Rahandusministeerium
[email protected] 05.04.2023 nr 1-11/531-1
Kultuuriministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Integratsiooni
Sihtasutusele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Lõimumist edendavate
Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
minister
Lisad: 1. Eelnõu 14 lehel
2. Seletuskiri 20 lehel
Sama:
Integratsiooni Sihtasutus
Anne-Ly Reimaa 628 2217,
[email protected]
Kadri Kilvet 628 2224,
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
30.03.2023
MINISTRI MÄÄRUS
Lõimumist edendavate Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused
ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus lõimumist edendavatele Ida-Virumaa
kultuuri- ja spordisündmustele“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud
vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).
(4) Määruse alusel ei toetata kultuuri- või spordisündmust (edaspidi sündmus), mida on
toetatud riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust
edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ ning
kultuuriministri 26. märtsi 2019. a määruse nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja
sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“ alusel.
§ 2. Vähese tähtsusega abi
(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3
mõistes, järgitakse nimetatud VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese
tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse
artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.
(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes
on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud
erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat
abikava alusel viimase abi andmisest arvates.
1
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada sündmuste elluviimise kaudu Ida-Virumaa eesti
keelest erineva emakeelega elanike sidusust.
(2) Oodatavad tulemused on järgmised:
1) Ida-Virumaal on ellu viidud vähemalt 15 lõikes 1 sätestatud eesmärgile vastavat
sündmust;
2) sündmustest on osa saanud eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed;
3) laienenud on Ida-Virumaa eri vanuse-, rahvus- ja keelegruppide osalemisvõimalused
kultuuri- ja spordielus ning Ida-Virumaa piirkonna kultuuri- ja sporditegevus on
mitmekesistunud.
(3) Toetatavad tegevused panustavad järgmiste mõõdikute ja väljundite saavutamisse:
1) rahastatud sündmuste arv;
2) ellu viidud sündmustel osalejate arv;
3) ellu viidud sündmuste meediakajastuste arv.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi,
väljundite ja tulemuse saavutamisse ning mille raames valmistatakse ette ja korraldatakse
sündmusi Ida-Virumaal.
(2) Projekt peab koosnema vähemalt kolmest erinevast üldsusele kättesaadavaks tehtud
sündmusest, millest vähemalt üks on üldsusele tasuta.
(3) Toetust ei anta projektile, mille raames korraldatud sündmus on lõpetatud või täielikult
ellu viidud enne taotluse esitamist.
(4) Toetatav sündmus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) sündmust korraldatakse Ida-Virumaal;
2) ühe sündmuse minimaalne osalejate arv on 1500 ning teise ja kolmanda sündmuse
minimaalne osalejate arv on 100;
3) sündmusele on juurdepääs erivajadustega inimestel;
4) sündmus on piiritletud toimumisaja ja -kohaga kultuuri- või spordivaldkonna sisuline
tegevus;
5) kultuurisündmus on avalik sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada Eesti
kultuuri;
6) spordisündmus on avalik sündmus, mis järgib selle spordiala eeskirja või
tegevusjuhendi reegleid.
2
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Kui taotleja registrijärgne asukoha aadress ei ole Ida-Virumaal, tuleb tal sündmuste
ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasata partner.
(3) Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, asutus või organisatsioon, kes osaleb
projekti tegevuste elluviimisel, projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel ning kelle
registrijärgne asukoha aadress on Ida-Virumaal.
(4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on
ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole taotluse esitamise seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel
ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust ning taotluses nimetatud
tegevustega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) tal ei ole taotluse esitamise seisuga majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
4) tal ei ole taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks
täitmata kohustusi toetuse andja ja/või Kultuuriministeeriumi ees;
5) ta on korraldanud Eestis sündmusi vähemalt viimased kaks majandusaastat enne
taotluse esitamist ning tema sündmuste korraldamisega seotud majandustegevus ei
ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Kõik projekti raames taotleja kavandatud sündmused ning nende ettevalmistamiseks ja
elluviimiseks ette nähtud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.
(2) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja
panustama § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljundite ja tulemuste täitmisesse.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele.
(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta;
2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, andmed, sealhulgas roll projektis;
3) andmed projekti kohta sündmuste lõikes, sealhulgas projekti ja sündmuse nimi,
eesmärk, sündmusel osalejate hinnanguline arv, projekti tegevuste kirjeldus ning
elluviimise aeg ja koht, oodatavad väljundid ja tulemused, planeeritud
teavitustegevused, taotletava toetuse summa ja eelarve;
4) projekti meeskonna kirjeldus sündmuste lõikes ning ülevaade taotleja kahel viimasel
aastal korraldatud sündmustest, sealhulgas osalejate arvust;
3
5) projekti mõju kirjeldus Ida-Virumaa elanikkonnale, teave sündmuse kättesaadavuse
ja ligipääsetavuse tagamise kohta, sealhulgas erivajadustega inimestele;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole
antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
(6) Taotlusvooru saab iga taotleja esitada ühe taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 3 nimetatud eesmärkide,
väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate
toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumendiga;
3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 21 lõike 1 punktiga 3;
4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse
standardile.
