dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Hiiumaa Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Transpordiamet · 8. aprill 2026
Viit
7.2-2/26/73-6
Registreeritud
8. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2026

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kooskõlastamine (Leemendi, Paluküla).asice8984 KB
  • 📎E-kiri.eml12299 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 9-6.1/533-3 Detailplaneeringu kooskõlastamine (Leemendi, Paluküla) Kuupäev: 2026-04-08 06:58 Tere Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Detailplaneeringu kooskõlastamine (Leemendi, Paluküla)" (manuses). Lugupidamisega Heli Üksik Hiiumaa Vallavalitsus sekretär <http://email.mg.hiiumaa.ee/o/eJxEzj1OAzEQQOHT2B3WjH_HhYsIKNJyg1l7nFjC2WjXcH6EKOifnr7LfN73gz_kk5e065J5fSveQrBBt0ItcdZSMKUQHQYAfS_ebblSI4zgUpe6kQN0wMi2ouSoR7FgI3ggiIEsGKyNA0rElChs3JWHeTP3Mb4msxHRU86Tb_IyWlHu1ZqUcuRefSVC2XLz1JvywH9Yk9Er966PMh59Vx7WwY_zuR9t8JT1O1zl8t_q72J_AgAA__89h0Rv> HIIUMAA VALLAVALITSUS Transpordiamet Teie: 01.04.2026 nr 7.2-2/26/73-5 [email protected] Meie: 08.04.2026 nr 9-6.1/533-3 Detailplaneeringu kooskõlastamine (Leemendi, Paluküla) Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palub Hiiumaa Vallavalitsus kooskõlastada Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu, kuna planeeringuala asub kogu ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal, osaliselt 12109 Palade - Tubala tee kaitsevööndis ja juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigimaanteelt. Detailplaneeringut on täiendatud ja parandatud Teie kirjas toodud märkuste alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maiken Lukas ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Lisa: Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP25-04) Mai Julge 504 2390 [email protected] Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424 92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected] Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID7390301_2023-05-15 Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi kinnistu Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringust huvitatud isik: Toivo Saue Planeeringu koostamise aeg: November 2025 Väljatrükk: 07.04.2026 Töö number: DP25-04 2025 ___________________________________________________________________________________ 1. SELETUSKIRI Sisukord 1. Üldandmed.....................................................................................................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid...............................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7 2.1. Asukoht...................................................................................................................7 2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused...............................................................8 2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond...................................................................................9 2.4. Ehitised, tehnosüsteemid.......................................................................................9 3. Ruumilise arengu eesmärgid.........................................................................................9 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................13 4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................13 4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine...........................................................14 4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine..................................14 4.4. Ehituslike tingimuste määramine.........................................................................15 4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................17 4.6. Liikluskorraldus.....................................................................................................18 4.7. Haljastus ja heakord.............................................................................................20 4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas.....................................................21 4.9. Kitsenduste vajaduse määramine........................................................................21 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................21 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................22 5. Planeeringu elluviimine................................................................................................23 5.1. Projekteerimine.....................................................................................................23 5.2. Ehitamine..............................................................................................................24 5.3. Planeeringu elluviimise mõjud..............................................................................24 2. JOONISED Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 25 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 26 Joonis 1.3. Liikluslahendus ..................................................................................................... 27 3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD 1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Keskkonnaameti 15.01.2025 seisukoht nr 6-2/25/59-3 ............................................ 28 Lisa 1.2. Maa- ja Ruumiameti 24.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/73-3 ...................................... 29 Lisa 1.3. Transpordiameti 24.01.2025 seisukoht 7.2-2/25/73-2 .............................................. 30 Lisa 1.4. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 seisukoht 6-3/25/73-6 33 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 09.04.2025 keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku protokoll .................................................................................................................................. 35 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 ....................................................... 43 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 2 ___________________________________________________________________________________ Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 1 ............................................. 46 Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 2 ............................................. 51 Lisa 1.9. Elektrilevi OÜ 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362 ..................................... 60 Lisa 1.10. Maa- ja Ruumiameti 04.02.2026 arvamus nr 6-3/25/73-9 ...................................... 62 Lisa 1.11. Keskkonnaameti 03.03.2026 arvamus nr 6-2/26/988-2 .......................................... 63 Lisa 1.12. Detailplaneeringu 20.03.2026 eskiisi avaliku arutelu protokoll .............................. 65 Lisa 1.13. Transpordiameti 01.04.2026 kooskõlastamata jätmine nr 7.2-2/26/73-5 ............... 66 Lisa 1.14. Elektrilevi OÜ 01.04.2026 kooskõlastus nr 7624542936 ....................................... 68 Lisa 1.15. Keskkonnaameti 02.04.2026 arvamus nr 6-2/26/988-4 ......................................... 69 2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega, AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109-1, 11.07.2025 ........................................................................................................ 70 3. Lepingud Lisa 3.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 76 4. Muud lisad Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ......................................................................................... 81 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 3 ___________________________________________________________________________________ 1. Üldandmed 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892, kinnistu nr 670933) Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 2411 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine Detailplaneeringust huvitatud isik: Toivo Saue Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251) Projektijuht, tehnik: Arno Kuusk Detailplaneeringu koostamise aeg: November 2025 Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109, 11.07.2025, Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering on dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud 1 Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 4 ___________________________________________________________________________________ kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide. Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist: • Leemendi kinnistu paikneb Pühalepa küla detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kus on üldplaneeringuga määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 1,0 ha. • detailplaneeringust huvitatud isik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamiseks, et võimaldada ehitusõiguse määramine 0,8 ha suurusele kinnistule; • Hiiumaa Vallavalitsus koostas 02.01.2025 eelhinnangu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, mis jõudis kokkuvõttes järeldusele, et kuna planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades; • Keskkonnaamet (KeA) esitas 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3 seisukoha, et menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel ning et Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele; • Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse osakond esitas 24.01.2025 kirjaga nr 6- 3/25/73-3 seisukoha, et detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta ning puuduvad vastuväited detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta; • Transpordiamet (TraM) esitas 24.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/73-2 seisukoha, milles tõi välja tehnilised tingimused ja kooskõlastusvajaduse edasiseks menetlemiseks; • Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 03.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/73-6 seisukoha, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning palus detailplaneeringu eelnõu esitada MaRu arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks; • Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõud 09.04.2025 koosolekul ja otsustas suunata eelnõu volikogu istungile otsustamiseks; _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 5 ___________________________________________________________________________________ • Hiiumaa Vallavolikogu algatas 17.04.2025 otsusega nr 241 detailplaneeringu koostamise ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute, asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega: • Planeerimisseadus (PlanS)2; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”3; • Ehitusseadustik4; • Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”5; • Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”6; • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”7; • Hiiu maakonnaplaneering 2030+8; • Pühalepa valla keskosa üldplaneering9; • Tuleohutuse seadus10; • Jäätmeseadus11; • Veeseadus12; • Looduskaitseseadus13; • Maaparandusseadus14. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036 3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” : https://www.riigiteataja.ee/akt/121102022002 4 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025039 5 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”: https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009 6 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004 7 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” : https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 8 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013 9 Pühalepa valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja- ehitus/kehtivad-uldplaneeringud#puhalepa 10 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057 12 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025070 13 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025017 14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 6 ___________________________________________________________________________________ 2. Planeeringuala ja selle mõjuala 2.1. Asukoht Planeeringuala on hoonestamata Leemendi kinnistu Paluküla külas, pindalaga 8035 m². Kinnistu piirneb põhjast riigimaanteega nr 12109 Palade–Tubala tee. Tabel 1: Planeeritava Leemendi kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee Tunnus 63901:001:089215 Lähiaadress Leemendi Asustusüksus Paluküla Omavalitsus Hiiumaa vald Maakond Hiiu maakond Moodustamise aeg 01.02.1996 Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Pindala 8035,0 m² Sh metsamaa 7171,0 m² Sh muu maa 864,0 m² Kinnistu nr 670933 Omandivorm Eraomand Tabel 2: Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate kinnistute andmed Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee Katastriüksuse Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve lähiaadress tunnus Saue 63901:001:0082 30192,0 m² Maatulundusmaa 100% Mardikoppel 63901:001:0506 328192,0 m² Maatulundusmaa 100% 12109 Palade-Tubala tee 63901:001:4430 82320,0 m² Transpordimaa 100% 15 Leemendi maatükk: https://minu.kataster.ee/cadastre/63901:001:0892 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 7 ___________________________________________________________________________________ Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:5000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee Kärdla keskus asub planeeringuala ligikaudu 5,5 km kaugusel, Palade kool ja lasteaed 3 km raadiuses. Planeeringuala mõjuala hõlmab otses mõjuala (Leemendi kinnistu ja sellega vahetult külgnevad maaüksused) ning laiendatud mõjuala (Palade–Tubala riigitee vastav lõik ja sellega külgnev maastik Paluküla–Palade piirkonnas, mille kaudu avalduvad liiklus- ja kasutusmõjud ning kus paiknevad planeeringualaga seonduvad teenused ja taristu). Arvestades, et planeeringuga kavandatakse planeeringualale üksikelamu rajamist, on mõjuala ulatus piiratud – tegemist on valdavalt kohaliku, mitte piirkondliku ega vallaülese mõjuga. 2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused Kinnistu on katastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-alal kasvavad puud. Planeeringualal kehtivad kitsendused: Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee Kitsendust Kitsenduse nimi ID Kitsendust Kattuv põhjustav objekt põhjustava pindala objekti andmete allikas Elektriõhuliin 1-20 Elektripaigaldise 3463189 OÜ Elektrilevi 948,12 m² kV (keskpingeliin) kaitsevöönd Maaparandus- Maaparandushoiu- 7116410020150001 Maaparandus- 37,46 m² süsteem ala süsteemide _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 8 ___________________________________________________________________________________ register Maantee 12109 Avalikult 12109 Teeregister 1498,44 m² Palade-Tubala tee kasutatava tee kaitsevöönd 2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond Eesti looduse infosüsteemi16 ja Keskkonnaameti andmetel ei asu planeeringualal kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstava looduse üksikobjekte, piirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda ning lähim Natura 2000 ala (Väinamere hoiuala) paikneb umbes 2,4 km kaugusel, seega puudub otsene survetegur Natura kaitse-eesmärkidele. Kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke hooneid planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole. 2.4. Ehitised, tehnosüsteemid Planeeringuala piirneb Palade–Tubala riigimaanteega, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 55 autot ööpäevas. Piirkonnas on olemas elektrivõrk (õhuliin ja alajaam). Riigitee servas kulgeb lairibavõrk ELA, mis on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mille rajamisel ei ehitatud välja lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni. Ühiskanalisatsiooni ega -veevõrku piirkonnas ei ole – olemasolevate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon põhinevad lokaalsetel lahendustel. 3. Ruumilise arengu eesmärgid Hiiu maakonnaplaneering 2030+ käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja kõrguspiirangutega alana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti seisukohtade järgi on lennuvälja piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m, kuid detailplaneeringuga kavandatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks. 16 Eesti looduse infosüsteem EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 9 ___________________________________________________________________________________ Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest Allikas: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013 Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt on piirkond traditsiooniline põllumajanduspiirkond - suurem osa maast on ja jääb põllu- ja metsamaaks, väiksem osa on kavandatud elamute ja rekreatsioonitegevusteks. Uute elamualade määramisel on eesmärgiks ratsionaalne maakasutus – eristada ehitusmaa ja põllumajandusmaa. Üldplaneeringuga määratud üldised tingimused ehitus- ja arendustegevuseks: • üksikelamu lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 9,0 m (harja kõrgus olemasolevast maapinnast); • metsaalale rajatava elamukrundi puhul tuleb säilitada vähemalt 50% metsamaast – st kogu krunti ei tohi muuta õuealaks; • võimalusel hoida hoonegruppide vahelist kaugust 100 m, et säiliks hajaasustuslik muster; • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid; • Paluküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus tuleb säilitada küla omapära, vaated ja traditsiooniline ehituslaad, vajadusel avada ja hoida vaatekoridore ning vältida piirkonnale võõraid vorme. _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 10 ___________________________________________________________________________________ Joonis 4: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust Allikas:https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-ehitus/kehtivad- uldplaneeringud#puhalepa 2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kavandatud maakasutuseks maalise kasutusega ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Piirkonna arengut nähakse madala hoonestustihedusega - üksikud elamud või talukohad, mitte järjestikused väikekrundid või tihe külaehitus. Põldude, metsade ja rohumaade kasutus jätkub, elamud integreeritakse sellesse struktuuri. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole Hiiumaa valla uut üldplaneeringut vastu võetud ning avalikku väljapanekut ja arutelu korraldatud. Ühe kilomeetri raadiuses planeeringualast ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid, mis võiksid omada mõju planeeritud tegevustele. Kokkuvõttes järeldatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal, et Leemendi kinnistu sobib väikese elamufunktsiooniga maaüksusena kasutamiseks, kui: • maa juhtotstarve muudetakse põllumajandusmaalt elamumaaks; • säilitatakse vähemalt 50% olemasolevast metsamaast; • reovee- ja sademeveelahendus kavandatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega ala kaitset tagaval viisil; _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 11 ___________________________________________________________________________________ • juurdepääs ja liiklus lahendatakse Transpordiameti tingimustele vastavalt; • arvestatakse üldplaneeringu arhitektuuri- ja miljöönõudeid. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendus (st üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusel kinnistul koos ehitusõigusega ühe elamu ja abihoonete rajamiseks) on tasakaalus maa- ja looduskeskkonna, asustusstruktuuri ning valla ruumilise arengu eesmärkidega ega eelda ulatuslikke avaliku sektori lisainvesteeringuid. _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 12 ___________________________________________________________________________________ 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused Detailplaneeringuga määratakse kogu Leemendi kinnistu sihtotstarbeks elamumaa, krunti ei jagata väiksemateks üksusteks. Krundi põhikasutus on üksikelamu koos abihoonetega, lisaks elamukrundile tavapärased puhke- ja haljastusfunktsioonid. 4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust Leemendi kinnistu ulatuses kahes osas: • muuta kinnistu juhtotstarve põllumajandusmaalt elamumaaks; • lubada Leemendi kinnistule üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusena (väiksem kui üldplaneeringus sätestatud 1,0 ha). Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide ja ortofotode põhjal on ala olnud kasutuses metsaheinamaana. Maaparandussüsteemide rajamisel on ala jäetud põllusüsteemist välja, mistõttu on see kujunenud isetekkelise metsaga kaetud metsamaaks. Pinnas (rähk- ja koreserikas rähkmuld) ning nõrgalt kaitstud põhjavesi muudavad ala intensiivseks põllumajanduslikuks kasutuseks väheatraktiivseks ja reostusriski tõttu ka riskantseks. Üksikelamu rajamine nõuetekohaste reovee- ja sademeveelahendustega on keskkonnariskide mõttes paremini kontrollitav kui potentsiaalne reostusriskiga põllumajanduslik tegevus. Leemendi kinnistu asub Paluküla–Palade–Kärdla teljel, kus on iseloomulik hajaasustus – üksikud elamud ja majapidamised põllumajandusmaade ja metsalaikude vahel. Lähim elamu asub maantee vastasküljel umbes 200 m kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse ainult üks elamu olemasolevale metsatukale. Arvestades ümbritseva maa ulatuslikku põllumajanduslikku kasutust, ei suurenda see piirkonna asustust tiheduseni, mis oleks hajaasustuse põhimõtetega vastuolus - pigem tugevdab see olemasolevat külamustrit. Üldplaneeringu 1 ha minimaalse krundisuuruse eesmärk on vältida liigset tihendamist ja taristu ülemäärast koormamist. Leemendi kinnistu puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud maatükiga, mis: • on piisav ühe elamu ja abihoonete jaoks ning võimaldab säilitada vähemalt 50% metsamaast; • ei eelda krundi täiendavat jagamist; • ei tekita uut tiheasustusala ega detailplaneeringute ahelat. Eeltoodu tõttu käsitletakse krundi minimaalsuuruse leevendamist põhjendatud üksikjuhtumi erandina, mis ei sea kahtluse alla üldplaneeringu üldist ruumistruktuuri ega uue üldplaneeringu eelnõu põhimõtteid. _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 13 ___________________________________________________________________________________ Hiiu maakonnaplaneering käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja piirangupindade piirkonnana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti andmetel on piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m - detailplaneeringuga seatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks. 4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Krundile määratakse üks hoonestusala (pindala ca 3474,2 m²), mis paigutatakse krundi kesk- ja lõunaossa. Hoonestusala ei kavandata riigitee kaitsevööndisse, kuna seal puudub väljakujunenud hoonestusjoon ja kaitsevööndis kehtivad EhS § 70 ja § 72 kohased piirangud. Krundile määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks: • krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamumaa 100% (EP); • hoonete suurim lubatud arv: 4 (sh kuni 1 elamu ja kuni kolm abihoonet); • hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²; • hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 9,0 m, hoonete korruselisus kuni 2. Planeeritud hoonete arv, ehitisealune pind ning maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad maapiirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid. 4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362, mille kohaselt tuleb tarbimiskohale näha ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kinnistu piirile rajatava liitumiskilbini. Elektritoide krundi piiril paiknevast liitumiskilbist kuni planeeritud hooneni rajatakse maakaabliga. Veevarustuse tagamiseks rajatakse planeeringuala põhjaossa veevõtu puurkaev, mille veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud erinevad tegevused (nt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, ohtlike ainete juhtimine põhjavette või pinnasesse, reoveesette kasutamine, sõnniku laotamine, saasteainete pinnasesse juhtimine jne). Puurkaevu täpse asukoha valikul peab arvesse võtma, et see paikneks planeeritud imbsüsteemist minimaalselt 60 m kaugusel ning maapinna reljeefi järgides ülesvoolu. Planeeritud hoonestuse kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rajatakse kinnistu lõunaossa lokaalne omapuhasti koos imbalaga. Puhasti ja hoonete vahele rajatakse maa-alused isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda. Puhasti tuleb rajada asukohta, kuhu on võimalik hooldus- ja puhastustöödeks läheneda vastava (raske)tehnikaga. Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel: _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 14 ___________________________________________________________________________________ • peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse 17 nõuetele; • tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse 18 nõuetele; • immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest; • immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas; • imbväljak või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu; • imbväljaku või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist (st minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbala vahel 60 m). Planeeringuala hoonete soojavarustus tuleb korraldada täies ulatuses lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise. Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused. 4.4. Ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta: • Tuleohutuse seadus19; • majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20; • siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21; • radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille korral võib ühe krundi hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. 17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004 18 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025 19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 15 ___________________________________________________________________________________ Planeeringut koostades arvestatakse asjaoluga, et planeeringualaga külgnevatel kinnistutel hooneid ei ole ega tule - selle nõude tagamiseks määratakse hoonestusalast 40 m ulatusega väljapoole ulatuv kuja. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud ehitusõiguse ja hoonestusalast määratud kujaga on tagatud, et planeeringualale püstitatakse I kasutusviisiga hooned, mis paiknevad erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1022 alusel hoone veevõtukohana käsitleda lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti: • VID 3504, kaugus planeeringualast ca 1 km; • VID 3506, kaugus planeeringualast ca 1,5 km; • VID 3507, kaugus planeeringualast ca 1 km. Veevõtukoht peab vastama veevõtukoha rajamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetele 23. Planeeringuala hoonete suurimaks tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks arvestatakse ≤ 600 MJ/m², millest tulenevalt peab olema veevõtukohas tagatud piisava veekogusena veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul või veekoguseks vähemalt 30 m³ (esimese kasutusviisiga hoone ja sellega võrdsustatud hoone). Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib kinnistu omanikul veevõtukoha rajamise kohustus. Iga planeeritud hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne). Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele. Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehitusliiv ning kruus, mida kaevandatakse ca 5 km kaugusel Partsi karjääris. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus planeeringualal kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada vaid planeeringuala piires. Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral. Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi25 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla ning sellest lõunasse jääv maa määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud 22 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004 23 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004 24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012 25 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 16 ___________________________________________________________________________________ kaardi26 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase27 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele erimitele. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele28 ning standardile29. 4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine30 Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui looduskeskkonnaga arvestav. Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused hoonetele: • lähtuvalt küla hoonestuse hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata planeeritud hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont. Hoonete põhiplaani ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused; • iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ja naaberkruntidelt; • elamukrundil on põhihooneks elamu, mis on igast abihoonest suurem nii kõrguse kui ehitisealuselt pinna osas; • 2-korruseliste elamute puhul tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena; • hoonega seotud tehnilised seadmed või nende osad, mis peavad paiknema hoonest väljaspool (nt õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemi osad, liitumiskapid jms) projekteerida selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet. Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale: • hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab planeeringuala ja selle mõjuala hoonete eripärasust ja looduslähedust; • hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid, sest need ei sobitu kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoonestusega; • eelistatud katusekattematerjalid on kivi, valtsplekk, roog või sindel. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone (näiteks: must, tumehall, tumepruun); 26 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 27 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download 28 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 29 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”: https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 30 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 17 ___________________________________________________________________________________ • hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne); • hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud. Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine. Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta: • tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud; • krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, vältida massiivseid läbipaistmatuid piirdeid, mis ei sobi hajaasustuse miljööga; • piirde rajamisel arvestada, et piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine; • prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms keskkonna ebatüüpiline väikeehitis või -objekt tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud. 4.6. Liikluskorraldus Planeeringuala piirneb põhjaküljest kahesuunalise riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigiteelt rajatakse uus mahasõit ning planeeringualale krundisisene juurdepääsutee ning parkimiskohad. Mahasõidu rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi – takistuse olemasolul või tekkimisel tuleb see likvideerida. Nähtavust piiravad takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi juurdepääsutee, sõidukite manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega seonduvad rajatised tuleb ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Rajatav juurdepääsutee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne). Kinnistu omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Vastavalt standardile EVS 843:201631 „Linnatänavad” peaks iga uue eramu juures olema minimaalselt kolm parkimiskohta32. Riigiteele tagurdamist ja teeäärset parkimist tuleb vältida nii liiklusohutuse ja nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säilitada teeäärset haljastust. Kuna riigitee paikneb planeeringuala kõrgemas osas, siis ei planeerita sinna sademevete juhtimist. 31 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016 32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 18 ___________________________________________________________________________________ Arvestades riigitee väga väikest liikluskoormust ja planeeritava hoone asukohta teest eemale olemasoleva metsa ja haljastuse varjus, on põhjendatud eeldada, et nii päevane kui öine ekvivalentne liiklusmüratase planeeritava elamu välisterritooriumil jääb alla II mürakategooria piir- ja sihtväärtuste. Eeldatavalt toimub enamik liiklusest päevasel ajal ning öised möödasõidud on harvad ja normatiivses mõttes on mürahäiringu ulatus väike. Planeering ei too kaasa liikluskoormuse olulist kasvu riigiteel - ühe teeäärse üksikelamu lisandumisel võib juurde tekkida ligikaudu 4–8 sõidukikäiku ööpäevas, mis moodustab vaid väikese osa olemasolevast liiklusest ega muuda tajutavat müraolukorda riigiteel ega selle lähiümbruses. Arvestades riigitee madalat liiklussagedust, planeeringuala maapiirkondlikku asukohta ja hoonestuse paigutust, ei ole riigitee liiklusest tulenev müra käsitatav olulise negatiivse keskkonnamõjuna ning liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline. Planeeringuga esitatakse võimalikke häiringuid leevendavad lahendused, mis aitavad tagada, et riigitee liiklusest tulenevad häiringud oleks elanikele talutavad: • elamu projekteerida riigiteest suuremale kaugusele kasutades ära olemasolevat metsa ja reljeefi müra ja teiste häiringute levikut summutava tegurina; • hoonestus paigutatakse nii, et elamu kõige kasutatavamad puhkealad (terrassid, mänguala, peamine õueosa) jääksid riigiteest eemale; • elamu põhiruumid, kus viibitakse pikemalt, kavandatakse võimalusel krundi vaiksemale poolele. Teepoolsele fassaadile kavandatakse vähem avasid, kasutatakse väiksema klaaspindade osakaaluga või suurema helipidavusega aknalahendusi, et vähendada liiklusmüra sissetungi siseruumidesse; • tee ja elamu vahel säilitatakse ning vajadusel istutatakse täiendavat kõrghaljastust (puud, põõsad), mis toimib visuaalse ja osaliselt akustilise barjäärina, vähendades müratippude tajutavust elamu juures. Võimalusel kasutatakse reljeefi koos haljastusega, mis aitab müra levikut suunata ja summutada. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale, kus kehtib kõrguspiirang 37 m. Planeeringuala hoonestus jääb esitatud normist madalam. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristmiku nähtavusala määramisel on lähtuvalt liiklussagedusest ja ristmiku iseloomust aluseks võetud järgnevad parameetrid33: • peatee projektkiirus – 90 km/h; • LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m; • LN2 – 7 m. 33 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 19 ___________________________________________________________________________________ Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb takistused likvideerida. 4.7. Haljastus ja heakord Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru. Lageraide teostamine ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab säilima (olemasoleva metsamaa kõlviku pindalast 50% = 3585,5 m²). Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kõrghaljastust peab säilitama või planeerima sellises mahus, et see ühest küljest pakuks nii hoonestusele kui õuealale varju ja kaitset liigse päikesevalguse eest, aga samas tagaks piisava loomuliku päikesevalguse hulga. Kui tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele lähemal kui 5 m. Haljastusega kujundada maantee ja elamu vahele puhvertsoon, mis vähendab müra ja visuaalset mõju. Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundi piiridele on lubatud rajada sademevett juhtivaid ja koguvaid kraave. Kraavi rajamine krundi piirile tohib toimud koostöös naaberkinnistu omanikuga. Sadevete juhtimine naaberkinnistutel paiknevasse maaparandussüsteemi saab toimuda Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted: • jäätmekäitluses on riiklik prioriteet, et tõuseks jäätmete liigiti kogumise maht ja kvaliteet; • olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga34. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu; • erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina). Heakorra tingimused näevad ette jäätmete sortimise ja kogumise normide järgimist ning krundi korrashoidu. Piirete rajamisel eelistatakse poolavatud lahendusi (madal aed, hekk), piirdeaed. 34 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006 _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 20 ___________________________________________________________________________________ 4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala jääb väikeses ulatuses maaparandushoiuala piiresse ja külgneb kuivendussüsteemi reguleeriv võrguga „Keskuse” (7116410020150). Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui naaberkinnistute niiskusrežiim. Maaparandushoiuala ulatuses uue kraavi, sademeveekanalisatsiooni vms ehitamine ümberehitamine tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga. 4.9. Kitsenduste vajaduse määramine Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste määramise vajadusega: • hoonestusalast väljapoole uue hoonestuse kuja - 40 m; • planeeritud puurkaevu hooldusala – 10 m; • planeeritud puurkaevu kaugus kanalisatsiooni imbalast – 60 m; • planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist; • planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole; • planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole; • planeeritud maa-aluse omapuhasti kuja – 5 m; peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu35. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist: • selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid; • hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega; 35 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine” _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 21 ___________________________________________________________________________________ • hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus; • hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga; • krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud; • hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud; • hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem. 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised. Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks: • peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel; • hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks; • võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega; • ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid; • eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis. Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus. _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 22 ___________________________________________________________________________________ 5. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud. Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 5.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Olulisemad projekteerimistööd: • riigiteelt mahasõit ja krundi juurdepääsutee; • hooned; • tehnovõrgud ja -rajatised. Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga. Osapoolte kohustused: • Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust; • tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi; • hoonete projektide tuleohutusosa tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega; • riigitee kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga; • maaparandussüsteemi maa-alale ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga; • keskpinge õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada elektrivõrgu valdajaga. Omandisuhted: _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 23 ___________________________________________________________________________________ Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. 5.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Olulisemad ehitustööd: • nähtavust piiravad takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi juurdepääsutee, sõidukite manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega seonduvad rajatised tuleb ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist; • krundisiseste tehnovõrkude rajamine; • hoonete püstitamine. Osapoolte kohustused: Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Omandisuhted: Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte. 5.3. Planeeringu elluviimise mõjud Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud väljenduvad eelkõige planeeritud hoonete ehitamisega seotud rahaliste investeeringutega – ehitusmaterjalide soetamine, masinate ja seadmete kasutamine, kvalifitseeritud tööjõu kasutamine jne. Planeeritud tegevus mõjub soodsalt piirkonna elamumajandusele, sest olemasolevate hoonete laiendamine ja uute püstitamine tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Negatiivseid või ebaproportsionaalseid majanduslikke mõjusid planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne. Planeering on arvestanud piirkonnas väljakujunenud ruumilist iseloomu ning miljööväärtuslike tingimustega. Uued hooned ja rajatised peavad vastama kõrguse, mahu ja materjalinõuetele, mis toetavad kohaliku ruumikultuuri säilimist. Kultuuriliste mõjude tagamiseks on planeeringulahenduses määratud vastavad ehituslikud tingimused. Planeeringu elluviimine mõjutab piirkonna elukeskkonda ja loob rohkemaid võimalusi hoonestuse aastaringseks kasutamiseks ja kaasaegse elukeskkonna arendamiseks. Hoonestuse aastaringne kasutus loob loob sotsiaalse kindlustunde ning teadmise, et ühiselt _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 24 ___________________________________________________________________________________ kasutatav taristu on töökorras – nt püsielanike olemasolul on väiksem tõenäosus varjatud kuritegevuseks, lükatakse talvel teed lahti, kiiresti likvideeritakse teele kukkunud puud jne. Võimalikud negatiivsed sotsiaalsed mõjud (nt ehitusaegne müra ja tolm) on ajutised ning neid leevendatakse ehitustööde ajakava, tehnoloogiliste lahenduste ja ohutusmeetmete abil. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud looduskeskkonnale ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed: • planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks; • ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt; • kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust; • ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole; • ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked). Looduskeskkonnale avalduvad mõjud on valdavalt lokaalsed, lühiajalise ning minimaalse mõjuga ning ei oma seetõttu eeldatavalt arvestatavat mõju. Planeeringulahenduse elluviimise seire toimub kohaliku omavalitsuse tavapärase järelevalve raames, sh ehituslubade menetlemisel ning valminud ehitiste kasutusotstarbe ja -tingimuste kontrollimisel. Vajaduse korral rakendatakse täiendavaid seiremeetmeid (nt ehitustööde ajal müra ja tolmu taseme jälgimine ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamine; sadevee ärajuhtimise ja heitvete puhastamise toimivuse kontroll. Seire tulemuste alusel on võimalik vajaduse korral täpsustada edasisi korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et tagada planeeringu eesmärkide saavutamine ja keskkonna ning elukeskkonna kvaliteedi säilimine. _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 25 LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef Looduslik objekt Kõlviku piir Sidekaabel Keskpinge õhuliin Riigitee kaitsevööndi ulatus Sidekaabli kaitsevööndi ulatus Õhuliini kaitsevööndi ulatus Haljastatud ala Kõrghaljastus Maantee * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 25.03.2026 Töö nr. DP24-04 Väljatrüki fail: ML106_Leemendi_Tugiplaan.dwg Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM) LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus LOODUSLIK SITUATSIOON Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt Alajaam Tihasemäe:(Hiiu) Maapinna reljeef Looduslik objekt Kõlviku piir TEHNOVÕRGUD Sidekaabel Keskpinge õhuliin KITSENDUSED Riigitee kaitsevööndi ulatus Sidekaabli kaitsevööndi ulatus Õhuliini kaitsevööndi ulatus Maaparandushoiu-ala EP100% 8034 m² PLANEERINGULAHENDUS 1 9/6 400 1+3 P3 Krundi piir 2/1 Hoonestusala Hoonestusala kuja (40 m) PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT Krundi juurdepääs Mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskoht Elektrivõrgu liitumispunkt, madalpinge kaabel Krundi kasutamise Puurkaev (hooldusala 10 m), veetrass Krundi pindala sihtotstarve Krundi Omapuhasti, imbväljak, kanalisatsioonitrass nr Kõrgus elamu/abih Suurim lubatud Lubatud Minimaalne hoonete arv parkimis- Korruselisus ehitise- elamu/abih alune pind elamu/abih kohtade arv Elamu * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala Abihoone joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega Kõrghaljastus külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis *** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga selgub Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 25.03.2026 tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud Töö nr. DP24-04 Väljatrüki fail: JN100_Leemendi_Põhijoonis.dwg Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM) LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna reljeef Looduslik objekt Kõlviku piir Tee PLANEERINGU- LAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT Hoonestusala Krundi mahasõit Liitumisnähtavus TEHNOVÕRGUD Sidekaabel Keskpinge õhuliin KITSENDUSED * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning Riigitee kaitsevööndi ulatus riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Liikluslahendus Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 07.04.2026 Väljatrüki fail: JN204_Leemendi_Transport.dwg Väljatrüki formaat: ISO expand A3 (420.00 x 297.00 MM) Töö nr. DP24-04 HIIUMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS Kärdla 17. aprill 2025 nr 241 Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Leemendi kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti 15.01.2025 kirjas nr 6-2/25/59-3, Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kirjas nr 6-3/25/73-3, Transpordiameti 24.01.2025 kirjas nr 7.2-2/25/73-2 ja Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna 03.03.2025 kirjas nr 6-3/25/73-6 esitatud seisukohti 1. Algatada Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892) detailplaneeringu koostamine. 