Vabaõhumuuseumi tee 2a
OÜ R VALK Arhitektuuribüroo -9
Tallinn 13522
Tel/+372 56292826
e-mail:
[email protected]
IDA-VIRU MK, ALUTAGUSE VALLA,
KAUKSI KÜLA, TÕNSU KINNISTU
DETAILPLANEERING
Töö nr 2422
TELLIJA SPGV OÜ
ESINDAJA SVEN KÄISS
PLANEERINGU
KOOSTAJA OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo
Reg. 10539154
Juhataja Reet Valk
Tel +372 56292826
TALLINN jaanuar, 2026
OÜ R VALK Arhitektuuribüroo A/a: EE721010220001603014
Reg. nr. 10539154 Pank: SEB Eesti Ühispank
KMKR EE100537428 Kood: 401
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09. 2025.a.
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 1
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
KAUSTA KOOSSEIS
SISUKORD lk 2
SELETUSKIRI lk 3
1. Planeeritava ala lähteandmed, varem koostatud uuringud lk 3
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht ja üldandmed lk.3
1.2. Planeeringuala omand lk.3
1.3. Planeeringuala olemasolev hoonestus lk.3
1.4. Olemasolevad planeeringud lk.3
2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk. lk.3
3. Detailplaneeringu ülesanded lk.4
4. Vastavus Alutaguse valla üldplaneeringule lk.4
5. Detailplaneeringus kavandatu kirjeldus lk.6
5.1. Planeeritav krundijaotus lk.6
5.2. Planeeritav ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded lk.6
5.3. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted lk.7
5.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted lk.8
5.5. Haljastuse nõuded lk.8
5.6. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted lk.8
5.6.1. Veevarustus lk.8
5.6.2. Kanalisatsioon lk.9
5.6.3. Elektrivarustus lk.10
5.6.4. Küte ja ventilatsioon lk.10
5.7.Servituudi seadmise ettepanekud lk.10
5.8. Jäätmekäitlus lk.10
5.9. Keskkonnakaitse tingimused lk.10
5.10. Radoonitõrje vajadus lk.11
5.11. Kuritegevuse riskide vähendamine lk.11
5.12. Tuleohutuse nõuded lk.11
6. Planeeringu elluviimine lk.12
6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised
mõjud ning mõjud looduskeskkonnale lk.12
6.2. Planeeringu elluviimise kava lk.12
6.3.Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine lk.13
JOONISED
SITUATSIOONISKEEM DP - 1
TUGIPLAAN DP - 2
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP - 3
KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS DP - 4
LISAD:
Maa-ala plaan koostatud 100 Miili OÜ, MTR Registreeringu nr EEG000510, poolt 19.07.2024. a, töö nr TJI-
176_24
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 2
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
SELETUSKIRI
1. Planeeritava ala lähteandmed, varem koostatud uuringud:
*Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285).
*Tõnsu, Kauksi küla, Alutaguse vald, Ida – Viru maakond topo-geodeetiline uuring (100 Miili OÜ,
19.07.2024.a, töö nr TJI-176_24).
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht ja üldandmed:
Planeeringuala hõlmab Alutaguse vallas, Kauksi külas Tõnsu kinnistut (katastritunnusega 13001:001:1360)
suurusega 46 061 m². Planeeritava kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu maatulunduse juhtotstarbega maa-alal ning jääb
rohevõrgustiku tugialale.
Maa- ja Ruumiameti X-gis kitsenduste rakenduse järgi paikneb kinnistu -
*Riigikaitsega seotud kitsenduste mõjualas – piirivöönd ja piiriveekogu;
*Viru – Mustvee kõrgepinge 220 – 330 kV õhuliinide kaitsevööndis - 40 m äärmisest liini teljest;
*Kauksi oja kalda piiranguvööndis, ehituskeeluvööndis, veekaitsevööndis ja kallasrajal.
Kinnistu külgneb põhjast 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Koplimetsa kinnistuga (13001:001:0180),
idast ja lõunast Kauksi ojaga. Idast hoonestatud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lembitu kinnistuga
(22401:004:0226), kagust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kandle kinnistuga (22401:004:0082),
lõunast hoonestatud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Ojaääre kinnistuga (22401:004:0603), edelast
100% maatulundusmaa sihtotstarbega Koplioja kinnistuga (13001:001:0943) ja läänest hoonestatud 100%
maatulundusmaa sihtotstarbega Kopli kinnistuga (13001:001:1361).
Juurdepääs kinnistutele toimub kruusakattega juurdesõiduteelt minimaalse laiusega 3 m ja pinnasekattega
teelt minimaalse laiusega 3 m.
1.2. Planeeringuala omand:
Eraomand
Detailplaneeringust huvitatud isik:
SPGV OÜ
esindaja – Sven Käiss.
1.3. Planeeringuala olemasolev hoonestus.
Olemasolev kinnistu on hoonestamata.
1.4. Olemasolevad planeeringud
*Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-
1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);
*Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285).
