SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
TÖÖ KOOSSEIS
1. TEHNILISED NÄITAJAD 3
1.1 ÜLDOSA 3
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3
2. ÜLDOSA 4
3. ASENDIPLAANILINE OSA 4
4. ARHITEKTUURNE OSA 5
4.1 ÜLDLAHENDUS 5
4.2 SISEVIIMISTLUS 6
5. TULEOHUTUSOSA 6
6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 9
7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 12
7.1 KASUTUSIGA 13
7.2 VUNDAMENDID 13
7.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND 13
7.4 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI 13
7.5 ÜKSIKELAMU SEINAD 13
7.6 KOORMUSED 14
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 15
8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD 15
8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD 17
9. KÜTE JA VENTILATSIOON 18
10. ELEKTRIVARUSTUS 20
11. ENERGIATÕHUSUS 22
1 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
LISAD
1.Türi Vallavalitsuse poolt koostatud 2026.a projekteerimistingimused nr. 2611802/00447
JOONISED
1. ÜLDJOONISED
AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500
2. ARHITEKTUURSED JOONISED
AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:50
AR-5-02 PÕHIKORRUSE PLAAN M1:50
AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:50
AR-6-01 LÕIGE M1:50
AR-6-02 VAATED 1 ja 2 M1:50
AR-6-03 VAATED 3 ja 4 M1:50
AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON
AR-0-01 MAHASÕIDU JOONIS
2 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
SELETUSKIRI
1. TEHNILISED NÄITAJAD
1.1 ÜLDOSA
Aadress: Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare
Krundi pind: 17223 m2
Katastriüksus: 37501:004:0201
Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998,
Peterburi tee 2f, Tallinn, phone +372 56 642 338
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu
Hoone põhinäitajad:
1. Korruselisus 1
2. Tubade arv 3
3. Ehitisealune pind 83,99 m2
4. Eluruumide pind 59,0 m2
5. Suletud netopind 61,3 m2
6. Tehnoruumi pind 2,3 m2
7. Köetav pind 61,3 m2
8. Üldkasutatav ruum -
9. Elamu maht 308 m3
10. Tulepüsivusklass TP-3
11. Hoone kõrgus 5,0 m
12. Hoone ABS kõrgus 58,95 m
13. Hoone pikkus 11,4 m
14. Hoone laius 8,2 m
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Lintvundament
Kandekonstruktsioon Karkass
Välissein Puitkarkass
Katusekonstruktsioon Puitferm
Katusekate Profiilplekk
Välisviimistlus Seinad – voodrilaud; sokkel – krohv
3 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
2. ÜLDOSA
Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ehitusloa saamiseks. Projekteeritatav
hoone asub Järva maakonnas, Türi vallas, Kändliku külas, Ollisaare kinnistul.
Projekteerimise aluseks on:
− Türi vallavalitsuse poolt koostatud 2026.a projekteerimistingimused
− Geodeetiline alusplaan
− Tellija poolt väljastatud lähteülesanne
Projekteeritav ehitis vastab
- Ehitusseadustik
- EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018)
- Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu
ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015)
- Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“
(Vastu võetud 02.07.2015)
- Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
- Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016)
- Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“
- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021
nr 6)
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest
ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi
üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde
nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest
ning hooldusnõuetest.
Teadmiseks omanikule
1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise
alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3
päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa
kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg
(1), (2), § 43 lg (1))
2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.
3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/
04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“
3. ASENDIPLAANILINE OSA
Käsitletav kinnistu on suurusega 17223.0 m², maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
4 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Pinnareljeef on valdavalt tasane. Ehitisregistri andmetel paikneb Ollisaare kinnistul olemasolevad
kuur (EHR.kood: 121391916) ja saun (ehr kood 121373979). Kinnistule projekteeritakse
üksikelamu. Üksikelamu paigutamisel on arvestatud projekteerimistingimustes välja toodud
hoonestusala ja hoone sobivust ilmakaarte suhtes.
Projekteeritava eluhoone põhikorruse põranda kõrgus (±0.00) on 54.15. Kõrguse valikul on
arvestatud krundi maapinna kõrguseid ja sõidutee kõrgust.
