalt võimalikku reostusohtu ning ohu ilmnemisel korraldada operatiivselt reostuse edasise leviku tõkestamine ning likvideerimine.
4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul seoses silla ehitusega. Kogu tööde perioodil.
2) Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid hinnanguliselt ca 30-40 m3.
3) Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde maht hinnanguliselt ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel
(kuivades tingimustes).
4) Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt maht ca 400 m3.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe
nr esitamise
sagedus
1. Muu vajalik Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või Vajadusel.
informatsioon kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526332 kehtetuks.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Nimetus Manus Lisatakse digidoci
V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Postioja_silla_üldjoonis.pdf Lisa 2: Postioja_silla_üldjoonis.pdf Jah
4/4
KORRALDUS
07.04.2026 nr DM-134982-13
KMG OÜ keskkonnaloa nr KL-526332 andmine
1. OTSUS
Arvestades KMG OÜ 08.01.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse
(VeeS) § 191 lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 6 lg 2³ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4, lg 2 p 3, otsustan:
Anda ettevõttele KMG OÜ (registrikood 16196755) tähtajaline keskkonnakaitseluba
nr KL-526332 kehtivusega kuni 31.12.2027 aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Kangru
küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond (katastritunnus 18803:001:0096,
registriosa nr 8341450) Elbu oja kaldajoone muutmiseks.
Määrata keskkonnaloas nr KL-526332 - veekäitlusnõuded loa vormidel V12, V16 ja
V17.
Määrata keskkonnaloale nr KL-526332 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva
korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.
Korraldus jõustub ettevõttele KMG OÜ teatavakstegemisel.
2. ASJAOLUD
2.1 Taotluse läbivaatamine
KMG OÜ esitas 08.01.2026 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1031679 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.01.2026 numbriga DM-134982-1). Nõuetekohane
taotlus nr T-KL/1031679-2 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134982-3) esitati
02.02.2026. Menetluse aluseks on 02.02.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1031679-2
(registreeritud KOTKASes numbriga T-KL/1030876-3; edaspidi taotlus).
Luba taotletakse aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu
maakond (katastritunnus 18803:001:0096, registriosa nr 8341450) Elbu oja kaldajoone
muutmiseks. Ettevõte taotleb tähtajalist luba veekogu kaldajoone muutmiseks seoses uue
Postioja silla (Kangru silla), silla nr 676, rajamisega. Elbu oja (maaparandussüsteemi/ehitise
kood 6115030020000/001) kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu [1]. Elbu
oja muudetava voolusängi lõik asub osaliselt Kangru maaparandusehitistel
(6115030020160/001; 6115030020170/001).
Ettevõte taotleb tähtajalist luba veekogu kaldajoone muutmiseks.
2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
Loa andja edastas esmase taotluse 08.01.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt
pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).
Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt
täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 03.02.2026 numbriga DM-134982-5)
nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus esitas
27.02.2026 teate, mille kohaselt palus taotlusele oma arvamuse andmise pikendamist seoses
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu istungi toimumisajaga (registreeritud KOTKASes 02.03.2026
numbriga DM-134982-9). Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega (registreeritud
KOTKASes 02.03.2026 numbriga DM-134982-10). Kohalik omavalitsus esitas loa taotlusele
arvamuse 20.03.2026, kus toodi välja, et Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustub projekti
"Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehituse"
kohaselt Elbu oja kaldajoone muutmisega (registreeritud KOTKASes 20.03.2026 numbriga
DM-134982-11).
Elbu oja kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude nimekirja. Kui kinnisasjale, millel
paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi
hoone ega rajatis, siis kooskõlastab Keskkonnaamet tegevuse Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS
§ 50 lg 1). Loa andja edastas nõuetekohaseks tunnistatud taotluse Maa- ja Ruumiametile
(registreeritud KOTKASes 03.02.2026 numbriga DM-134982-6). Maa- ja Ruumiamet teatas, et
on tutvunud keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1031679-2 ja muude asjasse puutuvate
dokumentidega ning neil puuduvad märkused või ettepanekud taotluse osas (registreeritud
KOTKASes 12.02.2026 numbriga DM-134982-8).
Loa andja teavitas Transpordiamet menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes
03.02.2026 numbriga DM-134982-5). Loa taotlusele esitas nõusoleku Transpordiamet
(registreeritud KOTKASes vastavalt 05.02.2026 numbriga DM-134308-7). Transpordiamet tõi
välja, et keskkonnaloa taotluses nr T-KL/1031679-2 olevad projekti osad vastavad riigihanke nr
297040 "Riigitee 4 (E67) Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu
ehitus“ projektile.
Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 03.02.2026 väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Loa andja otsustas piirinaabreid mitte teavitada, kuna kavandataval tegevusel on
väheoluline mõju (KeÜS § 46 lg 1¹). Ajalehes jäeti teade avaldamata, kuna kavandatud
tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik
huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.
Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku
arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks
esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud
kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega
2(7)
vastuväiteid.
Loa andja teavitas 23.03.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4).
Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.
[1] Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate
ühiseesvoolude loetelu“
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).
Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole
KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda
eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³).
3.2 Kaalutlused loa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse
eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p
13).
Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1) ja vee
erikasutus tegevus on ühekordne (veeseadus § 189 lg 1 p 2 ja lg 2). Ettevõte taotleb luba
tähtajaliselt, kehtivusega alates 02.03.2026 perioodiks 02.03.2026-31.12.2027. Arvestades
avatud menetluse sätteid ei ole võimalik luba väljastada alates 02.03.2026. Seega annab
Keskkonnaamet loa nr KL-526332 esimesel võimalusel ja see hakkab kehtima allkirjastamise
kuupäevast ja kehtib kuni 31.12.2027.
3.2.1 Vee erikasutus
3.2.1.1 Lubatav tegevus
Ettevõttel on luba vaja, kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, kaldajoont
(VeeS § 187 p 17).
Ettevõte taotleb luba Elbu oja (EELIS kood VEE1150300) kaldajoone muutmiseks eesmärgiga
rajada uus Postioja sild (Kangru sild), silla nr 676. Töid teostatakse seoses Halinga-Kangru 2+2
teelõigu ehitusega. Sellega seoses tuleb lammutada olemasolev truup, mida mööda hetkel vesi
3(7)
maantee alt läbi voolab ja rajada truubi asemele uus laiem sild, kuna uus rajatav tee on poole
laiem. Selle tööga seoses tuleb muuta Elbu oja voolusängi, kuna osa Elbu oja voolusängist jääb
laiendatava tee alla.
Tegevuse raames soovitakse muuta Elbu oja voolusängi ca 100 m pikkusel lõigul. Töö
teostamisel rajatakse esmalt ajutine voolusäng ning peale silla ehitust uus voolusäng kuivades
tingimustes ekskavaatori abil ning peale voolusängi rajamist suunatakse madalvee perioodil vesi
uude voolusängi ning likvideeritakse oja vana säng.
Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse
süvendustöid minimaalselt ning tööde eeldatavaks mahuks võib arvestada 30-40 m3. Uue
voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde maht hinnanguliselt ca 900 m3.
Kaevetööd teostatakse kuivades tingimustes ning sellest hinnanguliselt ca 400 m3 täidetakse
tööde käigus samuti kuivades tingimustes jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel.
Uue Elbu oja silla ehituseks ning selle alla uue voolusängi rajamiseks soovitakse ehitustööde
ajaks vooluvee suunata ajutise voolusängi abil ümber ehitusplatsi. Vee suunamiseks ajutisse
voolusängi tuleb rajada ajutised pinnastammid.
Silla ehituse raames on ette nähtud uue jõekalda kindlustamine maakividega läbimõõduga 10-50
cm. Kivikindlustuse rajamisel teostavate tööde maht, mis hiljem jääb veetasemest alla poole on
hinnanguliselt ca 400 m3.
3.2.1.2 Nõuded vee erikasutuseks
Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 asuva Libatse-Nurme lõigu põhiprojekti raames
viidi läbi keskkonnamõjude hindamine. Projektiga nähti ette põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega
põhimaantee projekteerimist.
Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostanud KMH aruanne „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 Libatse-Nurme lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine“ (2020,
edaspidi KMH aruanne, keskkonnaloa taotluse lisa 4).
KMH aruande punktis 7.5.1 on välja toodud, et silla rajamisega üle Elbu oja on ehitusaegne
mõju seotud ennekõike pinnavee kvaliteediga. Õgvendamiste käigus satub vooluveekogu vette
heljumit. Kuna aleuriidi peenemad osad voolavas vees ei setti, siis kui setteid vooluvette satub,
võib kõrgenenud heljumi mõju kesta kuni nädal. Setete sissekanne ja põhjast üleskandmine võib
muuta vee värvust, läbipaistvust ja pH-d ning avaldada mõju elustikule. Setete tekke
vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada kuival aastaajal vee madalseisu ajal, sest siis on
vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb
võimalikult vähene heljumi edasivool veekogudes. Voolava vee erodeerivale mõjule alluva
peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud.