*Planeeritava ala lähiümbruses (kontaktvööndis) kehtivad detailplaneeringud:
1 - Pukatsi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 17.06.2010 – kehtiv – PlanID 3884;
2 - Kandle kinnistu detailplaneering, kehtestatud 20.12.2007 – kehtiv – PlanID 19587;
3 - Tamme kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.02.2087 – osaliselt kehtiv – PlanID 98154;
4 – Kauksi küla Allika kinnistu detailplaneering, kehtestatud 17.03.2023 – kehtiv – PlanID 115075;
5 - Sõtka maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 19.10.2006 – kehtiv – PlanID 115073;
6 - Välja maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 23.09.2004 – osaliselt kehtiv – PlanID 115074.
2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk.
Detailplaneeringu eesmärk algatamisel oli ehitusõiguse määramine majutushoonete ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamise käigus on omaniku soovil tehtud ettepanek määrata detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks kinnistu jagamine neljaks hoonestatava õuemaaga maatulundusmaa
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 3
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
sihtotstarbega krundiks ja ehitusõiguse määramine elamute ja nende abihoonete rajamiseks.
Hoonestatavate kruntide teenindamiseks rajatakse vajalikud tehnovõrgud ja juurdepääsutee.
Planeeritavate kruntide piirid, hoonestusala ning tehnovõrkude asukohad on näidatud põhijoonisel.
3. Detailplaneeringu ülesanded
3.1. Kruntide sihtotstarbe määramine;
3.2. Hoonestusalade määramine ja ehitusõiguse seadmine;
3.2. Arhitektuuri ja ehituslike tingimuste määramine;
3.3. Tehnorajatiste (veevarustus, reoveelahendus, elektrivarustus jmt) asukoha ja lahenduse määramine;
3.4. Juurdepääsude lahendamine;
3.5. Heakorrastuse, haljastuse ja keskkonnatingimuste määramine;
3.6. Kujade määramine;
3.7. Servituudivajadusega alade määramine;
3.8. Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine;
3.9. Muud planeerimisseaduse § 126 lõike 1 kohased ülesanded.
4. Vastavus Alutaguse valla üldplaneeringule
Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohevõrgustiku tugialas.
Detailplaneeringu eesmärk on Tõnsu maaüksuse jagamine neljaks krundiks ning kruntidele ehitusõiguse
seadmine elamute ja abihoonete ning parkimiskohtade ja tehnovõrkude rajamiseks.
Planeeritavate kruntide piirid, hoonestusalad ning tehnovõrkude asukohad on näidatud põhijoonisel.
Käesoleva detailplaneeringu hoonestusalade paiknemine arvestab olemasolevat haljastuseta lageala
asukohti.
Maatulunduse maa-ala maakasutus ja arendamise põhimõtted:
Põllumajandusmaa
1) põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel
tagada nende niiteline kasutus;
2) säilitada põllumajandusmaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist
tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis;
3) säilitada hekke ning põõsa- ja puuderühmasid põldude vahel;
4) põllumajanduses tuleb vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav
kuivendada süsinikuvaru säilitamise eesmärgil (seda nii põllumajandusliku kasutusega
turvasmuldade kui ka metsamaana kasutatavatel turbaaladel);
5) põllumajanduses on vajalik tootmise tõhususe tõstmine ja jätkusuutlikkuse parandamise;
6) põllumajanduslikust tootmisest pärineva reostusohu vältimiseks tuleb järgida pinna- ja põhjavee
kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid.
Metsamaa
1) metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on
tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev,
kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning
ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse
metsakasutuse võimaluse;
2) metsamajanduskavade koostamisel arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega
(vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja
liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, puistute koosseis ja kvaliteedi ning puidu
kättesaadavuse raskenemine liigniisketest metsadest);
3) raielangi kavandamisel on soovitatav jälgida, et ei tekiks mürakoridore;
4) RMK poolt majandatavate metsade osas on lubatud kõik raieliigid. Detailsed kavad tuleb koostada
puhke- ja virgestusmaal, haljasala ja parkmetsa maal, supelrannamaal ning teavituskohutusega
metsamaal kasvava metsa majandamiseks ja uuendamiseks koostöös kohaliku omavalitsusega,
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 4
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele
planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused:
Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Sellest
tulenevalt:
1) võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat
majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale
on kehtestatud. Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt
looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest;
2) tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh
joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu;
3) tuleb võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus kui üldplaneering ei ole teisiti
ette näinud. Need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga
ning kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist;
4) tuleb tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi,
tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele.
