Kiri

Kaitseministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium 26.04.2023 nr 1-11/639-1 Kultuuriministri määruste kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõud. Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõud koos lisaga 15 lehel 2. Seletuskirjad 11 lehel Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Infosüsteemi Amet Statistikaamet Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikool MTÜ Eesti Muuseumiühing MTÜ Eesti Muuseumide Liit MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee Muuseumide infosüsteemi kasutavad muuseumid Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 21.04.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Muuseumide andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Muuseumide andmekogu nimetus ja eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimetus on „Muuseumide infosüsteem“ (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi ametlik lühend on „MuIS“. (2) Infosüsteemi eesmärk on võimaldada: 1) võtta kultuuriväärtusega asjad ühtse korra kohaselt ja elektrooniliselt museaalina arvele; 2) säilitada museaalid, muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asjad (edaspidi hoiulevõetud asi) ja abikogusse arvatud asjad (edaspidi abikogu asi) muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema uurimistöö käigus kogutud andmed keskselt ja süstemaatiliselt; 3) registreerida museaalidega, hoiulevõetud ja abikogu asjadega tehtavad toimingud elektrooniliselt; 4) tutvustada museaale, hoiulevõetud ja abikogu asju tasuta avalikkusele veebiliidese kaudu. § 2. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ning volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2) Vastutav töötleja: 1) tagab infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib infosüsteemi arendustöid; 4) töötleb ja väljastab andmeid; 5) määrab infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuded; 6) tagab infosüsteemi andmetega seotud kasutajatoe; 7) teavitab aegsasti volitatud töötlejat kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel; 8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi pidamise üle. (3) Volitatud töötleja: 1) korraldab infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 2) kasutab infosüsteemi arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks; 4) korraldab infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning infosüsteemi taristu hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab infosüsteemi varukoopiate tegemise; 6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 8) tagab infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe; 9) teavitab vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. § 3. Infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse (1) Infosüsteem koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast ja avalikust veebiliidesest. (2) Infosüsteemi andmete puhul tagatakse nende: 1) käideldavus, tagades andmete kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsus, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. (3) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine § 4. Infosüsteemiga liitumine (1) Infosüsteemiga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. (2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule. Tegevuse vastavuse hindamise metoodika ja liitumistaotluse vormi kinnitab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. (3) Avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum ja eramuuseum liituvad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, kui muuseum ja Muinsuskaitseamet sõlmivad lepingu. § 5. Infosüsteemi kasutajaõigused (1) Infosüsteemi kasutajaõigused võib anda: 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale; 2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse haldur); 3) muuseumitöötajale; 4) muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. (2) Vastutava töötleja juht annab kasutajaõigused vähemalt ühele vastutava või volitatud töötleja ametnikule või töötajale, kes: 1) kannab muuseumi infosüsteemiga liitumisel sinna muuseumi nime, registrikoodi ja kontaktandmed; 2) määrab iga muuseumi kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumistaotluses esitatud teabest; 3) annab kasutajaõigused vastutava ja volitatud töötleja teistele ametnikele ja töötajatele. (3) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele. (4) Infosüsteemi kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks isiku kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest. § 6. Infosüsteemi kasutajaõiguste äravõtmine Vastutav töötleja võib omal algatusel kasutajalt kasutajaõigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda; 2) kasutaja on korduvalt kandnud infosüsteemi valesid andmeid; 3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul; 4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt; 5) kasutaja tööülesanne ei ole enam andmeid infosüsteemi kanda. 3. peatükk Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs § 7. Infosüsteemi andmed ja nende säilitamise tähtaeg (1) Infosüsteemi koosseisu kuuluvad: 1) paberil alusdokumendid ning nende skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopiad; 2) digitaalsed alusdokumendid; 3) digitaalne andmebaas; 4) digitaalne arhiiv. (2) Infosüsteemi andmete detailne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas. (3) Infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt. § 8. Isikuandmete töötlemise erisus Isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. § 9. Andmeandjad (1) Infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid. (2) Andmeandja nimel esitavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud korras andmeid andmeandja töötajad, kellele on käesoleva määruse §-st 5 lähtudes antud vajalikus ulatuses infosüsteemi kasutajaõigused. § 10. Andmete esitamise kord (1) Andmed esitatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ 2. ja 3. peatükis sätestatud toimingute tegemisel, arvestades seal määruses nimetatud tähtaegu. (2) Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja sinna kantud andmete muutmist või kustutamist. (3) Õigus andmeandja nimel andmeid esitada on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul. (4) Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. (5) Andmete esitajad tuvastatakse digitaalselt kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (6) Andmete esitamisel registreeritakse infosüsteemis automaatselt: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse; 3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. § 11. Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele (1) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. (2) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul: 1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu; 2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse on konkreetne museaal arvatud, kus asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud; 3) konkreetset museaali või hoiulevõetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu. (3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali ja hoiulevõetud asja andmed: 1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht; 3) ostuhind. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada muuseumi juht juhul, kui asja muuseumile üle- või hoiuleandja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud. (5) Museaali juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis muutuvad infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks, kui museaali arvelevõtmine kinnitatakse. (6) Hoiulevõetud asja juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis tehakse infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks asja omaniku nõusolekul. (7) Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, kohaldatakse käesolevat paragrahvi ka abikogu asjaga seotud andmetele. § 12. Valede andmete parandamine (1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud valed andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed. (2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi, et andmete õigsust täpsustada, ja anda korraldusi, et valesid andmeid parandada. § 13. Andmete logimine (1) Andmete infosüsteemi kandmine, sealhulgas andmete muutmine, logitakse ja säilitatakse tähtajatult. Kasutaja tuvastatakse infosüsteemi sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada seda teinud isikut. (2) Tehnilistest logidest säilitatakse rakendusserveri logisid kolm kuud ning andmebaasi logisid minimaalselt kuus kuud. 4. peatükk Järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine § 14. Riiklik ja haldusjärelevalve Määruse rakendamise üle teevad riiklikku ja haldusjärelevalvet Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. § 15. Infosüsteemi pidamise rahastamine Infosüsteemi pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu. § 16. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteem lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega. 5. peatükk Rakendussäte § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. Heidy Purga Minister Tarvi Sits Kantsler Lisa. Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu  Kultuuriministri määruse „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel. Eelnõu eesmärk on viia muuseumide andmekogu põhimäärus kooskõlla muuseumiseaduse 1. mail 2023 jõustuva uue redaktsiooniga. Praegu reguleerivad muuseumikogude valdkonda järgmised kultuuriministri määrused: - 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“1; - 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“2; - 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“3. Neid määrusi on vaja muuta, sest muuseumiseaduse 1. mail 2023 jõustuva uue redaktsiooni kohaselt muutuvad museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord ning hoiule võetud asja definitsioon. 28. aprillil 2023 lõpeb muuseumide infosüsteemi (edaspidi infosüsteem või MuIS) MuIS 2.0 I etapi arendustööde projekt, mis võtab arvesse eelnõuga tehtavaid muudatusi. Ühte määrusesse liidetakse seni eraldi kehtestatud määrused nr 30 ja 31 (uus määrus „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“), sest nende regulatsioon on omavahel seotud ja nii saab vältida dubleerimist. Lisaks viiakse selguse huvides kehtivast andmekogu põhimäärusest (määrusest nr 32) eespool viidatud määrusse üle peatükid nr 4 ja 5, sest nendes kirjeldatud vormistamise nõuded ei ole otseselt seotud andmekogu pidamise normidega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatava kultuuriministri määrusega „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“, mis on kooskõlastamisele saadetud samal ajal siinse eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist: 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–3); 2. peatükk „Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine“ (§-d 4–6); 3. peatükk „Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs“ (§-d 7–13); 4. peatükk „Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine“ (§-d 14–16); 5. peatükk „Rakendussäte“ (§ 17). 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118042019002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/118042019003 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019004 1 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu nimetus ja eesmärk. Andmekogu ametlik nimetus on „Muuseumide infosüsteem“ ja lühend „MuIS“. MuIS-is saab hallata muuseumikogusid ja pidada arvestust riigivara üle. Samuti võimaldab süsteem teha muuseumides leiduva teabe kättesaadavaks nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele huvilistele. Infosüsteem koosneb mõtteliselt kahest osast: registreeritud kasutajatele ligipääsetavast töökeskkonnast, mille osa on ka digihoidla, ning avalikust veebilehest www.muis.ee. 2005. aastal valmis infosüsteemi analüütikute ja muuseumitöötajate ühise töö tulemusel MuIS-i detailanalüüs. Selle käigus vaadati üle muuseumis toimuvad tegevused ja arutati läbi nende loogiline kulg, pidades silmas keskset veebipõhist infosüsteemi. 2007. aasta detsembris lõppes MuIS-i tarkvara testimisperiood, infosüsteem oli kasutusvalmis 2008. aasta juuniks. Ametlikult asutati infosüsteem kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrusega nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. 2023. aasta seisuga kasutab MuIS-i 62 muuseumi, sh kõik riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid, kellele on MuIS kohustuslik, ning suuremad avalik-õigusliku isiku, munitsipaal- ja eramuuseumid, kellele on liitumine vabatahtlik. Kokku on infosüsteemi sisestatud andmed umbes nelja miljoni museaali kohta (sh umbes kaks miljonit digikujutist). Looduse ainevaldkonna riigimuuseumidele on muuseumiseaduses nende kollektsioonide spetsiifika tõttu ette nähtud erand (liitumine MuIS-iga on vabatahtlik), mis võimaldab kasutada spetsiaalselt loodusteaduslike kollektsioonide tarbeks väljatöötatud infosüsteeme. 2022. aastal vaadati MuIS-i erinevaid avalikke lehti 4 346 734 korda, sessioonide arv oli 296 526. Kasutajate arv oli 96 930, kellest 34 387 jõudis MuIS-i sotsiaalmeedia kaudu. Digikujutisi laeti alla 170 915 ja vaadati kokku 22 856 767 korral. Avaliku portaali kaudu saadeti muuseumidele tagasisidet 2021 korda. Infosüsteemi eesmärk on võimaldada: 1) võtta kultuuriväärtusega asjad ühtse korra kohaselt ja elektrooniliselt museaalina arvele; 2) säilitada museaalid, muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võetud kultuuriväärtusega asjad (edaspidi hoiulevõetud asi) ja abikogusse arvatud asjad (edaspidi abikogu asi) muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema uurimistöö käigus kogutud andmed keskselt ja süstemaatiliselt; 3) registreerida museaalidega, hoiulevõetud ja abikogu asjadega tehtavad toimingud elektrooniliselt; 4) tutvustada museaale, hoiulevõetud ja abikogu asju tasuta avalikkusele veebiliidese kaudu. Võrreldes kehtiva määrusega on eesmärkides tehtud üks muudatus ja lisandunud võimalus ka abikogu asju avalikus veebis nähtavaks teha. Paragrahvis 2 sätestatakse, et infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud lõiked 2 ja 3, mis loetlevad mõlema töötleja ülesanded. Paragrahv 3 käsitleb infosüsteemi ülesehitust ja andmete kaitset. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk „Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine“ Paragrahv 4 käsitleb infosüsteemiga liitumist. See on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 alusel haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud lõiget 2, kuhu on lisatud täpsustus, et Muinsuskaitseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga liitumistaotluse vormi ja hindamismetoodika, mille alusel muuseumi tegevuse vastavust hinnatakse. 2 Paragrahv 5 käsitleb infosüsteemi kasutajaõigusi. Lõikega 1 sätestatakse, et kasutajaõigused võib anda: 1) vastutava (st Muinsuskaitseameti) ja volitatud töötleja (st Registrite ja Infosüsteemide Keskuse) ametnikule ja töötajale – tegemist on nn infosüsteemi halduri ehk muuseumideülese administraatoriga, kes annab kasutajaõigusi edasi muuseumidele; 2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule – tegemist on nn asutuse halduri ehk muuseumisisese administraatoriga, kes annab muuseumis kasutajaõigusi edasi selle muuseumi töötajatele ja muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi; 3) muuseumitöötajale; 4) muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. Kehtivas määruses on seda määratletud kitsamalt (muuseumis praktikal viibijad ja muuseumikogu teaduslikul eesmärgil uurijad), kuid praktikas on ilmnenud, et õigustatud huviga isikuid võib olla rohkem (nt vabatahtlikud, kodu-uurijad, üliõpilased). Samas ei ole kõiki neid määruse tasandil mõistlik üles lugeda. Paragrahv 6 reguleerib õiguste äravõtmist. Kehtivas määruses vastavat sätet ei ole. Eelnõu kohaselt võib vastutav töötleja omal algatusel kasutajalt õigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda; 2) kasutaja on korduvalt kandnud infosüsteemi valesid andmeid; 3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul; 4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt; 5) kasutaja tööülesanne ei ole enam andmeid infosüsteemi kanda. 3. peatükk „Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs“ Paragrahv 7 sätestab infosüsteemi andmete koosseisu ja nende säilitamise tähtaja. Lõike 1 kohaselt kuuluvad infosüsteemi koosseisu: 1) paberil alusdokumendid ning nende skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopiad; 2) digitaalsed alusdokumendid; 3) digitaalne andmebaas; 4) digitaalne arhiiv (s.o digihoidla, kus museaalide digikujutisi ja digitaalseid museaale pikka aega säilitatakse). Paberil alusdokumendid on paberil allkirjastatud ja paberil säilitatavad dokumendid, mis tõendavad infosüsteemi kantud andmete õigsust. Eelkõige on need enne infosüsteemiga liitumist muuseumides kasutusel olnud tulmeraamatud ja inventeerimisraamatud, milles põhjal museaale infosüsteemis kirjeldatakse. Digitaalsed või paberil alusdokumendid on näiteks museaali muuseumikogust väljaarvamise aluseks olevad ministri, valla- või linnavalitsuse või juriidilise isiku juhtorgani otsused ning ekspertide arvamused. PDF-id salvestatakse infosüsteemi, et kogu museaaliga seotud toimingute ajalugu oleks ühest kohast lihtsasti kättesaadav – see lisandus on ainus muudatus, mis võrreldes kehtiva määrusega tehakse. Lõike 2 kohaselt esitatakse terviklik andmekoosseis määruse lisas. Lõikes 3 sätestatakse, et infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt. Võrreldes kehtivaga määrusega on ära jäetud lõige, mis sätestas, et museaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja tagastamisega seotud digitaalseid ja paberil alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagastamist. Tegelikkuses on vastavaid alusdokumente siiski alaliselt säilitatud, sest neis sisalduv teave võib olla vajalik ka aastaid hiljem. Muuseumil puudub muidu võimalus hiljem tõestada, et on kasutuses olnud museaali või muu kultuuriväärtusega asja tema omanikule tagastanud. Omandi üle on pidevalt vaidlusi ning seda ka aastakümneid hiljem. Paragrahv 8 sätestab isikuandmete töötlemise erisuse, viidates seejuures muuseumiseaduse §-le 16, kus vastav kord on kehtestatud. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. 3 Muuseumiseaduse § 16 muudeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega. Nimelt viidi valdkondlikud eriseadused kooskõlla Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega (edaspidi IKS RS), mis võeti vastu 20. veebruaril 2019 (jõustus 15. märtsil 2019). Muuseumiseaduse § 16 lõike 1 kohaselt tehakse museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu. Muuseumiseaduse § 16 lõige 2 sätestab, et kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad (sh eriliiki) isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda muuseumiseaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades samas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumiseaduse § 16 lõike 4 kohaselt on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Muuseumiseaduse § 16 lõige 5 sätestab, et kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või tema määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. Paragrahv 9 sätestab, et infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Paragrahv 10 reguleerib andmete esitamise korda. Võrreldes kehtiva määrusega ei sätestata toimingute vormistamise nõudeid ja tähtaegu mitte andmekogu põhimääruses, vaid uues kultuuriministri määruses „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ (esitatud kooskõlastamisele samal ajal siinse eelnõuga). Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja sinna kantud andmete muutmist või kustutamist. Õigus andmeandja nimel andmeid esitada on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul. Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad tuvastatakse digitaalselt ainult kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades (st ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil). Võrreldes kehtiva määrusega on ära võetud parooliga tuvastamise võimalus. Paragrahv 11 reguleerib andmetele juurdepääsu. Lõike 1 kohaselt tagatakse infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele avalikkuse juurdepääs infosüsteemi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul: 1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu; 2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse on konkreetne museaal arvatud, kus asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud; 3) konkreetset museaali või hoiule võetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu. 4 Võrreldes kehtiva määrusega on lühendatud lõikes 3 toodud loetelu, mis sätestab, millised andmed on automaatselt juurdepääsupiiranguga. Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali ja hoiulevõetud asja andmed: 1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht; 3) ostuhind. Välja on võetud andmed kahjustuste ja abikogusse arvatud asja kohta, sest puudub mõjuv põhjendus, miks need peaksid olema juurdepääsupiiranguga. Samuti on välja võetud andmed teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse või sõjaväerelvade riiklikusse registrisse kantud relva kohta, sest uue korra4 kohaselt ei kanta museaalina arvele võetud relvi topelt eelnimetatud registritesse. Asja üleandja ja hoiuleandja isikuandmed on edaspidi juurdepääsupiiranguga juhul, kui vastav isik on seda taotlenud. Endiselt säilib võimalus, et kui asja muuseumile üle- või hoiuleandja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud, siis võib muuseumi juht ka muudele lõikes 3 nimetamata andmetele juurdepääsupiirangu kehtestada. Lõigetega 5 ja 6 täpsustatakse, millise toimingu järel juurdepääsupiiranguta andmed infosüsteemi avalikul veebilehel kättesaadavaks muutuvad: museaali puhul on see arvelevõtmise kinnitamisel ning hoiulevõetud asja puhul pärast omaniku sellekohast nõusolekut. Paragrahv 12 reguleerib valede andmete parandamist. Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud valed andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed. Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks. Paragrahv 13 sätestab andmete logimise korra. Kehtivas määruses vastavat sätet ei ole. Lõike 1 kohaselt logitakse andmete infosüsteemi kandmine, sh andmete muutmine, ning logisid säilitatakse tähtajatult. Kasutaja tuvastatakse infosüsteemi sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada seda teinud isikut. Lõikes 2 sätestatakse, et tehnilistest logidest säilitatakse rakendusserveri logisid kolm kuud ning andmebaasi logisid minimaalselt kuus kuud. 4. peatükk „Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine“ Paragrahv 14 sätestab, et riiklikku ja haldusjärelevalvet määruse rakendamise üle teevad Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. Võrreldes kehtiva määrusega on ära jäetud lõige 2, mis kordas muuseumiseaduses sätestatut. Paragrahv 15 puudutab infosüsteemi pidamise rahastamist, mis toimub riigieelarvest infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sätet muudetud. Paragrahv 16 puudutab infosüsteemi lõpetamist. Selle otsustab valdkonna eest vastutav minister, kuid lõpetamine eeldab ka muuseumiseaduse muutmist. 4 Kultuuriministri 21.07.2020 määrus nr 18 „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124072020006#para2lg3 5 5. peatükk „Rakendussäte“ Paragrahviga 17 tunnistatakse kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba muuseumiseaduse muutmisel ning määrusel ei ole sellele täiendavat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud MuIS 2.0 I etapi arendustöid rahastati Euroopa Liidu tõukefondidest (projekt lõpeb 28. aprillil 2023) ning määruse rakendamine lisakulusid kaasa ei too. Muuseumitöötajate koolituste, mis on seotud infosüsteemi uuenduste tutvustamisega, korraldamise kulud kaetakse Muinsuskaitseameti 2023. aasta tavapärasest eelarvest ning nendega on juba selle koostamisel arvestatud. Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kultuuriministeerium on kaasanud eelnõu ettevalmistamisse huvirühmade esindajaid. 2. märtsil 2023 toimus kohtumine infosüsteemi kasutavate muuseumide peavarahoidjatega, kellele saadeti eelnevaks tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka määruste kavandid. Eelnõu on valminud koostöös Muinsuskaitseametiga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui infosüsteemi kasutavaid muuseume haldavatele ministeeriumidele, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks infosüsteemi kasutavatele muuseumidele, Tartu Ülikoolile, Eesti Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti Rahvuskomiteele. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 6  EELNÕU 21.04.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) kultuuriväärtusega asja (edaspidi asi) museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded; 2) museaali ja muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asja (edaspidi hoiule võetud asi) märgistamise ja säilitamise kord; 3) museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded. (2) Määrust kohaldatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekoguga (edaspidi infosüsteem) liitunud muuseumile, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõiget 3 ja § 16, mida kohaldatakse riigimuuseumile ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile. § 2. Muuseumikogu korralduse põhimõtted (1) Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles sätestatakse muuseumisisene töökorraldus käesolevast määrusest ning muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määrusest „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ (edaspidi infosüsteemi põhimäärus) tulenevate nõuete täitmiseks. (2) Muu hulgas sätestatakse muuseumikogu korralduse põhimõtetes: 1) infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused käesolevas määruses ning infosüsteemi põhimääruses sätestatud toimingute puhul; 2) hoiule võetud asjade eest vastutajad või nende määramise kord; 3) hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmete, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi registreerimise kord; 4) hoidlate kasutamise kord; 5) muuseumikogu füüsilise ja digitaalse kasutamise, sealhulgas kasutajate teenindamise ja päringutele vastamise kord; 6) digiteerimistööde korraldus; 7) riskianalüüsi tegemise kord ning ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava, sealhulgas muuseumikogu evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise kord; 8) vajaduse korral museaale puudutava teabe süstematiseerimiseks kasutatavate muuseumisiseste andmekogude pidamise kord. § 3. Toimingute vormistamine (1) Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud toimingute vormistamisel kantakse infosüsteemi käesoleva määruse 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed, koostatakse infosüsteemis eelnimetatud andmete põhjal dokument või kinnitatakse toiming infosüsteemis. (2) Kui toimingut ei ole võimalik infosüsteemis tehnilistel põhjustel vormistada, koostatakse dokument väljaspool infosüsteemi. (3) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument allkirjastatakse digitaalselt või selle võimaluse puudumisel paberil. (4) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument või selle skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopia säilitatakse infosüsteemis. 2. peatükk Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine ja muuseumisse hoiule võtmine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine § 4. Asja esmane dokumenteerimine Muuseumikogu täiendamise eesmärgil muuseumile kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule või üle antud asja esmasel dokumenteerimisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) esialgne nimetus; 2) teose korral autor; 3) esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal); 4) seisund; 5) olemasolu korral kahjustused; 6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 7) asjaga seotud autoriõiguste kuuluvus; 8) isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus. § 5. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon (1) Muuseumi juht moodustab asja museaalina arvele võtmise ning muuseumisse hoiule võtmise otsustamiseks käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni (edaspidi komisjon), kuhu võivad kuuluda muuseumi töötajad ning muud eksperdid. (2) Komisjon teeb asja kohta museaalina arvele võtmise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates asja muuseumile üleandmisest. (3) Komisjoni koosoleku kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) toimumise kuupäev ja koht; 2) komisjoni esimehe nimi; 3) komisjoni liikmete nimed; 4) protokollija nimi; 5) hinnang iga asja kultuuriväärtuse kohta; 6) ostu korral müügihind; 7) otsus asja museaalina arvele võtmise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta. § 6. Asja museaalina arvele võtmine (1) Muuseum võtab asja museaalina arvele üldjuhul kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest otsusest. (2) Asja museaalina arvele võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse §-s 4 sätestatule järgmised andmed: 1) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega); 2) museaali number; 3) digitaalse museaali puhul selle fail. (3) Teise muuseumi muuseumikogust välja arvatud museaali arvele võtmisel määratakse museaalile infosüsteemis uus number. (4) Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele. (5) Riigimuuseumi muuseumikogu vastuvõtmisel muuseumiseaduse §-s 10 sätestatud juhul võib museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta. § 7. Museaali muuseumikogust väljaarvamine (1) Museaal arvatakse muuseumikogust välja muuseumiseaduse §-s 11 sätestatud korras. (2) Museaali muuseumikogust väljaarvamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) väljaarvamise põhjus; 2) pärast väljaarvamist tehtav toiming ja vastuvõtva asutuse nimi, kui tegemist on üleandmisega. § 8. Asja muuseumisse hoiule võtmine ja tagastamine (1) Asja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse §-s 4 sätestatule järgmised andmed: 1) tagastamise kavandatud kuupäev; 2) vajaduse korral hoidmise tingimused, sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise ning kasutamise nõuded. (2) Hoiule võetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 2) tagastamise kuupäev. (3) Teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogu asja ei loeta hoiule võetud asjaks, vaid selle kasutamine vormistatakse käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras. (4) Kui käesoleva määruse §-s 5 nimetatud komisjon otsustab jätta asja muuseumile omandamata, siis asja tagastamisel kantakse infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. § 9. Asja abikogusse arvamine Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas peatükis nimetatud andmete ja korra piires.  3. peatükk Museaali kirjeldamine ning museaali ja hoiule võetud asjaga tehtavad toimingud § 10. Museaali kirjeldamine (1) Museaali kirjeldatakse pärast asja museaalina arvele võtmist. Selle käigus kontrollitakse ja täiendatakse museaali kohta infosüsteemi kantud andmeid eesmärgiga muuta muuseumikogu analüüsitavaks ja uuritavaks. (2) Museaali kirjeldamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed nende olemasolu korral: 1) täpsustatud nimetus; 2) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega); 3) väline kirjeldus; 4) täpsustatud taustateave, sealhulgas teave valmistamise ja kasutamise kohta ning museaalil kujutatud isikute, tegevuste ja nähtuste kirjeldus; 5) museaali digitaalne koopia infosüsteemi nõuete ja Muinsuskaitseameti koostatud juhendi kohaselt. (3) Museaali kirjeldatakse infosüsteemis esmaselt üldjuhul ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest. § 11. Museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemine ja kasutamiseks andmine (1) Teise muuseumi muuseumikogusse kuuluva museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemisel kannab taotlev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev; 2) kasutuseesmärk; 3) kasutuskoht. (2) Museaali ja hoiule võetud asja teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks andev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev; 3) kasutuseesmärk; 4) seisund kasutamiseks andmise ajal; 5) kasutamise tingimused, sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded. (3) Museaali või hoiule võetud asja kasutamiseks saanud muuseum kannab infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja ajutise asukoha muuseumis. (4) Kasutamise lõpetamisel kannab museaali või hoiule võetud asja kasutamiseks andnud muuseum infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja asukoha ja seisundi tagastamise ajal. § 12. Museaali ja hoiule võetud asja muuseumisisene kasutamine (1) Museaali ja hoiule võetud asja muuseumisiseseks kasutamiseks andmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi käesoleva määruse § 11 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja määrab infosüsteemis museaalile või hoiule võetud asjale uue asukoha. (2) Muuseumisisese kasutamise lõpetamisel kannab muuseum infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja seisundi tagastamise ajal ning asukoha. § 13. Abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asjaga tehtavate toimingute kohta, määrab selle käigus infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas peatükis nimetatud andmete ja korra piires. 4. peatükk Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine ja säilitamine § 14. Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine (1) Museaal ja hoiule võetud asi märgistatakse enne nende hoidlasse paigutamist. (2) Museaali märgistus koosneb üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist. (3) Hoiule võetud asja märgistus koosneb üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiule võetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiule võetud asja ajutisest numbrist. (4) Muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit ei kasutata uue museaali ja hoiule võetud asja tähistamiseks. (5) Museaalile kantakse selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega seisundit. (6) Museaali, mida on tehniliselt võimatu märgistada, ning hoiule võetud asja puhul kasutatakse märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiule võetud asja ümbrisele. (7) Digitaalse museaali puhul kantakse märgistus faili nimesse. § 15. Museaali ja hoiule võetud asja säilitamine (1) Muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiule võetud asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiule võetud asja säilivuse. (2) Säilitustingimuste loomisel arvestatakse riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava. (3) Riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsiooni- süsteem. (4) Muuseumi relvakollektsiooni säilitatakse ja eksponeeritakse relvaseaduse § 271 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt. (5) Hoiule võetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused lepivad kokku