4(7)
Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides ja KMH
aruandes (ptk 8.1.3) esitatud veekaitsemeetmeid.
Keskkonnaloas seatakse punktis 3.4. kõrvaltingimused kaldajoone muutmiseks.
3.2.1.3 Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks
Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta
veemajanduskavad (edaspidi VMK-d) ning nende juurde meetmeprogramm, mille
põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või
säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine
aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki (VMK on leitavad:
https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027).
Töid teostatakse Elbu ojal (EELIS kood VEE1150300). Elbu ojal on moodustatud
pinnaveekogum Elbu (kood 1150300_1). Kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskavas 2022-2027
(kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357) on Elbu pinnaveekogumi seisund
hinnatud heaks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite
seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi
või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli
Elbu koondseisund 2024. aastal hea (Internetis kättesaadav:
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo ).
KMH aruande punktis 7.6 on hinnatud, et seoses silla ehitamisega võib saada mõjutatud Elbu
pinnaveekogumi vee kvaliteet (vt ptk 7.5.1), kuid mõju on ajutine (kaldavööndis toimuvate
tööde ajal). Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides
ja käesolevas aruandes (ptk 8.1.3) esitatud veekaitsemeetmeid. Kasutusaegne negatiivne mõju
veekogumi keemilisele ja ökoloogilisele seisundile ei ole tõenäoline, samuti ei takista
kavandatav tegevus veekogumite hea seisundi säilitamist.
3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,
VeeS § 192).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema
muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS §
53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb
otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnakaitseluba on
haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja
kaalutlusõiguse alusel.
Keskkonnaamet lähtub nõuete seadmisel kehtivast seadusandlusest, taotlusmaterjalidest ja
5(7)
KMH-st.
Keskkonnaloaga seatakse järgmised nõuded ja tingimused kaldajoone muutmiseks ja
süvendamiseks:
Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Planeeritavaid
töid ei tohi läbi viia kalade kude- ja rändeperioodil, vahemikus 15. märtsist – 31. maini.
Töid teostada vastavalt taotlusmaterjalides ja KMH aruandes toodule.
Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette
ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik
tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
Veekogu seisundit (hägusust, setete allakannet) tuleb tööde ajal visuaalselt jälgida, seisundi
halvenemisel võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks (vajadusel tööd peatada,
kasutada sette tõkkeid jms).
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui
50 meetrit.
Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete
levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik
kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt
mõjutab see vee-elustikku.
Juhul, kui olemasolevast kaevikust tuleb vett eemaldada, juhtida see ojja, olenevalt
kogusest ja vajadusest, kasutades settebasseini ja vesi eelnevalt heljumist puhastada.
Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Taotlusele on lisatud alustamiskorraldus, mille
kohaselt on Transpordiameti ja KMG OÜ vahel 11.11.2025 sõlmitud leping 3.2-3/25/1644-1
„Riigitee 4 (E67) Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehitus“.
Transpordiamet on omandanud maad, kuhu on ehitustööd planeeritud ehk tegevus ei toimu
eraomandites olevatel maadel.
Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu
omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt,
mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks
olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud
õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles
isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta
luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja
põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-526332
kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).
6(7)
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile V17 järgmine kõrvaltingimus:
Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh
ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast
vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus
lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat
dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526332 kehtetuks.
3.5 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima
VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et
õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased
kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Postioja_silla_üldjoonis.pdf
Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Transpordiamet
Karina Karpa
vanemspetsialist
Veeosakond
7(7)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-526332
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi KMG OÜ
Registrikood / Isikukood 16196755
Tegevuskoha Nimetus Postioja sild (Kangru sild). Silla nr 676.
andmed
Aadress Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Katastritunnus(ed) 18803:001:0096
Territoriaalkood EHAK 2676
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Postijaama
(18803:001:0165).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 07.04.2026
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 31.12.2027
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
2/4
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste
omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine
Veekogu nimetus Elbu oja
Veekogu kood VEE1150300
Pinnaveekogumi nimetus Elbu
Pinnaveekogumi kood 1150300_1
Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine
Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Elbu oja kaldajoont muudetakse seoses Postioja silla (Kangru silla) rajamisega.
Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (18803:001:0096). Puudutatud veekogud: Elbu oja (VEE1150300).