Arendustegevus ja ehitamine:
1) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava
uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks
ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus
asjast huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt otsustab vallavolikogu
arendustegevuse lubamise ning selle tingimused või keelustamise alal;
2) arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Ehitusalade valikul ei tohi
seada ohtu rohevõrgustiku säilimist. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava
planeeringu algatamisest või kehtestamist, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab
rohevõrgustiku toimimist;
3) vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on
kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav hoonestusala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud
juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii
tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;
4) rohevõrgustiku tugialal hajaasustuses on elamute rajamine lubatud tingimusel, et hoonestusalade
või aedade vaheline kaugus on vähemalt 100 m;
5) rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist
takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades peab
koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks;
6) detailplaneeringu koostamisel peab kaasnema maakasutust tasakaalustav maastikukaitselisi
abinõusid kavandav ruumiline planeerimine;
7) olulise keskkonnamõjuga joonehitiste kavandamisel, samuti looduslike veekogude õgvendamisel
või muul moel olulisel mõjutamisel, tuleb keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata
rohevõrgustiku toimimise tagamisele. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ka tegevuste kavandamisel,
mis muudavad maa sihtotstarvet. Vooluveekogude sängide õgvendamisel või muul moel
vooluveekogude olulisel mõjutamisel ning üldplaneeringus määratletud maakasutuse muutmisel
vajadusel küsida seisukohta Keskkonnaametilt;
8) teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade
rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad
üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Planeeringute ja projektide
koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (olulisemad konfliktkohad on kantud
üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute
liikumisvõimaluste säilimiseks;
9) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on
uute rajamine vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning
koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 5
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks
ja leevendamiseks;
10) kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivsete
keskkonnamõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Näiteks nähakse ette kõrgepingeliinidel
ja teistel laiematel rohevõrgustikku katkestavatel joonobjektidel vajadusel hekkide istutamine;
11) päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt 50
m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel. Pargi
rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta.
Käesoleva detailplaneeringuga on tagatud rohevõrgustiku sidusus. Hoonestusalad võimaldavad rajada
hooneid ettenähtud vahemaadega. Planeeritava maa-ala areng tagab Alutaguse valla üldplaneeringus ette
nähtud tingimused hoonestamiseks ja kasutamiseks ning (joogivee-, reovee- ning elektrivarustuse)
väljaehitamise.
5. Detailplaneeringus kavandatu kirjeldus
5.1. Planeeritav krundijaotus
Planeeritav ala jagatakse 4 (neljaks) krundiks ja kruntidele määratakse ehitusõigus vastavalt põhijoonise
tabelile „Planeeritav ehitusõigus ja krundijaotus”.
Krundid moodustatakse alljärgnevalt:
POS 1 (NURME) - Krundi planeeritud sihtotstarve on 100% ML – maatulundusmaa ja pindala 12 724 m².
Krunti läbib juurdesõidutee kruntidele POS 2, POS 3, POS 4 ja Koplimetsa katastriüksusele ning
olemasolevale kõrgepinge õhuliinile Viru - Mustvee.
POS 2 (LAANE) – Krundi planeeritud sihtotstarve on 100% ML – maatulundusmaa ja pindala 10 971 m².
Krunti läbib juurdesõidutee kruntidele POS 3, POS 4 ja Koplimetsa katastriüksusele ning olemasolevale
kõrgepinge õhuliinile Viru - Mustvee.
POS 3 (NIIDU) - Krundi planeeritud sihtotstarve on 100% ML – maatulundusmaa ja pindala 9 882 m².
Krunti läbib juurdesõidutee krundile POS 4 ja Koplimetsa katastriüksusele ning olemasolevale kõrgepinge
õhuliinile Viru - Mustvee.
POS 4 (AASA) – Krundi planeeritud sihtotstarve on 100% ML – maatulundusmaa ja pindala 12 484 m².
5.2. Planeeritav ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded
Planeeritavatele 100% maatulundusmaa kruntidele on määratud järgmine ehitusõigus:
POS 1
1) Hoonete max ehitisealune pind 300 m²
2) Hoonete max lubatud arv krundil 5 (1 elamu ja 4 abihoonet)
3) Põhihoone max korruste arv 2
4) Põhihoone lubatud max kõrgus maapinnast 8m
5) Abihoonete korruste arv 1
6) Abihoonete lubatud max kõrgus maapinnast 5m
7) Min tulepüsivusklass TP 3
8) Lubatud katusekalle 0 - 45 kraadi
POS 2
1) Hoonete max ehitisealune pind 300 m²
2) Hoonete max lubatud arv krundil 5 (1 elamu ja 4 abihoonet)
3) Põhihoone max korruste arv 2
4) Põhihoone lubatud max kõrgus maapinnast 8m
5) Abihoonete korruste arv 1
6) Abihoonete lubatud max kõrgus maapinnast 5m
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 6
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
7) Min tulepüsivusklass TP 3
8) Lubatud katusekalle 0 - 45 kraadi
POS 3
1) Hoonete max ehitisealune pind 300 m²
2) Hoonete max lubatud arv krundil 5 (1 elamu ja 4 abihoonet)
3) Põhihoone max korruste arv 2
4) Põhihoone lubatud max kõrgus maapinnast 8m
5) Abihoonete korruste arv 1
6) Abihoonete lubatud max kõrgus maapinnast 5m
7) Min tulepüsivusklass TP 3
8) Lubatud katusekalle 0 - 45 kraadi
POS 4
1) Hoonete max ehitisealune pind 300 m²
2) Hoonete max lubatud arv krundil 5 (1 elamu ja 4 abihoonet)
3) Põhihoone max korruste arv 2
4) Põhihoone lubatud max kõrgus maapinnast 8m
5) Abihoonete korruste arv 1
6) Abihoonete lubatud max kõrgus maapinnast 5m
7) Min tulepüsivusklass TP 3
8) Lubatud katusekalle 0 - 45 kraadi
Detailplaneeringuga määratletud ehitusõigus ja hoonestusalad on kajastatud põhijoonisel. Õueala võib
moodustada hoonestusala piires.