(2) Mitteabikõlblik kulu on:
1) kinnisvara soetamise ning renoveerimise ja liiklusvahendi soetamise kulu;
2) tehnika soetamise kulu;
3) organisatsiooni liikmemaks;
4) mitterahaline kulu;
4
5) sularahas tasutud kulu;
6) trahv, kohtukulu, viivis;
7) kohtumenetluse kulu;
8) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud
projekti juhtimise ja sündmuste ettevalmistamisega kaasnev kulu;
9) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev
tulumaks;
10) väljaspool Ida-Virumaad toimuva sündmuse korraldamise kulu;
11) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
12) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu, sealhulgas sündmuse kulu, mis
sisaldub kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest
etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ alusel etendusasutusele määratud
2023. aasta tegevustoetuse arvestuse aluseks olnud repertuaariplaanis või
hooajakavas;
13) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. märtsist 2023, kuid ei või kesta kauem kui
31. oktoobrini 2024. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise
otsusega.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel
tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
(4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja
esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või
mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne
tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest
toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
5
§ 10. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa
Taotletava toetuse minimaalne summa on 25 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot
taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või § 1 lõikes 4 või § 2 lõikes 2 nimetatud
asjaolude esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja
omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse
§-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on
puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis
tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub.
(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu
kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis
kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning
projekti eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-des
4–6 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille
koosseis kooskõlastatakse enne Kultuuriministeeriumiga.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti mõju eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja põhjendatus
ning sündmuste ligipääsetavus – 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu, asjakohasus ja läbimõeldus
– 10% maksimaalsest koondhindest;
3) planeeritud kulutuste põhjendatus, tõhusus, selgus ja vastavus taotlusvooru
eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;
6
4) projekti elluviimisega saavutatav kogukondlik mõju, sealhulgas kohalike elanike ja
asutuste kaasatus sündmuste ettevalmistamisel ja korraldamisel – 20% maksimaalsest
koondhindest;
5) projekti tegevuste elluviimise mõju piirkonna kultuuri- või spordivaldkonna arengule
– 20% maksimaalsest koondhindest.
(3) Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on enne
kooskõlastatud Kultuuriministeeriumiga ning koostatud lähtudes lõikes 2 nimetatud
kriteeriumidest. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt
taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(4) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse
olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse
seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja
kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni
ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus
vastavad määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal
rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui esinevad § 2 lõikes 2 toodud asjaolud või kui see
ei ole põhjendud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega
saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud
toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib
nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on
taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub
või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse
seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse
sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või
täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on
võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
7
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 4–6 või teistele määruses nimetatud
nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel
viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse
menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on
saavutatavad ilma toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha lõikest 1 erandi:
1) kui taotlusvooru taotluse esitanuid on rohkem kui 50;
2) muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või
toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi
on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sinna võib pöörduda ka vaiet
esitamata.
5. peatükk
8
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna
kaudu.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda
ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning
toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja osade kaupa. Kuni 85% toetusest makstakse
ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ning ülejäänud osa toetusest
makstakse tegelike kulude ja lõpparuande alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist
ja lõpparuande kinnitamist.
9
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tähtaegadel e-keskkonna kaudu.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise
avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse
enne lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, millal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub.
(5) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul
puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on
tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) paragrahvis 3 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu
taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille
tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
10
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui Euroopa Komisjon teeb samas asjas hiljem
otsuse, on tal õigus nõuda ebaseaduslikku või väärkasutatud abi tagasi kümne aasta
jooksul abi andmisest.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi
60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Ebaseadusliku abi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju
suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja
mõjust kulu abikõlblikkusele.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on
toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise
taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse
andja nõuab.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib
mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja arvestades Euroopa
Komisjoni kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.
(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Selle korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi
30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest
arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ja ei ole võimalik
rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse
tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
11
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle
eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud
põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest
sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti
elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade
ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab
seda. Juhul, kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui
odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) tagab erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse toimumise kohale;
5) korraldab sündmuse eel ja ajal selle turunduskanalites ja toimumiskohas sündmusest
teavitamise;
6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud
tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi. Kui toetus eraldatakse
vähese tähtsusega abina, tuleb dokumentide ja muude tõendite säilitamisel lähtuda § 2
lõikest 5.
7) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi
ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
8) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi
ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid
raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates
sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja
väljavõtteid;
9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
10) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti
elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,
likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga
seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
12
14) kasutab toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo ning alates 1. jaanuarist 2024
toetuse andja poolt kättesaadavaks tehtud kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta
sümboolikat kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas trükistel ja
reklaamil;
15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad § 15 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise
raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid
kumulatiivselt kuni 15% ulatuses;
6) taotleda tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve
kuluridade muutmist, kui muudatus on punktis 5 sätestatust suuremas mahus.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja
taotlemise korrast;
2) menetlema toetuse taotlusi, tegema otsuse, kas projekti toetada või mitte ning
edastama määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;
3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui
toetus eraldatakse vähese tähtsusega abina;
6) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
7) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
8) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
13
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse
kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja
kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti
nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui
toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi
või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses
sätestatust;
4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
projekti maksumuse vähenemisel;
5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg
riigi ees ja see on ajatamata;
7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine
ning kaalutlusõigusele tuginedes § 20 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise
ulatus;
8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
14
Kultuuriministri määruse „Lõimumist edendavate Ida-Virumaa kultuuri- ja
spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus
lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste“ (edaspidi taotlusvoor)
toetuste jagamist.
Taotlusvooru eesmärk on suurendada kultuuri- ja spordisündmuste (edaspidi sündmus)
elluviimise kaudu Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust. Eesmärgi
seadmisel lähtutakse Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, sidusa Eesti arengukavast
2021–2030, kultuuri arengukavast 2021–2030, Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030,
Ida-Virumaa tegevuskavast 2030, Ida-Viru maakonna arengustrateegiast 2019–2030+. Eelnõu
ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga.
Ida-Virumaa on Harju- ja Tartumaa järel elanikkonna arvult kolmas maakond, kus 01.01.2023
seisuga elab rahvastikuregistri andmetel 131 775 inimest. Eestlaste osakaal on
Ida-Virumaal 18,5%, eesti keelt emakeelena valdajaid on veelgi vähem – 14,6%. Maakonnas
on kaheksa omavalitsusüksust: neli linna (Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva-Jõesuu) ja neli
valda (Toila, Lüganuse, Jõhvi, Alutaguse). Linnades on valdavalt venekeelne elanikkond.
Kõige vähem eestlasi elab Sillamäel (5,6%) ja Narvas (5,8%). Eesti keele oskus teise
emakeelega elanikkonna seas on Ida-Virumaal vaid 23%. Riigikeelt oskas teise emakeelega
elanikest 2020. aastal Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43%. Eestlaste
osakaal Ida-Virumaal väheneb – üks põhjus on 2022. aastal Ukrainas vallandunud sõjategevus,
mis tõi Eestis, sh Ida-Virumaal kaasa eesti keelest erineva emakeelega elanike osakaalu kasvu.
Lõimumisvaldkonna olulised probleemid on regionaalsed sotsiaalmajanduslikud lõhed,
keelekeskkondade segregatsioon ning sellest lähtudes erinev keele- ja inforuum ning kultuuri
tarbimisharjumused. Sidusa ühiskonna saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata eesti keelest
erineva emakeele ja kultuuritaustaga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale
toetamisele.
Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 tulemuste põhjal on eestlaste ja muust rahvusest
inimeste omavahelised kontaktid viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja
õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Takistuseks on ühiste sotsiaalvõrgustike vähesus ning ühise
meedia- ja aruteluvälja puudumine, mille põhjused on ennekõike senises erikeelses
hariduskorralduses ja kultuuritarbimise harjumustes. Samas on inimeste aktiivne osalemine
kultuurielus väga tähtis, sest see aitab elanike silmis kaasa riigi usaldusväärsuse tõstmisele.
Eelnõu laiem eesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad kaasa, et Eesti riigiidentiteet ja
kultuuriline kokkukuuluvustunne püsib ning teise emakeele ja kultuuritaustaga Eesti elanikud
võtavad need omaks. Kultuuri- ja sporditegevused on alus ühiste väärtuste loomisele ja
hoidmisele, koostöövõrgustike tugevdamisele ja ühiskonnas meie-tunde tekkele.
