KIVIKANDUR OÜ
[email protected]
09.04.2026 nr DM-133620-9
Ainja maardla Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes alljärgnevast, KIVIKANDUR OÜ 26.09.2025 esitatud Ainja liivakarjääri
keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise taotlusest nr T-KL/1030369 ning tuginedes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6
lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja
8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3
punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:
1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr
VILM-042 muutmise taotlusele.
1.2. Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise taotluse menetlemisel
arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:
1.2.1. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on
keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada
ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja
korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
1.2.2. Riikliku põhimaantee (T6 Valga-Uulu) ja selle muldkeha püsivus tuleb tagada
kaevandamise ajal ja peale karjääri korrastamist.
1.2.3. Karjääri kaevandamise ja korrastamise projektid tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid
ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
Harku vald, Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 26.09.2025 Keskkonnaametile taotluse
Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmiseks. Nõuetekohane taotlus on
registreeritud KOTKAS-s 26.09.2025 menetluse nr M-133620 juurde. OÜ KIVIKANDUR
omab Ainja liivamaardlas maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr VILM-042, mille
kehtivus lõpeb 29.09.2026. Arvestades mäeeraldise jääkvaru kogust ja keskkonnaloa kehtivuse
aega, ei ammendu tootmistegevusest sõltumata Ainja liivakarjääri jääkvaru olemasoleva
keskkonnaloa kehtivuse ajal. KIVIKANDUR OÜ soovib jätkata Ainja mäeeraldisel maavara
kaevandamist ning korrastada kaevandatud maa peale varu ammendumist. Seega taotleb
KIVIKANDUR OÜ Ainja liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa VILM-042
kehtivusaja pikendamist 12 aasta võrra.
2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning
kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu
hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.3. Keskkonnaloa muutmise taotlus on 15.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 15.10.2025 kirjaga nr DM-133620-4
keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Avalikustamise käigus laekus Transpordiameti 17.10.2025 kiri nr 7.1-7/25/17598-2
(registreeritud KOTKAS-s 20.10.2025 numbriga DM-133620-6), millega nõustus keskkonnaloa
muutmise taotlusega ja soovis, et ala korrastamisprojekt kooskõlastataks nendega.
MaaPS § 49 lõike 6 alusel edastas Keskkonnaamet Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-
042 muutmise taotluse 15.10.2025 kirjaga nr DM-133620-5 Mulgi Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks. Mulgi Vallavalitsus nõustus 04.11.2025 korraldusega nr 747 (registreeritud
KOTKAS 21.11.2025 nr DM-133620-7) keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata.
2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §
6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
2(28)
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja
§ 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine
kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning
otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata
jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH
algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise taotlus (T-KL/1030369), sh
KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;
3. Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/75);
4. Metsaregister;
5. Mulgi valla üldplaneering (kehtestatud Mulgi Vallavolikogu 27.05.2025 otsusega nr 267);
6. „Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju
hindamise aruanne“, töö nr 2015-112, Kobras OÜ
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
KIVIKANDUR OÜ omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr VILM-042
(kehtivusaeg 29.09.2008 – 29.09.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Ainja maardla
(registrikaardi nr 840) Ainja liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva. KIVIKANDUR OÜ ei ole
Ainja liivakarjääri mäeeraldisega hõlmatud varusid veel täielikult ammendanud ega ala
korrastanud, mistõttu taotleb keskkonnaloa nr VILM-042 kehtivusaja pikendamist 12 aasta
võrra s.o kuni 29.09.2038. Ühtlasi soovitakse mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujusid
3(28)
korrigeerida vastavaks kehtivatele katastriüksuste piiridele ja kitsendustele, mille tulemusel
olemasoleva mäeeraldise pindala väheneks 0,12 ha ja teenindusmaa pindala 1,08 ha võrra.
Väljajäetav ala on ortofoto alusel looduslikus seisundis.
Kehtiva keskkonnaloaga Ainja liivakarjäär asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas
KIVIKANDUR OÜ-le kuuluvatel kinnistutel Lääne-Tindi (60002:003:0910; sihtotstarve:
mäetööstusmaa 100%), Porgandi (60002:003:0065; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%) ja
Tindi-Porgandi (60002:003:0064; sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Tegemist on
olemasoleva mäeeraldisega, mille pindalaks taotletakse 16,47 ha (kehtival loal 16,59 ha) ja
teenindusmaa pindalaks 18,27 ha (kehtival loal 19,35 ha).
Ainja liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Ainja liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1.
Seisuga 30.06.2025 on Ainja liivakarjääri piires oleva ploki jääkvaru järgmine:
1 plokk (ehitusliiv) – 1301,15 tuh m³, kaevandatav varu 1141,15 tuh m³.
Loa muutmisel täpsustatakse varukoguseid vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr
56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 40 lõike 3 punktile 2.
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 95 tuh m³ (kehtival loal 100 tuh
m³). Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Keskkonnaloa nr VILM-042 alusel
kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.
Ainja liivakarjääris on maavara kaevandamine toimunud mäeeraldise keskosas. Kooritud
kattepinnas on ladustatud mäeeraldise ja teenindusmaa alale. Karjääris on olemas veoteed
maavara transpordiks. Mäetöödest mõjutamata mäeeraldise ala on võsastunud raiesmik.
Ainja liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir külgneb osaliselt Ainja III liivakarjääri mäeeraldisega
(keskkonnaluba nr L.MK/332741). Ainja III karjääriga ühisele piirile ei ole nõlvaterviku jätmist
arvestatud – karjäärid kaevandatakse kokku.
Ainja liivakarjäärist vahetult kirde pool on Valga-Uulu põhimaantee nr 6, mille kaitsevööndi
ulatus on 30 m. Mäeeraldis on väljaspool teekaitsevööndit, teenindusmaa kattub kuni 15 m
ulatuses teekaitsevööndiga. Transpordiamet on 17.10.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/17598-2
nõustunud keskkonnaloa muutmise taotlusega.
Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamisega jätkamiseks Ainja liivakarjääris on
soodsad. Mäeeraldis on osaliselt juba avatud ja katend kooritud, kattekihi paksus on keskmine ja
kasulik kiht on enamuses põhjaveetasemest kõrgemal. Mäeeraldisele on tagatud juurdepääs
Valga-Uulu põhimaantee nr 6 kaudu. Paljandustöid ja kaevandamist jätkatakse olemasolevast
tööeest kaevandamisprojekti kohaselt vastavalt maavara kvaliteedile ja nõudlusele.
Kaevandamise jätkamisega Ainja karjääris ei kaasne kaevandamistehnoloogia muutuseid ega
lisandu täiendavaid masinaid. Veealuse maavara väljamiseks veetaset pumpamise või
ärajuhtimise teel ei alandata.
4(28)
Ainja liivakarjääri katendi moodustab kasvukiht ja liivsavi. Katendi paksus varieerub
vahemikus 0,3 kuni 2,0 m (keskmine 0,83 m, sh kasvukiht 0,46 m ja liivsavi 0,37 m).
Kattepinnase kogus mäeeraldisel on 137 tuh m³ (kattepinnase kogus väheneb 1 tuh m³
mäeeraldisest välja jääva ala tõttu), sh kasvukiht 76 tuh m³ ja liivsavi 61 tuh m³. Paljandustööde
käigus kooritakse ja ladustatakse kasvukiht ja liivsavi eraldi. Kooritud ja ladustatud kattepinnas
kasutatakse täielikult korrastamistöödel põhja ja nõlvade katmiseks. Ainja mäeeraldise alal on
allapoole põhjavee taset jääva kasuliku kihi paksus osaliselt alla 2 meetri. Kooritud ja ladustatud
kattepinnast (liivsavi) saab kasutada ka kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu madalaveelise
osa täitmiseks.