Välisseinte viimistluses on lubatud kasutada puitu, krohvi, klaasi, kivi ja palki. Ümarpalgi kasutamisel
välisviimistluses on lubatud juhul, kui kõik hooned on samas stiilis (kõikidel hoonetel on välisviimistluses
ümarpalk). Lubatud on nimetatud materjalide kombineerimine. Keelatud on metall- ja plastikfassaadid.
Hoonete välisviimistlus peab olema looduslikus toonis. Erksaid ja “keemilisi” värvitoone ei ole lubatud
kasutada.
Katusekatteks võib kasutada katusekivi, plekki ja bituumenplaati.
Piirete tüübid - maksimaalne kõrgus on 1,4 m. Piirded peavad olema avaustega, st. et läbipaistvus piirdest
peab olema vähemalt 60% selle pindalast. Võimalikud piirdeaia tüübid: looduslik hekk piire, puitlipp aed,
roigasaed. Väravate rajamisel peab värava laius olema vähemalt 4 m.
Projektid peavad vastama majandusministri ja taristuministri määrusele nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile”.
Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda tehnovõrkude valdajatelt uued tehnilised tingimused.
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda hetkel kehtivatest valdkonda reguleerivatest
määrustest ja normidest.
5.3. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Juurdepääs avaliku kasutusega riigiteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga on kavandatud olemasolevate erateede
kaudu, mis läbivad Kunglaveere, Kungla ja Koplioja katastriüksuseid. Olemasolevat riigitee ristmikku ega
erateed ei muudeta. Tee kasutamiseks ja hoolduskohustuse kokkuleppimiseks Kunglaveere, Kungla
ja Koplioja katastriüksustel peab olema notariaalne servituut.
Kavandatavate kruntidele tuleb rajada uus juurdepääsutee. Tee kasutus lahendada servituutidega. Teed ei
määrata avalikku kasutusse.
Parkimine lahendatakse planeeritavatel kruntidel vastavalt EVS 843:2016 ”Linnatänavad” ning
Majandusministri ja taristuministri määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile” 21.07.2015 ette nähtud
parkimisnõudeile.
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 7
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
5.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeritaval alal muudetakse minimaalselt pinnast eelkõige ehitustööde käigus hoonestusalade ulatuses.
Planeeritava juurdepääsu teede ja platside mõõtmed ja katendid esitatakse ehitusprojektide koostamise
käigus.
5.5. Haljastuse nõuded
Hoonestus ja parkimiskohad ning ligipääsuteed planeeritakse kõrghaljastusest vabadele aladele.
Raadamist ja puude raiet hoonestamise tarbeks vajalikel aladel on lubatud teha ehitusloa alusel.
Likvideeritavad puud peavad olema märgitud ehitusprojektis. Hajaasustuses eraldi raieluba ei väljastata.
Olemasoleva haljastuse hinnang esitatakse vajaduse korral edaspidise projekteerimise käigus
eelprojektide koosseisus. Olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitsemeetmete määratlemise
aluseks ehitustööde ajal esitatakse tingimused eelprojektide koostamise käigus.
5.6. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
5.6.1 Veevarustus
Kruntidele rajada lokaalsed veelahendused.
Planeeringualale krundi POS 1 ja POS 2 joogivee saamiseks rajatakse puurkaev krundile POS 2
hooldusala raadiusega 10 m, servituudi vajadusega krundi POS 1 kasuks.
Krundi POS 3 ja POS 4 joogivee saamiseks rajatakse puurkaev krundile POS 3 hooldusala raadiusega
10 m, servituudi vajadusega krundi POS 4 kasuks.
Puurkaevude veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritavate puurkaevude hooldusala on 10 m. Kui
veevõtt ulatub üle 10 m³ ööpäevas või üle 150 m³ kuus, on vajalik taotleda vee erikasutuse
keskkonnaluba(veeseadus (VeeS §187 p 2).
Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud VeeS §151 lg 2 loetletud
tegevuste puhul.
Veeseaduse § 154 lg 5 kohasel on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis
võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
2) karjatamine;
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
4) maaparandussüsteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine;
8) kalmistu rajamine;
9) jäätmete käitlemine;
10) maavara kaevandamine.
Puurkaevude rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja
ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri
24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe
esitamise nõuded“ nõuetele.
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 8
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine. Vastavalt juhendile „Nõuded tehnovõrkude
ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ tuleb riigiteega ristuvad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil.
Sadeveed immutada krundi piires maasse. Kuna moodustava krundid on suhtelised suured on vähe
tõenäoline, et kruntidelt tekkivad sajuveed ei imbuks pinnasesse. Sajuvete imbumist pinnasesse soodustab
ka maa-ala geoloogilised omadused.
Projekteeritava juurdepääsutee ääres on haljasalad, kuhu talvel on võimalik lükata lund. Kruntide sajuvee
juhtimine naaberaladele ei ole lubatud.
