(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium 11.04.2023 nr 26-4/2023/1989 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja eelnõu "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks" Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Valdkonna digipöörde eelnõu Valdkonna digipöörde seletuskiri Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Siseministeerium Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Välisministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaire Kasearu 625 6376 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondade digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 1 Lisa Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste Põhiküsimused Harta artikkel PIK Põhiküsimused Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste harta jaotis artikkel õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning 4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või ebainimliku või alandava inimväärikust alandava kohtlemise ja väärikust alandavalt kohelda. kohtlemise või karistamise eest karistamise keeld Orjapidamise ja 5 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Õigus vabadusele ja 6 16, 17 Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub „Vabadused” turvalisusele vägivalla ja väärkohtlemise eest isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu austamine puutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 11 Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu perekond puutumatusele. PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Mõtte-, 10 PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja südametunnistuse- ja mõttevabadus. usuvabadus PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks informatsioonile kasutamiseks levitatavat informatsiooni. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja 12 § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Kunsti ja 13 § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on Riive puudub vabad. teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Õigus varjupaigale 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist tagasisaatmise, välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljasaatmise või väljaandmise korral;  III jaotis Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi „Võrdsus” ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja Riive puudub meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine (d) austus erinevuste vastu ning puuetega TAT tegevuste valikumetoodikas inimeste tunnustamine inimeste arvestatakse, et tegevus lisatakse elluviija mitmekesisuse ja inimkonna osana; ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; on välja toodud, millisesse Eesti 2035 keeleline mitmekesisus strateegia näitajasse panustab, sh ligipääsetavus. Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt võrdõiguslikkus arendustega, sest digiteenused arendatakse Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; jälgides ning sisse planeerides seda, et Eakate õigused 25 (h) austus puuetega laste arenevate võimete avalike teenuste pakkumist võimaldavad vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu infosüsteemid on digiligipääsetavad, st säilitada oma identiteet. oluline on arendamisel rakendada Euroopa Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 3 - Üldpõhimõtted standardiga EN 301 549 kehtestatud integreerimine Artikkel 4 - Üldkohustused nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine https://ttja.ee/eraklient/tarbija- Artikkel 9 – Juurdepääsetavus oigused/kaubandus- Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. kaasamine Seletuskirjas lk 3-4. Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes IV jaotis Töötajate õigus olla 27 Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku Riive puudub „Solidaarsus” ettevõttes informeeritud seadus (artiklid 27–38) ja ära kuulatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei aKehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. Kollektiivläbirääkimiste 28 PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja Riive puudub ja kollektiivse liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tegutsemise õigus tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada 29 § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. Kaitse põhjendamatu 30 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Riive puudub vallandamise korral Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Head ja õiglased 31 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Riive puudub töötingimused Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Keeld kasutada laste 32 PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka Riive puudub tööjõudu ja noorte täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks töötajate kaitse tööl ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule.  Keeld kasutada laste 32 Riive puudub tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) Perekonna- ja tööelu 33 PS § 27 Perekond rahva püsimise ja Riive puudub kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Sotsiaalkindlustus ja 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile Riive puudub sotsiaalabi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist 36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - Riive puudub majandushuvi pakkuvaid eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid Keskkonnakaitse 37 PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja Analüüs ja maandamismeetmed, vt looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta eelnõu punkt 3.2 ja vastav selgitus on keskkonnale tekitanud. seletuskirjas. DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub V jaotis Õigus hääletada ja 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus - Riive puudub „Kodanike kandideerida Euroopa https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS õigused” Parlamendi valimistel (artiklid 39–46) Õigus