2. Kinnitada Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Jätta algatamata Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ning Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavalt vajalik. 4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a). 5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule. 6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes. 7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid. 8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (Allkirjastatud digitaalselt) Anu Pielberg Hiiumaa Vallavolikogu esimees Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsuse nr 241 Lisa Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.12.2024) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering 1.4. Keskkonnaameti 15.01.2025 kiri nr 6-2/25/59-3 1.5 Transpordiameti 24.01.2025 kiri nr 7.2-2/25/73-2 1.6. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kiri nr 6-3/25/73-3 1.7. Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna 03.03.2025 kiri nr 6-3/25/73-6 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Leemendi katastriüksust (vt joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus 63901:001:0892 Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 8035 m² Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 670933 Hoonestus puudub Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot) Leemendi kinnistu detailplaneeringuala Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee). Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektriõhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5 m²) maaparandussüsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001). Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustuseta alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal. Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub Leemendi kinnistu maalise asustuse maa- alal. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava kinnistu lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, Kärdla lennuvälja piirangupindade alale. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel planeeringualal kaitstavaid liike ei esine. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga katastriüksust ei jagata. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada Transpordiameti nõuetega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga. 4.4. Liikluskorraldus määramine Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96. Alternatiivina võib planeerida lahenduse, kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna naaberkinnistu (kas Saue või Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike omavaheline kokkulepe. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus ja reoveekäitlus tuleb lahendada selliselt, et vajalik sanitaarkaitseala või kuja mahuks Leemendi kinnistu piiridesse. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine aprill 2025 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt mai- oktoober 2025 Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele november-detsember ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu 2025 (avalik väljapanek korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks vähemalt 30 päeva) Detailplaneeringu koostamine jaanuar-veebruar 2026 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine märts-aprill 2026 Detailplaneeringu vastuvõtmine mai 2026 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. juuni - juuli 2026 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. august 2026 september - oktoober Maa-ja Ruumiameti poolne detailplaneeringu heakskiitmine 2026 Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. november 2026 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega: Maa- ja Ruumiamet Keskkonnaamet Päästeamet Transpordiamet Elektrilevi OÜ Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud: Saue 63901:001:0082 Tihasemäe 63901:001:0495 Mardikoppel 63901:001:0506 Sassimaa 63901:001:1182 Tihaseoru 63901:001:0575 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeamet • Keskkonnaamet • Transpordiamet • Maa- ja Ruumiamet • Elektrilevi OÜ Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Maa- ja Ruumiamet. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist [email protected] Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsuse nr 241 Lisa 2 EELHINNANG Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Tempa 02.jaanuar 2025 Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks. Õiguslikud alused Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Leemendi kinnistu omanik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse Palukülas Leemendi kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt taotlusele kavandatakse Leemendi kinnistule määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust väiksemale krundile, kui üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaale ja nendes osades Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist. Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja T.Saue) Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 8035 m². Joonis 2. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ja Ruumiameti kaardist). 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, lennusektori koonilisel pinnal. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. planeeringuala asukoht Joonis 3. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisel Leemendi kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustuseta alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks on vajalik üldplaneeringu muutmine muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha. Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud. Joonis 4. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonisel 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 8035 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²) metsamaa, vähem on muud maad (864 m²). Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee). Planeeritav ala on hoonestamata. Planeeringualal levivad suures osas rähkmuld (K) ja koreserikas rähkmuld (Kr), väiksemas osas gleistunud koreserikas rähkmuld (Krg). Joonis 5. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte. Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal kinnistust üle 10 m, väikses osas üle 12,5 m. Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega. Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt ei ole planeeringualal ega selle lähipiirkonnas ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda. Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektri õhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5 m²) maaparandus süsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001). Joonis 7. Elektriõhukaabelliini, avalikult kasutatava tee ja maaparandussüsteemi põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist). 4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal. Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala (10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal lokaalselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele. Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju. Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket. Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid. Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid. Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket. Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Piirkonnas asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud. Lähim alalises kasutuses olev elamu asub ligikaudu 200 m kaugusel, järgmine ligikaudu 600 m kaugusel. Tihedam asustus Lõpe külas jääb juba 800-900 m kaugusele. Metsaga ümbritsetud kavandataval õuealal toimuv ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Lähimad kultuurimälestised asuvad ligikaudu 2 km kaugusel. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit. Planeeringuala piirneb lõunas aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva põllumassiiviga. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ulatu piinevale põllualale ega mõjuta planeeringualalt väljaspool olevat maakasutust. Planeeringualal intensiivset maakasutust ei toimu. Seega ei avalda planeeringuga kavandatav olulist mõju intensiivsele maakasutusele. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei asu ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Lähimad kaitsealuste liikide esinemisalad asuvad planeeringualast üle 900 m kaugusel, lähim kaitstav looduse üksikobjekt (Tubala rändrahn; Tõllu kivi) ligikaudu 2 km ja lähim kaitse- või hoiuala ligikaudu 2,3 km kaugusel (Luhastu hoiuala). Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kaitstavaid loodusobjekte. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile. 6. Kokkuvõte Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Leemendi kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Koostaja: Mai Julge Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Hiiumaa Vallavalitsus Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/11 [email protected] Meie 15.01.2025 nr 6-2/25/59-3 Seisukoht Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavalitsuse otsuse eelnõu „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Leemendi, Paluküla)“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut. Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule2 ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut, muutes planeeringualal juhtotstarve elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele. Juhime tähelepanu, et edastatud materjalides kasutada läbivalt Maa-ameti asemel nimetust Maa- ja Ruumiamet (alates 01.01.2025). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Elviira Vanatare 511 9817, [email protected] 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2025 nr 6-2/25/59-2 all. 2 Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m². 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Üllar Laid Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/10 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 24.01.2025 nr 6-3/25/73-3 Detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtade küsimine (Leemendi, Paluküla) Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond tutvus Teie poolt esitatud Hiiumaa vallas Palukülas Leemendi maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0892, registreeritud 03.01.2025) detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõuga. Leemendi maaüksuse lõunaserv piirneb kraavi ja Keskuse maaparandussüsteemi ehitise (kood 7116410020150/001) dreenitud maa-alaga. Detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal ei ole vastuväiteid Leemendi maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa maaparanduse osakonna juhtivspetsialist Ingo Valgma 528 2353 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8 [email protected] Keskväljak 5a Meie 24.01.2025 nr 7.2-2/25/73-2 92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn Seisukohtade väljastamine Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust väiksemale krundile, kui üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaale ja nendes osades Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 55 autot. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 3. Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96 (näidatud alloleval joonisel). Selles asukohas on tagatud normidekohane vahekaugus olemasolevate ristumiskohtadega ning ka naaberkinnistutele jääb võimalus rajada eraldi juurdepääsud riigiteelt. Alternatiivina võib planeerida lahenduse, kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna naaberkinnistu (kas Saue või Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike omavaheline kokkulepe. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale. Korrigeerida volikogu otsuse lisa 1 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ osas 2 olevat lauset. Lisada info piirangupindade kohta (ehitise maksimaalne lubatav kõrgus 37 m) planeeringu seletuskirja. 5. Planeeringu seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. 2 (3) 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus 58581095, [email protected] 3 (3) Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 03.03.2025 nr 6-3/25/73-6 Seisukoht Leemendi kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta Hiiumaa Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) taotluse seisukoha saamiseks Palukülas Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule ning lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang, Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Leemendi, Paluküla)“ eelnõu ja lähteseisukohad. Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega Leemendi katastriüksus (63901:001:0892, 0,8 ha). Ala piirneb Palade-Tubala riigiteega (12109). Detailplaneeringu eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põllumajandusmaa juhtotstarbega alal, kus kavandatava elamukrundi miinimumsuurus on 1 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakasutuse juhtotstarve elamumaaks planeeringuala piires ja anda ehitusõigus elamukrundile, mis on väiksem kui 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja sellele kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Lähtudes esitatud dokumentidest, on MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Maa- ja Ruumiametile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor Urve Pill 5302 3306 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 HIIUMAA VALLAVOLIKOGU KESKKONNA-JA EHITUSKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL Kärdlas 09. aprill 2025 nr 43 Koosolek algas kell 16:30, lõppes kell 18:12 Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Evelin Lehtsaar Protokolli koostas: dokumendihaldusspetsialist Katrin Paat Koosolekul osalesid komisjoni liikmed: Evelin Lehtsaar, Inge Talts, Georg Linkov, Aira Toss, Andres Onemar, Martin Kagadze, Ulf Johansson (veebis) Puudusid: Joosep Niit, Lauri Preimann Ettekandjad: vallavanem Hergo Tasuja, abivallavanem Üllar Laid, maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist Maiken Lukas, planeeringuspetsialist Mai Julge, piirkonnajuht Tiit Reha, arendusosakonna juhataja Liili Eller, ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik Päevakorras: 1. Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 2. Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine 3. Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse andmine (Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik) 4. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33, Kärdla) 5. Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande kehtestamine 6. Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029 7. Maamaks, erinevad stsenaariumid 8. Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral Päevakorrapunkt 1 Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; Ettekandja: planeeringuspetsialist Mai Julge Mai Julge tutvustas otsuse eelnõud. Volikogu otsusega algatatakse Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²) metsamaa, vähem on muud maad (864 m²). Leemendi maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustuseta põllumajandusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes planeeringualal põllumajandusmaa juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha. Varasemalt on olnud tegemist metsaheinamaaga, maaparandussüsteemide rajamisel on see ala jäetud põllualast välja metsamaaks. Maa-ala põllumajandusmaa juhtotstarbe muutmine on põhjendatud, kuna maaüksus ei ole sobiv põllumajanduslikuks kasutamiseks, on kaetud isetekkelise metsaga (kunagine metsaheinamaa). Ala on sobilik elamuehituseks, kuna piirneb avaliku teega, mistõttu juurdepääs krundile on tagatud. Lähim elamu asub ca 200 m kaugusel, teisel pool riigimaanteed. Kuna planeeritakse ühe elamu ja abihoonete rajamist, siis ei kujuta taoline väiksemahuline arendus olulist negatiivset mõju keskkonnale. Samuti ei tekita see hajaasustusse mittesobivat tihedat asustust, kuna tegemist on ühe elamukrundi tekkimisega suhteliselt väikesesse metsatukka, mida ümbritseb aktiivses kasutuses olev põllumajandusmaa. Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Lähteseisukohad on saadetud ka piirinaabritele, ettepanekuid ei laekunud. Mai Julge vastas komisjoni liikmete küsimustele. Aira Toss juhtis tähelepanu, et otsuse eelnõus ei ole toodud ära maaüksuse katastritunnust. Mai Julge lisab otsuse eelnõusse katastritunnuse. Aira Toss küsis, lisa 1 Lähteseisukohtades punkt 4.5, et krundil olevast metsamaast tuleb säilitada vähemalt 50%. Mida see tähendab? Kuna see on väga väike ja metsaseadus seal ei kehti, siis mis nõudeid vald seab seal (kas seal peavad olema mingis kõrguses või vanuses puud). Mai Julge vastas, et olemasolevast metsamaast ei või üle poole minna raadatavaks õuealaks. Aira Toss küsis, kas ta võib seal teha metsaraiet. Mai Julge vastas, et ta võib metsa edasi majandada. Aira Toss küsis, kas teisele poole maanteed võib krunte tekkida. Mai Julge vastas, et võib ja selgitas, et üldplaneeringuga lubatud minimaalne krundi suurus on 1 ha mis tagab hajaasustuses piisava hõreduse. Leemendi kinnistu suurus ca 0,8 ha, kuid kuna see lähiala on intensiivses põllumajanduslikus kasutuses, siis ei ole ette näha, et seal tekiks liiga tihe asustus. Inge Talts küsis, et lähteseisukohtades ei ole hoonete arvu. Mai Julge vastas, et meil ei ole sellist dokumenti, mis määraks hoonete arvu krundil. See on arhitekti otsus, kes vaatab hoonestusala ja palju hooneid sinna sobib. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile otsustamiseks (kõik poolt) Päevakorrapunkt 2 Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Ettekandja: maa-ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist Maiken Lukas Maiken Lukast tutvustas otsuse eelnõud. Volikogu otsusega kehtestatakse Kalana külas paikneva Ida-Punk kinnistu detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 24-02). Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Ida-Punkt kinnistut. Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga riigiteelt 12142 Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku kasutusse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellel säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve (ärimaa). Detailplaneeringu lahendus näeb ette jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (krundil 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Positsioon 4 krundile määratakse ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning majutushoone maa) ärihooneteks. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile otsustamiseks (kõik poolt) Päevakorrapunkt 3 Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse andmine (Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik); Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid Üllar Laid tutvustas otsuse eelnõud. Volikogu otsusega antakse kümneks aastaks MTÜ-le Viscosa Kultuuritehas otsustuskorras tasuta kasutusse Kõrgessaare alevikus asuv Jäätme kinnisasja osa seltsi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (kogukonna ühistegevuse arendamine Kõrgessaare alevikus ja Hiiumaal). Seltsi esindaja esitas Hiiumaa vallale 20.03.2025 avalduse Jäätme kinnisasja osa tasuta kasutusse saamiseks kümneks aastaks tingimusel, et kasutusse saaja rajab kinnisasjale avaliku spordirajatise – Pumptrack (vigurrattarada) pargi. Pumptrack pargi rajamiseks taotletakse rahastust LEADER- meetmest. Kui rahastust ei saa, siis vald kinnisasja kasutusse ei anna. Aira Toss palus täpsustada, milline osa kinnisasjast kasutusse antakse. Üllar Laid selgitas. Inge Talts küsis, kes hakkab rada opereerima. Üllar Laid vastas, et rada on avalikus kasutuses ja MTÜ Viscosa Kultuuritehas hooldada. Inge Talts küsis, et kui raja hooldamine ei õnnestu, siis kas me ootame mingeid aruandeid kui hooldamine ei õnnetus. Üllar Laid vastas, et ollakse lepingulises suhtes, lepingus nähakse ette, et kui ei saada hakkama, et mis siis saab. Inge Talts küsis, kes võtab selle vastutuse, et rada oleks 10-ne aasta vältel kasutatav ja ohutu. Üllar Laid vastas, et vastutuse võtab Viscosa Kultuuritehas. Inge Talts küsis, kas on plaanis lepingus ette näha demonteerimine. Üllar Laid vastas, et demonteerimise kohta lepingus nähakse ette, et enne lepingu lõppemist on meil, kui kasutusse andjal, õigus otsustada kas me soovime lasta demonteerida nende kulu eest või me soovime, et see jääks ja võtame haldamise üle. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt). Päevakorrapunkt 4 Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33, Kärdla) Ettekandja: piirkonnajuht Tiit Reha Tiit Reha tutvustas otsuse eelnõud. Volikogu otsusega antakse Hiiumaa Vallavalitsusele õigus korraldada eelläbirääkimistega pakkumine Hiiumaa vallale kuuluva Kärdla linna Sadama tn 33 kinnisasja koos sellel paikneva hoonega kasutusse andmiseks, millega kaasneb lisatingimusena investeerimise kohustus kasutusse antava vara suhtes. Vallavalitsuse ettepanek on anda kasutusse 20 aastaks ja investeerimiskohustusega 200 000 eurot. Eelarve-ja majanduskomisjon tegi ettepaneku, et kasutusse antav periood ei oleks 20 aastat vaid 10+10 aastat ja investeerimiskohustus oleks väiksem. Tiit Reha rääkis, et paar kuud tagasi tegi eelarve-ja majanduskomisjon ettepaneku seada hoonestusõigus, kuid vallavara kasutamise korras on öeldud, et hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. See tähendab, et hoonestusõigust ei saa me seada eelläbirääkimistega pakkumisega. Hoonestusõigusel on omad plussid, omad miinused kuid eelläbirääkimisi, me sel juhul pidada ei saa. Aira Toss küsis, et teatri ja kinosaal, kõrval on jahtide hoone, kus teatrit tehakse, kas liiga tihedaks ei lähe neid teatreid sadamas. Tiit Reha vastas, et ka eelarve-ja majanduskomisjonis oli juttu, et kasutusotstarve peaks olema natuke laiem ja seda me tahaksime veel kindlasti muuta, et seal saaks kõiki kultuuriga seonduvaid üritusi teha, peaks olema multifunktsionaalne koht (kino, teater, näitus, pulmade pidamiseks jms). On olnud arvamus, et selle võiks anda Kärdla kultuurikeskuse tegevusteks, kuid kultuurikeskuse hoolekogu on väljendanud väga selgelt, et nad ei soovi seda teha. Fakt on see, et see maja vajab investeeringuid. Ettepanekuid tegevuste kohta (mida seal saab teha) on teinud Muinsuskaitseamet ja need lähevad ka kõik selle objekti kasutusse saajale edasi. Tiit Reha rääkis veel, et lepingut on väga raske enne teha kui pakkuja pakub oma nägemuse, et mida ta seal teeb, mida ta investeerib, mis aja jooksul ja mismoodi. Inge Talts küsis, kas leping tuleb volikogu ajaks või anname vallavalitsusele heakskiidu konkursi korraldamiseks ja sõlmite ilma meie kaasabita lepingu. Tiit Reha vastas, et praegu seda nägemust ei ole välja mõeldud aga kui volikogu soovib seda, siis võime seda nii ka teha. Inge Talts küsis p 8 kohta, et teade avaldatakse valla kodulehel ja Hiiu Lehes. Kas on kindel, et vabariiklikus ajakirjanduses avaldamine ei too rohkem konkursis osalejaid, paremat tulemust. Tiit Reha vastas, et selle võib juurde panna ja arvan, et kindlasti tuleks huvilisi rohkem. Andres Onemar küsis kasutusse andmise tähtaja kohta, et kas on olnud arutlusel, et 10+10 aastat ja teistsugused investeerimiskohustused. Tiit Reha vastas, et 10+10 aastat on ka eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek. See muudetakse ära volikogu ajaks. Eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek oli nvesteerimiskohustust natuke alla tuua. Rendi hind on 365 eurot aastas. Ssee tähendab, et oluline ei ole rendi saamine vaid see, mis seal hoones tehakse ja palju investeeritakse. Inge Talts küsis, kas läbirääkimiste dokumendid on volikogu liikmete jaoks avalikud. Tiit Reha vastas, et jah ja ütles, et tahaks veel volikogu ajaks täpsemalt lahti kirjutada, et mida seal teha võib, laiendada seda tegevust. Andres Onemar ütles, et 10+10 on juba selle pärast hea, et kui me vaatame Kärdla üldplaneeringut, seda, mis seal sadama piirkonnas juhtuma hakkab tulevikus, siis võib juhtuda, et 10-ne aasta pärast on seal teistsugune elu ja see tähendab seda, et lepingut on võib-olla vaja ümber vaadata. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt). Päevakorrapunkt 5 Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande kehtestamine Ettekandja: arendusosakonna juhataja Liili Eller Liili Eller tutvustas otsuse eelnõud. Volikogu otsusega algatatakse Hiiumaa valla sadamate arengukava 2025- 2035 koostamine ja kehtestatakse lähteülesanne. Hiiumaa valla arengukava tegevuskavas on kirjeldatud p 3.5. kohaselt järgmine tegevus: 3.5. Sadamate arendamine, kus on välja toodud 2024-2027 aastate tegevusena Hiiumaa sadamate arengukava koostamine. Arengukavas väljatoodud punktid (majandusareng, taristud ja ühendused, külastuskeskkonna areng) on otseselt või kaudsemalt seotud Hiiumaa sadamate arendamisega ja terviklikuks käsitluseks vajavad need teemad ühe arengudokumendina käsitlemist. Oluline on välja tuua ootused Hiiumaa sadamatele erinevatest vaadetest: majandusareng/ettevõtlus, taristud, külastuskeskkond ja loodushoid. Käsitlema peaks ka koostöövõimalusi erasektoriga, ümbritsevate piirkondadega ja kohaliku kogukonnaga ning kirjeldama olulisemad arendusvajadused Hiiumaa- valla arengukava 2035+ eesmärkide täitmiseks. Arengukava koostamine on osa Interreg Est-Lat koostööprojektist, mille eesmärk on arendada piirkonna sadamaid ja luua eeldusi koostööks projektis osalejate vahel. Hiiumaa poolt on kaasatud projekti töösse Liina Härm, Tuuli Tammla, Romet Keskla, Kristiina Randlaht, Liili Eller Ja Mihkel-Emil Mikk. Otsene rahaline kaasfinantseeringu kohustus puudub kui panustatakse kokku lepitud tööaja mahus. Kaastakse sadamate registris olevad sadamad. Ettepanekute osas saavad kõik kaasa rääkida. Liili Eller ja Hergo Tasuja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Inge Talts küsis, kas EST-LAT finantseerib arengukava koostamist. Liili Eller vastas, et jah. Toimus arutelu ja mõttevahetus. Andres Onemar tegi ettepaneku lisada lähteülesandes keskkonna peatükki ühe teemana jäätmekäitluse korraldamine sadamates. Georg Linkov tegi ettepaneku, et MTÜ Eesti Meretööstuse Liit võiks mingil hetkel tulla seda komisjonile tutvustama ja ülevaadet andma. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja teha ettepanek täiendada arengukava lähteülesande keskkonna peatükki teemaga „Jäätmekäitluse korraldamine sadamates“ (kõik poolt). Päevakorrapunkt 6 Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029 Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid Üllar Laid tutvustas määruse eelnõud. Teehoiukava eesmärgiks on anda avalikkusele teada kohalike teede ja tänavate korrashoiuks planeeritavatest viisidest. Teehoiukava juurde kuulub tabeli kujul investeeringute plaan, mis arvestab teede olukorda ja seda uuendatakse iga-aastaselt pärast eelarve kinnitamist volikogu poolt. See võimaldab luua järjepidevuse planeeritavates tegevustes ja tagada teede korrasoleku, ohutuse ja säästlikud liiklustingimused. Teehoiukavas iseloomustatakse vajalikke tegevusi teede seisukorra parandamiseks. Üllar Laid tutvustas 2025. aasta teeinvesteeringute plaane. Teehoiukava investeeringute plaanid on tekkinud koostöös osavallakogude, piirkonnajuhtide ja Hiiumaa Haldus spetsialistidega. Määrusele on lisatud on teehoiu korraldamise kohustuslikud juhendmaterjalid. Hooldetööde teostamise korraldab Munitsipaalasutus Hiiumaa Haldus, kes teeb pingerea ettepaneku Hiiumaa Vallavalitsusele koos indikatiivsete hindadega enne volikogule eelarve esitamist. Investeeringute ja talihoolde kaardid on kättesaadavad valla kodulehe geoinfoportaalis https://hiiumaa-valla-geoinfoportaal-hiiumaavald.hub.arcgis.com/ . Piiranguid teedel on võimalik jälgida Transpordiameti portaali TarkTee kaudu https://tarktee.mnt.ee . Kärdla osavallakogust tuli kaks ettepanekut (mitte 2025. aasta osas vaid edaspidiseks). Kui varem oli plaanitud Pae tänava tööd pindamistöödena, siis tuli ettepanek muuta kate asfaltbetooniks ja lisada ka Väike-Sadama tänava lõpuni ehitamine. Teiste osavallakogudega kohtumine on veel ees. Aira Toss küsis, kuidas Onu Jaani tee on sattunud 2025. aasta investeeringutesse. Osavallakogu ei ole seda kordagi arutanud, et see tee võiks seal olla. Ta on lisas kirjas aga seletuskirjas pole seda teed nimetatud. Mismoodi ja millal ta sinna tekkis? Üllar Laid vastas, et varem oli Onu Jaani tee plaanitud remondina aga tehakse ühe pindamistööde hanke all, selle pärast ta läks sinna. Inge Talts ütles, et selgitame selle volikogu istungiks välja, et kuidas Onu Jaani tee sattus investeeringute tabelisse, siis me teame kust tekivad muutused. Inge Talts küsis, eelmisel aastal tegime otsuse, et maamaks tõusis ja lisanduvad summad pidid minema teede hooldusele. Kui palju oli eelmisel aastal teede raha, kui palju on sellel aastal teede raha. Kui seda võrrelda maamaksu suuruse kasvuga, siis kas nad on korrelatsioonis. Üllar Laid vastas, et korrelatsioonis ei ole sellepärast, et see läheb Sadama tänava ehitusega väga välja. See on üks suur projekt, mis tänavu on niivõrd palju ülekaalus. Inge Talts küsis, et kui paneme Sadama tänava teede rahasse sisse, kas siis on teede raha kasv suurem kui maamaksu laekumise kasv. Üllar Laid vastas, et jah. Hergo Tasuja täpsustas, et kogu teeinvesteeringute osa koos Sadama tänavaga on ca 1,3 miljonit eurot. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata määruse eelnõu volikogu istungile (kõik poolt) Päevakorrapunkt 7 Maamaks, erinevad stsenaariumid Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid, vallavanem Hergo Tasuja Üllar Laid tegi ülevaate maamaksu proportsioonidest Hiiumaal. Üllar Laid rääkis 2024. aastal maamaksu laekumisest ja tõi välja suuremad maamaksu maksjad. 2024. aastal laekus maamaksu 337 536 eurot. Hergo Tasuja tutvustas maamaksu erinevaid stsenaariumeid. Hergo Tasuja ütles, et riigi tasandil kalkulaator ei tööta, et saaks teha arvutusi suuremas mahus, kinnistute osas tervikuna. Hetkel on maaspetsialistid teinud need arvutused käsitööna, võtnud mõned juhuslikud kinnistud ja need näitena välja toonud, et mida muudatused kaasa tooks. Eelarvestrateegia järgi on, et järgmistel aastatel peaks maamaksu laekuma vastavalt 700 000, 800 000 ja 900 000 eurot. Käesoleval aastal riigi arvutuste järgi laekub meile ca 535 000 eurot. Sel korral tuleb omavalitsustel päris palju otsuseid teha, mitte ainult määrade teema aga nüüd ei ole enam riiklikku kodualuse maamaksu vabastust. Igal konkreetsel juhul tuleb see otsus ise teha, tuleb panna kasvu % ja tuleb sihtotstarbe järgi ka maksumäärad määrata. Isiklikult läheneks nii, et annaks suurema võimaluse valla eelarvesse panustada nendele, kes ei oma Hiiumaal sissekirjutust. Tõstaks elamumaa maksumäära, samal ajal rakendades kodualuse maa maksuvabastust. Selle piirmäära peab volikogu kehtestama, max on 1000 eurot, seni on see olnud m² põhine. Kasvu % muude määrade osas on laiem arutelu koht. Hergo Tasuja tõi mõned näited erinevate piirmäära %-dega. Näitena võeti välja mõned kohalikud põllumajandus-, metsa, äri ja tootmisettevõtted. 2026. aasta maamaksu arvestamisel kehtestab kohalik omavalitsus maamaksu kasvu piirmäära 10- 100%. Kalkulaator riigi tasandil valmib ilmselt suve jooksul, sest volikogud peavad otsuse tegema oktoobriks. Üllar Laid rääkis kodualuse maa maksuvabastusest, mis võib olla kuni 1000 eurot. Täna kõige suurem maksuvabastus oli natuke alla 300 euro. Näiteks, kui kehtestame vabastuse 500 eurot ja kellelgi on 100 ha kodualune maa, siis 500 eurot on maksuvaba ja kõik mis sellest üle läheb, see tuleb maksta. Inge Talts palus täpsustada, kas kodualuse maamaksu vabastus määratakse eurodes. Üllar Laid ütles, et jah, piirmäär määratakse eurodes, kuhumaani on kodualune maa vabastatud. Maksimaalne saab olla 1000 eurot. Kodualuse maamaksu vabastus kehtib ainult juhul, kui seal on peal elamu, ka sissekirjutus on seal oluline. Aira Toss küsis, et kui hiidlasel on kaks maja, kas ta siis ka ühest saab. Üllar Laid vastas, et ühest saab. Georg Linkov küsis, kas looduskaitse alused maad mõjutavad ka meid tulevikus. Üllar Laid vastas, et meid mõjutab see, et seal on maamaksu vabastus. Hinnanguline maht on sadakond tuhat eurot aastas. Georg Linkov palus täpsustada. Üllar Laid täpsustas, et jagunevad sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvöönditeks kus on vabastatud 50% ulatuses maamaksust ja kus on vabastatud 100% ulatuses. Ca 100 000 eurot on see, mis meil aastas saamata jääb. Prognoosis on sellega arvestatud. Riik kompenseerib selle tasandusfondi kaudu, see on väga keeruline kuidas ta seda kompenseerib aga kõike ta ei kompenseeri. Üllar Laid ütles veel, et päris suured maksumaksjad on meie enda sihtasutused (Kärdla Veevärk, sadamad). Eelnõu koos materjalide ja võrdlustega tuleb edaspidi komisjonile. Andres Onemar küsis, et kui eelnõu on konkreetsel moel olemas, kas siis toimub avalik arutelu huvigruppidega. Üllar Laid vastas, et avaliku arutelu toimumise kohta ei oska öelda aga metsaseltsiga ja põllumeeste liiduga toimub arutelu. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks. Päevakorrapunkt 8 Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral Ettekandja: ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik Piret Sedrik rääkis et loomataudide ennetamise ja tõrje alast tegevust korraldavaks asutuseks on Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet. Piret Sedrik ütles, et Põllumajandus-ja Toiduameti kodulehel on olemas info suu-ja sõrataudi kohta. Taud on jõudnud Slovakkia piirile ja liigub tasapisi põhjapoole. Ohumärgiks on see, kui ta peaks jõudma Balti riikidesse. Probleemiks on ka sigade aafrika katk, mis on Eestis, Hiiumaale see jõudnud ei ole. Väga hästi on toimunud infovahetus PTA ja peamiste loomapidajate vahel. Põhirõhk on sellel, et loomapidaja ise peab olema tark, et ta ei lase sisse võõraid. Loomapidaja ise peab reeglitest kinni pidama. Hiiumaa vaates on suuremaks riskiks loomaveokid, millega viiakse Hiiumaal kasvatatud loomi Euroopasse. Vald saab aidata kommunikatsiooni osas, muus osas valla poolt otseselt rolli ei ole. Üks küsimus, mis võib tekkida on see, et mis saab loomakorjustest. Suheldud on Vireeniga, nad korra nädalas käivad Hiiumaal ja nende kogumisring puhaste autodega algab Hiiumaalt. Neil on autodele ja autode puhtusele väga täpsed nõuded. Hiiumaal loomade matmiskohta ei ole (korjused viiakse Hiiumaalt välja). Andres Onemar ütles, et meil peab tegevuskava olemas olema kui midagi juhtub. Georg Linkov küsis, et mida tuleb esimeseks teha, kui tahame matmispaiga avada. Üllar Laid ütles, et esimeseks tuleb ehitada piirdeaed. Ala on planeeringus olemas. Kohalike loomapidajatega on veel räägitud kohalikele teedele hoiatussiltide panekust. Piret Sedrik täpsustas, et sildid annab PTA. Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Lehtsaar komisjoni esimees Katrin Paat protokolli koostaja TEHNILISED TINGIMUSED 507362 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood AA Arhitektid OÜ 11484739 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Harju maakond, Tallinn, Pardi 11311 Harju maakond tänav, 17 Telefon e-post 5621 4955 [email protected] Kontaktisik Nimi ARNO KUUSK Telefon e-post 526 7075 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Leemendi Paluküla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 63901:001:0892 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 32 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Elektrilevi projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 507362 KLIENDI TEGEVUSED Klient: 1. Näeb tarbimiskohale ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini. - Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile liitumiskilp. - Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse või külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale- ja/või transpordimaale. 2. Tagab Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse servituudialana. Alajaamadele eraldi katastriüksusi ei moodustata. 3. Jätab kõikide planeeritavate tänavate äärde perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajaliku koridori. 4. Näeb detailplaneeringu projektis ette ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema hakkavate kaablite trasside servituudi alad. 5. Kooskõlastab detailplaneeringu projekti Elektrilevi iseteenindusportaalis. Täiendavat infot leiab: https:// elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine. 6. Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, siis esitab klient Elektrilevile asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele. Täiendavat infot saab lugeda ja taotluse esitada: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus. 7. Esitab liitumistaotluse(d) detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks, sõlmib liitumislepingu(d) ja maksab liitumistasu. Täiendavate andmete saamiseks on Teil võimalik pöörduda käesolevate tehniliste tingimuste koostaja poole. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 12.12.2025 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 12.12.2027 +37258844354 | [email protected] 2/2 Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 04.02.2026 nr 6-3/25/73-9 Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning arvamus Leemendi kinnistu detailplaneeringu kohta Hiiumaa Vallavalitsus teavitas Maa- ja Ruumiametit (MaRu) Leemendi kinnistu detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust. Planeeringuala on 0,8 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega Leemendi katastriüksus (63901:001:0892), mis piirneb Palade–Tubala riigiteega (12109) ja mille eesmärk on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala põllumajandusmaa juhtotstarbega alal, kus elamukrundi minimaalne suurus on 1 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringuala piires maakasutuse juhtotstarve elamumaaks ja anda ehitusõigus elamukrundile, mille suurus on alla 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Transpordiameti, Päästeameti ja MaRu maaparanduse osakonnaga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Keskkonnaamet, MaRu planeeringute osakond, Elektrilevi OÜ ja piirnevate katastriüksuste omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu vajalikuks määrata detailplaneeringule täiendavaid koostöötegijaid. Kuna üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks määratud põllumajandusmaa, siis palume kaasata menetlusse Regionaal- ja Põllumajandusministeer ium. Lisaks eeltoodule palume kaasata ka Palade–Tubala teest teisel pool paikneva Tihaseoru (63901:001:0575) katastriüksuse omanik. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi planeeritava tegevuse elluviimine võib puudutada, ning isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivika Maavere Planeeringute osakonna juhataja Urve Pill 5302 3306 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maa ruum.ee Registrikood 70003098 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92 [email protected] Meie 03.03.2026 nr 6-2/26/988-2 Arvamus Leemendi detailplaneeringu eskiislahenduse kohta Teavitasite Keskkonnaametit Leemendi detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust1 . Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega tutvuda ja detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust avaldada ajavahemikul 05.02.-08.03.2026. Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule 2 ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha detailplaneeringuga kavandatava tegevuse osas oma 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3, milles juhtis ühtlasi tähelepanu, et edastatud materjalides on Maa-ja Ruumiameti (alates 01.01.2025) asemel jätkuvalt kasutuses Maa-amet. Keskkonnaamet tutvus avalikustatud eskiislahendusega ning juhime tähelepanu, et seletuskirjas (AA Arhitektid OÜ töö nr DP25-04 „Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering“ lk 7) on Tabel 2 allikana märgitud Maa-amet. Leemendi kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Juhime tähelepanu, et kui heitvesi planeeritakse juhtida pinnasesse, peab eelnevalt veenduma immutusele kehtivates nõuetes. Immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus), [email protected] Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi), [email protected] 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.01.2026 nr 6-2/26/988 all. 2 Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m². Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 30.03.2026 nr 9-6.1/533 [email protected] Keskväljak 5a Meie 01.04.2026 nr 7.2-2/26/73-5 92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. 1. Planeeringu elluviimise kavas on määratud tehnovõrkude, teede, rajatiste ja hoonete ehitamine ühte etappi. Arvestades asjaolu, et planeeringualale puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Planeeringusse lisada meie 24.01.2025 kirja nr 7.2-2/25/73-2 punktis 11 toodud tingimus (arendusega seotud teed, sh riigitee ristumiskoht) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist). Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 2. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) § 24 lõikest 3 ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik juhul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Liituva tee ehk kinnistule juurdepääsutee liiklussagedus on väike ning seetõttu palume jooniselt „Liikluslahendus“ eemaldada peatumisnähtavuse kolmnurk ja leppemärk. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Planeeringu eelnõu, 1 digikonteiner 58581095, [email protected] 2 (2) Hiiumaa Vallavalitsus Teie 31.03.2026 nr 9-6.1/531 [email protected] Meie 02.04.2026 nr 6-2/26/988-4 Arvamus Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise kohta Esitasite Keskkonnaametile1 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Leemendi kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering algatati Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 241 „.Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta oma 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3, milles jäi seisukohale, et KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks esitas Keskkonnaamet 03.03.2026 kirjaga nr 6-2/26/988-2 arvamuse detailplaneeringu eskiislahenduse kohta. Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks saadetud detailplaneeringu materjalidega ning Keskkonnaameti varasemates kirjades toodud märkustega on planeeringu koostamisel arvestatud. Märgime, et Keskkonnaamet annab kooskõlastusi ja seisukohti planeeringutele seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. PlanS § 4 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (edaspidi määrus nr 133), millega on kehtestatud planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Planeering tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui: - planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks on Kliimaministeerium (alus: määruse nr 133 § 3 p 2); - planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 p 2); - planeeringualal asub ala, mille suhtes on Kliimaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse (alus: määruse nr 133 § 3 p 2); - detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 2). 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.03.2026 nr 6-2/26/988-3 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, ei ole planeeringu kehtestamiseks vajalik ühtlasi ka Keskkonnaameti nõusolek looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 alusel ning Keskkonnaamet loobub õiguslike aluste puudumisel Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Elviira Vanatare 511 9817 [email protected] 2 (2) PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 7624542936 Kooskõlastuse kuupäev 01.04.2026 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Isikukood 49101284717 Isiku nimi MAIKEN LUKAS Kontakisik MAIKEN LUKAS Objekti aadress Leemendi,Paluküla, Hiiumaa vald (DP) Töö number DP24-04 Töö sisu Tehnovõrkude koondplaan Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Maie Erik Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 HIIUMAA VALLAVALITSUS Ametid, puudutatud isikud ja asutused 23.04.2025 nr 9-6.1/1211 Teade detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Leemendi, Paluküla) Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 241 otsustati algatada detailplaneeringu koostamine Palukülas asuval Leemendi kinnistul (katastritunnus 63901:001:0892, pindala 8035 m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Planeeringuala suurus on 8035 m². Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Keskkonnaameti 15.01.2025 hinnangul ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413). Otsusega saab tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585 Lugupidamisega Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424 92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Laid abivallavanem Mai Julge 463 6845 [email protected] Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll Kärdla 20.märts 2026 Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.15 Osavõtjad: Mai Julge Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.02.- 08.03.2026. Enne avaliku väljapaneku algust (04.02.2026) saabunud kirjas on Maa- ja Ruumiamet pidanud vajalikuks kaasata planeeringu menetlusse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tihaseoru katastriüksuse omanik. Avaliku väljapaneku ajal saabunud Keskkonnaameti arvamuses on juhitud tähelepanu, et planeeringuseletuskirjas on jätkuvalt kasutuses aegunud nimetus Maa-amet. Mõlemad kirjad on edastatud planeerijale ja nendega arvestatakse planeeringu koostamisel. Avalikule arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut. Protokollis Mai Julge ____________________________________________________________________________________ 4.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. __________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 1 _____________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 2 _____________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 3
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel