Hr Tarvi Sirts 10.04.2023 nr 1-4/2023/158-2
Kultuuriministeerium
Asutajaõiguste teostamise aruanne
Edastame asutajaõiguste teostamise aruande Integratsiooni Sihtasutuse 2022. aasta eesmärkide
täitmise ja 2023 eesmärkide kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Dmitri Moskovtsev
juhataja
Lisa: Integratsiooni Sihtasutuse 2022. aasta eesmärkide täitmine ja 2023. aasta eesmärgid
Linda 2 Telefon 659 9021 Registrikood 90000788
20309, Narva E-post
[email protected] http://www.integratsioon.ee
Integratsiooni Sihtasutuse 2022. aasta eesmärkide täitmine ja 2023. aasta
eesmärgid
2022. aasta tegevuste elluviimisel lähtus Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirjalisi eesmärke
täites tegevuse jätkumise põhimõttest, asutaja määratud rollist ja nõukogu 17. aprillil 2020
kinnitatud Sihtasutuse strateegiast aastateks 2020–2025. Tegevuste eesmärgid tulenesid ka
valdkondlikest arengukavadest „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ ja „Üleilmse eestluse
tegevuskava 2022–2025“ ning Ida-Virumaa programmist.
Peamine eesmärk oli tagada Integratsiooni Sihtasutuse jätkuv tulemuslik toimimine ning täita
4. jaanuaril 2022 nõukogu kinnitatud tegevuskava. 2022. aastal saavutati kõik sihtasutuse
tegevuskava eesmärgid ja viidi planeeritud tegevused ellu. Ukrainas toimuva sõja tõttu täitis
sihtasutus lisaks uusi ülesandeid, mis tulenesid Ukraina põgenike Eestis kohanemise
väljakutsetest. 28.03.2023 kinnitas nõukogu sihtasutuse 2022. aasta majandusaasta aruande,
mis oli eelnevalt audiitorite poolt positiivse hinnangu saanud.
2022. aasta olulisemate eesmärkide täitmine
Eesti keele majade tegevuste laiendamine Lüganuse ja Lääne-Harju valdadesse
Tallinna eesti keele maja laiendas oma tegevusi Lääne-Harju valda (Paldiski linn, Rummu,
Klooga) ning Narva eesti keele maja Lüganuse valda (Püssi, Kiviõli). Mõlemas
omavalitsuses asus tööle piirkondlik koordinaator. Lääne-Harju vallas korraldati perede
keeleõppele suunatud muinasjutulaagrid (Vasalemmas ja Paldiskis). Algasid regulaarsed
keelekursused, kultuuriõpe ning keele harjutamisele suunatud tegevused. Lüganuse vallas
alustati keelekursustega aasta lõpus ning toimus ka esimene kultuuriõppe väljasõit.
Sealhulgas pakuti valla elanikele keraamika ja niplispitsi töötubasid ning suhtlusklubi
kohtumisi.
Uue perioodi välisfondide tegevuste ettevalmistamine
Kavandasime ja valmistasime ette Euroopa Sotsiaalfond+ 2023. aastal algavaid kohanemis-
ja lõimumistegevusi. Aktiivselt osalesime ESF õigusakti (TAT) koostamisel. Aasta lõpus
valmis visioon uue ESF-i tegevuste elluviimisega seotud töökorraldusest ja peamistest
tegevustest. Alustatud on uute töötajate värbamisega.
Samuti toimus Varjupaiga-, Rände– ja Integratsioonifondi (AMIF+) uue perioodi tegevuste
kavandamine.
Ukraina põgenike nõustamine ja keeleõppe korraldamine
Sihtasutusel oli oluline roll Ukrainas toimuva sõja tõttu Eestisse saabunud põgenike
kohanemise toetamisel. Samuti tekkis vajadus pakkuda Eestis ajutise kaitse saanud inimestele
keeleõpet.
Viisime kevadel põgenike majutuskeskustes läbi spetsiaalseid infotunde, võtsime tööle
nõustajaid ning korraldasime koos partnerasutustega teabetunde üle Eesti. Ukrainlastele jagati
1
teavet ca 5900 korral. Samuti pöördusid põgenikud ka sihtasutuse nõustajate poole
küsimustega keeleõppevõimaluste teemal.
Esimesi keelekursusi põgenikele hakkas pakkuma Tallinna eesti keele maja (64 õppekohta).
Kevadel toimunud hankega leidsime keeleõpet pakkuvad keeltekoolid, kursused algasid
juulis. Aasta lõpuks oli keeltekoolidesse asunud A1 tasemel eesti keelt õppima 4403 ajutise
kaitse saanud inimest, neist 1758 oli kursuse ka edukalt lõpetanud.
Osalesime uue taotlusvooru ettevalmistamisel Ukraina keele- ja kultuuriõppe korraldamise
toetamiseks sõjapõgenikest noortele.
Rahvuskaaslaste programmi tegevuste laiendamine
Üle maailma asuva eestlaskonna ühendamisel on oluline roll portaalil globalestonian.com.
Aasta jooksul muudeti portaali kasutajasõbralikumaks, et see vastaks paremini sihtrühmade
vajadustele. Leht muutus kolmekeelseks – senisele eesti ja inglise keelele lisandus ka
osaliselt vene keel. Läbi viidi portaali teavituskampaania, mis tõstis lehe külastatavust
oluliselt.
2022. aasta augustist töötab sihtasutuses rahvuskaaslaste nõustaja, et panustada veelgi
rohkem tagasipöördujate sujuvale kohanemisele, väliskogukondadega kontakti hoidmisele ja
ühise inforuumi edendamisele.