Juurdepääs kinnistule on Rõusa-Käru teelt, kinnistu kagupoolselt küljelt.
Liikluskorraldus ja parkimine on lahendatud vastavalt kehtivatele normidele. Projekteeritava
elamu tarbeks on ette nähtud kaks parkimiskohta kivisillutatud alal. Nii juurdesõidutee kui ka
maja küljel asuv parkimisala on kaetud sillutiskiviga.
Sademevett transpordimaale juhtida ei tohi.
Katendi servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse,
tasandatakse niidukõlbulikuks. Peale ehitust planeeritakse hoonet ümbritsev maapind kerge
kaldega hoonest eemale.
Kinnistu on kõrghaljastatud, likvideerimisele lähevad puud, mis jäävad ehitustegevusele ette või
võivad saada kahjustada.
Prügikonteinerite asukoht (sh kinnine komposter) on planeeritud sissesõidutee äärde.
Mahasõit
Kinnistu (katastritunnus 37501:004:0201) asub riigitee nr 19244 Rõusa-Käru tee km 18,40-18,538
kaitsevööndis. Juurdepääs kavandatud riigitee km 18,437 olemasoleva ristumiskoha kaudu.
Olemasolev ristumiskoht on vajalik remontida, selleks kooritakse kasvupinnas ja rajatakse uus
kruusakiht. Mahasõidu remondil arvestada TÜÜP I joonist, mis on käesoleva projekti lisa.
Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud
häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud
häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal.
Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
4. ARHITEKTUURNE OSA
4.1 ÜLDLAHENDUS
Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu, lähtudes väljastatud
projekteerimistingimustest ja tellija soovidest. Projekteeritav üksikelamu on ühekorruseline
hoone, mille välisviimistlusmaterjaliks on voodrilaud. Katusekatteks on tumehall profiilplekk.
Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles
kooskõlas Tellija soovidega. Elamu 1. korrusele on projekteeritud kaks tuba, WC, tehnoruum,
esik, elutuba/köök ja koridor.
Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate
normidega. Elamu +-0.00 = 54.15.
Hoone projekteeritav kasutusiga on 50.a.
5 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
4.2 SISEVIIMISTLUS
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:
Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele.
Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale
ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone
sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.
5. TULEOHUTUSOSA
Määratlused.
a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned)
b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
- Tuleohutuse seadus
- Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
- Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine,
vastu võetud 12.12.2022 nr 46.
- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
Projekti lahendus ja näitajad
a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.
Hoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).
Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,0 m. Hoone kandvad seinad on puitkarkass seinad, katus
on ette nähtud puitfermidel ja katusekatteks on profiilplekk.
Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).
Hoone siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass D-s2, d2.
Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind)
süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0.
Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0.
Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.
Kaablite tuletundlikkuse nõue on Dca-s2d2.
b. Eluhoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.
6 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
c. Üldplaan.
Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Rõusa-Käru teelt. Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele
juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest.
d. Evakuatsioonilahendus.
Evakuatsioon toimub elamu esimesel korrusel asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta
ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele.
e. Pääsud katusele.
Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli (kohtkindel käigutee).
f. Kütteseadmete tuleohutus.
Elamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba-ja kaminaküttele. Õhk-vesi soojuspumpade võimsus
on 6kW. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt
ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC.
Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul:
vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde
puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele.
Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnoruumis.
Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse
vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul,
samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale
paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla,
mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.
Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus
ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest
paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:
Küttesüsteemid”
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.
Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb
tehnilises ruumis.
Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon
projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi
kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos
tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult
astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
7 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus
peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja
tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab
eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib
kasutada painduvaid kanaleid.
h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.
Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed
tulekahjusignalisatsiooniandurid ning vingugaasiandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse
paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see
olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi
andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on
paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised
samasse rühma ühendatud andurid.
- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;
- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;
- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;
- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.
i. Suitsutõrje.
Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde
teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi,
temperatuuri mõju konstruktsioonidele.
Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase
on 1 (käsitsi).
j. Päästemeeskonna juurdepääs.
Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoonete neljast küljest, vajaliku
päästetehnikaga Rõusa-Käru teelt.
k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.
Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje veevõtukohast, millest lähim paikneb Aia tn 20 kinnistul,
elamust 1,9 km kaugugusel (VVK 8028).
Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligipääsetav ning astringes kasutatav.
Veevõtukoht peab vastama: Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46.
Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.
8 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED
Elamut varustatakse veega planeeritavast puurkaevust ja reoveed juhitakse projekteeritavasse
kogumismahutisse. Hoone katuselt on projekteeritud välimine sademevee äravool. Katuselt
juhitakse sademevesi äravoolulehtritesse, mis juhitakse oma kinnistu piires pinnasesse.
Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on
keelatud. Elamu on kavandatud õhk-vesi ja kamina küttel.
Jäätmekäitlus
Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed
kogutakse eelsorteeritult spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis
paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed
sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid
jms.). Kuivõrd kinnistul on märkimisväärne olemasolev haljastus, siis on soovituslik rajada aia ja
haljastusjäätmete jaoks kompostimise võimalus. Toidujäätmete kompostimiseks sobiv lahendus
on kinnine komposter. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m
kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku
teisiti.
Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud
regulaarselt, litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite
tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning
ebameeldiva lõhna teket.
Ehitusaegne jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätme- Hinnanguline Ühik Hinnanguline Ühik Tegevuse
kood Jäätmeliik kogus kogus lühikirjeldus
17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 01 02 Tellised/ ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
kiviplokid taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
9 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 04 07 Metalli- ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
segud taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
20 03 01 Prügi (sega- ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat
olmejäätme jäätmeluba omavale
d) jäätmekäitlejale, kes
selles jäätmeveo
piirkonnas hanke
korras valitud
kohalik omavalitse
poolt
15 01 Pakendid ~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse
(nt. pakendiettevõtjale
puitalused, pakendijäätmete
kile, ringlusse võtuks või
paberkarto taaskasutusse
ng suunamiseks või
pakend, antakse üle
jms) taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
08 01 12 Värvi- ja ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
lakijäätmed taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba
ohtlike jäätmete
taaskasutamiseks ja
kürvaldamiseks
17 09 04 Ehitus- ja ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
lammutusp sorteerimiseks
raht vastavat jäätmeluba
10 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
omavale
jäätmekäitlejale
17 06 04 Isolatsiooni ~0,1 t ~0,3 m3 Transportida
materjalid jäätmekäitluspunkti
Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus.
Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat.
Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele.
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitamise käigus tekkiva
ehitusjäätme maht ei ületa 10 m³. Ehitusprahi jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda
Jäätmeseadusest ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjast. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmeid
tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda
taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, tuleb kõrvaldada läheduse
põhimõtet järgides vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta või raudbetooni- ja
betoondetailide, asfaldi, eelsorditud ehituskivide, telliste ja puidu puhul anda üle purustamiseks
või muuks taaskasutamiseks vastavat luba omavale ettevõttele. Muudest ehitusjäätmetest
sorteeritakse välja taaskastutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse.
Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on
keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse
konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt
ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt
kaetud.
Ehitusmaterjal ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud
tuleohutusabinõusid.
Mullatööde mahtude bilanss
Ehitustöödel suuremahulisi mullatöid ei tehta. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli,
betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed. Samuti vajadusel
väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav
kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.
Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik
ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja
asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste
jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda
täitma.
11 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või
teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega.
- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad
olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või
asuvad linna maal).
- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.
- Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid
võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt
(juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).
- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.
- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi
konteineritesse.
- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
- Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis-
kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne.
- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema
selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Türi valla
jäätmehoolduseeskirjast.
7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente:
1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused
2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused
3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
1-4: Tuulekoormus
4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus
7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3:
Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus
Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused
9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.
12 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Osa 1: Üldeeskirjad
11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine
7.1 KASUTUSIGA
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone
kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat.
7.2 VUNDAMENDID
Elamule on projekteeritud lintvundament.
Elamu sokliosa soojustatakse vahtpolüsteroolplaatidega 100 mm. Terrassi ning varjualuse alla on
projekteeritud postvundament.
