Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
1 SISUKORD
1 SISUKORD ......................................................................................................................................1
2 ÜLDOSA ..........................................................................................................................................3
2.1 Projekti nimetus ...........................................................................................................................3
2.2 Lähteandmed ..............................................................................................................................3
2.3 Projekteerimise aluseks olnud materjalide loetelu ......................................................................3
3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED ................................................................................4
3.1 Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................................4
3.2 Veetorustik...................................................................................................................................4
4 NÕUDED RAJATISTELE................................................................................................................5
4.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................5
4.2 Isevoolse kanalisatsiooni plasttorud ............................................................................................5
4.3 Kanalisatsioonikaevud .................................................................................................................5
4.4 Veevarustuse plasttorud ..............................................................................................................6
Veetorustiku märkelint, otsingukaabel ................................................................................6
Toruarmatuur ja liitmikud ....................................................................................................6
Kaped .................................................................................................................................7
Veetorustike sõlmed ...........................................................................................................7
4.5 Truubid ........................................................................................................................................7
4.6 Tuletõrjeveehoila .........................................................................................................................7
5 EHITUSTÖÖD .................................................................................................................................8
5.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ....................................................................................8
Liikluskorraldus ehitustööde ajal .........................................................................................8
5.2 Ehitustustööd ...............................................................................................................................9
Seadmete ja materjalide ladustamine ..............................................................................10
Kõrghaljastuse likvideerimine ...........................................................................................10
Objekti pildistamine...........................................................................................................10
Geodeetilised tööd ehitustööde ajal .................................................................................10
5.2.4.1 Mahamärkimine .......................................................................................................10
5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine .............................................................................10
Pinnakatete eemaldamine ................................................................................................11
Kaeviku rajamine ..............................................................................................................11
Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine .......................12
Kaeviku toestamine ..........................................................................................................12
Veetõrjetööd .....................................................................................................................13
Torustiku tasanduskiht ......................................................................................................13
Torustiku paigaldamine ....................................................................................................13
Kaevude paigaldamine .....................................................................................................14
Torustike soojustamine .....................................................................................................15
Kaeviku tagasitäide...........................................................................................................15
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (suundpuurimine) ...................................................15
Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed ......................................................16
Tuleohutus ........................................................................................................................16
Lõhkeained ja õhkimine ....................................................................................................17
Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..........................................................................................17
5.2.19.1 Üldosa ......................................................................................................................17
5.2.19.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..................................................................................17
5.2.19.3 Elektrikaablite kaitsmine ..........................................................................................17
5.2.19.4 Sidekaablite kaitsmine .............................................................................................18
5.2.19.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine ..............................................................................18
5.2.19.6 Puude ja haljasalade kaitsmine ...............................................................................18
Tööohutus .........................................................................................................................19
Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon .....................................................................19
5.3 Teekatete ja haljasalade taastamine .........................................................................................19
Üldist .................................................................................................................................20
1 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Katendite taastamine ........................................................................................................20
Nõuded materjalidele ........................................................................................................21
5.3.3.1 Asfaltsegud ..............................................................................................................21
5.3.3.2 Haljastus ..................................................................................................................21
5.4 Katsetused.................................................................................................................................22
Käituskatsed .....................................................................................................................22
Survetorude katsetamine ..................................................................................................22
Isevoolsete torude katsetamine ........................................................................................23
5.5 Kasutus- ja hooldusjuhendid .....................................................................................................23
5.6 Keskkonna osa ..........................................................................................................................23
Mõjud väliskeskkonnale ....................................................................................................24
Ehitusjäätmed ...................................................................................................................24
2 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
2 ÜLDOSA
Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
kohaselt.
2.1 PROJEKTI NIMETUS
Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
Projekti nimetus:
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti staadium: Põhiprojekt
Projekteerija:
Ettevõtte nimi: OÜ Heka Projekt
Registreerimisnumber: 12543527
Majandustegevuse registri (MTR) nr: EEP002895
Kadi Rajala-Pihl
Kontaktisik:
[email protected]
2.2 LÄHTEANDMED
Geodeetilise alusmaterjalina on kasutatud:
Tööde teostamise
Ettevõtte nimi Töö number Töö nimi
aeg
Inseneribüroo REIB Järva maakond, Roosna-Alliku aleviku 30.12.2025.a. -
TT-7344
OÜ ÜVK topo-geodeetilised uurimistööd 03.02.2026.a
2.3 PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLNUD MATERJALIDE LOETELU
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised määrused:
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi
Teataja
- Ehitusseadustik - Riigi Teataja
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
- Jäätmeseadus - Riigi Teataja
- Veeseadus – Riigi Teataja
- Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja
- Majandus ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded –
Riigi Teataja
- Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja
- Kliimaministri määrus nr.57 12.09.2023 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus
– Riigi Teataja
- Keskkonnaministri määrus nr.43 09.07.2015 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu
või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid– Riigi Teataja
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi
Teataja
- Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded – Riigi Teataja
- Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord – Riigi Teataja
Standardid:
- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;
3 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
- EVS 846 Kinnistu kanalisatsioon;
- EVS 835 „Hoone veevärk“
- EVS 921 „Veevarustuse välisvõrk“
- EVS 843 Linnatänavad (Osa 11: Tehnovõrgud);
- EVS 937 Ehitusprojekt;
- EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“.
Juhendid:
- RIL77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
- MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;
- Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“;
- Tööinspektsiooni juhend „Tööohutus ehitusplatsil“.
Täiendavad kriteeriumid:
- Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8
m toru peale;
- Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale;
- Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.9 m kaablite peale.
Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust
ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) kulul.
3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED
Käesoleva projektiga on projekteeritud ca 0,96 km veetorustikku, ca 0,12 km kanalisatsioonitorustikku
ja 60 m3 tuletõrjeveehoidla ning kuiv hüdrant. Torustik on ette nähtud rajada nii lahtisel kui ka kinnisel
meetodil.
Kinnistute Pärna tn 10 ja 12 liitumistorustike rajamisel tuleks likvideerida olemasolevad puud
asendiplaanil näidatud ulatuses.
3.1 KANALISATSIOONITORUSTIK
Käesoleva projekti raames on projekteeritud Roosna-Alliku alevikus Pärna tn 10,11,12,13 ja 14
kinnistutele liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga koos tänavatorustiku pikendamisega.
Pärna tn 13 ja 14 kinnistute ühendustorustikud tuleb soojustada, soojustamise ulatus on toodud
asendiplaanil.
Piirkonna kanalisatsioon on rangelt lahkvoolne. Kui Töövõtja avastab, et rekonstrueeritavasse
kanalisatsioonisüsteemi on tehtud ebaseaduslik ühendus ja juhitud sademe- või drenaaživesi,
ei tohi seda ühendada rajatava süsteemiga ning Töövõtja kohustatud sellisest leiust koheselt
informeerima Tellijat.
Paigaldatava isevoolse kanalisatsioonitorustiku kalded on valitud selliselt, et torus oleks tagatud reovee
isepuhastuskiirus. Torustiku kalded on toodud joonistel.
3.2 VEETORUSTIK
Käesoleva projekti raames on projekteeritud Roosna-Alliku alevikus Nooruse tn 18 ja 18a, Nooruse põik
3, Pärna tn 3-14 ning Vahe tn 3, 4 kinnistute jaoks ühisveevärgi tänavatorustikud koos
liitumispunktidega.
Pärna tänava projekteeritud veetorustik on ette nähtud ringistada Järva-Jaani maantee ääres De63 PE
ja Põllu tänaval De63 PE olemasolevate torustike vahel. Torustikule on ette nähtud paigaldada
vahesiibrid perspektiivsete remondi- ja hooldustööde teostamiseks.
Kinnistule Aiamaa park territoriumile on ette nähtud tuletõrjeveehoidla kogumahuga 60 m 3 koos kuiva
hüdrandiga. Tuletõrjeveehoidla juurde nähakse ette Pärna tänavalt juurdepääsutee. Perpektiivis on
võimalik projekteeritud tuletõrjeveehoidlat suurendada kuni 120 m3.
4 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
4 NÕUDED RAJATISTELE
4.1 ÜLDNÕUDED
Kõik alalise töö tegemisel kasutatavad (püsivasse kasutusse jäävad) materjalid peavad olema uued.
Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed
materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul.
Vähemalt 10 päeva enne ehitustöödega alustamist peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks
heakskiitmiseks väljapakutavate tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada
kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda
täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb oma kirjaliku
otsuse mitte hiljem, kui 5 tööpäeva jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale tooteid puudutava
informatsiooni kättesaamist. Materjalide/toodete hankimine ilma ehitusjärelevalve kirjaliku
kooskõlastuseta on Töövõtja risk ja hüvitamisele ei kuulu. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult,
vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Seadmete (pumbad) ja torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud
müügi- ja hooldusesindus.
Kui projektis on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja
materjalide klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või kõrgema
kvaliteediga toote või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve kooskõlastus ei vabasta
Töövõtjat lepingust tulenevast vastutusest vigade või mittevastavuse eest.
4.2 ISEVOOLSE KANALISATSIOONI PLASTTORUD
Lahtisel meetodil rajatava reoveekanalisatsiooni torustik tuleb rajada täisseinalistest PVC või PP
torudest, mis omavad sõltumatu kolmanda osapoole poolt väljastatud sertifikaati tootjale. Torude
sisesein peab olema tasane ja sile.
Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m 2). Torude vastavus
järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud:
- PVC torud EN 1401-1;
- PP torud EN 13476-3.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki ja olema
valmistatud sama tootja poolt.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid
kasutades, mis kooskõlastatakse eelnevalt Ehitusjärelevalve esindajaga.
Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus sees.
Paigaldatavate kanalisatsiooni torustike sügavused ja asukohad peavad vastama käesoleva projekti
joonistele.
4.3 KANALISATSIOONIKAEVUD
Kanalisatsioonikaevude läbimõõt peab vastama joonistel või töömahuloendis esitatud väärtustele.
Kanalisatsioonikaevud peavad olema valmistatud PE või PP materjalist, vastavalt standardile SFS 3468
või EVS-EN 13598-2.
Kaevud peavad olema veetihedad. Sõiduteele ja ka haljasalale, kui kaevu sügavus on üle 3 m, tuleb
paigaldada kanalisatsioonikaevud rõngasjäikusega SN4 (4 kN/m²). Haljasalale, kõnniteele võib
paigaldada kanalisatsioonikaevud rõngasjäikusega SN2 (2 kN/m²).
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Isevoolse kanalisatsiooni kaevudel peab olema topeltpõhjaline, sujuv ja sile, rennpõhi.
Kaevu põhjast kõrgemalt sisenevad torud tuleb kaevu sees pikendada, et oleks tagatud reovee
kukkumine renni, mitte renni kõrvale.
Teleskoobi maksimaalne lubatud pikkus on 800mm. Peale kaevu kaane kõrguse paika reguleerimist
peab jääma kaevu teleskoobil veel reguleerimisvaru min 200mm.
Kaevuluugid ja nende kraed peavad olema „ujuva“ konstruktsiooniga, temperamalmist, kaetud musta
bituumenkattega (EVS-EN 124). Luukide kandejõud tänavatel ja autoliiklusega platsidel peab olema 40
t ning haljasaladel ja kõnniteedel 25 t.
5 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Kaevuluugid peavad olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal 50 mm kõrgemal (haljastuse
tegemisel planeeritakse sujuvad kalded).
Plastkaevu uute ühenduste tegemine on lubatud ainult keevisühendustega. Tagatud peab olema
ühenduse veetihedus.
4.4 VEEVARUSTUSE PLASTTORUD
Kasutada võib PE plastveetorusid. Kinnisel meetodil paigaldatavad veetorud peavad olema PE-RC
torud. Veetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 ja rõngasjäikus 17 kN/m 2. Ka
majaühendustorude surveklass peab olema vähemalt PN10.
Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud:
- PE torud: EN12201, ISO 4427;
- PE-RC torud: EN12201, PAS1075.
Toruliitmikud, nagu põlved, kolmikud jm peavad vastama samadele tehnilistele nõuetele kui torudki ning
olema toodetud sama tootja poolt.
PE torud tuleb ühendada elektrikeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Elektrikeevismuhvide
surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike
kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal.
Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle kaelus kinnitada torule põkk- või
muhvkeevitusega.
Töövõtja peab torude omavaheliseks ühendamiseks vajalike detailidega arvestama vastavalt
kasutatavale ühendusviisile. Torustiku ühendamist põkk- ja/või muhvkeevitusega tohib teha ainult
vastava koolituse läbinud personal, kellel on ka vastav tunnistus.
Peatorustike (tänavatorustike) sügavus ja plaaniline asend peavad vastama joonistele.
PE torud on esitatud nii spetsifikatsioonis kui joonistel välisläbimõõdu (De) järgi. Veetorustike
minimaalne rajamissügavus on 1.8m mõõdetuna maapinnast toru peale. Torustik rajada lähtudes
koostatud profiilidest.
Veetorustiku märkelint, otsingukaabel
Veetoru külge märkekaablit paigaldama ei pea.
Lahtisel meetodil ehitatava veetorustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada sinine, 100 mm
laiune, märkelint kirjaga „VESI“.
Toruarmatuur ja liitmikud
Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest
vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute
valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest.
Siibrid ja maakraanid peavad olema tootja poolt varustatud PE keevitusotstega. Siibrid peavad
sulguma päripäeva. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10.
Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Nõuded siibritele:
- siibrid peavad olema EPDM kummikiilsiibrid ja vastama standardile DIN 3352;
- siibrid peavad olema malmist korpusega GGG 400 -DIN 1693;
- siibrid peavad vastama surveklassile vähemalt PN10;
- äärikust äärikule mõõdud peavad vastama DIN 3202 F4 nõuetele;
- äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele vastavad;
- siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga;
- siibrid peavad olema kaetud epoksiidpulbervärviga.
Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema kuumtsingitud terasest metallvardad, teleskoopset tüüpi.
6 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Spindel ja spindlipikendus peavad olema kuumtsingitud tiftiga ühendatud.