Väline tulekustutusvesi saadakse kinnistu POS 2 ja POS 3 hoonestusala piiridele tagasipöörde platsi
lähedusse rajatavatest tuletõrjeveevõtumahutitest suurusega 50 m³. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on
10l/s. Arvestuslik tulekahju kestus on 3h.
Ehitisevälise tuletõrjeveevärgi iseloomustus:
Tuletõrje veevõtumahuti mahutavusega 2 x 50 m³ tinglikud asukohad on märgitud põhijoonisel.
Lisaks tuleb arvestada MTM 17.07.2015 määrusega nr 97 p.22 lg 1 p15.3;
EVS 812-3-2018 ja EVS 812-6:2012+A1:2013+AC.2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje
veevarustus.
5.6.2. Kanalisatsioon
Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.
Kõikidele kruntidele rajatakse lokaalne reoveekanalisatsioon septiku ja imbväljakuga.
Täpsed tehnilised lahendused anda ehitusprojektiga.
Mahutid peavad olema keskkonnale ohutud, lekkekindlad ja kaitstud külmumise eest (paigaldada on
lubatud vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud septikuid). Ankurdatus peab paigaldamisel olema piisav,
et tagada liikumatus pinnases. Luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt, kogumismahuti peab
olema ventileeritav. Reoveemahuti täituvust tuleb regulaarselt kontrollida.
Kanalisatsioonirajatiste asukohad lahendatakse projekteerimise staadiumis sõltuvalt hoonete
asukohtadest. Rajatiste asukohad peavad olema sellised, et oleks tagatud juurdepääs. Mahuti
paigaldamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusest nr 171
„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1”.
Kanalisatsioonivarustuse tagamisel lokaalselt tuleb järgida Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskirja (vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 21.02.2019 määrusega nr 5).
Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee
teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133,
134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh
kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Vältida tuleb sademe- ja lumesulavee sattumist reovee kogumismahutisse.
Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kus võib pinnasesse immutada kuni
5 m3 ööpäevas mehaaniliselt puhastatud heitvett. Planeeritud omapuhastite kujad tuleb täpsustada
projekteerimise faasis vastavalt. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes alla nõlva ning
põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Sademetevee kanalisatsioon.
Planeeringuala sademeteveed tuleb immutada kinnistu piires imbalades (haljasalad, kärgkraavid või
koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks). Soovitatav on sademevesi ka kokku koguda ning
taaskasutada. Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile
projekteeritav kalle.
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 9
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
Vältida tuleb sademe- ja lumesulavee sattumist reovee kogumismahutisse. Sademevee juhtimine
naaberkruntidele ja -maaüksustele ning teemaa-alale, sh puurkaevu hooldusalale on keelatud.
5.6.3. Elektrivarustus
Kruntide POS 1 ja POS 2 elektrivarustus toimub 1kV elektriõhuliini ID 342/4006 baasil vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
Kruntide POS 3 ja POS 4 elektrivarustus toimub 1kV elektriõhuliini ID 342/4006 baasil vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
Elektriga varustamine planeeritakse vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud lepingute tingimustele.
Planeeritavatele kruntidele piiridele planeeritakse individuaalsed mõõtekilbid. Kruntidele on ette nähtud
rajatav elektritoide teostada maakaabliga. Täpsed hoonete täiendavad ühendused lahendatakse hoonete
elektrivarustuse projekteerimise käigus.
5.6.4. Küte ja ventilatsioon
Planeeringualal lubatud lokaalkütteviisid on maakütte-, elektri-, tahkekütte- või kombineeritud kütteviisid.
Soojavarustus lahendatakse edaspidi hoonete projekteerimise käigus. Keelatud on keskkonda oluliselt
saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. Lubatud on kasutada ka alternatiivseid lisakütte seadmeid
(päikesepaneelide paigutamine katustele või katusekattena nt Solar Roofit, vms). Hoonete ventileerimine
lahendatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
5.7. Servituudi seadmise ettepanekud
1. Juurdepääsu servituudi vajadusega ala pos 2, 3, 4, Koplimetsa kruntide ja võrguvaldaja kasuks,
arvestada lumelükkamise alaga, min 1 meeter mõlemale poole teed.
2. Madalpingekaabli servituudi vajadusega ala võruvaldaja kasuks kuni 1 m mõlemale poole trassi, vajalik
servituudi seadmine kaitsevööndi ulatuses
5.8. Jäätmekäitlus
Ehitustööde käigus ei toimu ohtlike ainete pinnasesse viimist. Ehitustegevuse käigus tekkivad erinevad
jäätmed kasutada võimaluse kohapeal, suunata uuesti kasutusse või saata utiliseerimisele. Tekkivate
jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust.
Kruntidel tuleb tagada prügi ja olmejäätmete liigiti kogumine ja äravedu vastavalt jäätmeseadusele ja
Alutaguse valla jäätme hoolduseeskirjale (vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 24.08.2023 määrusega nr
48).
Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed, tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Prügikonteinerite asukohad määratakse hoonete projekteerimise käigus, arvestades hoone asukohta ja
selle arhitektuurilist lahendust. Jäätmemahutid sorteeritud jäätmetele paigaldatakse põhihoonete ja
vajaduse korral lisaks ka abihoonete lähedusse, kõvakattega alusele. Krundi valdajal on kohustus tagada
krundil tekkivate sorteeritud jäätmete kogumine eraldi konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne
äravedu. Prügi äraveo korraldavad kruntide igakordsed omanikud jäätmekäitluse ettevõttega sõlmitava
lepingu alusel. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Maaomanik on kohustatud
prügiveo päeval viima oma prügiveo konteinerid tee äärde. Jäätmete käitlemise puhul lähtuda Alutaguse
valla jäätmehoolduseeskirjast.
5.9. Keskkonnakaitse tingimused
Planeeringus kavandatud kinnistute rajamine ei avalda negatiivset mõju lähipiirkonna looduskeskkonnale
ega kaitstavatele loodusobjektidele. Planeeringuga ei kavandata keskkonda ohustavaid objekte.
Planeeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra. Olemasoleval alal ja
ehitistes jääb müratase lubatud piiridesse. Nimetatud tööd ei ole mürahäiring ning ei vaja mürahinnangu
koostamist. Planeeringualal ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42
„Müra normaaltasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid”muutmine. Vastu võetud 01.02.2017 nr 6.
5.10. Radoonitõrje vajadus
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 10
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
Hoonete projektide koostamise käigus tellida vajadusel radooni uuring. Projekteerimisel ja radooni riski
vähendamiseks lähtuda EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes” normidest.
Vastavalt Geoloogiakeskuse poolt koostatud kaardimaterjalidele „Eesti pinnase radooniriski kaart" asuvad
krundid kõrge või väga kõrge radooniriski piirkonnas 100 – 250 kBq/m³.
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U
lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Maapinnast välisõhku pääsenud radoon hajub ja seetõttu on välisõhu
radoonisisaldus väike ega kahjusta inimese tervist. Hoonesse satub radoon peamiselt hoonealusest
pinnasest ja võib tõsta ruumiõhu radoonisisalduse määrani, mis pikaajaliselt toimides kahjustab inimese
tervist. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja
ehitamisel silmas pidada järgmist:
• poorsetest materjalidest (nt väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et
radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi
tungida eluruumidesse;
• elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;
• radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema
õhutihedad;
• tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist
radoonitõkkes.
Radoonitõke paigaldatakse hoone alla kogu ulatuses nii, et oleks täielikult välistatud radooni tungimine
hoonesse. Kile alla tuleb tasanduseks teha vähemalt 50 mm paksune liivapadi. Peale paigaldamist tuleb
radoonitõkkekile UV-kiirguse ja mehaaniliste vigastuste kaitseks katta võimalikult kiiresti näiteks
soojusisolatsiooniga.
5.11. Kuritegevuse riskide vähendamine.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks kasutatakse kuritegevuse ennetamiseks tehtavaid meetmeid.
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte
antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• elanikes omanikutunde tekitamine;
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur;
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;
• korrashoid;
• hoonete nähtavus, jälgitavus (naabrivalve) ja valgustatus;
• eraautode parkimine vahetult hoonete ees;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine.
Krundi omanikul on soovitatav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga.
Krundisisesed jalgteed ja parklad tuleb valgustada madalate LED- välisvalgustitega.
5.12 Tuleohutuse nõuded
Planeeritava ala hoonestuse tulepüsivuse klass on minimaalselt TP 3.
Hoonete kasutusviisi I.(eluhooned).
Hoonete kasutamisotstarve - üksikelamu ja elamu abihooned.
Planeeritavate uute hoonete tuleohutuse tagamisel peab lähtuma:
Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
Välise tulekustutusvee projekteerimisel arvestada:
EVS 812-6:2012+AC2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja siseministri
18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetega.
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 11
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
Kauksi küla Tõnsu kinnistu detailplaneering Töö nr 2422 09.2025.a.
Ehitisse võib alternatiivina tulekustutusvee mahutitele paigaldada I tüüpi lihtsustatud kodusprinkleri
süsteem, mis reageerib iseseisvalt tuleohu korral. Toru Ø sprinklersüsteemi mis tahes osas ei tohi olla
väiksem kui DN25 – mustast terasest torustiku puhul ja vähemalt DN20 vasktorude, CPVC ja roostevaba
terase puhul. Minimaalne pihustusintensiivsuse vahemik peab olema 2,1 mm/min sprinklerite arv 1 – 2 tk ja
Veevarustuse min kestvus 10 min.
Eluhoonetesse ja abihoonetesse paigaldatakse autonoomsed tulekahju signalisatsiooni andurid ja
vingugaasi andurid.
Hoonetevaheline kuja eri kinnistutel peab olema vähemalt 8 m.
Tuletõkketsoonide piirid näidatakse ehitusprojektidega.
Kõikide kommunikatsioonide läbiviigud tihendatakse vastavalt tarindi tulepüsivuse astmele.
Väline tulekustutusvesi saadakse kinnistu POS 2 ja POS 3 hoonestusala piiridele tagasipöörde platsi
lähedusse rajatavatest tuletõrje-veevõtumahutitest suurusega 2x50 m³ ja kuivhüdrandist. Tuletõrje
veevõtumahuti mahutavusega 2 x 50 m³ tinglikud asukohad on märgitud põhijoonisel. Vajalik vooluhulk
väliskustutuseks on 10l/s. Arvestuslik tulekahju kestus on 3h.
Lisaks tuleb arvestada MTM 17.07.2015 määrusega nr 97 p.22 lg 1 p15.3;
EVS 812-3-2018 ja EVS 812-6:2012+A1:2013+AC.2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje
veevarustus.
Juurdepääs hoonetele toimub mööda Jõhvi–Tartu–Valga maanteed ja erinevaid kinnistuid läbivaid
kruuskattega juurdesõiduteid.
6. Planeeringu elluviimine
6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning
mõjud looduskeskkonnale
Planeeringus kavandatud hoonestusalaga kruntide rajamine ei avalda olulist negatiivset mõju lähipiirkonna
looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule või kultuuripärandile ja varale.
6.2. Planeeringu elluviimise kava
1. Maakorraldustoimingud – katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuse sihtotstarvete määramine
vastavalt detailplaneeringule.
2. Servituutide seadmine:
1. Juurdepääsu servituudi vajadusega ala
2. Madalpingekaabli servituudi vajadusega ala võruvaldaja kasuks kuni 1 m mõlemale poole trassi –
vajalik servituudu seadmine kaitsevööndi ulatuses
3. Planeeritud ehitiste projekteerimine ja ehituslubade taotlemine, ehitiste rajamine ning
kasutuslubade taotlemine.
Hoonetele ehitusloa saamise tingimuseks on juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine kuni
kinnistu piiri. Hoonete projekt(id) tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. Kruntide ehitusõigus
realiseeritakse kruntide omanike või valdajate poolt.
6.3. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja on planeeringu elluviimisest huvitatud isik
või planeeringu osalisest realiseerimisest huvitatud isik või elluviija.
Seletuskirja koostasid arhitekt Urve Konts ja
vastutav spetsialist volitatud arhitekt , tase 7, Reet Valk
OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 12
Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9
[email protected] tel 56292826
EHITUSÕIGUSED:
POS.
NR.
SIHTOTSTARVE % DETAIL-
PLANEERINGU LIIKIDES 1 ML 100
2 ML 100
3 ML 100
4 ML 100
KÕRGUS HOONETE 8 m/5m 4 8 m/5m 4 8 m/5m 4 8 m/5m 4
MEETRITES MAKSIMAALNE (1 elamu+ (1 elamu+ (1 elamu+ (1 elamu+
HOONEALUNE ARV KRUNDIL
300 m²
2 abihoonet +
300 m²
2 abihoonet +
300 m²
2 abihoonet +
300 m²
2 abihoonet +
TINGMÄRGID:
SUURIM 2 2 2 2
KORRUSELISUS PIND 2 alla 20m²) 2 alla 20m²) 2 alla 20m²) 2 alla 20m²)
PLANEERITAV
KRUNDI SUURUS
PARKIMIS-
12724 m² 2 10971 m² 2 9882 m² 2 12484 m² 2 planeeringuala piir (suurus ca 4,6 ha)
KOHTADE ARV
planeeritavate kruntide piirid
POS.
1 2 3 4
NR.
KRUNDI HOONETE ABIHOONETE 0,027 * 1 elamu 4 0,027 * 1 elamu 4 0,027 * 1 elamu 4 0,027 * 1 elamu 4
olemas olevate katastriüksuste piirid
TIHEDUS VÕI RAJATISTE ARV KINNISTUL
HALJASTUSE % ARV KINNISTUL >70 %
* 2 abihoonet
* 2 abihoonet >70 %
* 2 abihoonet
* 2 abihoonet >70 %
* 2 abihoonet
* 2 abihoonet >70 %
* 2 abihoonet
* 2 abihoonet
planeeritav hoonestusala
kuni 20 m² kuni 20 m² kuni 20 m² kuni 20 m²
ol.ol. madalpinge õhuliin
Heitvee immutamise keeld 50 m
ol.ol. kõrgepinge õhuliin
puurkaevu hooldusala välispiirist ol.ol. kõrhaljastus
planeeritavte kruntide numbrid
2
iina
sirgul
Viru-T Servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja
ustvee
Viru-M kasuks kuni 1 meetrit mõlemale poole trassi
Juurdepääsu servituudi vajadusega ala pos 2, 3, 4, Koplimetsa
kruntide ja võrguvaldaja kasuks, arvestada lumelükkamise alaga
ev
ektiivn
e puur
Persp salaga 10 m
ka
Perspektiivse madalpinge maakaabli ligikaudne asukoht koos
hooldu
Heitvee immutamise keeld 50 m
puurkaevu hooldusala välispiirist
R10.0 liitumis + jaotuskilbiga
Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga
veekogu kaitsevöönd 100 m (Peipsi järv)
Veekaitse vöönd 50 m - ehituskeeluvöönd
(Kauksi oja)
4 Elektriõhuliini 220-330kV (kõrgepingeliin)
50 m³
elektripaigaldise kaitsevöönd
kaev
Riigikaitsega seotud mõjuala /Piirivöönd ja piiriveekogu/
50 m³
e puur
ektiivn
Persp salaga 10 m
hooldu
R10.0
planeeritav tuletõrjevee mahuti
50 m³ koos veevõtu kaevuga
ligikaudne asukoht
