AA Arhitektid OÜ
Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739
www.aaarhitektid.ee
[email protected]
Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot
ID7390301_2023-05-15
Paluküla Leemendi kinnistu
detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla,
Leemendi kinnistu
Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik: Toivo Saue
Planeeringu koostamise aeg: November 2025
Väljatrükk: 07.04.2026
Töö number: DP25-04
2025
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Üldandmed.....................................................................................................................4
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid...............................................4
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4
2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7
2.1. Asukoht...................................................................................................................7
2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused...............................................................8
2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond...................................................................................9
2.4. Ehitised, tehnosüsteemid.......................................................................................9
3. Ruumilise arengu eesmärgid.........................................................................................9
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................13
4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................13
4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine...........................................................14
4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine..................................14
4.4. Ehituslike tingimuste määramine.........................................................................15
4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................17
4.6. Liikluskorraldus.....................................................................................................18
4.7. Haljastus ja heakord.............................................................................................20
4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas.....................................................21
4.9. Kitsenduste vajaduse määramine........................................................................21
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................21
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................22
5. Planeeringu elluviimine................................................................................................23
5.1. Projekteerimine.....................................................................................................23
5.2. Ehitamine..............................................................................................................24
5.3. Planeeringu elluviimise mõjud..............................................................................24
2. JOONISED
Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 25
Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 26
Joonis 1.3. Liikluslahendus ..................................................................................................... 27
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid
Lisa 1.1. Keskkonnaameti 15.01.2025 seisukoht nr 6-2/25/59-3 ............................................ 28
Lisa 1.2. Maa- ja Ruumiameti 24.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/73-3 ...................................... 29
Lisa 1.3. Transpordiameti 24.01.2025 seisukoht 7.2-2/25/73-2 .............................................. 30
Lisa 1.4. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 seisukoht 6-3/25/73-6 33
Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 09.04.2025 keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku
protokoll .................................................................................................................................. 35
Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 ....................................................... 43
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 2
___________________________________________________________________________________
Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 1 ............................................. 46
Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 2 ............................................. 51
Lisa 1.9. Elektrilevi OÜ 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362 ..................................... 60
Lisa 1.10. Maa- ja Ruumiameti 04.02.2026 arvamus nr 6-3/25/73-9 ...................................... 62
Lisa 1.11. Keskkonnaameti 03.03.2026 arvamus nr 6-2/26/988-2 .......................................... 63
Lisa 1.12. Detailplaneeringu 20.03.2026 eskiisi avaliku arutelu protokoll .............................. 65
Lisa 1.13. Transpordiameti 01.04.2026 kooskõlastamata jätmine nr 7.2-2/26/73-5 ............... 66
Lisa 1.14. Elektrilevi OÜ 01.04.2026 kooskõlastus nr 7624542936 ....................................... 68
Lisa 1.15. Keskkonnaameti 02.04.2026 arvamus nr 6-2/26/988-4 ......................................... 69
2. Uuringute dokumendid
Lisa 2.1. Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega, AP Geodeesia OÜ töö nr
AP25_109-1, 11.07.2025 ........................................................................................................ 70
3. Lepingud
Lisa 3.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 76
4. Muud lisad
Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ......................................................................................... 81
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 3
___________________________________________________________________________________
1. Üldandmed
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi
kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892, kinnistu nr
670933)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 2411
„Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine”
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine,
muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja
lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti
kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse
määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,
hoonestusala ja ehitustingimuste määramine,
liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,
haljastuse ja heakorra põhimõtete ning
tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohtade määramine
Detailplaneeringust huvitatud isik: Toivo Saue
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu
kutse nr 156251)
Projektijuht, tehnik: Arno Kuusk
Detailplaneeringu koostamise aeg: November 2025
Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109, 11.07.2025,
Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse
käik
Detailplaneering on dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid
arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud
sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud
1 Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 4
___________________________________________________________________________________
kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused
planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning
detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:
• Leemendi kinnistu paikneb Pühalepa küla detailplaneeringu koostamise kohustuseta
hajaasustusalal, kus on üldplaneeringuga määratud minimaalseks elamukrundi
suuruseks 1,0 ha.
• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamiseks, et võimaldada
ehitusõiguse määramine 0,8 ha suurusele kinnistule;
• Hiiumaa Vallavalitsus koostas 02.01.2025 eelhinnangu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, mis jõudis kokkuvõttes
järeldusele, et kuna planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi
ega vastavate objektide rajamist, pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid antud
detailplaneeringu kehtestamisega. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa
kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline
kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub
oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub
piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades;
• Keskkonnaamet (KeA) esitas 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3 seisukoha, et
menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS §
126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel ning et Keskkonnaametil puuduvad
ettepanekud lähteseisukohtadele;
• Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse osakond esitas 24.01.2025 kirjaga nr 6-
3/25/73-3 seisukoha, et detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta ning
puuduvad vastuväited detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise kohta;
• Transpordiamet (TraM) esitas 24.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/73-2 seisukoha, milles tõi
välja tehnilised tingimused ja kooskõlastusvajaduse edasiseks menetlemiseks;
• Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 03.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/73-6 seisukoha, et
detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus
on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning palus
detailplaneeringu eelnõu esitada MaRu arvamuse avaldamiseks ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks;
• Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu
koostamise algatamise eelnõud 09.04.2025 koosolekul ja otsustas suunata eelnõu
volikogu istungile otsustamiseks;
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 5
___________________________________________________________________________________
• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 17.04.2025 otsusega nr 241 detailplaneeringu koostamise
ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Sama otsusega jäeti algatamata
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest
kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel
kõrgema liigi planeeringute, asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:
• Planeerimisseadus (PlanS)2;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded”3;
• Ehitusseadustik4;
• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”5;
• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”6;
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”7;
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+8;
• Pühalepa valla keskosa üldplaneering9;
• Tuleohutuse seadus10;
• Jäätmeseadus11;
• Veeseadus12;
• Looduskaitseseadus13;
• Maaparandusseadus14.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036
3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” :
https://www.riigiteataja.ee/akt/121102022002
4 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025039
5 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009
6 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004
7 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” : https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
8 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013
9 Pühalepa valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-
ehitus/kehtivad-uldplaneeringud#puhalepa
10 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007
11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057
12 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025070
13 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025017
14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 6
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
2.1. Asukoht
Planeeringuala on hoonestamata Leemendi kinnistu Paluküla külas, pindalaga 8035 m².
Kinnistu piirneb põhjast riigimaanteega nr 12109 Palade–Tubala tee.
Tabel 1: Planeeritava Leemendi kinnistu andmed
Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Tunnus 63901:001:089215
Lähiaadress Leemendi
Asustusüksus Paluküla
Omavalitsus Hiiumaa vald
Maakond Hiiu maakond
Moodustamise aeg 01.02.1996
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 8035,0 m²
Sh metsamaa 7171,0 m²
Sh muu maa 864,0 m²
Kinnistu nr 670933
Omandivorm Eraomand
Tabel 2: Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate kinnistute andmed
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve
lähiaadress tunnus
Saue 63901:001:0082 30192,0 m² Maatulundusmaa 100%
Mardikoppel 63901:001:0506 328192,0 m² Maatulundusmaa 100%
12109 Palade-Tubala tee 63901:001:4430 82320,0 m² Transpordimaa 100%
15 Leemendi maatükk: https://minu.kataster.ee/cadastre/63901:001:0892
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 7
___________________________________________________________________________________
Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:5000
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
Kärdla keskus asub planeeringuala ligikaudu 5,5 km kaugusel, Palade kool ja lasteaed 3 km
raadiuses.
Planeeringuala mõjuala hõlmab otses mõjuala (Leemendi kinnistu ja sellega vahetult külgnevad
maaüksused) ning laiendatud mõjuala (Palade–Tubala riigitee vastav lõik ja sellega külgnev
maastik Paluküla–Palade piirkonnas, mille kaudu avalduvad liiklus- ja kasutusmõjud ning kus
paiknevad planeeringualaga seonduvad teenused ja taristu). Arvestades, et planeeringuga
kavandatakse planeeringualale üksikelamu rajamist, on mõjuala ulatus piiratud – tegemist on
valdavalt kohaliku, mitte piirkondliku ega vallaülese mõjuga.
2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused
Kinnistu on katastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-alal kasvavad puud.
Planeeringualal kehtivad kitsendused:
Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud
Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendust Kitsenduse nimi ID Kitsendust Kattuv
põhjustav objekt põhjustava pindala
objekti
andmete allikas
Elektriõhuliin 1-20 Elektripaigaldise 3463189 OÜ Elektrilevi 948,12 m²
kV (keskpingeliin) kaitsevöönd
Maaparandus- Maaparandushoiu- 7116410020150001 Maaparandus- 37,46 m²
süsteem ala süsteemide
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 8
___________________________________________________________________________________
register
Maantee 12109 Avalikult 12109 Teeregister 1498,44 m²
Palade-Tubala tee kasutatava tee
kaitsevöönd
2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond
Eesti looduse infosüsteemi16 ja Keskkonnaameti andmetel ei asu planeeringualal kaitsealasid,
hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstava looduse üksikobjekte, piirkonnas ei ole registreeritud
kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.
Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda ning lähim Natura 2000 ala
(Väinamere hoiuala) paikneb umbes 2,4 km kaugusel, seega puudub otsene survetegur Natura
kaitse-eesmärkidele.
Kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke hooneid planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole.
2.4. Ehitised, tehnosüsteemid
Planeeringuala piirneb Palade–Tubala riigimaanteega, mille keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 55 autot ööpäevas.
Piirkonnas on olemas elektrivõrk (õhuliin ja alajaam). Riigitee servas kulgeb lairibavõrk ELA, mis
on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mille rajamisel ei ehitatud välja
lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni. Ühiskanalisatsiooni ega -veevõrku piirkonnas ei ole –
olemasolevate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon põhinevad lokaalsetel lahendustel.
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Hiiu maakonnaplaneering 2030+ käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja
kõrguspiirangutega alana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti seisukohtade järgi on
lennuvälja piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m, kuid
detailplaneeringuga kavandatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.
16 Eesti looduse infosüsteem EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 9
___________________________________________________________________________________
Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest
Allikas: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt on piirkond traditsiooniline
põllumajanduspiirkond - suurem osa maast on ja jääb põllu- ja metsamaaks, väiksem osa on
kavandatud elamute ja rekreatsioonitegevusteks. Uute elamualade määramisel on eesmärgiks
ratsionaalne maakasutus – eristada ehitusmaa ja põllumajandusmaa. Üldplaneeringuga
määratud üldised tingimused ehitus- ja arendustegevuseks:
• üksikelamu lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 9,0 m (harja kõrgus olemasolevast
maapinnast);
• metsaalale rajatava elamukrundi puhul tuleb säilitada vähemalt 50% metsamaast – st
kogu krunti ei tohi muuta õuealaks;
• võimalusel hoida hoonegruppide vahelist kaugust 100 m, et säiliks hajaasustuslik
muster;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid;
• Paluküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus tuleb säilitada küla
omapära, vaated ja traditsiooniline ehituslaad, vajadusel avada ja hoida vaatekoridore
ning vältida piirkonnale võõraid vorme.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 10
___________________________________________________________________________________
Joonis 4: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust
Allikas:https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-ehitus/kehtivad-
uldplaneeringud#puhalepa
2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks.
Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue
üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue
üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kavandatud maakasutuseks maalise kasutusega ala, millel
tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema
maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid
ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad
väiksemaid külakeskusi. Piirkonna arengut nähakse madala hoonestustihedusega - üksikud
elamud või talukohad, mitte järjestikused väikekrundid või tihe külaehitus. Põldude, metsade ja
rohumaade kasutus jätkub, elamud integreeritakse sellesse struktuuri. Detailplaneeringu
koostamise perioodiks ei ole Hiiumaa valla uut üldplaneeringut vastu võetud ning avalikku
väljapanekut ja arutelu korraldatud.
Ühe kilomeetri raadiuses planeeringualast ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid,
mis võiksid omada mõju planeeritud tegevustele.
Kokkuvõttes järeldatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal, et Leemendi kinnistu
sobib väikese elamufunktsiooniga maaüksusena kasutamiseks, kui:
• maa juhtotstarve muudetakse põllumajandusmaalt elamumaaks;
• säilitatakse vähemalt 50% olemasolevast metsamaast;
• reovee- ja sademeveelahendus kavandatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega ala kaitset
tagaval viisil;
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 11
___________________________________________________________________________________
• juurdepääs ja liiklus lahendatakse Transpordiameti tingimustele vastavalt;
• arvestatakse üldplaneeringu arhitektuuri- ja miljöönõudeid.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendus (st üks elamukrunt ca 0,8 ha
suurusel kinnistul koos ehitusõigusega ühe elamu ja abihoonete rajamiseks) on
tasakaalus maa- ja looduskeskkonna, asustusstruktuuri ning valla ruumilise arengu
eesmärkidega ega eelda ulatuslikke avaliku sektori lisainvesteeringuid.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 12
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku
põhjendused
Detailplaneeringuga määratakse kogu Leemendi kinnistu sihtotstarbeks elamumaa, krunti ei
jagata väiksemateks üksusteks. Krundi põhikasutus on üksikelamu koos abihoonetega, lisaks
elamukrundile tavapärased puhke- ja haljastusfunktsioonid.
4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu
põhilahendust Leemendi kinnistu ulatuses kahes osas:
• muuta kinnistu juhtotstarve põllumajandusmaalt elamumaaks;
• lubada Leemendi kinnistule üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusena (väiksem kui
üldplaneeringus sätestatud 1,0 ha).
Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide ja ortofotode põhjal on ala olnud kasutuses
metsaheinamaana. Maaparandussüsteemide rajamisel on ala jäetud põllusüsteemist välja,
mistõttu on see kujunenud isetekkelise metsaga kaetud metsamaaks.
Pinnas (rähk- ja koreserikas rähkmuld) ning nõrgalt kaitstud põhjavesi muudavad ala
intensiivseks põllumajanduslikuks kasutuseks väheatraktiivseks ja reostusriski tõttu ka
riskantseks. Üksikelamu rajamine nõuetekohaste reovee- ja sademeveelahendustega on
keskkonnariskide mõttes paremini kontrollitav kui potentsiaalne reostusriskiga põllumajanduslik
tegevus.
Leemendi kinnistu asub Paluküla–Palade–Kärdla teljel, kus on iseloomulik hajaasustus –
üksikud elamud ja majapidamised põllumajandusmaade ja metsalaikude vahel. Lähim elamu
asub maantee vastasküljel umbes 200 m kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse ainult
üks elamu olemasolevale metsatukale. Arvestades ümbritseva maa ulatuslikku
põllumajanduslikku kasutust, ei suurenda see piirkonna asustust tiheduseni, mis oleks
hajaasustuse põhimõtetega vastuolus - pigem tugevdab see olemasolevat külamustrit.
Üldplaneeringu 1 ha minimaalse krundisuuruse eesmärk on vältida liigset tihendamist ja taristu
ülemäärast koormamist. Leemendi kinnistu puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud
maatükiga, mis:
• on piisav ühe elamu ja abihoonete jaoks ning võimaldab säilitada vähemalt 50%
metsamaast;
• ei eelda krundi täiendavat jagamist;
• ei tekita uut tiheasustusala ega detailplaneeringute ahelat.
Eeltoodu tõttu käsitletakse krundi minimaalsuuruse leevendamist põhjendatud üksikjuhtumi
erandina, mis ei sea kahtluse alla üldplaneeringu üldist ruumistruktuuri ega uue üldplaneeringu
eelnõu põhimõtteid.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 13
___________________________________________________________________________________
Hiiu maakonnaplaneering käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja
piirangupindade piirkonnana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti andmetel on
piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m - detailplaneeringuga seatud
suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.
4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
Krundile määratakse üks hoonestusala (pindala ca 3474,2 m²), mis paigutatakse krundi kesk- ja
lõunaossa. Hoonestusala ei kavandata riigitee kaitsevööndisse, kuna seal puudub
väljakujunenud hoonestusjoon ja kaitsevööndis kehtivad EhS § 70 ja § 72 kohased piirangud.
Krundile määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks:
• krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamumaa 100% (EP);
• hoonete suurim lubatud arv: 4 (sh kuni 1 elamu ja kuni kolm abihoonet);
• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²;
• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 9,0 m, hoonete korruselisus kuni 2.
Planeeritud hoonete arv, ehitisealune pind ning maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad
maapiirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse
nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad
ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.
4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine
Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 12.12.2025
tehnilised tingimused nr 507362, mille kohaselt tuleb tarbimiskohale näha ette Tihasemäe:(Hiiu)
alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kinnistu piirile rajatava liitumiskilbini. Elektritoide
krundi piiril paiknevast liitumiskilbist kuni planeeritud hooneni rajatakse maakaabliga.
Veevarustuse tagamiseks rajatakse planeeringuala põhjaossa veevõtu puurkaev, mille veevõtt
jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala, kus on
põhjavee saastumise vältimiseks keelatud erinevad tegevused (nt väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine, ohtlike ainete juhtimine põhjavette või pinnasesse,
reoveesette kasutamine, sõnniku laotamine, saasteainete pinnasesse juhtimine jne). Puurkaevu
täpse asukoha valikul peab arvesse võtma, et see paikneks planeeritud imbsüsteemist
minimaalselt 60 m kaugusel ning maapinna reljeefi järgides ülesvoolu.
Planeeritud hoonestuse kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rajatakse kinnistu lõunaossa
lokaalne omapuhasti koos imbalaga. Puhasti ja hoonete vahele rajatakse maa-alused
isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada
taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.
Puhasti tuleb rajada asukohta, kuhu on võimalik hooldus- ja puhastustöödeks läheneda vastava
(raske)tehnikaga. Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse
imbväljaku kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 14
___________________________________________________________________________________
• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse 17
nõuetele;
• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse 18
nõuetele;
• immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja
kivimitest;
• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
• imbväljak või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;
• imbväljaku või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus
hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala
välispiirist (st minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbala vahel 60 m).
