Vastus pöördumisele

Ülle Madise Teie 17.02.2023 nr 16-6/230244/2300842 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 27.04.2023 nr 1-7/252-2 Kultuuri ligipääsetavus Täname Õiguskantsleri Kantseleid, et juhtisite teemale tähelepanu ning jagasite Eesti Puuetega Inimeste Koja antud väärtuslikku sisendit. Need ettepanekud aitavad suunata meie tähelepanu teemadele, mis mõjutavad sihtrühma kõige enam. Ühtlasi vabandame, et meie vastus on viibinud. Anname järgnevalt ülevaate tegevustest, mida oleme kultuuri ligipääsetavuse edendamiseks teinud ja planeerime teha. Meil on hea meel öelda, et arengukava „Kultuur“ 2030 pöörab läbivalt tähelepanu ligipääsetavusele ja kättesaadavusele. Samuti sätestavad valmiv Vabariigi Valitsuse tööplaani punkt 9.1.15 ning koalitsioonilepe, et suurendatakse viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke olemasolu riigi rahastatud sündmustel, kultuuriüritustel ja asutustes. Sama punktiga seotult pannakse Kultuuriministeeriumile ülesanne teha laiem analüüs ja leida lahendused ligipääsetavuse parandamiseks (tähtaeg veebruar 2024). Kultuuriministeeriumil on juba praegu kavas seada ligipääsetavuse tingimused meie asutuste, sh teatrite ja muuseumidega sõlmitavatesse asutajaootuste kokkulepetesse, võimaluse korral ka strateegiliste partnerite rahastajaootuste dokumentidesse. Asutajaootuste kokkulepete sõlmimise protsessiga plaanime valdavas osas lõpule jõuda 2024. aasta jooksul. Laiem analüüs ja tegevuskava valmivad Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesande täitmise käigus. Samuti analüüsitakse ligipääsetavuse nõuete lisamist Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude tingimustesse jooksvalt, taotlusvooru tingimuste rutiinse ülevaatamise ja uuendamise protsessi käigus. Koostame 2024. aastal koostöös sihtrühmade esindajatega meediateenuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kultuuriministri määruse, millega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ning nende täitmise tähtajad. Määrus jõustub 2025. aastal. Lõimumise valdkonna teenustest (kohanemisprogramm, keeleõpet toetavad tegevused, avalikkuse teavitamine lõimumisest (tele- ja raadiosaated, artiklid, veebilehed jne)) rahastatakse suur osa Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nende tegevuste planeerimise käigus tehti horisontaalsete teemadega (sh ligipääsetavusega) arvestamise analüüs. Tegevuste elluviimisel tagame ligipääsetavuse liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes. Koolitustegevuste korraldamisel ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel arvestatakse võimalike puuetega osalejate vajadustega. Kohanemisprogrammi videokoolituste materjalid varustatakse subtiitritega. Ka telesaadete tootmisel tagatakse neile subtiitrid. Veebilehtede arendamisel arvestame avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetega (sh vastavus standardile EN 301 549). Ühe tegevusena on veel planeeritud toetada lihtsas keeles uudiste tootmist, mida saavad tarbida ka intellektipuudega inimesed. 01.05.2023 jõustuvad muuseumiseaduse muudatused. Seadust täiendati sättega, mis sõnastab selle eesmärgiks luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks, mis mh edendavad võrdseid võimalusi ja arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. Muuseumiseadusega on juba enne sätestatud, et riigimuuseumi külastamine on kuni 16-aastasele puudega isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta. Sama põhimõtet rakendatakse ka riigi sihtasutuste muuseumide puhul (vastav säte on kirjas lepingutes). Statistikaameti iga-aastases küsimustikus „Muuseum“ kogutakse külastajate kohta eraldi andmeid erivajadustega külastajate ja kuni 8-aastaste laste kohta. Toetusmeetme „Muuseumide kiirendi“ raames on üks toetatavatest tegevustest muuseumikeskkondade ligipääsetavus suurendamine. Kogu vooru eesmärk tervikuna on samuti kättesaadavuse parandamine laias tähenduses: „Toetuse andmise tulemusena on paranenud muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ja kättesaadavus.“ Näiteks ei toetata püsinäituste arendusi, mis ligipääsetavuse aspektile tähelepanu ei pööra. Lisaks on selle toetusmeetme raames üks abikõlblik tegevus ligipääsetavuse audit, millele mitmed muuseumid toetust juba on taotlenud ja seda ka saanud. Kiirendi kaudu ei ole võimalik toetust saada veebilehtede arendusprojektidel, mis ei arvesta ligipääsetavuse standardiga. Veebiligipääsetavuse juhendi ja koolitusvideo leiab Kultuuriministeeriumi partnerorganisatsiooni Eesti Muuseumiühingu kodulehelt ligipääsetavuse teemalehelt1. Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimisel on projekteerimise ja ehitusprotsessi kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Pimedate Liidu esindajaid. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadusega anti 01.01.2023 Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on kavandatud ka pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus. Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorras 2025. aastani, kui rahvusraamatukogu hoone renoveerimine peaks lõpule jõudma. Kaitsealuste avalike hoonete ligipääsetavuse nõudeid järgib ka Muinsuskaitseamet, kes teeb projekteerijatega koostööd parimate lahenduste leidmiseks. Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu osalesid avalike teenuste arendusprogrammis projektiga „Eesti Pimedate Raamatukogu“, et teenusedisaini protsessis kavandada teenus – lähtudes lugejate sihtrühmadest – kasutajakesksemaks ja ligipääsetavamaks. Kultuuriministeeriumi 2023. aastal avatud taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ määruses on sätestatud võimalus kohalikele omavalitsustele ja nende rahvaraamatukogudele viia ellu investeeringuprojekte, mis aitavad parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude ruumide ja teenuste ligipääsetavust. Lisaks toome välja, et Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal pühendati palju tähelepanu ka puuetega inimeste senisest suuremale ja paremale kaasamisele juubelilaulu- ja tantsupeol. Selle saavutamisele aitasid kaasa järgmised tegevused:  koostati taktiilne tantsupeo teatmik (50 eksemplari);  tagati kirjeldustõlge tantsupeo peaproovis;  tagati kirjeldustõlge tantsupeo etenduse ülekandel Eesti Rahvusringhäälingus;  koostati punktkirjas laulupeo kava; 1 https://www.muuseum.ee/ligipaasetavus/   tagati viipekeeletõlge laulupeo kontserdile;  koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga tagati subtiitrid laulupeo ETV teleülekannete järelvaatamises;  peopaikades jagati teavet puuetega inimestele ja neid abistasid kohapeal ka vabatahtlikud. Vastutus ligipääsetavuse teemade eest ministeeriumis jaotub eri üksuste ja nõunike vahel. Kõigil on kohustus jälgida ja analüüsida rakkerühma soovitusi, „Kultuur 2030“ arengukava ning leida võimalusi seal toodud eesmärkide ja soovituste rakendamiseks. Selleks, et ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi senisest süsteemsemalt ellu viia, luuakse ministeeriumisisest töögruppi, mille ülesanne on leida senisest intensiivsemalt ligipääsetavuse tagamiseks lahendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Taaniel Raudsepp 628 2221 [email protected]