7.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND
PP-1
Põrandakate aluskattel 20 mm
RB põrandaplaat + põrandakütte torustik 100mm
Armatuurvõrk+vesipõrandaküte (Mahukahanemisvuugid vastavalt ruumide jaotusele)
Ehituskile
2xEPS100 (vahel radoonikile) 200 mm
Killustiku padi 500 mm
Geotekstiil liivaalusel
7.4 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI
KL-1
U-väärtus 0,08 W/(m2*K)
Katusekate - profiilplekk
Roovitus 50x100 mm
Distantsliist 25x50 mm
Hingav aluskate
Puitfermid 50x200 mm
Tuulesuunaja - tuuletõkkeplaat 12 mm
7.5 ÜKSIKELAMU SEINAD
VS-1
U-väärtus 0,13 W/(m2*K)
Voodrilaud
Õhkvahe/ vert. distantsliist 25 mm
Tuuletõke
Puitkarkass/soojustus 245 mm
13 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Aurutõkkekile
Karkass/soojustus 45 mm
OSB plaat 12 mm
Kipsplaat 12,5 mm
Siseviimistlus
SS-1
Siseviimistlus
Kipsplaat
Metallkarkass
Kipsplaat
Siseviimistlus
7.6 KOORMUSED
Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks.
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja
hoonete kasuskoormused standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt:
- Kasuskoormused 2,0
- Omakaalukoormused 1,2
Kasuskoormused
- Klass A – eluruumid qk = 2,0 kN/m2
- Põrand pinnasel qk=2,0 kN/m2
- Vahelagi qk=2,8 kN/m2
- Riputuskoormused lagedele qk= 0,40 kN/m2
- Rõdu/terrass qk=2,5 kN/m2
Omakaalukoormused
Vastavalt konstruktsioonidele.
Koormuste tähtsamad osavarutegurid
Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50
Lumekoormus
Uustarindite lumekoormuse normsuurus maapinnal on määratud:
EVS-EN 1991 1-3:2006 + A1:2016 + NA:2016 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide
koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus”
Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus
sk= 1,5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka
katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvaid lumekoormuse
kujutegureid.
Tavaolukord:
14 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
s = μ1· sk, kus
μ1 – lumekoormuse kujutegur (0,8)
sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2
s = μ· sk = 0,8 x 1,50 = 1,20 kN/m2
Kõrgema hooneosaga külgneval varikatusel:
s = μ2· sk, kus
μ2 – kuhjunud lumekoormuse kujutegur (2,0)
sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2
s = μ2· sk = 2,0 x 1,50 = 3,0 kN/m2
Tuulekoormus
Uute konstruktsioonide puhul kasutatakse tuulekoormuse baasväärtuseks normi:
EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused
– Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus“
Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud
tuulekiiruse keskmine baasväärtus, s.o vref = 21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust
maastikutüübil ja gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2006.
Maastikutüüp – III (maa-asulad)
qref = 0,49 kN/m2
Ülekoormustegur on k= 1,5
- Konstruktiivsetele sõlmedele, mille lahendus ei selgu käesoleva projekti seletuskirjast või
joonistelt, tuleb vajadusel koostada eraldi konstruktiivsed joonised
8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda:
- EVS 835:2022 „Hoone veevärk“
- EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast
- EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“
- EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
- RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.
Üksikelamu varustatakse veega perspektiivsest rajatavast puurkaevust ja reoveed
kanaliseeritakse projekteeritavasse mahutisse (10 m3). Kinnistul kogutavad sajuveed
immutatakse oma kinnistu piires pinnasesse. Kinnistul kogutavad sajuveed hajutatakse
pinnasesse oma kinnistu piires.
Puurkaevu rajamiseks tuleb koostada eraldi projekt ja taotleda ehitusluba.
15 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Veevarustus
Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega
kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele.
Õigesti paigaldatuna on tagatud min 20 aastase elueaga süsteem.
Torustik
Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru
peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu
sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil.
Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru
projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle põranda pinna..
Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama
standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.
Kanalisatsioon
Kinnistule paigaldatakse sertifitseeritud kogumismahuti.
Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust nt. Pipelife PVC NAL (EN 1401) SN8 ø110 ning
PP PRAGMA SN8, ø160.
Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna vahele jääb vähem
kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16.
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,2 m toru peale tuleb
soojustada pinnasesse lubatud paigaldusega koormusttaluvate polüstüreenist
soojustusplaatidega (nt. Styrofoam, h=100mm). Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning
paigaldatud vastavalt tootja juhistele.
Sademevesi
Hoone katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu.
Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu
piires.
Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud.
Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 l/s.
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.
8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 835:2022 Hoone veevärk
Majandus-joogivee süsteem
Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid.
Veevarustuse vooluhulgad
Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava Üksikelamu arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d.
16 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Torustikud ja armatuur
Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse
selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi.
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne.
peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba.
Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid ja kõiki ohutusnõudeid.
Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni
kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0.
Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt.
FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik
torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike
ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele.
Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega.
Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega
paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada
tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele.
Soojavee süsteem
Hoone soe vesi saadakse soojuspumbaga. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a
klosetipotte ja pesumasinad.
8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon
Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid.
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud
paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva
haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti
lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on
varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt
tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid.
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002
nõuetele.
Torustikud ja armatuur
Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga
paiknevad torud isoleeritakse müra vastu.
Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.
17 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid –
kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega
ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile
vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga).
Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest
läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast).
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.
9. KÜTE JA VENTILATSIOON
Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele:
- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
- CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine
ja dimensioneerimine
- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6
Küte
Elamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba-ja kaminaküttele. Õhk-vesi soojuspumpade
(Soojuspump Bosch-Compress-CS7001i-LWM-8 või analoog) võimsus on 16kW.
Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile
(kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub
elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt
750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul:
vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Soojuspumba
kütteperioodi soojustegur SCOP külmas kliimas vähemalt 3,6.
Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5
°C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-
mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna
temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid
paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.
Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud
monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud
tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnoruumis.
18 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga korsten, millele paigaldatakse vastavalt
nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti
põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse
250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt
100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte
pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m.
Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda
standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
Ventilatsioon
Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade
rootorsoojustagastiga, soojustagastuse temperatuuri suharv 0,85, SFP 1,3 kW/(m3/s).
Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis.
Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon
projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi
kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos
tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult
astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus
peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja
tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab
eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib
kasutada painduvaid kanaleid.
Õhuvahetus:
- Elutuba ±0,5 l/s m²
- Köök-söögituba -20 l/s; -8 l/s
- Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in
- WC -10 l/s ruum
- Pesuruum -15 l/s ruum
- Tehniline ruum -15 l/s ruum
- Kütte ja ventilatsiooniprojekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis.
19 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
10. ELEKTRIVARUSTUS
Elamu elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:
Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:
EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“
EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“
Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.)
Ollisaare kinnistu olemasolev saun on liitunud elektrivõrguga juba enne käesoleva uusehitise
projekteerimist.
Projekteeritav uus elamu saab elektriühenduse sauna kaudu ning ühendatakse elektrivõrguga
maakabli abil.
Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu paigaldatakse
peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega.
Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga
kaableid.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või
tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.
Nõuded elektritöövõtjale
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat
personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
Välitrassid
Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm,
sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused
ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused:
kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas
vahekaugus 0,3 m.
Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis
tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad
kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa
taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi
projektiga.
Üksikelamu elektripaigaldis
Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumi. PJK valmistatakse TN-S
maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse
peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku
süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse
20 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse
faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised
teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus
on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab
olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone
installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid
kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus.
Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes
paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed
maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja
telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud
maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud
nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis
hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib.
Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata
juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.
Elektritoite ühendussüsteemid
Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides
peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel
vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse
vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostöös Tellijaga. Pistikupesade valimisel
valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid.
Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse
Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised
osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks.
Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise:
- Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega,
mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste
kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X.
- Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel
väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust.
Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V.
- Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid.
Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbiruumi paigaldatakse
peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on
maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks
tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik
elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm,
21 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka
toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada.
Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on
ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused
maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda
kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid.
Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54 ja EVS-HD 60364-
4-44.