Planeeringuala hoonete soojavarustus tuleb korraldada täies ulatuses lokaalsete lahendustega.
Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised
määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada
ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt
täiendavad tehnilised tingimused.
4.4. Ehituslike tingimuste määramine
Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:
• Tuleohutuse seadus19;
• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;
• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;
• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast
tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need
võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille korral võib ühe krundi hoonete
omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Tule leviku takistamiseks
naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja
olema vähemalt 8 meetrit.
17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004
18 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025
19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007
20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025
21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 15
___________________________________________________________________________________
Planeeringut koostades arvestatakse asjaoluga, et planeeringualaga külgnevatel kinnistutel
hooneid ei ole ega tule - selle nõude tagamiseks määratakse hoonestusalast 40 m ulatusega
väljapoole ulatuv kuja. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud ehitusõiguse ja hoonestusalast
määratud kujaga on tagatud, et planeeringualale püstitatakse I kasutusviisiga hooned, mis
paiknevad erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri
18.02.2021 määruse nr 1022 alusel hoone veevõtukohana käsitleda lähimaid nõuetele vastavaid
veevõtukohti:
• VID 3504, kaugus planeeringualast ca 1 km;
• VID 3506, kaugus planeeringualast ca 1,5 km;
• VID 3507, kaugus planeeringualast ca 1 km.
Veevõtukoht peab vastama veevõtukoha rajamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetele 23.
Planeeringuala hoonete suurimaks tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks arvestatakse ≤
600 MJ/m², millest tulenevalt peab olema veevõtukohas tagatud piisava veekogusena
veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul või veekoguseks vähemalt 30 m³ (esimese
kasutusviisiga hoone ja sellega võrdsustatud hoone). Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese
kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib
kinnistu omanikul veevõtukoha rajamise kohustus.
Iga planeeritud hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga,
ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks
autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha
täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones
viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne
tulekustutussüsteem jne).
Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest
energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.
Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehitusliiv ning kruus, mida
kaevandatakse ca 5 km kaugusel Partsi karjääris. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada
säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused
säilitanud materjale. Ehitustööde käigus planeeringualal kooritavat pinnast ja kaevist võib ära
kasutada vaid planeeringuala piires. Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses
kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist
olulisel määral.
Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud
esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi25 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla ning sellest
lõunasse jääv maa määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega
pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud
22 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004
23 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004
24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012
25 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 16
___________________________________________________________________________________
kaardi26 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase
radooniriski ja looduskiirguse atlase27 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal
Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele
erimitele. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. Uue hoone projekteerimisel
ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt
radooniohutu elamu juhendmaterjalidele28 ning standardile29.
4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine30
Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna
väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui
looduskeskkonnaga arvestav.
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused hoonetele:
• lähtuvalt küla hoonestuse hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata
planeeritud hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont. Hoonete põhiplaani ja arhitektuurse
lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;
• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks nii jalgsi kui
sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku
ruumiga, vaadetega tänavalt ja naaberkruntidelt;
• elamukrundil on põhihooneks elamu, mis on igast abihoonest suurem nii kõrguse kui
ehitisealuselt pinna osas;
• 2-korruseliste elamute puhul tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena;
• hoonega seotud tehnilised seadmed või nende osad, mis peavad paiknema hoonest
väljaspool (nt õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemi osad, liitumiskapid jms)
projekteerida selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.
Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema
keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid
materjale:
• hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris
süvendab planeeringuala ja selle mõjuala hoonete eripärasust ja looduslähedust;
• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid, sest need ei sobitu kaasaegse naturaalsetest
materjalidest hoonestusega;
• eelistatud katusekattematerjalid on kivi, valtsplekk, roog või sindel. Katusekatte värvil
eelistada tumedaid toone (näiteks: must, tumehall, tumepruun);
26 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
27 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download
28 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download
29 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2023
30 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud
tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 17
___________________________________________________________________________________
• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt
piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder,
profiilplekk, sandwich-paneelid jne);
• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat,
mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.
Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks,
vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide
rõhutamine. Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:
• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;
• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse
läbipaistva piirdeaiaga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, vältida massiivseid
läbipaistmatuid piirdeid, mis ei sobi hajaasustuse miljööga;
• piirde rajamisel arvestada, et piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks,
vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse
rõhutamine;
• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms keskkonna ebatüüpiline
väikeehitis või -objekt tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis
silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.