Ida-Viru maakonda iseloomustab veidi väiksem kultuurielus osalemise maht, kui Eesti teisi
maakondi. Üks suurim katsumus on piirkonna elanike ebavõrdsuse ja tõrjutustunde
vähendamine ning sotsiaalsete sidemete tugevdamine nii haridus- kui ka kultuurisfääris. Eesti
1
keelest erineva emakeelega elanike keeleline ja ruumiline eraldatus takistab erikeelsete
kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket. Sündmuste korraldamine aitab kaasa
seosetunde loomisele nii riigi kui ka Ida-Virumaaga, kujundab kultuurilist ja rahvuslikku
identiteeti ning toetab kultuuri- ja laiemalt ühiskonna demokraatlikku arengut toetavate
väärtuste kujundamist.
Eelnõus planeeritud tegevused plaanitakse ellu viia ajavahemikul 01.03.2023–31.10.2024.
Kuna Kultuuriministeeriumi 2024. aasta teema-aasta on pühendatud kultuurilisele
mitmekesisusele, aitab meede ellu viia mitmekesisuse aasta eesmärke toetavaid sündmusi,
kaasates tegevustesse eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi Ida-Virumaal.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna
lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa (
[email protected],
628 2217), Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg
(
[email protected], 628 2204) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusnõunik Kadri Kilvet (
[email protected], 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise
ekspertiisi.
Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna
sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk „Üldsätted“
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust vahendite saamise ning rahaliste
vahendite kasutamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse
seadust (edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus
sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest – ta teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlusi, teeb rahuldamise otsused jms. Toetuse andja täpsemad õigused
ja kohustused on toodud seletuskirja §-des 23 ja 24. Integratsiooni Sihtasutus on lõimumist
edendavaid kultuuri- ja sporditegevusi toetanud erinevate taotlusvoorude kaudu alates
1998. aastast. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, mille nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
Lõikes 4 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärk on suunata
toetus nendele sündmustele, mida ei ole samal ajavahemikul riigieelarve vahenditest juba
toetatud. Nimetatud määruse välistus on kehtestatud ka seetõttu, et tegemist on sisuliselt sama
mõju saavutamiseks mõeldud toetusskeemidega. Samuti võib sarnastest toetusskeemidest
rahastamise korral kasvada topeltrahastamise oht.
2
Paragrahviga 2 kehtestatakse vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumine.
Lõikes 1 sätestatakse vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) andmise õiguslikud alused ning
antakse viide vastavatele regulatsioonidele. Eelnõu kohaselt võib toetuse andmine
kvalifitseeruda VTA-ks komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et
riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi
konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi
on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust. VTA-d hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.
Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja, kas toetus lugeda VTA-ks või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)
antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme majandusaasta
pikkuse ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Summat ei ole
eelnõus nimetatud põhjusel, et Euroopa Komisjon on algatanud VTA määruse muudatuse,
millega soovitakse viidatud summat tõsta alates 01.01.2024. Kuni 31.12.2023 kehtiva
regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot, kuid see soovitakse tõsta 275 000 euroni.
Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat
toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja
taotleja nõusolekul toetuse summat kuni VTA ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse
taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.
Lõike 3 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle kohaselt hõlmab „üks
ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,
juht- või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega sõlmitud
lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja kohaselt;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib kokkuleppe alusel teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või
enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete
seoseid riigi põhjal. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud
asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega
tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu
Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi
tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lõige 4 sätestab, et lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud
erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku VTA summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot
kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja
3
vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju VTA-d on
ettevõtjale antud.
Lõige 5 sätestab, et VTA-na saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni tuleb
säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest arvates. Nimetatud nõue on nii
toetuse andjal kui ka saajal. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja
tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral
toetuse andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente tuleb säilitada alates toetuse
määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk suurendada sündmuste elluviimise kaudu
Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust.
Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid väljundeid, tulemusi ja
mõõdikuid.
Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud projekte, mille
elluviimine panustab eelnõu §-s 3 nimetatud eesmärgi, väljundite ja tulemuse saavutamisse
ning mille raames valmistatakse ette ja korraldatakse sündmusi Ida-Virumaal. Eelnõu abil
elluviidavate tegevuste märksõnad on avatus ja kättesaadavus, Ida-Virumaal pakutavate
sündmuste ja -teenuste mitmekesistamine ning seeläbi eesti keele kasutusvõimaluste
laiendamine. Eesti lõimumismonitooringud on näidanud, et Ida-Virumaa linnade elanike
enesehinnangud riigikeele oskuse ja seose kohta Eesti riigiga on oluliselt madalamad, kui Eesti
teistes piirkondades elavatel teistel rahvustel. Takistuseks on ühiste sotsiaalvõrgustike vähesus
ning ühise meedia- ja aruteluvälja puudumine, mille põhjused on ennekõike senises erikeelses
hariduskorralduses ja kultuuritarbimise harjumustes.