Ainja liivakarjääri veepealse kasuliku kihi paksus on kuni 14,7 m ja veealuse kasuliku kihi
paksus kuni 4,0 m. Kasulik kiht koosneb muutlikust liivast, milles esinevad savi ja kruusa
vahekihid ja läätsed. Kuna kaevandatav jääkvaru paikneb osaliselt keskmisest põhjaveetasemest
allpool, väljatakse veel kaevandamata kasulik kiht ekskavaatoriga kahes astmes: veepealne osa
ja veealune osa. Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara
looduslikust tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-sõelumissõlme.
Veealuse maavara kaevandamisel tõstab pöördkoppekskavaator vee ja kruusa/liiva segu
puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-
sõelumissõlme. Töödeldud maavara tõstetakse lattu ning laost toimub laadimine tarbijate
kalluritele.
Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel
maavara töötlemine purustamise ja sõelumisega. Geoloogilise uuringu andmetel sisaldab kasulik
kiht keskmiselt ~20% kruusa. Taotleja prognoosib kuni 25% loodusliku materjali mahust
purustamist ja sõelumist, mis moodustab kaevandatavast varust ~285 tuh m³. Purustamise ja
sõelumise maht aastas on keskmiselt 24 tuh m³.
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 95 tuh m³. Kaevandamise keskmine
aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul
kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad
kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Kaevandamisprojektis
määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng.
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt.
Ala tehniline korrastamine (nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega.
Kaevandatava varu ammendumisel on Ainja karjääri kaevandatud maa kujundatav
nõuetekohaseks metsamaaks ja veekoguks. Allapoole põhjavee taset jääva kasuliku kihi paksus
on osaliselt vähem kui 2 meetrit, mistõttu tuleb karjääri korrastamisel madalaveeline veekogu
tagasi täita, et lõplikult kujuneva veekogu valdav sügavus oleks üle 2 m. Madalaveeline
veekogu osa täidetakse liivsaviga tagasi (täitmise pindala ~1,9 ha, täitmise maht ~25 tuh m³) ja
selle tulemusena kujuneb veekogu pindalaga ~2,7 ha, mille valdav sügavus on üle 2 meetri.
Ülejäänud kattepinnas laotatakse karjääri põhjale ja nõlvadele paksusega 0,91 m (kogus 112 tuh
m³). Kaevandatud maa korrastamisel on kooritud ja ladustatud kattepinnas seega täielikult (137
tuh m³) kasutatav veekogu kaldaperve kujundamiseks, kaeveõõne veepealsete nõlvade ja põhja
5(28)
katmiseks ning veekogu madalaveelise osa täitmiseks.
Mäeeraldise piirile tuleb kaevandamisel jätta nõlvatervikud nõlvusega vähemalt 1:1,7
veepealses ja 1:3 veealuses osas.
3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Mulgi valla kehtiva üldplaneeringu lõunaosa põhijoonise kohaselt on taotletav Ainja
liivakarjääri ala mäetööstusmaa. Üldplaneeringu seletuskirjas on maavarade kohta kokkuvõtvalt
toodud järgmist:
Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest
lähtuvalt tuleb maardla alal küsida luba, kui soovitakse teha ehitusteatise või -loa kohast
ehitustegevust, kehtestada planeeringut või muuta katastriüksuse sihtotstarve.
Kuivõrd kaevandamislubade menetlused toimuvad olenemata planeeringulistest suunistest,
siis maardlate ja mäetööstusega seonduvates otsustusprotsessides tuleb iga kord lähtuda
ajakohasest registriinfost, mis on kättesaadav Maa- ja Ruumiameti kaarditeenuste kaudu.
Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda
pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile,
inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja
võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, oluliselt ei tohi halveneda joogivee,
õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamise alustamine maardlates toimub
vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Tingimused kaevandatud alade korrastamisel:
▪kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisjärgse korrastamise põhimõtete määramisel
tuleb kaasata kohalikku omavalitsust loa andmise menetlusse, et ühiselt otsustada maa-ala
edasised korrastamistingimused;
▪ pärast maavara kaevandamist peab kaevandatud ala korrastamine toimuma võimalikult
kiiresti. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja
kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms);
▪loa andmise menetluses näha ette võimalusel etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru
ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.
Viljandi maakonnaplaneeringu Ruumiliste väärtuste joonisel on taotletava karjääri ala märgitud
maardlana. Viljandi maakonnaplaneeringu kohaselt on maavarade kaevandamise üldised
tingimused järgmised:
- Tuleb tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne
kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret
ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul,
põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning
kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab
kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade
kasutamist.
6(28)
- Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel ning hinnata
eelnevalt mõju väärtuslikele maastikukomponentidele.
- Väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku alad ei ole
takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud
korras; kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule
põllumajandusmaale, väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku aladele.
- Maardlate kasutuselevõtul tagada liikluskoormusele vastavad juurdepääsuteed.
- Juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil,
saadab kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile.
- Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb alati enne maavara
kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning rakendada
asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.
Ainja liivakarjääri asukoha kinnistute maakasutuse sihtotstarbeks on määratud mäetööstusmaa
100%. Viljandi maakonnaplaneeringu kaardi Ruumilised väärtused kohaselt ei asu Ainja
liivakarjäär rohevõrgustikus, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumaal, vaid on
kujutatud liivamaardlana. Käesoleval juhul on tegu olemasoleva liivakarjääri tegevuse
jätkamisega, mitte uue ala kaevandamiseks avamisega. Kaevandamisega jätkates ammendatakse
mäeeraldisega hõlmatud maavara maksimaalses mahus, seeläbi kasutades ressursse efektiivselt
ning vältides samaväärsete maavarade kaevandamiseks uute karjääride rajamise vajadust.
Kaevandamise lõppedes korrastatakse ala veekoguks ja metsamaaks. Keskkonnaloa kehtivusaja
pikendamise menetluse käigus annab Keskkonnaamet eelhinnangu, kas kavandatava tegevusega
kaasneb olulisi keskkonnamõjusid ning kui kaugele mõju ulatub. Kaevandatud materjali
transport toimub mööda avalikus kasutuses olevaid teid, mille omaja saab vajadusel kehtestada
täiendavaid tingimusi nende kasutamiseks.
Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud
eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud
maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku
informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.
Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega muudetud maa-alal on
keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine.
Eelnevast lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega
ega kehtivate õigusaktidega. Mulgi Vallavalitsus on keskkonnaloa muutmisega nõustunud
tingimusi esitamata.
Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – ortofoto alusel metsa- ja
põllumaana, lisaks külgneb Ainja liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir osaliselt Ainja III
liivakarjääri mäeeraldisega (keskkonnaluba nr L.MK/332741, loa omaja RONK OÜ). Ainja
maardlas teisel pool Valga-Uulu maanteed on veel ca 170 m kaugusel Puiste Teed OÜ-le kuuluv
Ainja IV liivakarjäär (KL-519310) ja ca 90 m kaugusel Aktsiaseltsile Roger Puit kuuluv Ainja
II liivakarjäär (VILM-074). Maavara väljamisega ei ole Ainja II ja Ainja IV liivakarjääris veel
alustatud. Ainja liivakarjäärist ca 300 m kaugusel asub JAVO Grupp OÜ-le kuuluv Ainja II
7(28)
kruusakarjäär. Ainja liivamaardlas kaevandamine on kestnud juba mitmeid aastaid.
