Vastus

Raimond Tamm Teie 23.02.2023 nr 7-14.2/02265 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 10.04.2023 nr 1-11/179-3 Vastus arvamusele Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta Täname esitatud arvamuste ja ettepanekute eest. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga kaalus ettepanekuid ja arvestas neid osaliselt. Leiate meie seisukohad ja põhjendused kirjaga kaasas olevast eelnõu seletuskirja lisast „Märkuste tabel Vabariigi Valitsuse korralduse „Tartu muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõule“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu kultuuriväärtuste asekantsler Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  VV korralduse „Tartu muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Märkuste tabel Vabariigi Valitsuse korralduse „Tartu muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõule Jrk Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine nr Tartu Linnavalitsus 1. Punkt 20.10 Eelnõu punkt 20.10 kohta on seletuskirjas selgitatud: "Punkt 20.10 Arvestatud. Eelnõu seletuskirja vastavalt ettepanekule muudetud annab nõuded hooajaliste tänavakohvikute, müügiputkade jms rajamiseks. ning punkt 20.10 sõnastatud järgmiselt: annab nõuded hooajaliste Eelistatud on lahendused, mille puhul ei rajata tänavakohviku jaoks eraldi kõrgemat müügikohtade (tänavakohvikute, müügikioskite jms) rajamiseks. piiratud tasapinda, vaid inventar (toolid, lauad jms) pannakse tänavapinnale." Eelistatud on lahendused, mille puhul ei rajata tänavakohviku Probleem Esimeses lauses on sõna "müügiputka", mis ei ole terminoloogiliselt õige jaoks eraldi kõrgemat piiratud tasapinda, vaid inventar (toolid, ja pigem eksitav. Õige on antud juhul sõna "müügikoht", mis on ühine nimetaja lauad, varjud, soojuskiirgurid jms) pannakse tänavapinnale. kauplustele, kioskitele, müügilaudadele jne. Lisaks on teises lauses toodud inventaari näitlik loetelu "(toolid, lauad jms)", mida tuleb täiendada "varjude ja soojuskiirgurite" äranimetamisega. Ettepanek Muuta seletuskirjas eelnõu punkt 20.10 all kahte esimest lauset ja asendada lause uue sõnastusega: "Punkt 20.10 annab nõuded hooajaliste müügikohtade (tänavakohvikute, müügikioskite jms) rajamiseks. Eelistatud on lahendused, mille puhul ei rajata müügikoha jaoks eraldi kõrgemat piiratud tasapinda, vaid inventar (toolid, lauad, varjud, soojuskiirgurid jms) pannakse tänavapinnale." 2. Punkt 20.11 Eelnõu punkt 20.11 sätestab: "tänavaid hooldatakse viisil, mis ei Mitte arvestatud. kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust, sealhulgas ei lubata tänavaid Sademe- ja pinnasevetega soklini jõudnud soolasegune vesi hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses soolatada." Probleem Majandus- ja imbub kapillaarniiskuse mõjul soklisse ja välja kuivades lükkab taristuministri 14.07.2015. a määrusega nr 92 "Tee seisundinõuded" (edaspidi soklilt maha nii krohvi kui värvi, tingides pideva vajaduse sokleid määrus nr 92) reguleeritakse avalikult kasutatava tee seisundinõudeid, et oleksid parandada ja uuesti viimistleda. Tänavate soolatamine hoonete täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks. Tartu linnal on tänavate omanikuna läheduses on pikalt vanalinna hoonete soklitele probleeme kohustus talihoolduse ajal tagada määruse nr 92 lisa 7 "Tänava talvine põhjustanud, kuna vanalinnas on sõidu- ja kõnniteed kitsad ja seisunditase" alusel jaotustänavatel ja põhitänavatel talihoolduse seisundinõue, soolatamise mõju soklite kahjustamisele suurem. Eesmärk on mille hulka kuulub libedusetõrje. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile saavutada muinsuskaitsealal olukord, kus kohalik omavalitsus määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele. Määrus nr 92 § 17 p 4 arvestab kirjeldatud asjaoluga ja tänavate libedusetõrjet tehes ei sätestab libedusetõrje mõiste, mis on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kasuta hoonete ja haljastuste lähedal sooli, et vältida kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste kultuuriväärtuslike hoonete soklite ja kõrghaljastuse kahjustamist. 