Piksekaitse
Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud
30.03.2017 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset
projekteerida.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat.
- Elektri-, side- ja valvesignalisatsiooni projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises
staadiumis.
11. ENERGIATÕHUSUS
Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:
● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63
● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58
● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36
Üldised nõuded välispiiretele
Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust
mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti
ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks
soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.
Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest:
välisseinte soojajuhtivus – 0,20 W(m2K)
katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W(m2K)
põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K)
akende/uste soojajuhtivus – 0,8 W(m2K), akende g= 0,40
Joonkülmasillad:
Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud -
LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE
KATALOOG-i.
22 / 23
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Töö nr. 05-26
Üksikelamu eelprojekt 09.03.2026
Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:
Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K)
Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K)
Välisuksed - 0,1 W(m2K)
Aknad - 0,05 W(m2K)
Niiskuskonvektsiooniriskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus,
katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile
elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K).
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori
erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Ventilatsiooni järelküte on veega. Õhulekkearvule vastavalt tuleb
teostada pärast hoone valmimist õhulekketest.
Üldised nõuded hoonete energiavarustusel
Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on õhk-vesi soojuspump ja kamin.
Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt tase 7
23 / 23
TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL TINGMÄRGID
PT-JÄRGNE PROJEKT
KRUNDIPIIR
N KORRUSELISUS 1 1
EHITISTE ARV 1 (üksikelamu) 1 PROJEKTEERITAV ÜKSIKELAMU
ol.ol.53.74
proj.53.95
y= 565500
EHITISEALUNE PIND 110 m2 83,99 m2 PROJEKT. PUITTERRASS
W E ol.ol.53.85
MAX KÕRGUS 5,0 m 5,0 m
proj.53.95 KILLUSTIKKATEGA ALA
TULEPÜSIVUSKLASS TP3 TP3
52.99 PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)
S KRUNDI TEHNILISED ANDMED: H OL.OL. KUUR
53.11
8
Õhk-vesi 53
.0 ol.ol.53.94
53.14
proj.53.95 TUNNUS 37501:004:0201 H OL.OL. SAUN
soojuspumba x= 6520250 45
53
. LÄHIAADRESS Ollisaare
agregaat maapinnal 3 OL.OL. VARJUALUNE
ASUSTUSÜKSUS Kändliku küla
53.13 53.81 53.93
OMAVALITSUS Türi vald
6
.3
MAAKOND Järva maakond PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE
53
53. ol.ol.53.91
7
22
ND 4 SIHTOTSTARVE Maatulundusmaa 100%
.6
proj.53.95
53
Ö PROJEKT. SISSEPÄÄS KRUNDILE
.46
VÖ 53.24 5 +0.00=54.15 PINDALA 17223.0 m²
54.5
53
54.55
LU 6
.63
E 53.85
8 TULEPÜSIVUSKLASS TP3 OL. OL. EL. MP. KAABEL
KE
53
S 53.40 2 54.34
I TU
EH 3.5
6
0
53.74 7 53.94 LIKVIDEERITAVAD PUUD
5 .3
54
DA
53.5
53 84
.0
8,
2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED:
AL
.
53 PROJEKT. KOGUMISMAHUTI (10m3)
Õ
IK 1 54.45
V 53.91
29
Ollisaare EHITISEALUNE PIND 83,99 m2
54
A PROJEKT.EL.MP.KAABEL
,9
W11
.3
NN
11
37501:004:0201 9
6
.6 55.17 NETOPIND 61,3 m2
RA
55
,4
53
2
1
.5
.0
V1
8 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK
W1
6 53.96 .3 BRUTOPIND 77,0 m2 K11
53
.8
H
1
53.63 54
53 54.05
54.03 KORRUSELISUS 1
PROJEKT. VEETORUSTIK
K1
7 V11
.5
55
1
54
.5
TUBADE ARV 3
4,
1
4 54.19
53
.7 55.03 . 59 KÖETAV PIND 61,3 m2 PROJEKT. PRÜGIKASTID (BETOONALUSEL)
8 54.11 54.58 55
1
.8 3 ELURUUMIDE PIND 59,0 m2
.7
53 .8
53
00
55 9
W1
8
,0 4 5. TEHNORUUMIDE PIND 2,3 m2
1
6
.4 5
10
.6
54 7
54
.9
54
54.72 308 m3
R
54.29 s 10 55 7 HOONE MAHT
.9
Perspektiivne PK as pi ,0 .8
2
r nn
(lahendatakse eraldi projektiga) t er 55 HOONE ABS KÕRGUS 58,95 abs
H 55
.8
1 HOONE KÕRGUS 5,0 m
9
.1 6
55
.8
53.44 3 .4
55
54
54.01
54.40
54.55 .9
3 HOONE PIKKUS 11,4 m
55 6 HOONE LAIUS 8,2 m
13 .8
54
.