Ainja liivakarjäärist ligikaudu 3 km kaugusel asub Ainja küla keskus ning ca 7 km kaugusel
Karksi-Nuia linn. Tegemist on hajaasustusega st piirkonnas esineb üksikuid majapidamisi.
Lähim õuemaa on põhikaardi andmetel ca 160 m kaugusel Väike-Paanikse (60001:007:0180)
ning Suure-Paanikse (60001:007:0170) kinnistutel, mille sihtotstarve on mõlemal juhul
riigikaitsemaa 100%. Nimetatud kinnistutel on ka elu– või ühiskondlikud hooned. Õuemaaga
majapidamised asuvad ka teenindusmaa põhjatipust ca 440 m põhja pool Puusepa
(60001:001:0071) kinnistul, ca 600 m kaugusel Riidamäe (60001:001:0071) ja ca 700 m
kaugusel Tindi-Luige (60001:007:0012) kinnistutel. Riidamäe kinnistu ning karjääri vahele jääb
ortofoto alusel metsamaa. Puusepa, Tindi-Luige, Väike-Paanikse ja Suure-Paanikse kinnistud
paiknevad teisel pool Valga-Uulu maanteed, karjääri ja kinnistute vahele jääb lisaks maanteele
ka valdavalt metsamaa (Tindi-Luige kinnistu puhul lagedam põlluala).
Mäeeraldise kasutuselevõtt on toonud kaasa raadamise ja katendi koorimise, mille tulemusel on
metsamaa asendunud lagedama alaga, kuhu on kuhjatud katendivallid ning tekkinud süvendid.
Korrastamisel rajatakse veekogule lauged nõlvad, mis tagavad ohutuse. Karjääris
kaevandamisega jätkamine ei piira ümbruskonna maade sihtotstarbelist kasutamist.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu
väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb
vajadusel kasutusele võtta leevendusmeetmed.
Valga-Uulu maanteest idas on maa-alune sideehitis, karjääri teenindusmaa loodepiirist vahetult
lääne pool on sideehitis ELA121. Teenindusmaast idas ca 41 m kaugusel on geodeetiline märk
Ainja99 (punkti number 3155).
Teenindusmaa kagunurk külgneb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-50 kaitsevööndiga.
Teenindusmaast edelas ca 275 m kaugusel on JÕKSI maaparandussüsteemi maa-ala.
Teenindusmaast läänes ca 290 m kaugusel on D-kategooria gaasitorustik T413 Lilli LKS -
Karksi LKS.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Ainja liivakarjäär on juba avatud mäeeraldis, mistõttu on maapinna reljeef muutlik. Maa- ja
Ruumiameti geoportaali ortofoto alusel on karjäärialalt mets valdavas ulatuses raadatud.
Kaevandamisega jätkamisel eemaldatakse alal veel kasvavad puud ning kooritakse katend, kus
seda seni pole tehtud. Metsaregistri andmetel on mäeeraldisega kattuvale alale inventeeritud 11
metsaeraldist aastatel 2003-2006 ning seda arvestades ei ole andmed enam ajakohased.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olev veel säilinud taimekooslus hävib, kuid hilisema
korrastamise käigus rajatakse alale metsamaa ja veekogu, kuhu tekivad uued kooslused.
8(28)
Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja selle
mõjusid taluvad. Kuna tegemist on olemasoleva kasutuses oleva liivakarjääriga, siis looduslik
mitmekesisus on sellel alal madal. See on mõnevõrra kõrgem mäeeraldist ümbritsevates
metsatukkades. Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale
registreeritud ei ole. Karjääri edasise töö käigus raadatakse mets, mis võib olla elupaigaks
mitmetele linnuliikidele. Raadamisel ja katendi koorimisel tuleb muu hulgas arvestada
looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine
ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud aastaringselt. Viidatud säte kehtib keskkonnaloa
omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei kohusta
kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse
puudumine.
Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei
ole. Need jäävad eemale (ülevaade ptk-s 3.2.3).
Ainja liivakarjääri katendi moodustab kasvukiht ja liivsavi. Katendi paksus varieerub
vahemikus 0,3 kuni 2,0 m (keskmine 0,83 m, sh kasvukiht 0,46 m ja liivsavi 0,37 m).
Kattepinnase kogus mäeeraldisel on 137 tuh m³ sh kasvukiht 76 tuh m³ ja liivsavi 61 tuh m³.
Kooritud ja ladustatud kattepinnas kasutatakse täielikult korrastamistöödel.
Ainja liivakarjääriga hõlmatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 veepealse kasuliku kihi
paksus on kuni 14,7 m ja veealuse kasuliku kihi paksus kuni 4,0 m. Veealune varu väljatakse
veetaset alandamata. Kasulik kiht koosneb muutlikust liivast, milles esinevad savi ja kruusa
vahekihid ja läätsed. Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on
kavandatud vajadusel maavara töötlemine purustamise ja sõelumisega. Kaevandamise
keskmiseks aastamääraks on kavandatud 95 tuh m³. Seisuga 30.06.2025 on Ainja liivakarjääri
piires 1 ploki (ehitusliiv) jääkvaru 1301,15 tuh m³ ja kaevandatav varu 1141,15 tuh m³.
Kaevandamisel kasutatavateks masinateks on pöördkoppekskavaator, laadur, purustus-
sõelumissõlm.
Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Osaliselt töödeldakse kaevandatud
materjali erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks.
Ainja liivakarjääri korrastamistöödega saab alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning
suurema osa nõlvadest kujundada juba kaevandamise käigus. Korrastamisel tuleb karjääri küljed
kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme
oleks esteetiliselt vastuvõetav. Karjääri nõlvad tasandatakse materjali püsinurgast tuleneva
nõlvusega veetasemest kõrgemal kaldega 1:1,7 ja veetasemest madalamal kaldega 1:3.
Karjääriala korrastatakse veekoguks ja metsamaaks, kus veekogu pindala on ca 2,7 ha ja valdav
sügavus üle 2 m. Madalaveeline veekogu osa täidetakse liivsaviga tagasi (täitmise pindala ~1,9
ha, täitmise maht ~25 tuh m³).
3.1.4. Tegevuse energiakasutus
9(28)
Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub maavara
kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele, samuti karjääriala
kaevandamisjärgseks korrastamiseks. Veepealse varu väljamisel toimub maavara kaevandamine
astanguliselt ning kaevis laetakse otse kalluritele. Osa mäeeraldisega hõlmatavast varust paikneb
allpool põhjaveetaset, kuid selle kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata
põhjaveetaset, seega selleks energiat ei kulutata.
Ainja liivakarjääri maavaravaru kasutusala on ehitusliiv, milles esinevad liivsavi ja karbonaatse
koostisega segateralise kruusa vahekihid ja läätsed. Looduslik materjal sobib kasutamiseks
ehituses ja teedeehituses ning liivast väljasõelutud kruusast saab töötlemisega valmistada
erinevaid tooteid. Taotleja prognoosib kuni 25% loodusliku materjali mahust purustamist ja
sõelumist, mis moodustab kaevandatavast varust ~285 tuh m³.