hoiuleandja ja muuseum. (6) Kui museaal ja hoiule võetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiule võetud asjale uus asukoht. § 16. Museaalide ja hoiule võetud asjade inventuur riigimuuseumis ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavas muuseumis (1) Museaali ja hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks teeb riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. (2) Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Muinsuskaitseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega käskkirjaga pikendada. (3) Muuseumi juht moodustab inventuuri tegemiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik, kinnitab inventuuri tegemise aja ja määrab inventuuri eest vastutava isiku või isikud. (4) Inventuuri tehakse museaalide ja hoiule võetud asjade nimekirja alusel. (5) Museaali ja hoiule võetud asja inventuuri ja selle käigus kontrollitud museaali ja hoiule võetud asja kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) inventuuri tegijate nimed; 2) vastutava isiku nimi; 3) inventuuri algus- ja lõppkuupäev; 4) märge museaali ja hoiule võetud asja allesoleku või puudumise kohta; 5) kui museaali ja hoiule võetud asja seisund on muutunud, siis uus seisund; 6) olemasolu korral museaali ja hoiule võetud asja uued kahjustused. 5. peatükk Rakendussäte § 17. Määruste kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ja kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Heidy Purga Minister Tarvi Sits Kantsler  Kultuuriministri määruse „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel. Eelnõu eesmärk on tagada museaalide ja hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise ning nende säilitamise ja märgistamise ühtne korraldus. Eelnõus nähakse ette kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise ning muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded, sh muuseumide infosüsteemi MuIS (edaspidi infosüsteem) kantavate andmete loetelud, toimingute tähtajad ja muud töökorralduslikud tingimused. Samuti nähakse ette muuseumikogu ja hoiule võetud asjade märgistamise ja säilitamise, sh inventuuride tegemise tingimused ning muuseumi juhi kinnitatavate muuseumikogu korralduse põhimõtete kohustuslikud osad. Praegu reguleerivad muuseumikogude valdkonda järgmised kultuuriministri määrused: - 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“1; - 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“2; - 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“3. Neid määrusi on vaja muuta, sest muuseumiseaduse 1. mail 2023 jõustuvate muudatuste kohaselt muutuvad museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord ning hoiule võetud asja definitsioon. Ühte määrusesse liidetakse seni eraldi kehtestatud määruste nr 30 ja 31 regulatsioon, sest need on omavahel seotud ja nii saab vältida dubleerimist. Lisaks tuuakse määrusesse selguse huvides üle seni andmekogu põhimääruses (määruses nr 32) sätestatud vormistamise nõuded (peatükid 4 ja 5). Need normid on seotud just käesoleva määruse reguleerimisalaga, mitte niivõrd andmekogu pidamise normidega. Selle tulemusena tekib terviklik ülevaade kogudega seotud nõuetest ühes õigusaktis. Võrreldes kehtivate määrustega nõudeid leevendatakse ja regulatsiooni lihtsustatakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatava kultuuriministri määrusega „Muuseumide andmekogu põhimäärus“, mis on samuti kooskõlastamisele saadetud. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118042019002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/118042019003 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019004 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise ning muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded ning muuseumikogu ja hoiule võetud asjade märgistamise ja säilitamise kord. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise otsustamisel ja muuseumiseaduse § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtete arvestamisel rakendatavad nõuded, mida ei ole ka 1. mail 2023 jõustuvas muuseumiseaduse uues redaktsioonis. Samuti on välja jäetud hoiule võetud asja mõiste eest määratlus „kauemaks kui aastaks“, sest muuseumiseaduse muudatuste kohaselt ei eristata hoiule võetavaid asju enam hoiule võtmise perioodi järgi (varem: kuni üheks aastaks vs. kauemaks kui üheks aastaks). Määrusega on reguleeritud ja infosüsteemis peab edaspidi dokumenteerima asjad, mis võetakse hoiule hoiustamise eesmärgil, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule näitusele. Samas ei ole näitusele võetavate asjade haldamine infosüsteemis keelatud. Seaduses on ka täpsustatud, et hoiule võetud asjaks ei loeta teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogusse arvatud asja. Lõikes 2 tuuakse õigusselguse eesmärgil esile, et kuigi määrust kohaldatakse infosüsteemiga liitunud muuseumidele, siis erand on inventuuride regulatsioon ning hoidlates ja näituseruumides elektroonilise valvesignalisatsioonisüsteemi ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõue, mida kohaldatakse ainult riigimuuseumile ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile. Paragrahvis 2 nähakse ette, mis teemad peavad olema kajastatud muuseumi juhi kinnitatavates muuseumikogu korralduse põhimõtetes. Need on muuseumisisesed kogude korralduse reeglid, kus muuseumil on võimalik enda spetsiifikast lähtudes määruses toodud üldnõudeid detailsemalt reguleerida. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud nõue, et põhimõtted peavad sisaldama ka muuseumikogu evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise korda. Samuti on täpsustatud, et muuseumikogu kasutamise kord peab hõlmama nii füüsilist kui ka digitaalset kasutamist. Paragrahvis 3 sätestatakse kõigi toimingute vormistamise üldnõuded. Võrreldes kehtiva määrusega on lisandunud võimalus, et kõigi toimingute puhul ei pea vormistama eraldi dokumenti, vaid sisestatud andmed kinnitatakse infosüsteemis. 2. peatükk „Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine ja muuseumisse hoiule võtmine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine“ Paragrahvis 4 kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb infosüsteemi kanda, kui muuseumile on üle või hoiule antud asi eesmärgiga see museaalina arvele võtta. Tegemist on asja esmase dokumenteerimisega ehk eelregistreerimisega, mis on sisend muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjonile. Paragrahvis 5 kehtestatakse eelnimetatud komisjoni moodustamise kord ning kohustus teha otsus kolme kuu jooksul alates asja muuseumile üleandmisest. Samuti kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb komisjoni koosoleku kohta infosüsteemi kanda. Paragrahv 6 reguleerib asja museaalina arvele võtmist. Võrreldes kehtiva määrusega leevendatakse arvelevõtmise vormistamise tähtaja nõuet. Kehtiva korra kohaselt tuleb arvelevõtmine vormistada kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest otsusest ning erandjuhul võib seda tähtaega pikendada muuseumi juhi otsusega ühe korra kuni ühe aastani. Bürokraatia vähendamiseks on ära võetud pikendamise võimalus, kuid kolme kuu nõuet on täiendatud sõnaga „üldjuhul“. Järelevalve tegemisel säilib seega endiselt võimalus teha ettekirjutus, kui selgub, et reeglist ei ole kinni peetud ning puuduvad mõjuvad põhjendused. 