Lõige 2 sätestab, et projekt peab koosnema vähemalt kolmest erinevast üldsusele
kättesaadavaks tehtud sündmusest, millest vähemalt üks on üldsusele tasuta. Eesmärk on
pakkuda sündmusi laiale auditooriumile või osalejaskonnale, kus ühe projekti raames viiakse
ellu vähemalt kolm või enam erinevat sündmust, kus ühel osaleb vähemalt 1500 ning kahel
sündmusel vähemalt 100 inimest. Väga oluline on tagada elluviidavate sündmuste
kättesaadavus haavatavale elanikkonnale (eakad, noored, suurpered, töötud, erivajadusega
inimesed jt), mistõttu vähemalt üks elluviidavatest sündmustest peab olema üldsusele tasuta
kättesaadav.
Lõike 3 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult
ellu viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, milles sisalduv sündmus on ellu viidud enne
toetuse taotluse esitamist. See tähendab, et kui kas või ühe sündmuse kõik tegevused on juba
ellu viidud, olenemata, kas kulud on tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia sündmus ellu
omavahendite arvelt, mistõttu puudub vajadus tegevusi toetada.
Lõige 4 sätestab nõuded sündmusele. Toetuse saaja võib ühe projekti raames ellu viia ka üle
kolme sündmuse. Neljandal ja enamal sündmusel osalejate arv piiritletud ei ole. Sündmused
võivad olla näiteks publikuprogrammid, kontserdi- ja kultuurisarjad, filmifestivalid, näitused,
kirjandussündmused, spordivõistlused ja liikumisharrastust toetavad tegevused.
4
2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“
Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus suunatud on. Taotleja saab olla Eestis
registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et kui taotleja registrijärgne asukoha aadress ei ole Ida-Virumaal,
tuleb tal sündmuste ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasata Ida-Virumaal registreeritud
partner. Ida-Virumaa sotsiaalse sidususe suurendamiseks tuleb senisest palju enam pakkuda
tegevusi, mis kaasavad nii eestlasi kui ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, piirkonna
sündmuste korraldajaid ning loomemajanduse, turisminduse ja teenindussektori ettevõtetes
tegutsejaid. Meetme eesmärk on suurendada sündmuste pakkumist Ida-Virumaal sõltuvalt
inimeste huvidest ja elustiilist ning aidata kaasa nende kättesaadavusele. Abikõlblikud on ainult
toetuse saaja kulud. Partnerile kulusid, mis projekti tegevustega kaasnevad, ei hüvitata.
Lõikes 4 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal
on projekti elluviimiseks vajalik võimekus olemas.
Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal
need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise
eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole.
Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning ta ei
oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Vastasel korral eeldatakse, et projekti elluviimiseks
vajalikud finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus puuduvad. Teavet pankroti, likvideerimise ja
sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise
eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta
aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning
see peab olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui
majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga
ega muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ja/või Kultuuriministeeriumi ees. Selline
kohustus on näiteks toetuse kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide
esitamine.
Punkti 5 kohaselt peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus sündmuste korraldamisel
Eestis ning tema majandustegevus ei tohi olla nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud.
Paragrahviga 6 kehtestatakse põhjalikud nõuded taotlusele.
Lõigetes 1–3 sätestatakse, et kõik projekti raames taotleja kavandatud sündmused ning nende
ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ette nähtud tegevused tuleb esitada ühes taotluses ning et
taotlus peab muu hulgas arvestama eelnõu §-des 3 ja 9 toodud nõuetega.
5
Lõikes 4 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõikes 5 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade
tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub
taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele
taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest
välisabivahenditest. Toetatavaid tegevusi ehk kulusid projektis topeltfinantseerida ei tohi.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva.
Lõike 3 kohaselt tuleb taotlus esitada sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
Lõiked 4 ja 5 viitavad, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna
kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus
peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub
toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse
esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks
esitada, loetakse taotlus siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise
vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
Lõige 6 selgitab, et taotlusvoorus saab iga taotleja esitada ühe taotluse.
3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii Euroopa
Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja selle olema tasunud toetuse saaja
lõpparuande esitamise ajaks.
Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,
on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii Euroopa Liidu toetusi
reguleerivate kui ka riigisiseste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olemise
tingimus seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi VTA andmist, tuleb
kõiki toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese
õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima
raamatupidamise reeglitest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid
piiranguid.
Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu
6
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud
asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti
tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu
kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat
võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.
Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja poolt taotluses määratud ajavahemik, millal
tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi
kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud
tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev.
Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata, sh kulutusi teha varem kui
taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. märtsist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.
Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril
2024. Kui taotleja hakkab projekti ellu viima enne, kui toetuse andja on taotluse kohta otsuse
teinud, peab ta arvestama riskiga, et taotlus võib jääda rahuldamata, mistõttu peab taotleja
projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama. Projekti
abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse
saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel,
et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab tavaliselt toetuse saaja, esitades
selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muu hulgas välja
toodud perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.
Projekti abikõlblikkuse periood ei saa ületada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,
rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.
Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse
saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse alam- ja ülempiir.
Toetuse minimaalne summa on 25 000 ja maksimaalne summa 200 000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk „Taotluste menetlemine“
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.
Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru
sulgemisest. HMS-i § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole ettenähtud aja jooksul
võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning
tähtajast mittekinnipidamist põhjendada.
7
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või juhul, kui
esinevad eelnõu § 2 lõikes 2 toodud asjaolud ehk toetust ei saa anda VTA piirmäära tõttu. See
tähendab, et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda
võib teha toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotluse alusel.
Lõigete 4–6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see
ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja
lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse
e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1
toodud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu
§ 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise
raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi
vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja
tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.
Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4–6 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad
toetuse andja esindaja, Kultuuriministeeriumi esindaja(d) ja valdkonna sõltumatud eksperdid.
Komisjoni koosseis kooskõlastatakse enne Kultuuriministeeriumiga.
Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse. Nende selge
lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi
taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse
koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest
kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti raames korraldatava iga sündmuse mõju eesmärgi ja
tulemuse saavutamisele, sh projekti vajalikkust ja põhjendatust, panust väljundnäitajate
saavutamisse ning prognoositavate tulemuste ulatust ja realistlikkust, ajakava realistlikkust
ning seda, kuidas on plaanitud tagada sündmustele ligipääsetavus.
Punkti 2 kohaselt hinnatakse projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste asjakohasust,
läbimõeldust ja tõhusust.
8
Punkti 3 kohaselt hinnatakse planeeritud kulutuste põhjendatust, kulutõhusust, selgust ja
vastavust taotlusvooru eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud
taotlusvormi eelarves. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse kriteeriumi
alusel. Taotlusest peab selguma, milliste arvutuste, pakkumuste ja/või hinnangute alusel on
eelarve koostatud.
Punkti 4 kohaselt hinnatakse projekti elluviimisega saavutatavat kogukondlikku mõju, sh
kohalike elanike ja asutuste kaasatust ürituse ettevalmistamisel ja korraldamisel.
Punkti 5 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimise mõju piirkonna kultuuri- või
spordivaldkonna arengule. Hinnatakse, kas planeeritud sündmused aitavad kaasa Ida-Virumaa
kultuuri- ja spordivaldkonna sündmuste mitmekesistamisele ning laiendavad maakonnas
võistlusspordi- ja liikumisharrastusega tegelemise võimalusi.
Lõike 3 kohaselt valitakse projektid ehk neid hinnatakse toetuse andja kinnitatud ja enne
rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika lähtub
eelnõu § 12 lõikes 2 toodud kriteeriumidest ja nende osakaaludest ning alakriteeriumid
arvestavad erinevate tegevuste eripärasid. Hindamismetoodikad tehakse kättesaadavaks toetuse
andja veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise esimesel päeval või taotlusvooru
väljakuulutamise päeval.
Lõike 4 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute
andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid
taotlejale ega toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 5 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas
korruptsioonivastase seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust.
Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end
taandada HMS-i §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav
märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 6 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja kord.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda
algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja
tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise
otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus
rahuldatakse.
9
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused ei ole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel
on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib
olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud
toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on
nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral projekti muutma.
Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui
taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab
nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele
vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk
kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole
taotluse menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see
mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada
kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab
tegema või milline asjaolu peab tõendatud olema ja millise aja jooksul.
Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise
otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises
korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või
täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal
õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe
tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama
juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust
kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu
tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise
kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta
eelnõus ei ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult
põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes
relevantsed faktilised asjaolud.
Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse
menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid saab
saavutada ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et
taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste
vahenditega või oleks saanud taotleja projekti ellu viia ka ilma toetuseta.
Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
10
Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide
suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1–3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid,
enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse
põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt
tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse
esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt
HMS-i § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui
andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning
puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb
vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise
korra abil saab öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus.
Vaideid lahendatakse tuginedes HMS-i 5. peatükile.
5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui
sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal
otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks
juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle
ulatust; tegevus jäetakse ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või
toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest
toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste
ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt
ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav
tulemus. Kui muuta tahetakse projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue
projektiga.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.
Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte
pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud
muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste
lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse
11
saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saajal ei ole toetuse
kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus
tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja
taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab
teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis viivitamata. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada
varasema kuupäevaga, kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab
kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise
avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt
kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud
osaliselt, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku
teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse
korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse
rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel
võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse
tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima
selliselt, et oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel
tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse
tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui
taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu,
mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu
viia, sh kui toetuse saaja enam projektile toetust ei taha. Kehtetuks tunnistamisega ei ole
tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse
toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust
vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka
osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks
määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes
projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku
aluseta saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada.
6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“
12
Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale kahes osas. Esimene osa kuni 85%
toetusest makstakse välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena. Teine osa
makstakse tegelike kulude alusel pärast lõpparuande kinnitamist.
Kui toetuse saaja ettemakse kasutamist tõendavaid dokumente nõutud tähtajaks ei esita
(aruande esitamise tähtaeg on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses), rikub toetuse saaja
ettemakse kasutamise tõendamise kohustust, millisel juhul on toetuse andjal õigus loobuda
toetuse saajale hilisemate maksete tegemisest. Tõendamata ja tähtajaks tagastamata ettemakse
kohta tehakse projektile toetuse tagasinõudmise otsus.
Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti
vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale e-keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tähtaegadel. Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja
aruannete kinnitatud vormidest. Projekti aruanne koosneb sisu- ja finantsaruandest.
Ettemakse kasutamise kohta ja tegelike kulude alusel toetuse saamiseks tuleb aruandega esitada
projektiga seotud kulude tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid. Kulu tekkimist
tõendavad dokumendid on tavaliselt leping ning selle täitmist tõendav tööde vastuvõtuakt,
saateleht või arve. Kulu tasumist tõendavad dokumendid on enamasti panga väljavõte,
maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa väljavõte. Palgakulu tasumist
tõendava dokumendina käsitatakse ka ühe koodsummana väljavõtet raamatupidamise
arvestusest.
Vahearuande esitamise kohustus on toetuse saajal, kelle projekti sisuline tegevus toimub
2023. ja 2024. aastal. Vahearuanne annab teavet projekti sisulise edenemise kohta, kuid on
vajalik ka toetuse kasutamise seire jaoks üldisemalt.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja
lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 19
lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse
andja on lõpparuande kinnitanud ning toetuse saajale lõppmakse teinud. Vastavasisuline teave
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.
13
7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui seda on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib
lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on
ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud
mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse
tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine
ei ole kooskõlas VTA andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude
abikõlblikkust. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida
kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik
võlaõigusseaduse tähenduses üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite
säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel
alus toetuse tagasinõudmise otsust teha, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav
tegevus jääb sealjuures pooleli või tegevuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul
ajaperioodil.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse
vabatahtliku tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse
või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik
kulu ning tagastas selle toetuse andjale.
14
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks ja vormistamiseks jätta kolme
aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse
saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Kui Euroopa Komisjon teeb samas asjas hiljem
otsuse, on tal nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 17 alusel õigus nõuda ebaseaduslikku
või väärkasutatud riigiabi tagasi kümne aasta jooksul abi andmisest.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetuse tühistamine, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta ära kuulata eelnõu § 14 kohaselt. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 5 kohaselt nõutakse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi,
sh VTA korral toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni
kehtestatud määrade järgi. Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos
intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999,
millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on
komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999,
millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.
Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk
eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue
tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse
maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud
toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates
päevast, kui ebaseaduslikku abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi
viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta seni, kuni toetus on tagasi makstud.
Lõige 6 sätestab, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise
mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja
mõjust kulu abikõlblikkusele.
Lõige 7 sätestab, et kui toetuse saajale ei ole kogu toetust veel välja makstud, võib maksmisele
kuuluvat summat tagasi maksmata toetuse summa ulatuses vähendada ehk tasaarveldada,
teavitades sellest enne toetuse saajat.
15
Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib seda pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest
toetuse saajat. Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmise tasaarveldamisel ja ajatamisel tuleb
järgida Euroopa Liidu sätestatud reegleid. Riigiabi tagasimaksmisel ei peatu intressi arvestus
enne, kui kogu tagastamisele kuuluv toetus on tagasi makstud. Toetuse andjal on õigus määrata
toetuse tagasimakse ajatamise periood, kuid see ei või riigiabi projektide puhul olla pikem kui
neli kuud.
Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning sellest teavitatakse toetuse saajat
e-posti või tähtkirjana posti teel.
Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise
võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast.