Karjäärile on olemas juurdepääs Valga-Uulu põhimaantee nr 6 kaudu, seega ligipääsu
rajamiseks energiat ei kulutata. Kehtival keskkonnaloal on järgmised kõrvaltingimused:
1. Riikliku põhimaantee (T6 Valga-Uulu) ja selle muldkeha püsivus tuleb tagada
kaevandamise ajal ja peale karjääri korrastamist.
2. Teemaalt tuleb tagada sadevete ärajuhtimine. Maanteel liikujatele tuleb tagada
liiklusohutus ja vajadusel paigaldada maanteele põrkepiire.
3. Karjääri kaevandamise ja korrastamise projektid tuleb kooskõlastada Pärnu
Teedevalitsusega.
Kuna mäeeraldis on küll väljaspool teekaitsevööndit, aga teenindusmaa kattub kuni 15 m
ulatuses teekaitsevööndiga, on põhjendatud jätta kõrvaltingimused nr 1 ja 3 kehtima.
Transpordiamet on 17.10.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/17598-2 nõustunud keskkonnaloa muutmise
taotlusega. Kõrvaltingimuses nr 3 täpsustatakse, et projektid tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga. Tingimuse nr 2 loale jätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd liiklusohutuse
tagamist ei saa reguleerida keskkonnaloaga, vaid see on lahendatud muude regulatsioonidega.
3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Ainja liivakarjääris kaevandamisega jätkamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Ainja liivakarjäär paikneb Sakala kõrgustiku jalamil vahelduva pinnareljeefiga
fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht ja tiheplastne liivsavi. Kasulik kiht
koosneb muutlikust liivast, milles esinevad savi ja kruusa vahekihid ja läätsed. Looduslik
materjal sisaldab kruusaosakesi keskmiselt 19,86% (0,00 kuni 71,45%) ning savi- ja
tolmuosakesi 6,17% (1,24 kuni 33,96%). Liiva lamamiks on tiheplastne ja vettpidav
liivsavimoreen.
10(28)
Vettkandvaks kihiks on liivpinnas, milles on nii liivsavi kui kruusa vahekihid ja läätsed, liivsavi
võib kohati olla lokaalseks veepidemeks. Liivpinnase suhteliselt vettpidavaks lamamiks on
ülipeeneteraline liiv või saviliivmoreen. Geoloogilise uuringu ajal rajati 12 puurauku, neist 7-s
fikseeriti veetase. Alal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sademetest.
Põhjaveetase on maapinnast 10,0–14,2 m sügavusel (nov. 2007), abs kõrguste vahemikus 103,6
kuni 107,2 m (keskmine 105,5 m). Veetaseme abs kõrgused alanevad põhja suunas. Allapoole
veetaset jääb mäeeraldise lõunaosas kuni 4 m kasulikku kihti.
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on
seotud õli või kütuse lekkega. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt
hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei ole
avariiolukordade tekkimise tõenäosus suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus). Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja
laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja
hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on
varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja
anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.
Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi
eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis
kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest
jõuab põhjavette.
Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt asub Ainja liivakarjäär
suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, st valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50
m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.
Survelise põhjavee survepind on üle maapinna (põhjavee ülevoolu piirkond). Hinnang on antud
maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva
potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest. Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on üsna üldine
ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse
arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal lasuvad veepidemed (veeseadus § 68 lg
2).
Ainja liivakarjäärile lähim puurkaev asub ca 600 m kaugusel Riidamäe kinnistul (puurkaev
registrikoodiga PRK0021698).
Teenindusmaast edelas ca 275 m kaugusel on JÕKSI maaparandussüsteemi maa-ala.
Ainja liivakarjäärile lähim pinnaveekogu on u 1,1 km kaugusel läänes asuv Kõpu jõgi
(vooluveekogu, EELIS kood VEE1140900). Piisava vahekauguse tõttu võib järeldada, et
kaevandamine ei mõjuta Kõpu jõe seisundit.
11(28)
Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna
veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara
kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt
suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu
arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise
dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi
karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee
suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle
vooluhulka. Käesoleval juhul kaevandamise käigus vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega
puudub oluline ebasoodne mõju väljakujunenud looduslikule veerežiimile.
Teoreetiliselt on ka veealuse materjali väljamine siiski põhjavee taset langetav tegevus, kuna
kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav
vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib
teoreetiliselt levida ka väljapoole karjääri. Puistangusse nõrguma tõstetud materjalist valgub
vesi karjääri tagasi. Veetaseme alanemise ulatus sõltub korraga väljatavast materjali mahust
ning sellest tagasi nõrguvast vee kogusest. Tagasinõrguva vee kogus sõltub eelkõige materjali
poorsusest ja veeannist. Lisaks mõjutavad veetaset klimaatilised tingimused (sademed,
aurumine). Veetaseme alanemine on suurim karjääri vahetus läheduses, hääbudes ca 100 m
kaugusel.
Lähim õuemaa on põhikaardi andmetel ca 160 m kaugusel Väike-Paanikse ning Suure-Paanikse
kinnistutel, mille sihtotstarve on mõlemal juhul riigikaitsemaa 100%. Nimetatud kinnistutel on
ka elu– või ühiskondlikud hooned ning tiik. Õuemaaga majapidamised asuvad ka teenindusmaa
põhjatipust ca 440 m põhja pool Puusepa kinnistul, ca 600 m kaugusel Riidamäe ja ca 700 m
kaugusel Tindi-Luige kinnistutel. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardi kohaselt
on puurkaev märgitud vaid Riidamäe kinnistule, mistõttu võib teiste puhul eeldada veevõttu
salvkaevust või registrisse kandmata puurkaevust.
Eesti tingimustes on aastane looduslik vabapinnalise põhjavee taseme kõikumine tüüpiliselt 1 -
2 m. Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta oluliselt piirkonna kaeve
ega veerežiimi, mistõttu puudub vajadus keskkonnaloale sellekohaste kõrvaltingimuste
seadmiseks. Veealust varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga veetaset alandamata.
Ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja kopaga tõstetakse veealune materjal valli nõrguma.
Kuna veealune pinnas on veeküllastunud, siis väljatõstetud materjali asemele valgub vesi (sh
nõrguvast saadusest). Kuni veetaseme ennistumiseni (praktiliselt koheselt peale materjali
väljamist) on töötsooni lähialal olevas pinnases paikneva vee liikumine kaeveala suunaline.
Veealuse kaeveala suurenemisel muutub veetasemete tasakaalustumiseni kuluv aeg järjest
minimaalsemaks. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt
põhja- ega pinnavett ning ei alandata veetaset. Varasema praktika põhjal ei ole eeldada
alanduslehtri teket ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju ümbruskaudsete majapidamiste
joogivee kvaliteedi ja põhjaveetaseme muutustele.
Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
12(28)
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid
korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal.
Müra
Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja
ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest
allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva
müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).
Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on
olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline
energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse
funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on
ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB.
Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria
maatulundusmaa õueala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on
näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse
olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra
ületada piirtaset.
Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise
tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb müratase 6
dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest
asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest
lähtuvat mürataset vähendavad ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud.