2 Muudetakse ka failide lisamise nõudeid. Kui kehtiva määruse järgi tuleb museaali digitaalne kujutis lisada igal juhul infosüsteemi arvelevõtmise etapis, siis edaspidi tuleb selles etapis lisada fail juhul, kui tegemist on algupäraselt digitaalse, mitte füüsiliselt eksisteeriva museaaliga (nt digifoto, audiofail, videofail). Museaali digitaalse koopia (st analoogkujul museaal viiakse digitaalsele kujule) võib aga lisada alles museaali kirjeldamise etapis. Failide tehnilisi nõudeid ei kehtestata paindlikkuse huvides enam määrusega, vaid Muinsuskaitseameti koostatava juhendiga. Uue sättena on lisatud lõige 4, mis kohustab muuseumi arheoloogiliste leidude puhul arvestama Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele, kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Paragrahv 7 reguleerib museaali muuseumikogust väljaarvamist. Protsessi üldreeglid on kehtestatud muuseumiseaduse §-s 11 ning neid määruses üle ei korrata, kehtestatakse vaid andmete loetelu, mis tuleb väljaarvamisel infosüsteemi kanda. Paragrahv 8 kehtestab asja muuseumisse hoiule võtmise ja tagastamise korra. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud, et kohustuslik on infosüsteemis kajastada ainult hoiustamise eesmärgil hoiule võetud asju, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule muul eesmärgil (üldjuhul näitusele). Samas ei ole näitusele võetavate asjade haldamine infosüsteemis keelatud. Muuseumiseaduse muudatuste kohaselt ei eristata hoiule võetavaid asju enam hoiule võtmise perioodi järgi (varem: kuni üheks aastaks vs. kauemaks kui üheks aastaks). Paragrahv 9 sätestab, et kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas peatükis nimetatud andmete ja korra piires. See tähendab, et muuseumil ei pea üldse olema abikogu, aga kui on, siis võib selle üle arvestust pidada infosüsteemis. 3. peatükk „Museaali kirjeldamine ning museaali ja hoiule võetud asjaga tehtavad toimingud“ Paragrahv 10 kehtestab museaali kirjeldamise nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega leevendatakse esmase kirjeldamise tähtaja nõuet. Kehtiva korra kohaselt tuleb esimese etapi lõpetamine fikseerida infosüsteemis hiljemalt ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest ning erandjuhul võib seda tähtaega pikendada muuseumi juhi otsusega ühe korra kuni kahe aastani. Bürokraatia vähendamiseks on ära võetud pikendamise võimalus, kuid ühe aasta nõuet on täiendatud sõnaga „üldjuhul“. Järelevalve tegemisel säilib seega endiselt võimalus teha ettekirjutus, kui selgub, et reeglist ei ole kinni peetud ning sellele puuduvad mõjuvad põhjendused. Paragrahv 11 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemise ja kasutamiseks andmise nõuded. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Paragrahv 12 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja muuseumisisese kasutamise reeglid. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Paragrahv 13 on sarnaselt §-ga 9 abikogu puudutav säte. 4. peatükk „Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine ja säilitamine“ Paragrahv 14 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja märgistamise korra. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Sätestatakse, millest koosneb museaali ja hoiulevõetud asja märgistus ning kuidas kantakse numbrile vastav märgistus museaalile ja hoiule võetud asjale. Lõike 1 kohaselt märgistatakse museaal ja hoiule võetud asi enne nende hoidlasse paigutamist. Lõike 2 kohaselt koosneb museaali märgistus üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist. Uuendus on sõna „üldjuhul“ lisamine „muuseumi nime unikaalse lühendi“ ette, sest näiteks Eesti Rahva Muuseumis on ajalooliselt tavaks olnud, et üldjuhul muuseumi nime lühendit märgistusele ei lisata. Lõike 3 kohaselt koosneb hoiule võetud asja märgistus üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiule võetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiule võetud asja ajutisest numbrist. 3 Lõike 4 kohaselt ei kasutata muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit uue museaali ja hoiule võetud asja tähistamiseks. Lõike 5 kohaselt kantakse museaalile selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega seisundit. Lõike 6 kohaselt kasutatakse museaali, mida on tehniliselt võimatud märgistada, ning hoiule võetud asja puhul märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiule võetud asja ümbrisele. Lõike 7 kohaselt kantakse digitaalse museaali puhul märgistus faili nimesse. Paragrahv 15 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja säilitamise nõuded. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Üldpõhimõte on, et muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiulevõetud asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiulevõetud asja säilivuse (lg 1). Lõike 2 kohaselt arvestatakse säilitustingimuste loomisel riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava. Lõike 3 kohaselt on riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Lõike 4 kohaselt säilitatakse ja eksponeeritakse muuseumi relvakollektsiooni relvaseaduse § 271 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt. Lõike 5 kohaselt lepivad hoiule võetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused kokku hoiuleandja ja muuseum. Lõige 6 sätestab, et kui museaal ja hoiule võetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiule võetud asjale uus asukoht. Paragrahv 16 reguleerib museaalide ja hoiule võetud asjade inventuuride tegemise korda riigimuuseumides ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavates muuseumides. Teised muuseumid peavad inventuuride tegemisel lähtuma muuseumikogu omaniku nõuetest, seejuures kehtib kohalikele omavalitsustele rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Eramuuseumide puhul on omanikul vaba valik, kas ja kuidas ta inventuure teeb. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Lõiget 3 on täpsustatud, et inventuuri tegemise komisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Siin ei ole mõeldud koguhoidjaid ega kuraatoreid, kes vastutavad teatud alakogude eest sisulises mõttes, vaid ainult neid, kellega on sõlmitud kirjalik varalise vastutuse kokkulepe töölepinguseaduse mõistes. 5. peatükk „Rakendussäte“ Paragrahviga 17 tunnistatakse praegu valdkonda reguleerivad määrused kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning 4 sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba muuseumiseaduse muutmisel ning määrusel ei ole sellele täiendavat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud MuIS 2.0 I etapi arendustöid rahastati Euroopa Liidu tõukefondidest (projekt lõpeb 28. aprillil 2023) ning määruse rakendamine lisakulusid kaasa ei too. Muuseumitöötajate koolituste, mis on seotud infosüsteemi uuenduste tutvustamisega, korraldamise kulud kaetakse Muinsuskaitseameti 2023. aasta tavapärasest eelarvest ning nendega on juba selle koostamisel arvestatud. Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kultuuriministeerium on kaasanud eelnõu ettevalmistamisse huvirühmade esindajaid. 2. märtsil 2023 toimus kohtumine infosüsteemi kasutavate muuseumide peavarahoidjatega, kellele saadeti eelnevaks tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka määruste kavandid. Eelnõu on valminud koostöös Muinsuskaitseametiga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui infosüsteemi kasutavaid muuseume haldavatele ministeeriumidele, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks infosüsteemi kasutavatele muuseumidele, Tartu Ülikoolile, Eesti Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti Rahvuskomiteele. 5  Kultuuriministri määrus „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu 1. Muuseumi- või abikogu täiendamise eesmärgil esmase dokumenteerimise andmete loetelu: 1.1. objekti asukoht eelregistreerimise hetkel; 1.2. tulmelegend; 1.3. üleandja või üleandja puudumise korral selle põhjus; 1.4. omandiõiguste üleandmine; 1.5. autoriõiguste kehtimine; 1.6. varaliste autoriõiguste kuuluvus ning nende üleandmise tingimused; 1.7. isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus; 1.8. asja nimetus; 1.9. asja olemus; 1.10. asja seisund; 1.11. asja kahjustused; 1.12. asja autor; 1.13. asja number (unikaalne identifikaator); 1.14. asja eraldatavate osade arv; 1.15. asja esmane üldinfo; 1.16. asja püsiasukoht muuseumis; 1.17. üleandmise tingimused; 1.18. vastuvõtja. 2. Hoiule võtmise eesmärgil eelregistreerimise andmete loetelu: 2.1. objekti asukoht eelregistreerimise hetkel; 2.2. tulmelegend; 2.3. hoiule andmise eesmärk; 2.4. hoiule andmise eesmärgi täpsustus, näituse nimi või haridusprogrammi nimi; 2.5. tagastamise tähtaeg; 2.6. üleandja; 2.7. asja andmete ja asja omaniku nime avalikustamine; 2.8. isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus; 2.9. asja nimetus; 2.10. asja olemus; 2.11. asja seisund; 2.12. asja kahjustused; 2.13. asja autor; 2.14. asja number (unikaalne identifikaator); 2.15. asja eraldatavate osade arv; 2.16. asja esmane üldinfo; 2.17. asja püsiasukoht; 2.18. asja teine number; 2.19. hoiule võtmise tingimused; 2.20. vastuvõtja. 3. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosoleku andmete loetelu: 3.1. komisjoni esimees;  3.2. komisjoni liige; 3.3. komisjoni liikmete osas märge kooskõlastamise kohta; 3.4. kooskõlastamise tähtaeg; 3.5. kooskõlastused ja kommentaarid; 3.6. koosoleku toimumise aeg; 3.7. koosoleku toimumise koht; 3.8. hinnang asja kultuuriväärtusele; 3.9. asja nimetus; 3.10. asja olemus; 3.11. asja autor; 3.12. asja esmane üldinfo; 3.13. asja seisund; 3.14. asja kahjustused; 3.15. asja ostuhind; 3.16. otsus. 4. Muuseumi- ja abikogu täiendamise eesmärgil vastuvõtu andmete loetelu: 4.1. üleandja; 4.2. isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus; 4.3. omandiõiguste üleandmise tingimused; 4.4. autoriõiguste kehtimine; 4.5. varaliste autoriõiguste kuuluvus ning nende üleandmise tingimused; 4.6. asja number (unikaalne identifikaator); 4.7. asja nimetus; 4.8. asja olemus; 4.9. asja autor; 4.10. asja esmane üldinfo; 4.11. asja seisund; 4.12. asja kahjustused; 4.13. asja püsiasukoht; 4.14. tulmelegend; 4.15. vastuvõtja. 5. Kultuuriväärtusega asja hoiustamise eesmärgil hoiule võtmise andmete loetelu: 5.1. üleandja; 5.2. tagastamise tähtaeg; 5.3. hoiule võtmise tingimused; 5.4. tulmelegend; 5.5. number (unikaalne identifikaator); 5.6. asja nimetus; 5.7. asja olemus; 5.8. asja autor; 5.9. asja esmane üldinfo; 5.10. asja seisund; 5.11. asja kahjustused; 5.12. asja püsiasukoht 5.13. asja andmete ja asja omaniku nime avalikustamine; 5.14. vastuvõtja. 6. Museaali, abikogu asja ja hoiule võetud asja kirjelduse andmete loetelu: 6.1. esmane üldinfo; 6.2. tulmelegend; 6.3. hinnang kultuuriväärtusele; 6.4. number (unikaalne identifikaator), mis koosneb järgmistest andmeväljadest:  6.4.1. acr − muuseumi tähelühend; 6.4.2. trt − tulmeraamatu tähis; 6.4.3. trs − tulmenumbri seerianumber; 6.4.4. trj − tulmenumbri järjekorranumber; 6.4.5. trl − tulmenumbri lisanumber; 6.4.6. kt − kogu tähis; 6.4.7. ks − kogu seerianumber; 6.4.8. kj − kogu järjekorranumber; 6.4.9. kl − kogu lisanumber; 6.4.10. lv – täiendav lisaväli. 6.5. nimetus; 6.6. olemus; 6.7. püsiasukoht; 6.8. ainese keel; 6.9. teine nimetus; 6.10. teine number; 6.11. füüsiline kirjeldus; 6.12. materjal; 6.13. tehnika; 6.14. värvus; 6.15. formaat või mõõtmed; 6.16. seisund; 6.17. kahjustused; 6.18. eksponeerimise tingimused; 6.19. käsitsemise tingimused; 6.20. säilitamise tingimused; 6.21. märgid ja tekstid objektil; 6.22. asja valmistamise, kogumise ja temaatilise kirjeldusega seotud taustainfo; 6.23. seosed teiste objektidega; 6.24. viited välistele allikatele; 6.25. isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus; 6.26. asja avalikustamine; 6.27. museaali või abikogu asja korral autoriõiguste kehtimine; 6.28. museaali või abikogu asja korral varaliste autoriõiguste kuuluvus; 6.29. museaali või abikogu asja korral üle antud varalised autoriõigused või viide varaliste autoriõiguste üle andmise lepingule; 6.30. hoiule võetud asja korral omaniku nime avalikustamine; 6.31. museaali või abikogu asja korral vastuvõtu andmed; 6.32. muuseumisisene märkus; 6.33. museaali digitaalne koopia või digitaalse museaali puhul selle fail; 6.34. osade arv ja nende kirjeldused. 7. Museaalina arvele võetud, muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asja ja abikogusse arvatud asja kasutamiseks andmise andmete loetelu: 7.1. vastuvõtja; 7.2. kasutuseesmärk; 7.3. näitusele andmise eesmärgi korral näituse nimi; 7.4. kasutamise alguse kuupäev; 7.5. tagastamise tähtaeg; 7.6. kasutamise tingimused; 7.7. asja seisund ja kahjustused; 7.8. asja kohta käiv märkus;  7.9. sihtkoht. 8. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni protokollis tagasi lükatud asja, hoiule võetud asja ja kogust väljaarvatud asja tagastamise andmete loetelu: 8.1. tagastamise liik; 8.2. vastuvõtja; 8.3. kommentaar; 8.4. asja seisund ja kahjustused tagastamisel; 8.5. asja kohta käiv märkus. 9. Muuseumi andmete loetelu: 9.1. nimi; 9.2. registrikood; 9.3. kontaktaadress; 9.4. kontakttelefon; 9.5. e-posti aadress; 9.6. unikaalne tähelühend. 10. Museaalide, abikogusse arvatud asjade ja muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade inventuuri andmete loetelu: 10.1. komisjoni esimees; 10.2. komisjoni liige; 10.3. alguse kuupäev; 10.4. lõpu kuupäev; 10.5. märkused; 10.6. märge asja allesoleku või puudumise kohta; 10.7. asja seisund; 10.8. asja uued kahjustused. 11. Museaali ja abikogusse arvatud asja kogust väljaarvamise andmete loetelu: 11.1. väljaarvamise põhjus; 11.2. väljaarvamise kuupäev; 11.3. väljaarvamisel oleva asja üleandmisel teisele muuseumile vastuvõtja muuseum ja muuseumi töötaja.