hääletada ja 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Riive puudub kandideerida kohalikel rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: valimistel kohalikel 1) Riigikogu valimisega; valimistel 2) rahvahääletusega. PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb Riive puudub haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. Õigustutvuda 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival Riive puudub dokumentidega informatsioonile välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda Riive puudub märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha 45 20 Isiklik liikumisvõime § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Riive puudub konsulaarkaitsele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. VI jaotis Õigus tõhusale 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma Riive puudub „Õigusemõistmi õiguskaitsevahendile ja õiguste ja vabaduste rikkumise korral ne” (artiklid õiglasele kohtulikule kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja 47–50) arutamisele läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.  VI jaotis Õigus tõhusale 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma Riive puudub „Õigusemõistmi õiguskaitsevahendile ja õiguste ja vabaduste rikkumise korral ne” (artiklid õiglasele kohtulikule kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja 47–50) arutamisele läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Riive puudub ja kaitseõigus olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kuritegude ja karistuste 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes Riive puudub seaduslikkuse ja põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate proportsionaalsuse seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse põhimõte üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekordse 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Riive puudub kohtumõistmise ja anda ega karistada teo eest, milles teda karistamisekeeld vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev RISKIVALDKOND Kontrollikoht Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja abi esineminise kohaldumine konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Pettuserisk - Topeltfinantserimine Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Keskkonnamõjudega ei ole Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse arvestatud kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvali etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Toetuse saajal on Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu strateegia/tegevuskava (või muu dokument), kuid see pole efektiivne - dokument), kus on põhimõtted kirjas ja toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi koolitused, kuid need pole regulaarsed. koostaja/ toetuse saaja viib läbi TATis (või TAT seletuskirjas) on regulaarselt selleteemalisi koolitusi. viidatud korruptsiooniseadusele või muude tingimustega on risk maandatud. Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud Võib esineda grupierandiga hõlmatud riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise l on olemas analüüs. esitamisega seonduvad protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Hinnatavale meetmele sarnase sisuga Rakendatakse hinnatavale meetmele EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid sarnase sisuga EL ja siseriiklikke ei rakendata. toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus ja/või raamatupidamine toimub tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, tuvastatud, et oluline negatiivne et eelduslikult oluline negatiivne keskkonnamõju puudub (meede ei keskkonnamõju puudub, kuid on toodud mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme välja soovitused keskkonnamõjude meede). Projekti tasandil ei ole vaja ennetamiseks, mis on nõudena DNSH hindamist läbi viia. Pole kehtestatud käskkirjas/määruses, tegemist taristuinvesteeringuga. välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 5 ise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG Max. 2 3 SKOOR Keskmine risk Kõrge risk Mitteametlikud põhimõtted Selliseid põhimõtteid strateegias (või 3 eksisteerivad, aga need ei ole kirjas muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või asutusesisestes dokumentides või TAT koostajal puudub sellekohane info. teadaolevalt on esinenud juhtumeid TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole viimase 2 aasta jooksul. viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole selgelt välja toodud tingimusi, millega saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA ja Võib esineda riigiabi või VTA või 3 määruses (seletuskirjas) on selged grupierandina antav abi, kuid määruses juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse või seletuskirjas puuduvad juhised nende ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. hindamiseks (puudub analüüs või puuduvad selged viited esinemise kohta) ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele 3 sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse kontrollida esiatatud kuludokumendi kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse loetelu alusel (ei kasutata infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik kindlasummalist makset ega kontrollida dokumendipõhiselt ühikuhindasid). (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised 3 õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad isikud, kellel puudub riigihanke hankeid läbi iseseisvalt. läbiviimise kohustus Või Juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et 3 et esinevad keskkonnariskid, mille esinevad olulised keskkonnariskid, mille maandamiseks või ennetamiseks on ette maandamiseks on ette nähtud nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad on läbi viia projekti tasandil hindamine. tegevused on erinevad ning on risk, et Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või meetme hinnang ei ole piisavalt detailne samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole välistamaks DNSH põhimõtetega taristuinvesteeringuga, mille puhul on vastuolu. Vajalik on projekti tasandil nõutav kliimakindluse tagamise DNSH hindamine. Tegemist on hindamine. taristuinvesteeringuga, mille puhul on nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 madal risk Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondade digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 2 Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. KK punktis 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku teenust pakkujad, 1 kellele kohaldub korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt on olemas korruptsiooni ennetavad strateegiad/tegevuskavad/korrad. Seletuskirja punkt nr 1 lisatud riigiabi analüüsi tulemused, kus selgub, 0 et pole tegemist riigiabiga. Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub, sest tegemist on 2 riiklike baasteenustega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas märgitud toetuse saajal taotleda rahastust riigieelarvest. Käskkirjas loetletud partneritega kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei kasutata kindlasummalist makset ega ühikuhindasid). Suurem osa partnerite puhul toimub raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s). Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste elluviimiseks õigus 1 kaasata partnereid avalikust sektorist, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt ja on kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida riigihangete seadust on käskkirja seletuskirjas "Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust". Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt lisatud selgitus 1 "ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest. 5 used valdkondade digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 2 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja riigiasutustest partneritel toimub raamatupidamine tsentraalselt RTK-s  Digipöörde tegevuste nimekiri 2023 2024 Elluviija: Ministeerium Elluviija: Ministeerium 1 2 Elluviija: Ministeerium 1 2 Elluviija: Ministeerium 2 1 Elluviija: Ministeerium Elluviija: Ministeerium 1 2 Elluviija: Ministeerium 2 2 Elluviija: Ministeerium 1 1 Elluviija: Ministeerium Elluviija: Ministeerium 1 2 Elluviija: Ministeerium 2 1 EELARVE KOKKU 7 8  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse põhjendatus Tegevuse Tegevuse elluviija - tegevus on seotud kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust TAT eesmärkide ja tegevuse ellu viia - arvestatud tulemuste hinnastamisel on on elluviija või saavutamisega ning arvestatud parimaid partneri varasemat on läbinud praktikaid ja üldist kogemusi ja koordineerija tava (nt hangete võimekust nõustamise kontroll- raamlepingu hindasid, lehtede alusel personalil Fontese uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  Valdkonna digipöörde 2023 2024 Elluviija: Ministeerium 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 2 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 1: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 2 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 2: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2 1 3. Teadlikkuse tõstmine 1 1 Partner 3: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 1 Partner 4: 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1 1 3. Teadlikkuse tõstmine 2 2 EELARVE KOKKU 18 18 Panus Eesti 2035 Seos DA 2030 Seos vastava Tegevuse seos näitajatesse: Sooline arengukavaga -peab valdkonna rakenduskava võrdõiguslikkus, olema välja toodud arengukavaga poliitikaeesmärk 1 hoolivus ja DA 2030 rahulolu „Nutikam Eesti“ koostöömeelsus, mõõdik ning erieesmärgi ligipääsevatus, KOV metoodika, kuidas „digitaliseerimisest rahulolu teenusega parim kasu toomine kasutajakogemus kodanike, ettevõtjate, saavutatakse. teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks" kasusaajaga x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Tegevuse Tegevuse Tegevuse elluviija põhjendatus - tegevus kuluefektiivsus - suutlikkus tegevust on seotud TAT tegevuse ellu viia - arvestatud eesmärkide ja hinnastamisel on on elluviija või tulemuste arvestatud parimaid partneri varasemat saavutamisega ning praktikaid ja üldist kogemusi ja on läbinud tava (nt hangete võimekust koordineerija raamlepingu hindasid, nõustamise kontroll- personalil Fontese lehtede alusel uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x  EELNÕU 04.04.2023 Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga (edaspidi TAT) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. TAT toetab Eesti 2023–2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist. 1.3. TAT-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 1.4. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.5. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada valdkondlikke digipöördeid, tagades inimeste põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt (rakendades kohaseid riskihalduse- ja infoturbemeetmeid), andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia parima kasutuse abil, tõstes kasutajate teadlikkust. 2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ ning „Eesti 2035-st“ tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkide saavutamisse. Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2. nimetatud eesmärki, tulemustesse ja näitajatesse ning punktis 4. välja toodud näitajatesse: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine; 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused; 3.1.4. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3. nimetatud tegevuste osas. 3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 4. Näitajad 4.1. TATi näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik (2022) sihttase (2029) (2024) Meet Tulemus- Uute ja uuendatud 0 ei 2 000 000 Raporteeritakse mete näitaja avalike kohaldu mitteunikaalsete nime digiteenuste, - kasutajate arvu ehk kirja toodete ja - kasutuskordi ühe aasta näita protsesside jooksul pärast toetatud jad kasutajad digiteenuse, -toote või - Mõõtühik: protsessi kasutusele lõppkasutajaid võtmist. Allikaks on aastas koordineerija aruanded. Väljund- Uued või 0 18 35 Näitaja täitmist näitaja uuendatud raporteeritakse, kui digiteenused, - toetatud digiteenus või tooted ja - selle uuendus on protsessid kasutamiseks avaldatud Mõõtühik: arv ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on koordineerija aruanded. Väljund- Avaliku sektori 0 12 30 Arvestatakse asutusi, näitaja asutused, keda (elluviija + partnerid) toetatakse kes TATis toetust digiteenuste, - saavad. Näitaja täitmist toodete ja - raporteeritakse, kui protsesside kõik konkreetse avaliku väljatöötamiseks sektori asutuse Mõõtühik: digiteenuse, -toote või - Avaliku sektori protsessiga seotud asutused tegevused on lõppenud. Pro- Projekti Avalike 47% ei 90% Rahulolu mõõtmisel jekti spetsiifi- digiteenustega (ettevõt- kohaldu kasutatakse võimalusel spet- line rahulolu jad) soovitusindeksi siifi- näitaja Mõõtühik: % 69% metoodikat (NPS). Nii line (kodani- soovitusindeksi kui näi- kud) mistahes muu taja metoodika kasutamisel, teisendatakse rahulolu näitaja protsendiks. Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist vähemalt kord aastas. 5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab vastava valdkonna digipöördega seotud ministeerium või Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija) vastavalt punktis 8.1. nimetatud digipöörde tegevuste nimekirjale. 5.4. Partnerid on punktis 8.1. nimetatud digipöörde tegevuste nimekirjas olevad vastava valdkonna digipöördega seotud avaliku sektori asutused, kellega koostöös täidetakse punktis 2. toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning saavutatakse punktis 4. toodud näitajad. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega ning mitme erineva valdkonna digipöördega. 5.5. Elluviija võib vajadusel kaasata tegevuste elluviimiseks ka teisi avaliku sektori partnereid, kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ja kellega koostöös täidetakse punktis 2. toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning saavutatakse punktis 4. toodud näitajad. 6. Eelarve 6.1. Tegevuste toetamise eelarve on 100 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 30 000 000 eurot (30 protsenti). 6.2 Valdkondlike digipöörete planeeritav eelarve jagunemine esitatakse punktis 8.1. nimetatud digipöörde tegevuste nimekirjas. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käskkirja allkirjastamisest ja lõppeb 31. augustil 2029. a. 8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 8.1. Punktides 2. ja 4. nimetatud eesmärgi ja tulemuste ning näitajate saavutamiseks valdkondlik digipööre, selle elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga märgitakse iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas (edaspidi digipöörde tegevuste nimekiri), milles märgitakse kuni 18 kuu jooksul elluviidavad tegevused. Iga valdkonna digipöörde elluviija koostab koos partneritega rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades „Digiühiskonna Arengukava 2030“ eesmärke. Elluviija esitab nimetatud digipöörde tegevuste nimekirja kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile (edaspidi asekantsler). 8.2 Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja loogikat. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 8.3. Valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärgi saavutamist ning annab rakendusasutusele rakendusasutuse seatud tähtaegadel ja vormil sellekohaseid ülevaateid. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviija täidab järgmiseid kohustusi: 9.1.1. koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid; 9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele teadmiseks; 9.1.3. esitab tegevuste nimekirja muudatused, tagades, et punktis 2. nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4. seatud näitajad saavutatakse, asekantslerile kinnitamiseks ning rakendusasutusele teadmiseks; 9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 9.1.5. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid; 9.1.6. esitab rakendusasutusele ning rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuaril, rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini. 9.1.7. esitab punktis 9.1.7. nimetatud asutustele toetatavate tegevuste lõpparuande hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu; 9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul pärast tegevuste kinnitatud lõppu; 9.1.9. korraldab teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. 9.2. Elluviijal on õigus: 9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid digipöörde tegevuste nimekirja muutmiseks, sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades, et punktis 2. nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4. nimetatud näitajad saavutatakse; 9.2.2. küsida partneritelt digipöörde tegevuste nimekirja tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumentide väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i ega digipöörde tegevuste nimekirjaga. 10. Partneri õigused ja kohustused 10.1. Partner täidab tema vastutuses olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi: 10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info ning esitamisele kuuluvate aruannete kohta; 10.1.2. vastutab, digipöörde tegevuste nimekirjas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest; 10.1.3. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud tähtajaks, vormil ja viisil; 10.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav;  10.1.5. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digipöörde tegevuste nimekirjas olevate tegevuste muutmise vajadusest, tegevuste elluviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, enda suhtes algatatud pankroti- ning likvideerimismenetlusest; 10.1.6. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusakte ning suundasid; 10.1.7. arvestab rakendusasutuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid digipöörde tegevuste nimekirja muutmiseks, sealhulgas nimekirjas olevate tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2. nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4. nimetatud näitajad saavutatakse. 11. Kulude abikõlblikkus Abikõlbmatud on kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 12.2. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud digipöörde tegevuste nimekirjas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. 12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi ÜSS 2021_2027 §-s 28 ning ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  04.04.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel. Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 4. oktoobril 2022. Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022. a. Meetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. TAT eesmärgiks on toetada valdkondlikke digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõsta teadlikkust, pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt (st rakendades riskihaldus- ja infoturbe meetmeid), andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” (edaspidi DA 2030) eesmärkidest. Valdkonna digipöörded hõlmavad kogu riiki ning arvestatakse iga ministeeriumi valitsemisala järgi, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Samuti on igal ministeeriumil oma arengukava või strateegia, millest digipöörete plaanide tegemisel lähtutakse. Samas tuleb arvestada, et iga digipööre peab sisaldama DA 2030 suuniseid ning kõik tegevused peavad lähtuma sellest, kuidas digiriiki ehitatakse (nt teenuste juhtimine, andmed, tehnoloogia, sündmusteenused, proaktiivsed teenused jne.) Seetõttu on ka MKM digiühiskonna arengu eest vastutavana kogu TATi ülene rakendusasutus ning hoiab seetõttu ka riigiülest digiriigi pilti koos (nt kõik rahastamisallikad). Sama lähenemine on antud MKMile ka riigieelarve protsessis, kus MKM annab eksperthinnangu kõikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lisataotluste menetluses vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõikele 4. Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ EL-i toetuse eelarve on meetmete nimekirjas 136 000 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond, edaspidi ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud käskkiri hõlmab sellest 70 000 000 eurot (ERF) ja lisanduv riiklik kaasfinantseering on 30 000 000 eurot. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i digiarengu osakonna IT rahastamise valdkonna juht Kaire Kasearu (e-post: [email protected], telefon: 625 6376) ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected], telefon 715 5806). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise. Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ alusel. Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika. Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata majandustegevust. Toetuse saajad on ministeeriumid ja TATi raames elluviidavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil. 2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ Punktis 2.1 on sätestatud TATi eesmärgina, et toetatakse valdkondade digipöördeid, mis tuginevad iga valdkonna enda arengukavale ning strateegiale. Digiriik vajab arenguhüpet igas valdkonnas (nt haridus, kultuur, õigus, sisejulgeolek, tervis) ning kodanike suhtlust riigiga tuleb pidevalt edasi arendada, samas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes DA 2030 eesmärkidest. Üldised põhimõtted digipöörde elluviimisel: · kõikide valitsemisalade digipöördeplaanid lähtuvad DA 2030 ja Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) visiooni strateegilistest suundadest ja prioriteetidest ning panustavad nendes kirjeldatud eesmärkide saavutamisesse; · digipööre on strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamist toetav, efektiivselt juhitud, tulemuspõhine ning selgelt mõõdetav tegevusplaan selleks, et kestlike digitaalsete lahenduste abil realiseerida kasutajate jaoks avaliku sektori võimekuste ja võimaluste potentsiaal ning luua kasutajakeskses suhtluses riigiga maksimaalset väärtust; · digipöörde plaanis on selge seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel. Fookus on valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide väljunditel; · kesksel kohal on kasutaja ning kõik digipöörde tegevused on seotud kasutajale riigiga suhtluses maksimaalse väärtuse loomisega. Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud „edaspidi DA 2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%. Eesmärk on, et kui valdkonnas digipööret ellu viiakse, siis kohustuslik on mõõta kasutaja rahulolu. Lisaks on igal valdkonnal oma mõõdikud, mis tulenevad oma arengukavadest ning Eesti 2035 eesmärkidest. Hetkeolukord on see, et avalike teenuste kasutajateni jõuavad teenused kohmakalt, sh taakvara võla ning puuduva jätkusuutliku rahastusmudelita. Puudujäägid on teenuste juhtimises, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogias, küberturvalisuses, oskustes, jätkusuutlikkuses ning kestlikkuses. Teenuste omanikud ei oma piisavat kontrolli tehnoloogia valitsemise ja juhtimise üle. Valdkondlike digipöörete toel jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT- arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest. Otsene mõju - kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond. Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning kirjeldatud on seoseid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega, mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse. Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste osadega: 1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele; 2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev; 3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse näitajatega (vt tabel 1). Iga valdkond arvestab neid oma valdkonna digipöörde juures. Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti 2035“ Eesti 2035 näitajad alasiht Sooline Võrdsed Ligipääsetavu Regionaalsed Keskkond/ võrd- võimalused s erinevused Kliima õiguslikkus järgmistes näitajates „Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega. Eesti on Soolise Hoolivuse Ligipääseta- Rahulolu Keskkonna- uuendus- võrdõigus- ja vuse mõõdik KOV-i mõõdikud ei meelne, likkuse koostöömee teenustega kohaldu. teadmiste indeks l-suse Ligipääseta- loomist ning mõõdik vuse kohta on KOV avalike Kliimakindlus kasutamist esitatud digiteenusteg antud TATiga väärtustav eeltingimus, a rahulolu ei ole seotud riik millele mõõdetakse, ega kuulu arendus- kui see on taristuprojektid tegevus peab seotud KOVi e Eesti on vastama. teenusega. kategooriasse, usaldus- mis on väärne riik nimetatud  Euroopa Eesti on Komisjoni inimese- kliimakindluse keskne riik hindamise juhendis ptk 3.2.1. (tabel 2). Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. TATi elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi 10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua- parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ). Digiteenuseid arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on õigus täpselt sama kvaliteetsele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Kuna käesoleva TATi elluviija saab olla vastava valdkonna eest vastutav ministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, siis panustatakse otseselt regionaalarengusse läbi avalike teenuste. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2). 3. Punkt „Toetatavad tegevused” Punktis 3.1 sätestatakse, et arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi nt andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi oma valdkonnas. Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030 suundadega, mis on universaalsed kõikidele valdkonna digipööretele: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne. 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030 lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne. 3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused, mis hõlmavad valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevusi, nt hangete läbiviimise ja korraldamisega seotud tegevused, valdkonna digipöörde koordineerimise ja võimestamisega seotud tegevused, kogukonna koordineerimise ja innustamisega seotud tegevused. 3.1.4. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud tegevuste osas, mis hõlmab standardite, raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist; digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, ajurünnakute, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamist ning läbiviimist jne. Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmetekaableid jms. Punktis 3.2 sätestatakse, et TAT-st toetatakse tegevusi ühendmääruse, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla. 4. Punkt „Näitajad“ Punktis 4 on toodud meetmete nimekirja näitajad ja TATi projektispetsiifiline näitaja koos vastavate vahe- ja sihttasemetega. Antud näitajad on koond kõikide digipöörete kohta ning rakendusasutus koondab iga valdkonna digipöörde elluviija aruandluse pealt saavutustasemed kokku. Näitaja Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja - protsesside kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas. Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega, kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid. Näitaja Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid”. Tasemed Algtase on 0, vahetase 18 (2024. a) ja lõpptase 35 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või - protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga. Näitaja EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja - protsesside väljatöötamiseks” (RCO14). Tasemed Algtase on 0, vahetase 12 (2024. a) ning lõpptase 30 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust. Selgitus Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste, toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega seotud tegevused on lõppenud. Näitaja Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu”. Tasemed Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90% (2029. a). Vahetase ei kohaldu. Selgitus Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt). Mõõtmise metoodika pannakse paika TATi tegevuste koostamisel. Tegemist on projekti spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega. Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas, millest rakendamisel juhindutakse. 5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusasutuse ülesandeid täidab eelkõige strateegilise planeerimise osakond, kes koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisvahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. Valdkondlike digipöörete teemades täidab rakendusasutuse rolli ka digiriigi arendamise osakond. Elluviija on punkti 5.3 kohaselt iga valdkonna eest vastutav ministeerium. Kohalike omavalitsuse üksuste valdkonna digipöörde vastutus on delegeeritud Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Elluviijad nimetatakse tegevuste nimekirjas. Iga ministeeriumist või ELVL-st elluviija vastutab oma valitsemisala või valdkonna digipöörde ning nimekirjas olevate tegevuste elluviimise eest. Ministeeriumite valitsemisalad on jaotatud vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Kui valitsemisala või ELVL digipöördel on puutumus rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisalaga, siis võib ka digipöörde planeerida kaheks. Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist. Kuna käskkiri on suunatud erinevate valdkondade digipöörete elluviimiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse sellest, kes on vastava valdkonna digipöörde jaoks pädev ning otseselt seotud vastava valdkonna digipöördega (näiteks partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partnerite valikul tuleb lähtuda nende ülesannetest ning seosest tegevusega. Partneriteks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust. Kuna peamised partnerid on valdkondade IT-asutused, siis Sotsiaalministeeriumi näitel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) põhimääruses sätestatud: TEHIKu tegevusvaldkond on Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine. Sotsiaalministeeriumi partnerina alustas TEHIK tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada kohalikele omavalitsusüksustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise infosüsteemiga. Partneri roll on arvestades kõiki digiriigi ehitamise põhimõtteid välja arendada kokku lepitud e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. Punktis 5.5 sätestatakse, et elluviijal on õigus kaasata partnereid, kes on olulised TAT-s sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Erinevad ministeeriumid võivad partneritena kaasata samu asutusi. Näiteks võib Statistikaamet olla partneriks nii Rahandusministeeriumi kui Siseministeeriumi poolt ellu viidavate tegevuste puhul, sest Statistikaameti andmete kasutamine võib olla oluline mitmes valdkonnas. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. 6. Punkt “Eelarve” Punktis 6.1. esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 100 000 000 eurot ja mida rahastatakse EL toetusest (ERF-ist) 70% ulatuses. Seega on ERF-i toetus 70 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering on 30% ehk 30 000 000 eurot. Punktis 6.2. nimetatakse, et kavandatavad eelarved aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1. 7. Punkt “Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab käskkirja kinnitamisest ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused lõpetatud olema 31. augustil 2029. 8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Punktis 8.1 sätestatakse, et iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekiri koostatakse kuni 18 kuuks ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste nimekirja riigiülest koondamist koordineerib rakendusasutus. Tegevused valdkonna digipöörde lõikes koostab iga valdkonna digipöörde elluviija eraldi teistest elluviijatest, kaasates oma valdkonna digipöörde partnereid ning esitab selle kinnitamiseks digiarengu asekantslerile. Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse juhised ning tähtaegasid. Samas tuleb tagada süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. TATi eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. Punktis 8.2 sätestatakse, et rakendusasutus viib läbi valdkonna digipöörde nõustamisi ning juurutab riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardeid ja mõõtmismetoodikat kontroll-lehtede alusel. Metoodika kriteeriume täites on võimalik tagada valdkondade digipööretes mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedis. Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne tippjuhtide, sh valitsuse teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste elluviimist ning vajadusel tehes ettepanekuid suuna muutmiseks. Nõustamiste tulemina saavad elluviija ja partnerid sisendi oma valdkonna digipöörde jaoks, sh tegevuste nimekirja jaoks. Punktis 8.2 selgitatakse, et valdkonna digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui nõustamiste käigus on välja toodud valdkonna digipöörde seos valdkonna arengukavaga ning samuti seos DA 2030 arengukavaga ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. MKM nõustamiste käigus tuleb elluviijal ja partneril välja tuua sisendid, mis on digipöörde ellu kutsumise aluseks (näiteks Eesti 2035, valdkondlikud arengukavad, strateegiad), sh välja tuua peamised ärieesmärkide mõõdikud, mis on valdkonna digipöörde eesmärgiga seotud. Samuti tegevuste seosed DA 2030-ga. 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui nõustamiste käigus on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh DA 2030 eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Digipöörde tegevused on põhjendatud, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks, milles on toodud: · Valdkonna digipöörde aluseks olevad sisendid; · Valdkonna digipöördega seotud osapooled; · Valdkonna arengu juhtimismudel; · Valdkonna digipöörde pikem visioon ja üldine teekaart; · Valdkonna digipöörde kuni 18-kuuks koostatud detailsem tegevuste nimekiri; · Valdkonna digipöörde väärtuspakkumine tulemusmõõdikutega. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui nõustamiste käigus on esitatud tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat, nt info-ja tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks panustab tegevus otseselt „Ligipääsetavus“ näitajasse, kui on tegemist arendustööga, mis kasutajani jõuab. Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seoseid Eesti 2035ga ja DA 2030ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki punktis 2 ja III, lisaks on neis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. Digiarengu asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja. Punktis 8.3. sätestatakse, et iga valdkonna digipöörde elluviija koos partneriga vastutab eesmärkide saavutamise eest. Rakendusasutus peab saama ülevaateid kõikide valdkondade digipöörete osas. Kõikide valdkondlike digipöörete suurem eesmärk on riigiüleselt jälgida pidevalt mõõdetud liikumist suundades nagu teenuste juhtimine, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, jätkusuutlikkus ning kestlikkus ning anda perioodilisi ülevaateid otsustajatele (poliitikud, juhid jne). 9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega kuni 18-kuuks tegevuste nimekirja. Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada valikukriteeriumitega. Punktis 9.1.2. sätestatakse, et elluviijal tuleb digiarengu asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekiri esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud dokumendi edastamine rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel. Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Tegevuste nimekirja kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse ning valikukriteeriume arvestatakse. Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on toodud välja siin: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 6) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi jätkusuutlikkus tagada. Punkt 9.1.6. sätestab vahearuande esitamise korra ja tähtajad. Koond aruandlusega kokku panemisega tegeleb rakendusasutus, aga sisendi aruandluseks esitab elluviija. Punkt 9.1.7. sätestab lõpparuande esitamise tähtaja. Punkt 9.1.8. sätestab, et kuna projekt sisaldab tulemusarvu näitajat, mida raporteeritakse aasta pärast teenuse kasutusele võtmist, siis see annab võimaluse küsida andmeid veel ka pärast tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus tekkima. Punkt 9.1.9. sätestab, et tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele. Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused. Punktis 9.2.1 sätestatakse, et tegevuste nimekirja võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Kooskõlastus käib läbi digiarengu asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on omavahel kokku leppinud. Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos partneritega tegevuste nimekirja, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale tegevuste nimekirja koostamise protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil. Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele partneri tehtud kulude katteks maksetaotlust, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid. 10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset ja korrektset infot. Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama digipöörde tegevuste nimekirjas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest. Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil, mida elluviija on ette andnud. Punktis 10.1.4 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt avalikkuse teavitamise määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 10.1.6 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest1. Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse. 11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” Punktis 11 kohaselt on abikõlbmatud kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega. Kulude abikõlblikkusele rakendub ühendmäärus. 12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Punktis 12.2. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on abikõlblik kulu tehtud. Punkt 12.3. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid. 13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Välja on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused. II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas ühissätete määrusega. 1 Peamised alused on toodud seletuskirjas TAT p. 9.1.5. juures. III. TATi mõjud Eesti riigil oli taasiseseisvumise järel harukordne võimalus ehitada suurem osa riigihalduse süsteeme üles nullist. Siia alla kuuluvad ka erinevad nüüdseks igapäevaseks muutunud digilahendused, millega me nii Euroopa kui terve maailma jaoks teerajajaks saime. Esimesena teele asudes ning tempot seades jõuab teistest varem ka esimeste takistusteni. Mitmetes meie avaliku sektori digilahendustes on tarkvara osakaal jõudnud kriitilise määrani ning kvaliteetsete, kasutajakesksete ja –sõbralike lahenduste jätkuvaks pakkumiseks tuleb täiendusi ja muudatusi teha nii protsessides, rahastusreeglites, arhitektuuris, kasutajaloogikas, küberturbevõimekuses, teenuste disainis kui arendusmeetodites. Digiühiskonna arengukava 2030 siht digiriigi edasiarendamisel on tagada kodanikele avalike digitaalsete teenuste kasutamisel parim võimalik kasutajakogemus. Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis digiriigi järgmine siht ja küpsustase keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele. Mitmete asutuste jaoks on see suund juba praegu fookuses, kuid riigiülene tervikpilt pole ühtlane. Senine digiriigi juhtimine ja arendamine on olnud valdavalt IT-projektide põhine ning keskendutud on spetsiifiliste eraldiseisvate väljakutsete lahendamisele. Ka rahastus on olnud projektipõhine ning pole aidanud luua piisavalt tugevat seost valitsemisala strateegiliste eesmärkide elluviimiseks. Osaliselt sellest tulenevalt pole toimunud ka vajalikku arenguhüpet valitsemisalade mitmetes olulistes suundades: teenused, andmehaldus, rakendusarhitektuur, kompetentsid, küberturve ning kestlikkus. Ka kasutajakogemuse parendamine ja sellega seotud väljakutsete lahendamine pole saanud piisavalt tähelepanu. Digiriiki tuleb juhtida lähtuvalt riigi ja valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning sellest, kuidas digitaalseid tehnoloogiaid kõige selle toetamiseks parimal võimalikul moel kasutusse võtta. Seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel peab olema selge. Fookus peab olema valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide väljunditel. Oodatav otsene mõju - kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond. TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab ligipääsu avalikele teenustele asukohast sõltumata. Läbi riigihalduse valdkonna digipöörde on võimalus tegeleda konkreetsemalt KOVi IT analüüsi negatiivsete leidude lahendamisega ning kohalike omavalitsuste arengut hoogustada. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste olukorda ühiskonnas. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. V. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ning seirekomisjonile. Lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht. 2. TAT riskihindamise tabel. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0384 - Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9d97a30-8410-45f9-932b-d4ffd3c9a6d0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9d97a30-8410-45f9-932b-d4ffd3c9a6d0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main