Eesti väliskogukondade ühtekuuluvustunde tugevdamiseks Eestiga on koostöös
Välisministeeriumiga ellu kutsutud toetusprogramm, mis rahastab eeskätt noortele suunatud
tegevusi. Aasta jooksul viidi ellu 47 projekti vähemalt 11 riigis Soomest Austraaliani.
Kompetentsikeskuse maine hoidmine ja arendamine
Sihtasutuse klientide ja teenuste haldussüsteemi osana avati märtsis iseteeninduskeskkond.
Veebilehe iseteenindus.integratsioon.ee kaudu saab end registreerida eesti keele õppe ja
praktiseerimisega seotud tegevustesse. Andmebaasiga on 2022. aasta lõpuks liitunud ligi 12
200 klienti. Tellitud on kliendihaldussüsteemi funktsionaalsuse laiendamise arendus, mis
jätkub 2023. aastal. Muuhulgas luuakse süsteemis ka oma teenuste haldamise moodul
sihtasutuse partneritele.
Läbi sai Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rahastatud projekt eesti keele
õppeks kolmandate riikide kodanikele Eestis. Eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine toimus
aastatel 2021-2022. Selle aja jooksul õppis kursustel aktiivselt 459 inimest. Projekti
tulemuslikkuse hindamiseks viis Balti Uuringute Instituut aasta teisel poolel läbi mõju-
uuringu. Selgus, et kursused vastasid enamike õppijate ootustele. 85% uuringus osalenutest
olid kursustega väga või pigem rahul. Üks eesti keele õppimise põhjus oli soov Eestis elada.
Kõikidest vastajatest tahtis kindlasti Eestisse jääda 72%.
Toimus rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Kokku või lahku: kesktee otsingul“, mille
fookuses oli segregatsioon ning selle võimalikud ohud ja tagajärjed. Esinesid välisriikide ja
Eesti eksperdid, kes tutvustasid aktuaalsete uuringute tulemusi.
Sihtasutus sai mitmekesisuse märgise „Austame erinevusi“ ning „Kaugtöö Tegija“ märgise.
2
Olulised numbrid
9700 inimesele pakkusime nõu keeleõppe ja Eestis kohanemise teemal.
Üle Eesti toimus 312 keelekohvikut, neist võeti osa 1751 korral.
Eesti keele kursustel Tallinna ja Narva eesti keele majas ja sihtasutuse
keeleõppepartnerite juures pakuti Eesti keele õppeks A1-C1 tasemel 2457 õppekohta
Tallinna ja Narva eesti keele maja korraldatud 360-l keelepraktika üritusel oli 5393
osaluskorda.
Tagasipöördumisinfot ja nõuandeid jagati 640 inimesele, huvi selle teema vastu
kasvab juba mitmendat aastat.
Tagasipöördumistoetust maksti 40 taotlejale, kelle kaudu sai toetust 102 inimest.
1596 inimest osales välispäritolu püsielanikele ja uussisserändajatele mõeldud
paindliku lõimumisprogrammi kultuuriõppemoodulis.
Pereõppes osales 181 noort Tallinnast ja Ida-Virumaalt.
Viisime „Keelesõbra“ programmi raames kokku 675 vestluspartnerit, kes harjutasid
omavahel eesti keelt. Virtuaalsete kohtumiste sarjas "Keelerulett" oli 738 külastust.
Välja valiti 17 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni, kellele
tagatakse aastateks 2022–2024 baasrahastus. Katusorganisatsioonide alla kuulub 258
kultuuriseltsi.
Eesti keele õppeks Eesti kodakondsuse saamise eesmärgil esitas sooviavalduse 981
inimest, mis on oluliselt tõusnud võrreldes 2021. aastaga. Aasta jooksul pakuti välja
447 õppekohta. Programmi lõpetanud inimetest 75 said Eesti kodakondsuse.
Sihtasutuse tegevuste kohta saab detailsema ülevaate 2022. aasta majandusaasta aruandest,
mille sihtasutuse nõukogu kiitis heaks 28.03.2023.
Integratsiooni Sihtasutuse eesmärgid aastaks 2023
Sihtasutusel on kavas muuhulgas ellu viia järgmised olulised tegevused:
1. Integratsiooni Sihtasutuse strateegia uuendamine lähtudes „Sidusa Eesti
arengukavast 2021-2030“ ja uutest tegevussuundadest.
2. Kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta (2024) ettevalmistused.
3. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) lõppeva projekti aruandluse ja kokkuvõtete tähtaegne
koostamine.
4. ESF+ uue perioodi tegevuste käivitamine ja vajaliku meeskonna komplekteerimine.
Tegevuste hulgas on ka uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi
elluviimise sujuv ülevõtmine Kultuuriministeeriumilt.
5. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF+) ning Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi (alates 2024. a) tegevuste planeerimine koostöös
ministeeriumidega. AMIF+ tegevuste käivitamine.
6. Kahe uue taotlusvooru läbiviimine. Ühe taotlusvooru eesmärk on tagada
sõjapõgenikest (kuni 19-aastastele) ukraina noortele võimalus hoida sidet ukraina
keele- ja kultuuriruumiga. Teises uues taotlusvoorus toetatakse Ida-Virumaa
kultuuri- ja spordiprogramme, mis koosnevad mitmest sündmusest.
3
7. Eesti keele majade mõjuanalüüsi raames väljatöötatud seiremudeli käivitamine.
Seiremudeli abil mõõdetakse sihtrühma rahulolu sihtasutuse teenustega ja mõju
lõimumisele.
4