Rajatava veekogu mõõtmed
Laiendatava veekogu mõõtmed
Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul. Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid
hinnanguliselt ca 30-40 m3. Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde hinnanguliselt maht ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe
sängile kaldakindlustuse rajamisel (kuivades tingimustes). Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt on maht ca 400 m3.
Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Postioja_silla_üldjoonis.pdf
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
3/4 tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise tähtaeg
1. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski 1) Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Planeeritavaid töid ei tohi läbi viia kalade kude- ja rändeperioodil, vahemikus 15. märtsist – 31. maini. Kogu tööde perioodil.
vähendamise meetmed 2) Töid teostada vastavalt taotlusmaterjalides ja KMH aruandes toodule.
3) Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik
tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
4) Veekogu seisundit (hägusust, setete allakannet) tuleb tööde ajal visuaalselt jälgida, seisundi halvenemisel võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks (vajadusel tööd peatada,
kasutada sette tõkkeid jms).
5) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 50 meetrit.
6) Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
7) Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
8) Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
9) Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
10) Juhul, kui olemasolevast kaevikust tuleb vett eemaldada, juhtida see ojja, olenevalt kogusest ja vajadusest, kasutades settebasseini ja vesi eelnevalt heljumist puhastada.
11) Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.
2. Muud asjakohased meetmed 1) Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju Elbu ojale ja selle elustikule, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Vajadusel.
2) Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
3) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
3. Toimingud avarii korral 1) Avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Olukorra tekkimisel
Keskkonnaametit ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida vajadusel Häirekeskust. viivitamatult.
2) Tööde teostamise jooksul jälgida pidevalt võimalikku reostusohtu ning ohu ilmnemisel korraldada operatiivselt reostuse edasise leviku tõkestamine ning likvideerimine.
4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul seoses silla ehitusega. Kogu tööde perioodil.
2) Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid hinnanguliselt ca 30-40 m3.
3) Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde maht hinnanguliselt ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel
(kuivades tingimustes).
4) Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt maht ca 400 m3.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe
nr esitamise
sagedus
1. Muu vajalik Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või Vajadusel.
informatsioon kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526332 kehtetuks.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Nimetus Manus Lisatakse digidoci
V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Postioja_silla_üldjoonis.pdf Lisa 2: Postioja_silla_üldjoonis.pdf Jah
4/4
PLAAN
1 : 200
LÕIGE A-A
11500 13000
: 100 11500
E lb
u
N
oja
600 3000 3500 3500 1500 600 900 900 600 1500 3500 3500 3000 600
18.227 18.245
2.5% 2.5%
550
550
0 1:2.
LP7 1:2. 0
PA63 1500 8500 1500
15.750
12300 1100 1100 12300
1
2 2.5%
7000
A
1:2.0
1:2.0
3000
4000 12200 4000
TALLINN
3500
Olemasolev Olemasoleva sõidutee katendi piirjoon
terastruup, d=3,0 m
10.100 10.100
T4
3500
8x1450= 11600 8x1450= 11600
X 6491233.989
Y 530350.995
106+760 106+800
.0°
1500 1500
70
3D VAADE
26000
12000 T4
1500 1500
Olemasoleva oja voolusäng
3500
4000 12200 4000
3500
PA9-R PÄRNU
3000
LEGEND
B B
Olemasolev terastoru, d=3,0 m
17500 Olemasolev oja ja kraavid
1:2.0
Maakividega kindlustatavad jõekaldad
1:2.0
7000
6
1127
A
Multšiseguga kaetud kallasrada
1 2 Projekteeritav truup (teeprojekti mahtudes)
Projekteeritav kraav
3D KONSTRUKTSIOONID
MÄRKUSED
1. Sillal on arvestatud liikluskoormuse gruppidega gr1a, gr1b, gr2, gr5 (EVS-EN 1991-2). LM3 eriveoki kogukaal
3600 kN
2. Joonisel toodud silla lahendust vaadata koos teeprojekti joonisetega TL-01_TL-10003, leht 23/49.
3. Joonisel antud mõõtmed on esialgsed ja täpsustatakse põhiprojektis.
4. Silla piirded peavad vastama EVS-EN 1317 nõuetele. Piirde klass sillal H2W3 (või parem). Piirde kõrgus peab
olema vähemalt 1,10 meetri kõrgune mõõdetuna teepinnast. Üleminekul silla piirdelt tee piiretele kasutada
tootja poolt heaks kiidetud lahendusi.
5. Tabelis "Betooni klassid" märgitud betooni tugevus- ja keskkonnaklass on määratletud standardis EVS-EN
206-1, külmakindlusklass EVS-EN 814.