Biopuhasti kuja 5 m
planeeritava veetrassi ligikaudne asukoht
planeeritava kanalisatsioonitrassi ligikaudne asukoht
3 planeeritav kanalisatsioonitrass biopuhasti ja imbväljakuga
Biopuhasti kuja 5 m
Perspektiivne puurkaev hooldusalaga 10 m
2 R10.0
Heitvee immutamise keeld 50 m
PRK00
60945 puurkaevu hooldusala välispiirist
Imbväljaku kaeveala 10 x 2.5 m
Heitvee immutamise keelu ala 50 m puurkaevu hooldusala
aevu
Puurk sala 10 m
hooldu
iveekog
u/ välispiirist
R10.0
ja piir
öönd
/Piiriv
dm õjuala
seotu
Riigik
aitseg
a
Madalpinge õhuliini kaitsevöönd kuni 1 kV pingega liinide korral
ja
Imbväljaku kaeveala 10 x 2.5 m Kau
k si o
2m
lgala
ga 1 Ma
apa
ran
dus K
süs auks
² va tee i 2
5 km
mi
2 orie koll
üle nt. ekto
ga ja 0 m
reesv
Biopuhasti kuja 5 m
p in dala önd 10 ool
a vö
10 h aitse
Üle kogu k
vee
Biopuhasti kuja 5 m
PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA KRUNDIJAOTUS
Olemasoleva Tõnsu, katastritunnus 13001:001:1360,
krundi andmed pindala 46 061 m²,
sihtotstarve maatulundusmaa
Imbväljaku kaeveala 10 x 2.5 m
POS number; 1 2 3 4
aadressi ettepanek NURME LAANE NIIDU AASA
Krundi ML ML ML ML
la
sihtotstarve
lu a
kee Imbväljaku kaeveala 10 x 2.5 m
itus
- eh
50m - a la
öön
d aa Sihtotstarvete 100 % 100 % 100 % 100 %
se v mi m
kait tee %-ne jaotus
Vee .süs
a rand
ap
Ma
Katastri 100 % 100 % 100 % 100 %
sihtotstarve
Krundi 12 724 10 971 9 882 12 484
pindala m²
Hoonete lubatud 300 300 300 300
suurim ehitistealune
pind m²
Täisehitus- 2.4 2.8 3.1 2.5
protsent
Lubatud suurim 5 5 5 5
hoonete arv
krundil
Hoonete lubatud 8 m/ 5 m 8 m/ 5 m 8 m/ 5 m 8 m/ 5 m
suurim kõrgus
Lubatud suurim 2 k/ 1 k 2 k/ 1 k 2 k/ 1 k 2 k/ 1 k
korruselisus
Planeeritavate 2 2 2 2
la parkimiskohtade
ee lu a
usk arv krundil
ehit
m-
50
önd
e vö
kaits
Vee
ga
lgala
² va
5 km
le 2 OBJEKT: LEPING: TÖÖ NR: LEHT:
ja ü m
da laga d 100 KAUKSI KÜLA TÕNSU KINNISTU
n
a pin vöö
10 h aitse DETAILPLANEERING 2422 2422 DP3_POHIJ
Üle kogu k
vee
JOONIS: ARHITEKT:
R VALK
OÜ R. VALK
ARHITEKTUURIBÜROO
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA ARHITEKT:
U.KONTS
ARHITEKT:
REG. NR. 10539154
LITSENTS EE-6981
TELLIJA:
DETAILPLANEERINGU KOOSATMISEST HUVITATUD ISIK STAADIUM: KUUPÄEV: MÕÕT:
VABAÕHUMUUSEUMI TEE 2a - 9
TALLINN 13522
TEL/FAX +372 6563079
e-mail:
[email protected] SPGV OÜ - ESINDAJA SVEN KÄISS DP 12, 2025 1:1000
Alutaguse Vallavalitsus Teie 18.03.2026 nr 7-6/51-1
[email protected]
Tartu mnt 56 Meie 09.04.2026 nr 7.2-2/26/2946-6
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Tõnsu kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Alutaguse valla Kauksi küla
Tõnsu kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 13001:001:1360, maatulundusmaa 100%,
edaspidi planeering).
Planeeringuga kavandatakse planeeringuala jagamine neljaks maatuludnusmaa sihtotstarbega
krundiks, millele määratakse ehitusõigus elamute ja abihoonete rajamiseks.
Esitasime seisukohad planeeringu koostamiseks 20.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2946-2 eeldusel,
et planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualale ehitusõiguse määramine
majutushoonete ehitamiseks. Planeeringuala ei piirne riigitee(de)ga, juurdepääs planeeringualale
on tagatud riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 47,425 olemasolevalt ristumiskohalt
(mitteavaliku kasutusega kohalik tee nr 2240024 Pajuri tee).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame
planeeringu.
Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada meile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
3. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole
selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade
uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad:
1. TonsuKauksiDP_DP tiitel_26022026
2. TonsuKauksiDP_DP seletuskiri_26022026_v2
3. TonsuKauksiDP_DP3 pohijoonis_26022026
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
2 (2)