Kui ajatamisotsus on tühistatud, rakendub eelnõu järgne kord ehk kui otsus tühistatakse näiteks
eelnõu järel, kui tagastamise tähtaeg on möödunud, arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku
tagastamiseni. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma
toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima
hakkamisest arvates.
Lõige 14 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel
(alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes
tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste
täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema
täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies
mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga
hoolikalt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk
seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused
peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete
andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu
16
ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele
nõuetele.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille
maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei
ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel
on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust
ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on
tegemist avaliku ressursi kasutamisega.
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse
toimumise kohale. Ligipääsetavuse loomise eeldus on, et sündmusel on arvesse võetud
erinevate inimeste vajadusi. Ligipääsetavus ei puuduta mitte üksnes erineva kasvu ja vanuse,
vaid ka erivajadusega inimesi – neid, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad
halvasti või üldse mitte. Kõigile ligipääsetav on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma
kõrvalise abita kasutada erinevate vajadustega inimesed. Ligipääsetavuse tagamise nõue peab
aitama kaasa, et erivajadusega inimesed on rohkem kaasatud. Mõistlikud abinõud on vajalikud
ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetuselt
koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puudega inimestele kõigi inimõiguste
ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja korraldama sündmuse eel ja ajal selle turunduskanalites ja
toimumiskohas sündmusest teavitamise. Sündmuse turunduskanal on selle veebilehekülg, kus
kuvatakse teavet toimumiskoha ja transpordivõimaluse kohta. Lisaks kasutab toetuse saaja
Eesti turunduskontseptsiooni muid elemente sündmusespetsiifilise turundusvõimaluse alusel,
näiteks tele- või veebiülekandes.
Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, projekti elluviimise ja
kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses
kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist kohustust tuleb rakendada nii, et kui toetus eraldatakse
VTA-na, siis tuleb järgida pikemat tähtaega.
Punkti 7 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida VTA reegleid, kui toetus on VTA saamine.
Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja
tagasinõudmise, sest tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sh
Euroopa Liidu huvide rikkumisega.
Punktide 8 ja 9 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest
eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu,
et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest
lähtumise, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel.
Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt
17
eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse
rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu
projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses
esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud
teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või
vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist.
Punktide 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos lõpparuandega toetuse kasutamata
jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 14 kohaselt ja kooskõlas eelnõu § 21 punktiga 5 peab toetuse saaja kasutama toetuse
andja ja Kultuuriministeeriumi logo ning alates 01.01.2024 toetuse andja poolt kättesaadavaks
tehtud kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta sümboolikat kõigil toetuse abil korraldatud
sündmustel, sh trükistel ja reklaamil.
Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja täitma muid toetuse tagastamisega seotud õigusaktides
sätestatud kohustusi.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele,
selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt
tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis
teda puudutava teabega ning saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele
juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise
hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse
on oluline, et tagada ausalt antud hinnang, et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse
hindajaga ning viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.
Punktidega 5 ja 6 sätestatakse toetuse saaja õigus muuta ilma toetuse andjalt nõusolekut
küsimata eelarves toodud kuluridasid kumulatiivselt kuni 15% ulatuses ning kui muudatus on
suuremas mahus, õigus taotleda muutmiseks toetuse andja nõusolekut.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
18
Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada
toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobilikud projektid, koostada toetuse andmise või
andmata jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust
ning juhul kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse
tegemisega heastada, teha toetuse tagasinõudmine. Toetuse andja on täidesaatva riigivõimu
teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS-i tähenduses haldusakte. Nii peab ta
haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik, järgima ülesannete täitmisel
kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid.
Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida projekti
elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse
andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse
kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste
toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti
kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist
raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike
kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku
tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses
sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel.
Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord
on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud, ning
keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja
see on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes eelnõu
§ 20 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus ning teha muid määruses, teistes toetuse andmisele
kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu VTA-d puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.
4. Eelnõu mõju
Eelnõu peamine eesmärk on pöörata tähelepanu eesti keelest erineva emakeele ja
kultuuritaustaga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele piirkonna
elanike ebavõrdsuse ja tõrjutustunde vähendamise ning sotsiaalsete sidemete tugevdamise
kaudu nii haridus- kui ka kultuurisfääris.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Tegemist on ühekordse
taotlusvooruga, mille maht on 1 000 000 eurot.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
19
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumiga ning eelnõu kohta küsitakse arvamust Integratsiooni Sihtasutuselt.
Taotlusvooru eesmärkide ja tingimuste väljatöötamiseks toimusid kaasamisüritused
kultuurikorraldajate ja spordiorganisatsioonide esindajatega 2022. aasta sügisel ning 2023.
aasta jaanuaris ja veebruaris.
20