Müra tekitajateks Ainja karjääris on kaevandamisel kasutatavad masinad
(pöördkoppekskavaator, laadur, purustus-sõelumissõlm) – need on paiksed müraallikad ja
mõjutavad vahetult masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Lisaks karjääris töötavatele
masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel ja mobiilse
sõelumissõlme kasutamine. Lähim õuemaa on põhikaardi andmetel ca 160 m kaugusel Väike-
Paanikse ning Suure-Paanikse kinnistutel, mille sihtotstarve on mõlemal juhul riigikaitsemaa
100%. Nimetatud kinnistutel on ka elu– või ühiskondlikud hooned. Õuemaaga majapidamised
asuvad ka teenindusmaa põhjatipust ca 440 m põhja pool Puusepa kinnistul, ca 600 m kaugusel
Riidamäe ja ca 700 m kaugusel Tindi-Luige kinnistutel. Riidamäe kinnistu ning karjääri vahele
jääb ortofoto alusel metsamaa. Puusepa, Tindi-Luige, Väike-Paanikse ja Suure-Paanikse
kinnistud paiknevad teisel pool Valga-Uulu maanteed, karjääri ja kinnistute vahele jääb lisaks
maanteele ka valdavalt metsamaa (Tindi-Luige kinnistu puhul lagedam põlluala).
13(28)
Taotluse seletuskirjas on arvutuslikult hinnatud müra levikut ja leitud, et mäeeraldise äärealal,
Puusepa kinnistu elamule lähimas punktis töötamisel on elamu juures mürataseme suuruseks 55
dB. Arvutuste põhjal Ainja liivakarjääris kaevandamisel lähima vastuvõtja hoone asukohas
tunnetatava müra päevast piirväärtust ei ületata. Arvutus ei arvesta olukorda, kus tehnika
paikneb kaeveõõne põhjas ja puistangute vahel ning arvutus eeldab kõigi seadmete paiknemist
üheaegselt vastuvõtja asukohale teenindusmaa lähimas punktis ning seadmete samaaegset
töötamist maksimaalsel müratasemel. Müra levimist Suure-Paanikse ja Väike-Paanikse
õuealadeni ei ole hinnatud.
Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega
kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed
mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks. Lähimate õuealadeni tegelikult jõudvat mürataset
ei ole modelleeritud. Taotluse seletuskirjas pole kirjeldatud, kas mäetööde tegemine toimub
valdavalt päevasel ajal või plaanitakse töid ka öisel ajal. Võrdlemisi suure vahekauguse ja
metsaala olemasolu tõttu ei ole ette näha päevaseid piirväärtuseid ületava mürahäiringu
esinemist lähimate elamute juures, kuid ei saa välistada lubatud piirnormide ületamist öisel ajal.
Karjääriala ja elamute vahelist metsaala ei saa pidada kindlaks müra leevendavaks teguriks,
kuivõrd metsa säilimine ei ole kaevandaja otsustada (metsaala ei asu karjääri teenindusmaal).
Eeltoodu alusel on põhjendatud muudetavale keskkonnaloale lisada järgmine kõrvaltingimus:
1. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale.
Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada
karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.
Osakesed (tolm)
Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja
laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine
mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise
kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb
tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)
ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle
alamaktides.
Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.
Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub
parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Tolm
koosneb erineva suurusega osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja
peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast
ja kiirusest ning õhu niiskusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske
ilmaga see praktiliselt puudub. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad
14(28)
alal paiknevad puistangud ning osaliselt ümbritsevad metsaalad.
Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või
puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on
lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes
praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus
nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste
kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa määruses nr 67
sätestatud künniskogust. Taotluse seletuskirjas kasutatud valemi kohaselt oleks aastas 95 tuh m³
liiva kaevandamisel tekkivate osakeste kogus ca 0,47 t/a, mis on väiksem määruses sätestatud
künniskogusest, seega selleks keskkonnaloa taotlemine pole vajalik ning tegevusel puudub
arvestatav keskkonnarisk tingituna saasteainete välisõhku viimisest.
Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem.
Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite
liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 14 30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed
on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust arendada. Töötavates
karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida
lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Transpordil tekkivad tolmu
heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest,
teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Varasemad mõõtmised ja
modelleerimised karjäärides liiklusintensiivsusel 35 sõitu/tunnis näitavad, et suuremad tolmu
kontsentratsioonid tekivad tee vahetus läheduses.
Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada
leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Leevendavaks meetmeks võib olla
nt töödeldava materjali niisutamine ning kinnisemate seadmete kasutamine. Samuti aitab levikut
lokaliseerida süvendis töötamine ning ilmastikuoludega arvestamine (tugeva tuule puhul vältida
tootmist). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival
perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on
võimalik tolmu teke viia nullilähedaseks.
Lähim õuemaa on põhikaardi andmetel ca 160 m kaugusel Väike-Paanikse ning Suure-Paanikse
kinnistutel, ca 440 m Puusepa kinnistul, ca 600 m kaugusel Riidamäe ja ca 700 m kaugusel
Tindi-Luige kinnistutel. Riidamäe kinnistu ning karjääri vahele jääb ortofoto alusel metsamaa.
Puusepa, Tindi-Luige, Väike-Paanikse ja Suure-Paanikse kinnistud paiknevad teisel pool Valga-
Uulu maanteed, karjääri ja kinnistute vahele jääb lisaks maanteele ka valdavalt metsamaa
(Tindi-Luige kinnistu puhul lagedam põlluala). Arvestades, et lähim õueala asub 160 m
kaugusel karjäärist, tuleb arvestada, et leevendusmeetmeid võib hooajaliselt vaja olla rakendada.
Suure koguse tolmu levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk
15(28)
halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult
mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed
häiringute vähendamiseks.
Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad paiknevate teede kasutamise tingimused saab
määrata teeomanik ning vajadusel sõlmida selleks kokkuleppeid teed kasutada soovivate
isikutega.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, kliimaministri
06.07.2023 määruse nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad
nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ nõuetest või kaebuste esinemisest.
Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise
esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et
lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m³
ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Liivakarjääri töös ei kasutata kemikaale ega muid tugeva
lõhnaga aineid. Tulenevalt eelnevast ning arvestades mäeeraldise avatust tuultele, ei põhjusta
kaevandamine lõhnaainete esinemist ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme. Valgus-,
soojus- ega kiirgusreostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva
kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama
kehtestatud normidele. Ainja liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist
kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 137 tuh m³). Kaevandamise
käigus tootmisjäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse.
Ainja liivakarjääri katendi moodustab kasvukiht ja liivsavi. Kattepinnase kogus mäeeraldisel on
137 tuh m³ sh kasvukiht 76 tuh m³ ja liivsavi 61 tuh m³. Paljandustööde käigus kooritakse ja
ladustatakse kasvukiht ja liivsavi eraldi. Kooritud ja ladustatud kattepinnas kasutatakse täielikult
korrastamistöödel põhja ja nõlvade katmiseks.
Allapoole põhjavee taset jääva kasuliku kihi paksus on osaliselt vähem kui 2 meetrit, mistõttu
tuleb karjääri korrastamisel madalaveeline veekogu tagasi täita, et lõplikult kujuneva veekogu
valdav sügavus oleks üle 2 m. Madalaveeline veekogu osa täidetakse liivsaviga tagasi (täitmise
pindala ~1,9 ha, täitmise maht ~25 tuh m³). Ülejäänud kattepinnas laotatakse karjääri põhjale ja
nõlvadele paksusega 0,91 m (kogus 112 tuh m³). Kaevandatud maa korrastamisel on kooritud ja
16(28)
ladustatud kattepinnas seega täielikult (137 tuh m³) kasutatav veekogu kaldaperve
kujundamiseks, kaeveõõne veepealsete nõlvade ja põhja katmiseks ning veekogu madalaveelise
osa täitmiseks.
Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks
mäeeraldise ja teenindusmaa piirialale. Vallide kõrgus on kuni 5,0 m ja nõlva kalle 1:2 ning
vallide moodustamiseks kasutatav kattepinnase kogus on 108 tuh m³. Täiendavalt kooritava
kattepinnase (koguses 29 tuh m³) saab kaevandamise ajal kasutada ammendatud kaeveõõne
korrastamiseks ilma vahepealse ladustamiseta või võõrandada.
Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik.
Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete
sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne
keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja veeerosiooni
mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad
kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui
26º (1:2). Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise
teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega
taimestikku. Samuti ei tekita see mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega
kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel
puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad korrastatakse
korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga.
Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt
(viia jäätmejaama vms).
3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib
pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka
vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri
projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse
sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab
toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema
karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.
3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
17(28)
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus
Ülevaade planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud punktides 3.1.1. ja
3.1.2 ning siinkohal ei korrata. Alale on rajatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus on muutunud
(metsamaa raadatud) ja selle asemele tekkinud karjäär. Seda küll ajutiselt, sest pärast
kaevandamist ala korrastatakse metsamaaks ja veekoguks.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Keskkonnaloa nr VILM-042 kehtivus lõpeb 29.09.2026. Arvestades mäeeraldise jääkvaru
kogust (seisuga 30.06.2025 on Ainja liivakarjääri piires oleva ploki 1 jääkvaru 1301,15 tuh m³
ja kaevandatav varu 1141,15 tuh m³), ei ammendu tootmistegevusest sõltumata Ainja
liivakarjääri jääkvaru olemasoleva keskkonnaloa kehtivuse ajal. Seega taotleb KIVIKANDUR
OÜ Ainja liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa VILM-042 kehtivusaja
pikendamist 12 aasta võrra.
Kavandatav kaevandamiskoht asub kasutuselevõetud maardlas ja kehtiva keskkonnaloaga
mäeeraldisel, mis on suuremas osas juba avatud. Metsaregistri andmetel on mäeeraldisega
kattuvale alale inventeeritud 11 metsaeraldist aastatel 2003-2006 ning seda arvestades ei ole
andmed enam ajakohased. Maa- ja Ruumiameti geoportaali ortofoto alusel on karjäärialalt mets
valdavas ulatuses raadatud.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olev veel säilinud taimekooslus hävib, kuid hilisema
korrastamise käigus rajatakse alale metsamaa ja veekogu, kuhu tekivad uued kooslused.
Ainja liivakarjäär paikneb Sakala kõrgustiku jalamil vahelduva pinnareljeefiga
fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht ja tiheplastne liivsavi. Kasulik kiht
koosneb muutlikust liivast, milles esinevad savi ja kruusa vahekihid ja läätsed. Looduslik
materjal sisaldab kruusaosakesi keskmiselt 19,86% (0,00 kuni 71,45%) ning savi- ja
tolmuosakesi 6,17% (1,24 kuni 33,96%). Liiva lamamiks on tiheplastne ja vettpidav
liivsavimoreen.
Läbilõikes on vettkandvaks kihiks liivpinnas, milles on nii liivsavi kui kruusa vahekihid ja
läätsed, liivsavi võib kohati olla lokaalseks veepidemeks. Liivpinnase suhteliselt vettpidavaks
lamamiks on ülipeeneteraline liiv või saviliivmoreen.
Ainja liivakarjääri katendi moodustab kasvukiht ja liivsavi. Katendi paksus varieerub
vahemikus 0,3 kuni 2,0 m (keskmine 0,83 m, sh kasvukiht 0,46 m ja liivsavi 0,37 m).
Kattepinnase kogus mäeeraldisel on 137 tuh m³ sh kasvukiht 76 tuh m³ ja liivsavi 61 tuh m³.
18(28)
Kooritud ja ladustatud kattepinnas kasutatakse täielikult korrastamistöödel.
Ainja liivakarjääri mäeeraldis (taotletava pindalaga 16,47 ha) hõlmab Ainja maardla ehitusliiva
aktiivse tarbevaru plokki 1 osaliselt. Mäeeraldisest on välja jäetud Valga-Uulu põhimaantee
kaitsevööndiga kattuv ala. Plokist välja jääva ala pindala on 0,12 ha, varu kogus on 16 tuh m³
(põhjavee tasemest kõrgemal) ja kattepinnase maht on 1 tuh m³. Sügavuti on Ainja liivakarjääri
mäeeraldise piiriks ploki 1 alumine piir vastavalt kehtiva keskkonnaloa mäeeraldise lamamile.
Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade
kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Ainja liivakarjääri mäeeraldise piiriäärsete
nõlvade nõlvus jäetakse veepealses osas kaldega 1:1,7 ja veealuses osas kaldega 1:3. Ainja III
karjääriga ühisele piirile ei ole nõlvaterviku jätmist arvestatud – karjäärid kaevandatakse kokku.
Ainja liivakarjääriga hõlmatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 veepealse kasuliku kihi
paksus on kuni 14,7 m ja veealuse kasuliku kihi paksus kuni 4,0 m. Veealune varu väljatakse
veetaset alandamata. Kasulik kiht koosneb muutlikust liivast, milles esinevad savi ja kruusa
vahekihid ja läätsed. Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on
kavandatud vajadusel maavara töötlemine purustamise ja sõelumisega. Ainja liivakarjääri
maavaravaru kasutusala on ehitusliiv, milles esinevad liivsavi ja karbonaatse koostisega
segateralise kruusa vahekihid ja läätsed. Looduslik materjal sobib kasutamiseks ehituses ja
teedeehituses ning liivast väljasõelutud kruusast saab töötlemisega valmistada erinevaid tooteid.
Geoloogilise uuringu ajal rajati 12 puurauku, neist 7-s fikseeriti veetase. Alal esineb
vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest, mille tase on maapinnast 10,0–14,2 m
sügavusel (nov. 2007), abs kõrguste vahemikus 103,6 kuni 107,2 m (keskmine 105,5 m).
Veetaseme absoluutkõrgused alanevad põhja suunas. Allapoole veetaset jääb mäeeraldise
lõunaosas kuni 4 m kasulikku kihti.
Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus on kaevandatava ala maastik ja
looduslik mitmekesisus muutunud või hävinud täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav
karjääriala korrastamisega. Taotletava Ainja liivakarjääri korrastamise suunaks on veekogu ja
metsamaa.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.
Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.
KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks
19(28)
peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja
osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.
Kaitsealad ja kaitsealused liigid
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei asu taotletav karjäär kaitsealal, hoiualal,
püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei ole katastriüksusel
registreeritud kaitsealuste liikide elupaikasid ega kaitstavaid elupaigatüüpe. Taotletaval
mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja
merekeskkond.
Katastriüksusele Lääne-Tindi lähim kaitseala on Ainja maastikukaitseala [1] Ainja
piiranguvöönd[2], mis asub ligikaudu 800 m kaugusel. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on
looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning Ainja järve ja Sinejärve kaitse[3].