LÕIGE B-B 6. Kasutada keevitatavat sarrusterast normvoolavustugevusega fyk=500 MPa ja venivusklassiga B vastavalt
1 : 100 EVS-EN 10080.
TALLINN PÄRNU BETOONI KLASSID 7. Puurvaiad d=450 mm süvistada lubjakivi kihti vähemalt 2xd=900 mm ulatuses.
KESKKONNA- KÜLMAKINDLUS- 8. Maakiviga kindlustatavate jõekallaste pindala kokku ca 215 m² (nõlvustega arvestamata), arvestatud silla
4000 12200 4000 KONSTRUKTSIOON BETOON mahtudes.
GEOLOOGIA TÄHISED KLASS KLASS
0,2% 9. Kallasrajad on arvestatud silla mahtudes, ca 125 m².
Vaiad C30/37 XC4; - 10. Topo-geodeetilised tööd teostas REIB OÜ, töö nr TT-4609-2.
16.650 16.650 PA9-R tähised:
16.600 11. Ehitusgeoloogilised uuringud teostas OÜ REI Geotehnika, töö nr 4140-17/III-I ja Geotehnika Inseneribüroo GIB,
Kiht 6 - Muld Tekiplaat C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100
ø 1500 16.050 ø 1500 PA9-R PA63 LP7 töö nr 2982-3.
15.643 15.643 Kiht 10 - Savimöll, sitke, plastne
KVP 1% 12. Hüdroloogilised uuringud teostas Kobras AS, töö nr 2017-212.
3:1
3:1
[6] 700 700 [7] 650 650 [7] 600 600 Kiht 12 - Savi, sitke-kõva, plastne Otsasein külgtiibadega C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100
15.098 13. Mõõtmed joonisel on millimeetrites, kõrgusarvud meetrites;
15.098 [12] 400 1100 [8] 350 1000 [8] 400 1000 Kiht 13 - Moreen: kruusaga möllsavi, sitke, sitke-kõva
1:2. 0 [10] 300 1400 14. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.
0 1:2. 1400 Kiht 14a - Moreen: kruusaga savimöll, pehme Pealesõiduplaat C30/37 XC4; XD1; XF2 KK2-100
[13] 400 1800 [9] 950 1950 [9] 1000
700 700 2000 Kiht 16 - Lubjakivi
2300
[14a] 900 2700 Rennid nõlvadel C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100 Muudatus Kuupäev Tegija Sisu
[12] 1100 3050 [12] 1000 3000
Maakivid d=10-50 cm geotekstiilil PA63 / LP7 tähised: Projekt
Kiht 7 - Muld
4998
Kihi paksus min 70 cm RAUDBETOONI MAHUD Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6 Libatse-Nurme lõigu projektid
Kiht 8 - Mölline peenliiv, kesktihe Libatse-Are lõik km 98,0-109,5
12000 Kiht 9 - Savi, sitke ja poolkõva
[13] 2050 5100 [13] 2100 5100 ELEMENT ARV MAHT KOKKU | m³ Projekti osa
[15] 200 5300 [15] 200 5300 Kiht 12 - Moreen, väheplastne kruusaga ja rohke liivaga savimöll, kõva Kaust 3. Rajatised
450 Kallasraja konstruktsioon: 450 [13] 2900 5600
Kiht 13 - Moreen, väheplastne rohke kruusaga mölline peenliiv, kõva TS7 – Postioja sild km 106,8
Multšisegu 50 mm Vaiad 32 29,1 Joonise nimetus
Kiht 15 - Lubjakivi
Kruuspinnasest alus, segu nr 4 200 mm Silla üldjoonis
10.100 10.100 [16] 1400 7000
Keskliiv kf≥0,5 min 200 mm Pinnasevee tase Raamsild koos külgtiibadega 2 300,5
Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija
Transpordiamet
Laki põik 2
Valge 4
Pealesõiduplaadid 4 45,6 12919 Tallinn
EESTI
11413 Tallinn
EESTI
Tel. +372 664 5808
Tel. +372 620 1200
Fax. +372 664 5818
Rennid nõlvadel 2 1,3
[email protected]
[email protected]
Projekteerija Margo Märdin Staadium Mõõtkava Projekti nr
KOKKU 376,5 Projekteerija Vladimir Prokopovits
EP 1:100 2017_0074-3
Projektijuht Peeter Škepast
Kuupäev
1:200 Joonis nr
12.06.2024 TS7-4-01