1  puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise Tartu linna heakorra tagamise juhised näevad ette, et karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine. eraomanikud peavad kõnniteede libedusetõrjel kasutama Määruse nr 92 lisa 8 "Tee talvised seisundinõuded" sätestavad sõidutee graniitsõelmeid ning vaid suure libeduse korral on erandkorras seisunditaseme nõuded. Eelnõus märgitud hooldamisviisi, kus ei lubata tänavaid lubatud kasutada ka liiva ja kloriide. Konsulteerisime ka hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses soolatada, ei ole tuginedes määruses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kas soolasid nr 92 sätestatule võimalik täita, mistõttu tuleb see punkt kaitsekorrast välja võtta. kasutamata on võimalik tagada viidatud määruse täitmine. Nende Ettepanek - Jätta eelnõust välja punkt 20.11. - Välja võtta eelnõu seletuskirjas p esitatud seisukoht on, et määruses sätestatud nõudeid võib täita ka 20.11 selgitav osa: "Punktis 20.11 sätestatakse, et tänavate hooldamisel ei tohi ilma kloriidideta, kui tegemist ei ole suure liiklussageduse teega kahjustada külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust ning sel põhjusel ei ole lubatud ja kui ennetav libeduse- ja lumetõrje ning ka nendele järgnev tänavate soolatamine hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses. Libedusetõrjeks sahkamine on tehtud õigeaegselt. Vanalinna muinsuskaitseala soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab kultuuriväärtuslike hoonete tänavad on Tartu linna üldplaneeringus määratuna kas kohalikud sokleid ning lühendab puude eluiga. Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel jaotustänavad, kõrvaltänavad või kergliiklustänavad, kus on puudub kahjulik mõju ehitiste soklitele ja kõrghaljastusele." reeglina madalam liikluskoormus. Kõnniteele on seatud leebemad nõuded, nagu on näha määruse nr 92 lisa 10 tabelist 2. Talihoolduse põhimõte nii sõidu- kui ka kergliiklusteel on sisuliselt sama, lihtsalt kõnniteedel on lihtsam vältida kloriidide kasutamist. Ei pea ilmtingimata olema must asfalt lisa 10 järgi, vaid sisuliselt kas käsitsi või mehhaaniliselt karestatud ja killustikuga puistatud tee. Siis saavad nõuded täidetud. 3. Punkt 20.15 Eelnõu punkt 20.15 sätestab "puude, sealhulgas viljapuude raiumisel Osaliselt arvestatud. nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal krundil või samas kohas linnaruumis; Eelnõu punkti 20.15 sõnastust muudetud: "puude, sealhulgas puittaimestikku lubatakse raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning viljapuude raiumisel nähakse võimalusel ette asendusistutus oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks." Probleem samal krundil või samas kohas linnaruumis;" Esiteks, ei pruugi asendusistutus samal krundil või kinnistul asjaoludest tingituna olla põhjendatud ega vajalik, mistõttu tuleb vastavat eelnõu punkti sõnastust muuta. Asendusistutuse ette nägemine samas kohas linnaruumis ei ole Tegemist ei tohi olla üldjuhuga, vaid võimalusega, mida menetluse tulemusena välja jäetud, kuna lause esimeses pooles tehtud muudatus annab vajadusel rakendada. võimaluse kaaluda, kas asendusistutuse tegemine puude raiumisel Teiseks, eelnõu p-s 20.15 lause osa, kus asendusistutus nähakse ette samas kohas linnaruumis on konkreetsel juhul põhjendatud ja võimalik või linnaruumis, ei ole võimalik tänase seisuga linnaruumis täita, sest vastavas mitte. asendusistutamise korras pole kokkuleppele jõutud. Samuti ei puuduta asendusistutamine antud kaitsekorda. Seetõttu tuleb eelnõu seletuskirjas välja võtta Eelnõu seletuskirja punktis 20.15 on välja jäetud lause „Juhul kui ka selgitav osa: "/.../ või samas kohas linnaruumis (nt samal tänaval või haljasalal, üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal igal mitte kaugel äärelinnas)." krundil, siis tuleb viljapuid lugeda kõrghaljastuse osaks.“ 2 Kolmandaks, eelnõu p-s 20.15 seletuskirjas selgitatakse: "Juhul kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal igal krundil, siis tuleb viljapuid lugeda kõrghaljastuse osaks." Viljapuude lugemist kõrghaljastuse osaks on vastuolus Tartu linna üldplaneeringu 11.1 peatükiga, milles on selgitatud: "Kõrghaljastuseks on puud ja kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel. Puude hulka ei arvestata viljapuid." Looduskaitseseaduse § 45 alusel tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Viljapuude raieks ei tule looduskaitseseadusest tulenevalt raieluba taotleda ja kinnistu omanik võib viljapuud oma soovi järgi vajadusel likvideerida. Põhimõttelise vastuolu tõttu tuleb antud lause eelnõust välja võtta. Ettepanek - Muuta eelnõu punkti 20.15 ja asendada sõna "üldjuhul" sõnaga "võimalusel." - Välja võtta eelnõu punkti 20.15 lause osa "või samas kohas linnaruumis." - Välja võtta eelnõu seletuskirjas p 20.15 selgitav osa: "/.../ või samas kohas linnaruumis (nt samal tänaval või haljasalal, mitte kaugel äärelinnas)." - Välja võtta eelnõu seletuskirjas p 20.15 selgitav osa: "Juhul kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal igal krundil, siis tuleb viljapuid lugeda kõrghaljastuse osaks." 3