Kaitse-eesmärgiks seatud Sinejärv asub ligikaudu 95 m absoluutkõrgusjoonel. Ainja
liivakarjääri korrastatud maaplaani järgi asub tehisveekogu põhi 102 absoluutkõrgusel.
Arvestades kaugust kaitsealast, reljeefi ning korrastatud maaplaani, ei ohusta karjääris
kaevandamisega jätkamine Ainja maastikukaitseala kaitse-eesmärke.
EELISe andmetel ei jää karjääri alale, ega selle vahetusse lähedusse (vaadeldud 500 m raadiust),
kaitsealuste taimede, seente ega samblike elupaikasid.
LKS § 55 lg 6 1 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Seega tuleb puude raiumisel arvestada lindude
pesitsusperioodiga ehk raiumine tuleb teostada enne 15. märtsi ja peale 31. juulit.
Karjäärist ca 300 m kaugusel on EELISe andmetel registreeritud III kaitsekategooria liigi
herilasviu (Pernis apivorus) elupaik[4]. Karjäär liigi elupaika ei ohusta piisava vahekauguse
tõttu.
Lähim must-toonekure elupaik asub alast ligikaudu 6,5 km kaugusel, seetõttu jääb karjäär must-
toonekure toitumisala sisse. Liivakarjääri alal ja selle vahetus läheduses ei asu Keskkonnaameti
hinnangul kraave või muid veekogusid, mis sobiksid must-toonekurele toitumispaikadeks, kuna
valdava osa aastast on kraavid kuivanud, on ümbritsetud maanteest, karjäärist ja põllumaadest
ning kraavi kaldal kasvab tihe mets.
Lähim teadaolev pesa asub Ainja väike-konnakotka püsielupaigas [5], mis asub Ainja
liivakarjääri välispiirist ligikaudu 2,1 km kaugusel. See vahemaa on piisav, et kotkapaar saaks
pesitseda häirimatult. Olemasolevas karjääris kaevandamisega jätkamine väike-konnakotka
toitumisala ei mõjuta.
Ligikaudu 2 km kaugusel asub II kaitsekategooria kanakulli ( Accipiter gentilis) elupaik[6].
Kanakullid püüavad saaki nii kultuurimaastikus ning negatiivselt mõjutab nende arvukust
vanade metsade vähenemine, killustumine ja puistute struktuurimuutused oluliselt
20(28)
metsakanaliste arvukust ja läbi selle ka kanakulli sigivust ning arvukust. Olemasolevas karjääris
kaevandamisega jätkamine 2,1 km kaugusel olevat kanakulli elupaika ei ohusta.
Natura 2000
Lähim üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 ala on Rutu loodusala [7], mis asub
ligikaudu 1,1 km kaugusel. Arvestades kaugust ja reljeefi ning et Rutu loodusala kaitse-
eesmärgiks on kaitsta elupaigatüüpe vanad loodusmetsad (*9010) ning okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060)[8], ei ole oodata, et eelmainitud ja kaugemal asuvaid
Natura elupaikasid karjääri tegevus negatiivselt mõjutaks.
Seega ei vähenda kavandatav tegevus kaitsealasid ega Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide ja liikide elupaikade pindala, ei mõjuta struktuuri ega funktsioonide toimimist,
kuna need alad jäävad taotletavast kaevandamisalast piisavale kaugusele (enam kui 500 m).
Natura eelhindamise läbiviimine ei ole antud juhul vajalik, kuna objektiivsele ning ajakohasele
infole tuginedes on selgunud, et kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda (250-300
m) ei jää Natura alasid.
Muud kaitstavad ja piiranguid põhjustavad objektid
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu
tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogiamälestis jääb enam kui 2,5 km kaugusele
(asulakoht, kultuurimälestiste registri kood 13293). Planeeritav tegevus ei mõjuta mälestise
seisukorda ega püsimajäämist.
Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on karjäärialale lähim
pärandkultuuri objekt 50 m kaugusel asuv Mustlaskiriku auk (480:KON:003), mille seisundiks
hinnatud, et objekt hästi või väga hästi säilinud. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja
Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt
pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja
kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku
kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Planeeritav tegevus ei mõjuta
objekti seisukorda ega püsimajäämist.
Taotletavast karjäärist ca 1,5 km kaugusel lõunas asub lähim kaitstav looduse üksikobjekt Rutu
allikas (allikas, KLO4001089). Planeeritav tegevus ei mõjuta üksikobjekti seisukorda ega selle
püsimajäämist.
Lähimad metsa vääriselupaigad jäävad mäeeraldisest enam kui 500 m kaugusele. Metsaseaduse
järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide
esinemise tõenäosus on suur. Kuna tolmu- ega mürahäiring nii kaugele ei ulatu ning
kaevandamise käigus põhjavee alandamist ei toimu, siis mõju neile ei ole oodata.
21(28)
Tegu on olemasoleva liivakarjääriga, mis jääb Valga-Uulu maantee kõrvale. Seega jääb mõju
maastikule väheoluliseks. Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle
mõjupiirkonnas tähelepanuväärsed pinnavormid.
Järeldused
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu
kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest
ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.
Kuivema ilma korral, avamaal võib välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral
kanduda ka mainitust kaugemale. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud
meetmed häiringute vähendamiseks.
Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna
allpool veetaset asuva varu väljamiseks puudub vajadus vett välja juhtida või pumbata.
Kaevandamistegevus on toonud endaga kaasa maastiku muutumise. Samas on näiteks
majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine.
Maardlate kasutusse võtmisel tuleb eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka
kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja
kaevandamisega muudetud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele
võtmine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub, kuid see saab
hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Karjääriala korrastatakse veekoguks ja metsamaaks,
kus veekogu pindala on ca 2,7 ha ja valdav sügavus üle 2 m.
Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju
kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt
oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse
mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla
paljutähendav. Kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal
toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise
läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Kuigi
keskkonnaluba maavara kaevandamiseks on raadamiseks loa saamise eelduseks, ei tähenda see
automaatselt, et iga loa väljastamisele järgneks raadamine.
Käesoleval juhul soovitakse jätkata kaevandamist juba avatud karjääris, kus on raadamine
valdavalt toimunud ja katend osaliselt kooritud. Tegemist on hajaasustusega, ümbruskonna
maad on kasutusel peamiselt metsamaana. Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole. Seega ei ole ette
näha ka piirkonnas toimuvate tegevuste tõttu olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
22(28)
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring
ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui
see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus
hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Ainja liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.
Ainja liivakarjäär asub hajaasustusalal, Karksi-Nuia linnast ca 7 km kaugusel. Lähim õuemaa on
põhikaardi andmetel ca 160 m kaugusel Väike-Paanikse ning Suure-Paanikse kinnistutel, mille
sihtotstarve on mõlemal juhul riigikaitsemaa 100%. Nimetatud kinnistutel on ka elu– või
ühiskondlikud hooned. Õuemaaga majapidamised asuvad ka teenindusmaa põhjatipust ca 440 m
põhja pool Puusepa kinnistul, ca 600 m kaugusel Riidamäe ja ca 700 m kaugusel Tindi-Luige
kinnistutel. Riidamäe kinnistu ning karjääri vahele jääb ortofoto alusel metsamaa. Puusepa,
Tindi-Luige, Väike-Paanikse ja Suure-Paanikse kinnistud paiknevad teisel pool Valga-Uulu
maanteed, karjääri ja kinnistute vahele jääb lisaks maanteele ka valdavalt metsamaa (Tindi-
Luige kinnistu puhul lagedam põlluala).