4.6. Liikluskorraldus
Planeeringuala piirneb põhjaküljest kahesuunalise riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km
2,92-2,974. Riigiteelt rajatakse uus mahasõit ning planeeringualale krundisisene
juurdepääsutee ning parkimiskohad. Mahasõidu rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust
projekteerides tuleb silmas pidada, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi – takistuse olemasolul või tekkimisel tuleb see likvideerida. Nähtavust piiravad
takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi juurdepääsutee, sõidukite
manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega seonduvad rajatised tuleb
ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist.
Rajatav juurdepääsutee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja
piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport,
lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).
Kinnistu omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi
territooriumil. Vastavalt standardile EVS 843:201631 „Linnatänavad” peaks iga uue eramu juures
olema minimaalselt kolm parkimiskohta32. Riigiteele tagurdamist ja teeäärset parkimist tuleb
vältida nii liiklusohutuse ja nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säilitada
teeäärset haljastust.
Kuna riigitee paikneb planeeringuala kõrgemas osas, siis ei planeerita sinna sademevete
juhtimist.
31 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016
32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 18
___________________________________________________________________________________
Arvestades riigitee väga väikest liikluskoormust ja planeeritava hoone asukohta teest
eemale olemasoleva metsa ja haljastuse varjus, on põhjendatud eeldada, et nii päevane kui
öine ekvivalentne liiklusmüratase planeeritava elamu välisterritooriumil jääb alla II
mürakategooria piir- ja sihtväärtuste. Eeldatavalt toimub enamik liiklusest päevasel ajal ning
öised möödasõidud on harvad ja normatiivses mõttes on mürahäiringu ulatus väike.
Planeering ei too kaasa liikluskoormuse olulist kasvu riigiteel - ühe teeäärse üksikelamu
lisandumisel võib juurde tekkida ligikaudu 4–8 sõidukikäiku ööpäevas, mis moodustab vaid
väikese osa olemasolevast liiklusest ega muuda tajutavat müraolukorda riigiteel ega selle
lähiümbruses. Arvestades riigitee madalat liiklussagedust, planeeringuala maapiirkondlikku
asukohta ja hoonestuse paigutust, ei ole riigitee liiklusest tulenev müra käsitatav olulise
negatiivse keskkonnamõjuna ning liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline.
Planeeringuga esitatakse võimalikke häiringuid leevendavad lahendused, mis aitavad
tagada, et riigitee liiklusest tulenevad häiringud oleks elanikele talutavad:
• elamu projekteerida riigiteest suuremale kaugusele kasutades ära olemasolevat
metsa ja reljeefi müra ja teiste häiringute levikut summutava tegurina;
• hoonestus paigutatakse nii, et elamu kõige kasutatavamad puhkealad (terrassid,
mänguala, peamine õueosa) jääksid riigiteest eemale;
• elamu põhiruumid, kus viibitakse pikemalt, kavandatakse võimalusel krundi
vaiksemale poolele. Teepoolsele fassaadile kavandatakse vähem avasid,
kasutatakse väiksema klaaspindade osakaaluga või suurema helipidavusega
aknalahendusi, et vähendada liiklusmüra sissetungi siseruumidesse;
• tee ja elamu vahel säilitatakse ning vajadusel istutatakse täiendavat kõrghaljastust
(puud, põõsad), mis toimib visuaalse ja osaliselt akustilise barjäärina, vähendades
müratippude tajutavust elamu juures. Võimalusel kasutatakse reljeefi koos
haljastusega, mis aitab müra levikut suunata ja summutada.
Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale, kus kehtib kõrguspiirang 37 m.
Planeeringuala hoonestus jääb esitatud normist madalam.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ristmiku nähtavusala määramisel on lähtuvalt liiklussagedusest ja ristmiku iseloomust aluseks
võetud järgnevad parameetrid33:
• peatee projektkiirus – 90 km/h;
• LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m;
• LN2 – 7 m.
33 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna
planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise
normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 19
___________________________________________________________________________________
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb takistused
likvideerida.
4.7. Haljastus ja heakord
Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja
haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid
puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna
loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.
Lageraide teostamine ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab
säilima (olemasoleva metsamaa kõlviku pindalast 50% = 3585,5 m²). Vajadusel teostada
planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada
säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kõrghaljastust peab säilitama või planeerima sellises
mahus, et see ühest küljest pakuks nii hoonestusele kui õuealale varju ja kaitset liigse
päikesevalguse eest, aga samas tagaks piisava loomuliku päikesevalguse hulga. Kui tuule,
müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele
lähemal kui 5 m.
Haljastusega kujundada maantee ja elamu vahele puhvertsoon, mis vähendab müra ja
visuaalset mõju.
Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase
kalletega juhtida hoonest eemale. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel
arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade
rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms
lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt
kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundi piiridele on lubatud rajada sademevett
juhtivaid ja koguvaid kraave. Kraavi rajamine krundi piirile tohib toimud koostöös naaberkinnistu
omanikuga. Sadevete juhtimine naaberkinnistutel paiknevasse maaparandussüsteemi saab
toimuda Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• jäätmekäitluses on riiklik prioriteet, et tõuseks jäätmete liigiti kogumise maht ja kvaliteet;
• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale
jäätmehoolduseeskirjaga34. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas
korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga
sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;
• erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal
sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või
toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).
Heakorra tingimused näevad ette jäätmete sortimise ja kogumise normide järgimist ning krundi
korrashoidu. Piirete rajamisel eelistatakse poolavatud lahendusi (madal aed, hekk), piirdeaed.
34 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 20
___________________________________________________________________________________
4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas
Planeeringuala jääb väikeses ulatuses maaparandushoiuala piiresse ja külgneb
kuivendussüsteemi reguleeriv võrguga „Keskuse” (7116410020150). Olemasoleva
maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt
senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad
tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui
naaberkinnistute niiskusrežiim.
Maaparandushoiuala ulatuses uue kraavi, sademeveekanalisatsiooni vms ehitamine
ümberehitamine tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga.
4.9. Kitsenduste vajaduse määramine
Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist
määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala
kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste määramise
vajadusega:
• hoonestusalast väljapoole uue hoonestuse kuja - 40 m;
• planeeritud puurkaevu hooldusala – 10 m;
• planeeritud puurkaevu kaugus kanalisatsiooni imbalast – 60 m;
• planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;
• planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest
mõlemale poole;
• planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit
torustiku telgjoonest mõlemale poole;
• planeeritud maa-aluse omapuhasti kuja – 5 m; peab paiknema joogiveekaevude suhtes
allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja
vähendada kuriteohirmu35. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja
muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
35 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -
Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 21
___________________________________________________________________________________
• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega,
tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine
lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa
püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule
kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning
ajutised.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide
transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida
selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;
• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine.
Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt
ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et
oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada
täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;
• võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest
või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone
akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või
kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt
hooldatud seadmeid;
• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.
Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud
tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 22
___________________________________________________________________________________
5. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine
ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib
muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning
on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada
kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes
kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
5.1. Projekteerimine
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu
täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et
planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu.
Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust -
täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled
seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• riigiteelt mahasõit ja krundi juurdepääsutee;
• hooned;
• tehnovõrgud ja -rajatised.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või
eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
• Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud
tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu
seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal
tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust;
• tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate
elementide tootja poolt seatud tingimusi;
• hoonete projektide tuleohutusosa tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega;
• riigitee kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;
• maaparandussüsteemi maa-alale ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga;
• keskpinge õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada elektrivõrgu
valdajaga.
Omandisuhted:
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 23
___________________________________________________________________________________
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping.
5.2. Ehitamine
Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat
asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või
kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on
vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• nähtavust piiravad takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi
juurdepääsutee, sõidukite manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega
seonduvad rajatised tuleb ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist;
• krundisiseste tehnovõrkude rajamine;
• hoonete püstitamine.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja
finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab
järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel
täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida
võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale
ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste
omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
5.3. Planeeringu elluviimise mõjud
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud väljenduvad eelkõige planeeritud
hoonete ehitamisega seotud rahaliste investeeringutega – ehitusmaterjalide soetamine,
masinate ja seadmete kasutamine, kvalifitseeritud tööjõu kasutamine jne. Planeeritud tegevus
mõjub soodsalt piirkonna elamumajandusele, sest olemasolevate hoonete laiendamine ja uute
püstitamine tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Negatiivseid või
ebaproportsionaalseid majanduslikke mõjusid planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne.
Planeering on arvestanud piirkonnas väljakujunenud ruumilist iseloomu ning miljööväärtuslike
tingimustega. Uued hooned ja rajatised peavad vastama kõrguse, mahu ja materjalinõuetele,
mis toetavad kohaliku ruumikultuuri säilimist. Kultuuriliste mõjude tagamiseks on
planeeringulahenduses määratud vastavad ehituslikud tingimused.
Planeeringu elluviimine mõjutab piirkonna elukeskkonda ja loob rohkemaid võimalusi
hoonestuse aastaringseks kasutamiseks ja kaasaegse elukeskkonna arendamiseks.