Teleskoopne spindlipikendus peab olema PE kaitsetorus, mille ümbrus tihendada liivaga. Kaitsetoru
peab ulatuma kas kape kaeluse sisse või on kape kaelus kaitsetoru sees. Spindlipikenduse ots peab
olema ühendushülsi külge kinnitatud tootja poolt toodetud kujul. Spindli ots võib jääda peale maapinna
planeerimist maapinnast kuni 200mm allapoole, kaitsetoru sisse. Töövõtja annab ehitustööde lõpus
Tellijale üle ühe, igat kasutatud spindli mõõtu, spindlivõtme.
Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole aktsepteeritav.
Kaped
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist. Kaped peavad olema “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad,
klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.
Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel 200mm
maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t.
Veetorustike sõlmed
Torustike sõlmed on projekteeritud ühtse terviklahendusena. Töövõtja peab arvestama töökorraldusest
tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei
kajastu. Töökorraldusest tulenevate lisasõlmede toruarmatuuri hangib, paigaldab ja demonteerib
Töövõtja.
Spindlipikendused peavad olema vertikaalsed ning tuleb jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks, kuni
kaevik on maapinnani täidetud. Siibrid, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada.
Olemasolevate torudega ühendamise liitmike mõõtmed ja valik selgitatakse ehitustööde käigus. Liitmike
valik tuleb kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks
ettenähtud tehases valmistatud liitmikega.
Töövõtja peab sõlmede koostamisel arvestama kõigi materjalide ja töödega, mis on vajalik sõlme
korrektseks rajamiseks.
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
4.5 TRUUBID
Ehitustööde käigus kahjustatud truup tuleb asendada uuega, mille pikkus ja läbimõõt on võrdne või
suurem, mis purunenud truubil.
4.6 TULETÕRJEVEEHOILA
Tuletõrjeveehoidla komplekt koosneb ühest 60 m3 reservuaarist ja kuivast hüdrandist.
Veehoidla on HDPE materjalist ID2400. Veehoidla skeem on toodud joonisel VK-7-02.
Mahuti sees veevõtt on lahendatud augustatud imitoruga keeriste vältimiseks.
Veehoidla on konstruktsioonilt pool-maaalune. Mahuti maapealne osa on soojustatud 100 mm 1-kihilise
vahtpolüstürooli tahvlitega, küljelt soojustatakse mahuti 1…3-kihilise vahtpolüstürooliga. Mahuti
hoolduskaev peab olema soojustatud.
Mahuti peab olema ankurdatud otse lubjakivisse kiilankrudega tootja juhiseid jälgides.
Ankurdusrihmade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 1,5 m ja kasutada tuleb vähemalt kahte rihma.
Mahutite paigaldamisel peab jälgima tootja juhised.
Kaevik mahuti paigaldamiseks tuleb kaevata 1–1,2 meetrit pikem ja laiem kui on mahuti mõõdud. Seda
põhjusel, et kaevikusse paigaldatud mahuti ümber jääks 0,5–0,6 m ruumi tagasitäite materjali
tihendamiseks. Mahuti kaeviku põhi täidetakse 300 mm paksuse tagasitäite kihiga ja tihendatakse.
Tagasitäiteks tuleb kasutada kiilutud fr.8-16 killustikut.
Mahuti ja torustiku ühenduskohal on ette nähtud paigaldada äärikutega kompensaator.
Tuletõrje veevõtukoha tähistama peab olema teostatud vastavalt Siseministri määrusele nr 10
18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ toodud nõuetele.
Kuivhüdrant peab vastama järgmistele nõuetele:
7 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
• Vooliku ühendus vastavalt GOST28552-89 nõuetele.
• Äärikud ja poldiaugud vastavalt ISO7005-2 (BS4504, DIN2501).
• Konstruktsioon toodetud vastavalt standardile EVS 812-6:2013.
• Hüdrandi liides peab olema Storz 125.
Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri nr 10 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ".
Hüdrantide numeratsiooni annab Tellija, siltide asukohad määrab ehitaja koostöös vee-ettevõtja
esindajaga vastavalt määruses toodud nõuetele.
5 EHITUSTÖÖD
5.1 EHITUSTÖÖDEGA SEOTUD NÕUSOLEKUD (LOAD)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja
hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele
kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:
- Tänava/tee sulgemise luba;
- liikluse ümbersuunamise luba;
- kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude
kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate
nõuete osas saab omavalitsusest.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikul omavalitsusel
ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik
omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel
tehtavad tööd on lõpetamata.
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega
omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutuslubade taotlemine ja riigilõivude tasumine on Töövõtja ülesanne.
Liikluskorraldus ehitustööde ajal
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus. Liikluskorralduse
projekt tuleb kooskõlastada enne ehitustöödega alustamist kohaliku omavalitsusega.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid,
reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja vilkuvaid oranže ohutulesid ning teisi
liikluskorraldusvahendeid.
Kõikide tööde puhul, mis mõjutavad sõidukite ja jalakäijate liiklust, on nõutav liikluskorraldusplaan
(edaspidi LKP). LKP tuleb vähemalt 5 päeva enne tööde alustamisest anda kinnitamiseks kohalikule
omavalitsusele. Ilma eelneva kooskõlastuseta ei ole lubatud liiklust sulgeda ega ümber korraldada.
Töövõtja nimetab oma esindaja objektil, kes vastutab LKP täitmise eest.
LKP ajakohastamised ja läbivaatused tuleb Töövõtjal teha 3 päeva jooksul, alates päevast, mil Töövõtja
sai teada nõutavatest muudatustest LKP-s.
LKP peab juhinduma vabariigi valitsuse määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” (RT I,
19.07.2018, 12).
LKP-s peavad olema näidatud nii üldjoontes kui detailides kõik kavandatavad füüsilised ja
organisatoorsed meetmed, iga tööala kohta. Plaanis peab olema arvestatud järgmiste nõuetega:
- kõik ehitusest mõjutatud liiklusteed: teed, väljakud, jalgteed, sissesõiduteed eravaldustesse
jne peavad olema plaanis käsitletud;
8 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
- kõik ehitustööde lõigud, mis on üheaegselt avatud, peavad olema plaanis näidatud ajalises
järjestuses koos maksimum- ja miinimumkestusega;
- kõik juurdesõiduteed kinnistutele, piirded, avalikkusele suletud alad, ladustamisala peavad
olema plaanis näidatud;
- nõutav öine valgustus peab olema näidatud;
- peab olema näidatud ühiskondliku transpordi ümbersuunamine, millest põhjustatud kulud
kannab Töövõtja;
- objektile ehitusmaterjale vedavate masinate liikumismarsruudid ja nende puhastamise
intervallid peavad olema näidatud;
- vajalikud liiklusmärgid peavad olema näidatud;
- ajutine liiklusmärkide ülesseadmine ja asendamine peavad olema näidatud;
- ajutised sissesõidud elanikele peavad olema näidatud;
- vajalikud teede sulgemised ja alternatiivsed juurdepääsuteed peavad olema näidatud;
- ühiskondlike transpordivahendite peatuste teisaldamine peab olema näidatud.
Töövõtja rajab inimeste kaitseks ümber kõikide kaevikute tõkked ning hooldab neid kogu ehitusperioodi
ajal. Kaevikute ümber tuleb paigaldada metallaed, mis on vähemalt 1,2 m kõrge. Aed peab vastu pidama
vähemalt 0.2 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Metallaedadele tuleb kinnitada sildid, mis
keelavad ehitusobjektil viibimise. Kõik muud piirete variandid (piirdelindid, puust tõkked, jms) ei ole
lubatud.
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ja mitte kauemaks kui 72 tundi ei jääks avatuks mitte
enam kui 20 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Jalgteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a
juhul, kui on olemas vastav kohaliku omavalitsuse luba. Tagasitäide peab olema tehtud maapinnani ning
rajatud ajutine teekate killustikust fraktsiooniga 0...16 mm või taastatud teekate täielikult. Peatänavatel
peab olema rajatud ajutine teekate asfaldi freespurust või taastatud teekate täielikult. Tänavat või selle
osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeaedasid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus
täidetud ja tagatud vähemalt tee ekspluatatsiooninõuded.
Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed
juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutaja(te)le ja operatiivsõidukitele. Töövõtja peab teavitama
ehitusjärelevalvet ja asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult 5 päeva enne mistahes juurdepääsu
takistamist. Töövõtja peab tõendama ehitusjärelevalvele ja kohalikule omavalitsusele, et
asjassepuutuvate kasutajatega on juurdepääsu takistamine kinnistutele kooskõlastatud.
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale
ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
Tööde korraldamisel tuleb jälgida, et oht liiklejaile oleks minimaalne. Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei
tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel
viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks tänavaohutust või vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud
tänavale väljasõidud.
Talveoludes peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis
segavad lume ja jää tõrjetöid. Ajutisi liikluskorraldusvahendeid ei tohi jätta kohtadesse, kus nad võivad
segada või takistada lumekoristustöid. Ehitustööd peavad olema planeeritud nii, et vajadusel oleks
võimalik ajutised liikluskorraldusvahendid ohutult kõrvaldada.
Töövõtja hoiab liiklusala vabana kõrvalisest materjalist, mis tekib Töövõtja tegevuse tulemusel.
Töövõtja muudab, toimetab mujale, katab või kõrvaldab kõik liikluskorraldusvahendid, mis ei näita
tegelikku olukorda. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide,
ohumärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamisega.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik
ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud
olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele.
Töövõtja peab arvestama bussiliikluse ümbersuunamisega seotud tööde ja vajadusel busside teekonna
pikenemisest tulenevate kulutustega.
5.2 EHITUSTUSTÖÖD
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära
näidata ja/või määrata kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud
kahju. Igal ehitusplatsil võtab Töövõtja enne kaevetööde alustamist kommunikatsioonide valdajalt
kirjaliku kooskõlastuse, mille esitab ehitusjärelevalvele.
9 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Seadmete ja materjalide ladustamine
Töövõtja teeb kõik endast oleneva, et seadmete ja materjalide ehitusplatsil ladustamise periood oleks
nii lühike kui võimalik. Töövõtjal tuleb planeerida transport ja tarne selliselt, et igal konkreetsel
ehitusetapil oleksid vajalikud materjalid ja seadmed olemas. Töövõtja ülesanne on tagada piisav valve
nii ladustamiskohas kui ka ehitusplatsil. Töövõtja paigaldab vajalikud piirdeaiad ja hoiatusmärgid.
Töövõtja ei ladusta ehitusplatsil mittevajalikke materjale või seadmeid. Töövõtja hoolitseb selle eest, et
materjale ei ladustata selliselt, et need võiksid ladustamise tagajärjel puruneda või kujutada ohtu
inimestele. Töövõtja ladustab materjalid ja seadmed vastavalt tootja juhendile. Kõik ladustamise ja
materjalide/seadmete hoidmisega seotud kulud peavad Töövõtja poolt olema arvestatud
ehitusmaksumuse hulka. Materjali ei tohi ladustada ehitusplatsil enne järgmiste tingimuste täitmist:
- ehitusjärelevalvele on esitatud tootja soovitused materjali ladustamiseks ehitusplatsil;
- ala, kuhu on kavas materjali ladustada, on määratletud ja ehitusjärelevalvega ning
vajadusel kinnistu omanikuga kirjalikult kooskõlastatud.
Kõrghaljastuse likvideerimine
Juhul, kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku
omavalitsuse ja kinnistu esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m,
siis tuleb puu(d) likvideerida.
Objekti pildistamine
Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja
süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine või filmimine.
Salvestused tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Kui mingis lõigus on ette näha tööde
alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil.
Salvestised on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike
paigaldamist taastamistööde tegemisel. Salvestise pildi kvaliteet peab võimaldama tuvastada
ehituseelse olukorra taastamiseks vajalikke detaile. Salvestamisel tuleb fikseerida hooned, teekatted ja
nende servad, äärekivid, kraavid ja truubid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid,
tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded jm, pöörates erilist tähelepanu
olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jm.
Fotod peavad olema esitatud digitaalselt, JPEG formaadis. Faili nimest peab nähtuma tänava nimi ja
aadress. Salvestisel või salvestise faili või kausta nimes peab olema fotografeerimise kuupäev. Filimitud
salvestise faili formaat tuleb eelnevalt kokku leppida Tellijaga.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning
kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse
hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda
seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide
kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja
sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
Geodeetilised tööd ehitustööde ajal
5.2.4.1 Mahamärkimine
Projektis esitatud kõrgusarvud on EH2000 süsteemis, plaanilised koordinaadid L-EST97 süsteemis.
Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust
omavalitsusest.
Ehitatavate torustike kõrguslikuks mahamärkimiseks tuleb paigaldada ajutised reeperid, mis tuleb
siduda riikliku kõrgusvõrguga.
Selleks, et kõrgusvõrgu reeperite omavaheline kõrguslik viga ei avaldaks ehitustööde tulemusele mõju,
tuleb ühe projekteeritud valgala ulatuses paigaldatud ajutised reeperid siduda ühe kõrgusvõrgu
reeperiga. Seejuures tuleb silmas pidada, et projekteeritud valgala võib koosneda erinevatel aladel
olevatest lõikudest.
Ühises kaevikus rajatavate torustike lubatud vahekaugused on esitatud kaeviku ristlõigetel.
5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine
10 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Käesoleva projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määrusele „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (RT I, 19.04.2016, 3) ning käesoleva projektiga
kehtestatud Tellija erinõuetele.
Pinnakatete eemaldamine
Asfaltkatte eemaldamine
Kaeviku kohalt lahti freesitud teekatte maksimaalse pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas.
Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte
eemaldamise Töövõtja kulul.
Kruuskatte eemaldamine
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks.
Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et
seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise
teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks
tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kaeviku rajamine
Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on
torustiku läbimõõt +400 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv
jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida,
kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust.
Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada.
Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb
kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks.
Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu,
tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning
jätmaks piisavalt tööruumi.
Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud
lähedalasuvate rajatiste kahjustamine.
Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski
juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast
kaevikule toestuse paigaldamist.
Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu
tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku
rajamise erinevates kohtades.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti
kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab
Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest.
Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest,
mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on
vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt
kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud
remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja.
11 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale.
Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas.
Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja
teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate
tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika.
Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle
kirjalikult kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust.
Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega
alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga
(riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult.
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel
juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning
transpordiga ladustuskohta.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde
lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud
teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada.
Töövõtja tasub ladustamise tasud juhul kui see on Keskkonnaameti poolt määratud.
Reovee või sademeveekanalisatsiooni veekogusse juhtimine on keelatud. Vastavalt vabariigi valitsuse
määrusele „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,
heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” tohib
ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos
reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ülevool võib töötada ainult siis, kui vastav vahekord on
tagatud.
Kaeviku toestamine
Kaevikute seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks rajada
sobiva nõlvusega või toestada. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed.
Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide,
rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele
või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt
toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu,
remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.
Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni,
et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks
küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need
võiksid puruneda.
Kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning
materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.
Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine.
Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud
joonistel või ehitusjärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt
paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada;
millises osas seda tehakse, on ehitusjärelevalvel õigus juhiseid anda.
Ehitusjärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse
tööjooniseid. Ehitusjärelevalvel on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise
kõrvaldamise ja asendamise kohta.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid,
mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu
peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.
12 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Veetõrjetööd
Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki
veest.
Töövõtja võib ise valida kaevikutest vee kõrvaldamise meetodi tingimusel, et ehitusjärelevalvega on
meetod eelnevalt kooskõlastatud. Ilma Tellija kirjaliku loata ei tohi vett juhtida mistahes veekogudesse,
kanalisatsiooni, kraavi või jõkke. Tellija heakskiit meetodile ei vabasta Töövõtjat ühestki lepingust
tulenevast kohustusest ega vastutusest.
Töövõtja ei tohi juhtida pinnaseosakesi (liiva, muda või muid tahkeid aineid) sisaldavat vett mistahes
olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku.
Töövõtja poolt ehitustööde käigus kanalisatsiooni juhitava vee kogused ja juhtimise aeg tuleb
kooskõlastada vee-ettevõttega.
Töövõtja hangib ja kasutab piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid, nõelfiltreid) ja
masinaid ning leiab vajaliku tööjõu, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks.
Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või
külgnevatest omanditest.
Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb teha sama hoolikalt kui püsirajatised ning
need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida (demonteerida) kui ehitusjärelevalve pole esitanud teisi
nõudmisi. Ajutised veetõrjerajatised ei tohi kahjustada keskkonda ega mõjutada maavaldusi.
Torustiku tasanduskiht
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel
tuleb lähtuda „RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava
toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax
ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20
mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm
peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi
(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina
kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust ehitusjärelevalvele
ette ja peab ehitusjärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.
Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või
suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele
sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada ehitusjärelevalvega.
Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:
- kaal: 150...200 g/m2;
- tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Ehitusjärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda
vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal
arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis.
Torustiku paigaldamine
Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab
toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend,
vältimaks toru toetumist muhvile.
Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht,
torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
13 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku
võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni
süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on
paigaldatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on esitatud tabelis:
Tabel 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed
Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
Projekteeritud toru lang ‰
projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm)
>5 1.5 50
3÷5 1.0 30
<3 1.0 20
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude
vahekaugusest.
Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu
siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja
kõrgus.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:
- kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
- asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada
ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde
käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.
Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi.
Torustike vahekaugused määratakse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus paralleelsete torude
vahel peab olema vähemalt 300mm. Veetorustike sügavus peab olema vähemalt 1,8 m mõõdetuna toru
pealt kuni maapinnani, kui joonistel pole näidatud teisiti. Kanalisatsioonitorustike sügavus peab olema
vähemalt 1,2 m mõõdetuna toru pealt maapinnani, kui joonistel pole näidatud teisiti.
Toru ühendamiseks kaevuga on vajadusel lubatud kasutada maksimaalselt kahte 15° põlve.
Kaevu põhjast kõrgemalt sisenevad torud tuleb kaevu sees pikendada, et oleks tagatud reovee
kukkumine renni, mitte renni kõrvale.
Kinnistu liitumise isevoolse kanalisatsioonitoru suubumine tänavatorustiku lõpukaevu, ei tohi olla
lahendatud kukkumisega. Vahetult enne kaevu, tuleb liitumistorustik juhtida võimalikult lühikeselt ja
järsult (nt 45°) kaevu põhjarenni.
Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja
projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks.
Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha
eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10°C. Torud, liitmikud ja
toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne
kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja RYL 90, samuti materjalide tootjate juhiseid.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha avatud kaevikuga teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede
digitaalne pildistamine. Pildistamise nõuded lepitakse ehitusjärelevalvega kokku ennem töödega
alustamist.
Kaevude paigaldamine
Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine
välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb
kasutada tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse
asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine
kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev
kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada.
14 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritseva
teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte
kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm.
Haljasalal paigutada kaevuluugid 50 mm maapinnast kõrgemal (haljastuse tegemisel planeeritakse
sujuvad kalded).
Kruusakattega alal (tänavatel) peavad kaevukaaned olema paigaldatud 20 cm teekattest madalamale
ja olema kaetud kruusaga.
Sõiduteele paigaldatavate restkaevude luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga.
Torustike soojustamine
Kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru
pealispinnast, tuleb soojustada.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi
sisepinna või kraavi põhja vahekaugus torust on vähem kui 1,2 m kanalisatsioonitorudel ja vähem kui
1,5 m veetorudel. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku
ristumiskohast mõõdetuna.
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse
paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04W/mK.
Kaeviku tagasitäide
Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus, killustik maks.
osakese suurusega 32 mm). Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt
heakskiidetud. Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb
teha ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud.
Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) täidetakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul
mineraalne liiv maks. terasuurusega 2 mm, kasutatava materjali peab heaks kiitma ehitusjärelevalve)
käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist.
Talvisel ajal ei tohi olla tagasitäites lund ja jääd.
Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor-test) peab tiheduse määramiskatsel olema teede aluses
osas püsikatenditega maanteel 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt
ehitusjärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama.
Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (nt LOADMAN- või INSPECTOR-
tüüpi seadmega). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste
nõutavate isikute poolt.
Testi protokollid tuleb edastada omavalitsusele ja ehitusjärelevalvele (Tellija esindajale) vahetult pärast
testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse
töömahuloendis.
Töövõtja kannab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite tegemise kvaliteedi eest vastutust ja kannab
vastavad kulud ning täidab vajadusel kaeviku uuesti. Töövõtja teeb kõik nõutavad tööd, et tagada
aktsepteeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades. Kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse ilma
täiendavate kulutusteta Tellijale.
Kõiki teekatte sissevajumisi, mis tekivad garantiiperioodil, käsitatakse mehaanilise tihendamise
puudustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima ilma täiendavate kulutusteta
Tellijale.
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (suundpuurimine)
Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades vastavalt joonistele.
Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest
nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise
ärahoidmise eest.
Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast
torustiku paigaldamist ületada 0,5 cm.
15 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel.
Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui
horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku
kõrvaldama ja paigaldama uuesti.
Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu.
Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.
Töövõtja on kohus kontrollida projekteerija poolt määratud stardi- ja lõppkaevikute asukohad, sõltuvalt
kasutatavast puurimistehnikast, vajadusel tuleb kaevikute asukohad korrigeerida. Kaevikute asukohad
(koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad
osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest.
Pärast suundpuurimise teel kaitsetorude (ø200 mm) paigaldamist on võimalik, et puurimistunnelisse
jääb toru ümber tühimik. Selleks, et vältida pinnase vajumist teemaal ning tagada rajatise püsivus,
tühimikud täidetakse voolava ja paisumata süstitava täitematerjaliga:
• Kasutatav tehnoloogia:
Tühimikud täidetakse madalsurve injekteerimise meetodil toru ümbrusesse. Täitematerjaliks
kasutatakse tsemendibaasilise suspensiooni või tsemendi-bentoniidi segusid, millel on:
- piisav voolavus, et täita tühimikud,
- madal kokkutõmbumine (sh paisumisvõime),
- mittelagunev koostis.
• Täitmise protseduur:
Pärast toru paigaldamist paigaldatakse vajadusel injektsioonimansett või kasutatakse toruotsa
ümbruses ajutisi avausi. Täitematerjal pumbatakse toru ümbrusse väikese survega, vältides pinnase
tõstmist või pragude teket. Täitmist alustatakse väljapuurimise otsast ning liigeldakse tagasi alguspunkti
suunas, et vältida õhutaskute teket. Täitmist teostatakse pidevalt kuni täismahu saavutamiseni.
• Kontroll ja ohutus:
Tööd tehakse järelevalve all, järgides liiklusohutust ja riigitee aluse stabiilsuse tagamise põhimõtteid.
Vajadusel teostatakse visuaalne või kaudne kontroll täitematerjali liikumise üle (nt puurimisseadme
survemonitooring).
Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud, kaevud, septikud jms tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata.
Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja
jäävad torustikud ja seadmed tuleb otstest veetihedalt sulgeda betooni või mõne muu materjaliga.
Sulgemiseks kasutatavad materjalid kooskõlastada ehitusjärelevalvega.
Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate
kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele
kehtivatele nõuetele.
Likvideeritavad kogumiskaevud ja septikud tuleb tühjendada, maa seest eemaldada ning
nõuetekohaselt utiliseerida. Reovesi, sete jm mahutites olnu, tuleb käidelda vastavalt Jäätmeseadusele.
Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses
asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal
tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule-
ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne), siis informeerib Töövõtja sellest
koheselt kohalikke organeid ja ehitusjärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib
kõiki kohalike organite ja ehitusjärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
16 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Lõhkeained ja õhkimine
Lõhkeainete kasutamine ja õhkimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Lubjakivi
lõhkumiseks tuleb kasutada hüdrovasarat. Kõik lõhkumistöö teostamisega seotud kulud peavad olema
arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Hoonete ja rajatiste kaitsmine
5.2.19.1 Üldosa
Töövõtja vastutab, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka eraomanduses olev
vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või
vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või
kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või
asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus
hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised
ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja
purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni
Tellijale üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud
kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude
likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas,
teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra
määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja
nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või
kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised valmistatud (rajatud) objektid, võib
tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas.
Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast kaevetööde lõppu üksnes Töövõtja
kulul oma esialgsele kohale tagasi paigaldada. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti
võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ja
ehitusjärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju
kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud
omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku
omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle
kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja
ettekirjutustest ja nõuetest.
5.2.19.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes
vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb: kaevikute rajamisel kasutada vähem vibratsiooni
tekitavaid seadmeid; torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult
lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb toestada kasutades selleks sobivaimaid lahendusi.
Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada
(vt ptk Objekti pildistamine).
Ilma ehitusjärelevalve ja hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt
kulgevate torustike nihutamine hoonele lähemale kui 5 m.
5.2.19.3 Elektrikaablite kaitsmine
Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku
tööloa alusel. Elektrikaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale
tehnovõrgu valdaja (Elektrilevi OÜ) esindaja. Kaablite kaitsetsoonis 1 m tuleb kõik kaevamistööd teha
käsitsi. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest.
17 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Projekteeritud torustike asukoha kattumisel kaabelliinidega tuleb vajadusel kattuv lõik ümber tõsta või
asendada uue kaabliga kaitsetorus uues asukohas kogu kattuvuse pikkuses. Asenduskaabli tehnilised
näitajad peavad olema vähemalt samaväärsed.
Projekteeritud torustiku ristumisel elektrikaablitega tuleb kaabel vajadusel paigutada lõhestatud
kaitsetorusse läbimõõduga 160 mm kogu kaeviku laiuselt. Elektrikaabli ümberpaigutamise, asendamise
või lõhestatud kaitsetorusse paigutamise otsustab ehitusjärelevalve koostöös kaabelliinide valdajaga.
5.2.19.4 Sidekaablite kaitsmine
Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse
mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m vundamendi
välisservast.
Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa
alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve esindaja
olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses.
Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult
sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist.
Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde
käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne
nende realiseerimist.
Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste
eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle
sõita on keelatud.
Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või
kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks pöörduda
sideehitiste järelevalve esindaja poole.
Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest
teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik
sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud.
Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes,
samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all.
Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
- koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega;
- viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat;
- võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks;
- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast.
Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest
Töövõtja.
Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või
sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse
paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või
esindajatega.
Vt. joonis VK-5-02 – Sidekanalisatsioonikaitse.
5.2.19.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine
Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega
ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste
kindelpunktide taastamise või ümberpaigutamisega.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute
omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul.
5.2.19.6 Puude ja haljasalade kaitsmine
18 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste tekitamise eest.
Töövõtja ei või ilma ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada,
teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või jalgteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi
projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui ehitusjärelevalve
arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja
iga vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala.
Tööohutus
Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei töölised,
tavakodanikud ega keskkond oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest.
Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema
allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid
ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel.
Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib
ehitusjärelevalve. Kõik tööohutusalased juhtumid tuleb kajastada igakuises aruandluses vms.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat
juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon,
mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema
rakendatud.
Selleks, et vältida personali juhuslikku kontakti seadmete pöörlevate osadega, ohtlike masinatega,
mehhanismidega, kuumade pindadega, elektrivoolu all olevate osadega ja muude ohuallikatega,
peavad olema paigaldatud kaitsepiirded. Kaitsepiirded peavad olema jäigad, kindlalt paigaldatud ning
tehtud nii, et neid ei peaks normaalses tööolukorras, jooksva hoolduse tegemisel ega rutiinsel
inspekteerimisel kõrvaldama. Sellised kaitsepiirded võivad olla valmistatud traatvõrgust, pressitud
metallist või muust korrosioonikindlast perforeeritud materjalist. Seal kus vajalik, tuleb kaitsepiirete
kinnitusel kasutada elektritoite blokeeringut, et lubada masinate töötamist üksnes siis, kui kõik
kaitsepiirded on paigas ja korralikult kinnitatud. Avariiseiskamislülitid peavad olema paigaldatud kõikide
ajamite juurde nii ajutistel kui ka korralistel töödel.
Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon
Töövõtja vastutab kõigi ajutiste rajatiste hankimise (valmistamise) ja paigaldamise eest. Töövõtja
koordineerib ja paigaldab kõik ajutised rajatised vastavalt omavalitsuse või vee-ettevõtte poolt esitatud
nõudmistele ning kohalikele seadustele ja määrustele. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine
vajadus nimetatud ajutise rajatise järele, tuleb rajatis eemaldada ja ehitusplatsil taastada esialgne kord.
Kõik ajutise rajatisega seotud kulud sh paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine
ning avariitööd katab Töövõtja.
Töövõtja kohustus on tagada ajutise veevarustus (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, olmevesi,
torustike läbipesu ja katsetamine) objektil. Tellija tagab olemasolevast ühisveevärgist selle tarvis vee
ning tasu vee eest ei võta.
Torustike asendamisel või taastamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine
ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 4 tunni jooksul.
Veeteenuse katkestust ei tohi teha kella 17.00-8.00.
Ettevõtetel ja asutustel, millel on tehnoloogiliselt vajalik katkematu veevarustus, on lubatud
veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks, katkestuse aeg ja kestus tuleb iga
ettevõtte või asutuse esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada.
Maksimaalselt 1 tunniks on lubatud katkestada reo- ja sajuvee ärajuhtimine. Ehitustööde ajal tuleb
Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse, kaasaarvatud
veemõõtmine, selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist.
Teenuste säilitamise tehnilised lahendused peavad olema kinnitatud Tellija poolt. Kõikidel sellistel
juhtudel tuleb mõjustatud kinnistuid ning Tellijat kirjalikult teavitada Töövõtja poolt vähemalt 3 tööpäeva
enne teenuste katkestamist.
5.3 TEEKATETE JA HALJASALADE TAASTAMINE
19 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Üldist
Käesoleva projekti mahus käsitletakse katete taastamist väljaspool riigiteed ja projekteeritud
tuletõrjeveehoidla juurdepääsuteed. Riigitee alas katete taastamine ja juurdepääsutee lahendus
on toodud eraldi projektis (Beprof OÜ poolt koostatud töö nr 202603 „Roosna-Alliku aleviku vee-
ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine.“).
Katete taastamised tuleb teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjale.
Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne,
mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või
samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks ehitusjärelevalve nõudmisi. Kõik
tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid
tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Enne ehitustööde vastuvõtmist ehitusjärelevalve poolt peab omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(-ud)
olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud
objektide algne seisukord tuleb taastada.
Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee
seisundinõuded“ esitatud nõuded.
Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja
paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga,
mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööpäevas. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne
kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.
Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, kruusast katte ja haljasalade taastamist. Juhul, kui esineb
pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse
konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures ehitusjärelevalve poolt
esitatud nõudmiste ja ettepanekutega. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööd eeskiri erineb
alljärgnevast, siis on ülimuslik kohaliku omavalitsuse eeskiri.
Katendite taastamine
Peale ehitus- ning tagasitäitetööde lõpetamist tuleb taastada kõik tööde käigus rikutud või eemaldatud
katted (asfalt, bet. kivid, muru, jne.). Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest,
väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse
kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja
kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus
Inseneri poolt.
Projekteeritud katendikonstruktsioonid:
Ühekihilise asfaltkatte taastamine:
- AC 16 surf h= 7 cm
- Killustikalus fr16/32 h=25 cm
- Looduslikust kruusast või keskliivast alus, Kf≥1,0 m/ööp h=25 cm
- Täitepinnas (liiv) Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele
- Tasandatud aluspinnas
Kivimaterjali segust (kruus, killustik) katte taastamine:
- kivimaterjali segu (segu 6 TEKN)* 12 cm
- looduslik kruus filtr. ≥1m/ööp 20 cm
- mulde pinnas. ≥ 0,5 m/ööp min 40cm
- kaeviku täide/ aluspinnas
Haljasala katte taastamine:
- Muru (külvinorm 20…30 g/m2)
- Kasvupinnas (maksimaalne osakeste suurus 20 mm) 10 cm
- Tasandatud aluspinnas
Betoonkivikatte taastamine:
20 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
- Betoonkivi (olemasolev)
- paigalduskiht 3 cm
- killustikalus 20 cm
- dreenkiht, filtr. ≥ 1 m/ööp min 20cm
- kaeviku täide/aluspinnas
Nõuded materjalidele
Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga.
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele
peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast Tellija heakskiitu.
Killustikalusel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla
seejuures väiksemad kui 140MPa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel.
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või
bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või
vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil
põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne
järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta.
Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku.
5.3.3.1 Asfaltsegud
Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku
omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest.
Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja
porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb
ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed
asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning
uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid
tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega.
Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat.
Asfaltkatte pinna kahjustamisel ehitusmasinatega tuleb vähemalt 50 mm paksune pealiskiht üles
freesida ja asendada uue asfaldiga. Sellise töö ulatuse määrab ehitusjärelevalve.
Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur)
tingivad ebakvaliteetse tulemi.
Kattes ja aluses kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded on toodud "Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend" Transpordiamet 2022.
AC 12 surf 70/100 jämetäitematerjali omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele:
- GC90/15; FI20;LA30;AN19;FNaCl4 (asf. katendite ehitamise juhis 23.12.2015, Tabel 1);
- Asfaldisegu jämetäitematerjalina tuleb kasutada min 45% ulatuses graniitkillustikku.
Killustikalus peab vastama nõuetele GC80/20; C90/3; LA30; F4; FI20; f4; E=170 Mpa (kõnniteedel 140
MPa).
Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis
sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-
teim).
Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse
(EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni
vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed
tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.
Täiteliiv peab vastama nõuetele : k=0,98; KF=0,5 m/ööp.
5.3.3.2 Haljastus
21 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku
minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale
kõrghaljastusele lähemale, kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi).
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele
kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb
tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir
tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud,
rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-
ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks
peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium
perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
5.4 KATSETUSED
Kõik nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul
Ehitusjärelevalve osavõtul. Katsetustest tuleb ette teatada 3 tööpäeva. Kui katsetused ebaõnnestusid
tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Käituskatsed
Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia
normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb läbi
viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad
lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema
kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada.
Töövõtja peab enne testide alustamist ehitusjärelevalvelt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa
peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne
funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.
Katsetuste ja testimise kulud tasub töö mahus Töövõtja.
Teostatakse järgnevad katsed:
- kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;
- kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;
- kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;
- survesüsteemide kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul.
Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt ehitusjärelevalve juhistele. Kõikide katsetuste tulemused
esitab Töövõtja Tellijale ja ehitusjärelevalvele kirjalikus vormis aruannetena, mõõtmisprotokollidena,
videouuringutena jmt. Kõikide katsetuste tulemused tuleb teostada ehitusjärelevalve juuresviibimisel.
Ehitusjärelevalve ja Töövõtja allkirjastavad katsetustulemuste dokumentatsiooni.
Survetorude katsetamine
Paigaldatud torustikule (sh kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad ühendused) tuleb teha
EN 1610 alusel surveproov.
Korraga kontrollitava torustikku maksimaalne pikkus võib olla kuni 500m. Surveprooviks tuleb torustik
täita veega ja jätta võrgusurvele vähemalt 24 tunniks seisma. Surveproovi alustades tõsta vee rõhk
torustiku nimirõhuni, hoida survet torus 12 tundi ja jälgida rõhu alanemist. Lubatud rõhu vähenemine 0,2
baari tunnis.
Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega
saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.
Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Ehitusjärelevalve poolt.
22 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Isevoolsete torude katsetamine
Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused, mille pikkus on üle 3m, Tellija nõudel ka lühematele)
tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Kasutada tuleb 360 kraadist radiaalset
videokaamerat Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtja ja tarkvaraga kaldegraafikute
genereerimiseks.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida:
- kaameravaatluse ajaks peab olema teekatte aluskiht paigaldatud ja tihendatud;
- pealevool peab olema kontrollitavasse lõiku suletud;
- läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 tund ennem uuringu algust;
- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (kaamera sõidab
kaevu suunas).
Kaamera liikumise kiirus, pildi kvaliteet ja detailsus peab võimaldama aru saada kõikidest torustiku
ehituskvaliteeti iseloomustavatest detailidest - torustike ja kaevude veetihedus, võimalikud
paigaldusdefektid jm. Igat kõrvalekallet tuleb uurida põhjalikult ja fikseerida uuringu aruandes (selgitus,
foto ja hinnang). Kui kaamerauuringu kvaliteet ei võimalda aru saada torustiku seisundist, on
ehitusjärelevalvel õigus probleemses lõigus nõuda uuringu kordamist.
Kaldegraafikud tuleb esitada iga kaevuvahe kohta.
Kaevude, tänavate jm peavad olema kaameravaatluse dokumentides samade tähistuste ja nimetustega
mis on kasutatud teostusjoonisel. Videos peab olema ära näidatud filmimise aeg, asukoht, lõigu pikkus
jms. Uuringu aruanne esitatakse digitaalselt.
Kui on uuringu tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas, või ehitusjärelevalve nõuda
torustiku selle lõigu veepidavuse katse tegemist EN 1610 kohaselt.
Kui uuringu tulemusena tekkis kahtlus torustiku ovaalsuses, mis ületab tootja poolt lubatud näitajat, võib
ehitusjärelevalve nõuda ovaalsuse kontrolli. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille
välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga.
Kõik kaamerauuringu ja katsetustega seotud kulud kannab Töövõtja.
Ehitusjärelevalvet tuleb kirjalikult teavitada videouuringu ja katsetutse toimumise ajast vähemalt 3
tööpäeva ette. Töövõtja on kohustatud võimaldama Tellija ja ehitusjärelevalve esindajal jälgida uuringu
ja katsetuste protsessi.
5.5 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID
Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.
Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida
protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja
käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud
peavad olema eestikeelsed. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik
pikaajaliselt kasutada.
Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid.
Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust,
sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:
- juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;
- kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;
- elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust;
- tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;
- töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;
- hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle
kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.
Juhendid tuleb esitada digitaalselt ja kahes eksemplaris paberkandjal.
5.6 KESKKONNA OSA
Ehitustööde ajal tuleb säilivate puude tüvesid võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja
nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et
23 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast
ja puude ainevahetus on häiritud.
Mõjud väliskeskkonnale
Ehitustööde tegemine segab ja häirib avalikkust. Seetõttu on oluline, et Töövõtja vähendaks ja
leevendaks ehitustööde negatiivset võimalikku mõju. Järgnevalt on toodud ära nn keskkonnajuhtimise
kava, kus on ära märgitud soovitused ja nõudmised, mida Töövõtjal tuleb tagada keskkonna võimalikult
minimaalne negatiivne mõjutamine.
- Soovitus. Kasutada vibratsiooni vähendavaid ja müra summutavaid seadmeid ja rajatisi.
- Nõue. Vähendada tolmu ja prahi tekkimist ning elanikkonnale ebamugavuste põhjustamist
järgides häid tööde teostamise ja ehitusplatsi jälgimise tavasid. Vähendada ehitustööde
käigus tekkiva tolmu levimist, soovitav on tänavaid aeg-ajalt kasta veega.
- Nõue. Tööd teha vastavalt omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele. Väljaspool
tööaega töötamine tuleb kokku leppida kohaliku omavalitsusega.
- Nõue. Vähendada materjalide tarne ja ehitustööde tegemisega kaasnevaid ebamugavusi
tehes ehitustöid ja transportides materjale tiheda liiklusega tänavatel ainult väljaspool
tipptunde ja kitsastel tänavatel elamurajoonides üksnes päevasel ajal. Väljakaevatud
pinnase transportimine põhjustab ehituse ajal tihedat liiklust, tolmu ja müra. Ebameeldivusi
saab vähendada hoolika transpordigraafiku ja –teede planeerimisega ning veokite valikuga.
- Nõue. Tiheasustuspiirkonnas torustike ehitamine eeldab tööpiirkonna rajamist (k.a.
väljakaevatud pinnase ladustamine). See häirib, eriti kitsastel tänavatel, liiklust kui just ei
rakendata vastavaid meetmeid, s.t avalikkuse teavitamist teostatavatest ehitustöödest,
liikluskorralduse hoolikat planeerimist ja ettepanekuid alternatiivsete teede kasutamiseks,
veokite ebavajaliku parkimise vältimist ja mittevajaliku materjali ladustamist.
- Nõue. Liikluse korraldamisest, veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise katkestamisest
ehitustööde käigus ning ajutise veevarustuse korraldamisest tuleb avalikkust informeerida
arvestades Tellija poolt antud juhiseid.
- Nõue. Tagada, et kõik torustikud on rajatud järgides vastavaid standardeid, nõudeid ja
töömeetodeid eesmärgiga vältida lekete tekkimise ohtu ja reovee infiltratsiooni.
- Nõue. Teha pidevat järelevalvet seadmete korrasoleku üle ja järgida häid kasutamistavasid.
- Nõue. Tagada tööohutusnõuete täitmine kasutades sobivaid tööriistu, seadmeid ja
kaitsemeetmeid.
- Nõue. Tööd tehes tuleb järgida kohalikke tervisekaitse ja tööohutusnõudeid.
- Nõue. Tehnovõrkude kaitsmiseks ja vigastamise vältimiseks tuleb nende asukoht enne
tööde algust täpselt ära kindlaks teha ja tähistada.
- Nõue. Keskkonnale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest vastutab Töövõtja.
- Nõue. Ehitustööde käigus tekitatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab Töövõtja
omal kulul ja võimalikult kiirel viisil.
Ehitusjäätmed
Ehitusprahi, materjalijääkide ja muude ehitusjälgede eemaldamine tuleb korraldada perioodiliselt,
vastavalt uute rajatiste valmimisele ilma tööde lõplikku valmimist ära ootamata. Koristamistööde käigus
tekkinud prügi kuulub Töövõtjale ja see tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja
külgnevaid krunte kahjustamata ning käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning selle rakendusaktides ette
nähtud viisil.
Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud pinnas ja praht tuleb
koristada Töövõtja poolt. Ehitusjärelevalvel on õigus teha selles osas ettekirjutus, mille täitmine on
Töövõtjale kohustuseks.
Töövõtja toob Tellijale Mündi 45, Paide linn likvideeritavate kaevude luugi komplektid.
Kui ehitusprahi kõrvaldamist ja teisi koristustöid ei ole ehitustööde käigus Töövõtja poolt õigesti
korraldatud, võib Tellija väljamakseid osaliselt kinni hoida, kuni nõutavad tööd on korralikult tehtud.
Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite lõpetamist objektile,
tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite lõpetamist objektilt koristada Töövõtja
kulul. Jäätmete käitlemise võimaluste kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest.
Reovee kogumiskaevud/-mahutid tuleb tühjendada selleks ette nähtud kohta.
24 (25)
Töö nr 25-169. Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Koostas ja kontrollis:
Kadi Rajala-Pihl
25 (25)
Puud likvideerid
m
86.20 29.3
85.85 VS-12 84.14 3 L=
VLP-9 84.02 De6 1 V
De32
L=1.6m DN25
De32 V1
84.45 L=3.4m
82.62 VLP-4
DN25 85.80 V1
VS-11 83.94 0.3m
3 L=3
85.50
VLP-8 83.67 De6 V1
84.45
VS-6 82.62 DN25
De32 V1
L=3.4m
85.55 V1
VS-10 83.69
V1
m
13.5
85.40 3 L=
VS-9 83.54 De6 V1
Ehitustööde ajaks toestada!
V1 2.2m
=1
63 L
V1
De
De32
V1
L=31 V1
84.45 De32
VS-3 82.62 V1
.1m
L=0.9m
De32 V1 85.40
83.57 VLP-7
L=0.7m De32
84.45 L=19.8m
MK-1 82.62 V1 DN25
De32 Ehitustööde ajaks toestada!
V1
L=1.6m
84.35 V1
V1
VS-4 82.52
De63
V1
84.65 m
VS-7 82.51 L=57.9
84.50 De32
82.67 VS-5 L=4.8m
84.60
VLP-5 82.77
DN25
V1
De32
De32 L=20.4mV1
De40 L=2.3m
L=5.1m 84.75
VLP-6 82.92
84.65
VS-8 82.79 DN25
85.65
VS-25 83.79
83.75
81.89 VS-2 84.40
VLP-3 82.57 V2
De32 DN25
L=0.8m
83.75
V2
81.92 VLP-2
DN25
De32
L=1.2m
83.75
81.92 VS-2.1
V2
Leppemärgid ja tähised:
V2
V1 V1 Projekteeritud veetoru (ühesveevärgi toru)
V2 V2 Proj. kinnisel meetodil rajatav veetoru (ühisveevärgi toru)
V11 V11 Projekteeritud veetoru (kinnistu veevärgi toru)
K1 K1 Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühiskanalisatsioonitoru)
Projekteeritud kanalisatsioonitoru (kinnistu toru)
V2
K11 K11
Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik
Projekteeritud torustiku soojustus
X X X X X X X Likvideeritavad objektid
Projekteeritud kanalisatsioonikaev
V2
Projekteeritud kanalisatsiooni kontrolltoru
Projekteeritud veetorustiku sõlm
Projekteeritud maakraan
83.70
Projekteeritud torustike siiber
V2
VS-1 81.84 Projekteeritud tulrtõrjehüdrant
De32
L=4.7m Kinnistupiir
83.65 Olemasolev reoveekanalisatsioon toru
VS-1.1
De32 81.82 Olemasolev veetorustik
V2
L=1.2m Olemasolev madalpingekaabel
83.60 Olemasolev keskpinge õhuliin
81.77 VLP-1 Olemasolev sidekaabel
DN25
Olemasolev sidekanalisatsioon
Olemasolev sideõhuliin
V2
De63 L=120.0m
K1-1 Projekteeritud kanalisatsiooni vaatluskaev
KLP-1 Projekteeritud kanalisatsiooni kontrolltoru (liitumispunkt)
OK-1 Olemasolev kanalisatsiooni vaatluskaev
Märkused: VS-1
V2
Projekteeritud veetoru sõlm
1. Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. VLP-1 Projekteeritud veetoru maakraan (liitumispunkt)
2. Olemasolevate kommunikatsioonide asukoht ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega MK-1 Projekteeritud veetoru maakraan
TH-1 Projekteeritud tuletõrjehüdrant
alustamist koha peal. VKS-1 Projekteeritud veetoru siiber
3. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate kommunikatsioonivaldajate kooskõlastuse tingimusi. Olemasoleva maapinna kõrgusmärk 42.10
4. Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2m kaitsta ehitustööde ajaks. Väljuva toru põhja kõrgusmärk 1)39.77
K2-5 Projekteeritud
kommunikatsiooni tähis
5. Joonistel likvideeritavana näidatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida. LEHT 1 Siseneva toru põhja kõrgusmärk 2)39.77
(560/500)
6. Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle Kaevu läbimõõt
taastamine, vajadusel ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus LEHT 2 De160 i=0,007 L=55.3m Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;
täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel. toru lang; toru pikkus
7. Torustiku ja kaevude paigaldamisel jälgida valmistaja juhiseid ning LVI-RYL 92, MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 toodud kvaliteeditingimusi ja juhiseid. De63 L=55.3m Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus
8. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,2m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. Tellija
9. Veetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,8m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada. AS Paide Vesi
10. Isevoolsetel torudel on antud toru renni kõrgusmärk. Survetorudel on antud toru põhja kõrgusmärk. Projekti nimetus
11. *-ga kõrgusmärgid ja torude materjalid täpsustada koha peal ehitustööde käigus.
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
12. Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata.
[email protected]
13. Olemasoleva ja projekteeritava kanalisatsioonitorustike ühendus kinnistu sees teostada muhvide abil, kui ei ole näidatud teisiti.
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
14. Projekteeritud kommunikatsioonikaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm. Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Vee- ja kanalisatsioonitorustike
15. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla.
Vastutav pädev isik:
16. Projekteeritud vee- ja survekanalisatsioonitorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga. Kadi Rajala-Pihl asendiplaan
17. Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude vahelised
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
vähimad kujad. 25.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
18. PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalne lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid. Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
19. Kõrgused on toodud EH2000 kõrgussüsteemis. 25.03.2026 25-169 PP VK-4-01-01 1:500
86.25
VS-19 83.78
De63
L=1.2m
86.10
83.78 VKS-4
DN50
De63
L=4.5m
V2
85.70
VS-18 83.84
Järv 0 0,48
Roo Jaani tee -l
1512
Ristu Alliku - .
a-
sna-
mine
V2
km
l nr
V2
De6 V2
3 L=
56.2
m V2
V2
Raja
da k
De32
inni
L=2.0m
85.90 85.95
1)84.57 K1-4
V2
VS-17 84.04 85.90 85.95
sel m
84.07 VLP-12 2)84.57 1)84.85 KLP-5
DN25 3)84.57 2)84.85
eeto
85.95 (560/500) (400/315)
VS-16 84.06 u stada 1.10m
sooj
1.38m
dil
De32 De63 85.95 t or u stik 2 85.95
L=3.9m KLP-3 1)84.53 ni 1
VLP-16
L=3.0m
atsioo 84.12
2)84.53
Ka nalis K1V1 8.4m
L=
DN25
(200/160)
=39.9m D e32
1.42m 07 L K1
86.00 60 i=0.0 V1
VLP-14 84.17 De1 K1
85.85
VS-23
86.00 V1 83.99
V2
VLP-10 84.17 DN25
De160 K1 1m
DN25 V1 =32.
V2
L=2.0m 3L
i=0.007 K1 De6
2
V1
De6
2 1
De32 3
3 L=2
L=2.6m 1
2
3 K1
V1
V
1
2
27.9
86.25 K11
VS-15
V2
1
84.19 V
m
86.25
1)84.13 K1-1 K11 De160
2)84.13 6m V L=4.3m
=48.
3)84.13 07 L KV11 De63 i=0.007
V2
(560/500) 60 i=0.0 L=8.6m 85.95
2.12m De1K1 m De160 1)84.60 KLP-4
47.4
V2
Raj
V1 3 L= 2)84.60
L=8.6m
De6 85.95 (200/160)
ad
K11
V
VS-21 84.09 i=0.007
1.35m
a ki
85.95
De6 V2
K11 85.95 VS-22 84.09 De32
K1-3 1)84.51
nnis
2 V L=3.7m
3 L=
1
De63 3
2)84.51 86.00
2 3
84.17 VLP-15
el m
L=10.5m 3)84.51
59.8
m 1
23.3 (560/500)
V1
86.40 3 L= 1 DN25
De6 1.44m
m
VKS-3 84.24
eeto
V1 2
DN50 86.20
VS-20
dil
V1 83.99
Puud likvideerida!
V2
De160 De32
L=4.3m L=3.7m
2
3 V1 13.5m 86.35 i=0.007
1
3 L= 84.24 VKS-2
4 De6 86.10
DN50 De160 84.27 VLP-13 85.85
L=6.0m
m V1 1 86.35
VS-14 DN25 83.99 VKS-7
V2
86.20 29.3 84.24 i=0.007
85.85 VS-12 84.14 3 L= 86.10 DN50 85.85
VLP-9 84.02 De6 2
86.25 Ehitustööde
86.20
K1-2 1)84.17 1)84.20 KLP-2 83.99 VS-24
V1
DN25 83.86 OK-1 ajaks toestada!
2)84.17
2)84.20 85.85
84.02 VKS-6
V1 84.28 86.35 (200/160)
De32 3)84.17 1.90m
84.24 VKS-1
83.86 (560/500) DN20
L=3.4m 84.28
V2
86.30 DN50 2.03m
85.80 m V1 VS-13 84.09 De160
VS-11 83.94 30.3 Puud likvideerida!
3 L= De32 L=4.4m 85.90
85.50
VLP-8 83.67 De6 V1 i=0.007 VKS-8 83.98
L=3.5m
DN25 86.25 DN50
De32 V1 86.25 1)84.31 KLP-1
L=3.4m VLP-11 84.42 2)84.31
85.55 V1 DN25 (200/160)
VS-10 83.69 V2
5m 1.94m
=13.
85.40 De 63 LV1 V2
83.54
Ehitustööde ajaks toestada! V2
V1 2.2m 85.85
=1
L V2
De63 83.89 TH-1
V2 (kuiv)
V1 85.85
De32 V2 Tuletõrjemahuti 83.89 VKS-9
L=0.9m 60 m3 DN150
V2
1,5
85.40 De25
83.57 VLP-7 L=8.2m
DN25 V2 Perspektiivne
85.95 De160
Ehitustööde ajaks toestada! tuletõrjemahuti
ee todil V2 VS-29 84.13 L=3.4m
sel m 60 m3 85.95
ni V2 VS-30 84.30
da kin
Raja m V2
.8
=172
3 LV
De6 2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
85.65 V2
VS-25 83.79
V2
V2
V2
V2
V2 V2
V2V2 V2
Rajada kinnisel me
V2
De63 L=120.0m
V2
etodil
V2
Märkused:
V2
1. Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa.
2. Olemasolevate kommunikatsioonide asukoht ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega
alustamist koha peal.
3. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate kommunikatsioonivaldajate kooskõlastuse tingimusi.
V2
4. Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2m kaitsta ehitustööde ajaks.
5. Joonistel likvideeritavana näidatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida.
6. Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle
taastamine, vajadusel ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus
V2
täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel.
7. Torustiku ja kaevude paigaldamisel jälgida valmistaja juhiseid ning LVI-RYL 92, MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 toodud kvaliteeditingimusi ja juhiseid.
8. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,2m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.
9. Veetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,8m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.
V2
10. Isevoolsetel torudel on antud toru renni kõrgusmärk. Survetorudel on antud toru põhja kõrgusmärk.
11. *-ga kõrgusmärgid ja torude materjalid täpsustada koha peal ehitustööde käigus.
12. Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata.
13. Olemasoleva ja projekteeritava kanalisatsioonitorustike ühendus kinnistu sees teostada muhvide abil, kui ei ole näidatud teisiti.
14. Projekteeritud kommunikatsioonikaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm.
V2
15. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla.
16. Projekteeritud vee- ja survekanalisatsioonitorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga.
85.25
VS-26 83.39 17. Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude vahelised
vähimad kujad.
V2
18. PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalne lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid.
19. Kõrgused on toodud EH2000 kõrgussüsteemis.
V2
Leppemärgid ja tähised:
Projekteeritud veetoru (ühesveevärgi toru)
V2
V1 V1
V2 V2 Proj. kinnisel meetodil rajatav veetoru (ühisveevärgi toru)
Rajada
V11 V11 Projekteeritud veetoru (kinnistu veevärgi toru)
K1 K1 Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühiskanalisatsioonitoru)
Projekteeritud kanalisatsioonitoru (kinnistu toru)
kinnisel
V2
K11 K11
Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik
Projekteeritud torustiku soojustus
De63 LV2
me
X X X X X X X Likvideeritavad objektid
etodil
Projekteeritud kanalisatsioonikaev
=53.5m
Projekteeritud kanalisatsiooni kontrolltoru
Projekteeritud veetorustiku sõlm
Projekteeritud maakraan
Projekteeritud torustike siiber
V2
Projekteeritud tulrtõrjehüdrant
Kinnistupiir
Olemasolev reoveekanalisatsioon toru
Olemasolev veetorustik
V2
Olemasolev madalpingekaabel
Olemasolev keskpinge õhuliin
Olemasolev sidekaabel
VS-27 83.29
85.15 Olemasolev sidekanalisatsioon
V2
Olemasolev sideõhuliin
K1-1 Projekteeritud kanalisatsiooni vaatluskaev
KLP-1 Projekteeritud kanalisatsiooni kontrolltoru (liitumispunkt)
m
V1 OK-1 Olemasolev kanalisatsiooni vaatluskaev
5.1 VS-1 Projekteeritud veetoru sõlm
L=2
D e63 V1 VLP-1 Projekteeritud veetoru maakraan (liitumispunkt)
MK-1 Projekteeritud veetoru maakraan
V1 85.10 TH-1 Projekteeritud tuletõrjehüdrant
83.24 VKS-5 VKS-1 Projekteeritud veetoru siiber
DN50 Olemasoleva maapinna kõrgusmärk 42.10
De63
Väljuva toru põhja kõrgusmärk 1)39.77
K2-5 Projekteeritud
L=1.0m kommunikatsiooni tähis
85.10 Siseneva toru põhja kõrgusmärk 2)39.77
VS-28 83.24 (560/500)
LEHT 1 Kaevu läbimõõt
De160 i=0,007 L=55.3m Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;
LEHT 2 toru lang; toru pikkus
De63 L=55.3m Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus
Tellija
AS Paide Vesi
Projekti nimetus
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Vee- ja kanalisatsioonitorustike
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl asendiplaan
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
25.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
25.03.2026 25-169 PP VK-4-01-02 1:500
01_Vesi_Nooruse
H=1.83
H=1.83
H=1.86
H=1.86
H=1.83
H=1.83
H=1.83
H=1.83
H=1.83
H=1.83
H=1.83
84.50
84.00
83.50
83.00
82.60 82.65
82.50 De32 De32
82.00 81.95
81.90
De63 De63
81.50
81.00
Mhor 1:500
Mvert 1:50
DN25
DN25
DN25
83.65 VS-1.1
83.75 VS-2.1
83.60 VLP-1
83.75 VLP-2
MK-1
83.75 VS-2
VS-4
VS-3
KAEVU TÄHIS VS-1 VLP-3 VS-5
83.70
84.40
84.50
84.35
84.45
84.45
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
83.65
83.60
83.70
83.75
83.75
83.75
84.40
84.50
84.35
84.45
84.45
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
81.85
81.80
81.90
81.95
81.95
81.95
82.60
82.70
82.55
82.65
82.65
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.0211 0.0000 0.0076 0.0000
PIKKUS (m) 0.0416 1.2 0.0049 20.4 19.8 0.0627
1.6 0.7
4.7 2.1
TORU LÄBIMÕÕT De32 - 5.9m De32 - 2.1m De32 - 42.5m
REKONSTRUEERIMISE MEETOD
Tellija
VAHEKAUGUSED (m) 1.2 4.7 0.8
1.2 20.4 19.8 1.60.7 AS Paide Vesi
4.2 0.5 4.6 4.1 11.1 Projekti nimetus
153° 161° 156° Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN V1 V1 V1 V1
Projekti koostaja: Joonise nimetus
90° 106° Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl Nooruse tn veevarustus
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-01 1:500
02_vesi-Pärna_tn
H=1.83
H=2.14
H=1.86
H=1.86
H=1.86
H=1.86
H=2.06
H=2.21
H=2.11
H=2.11
H=2.11
H=2.21
H=1.86
H=1.86
H=1.86
86.50
86.00
85.50
85.00
84.58
84.50 Ø160
84.29 84.30
84.15 Ø160 De63 84.18 84.15 84.15
84.00 84.00 De32 Ø160 84.05 De32 De32 84.05 84.05
De32 De32 De63
K1
De32
83.75
K1
K1
83.60 De32
83.50 De32
K1
83.00
K1
K1
82.85
82.67 De32
82.65 82.61
82.50 De32 Ø160 82.55
Ø160
De32
K1
K1
K1
K
K
82.00
Mhor 1:500
K1
Mvert 1:50
K1
DN50
DN50
K
K1
K
86.35 VKS-1
86.35 VKS-2
86.35 VS-14
KAEVU TÄHIS VS-6 VS-7 VS-8 VS-9 VS-10 VS-11 VS-12 VS-13 VS-20 VS-21 VS-22 VS-23
84.45
84.65
84.65
85.40
85.55
85.80
86.20
86.30
86.20
85.95
85.95
85.85
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
84.45
84.65
84.65
85.40
85.55
85.80
86.20
86.30
86.35
86.35
86.35
86.20
85.95
85.95
85.85
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
82.65
82.55
82.85
83.60
83.75
84.00
84.20
84.15
84.30
84.30
84.30
84.05
84.15
84.15
84.05
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
1.83
2.13
1.84
1.86
1.86
1.86
1.86
2.06
2.21
2.11
2.11
2.11
2.21
1.86
1.86
1.86
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.0000 0.0000
31.1 0.0032 0.0584 0.0129 57.9 0.0123 12.2 0.0185 13.5 0.0066 30.3 29.3 0.0017 0.0111 13.5 23.3 0.0107 0.0021 47.4 32.1 0.0031
PIKKUS (m) 5.1 1.0 8.6
TORU LÄBIMÕÕT De32 - 31.1m De40 - 5.1m De63 - 269.3m
Tellija
REKONSTRUEERIMISE MEETOD
AS Paide Vesi
Projekti nimetus
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
VAHEKAUGUSED (m) 31.1 5.1 57.9 12.2 13.5 30.3 29.3 13.5 0.5
0.5 23.3 47.4 8.6 32.1
[email protected]
5.7 52.3 16.7 6.6
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
94° 175° 179° 175° Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
K1
K1
K1
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN Pärna tn veevarustus
K
K
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Kadi Rajala-Pihl
176° Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-02 1:500
03_Vesi_Vahe-tn
H=2.11
H=2.16
H=2.06
H=1.89
H=1.86
H=1.86
H=2.32
H=2.47
H=1.86
H=1.83
H=1.89
H=1.83
86.50
86.00
85.50
85.00
84.50
84.30
De63 84.20
84.12 84.10 84.10 84.10 84.12
De32
84.00 83.98 De32 De32 83.99 De63 De32 De63
Ø160 Ø160 83.84
pl63
83.50
K
K
83.00
Mhor 1:500
K
DN50 K
Mvert 1:50
DN50
DN25
DN25
85.90 VLP-12
86.00 VLP-10
86.40 VKS-3
86.10 VKS-4
86.35 VS-14
85.95 VS-16
85.90 VS-17
85.70 VS-18
86.25 VS-19
85.90 VS-17
85.95 VS-16
KAEVU TÄHIS VS-15
86.25
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
86.35
86.40
86.25
85.95
85.90
85.70
86.10
86.25
85.90
85.90
85.95
86.00
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
84.30
84.30
84.25
84.12
84.10
83.90
83.84
83.84
84.10
84.10
84.12
84.20
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
2.11
2.16
2.06
1.89
1.86
1.86
2.32
2.47
1.83
1.83
1.86
1.83
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.0000 0.0047 3.9 0.0036 4.5 0.0000 0.0000
0.0048 27.9 0.0051 56.2 0.0133 0.0266
PIKKUS (m) 0.5 10.5 1.2 2.0 3.0
TORU LÄBIMÕÕT De63 - 104.8m De32 - 2.0m De32 - 3.0m
REKONSTRUEERIMISE MEETOD RAJADA KINNISELT RAJADA KINNISELT RAJADA KINNISELT
VAHEKAUGUSED (m) 0.5 10.5 27.9 3.9 56.2 4.5 1.2 2.0 3.0
Tellija
178° 179°
AS Paide Vesi
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN V1 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 Projekti nimetus
K
K
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
179° 177°
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl Vahe tn veevarustus
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-03 1:500
04_Vesi-Pärna-liitumised
H=1.83
H=1.83
H=1.83
H=2.14
H=1.86
H=1.83
H=1.86
H=1.83
H=1.83
H=1.86
H=1.83
H=1.86
H=2.21
H=1.83
H=2.21
H=1.83
H=1.83
H=1.86
H=1.86
H=1.83
H=1.86
H=1.83
86.50
86.00
85.50
X
85.00
X
X
X
X
X
X
84.50
X
X
84.51
84.45
X
X
Ø160
De32 84.30
X
X
84.15 De32 84.20 84.15 84.15 84.20 84.15
X
X
84.05 De32 De32 84.05
84.00 84.00 De63 De63 De63 De32
X
X
De63 De63 De63
K1
X
X
83.75
X
X
83.60 83.60 De63
X
X
83.50 De63 De32
X
X
83.30
X
X
83.21 Ø160
X
X
K1
Ø160
83.00
X
X
X
82.85 82.85
X
K
K
De40 De63
X
X
82.65 82.65
X
X
82.50 De32 De32 82.55
X
X
De40
K1
X
X
X
X
K
K
82.00
X
X
X
X
Mhor 1:500
X
X
X
X
K1
Mvert 1:50
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
DN25
X
X
K
K
X
X
X
X
X
X
86.25 VLP-11
86.10 VLP-13
86.00 VLP-14
86.00 VLP-15
84.45 VLP-4
84.75 VLP-6
85.40 VLP-7
85.50 VLP-8
85.85 VLP-9
85.55 VS-10
85.80 VS-11
86.30 VS-13
86.20 VS-20
85.95 VS-21
85.95 VS-22
84.45 VS-6
VS-8
85.40 VS-9
KAEVU TÄHIS VLP-5 VS-7 VS-23 VLP-16
84.60
84.65
84.65
85.85
85.95
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
84.45
84.45
84.60
84.65
84.65
84.75
85.40
85.40
85.50
85.55
85.85
85.80
86.30
86.25
86.20
86.10
86.00
85.95
85.95
86.00
85.85
85.95
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
82.65
82.65
82.80
82.55
82.85
82.95
83.60
83.60
83.70
83.75
84.05
84.00
84.15
84.45
84.05
84.30
84.20
84.15
84.15
84.20
84.05
84.15
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
1.83
1.83
1.83
2.13
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
2.18
1.83
2.18
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
1.83
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.0000 4.8 0.0000 3.4
PIKKUS (m) 0.0518 2.3 0.0436 0.0147 0.0147 0.0851 0.0673 0.0190 2.6 0.0135 0.0120
8.4
1.6 0.9 3.4 3.5 3.7 3.7
TORU LÄBIMÕÕT De32 - 1.6m De32 - 4.8m De32 - 2.3m De32 - 0.9m De32 - 3.4m De32 - 3.4m De32 - 3.5m De32 - 3.7m De32 - 2.6m De32 - 3.7m De32 - 8.4m
Tellija
REKONSTRUEERIMISE MEETOD
AS Paide Vesi
Projekti nimetus
VAHEKAUGUSED (m) 1.6 4.8 2.3 0.9 3.4 3.4 3.5 3.7 2.6 3.7 8.4 Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
K1
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN V1
K
K
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl Pärna tn veevarustuse liitumistorustikud
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-04 1:500
05_Vesi_Pärna-Põllu
H=1.86
H=1.86
H=1.86
H=1.92
H=1.86
H=1.86
H=1.86
H=1.86
H=1.86
85.50
85.00
84.50
84.00 84.05 84.05 84.05
De63 De32 De25
83.61
83.50 Ø160
83.30
De63
K
83.00
Mhor 1:500
Mvert 1:50
DN50
DN50
DN50
K
85.85 VKS-7
85.90 VKS-8
85.10 VKS-5
85.85 VS-24
85.10 VS-28
KAEVU TÄHIS VS-23 VS-25 VS-26 VS-27
85.85
85.65
85.25
85.15
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
85.85
85.85
85.85
85.90
85.65
85.25
85.15
85.10
85.10
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
84.05
84.05
84.05
84.05
83.85
83.45
83.35
83.30
83.30
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
1.86
1.86
1.86
1.92
1.86
1.86
1.86
1.86
1.86
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 0.0000 0.8 0.0000
172.8 120.0 53.5 25.1 0.0020
PIKKUS (m) 0.0031 0.0011 0.0033 0.0019
60.6 1.0
TORU LÄBIMÕÕT De63 - 433.8m
REKONSTRUEERIMISE MEETOD RAJADA KINNISELT RAJADA KINNISELT RAJADA KINNISELT RAJADA KINNISELT
VAHEKAUGUSED (m) 59.8 0.8
0.8 172.8 120.0 53.5 25.1 1.0
Tellija
105° 174° AS Paide Vesi
Projekti nimetus
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V1 V1 V1
K
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
[email protected]
87° 102° MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl Pärna-Põllu tn veevarustus
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-05 1:500
06_Kanal_Pärna_tn
D600
H=1.10
400/315
H=1.38
560/500
H=1.44
560/500
H=2.03
560/500
H=2.12
560/500
H=1.35
200/160
H=1.38
560/500
H=1.42
200/160
H=1.44
560/500
H=1.90
200/160
H=2.03
560/500
H=1.94
200/160
H=2.39
86.50
86.00
85.50
X
85.00
X
X
84.85
X
X
De160
X
X
84.57 84.60 84.57
X
X
84.50 De160
84.51 De160 De160
84.53 84.51
X
X
De160 De160 De160
84.31 84.28
X
X
84.16 84.17 84.20 84.17 84.16 De160
84.13 84.15 pl110
X
X
De160 84.06 De160 De160
84.00 Ø32 pl160 Ø63 Ø63
X
X
Ø63
83.86
X
X
pl160
X
X
X
X
83.50
X
X
V1
V1
V1
V1
X
X
X
X
83.00
X
X
X
X
Mhor 1:500
X
X
V1
V1
V1
V1
X
X
Mvert 1:50
X
X
X
X
X
X
X
X
85.95 KLP-4
85.95 KLP-3
86.10 KLP-2
86.25 KLP-1
OK-1
K1-4
85.95 K1-3
K1-2
KAEVU TÄHIS KLP-5 K1-4 K1-3 K1-2 K1-1
85.95
85.95
85.95
86.20
86.25
85.95
86.20
86.25
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
85.95
85.95
85.95
86.20
86.25
85.95
85.95
85.95
85.95
86.10
86.20
86.25
86.25
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
84.85
84.57
84.51
84.17
84.13
84.60
84.57
84.53
84.51
84.20
84.17
84.31
84.28
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
1.10
1.38
1.44
2.03
2.12
1.35
1.38
1.42
1.44
1.90
2.03
1.94
1.97
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 4.3 4.3 4.4
103.0 0.0070 0.0070 0.0070 2.0 0.0070 0.0070
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT De160 - 103.0m De160 - 4.3m De160 - 2.0m De160 - 4.3m De160 - 4.4m
REKONSTRUEERIMISE MEETOD
Tellija
AS Paide Vesi
VAHEKAUGUSED (m) 39.9 8.6 48.6 6.0 4.3 2.0 4.3 4.4 Projekti nimetus
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Roosna-Alliku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike
[email protected]
178° MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
ning tuletõrjeveehoidla rajamine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
V1
V1
V1
V1
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
Kadi Rajala-Pihl Torustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
Kadi Rajala-Pihl Pärna tn kanalisatsioon
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
22.03.2026 Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
22.03.2026 25-169 PP VK-6-01-06 1:500
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Töö number: 202603
Objekti aadress: Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond
Tellija AS Paide Vesi
Projekteerija Beprof OÜ
Ringi tn 31-28, 74112 Maardu
Telefon: +372 5 66 88 647; e-post:
[email protected]
Registrikood: 14044337
Ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt
Kuupäev 31.03.2026
Roosna-Alliku vee- ja
kanalisatsioonitorustike ning
tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Vastutavad spetsialistid:
Teed ja kattetaastus: Roman Raaliste
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
/allkirjastatud digitaalselt/
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Kausta koosseis
Jrk Dokumendi nimetus Faili nimetus Märkus
0. Ülddokumendid
0.1 Tiitelleht ja kausta koosseis 202603_PP_TL-0-01_v03_tiitel-sisu
3. Seletuskiri
3.1 Seletuskiri 202603_PP_TL-3-01_v03_seletuskiri
4. Asendiplaanid
4.1 Katete taastamine 202603_PP_TL-4-01_v03_katete-taastamine
4.2 Liikluskorraldus 202603_PP_TL-4-02_v03_liiklus
6. Muud joonised
6.1 Tüüpristprofiilid 202603_PP_TL-6-01_v03_katete-tuupristloiked
8. Lisad
8.1 Kululoend 202603_PP_TL-8-01_v03_kululoend
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Sisukord
1. Üldandmed ................................................................................................................... 2
1.1. Projekti üldandmed ....................................................................................................... 2
1.1.1. Ehitise asukoht .......................................................................................................... 2
1.1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus ........................................................................ 2
1.2. Normdokumendid ......................................................................................................... 2
1.3. Uuringute loetelu .......................................................................................................... 3
1.4. Tee projektiga seotud ehitusprojektid .............................................................................. 3
2. Projektlahendus ........................................................................................................... 4
2.1. Asendiplaan ................................................................................................................. 4
2.2. Vertikaalplaneering ....................................................................................................... 4
2.3. Taastamistööd .............................................................................................................. 4
2.3.1. Taastatavate katete konstruktsioonid ........................................................................... 4
2.3.2. Materjali nõuded ........................................................................................................ 5
2.3.3. Haljastuse taastamine ................................................................................................ 6
3. Ehitustööde teostamine ................................................................................................ 7
3.1. Üldosa ......................................................................................................................... 7
3.2. Ettevalmistustööd ......................................................................................................... 7
3.3. Tee ............................................................................................................................. 8
3.3.1. Mullatööd .................................................................................................................. 8
3.3.2. Katendilahendus ........................................................................................................ 8
3.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ....................................................................... 8
3.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 9
4. Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 10
4.1. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 10
4.2. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 10
4.3. Haljastuse kaitsmine ja taastamine ................................................................................ 11
1 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
1. Üldandmed
1.1. Projekti üldandmed
1.1.1. Ehitise asukoht
Käesoleva projekti piirkonnaks on Roosna-Alliku alevik, Paide linn, Järva maakond, Eesti.
Joonis 1. Objekti asukoht (aluskaart: Maaamet)
Tabelis 1 on toodud kinnistud, kuhu käesoleva projektiga on projekteeritud teede taastamine.
Tabel 1. Kinnistud kuhu on projekteeritud torustikud ja tehtud taastamine
Nr. Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Omandivorm
15120 Roosna-Alliku -
1 68401:003:0020 Transpordimaa 100% Riigiomand
Järva-Jaani tee
2 Vahe tänav 68401:001:0245 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand
1.1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus
Käesoleva töö eesmärk on näidata teede taastamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidele
põhiprojekti staadiumis.
1.2. Normdokumendid
Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, määrusi, standardeid, normdokumente ning
juhendeid, mis on kättesaadavad Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/index.html,
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse veebilehelt https://www.evs.ee/et/, Transpordiameti
veebilehel www.transpordiamet.ee rubriigist „Juhendid“ https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid.
2 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka kõiki muid Eesti Vabariigis kehtivaid asjakohaseid
seadusi, eeskirju, norme, standardeid, samuti omavalitsuse kehtestatud määrusi, milliste järgimine
tagab head ehitustava järgides rajatavate rajatiste pikaajalise kasutamise.
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised põhilised standardid, (eel-) normid ja juhendid
ning seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded:
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
- EVS 843:2016 Linnatänavad;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
- EVS 848:2013/AC:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
- EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
- RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
- Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;
- Veeseadus;
- Jäätmeseadus;
- MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile;
- KM 16.12.2005.a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;
- KM 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-
, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused1;
- MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;
- AS-i Tallinna Vesi tehnilised nõuded (https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/);
- Üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad;
- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud või sellega samaväärne;
- Killustikust katendikihtide ehitamise juhend, Maanteeamet 22.11.2016 käskkiri nr 0215;
- Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis, Maanteeamet 05.01.2016
käskkiri nr 0001.
1.3. Uuringute loetelu
− Geodeetilise alusplaani on koostanud 2026 aasta veebruaril Reib OÜ, töö nr TT 7344.
1.4. Tee projektiga seotud ehitusprojektid
− VK tehnovõrkude põhiprojekt nimetusega „Roosna-Alliku aleviku vee- ja
kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine“, OÜ Heka Projekt, töö nr 25-169;
3 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
2. Projektlahendus
2.1. Asendiplaan
Kõrvalmaanteel nr 15120 Roosna-Alliku – Järva-Jaani ristumiskohas asuval mahasõidul on käesoleva
projektiga ette nähtud asfaltkatte taastamine.
Kaevikujoone laius on 3,20–5,00 m ning katte taastamine toimub vähemalt 0,5 m ulatuses väljaspool
kaevikujoont.
Vahe tn ja tugimaantee ristumiskohas paigaldatakse torustik kinnisel meetodil.
Piiratud tingimuste tõttu on mahasõidu raadiused kavandatud 6 m, mis vastab tüüplahendusele Tüüp
1.
Projektiga muudetakse tee vertikaalgeomeetriat, mille tõttu taastatakse ka kruuskattega jalgtee, mis
viib kinnistule aadressil Vahe tn 2.
Lisaks on ette nähtud teepeenrad laiusega 1,0 m.
2.2. Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneeringu koostamise aluseks on olemasolevad kõrgusandmed ning tehnovõrkude
kõrgused.
Tee pikikalle on kavandatud vahemikus 4–6%.
Olemasolev sulundsein paikneb vähemalt 1,0 m kaugusel projekteeritud teeservast ega mõjuta
kavandatud lahendust.
2.3. Taastamistööd
Katete taastamise orienteeruv ulatus on esitatud katete taastamise asendiplaanil. Konkreetsed
taastamismahud sõltuvad töövõtja kasutatavast tehnoloogiast.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt,
muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb
puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise
välisilme ja kvaliteedi.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus
fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
2.3.1. Taastatavate katete konstruktsioonid
Katendid valitud vastavalt dokumendile „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“,
väljastatud 16.04.2019 (https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
10/tuupkatendid_vaikese_liiklussagedusega_teedele_2019.pdf).
Asfaltkate taastamine:
Asfaltbetoon AC 12 surf, 70/100 4 cm
Asfaltbetoon AC 16 base, 70/100 5 cm
Kiilutud killustikust alus fr 16/32 20 cm
Looduslikust kruusast või keskliivast alus, Kf≥1,0 m/ööp 20 cm
Liivast täitematerjal (kf≥0,5 m/ööp), vajadusel 75 cm
*Märkus: Asfaldikate peab olema kloriididele vastupidav.
4 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Asfaltkate ülekate:
Asfaltbetoon AC 12 surf, 70/100 4 cm
Asfaltbetoon AC 16 base, 70/100 5 cm
Asfaltbetoon AC 12 bin (tasanduskiht, vajadusel) 1 cm
Tasandus freesitud asfaldi pind
*Märkus: Asfaldikate peab olema kloriididele vastupidav.
Peenar:
Killustik või kruus, segu nr 5, fr 4/16 9 cm
Kruuskate taastamine:
Purustatud kruus 10 cm
Kiilutud killustikust alus fr 16/32 20 cm
Looduslikust kruusast või keskliivast alus, Kf≥1,0 m/ööp 25 cm
Tihendatud täitepinnas (kf≥0,5 m/ööp)
Haljasala taastamine:
Murukülv (klass III)
Kasvupinnas 15 cm
Tagasitäide väljakaevatud materjaliga vajadusel
2.3.2. Materjali nõuded
Katted
Asfaldisegude nõuete osas tuleb lähtuda standardist EVS 901-3:2021 osa 3 Asfaltsegud. AC surf,
AC base ja AC bin segude materjalid valida vastavalt viidatud standardile (Tabel 7, 8 ja 9) arvestades
AKÖL 900-1499 nõudeid.
Kasutatavad materjalid peavad olema külmakindlad ning ei tohi sisaldada kahjulikus koguses
kloriide.
Asfaltsegude valmistamisel kasutada bituumenit penetratsiooniga 70/100.
Alused
Killustikukihtide nõuete osas tuleb lähtuda Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi
(Transpordiamet 2022) nõuetest.
Mahasõidu asfaltkate korral lähtuda viidatud juhendi tabel 1 positsioon nr 1 nõuetest.
Muu
Täitematerjalid peavad olema külmakindlad ja vastama Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendile.
Tugipeenrad rajada killustikust stabiliseeritud osa 16/32 killustikust ja AC sulf osa segu nr. 5.
Sidumata segude terastikuline koostis: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja
5 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Lisa 10, alustele segu 2 või 4. Kruuskate ja tugipeenar
segu 5. EVS-EN 13285.
2.3.3. Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale
Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2). Paigaldatava kasvupinnase
minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 150 mm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde
vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm. osi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab
taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Muru rajamisel peab kasutatava
kasvumullakihi paksus olema vähemalt 150 mm. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld
nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatav muruseeme peab olema
soovitatavalt eestimaise päritoluga ja kvaliteetne.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste
töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist,
kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni
esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Kaevuluugid
ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritseva maapinnaga tasa. Vajadusel tuleb maapind
planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning et
oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Erijuhtudel (madalad alad, mittehooldatavad alad jms)
tuleb haljasalal kaevukaaned paigaldada ümbritsevast haljasalast 0,25 m kõrgemale ning kujundada
nende ümber kupits läbimõõduga pealt 2 m ning alt vähemalt 4 m. Vastava otsuse teeb Insener.
6 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
3. Ehitustööde teostamine
3.1. Üldosa
Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste
viimasest versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt:
https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-
10/teet_de_tehniline_kirjeldus_kk.pdf ning alljärgnevatest projektipõhistest tehnilistest
tingimustest.
Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes
normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei
kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.
Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes
kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega.
Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes.
Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele
normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil.
Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel
arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.
Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle
Transpordiametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus MA 2018-009“, MA peadirektori 14.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/458.
Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks,
korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.
3.2. Ettevalmistustööd
Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega
kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.
Teemaa-alal olevad puud ja võsa tuleb eemaldada. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida
asjakohased load.
Enne ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee teljed. Piketaaž tuleb säilitada
garantiiaja lõpuni või tellija korralduseni. Täiendavalt tuleb digitaalselt välja märkida kõik
iseloomulikud projektsed tee-elemendid-äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud
punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele taastada või uuesti välja märkida.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning
vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside
asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või omavalitsusega.
Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis
võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust.
7 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
3.3. Tee
3.3.1. Mullatööd
Pinnaste liigitamine teostatakse paralleelselt EVS-EN ISO 14688-1:2003 ja 14688-2:2004 alusel ning
senise GOSTi järgi.
Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee
välisserva ulatus.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel
peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud
veekogumiskohtadesse.
Kasvupinnase eemaldamine
Projekteeritavate mullete alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses.
Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem teemaa haljastamisel.
Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade
täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodule.
Kaevetööd
Rajatava tee alt tuleb eemaldada olemasoleva tee muldkeha ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat
ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele.
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele.
Kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.
3.3.2. Katendilahendus
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline
kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Projektis on
arvestatud, et asfaltbetoonkatete pealmise kihi pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Selleks
peab laoturil olema vuugisoojendusseade, mille summaarne võimsus peab olema vähemalt 30 kW
(tõendatud tootja poolt). Asfaldi pinnatemperatuur peab vahetult peale kuumutamist olema
vähemalt 100ºC. Vuugisoojendaja peab olema ühendatud laoturi liikumisega automaatseadmega või
selliselt, et see ei kõrvetaks vuuki kui laotur peaks seisma jääma. Vältida vuugi kõrvetamist!
3.4. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt
omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,
ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide
eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate
liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest
tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on
võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav
eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud
ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtu sattumise.
8 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs
piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks
paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m.
Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat
kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus
tööpiirkonnast väljaspool.
Tööde Teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.
3.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega
rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate
poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks
valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse
avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui järelvalve inseneri. Ehitise
kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste
endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude
hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit.
olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka
kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga
rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise
ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel
olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde
teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate
torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist
taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.
9 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
4. Keskkonnakaitse
4.1. Keskkonnakaitse
Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millisesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete
töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele.
Eriti tuleb arvesse võtta külma ja pikka talve.
Kui keskkonnatingimustest tulenevalt väheneb seadmete võime täiel määral funktsioneerida, tuleb
seadmed valida sellise varuga, mis tagab häireteta töö antud tingimustes.
Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest.
Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või läbi muu
bioloogilise ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta.
Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi ja ta peab
ka jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid.
Järgnevalt on toodud üldised keskkonnakaitsealased piirangud, mida Töövõtjal tuleb järgida, et
tagada võimalikult minimaalne negatiivne mõju keskkonnale:
• Juurdesõiduteede rajamine. Kus võimalik kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute
rajamise asemel. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb esialgne olukord taastada.
• Müra piiramine. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke
mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida loomade ja lindude
elutegevust.
• Haljastuse säilitamine. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
• Materjalide ladustamine. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja
väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab
loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
• Piirkondade juurdepääsude sulgemine. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi
kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata.
• Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
• Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt õlid,
kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid.
• Ohtlike ainete transport. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel ladustamist ja
masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid.
Kaeve- ja paigaldustööde ajal reostustunnustega pinnase või pinnasevee ilmnemisel selgitada
pinnase- ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada edasine tegevuse kava. Kaevetööde
teostamisel jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse alusel). Kui
väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti
eristuvat naftasaaduste reostust, palume teavitada sellest koheselt Tallinna Strateegiakeskuse
ringmajanduse osakonda. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused.
Lisaks eelpooltoodule peab töövõtja arvestama kõigi ametkondade tehniliste tingimustega.
4.2. Jäätmekäitlus
Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas, mis
kehtestati Tallinna Linnavolikogu 8.09.2011 määrusega nr 28.
Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete
koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
10 / 11
Töö number: 202603 Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Põhiprojekt
Kuupäev: 31.03.2026 tuletõrjeveehoidla rajamine. Teed.
Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on torustiku rajamisest ülejäänud
materjalid (pakendid, toru otsad jms) ja likvideeritavate kaevude elemendid.
Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud asfaltkate peavad olema eelnevalt liigiti sorteeritud
ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Täpsem info on saadaval Tallinna
linna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/ehitusjaatmete-kaitluskohad.
Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada
jäätmekäitlusettevõttesse.
Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel esitada ehitusobjekti jäätmeõiend koos jäätmete üleandmist
tõendavate dokumentidega Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kinnitamiseks.
4.3. Haljastuse kaitsmine ja taastamine
Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde
ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada
plankudega või spetsiaalmähistega.
Olemasolevate puude juurestiku kaitsealal katendi taastamisel kasutada maksimaalselt
olemasolevaid katendi aluskihte ja vältida kaevet puule lähemal olemasoleva katendi piirist.
Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.
Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku
kaitsealal tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Liiklemise või materjalide
ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest
juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise
kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine).
Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine
külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine. Vajadusel nähakse ette maapinna
õhustamine ja kobestamine, haljastuse taastamine, tänavapuude aluste korrastamine.
Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse
keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise
vältimiseks.
Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonna- ja
kommunaalameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muruala vähemalt 15 cm
paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka
mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse
kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee
äravoolu katetelt. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Muru
külvinorm vähemalt 30 g/m2.
Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja
kastetakse. Puu juure kael peab jääma kattest vabaks. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja
hoolitsema kuni esimese niitmiseni (sh kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese
niitmise). Ehitustööde käigus mahavõetavatele puudele või puude võrade kärpimise vajadusel
taotleda hoolduslõikuse- ja raieluba. Hoolduslõikuse peab teostama arborist.
Beprof OÜ Roman Raaliste digitaalselt allkirjastatud
11 / 11
TINGMÄRGID, TAASTAMINE, TEED:
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE SERV
PROJEKTEERITUD JALGTEE KATTE SERV
PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON
torustiku soojustus
TEHNOVÕRKUDE PAIGALDAMISE KAEVIKUJOON
MAHASÕIDU ASFALTKATE
2.00
0.75
MAHASÕITUDE PEENRAD
1
e
86.3 tulrtõrjehüdrant PROJEKTEERITUD ASFALTKATE ÜLEKATE
2.00
R6.0
0
86.2
2 KRUUSKATE TAASTAMINE
R6.00
86.1
86.0
2 85.9 HALJASALA TAASTAMINE
85.8 esk
7
85.
1
6
85.
85.5
3.00
4.00
Olemasolev kanalisatsiooni vaatluskaev
Märkused:
1. Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa.
2. Olemasolevate kommunikatsioonide asukoht ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega
De6
alustamist koha peal.
3 L=
3. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate kommunikatsioonivaldajate kooskõlastuse tingimusi.
88.1
4. Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2m kaitsta ehitustööde ajaks.
m
5. Joonistel likvideeritavana näidatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida.
6. Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle
taastamine, vajadusel ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus
täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel.
s tada 7. Torustiku ja kaevude paigaldamisel jälgida valmistaja juhiseid ning LVI-RYL 92, MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 toodud kvaliteeditingimusi ja juhiseid.
ks ooju
nitorusti 1
2
8. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,2m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.
isa tsioo 9. Veetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,8m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.
al 8.4m
Kan De3
2 L= 10. Isevoolsetel torudel on antud toru renni kõrgusmärk. Survetorudel on antud toru põhja kõrgusmärk.
m 11. *-ga kõrgusmärgid ja torude materjalid täpsustada koha peal ehitustööde käigus.
48.4
.00 7 L=
60 i=0 12. Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata.
De1
40.7
m 13. Olemasoleva ja projekteeritava kanalisatsioonitorustike ühendus kinnistu sees teostada muhvide abil, kui ei ole näidatud teisiti.
3 L= 14. Projekteeritud kommunikatsioonikaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm.
De6
2
15. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla.
13
2
1 16. Projekteeritud vee- ja survekanalisatsioonitorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga.
4
17. Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude vahelised
1
vähimad kujad.
2 18. PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalne lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid.
6m
7L=48.
0.00 19. Kõrgused on toodud EH2000 kõrgussüsteemis.
60 i=
De1 m
47.4
3 L=
De6 Töö nr.
Ringi tn 31-28 Tellija
AS Paide Vesi 202603
De6
74112 Maardu
2
BeProf OÜ
3 L=
1 Harju maakond
23 3
+372 5 66 88 647 Objekt Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike
Joonise nr.
59.8
3m 1
De6
3L =23. 1
[email protected] ning tuletõrjeveehoidla rajamine TL-4-01
m
2
TL insener R. Raaliste / digiallkiri / AadressRoosna-Alliku alevik, Paide linn
Puud likvideerida!
Vastutav spets. R. Raaliste / digiallkiri / Järva maakond Staadium PP
23 3.5m Katete taastamine M 1:500
1 3 L=1 Joonis
4 De6 Mõõtkava
TL - teed, taastamine
m 1
29.3
3 L= Fail 02.04.26 202603_PP_TL-4-01_v03_katete-taastamine.dwg Kuupäev 31/03/2026
De6 2
Ehitustööde
ajaks toestada!
2.00
0.75
2.00
R6.0
0
R6.00
TINGMÄRGID, TAASTAMINE, TEED:
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE SERV
3.00 PROJEKTEERITUD JALGTEE KATTE SERV
4.00 PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON
TEHNOVÕRKUDE PAIGALDAMISE KAEVIKUJOON
MAHASÕIDU ASFALTKATE
MAHASÕITUDE PEENRAD
PROJEKTEERITUD ASFALTKATE ÜLEKATE
KRUUSKATE TAASTAMINE
HALJASALA TAASTAMINE
Ringi tn 31-28 Tellija Töö nr.
74112 Maardu AS Paide Vesi 202603
BeProf OÜ Harju maakond
+372 5 66 88 647 Objekt Roosna-Alliku vee- ja kanalisatsioonitorustike
Joonise nr.
[email protected] ning tuletõrjeveehoidla rajamine TL-4-01
TL insener R. Raaliste / digiallkiri / AadressRoosna-Alliku alevik, Paide linn
Vastutav spets. R. Raaliste / digiallkiri / Järva maakond Staadium PP
Joonis Liikluskorraldus M 1:500
Mõõtkava
TL - teed, taastamine
Fail 02.04.26 202603_PP_TL-4-02_v03_liiklus.dwg Kuupäev 31/03/2026
Tee ristlõige 1-1
Vast. plaanile
Taastatav tee
3.32 0.75 7.4 Vast. plaanile
Olemasolev tee Ülekate Projekt. kõrgus h=86.20
Kaevik
Kruuskate
Purustatud kruus h=10 cm
Killustikust alus fr 16/32 h=20 cm 0.45
Looduslikust kruusast või keskliivast 0.3 2.21 2.36 2.58
alus, Kf≥1,0 m/ööp h=25 cm 0.3
0.3
Tihendatud täitepinnas, Kf≥0,5 m/ööp 53°
0.4
Olemasolev
kanalisatsioonitorustik
D160 h=83.99
Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=4cm
Tasanduskiht h=15cm
Asfaltbetoon AC 16 base h=5 cm
Kiilutud killustikust alus fr 16/32 h=20 cm
Looduslikust kruusast või keskliivast Projekteeritud
Haljasala alus, Kf≥1,0 m/ööp h=20 cm veetorustik
De63 h=83.90
Liivast täitematerjal, Kf≥0,5 m/ööp, vajadusel h=75 cm
Murukülv (klass III) külvinorm 20-30 g/m² Olemasolev Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas
Kasvupinnas h≥15 cm veetorustik
De63 h=83.84
Tagasitäide väljakaevatud materjaliga
Kaeviku taastamise tüüpjoonis
Märkused:
min 2,0m 1. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda omavalitsuse kaevetööde eeskirjast.
2. Alused ja katted rajada vastavalt "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded " (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101).
0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 3. Katendikihtide ehitamisel juhinduda: EVS 901-3:2021 tabel 7 (kategooria 900-1499).
4. Sidumata segude terastikuline koostis: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101.
Lisa 10, alustele segu 2 või 4. Kruuskate ja tugipeenar segu 5. EVS-EN 13285
5. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõudeid silmas pidades. Toestamisvajadust
määrates peab arvestama ehituspaiga pinnasekihtide kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega,
Tee ristlõige 2-2 paigaldamistööde kestust, liiklust torustiku läheduses ning valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju.
6. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada.
7. Projekteeritud kommunikatsioonid tuleb paigaldada enne teekatendi ehitust.
Täiteliiv
1.0 3.32 1.0 8. Olemasolevate tehnovõrkude ja maapinna kõrgusmärgid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne
min
Peenar Mahasõit Peenar ehitustöödega alustamist kohapeal.
9. Kõik töömaal asfalteeritud pindadele jäävad olemasolevad kaevuluugid ja kaped tuleb viia projekteeritava maapinna tasapinda.
0.3
Projekt. kõrgus h=86.15
5:1
4% Vast. plaanile 4% 10. Taastatavad alad viia kokku olemasolevate aladega.
1 12. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja
1 Olemasolev pind h=86.10
2 Tagasitäide,
2 toru kohal ei tihendata mehhanismiga kvaliteedinõuetest
4.33 0.4
Killustikalus fr 16/32,
53° kiiluda 8/12, h=15cm
1 1.91 1
1 1
Tellija Töö nr.
0.4 0.4 Ringi tn 31-28
74112 Maardu AS Paide Vesi 202603
0.15 Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=4cm BeProf OÜ Harju maakond
+372 5 66 88 647 Objekt Roosna-Alliku vee ja kanalisatsioonitorustike
Joonise nr.
Veekanalisatsioon
(töö nr 25-169) DN50 Asfaltbetoon AC 16 base h=5 cm
[email protected] ning tuletõrjeveehoidla rajamine TL-6-01
h=83.84 Kiilutud killustikust alus fr 16/32 h=20 cm
0.55 TL insener R. Raaliste / digiallkiri / AadressRoosna-Alliku alevik, Paide linn
Looduslikust kruusast või keskliivast PP
alus, Kf≥1,0 m/ööp h=20 cm Vastutav spets. R. Raaliste / digiallkiri / Järva maakond Staadium
Liivast täitematerjal, Kf≥0,5 m/ööp, vajadusel h=75 cm Joonis Katete taastamise tüüpristlõiked M 1:50
Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Mõõtkava
TL - teed, taastamine
Fail 02.04.26 202603_PP_TL-6-01_v03_katete-tuupristloiked.dwg Kuupäev 31/03/2026
Kadi Rajala-Pihl
Heka Projekt OÜ Teie 17.03.2026
[email protected]
Sadama tn 15 Meie 08.04.2026 nr 7.1-2/26/4587-2
92412, Kärdla, Hiiu maakond
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti töö
nr 25-169 kooskõlastus riigitee nr 15120 maaüksuste
piires ja tee kaitsevööndis Roosna-Alliku alevikus
Järvamaal
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised
(edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 15120 Roosna-Alliku – Järva-Jaani tee km 0,48 maaüksuste piires
(teemaal) ja tee kaitsevööndis Roosna-Alliku alevikus Paide linnas Järvamaal. Riigiteede taastamise
projekti Beprof OÜ töö nr 202603 „Roosna-Alliku vee ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla
rajamine. Teed.“ põhiprojekti staadiumis on koostanud teedeinsener Roman Raaliste. Projektid on
koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega.
Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 15120 Roosna-Alliku – Järva-Jaani tee maaüksuste piires
(teemaal):
- Km 0,48 tehnovõrgud teemaal;
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning
Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Heka Projekt OÜ töö nr 25-169 „Roosna-Alliku
aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ning tuletõrjeveehoidla rajamine“ põhiprojekti staadiumis ja
Beprof OÜ töö nr 202603 põhiprojekti staadiumis.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja
väljastaja tagab ehitustööde tõttu riigiteele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste
likvideerimise oma kuludega.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse
saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi
(PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number
koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda
(
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise
tegevuse loa väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see
Transpordiametiga e-posti aadressil
[email protected].
3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus
(https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma ) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada garantiikiri, kooskõlastuskiri ja ehitusaegse
liikluskorralduse projekt.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud
jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh
metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.
5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,
riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale
tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja
jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on
tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või
freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus
taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele
võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
8. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks
vajalike tegevusi.
9. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist
keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt
projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist
teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema
vahendite arvelt.
10. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)
formaadis.
11. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses
teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Veltri
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: 25169_PP_VK.zip; 202603_PP_TL_v03.zip;
Arvo Veltri
5164006,
[email protected]
2 (2)