Ainja liivakarjäärist vahetult kirde pool on Valga-Uulu põhimaantee nr 6.
Taotletava Ainja liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir külgneb osaliselt Ainja III liivakarjääri
mäeeraldisega (keskkonnaluba nr L.MK/332741, loa omaja RONK OÜ). Ainja maardlas teisel
pool Valga-Uulu maanteed on veel ca 170 m kaugusel Puiste Teed OÜ-le kuuluv Ainja IV
liivakarjäär (KL-519310) ja ca 90 m kaugusel Aktsiaseltsile Roger Puit kuuluv Ainja II
liivakarjäär (VILM-074). Maavara väljamisega ei ole Ainja II ja Ainja IV liivakarjääris veel
alustatud. Ainja liivakarjäärist ca 300 m kaugusel asub JAVO Grupp OÜ-le kuuluv Ainja II
kruusakarjäär. Ainja liivamaardlas kaevandamine on kestnud juba mitmeid aastaid.
Mingil määral võib esineda kumulatiivset mõju mõlemal mäeeraldisel samaaegselt kaevandades
ja sama väljaveoteed kasutades. Ei saa välistada vähese koosmõju tekkimist Ainja III
liivakarjääriga müra ja õhusaaste osas, kui kummaski karjääris ei kasutata müra ega tolmu
levikut tõkestavaid meetmeid. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb kasutusele võtta
vajalikud leevendusmeetmed.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu. Võimalik
mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
23(28)
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad
asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides
vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.
Kuivõrd keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda
keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Ainja liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju veele ja välisõhule.
3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Ainja liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda
müra- või tolmuhäiring. Arvestades taotletava Ainja liivakarjääri mäeeraldise asukohta, seda
ümbritsevat metsamaad ning eluhoonete kaugust nimetatud mäeeraldisest, võib eeldada, et
kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste laekumisel tuleb
teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja (veel 12 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval
tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse jätkamisel täiendavat olulist
negatiivset keskkonnamõju elanikele, kuna karjäär on juba avatud ning kõnealuse ala puhul on
tegemist suhteliselt pikaajalisest kaevandamisest mõjutatud piirkonnaga. Samas ümbritsevale
keskkonnale häiringuid (eelkõige müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Lähimate tundlike
objektide ja karjääri vahele jääb metsamaa ja Valga-Uulu maantee. Võib eeldada, et häiringute
esinemine ei ole sage ja pidev.
24(28)
Ainja II liivakarjääri KMH aruandes on sedastatud, et näib ebatõenäoline, et kavandatud
tegevuse realiseerumisel loodaks sellisel määral uusi töökohti, mis meelitaks piirkonda uusi
elanikke. Ebatõenäoline on ka, et uue karjääri avamise tõttu hakkaks piirkonnast elanikke
lahkuma, sest rajatava karjääri ümbruses on piirkonna asustustihedus madal. Samuti on
lähedalasuvatel Ainja liivamaardla mäeeraldistel kaevandamine kestnud juba mitmeid aastaid
ning selle jätkumisest on kohalikud elanikud teadlikud. Seega ei tuleks kavandatava tegevuse
realiseerumine kohalikule elanikkonnale ootamatult ega tooks kaasa tagajärgi, millega neil
varasem kokkupuude puuduks. Eelnevat arvestades on eksperdid hinnanud kavandatud tegevuse
mõju asustusele väheoluliseks. Ainja liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise
taotluse menetlusse võtmise ja avalikustamisest teavitamise järel ei ole laekunud ühtki
ettepanekut ega vastuväidet.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 9,5 km kaugusele
lõunasuunda.
3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaad.
Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, tegemist on hajaasustusega.
Keskkonnaloa nr VILM-042 kehtivusaja pikendamisel jätkub kaevandamine Ainja liivakarjääris
veel 12 aastat. Tegemist on juba avatud mäeeraldisega ja piirkond mõjutatud varasemast
kaevandamisest. Lähim kehtiva keskkonnaloaga Ainja III liivakarjäär (keskkonnaluba nr
L.MK/332741) piirneb Ainja liivakarjääriga. Teisel pool Valga-Uulu maanteed on veel ca 170
m kaugusel Puiste Teed OÜ-le kuuluv Ainja IV liivakarjäär ja ca 90 m kaugusel Aktsiaseltsile
Roger Puit kuuluv Ainja II liivakarjäär. Maavara väljamisega ei ole Ainja II ja Ainja IV
liivakarjääris veel alustatud. Ainja liivakarjäärist ca 300 m kaugusel asub JAVO Grupp OÜ-le
kuuluv Ainja II kruusakarjäär.
Kavandatava tegevuse koosmõju lähimatele elamutele tekib juhul, kui samal ajal kaevandatakse
maksimaalsel võimsusel nii Ainja kui Ainja III liivakarjäärides. Eraldiseisvalt võivad müra- ja
tolmuhäiringud jääda kehtestatud piirtasemetest madalamaks, kuid reaalsuses kujunevat
situatsiooni ei ole hinnatud.
Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist
koos lähipiirkonna teiste tegevustega, kuid kahe kõrvuti oleva karjääri samaaegsel töötamisel
võivad häiringud kumuleeruda. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid
õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik
võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. Näiteks saab
keskkonnaloa omaja läbi mõelda karjääris töötavate masinate ja katendivallide paigutuse.
3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
25(28)
võimalused
Ainja liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning
siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet
keskkonnahäiringute leevendamiseks jätta ja lisada muudetavale keskkonnaloale järgmised
asjakohased kõrvaltingimused:
1. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale.
Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada
karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
2. Riikliku põhimaantee (T6 Valga-Uulu) ja selle muldkeha püsivus tuleb tagada
kaevandamise ajal ja peale karjääri korrastamist.
3. Karjääri kaevandamise ja korrastamise projektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa
andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustiku alasid ebasoodsalt;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata
kaevandamisel piirmäärasid õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud
põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse
teket tuleb hoolega vältida;
4. mäeeraldisel on looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävinud, kuid see on
kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
26(28)
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet
kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja
kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel 27.02.2026 kirjaga nr DM-133620-8 Ainja
liivakarjääri keskkonnaloa nr VILM-042 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude
eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Mulgi
Vallavalitsusele ja tutvumiseks KIVIKANDUR OÜ-le ning Transpordiametile, seisukoha
esitamise tähtajaga 03.04.2026.
Mulgi Vallavalitsuse dokumendiregistris on kiri registreeritud 27.02.2026 ja staatuseks
märgitud „saabunud“. Kohaliku omavalitsuse üksus KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule
seisukohta ei esitanud.
KIVIKANDUR OÜ ja Transpordiamet arvamust ei esitanud.
[1] Registrikood KLO1000453.
[2] Registrikood KLO1100583.
[3] Vabariigi Valitsuse 14.11.2019 määrus nr 89 „Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 14.
[4] Registrikood KLO9134829.
[5] Registrikood KLO3002005.
[6] Registrikood KLO9134702.
[7] Registrikood RAH0000260.
[8] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ 2 p 367.
Lugupidamisega
27(28)
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: Mulgi Vallavalitsus, Transpordiamet
Marin Varblane
vanemspetsialist
maapõuebüroo
Stella Miil
spetsialist
looduskasutuse osakond
28(28)