re 55
Va
54 54.64 orient. TULEPÜSIVUSKLASS TP3
7
23
.5
55 . .9
53.87
.2
0 55 9 55 A
.3
55.0
54
55
.0
54.97 55.39 ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST
5
9
.7
.3
55
54.76 55.15 55 . 91 1 2
55
55.29 4 Y= 565 532 887 Y= 565 538 143
H 55
.8
MAHASÕIDU REMONDITAVA OSA PIIR X= 6 520 234 020 X= 6 520 238 692
H x= 6520200
55.34
55.5 (lähtuda TÜÜP I joonisest, vt LISAD) 3 4
55.58 7
55.58 .7 Y= 565 530 548 Y= 565 525 292
55
y= 565550
0 X= 6 520 247 236 X= 6 520 242 564
.9
55 2 5 6
ND 55.70 .8
Ö55.37 55 Y= 565 527 265 Y= 565 526 369
VÖ
SE 55.71 e X= 6 520 240 344 X= 6 520 239 547
IT te
KA ND 55.70 ä ru 7 8
EE Ö K
AT VÖ 30 a- 0 Y= 565 528 362 Y= 565 529 259
A V
G
U ,0 õ us 087 4 X= 6 520 237 304 X= 6 520 238 101
AT AN Rehe R 4: .8
UT IIR 55.86 44 :00 55 Ollisaare
S P 37501:004:0020 2 1
KA A 19 50 37501:004:0202
LT LD
KU KA 8
37
I I .7
AL VÕ 55
TP
AV NA 88
N .
55
RA .8
1
55
Rehepõllu
37501:001:0075
0
.8
55 1
.9
55
MiHo OÜ Tallinn / Peterburi tee 2f
2
.8
Arhitektuuribüroo +372 56 642 338
55
Reg.kood 11344754
[email protected]
Reg.nr EEP000998 miho.ee
Objekt ÜKSIKELAMU
JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD, KÄNDLIKU KÜLA
OLLISAARE
Joonis ASENDIPLAAN
Projekti staadium Eelprojekt
Arhitekt Kristina Sepp
Vastutav arhitekt Kristina Sepp
Töö nr. 05-26 Mõõtkava 1:500
Kuupäev 09.04.2026 Leht AR-4-01
Saatja: "Ehitisregistri menetluskeskkond" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Palume teie kooskõlastust eelnõule
Kuupäev: 2026-04-09 11:52
Türi Vallavalitsus menetleb praegu ehitusloa taotlust nr 2611271/03002
aadressile Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare, Järva
maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare, Järva maakond, Türi vald,
Kändliku küla, Ollisaare (Üksikelamu, Kogumismahuti,
Kanalisatsioonitorustik) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule.
Kooskõlastuse kutse põhjus: Esialgselt väljastatud proj. tingimuste järgi
oli hoone planeeritud riigitee kaitsevööndisse. Esitatud ehitusprojekti
järgi ei asu hoone enam riigitee kaitsevööndis, aga mahasõit on siiski
riigiteelt, seega soovib Türi Vallavalitsus kooskõlastust planeeritud
tegevusele.
Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas
<https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27800092> (menetlus nr:
540126), määrake omalt poolt kooskõlastuse eest vastutav kasutaja ja
kontrollige eelnõu andmeid.
Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 20.04.2026 (k.a). Pärast
selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri.
Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse
(Türi Vallavalitsus) või menetleja (JAANUS KASK) poole.