Hoonestuse aastaringne kasutus loob loob sotsiaalse kindlustunde ning teadmise, et ühiselt
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 24
___________________________________________________________________________________
kasutatav taristu on töökorras – nt püsielanike olemasolul on väiksem tõenäosus varjatud
kuritegevuseks, lükatakse talvel teed lahti, kiiresti likvideeritakse teele kukkunud puud jne.
Võimalikud negatiivsed sotsiaalsed mõjud (nt ehitusaegne müra ja tolm) on ajutised ning neid
leevendatakse ehitustööde ajakava, tehnoloogiliste lahenduste ja ohutusmeetmete abil.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud looduskeskkonnale ning asjakohastel
juhtudel nende seiremeetmed:
• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik
peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
• ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui
riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju
piirkonna keskkonnataluvust;
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud on valdavalt lokaalsed, lühiajalise ning minimaalse
mõjuga ning ei oma seetõttu eeldatavalt arvestatavat mõju.
Planeeringulahenduse elluviimise seire toimub kohaliku omavalitsuse tavapärase järelevalve
raames, sh ehituslubade menetlemisel ning valminud ehitiste kasutusotstarbe ja -tingimuste
kontrollimisel. Vajaduse korral rakendatakse täiendavaid seiremeetmeid (nt ehitustööde ajal
müra ja tolmu taseme jälgimine ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamine; sadevee
ärajuhtimise ja heitvete puhastamise toimivuse kontroll. Seire tulemuste alusel on võimalik
vajaduse korral täpsustada edasisi korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et tagada planeeringu
eesmärkide saavutamine ja keskkonna ning elukeskkonna kvaliteedi säilimine.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 25
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala*
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus
LOODUSLIK SITUATSIOON
Maapinna kõrgusjoon
Maapinna kõrguspunkt
Alajaam
Tihasemäe:(Hiiu)
Maapinna reljeef
Looduslik objekt
Kõlviku piir
TEHNOVÕRGUD
Sidekaabel
Keskpinge õhuliin
KITSENDUSED
Riigitee kaitsevööndi ulatus
Sidekaabli kaitsevööndi ulatus
Õhuliini kaitsevööndi ulatus
Maaparandushoiu-ala
EP100% 8034 m² PLANEERINGULAHENDUS
1 9/6
400 1+3 P3 Krundi piir
2/1
Hoonestusala
Hoonestusala kuja (40 m)
PLANEERINGULAHENDUSE
VÕIMALIK ASUKOHT
Krundi juurdepääs
Mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskoht
Elektrivõrgu liitumispunkt, madalpinge kaabel
Krundi kasutamise Puurkaev (hooldusala 10 m), veetrass
Krundi pindala
sihtotstarve
Krundi
Omapuhasti, imbväljak, kanalisatsioonitrass
nr Kõrgus
elamu/abih
Suurim
lubatud
Lubatud Minimaalne
hoonete arv parkimis-
Korruselisus ehitise-
elamu/abih alune pind
elamu/abih kohtade arv Elamu
* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala Abihoone
joonisele märgitud tegelikkusest suuremana -
kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega Kõrghaljastus
külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast
** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga
märgitud objektide asukohad on soovituslikud -
objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise
käigus Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis
*** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500
tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga selgub Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025
planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole
visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 25.03.2026
tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud Töö nr. DP24-04
Väljatrüki fail: JN100_Leemendi_Põhijoonis.dwg
Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala*
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrgusjoon
Maapinna reljeef
Looduslik objekt
Kõlviku piir
Tee
PLANEERINGU-
LAHENDUSE VÕIMALIK
ASUKOHT
Hoonestusala
Krundi mahasõit
Liitumisnähtavus
TEHNOVÕRGUD
Sidekaabel
Keskpinge õhuliin
KITSENDUSED * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud
tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning
Riigitee kaitsevööndi ulatus riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast
** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide
asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub
projekteerimise käigus
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Liikluslahendus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000
Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025
Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 07.04.2026
Väljatrüki fail: JN204_Leemendi_Transport.dwg
Väljatrüki formaat: ISO expand A3 (420.00 x 297.00 MM)
Töö nr. DP24-04
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 08.04.2026 nr 9-6.1/533-3
[email protected]
Keskväljak 5a Meie 09.04.2026 nr 7.2-2/26/73-7
92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Kärdla linn
Leemendi kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes
planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti
kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,
hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,
haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
asukohtade määramine.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisa: 1. Planeeringu seletuskiri
2. Planeeringu põhijoonis
3. Planeeringu liiklusjoonis
58581095,
[email protected]
2 (2)