dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 26. aprill 2023
Viit
1-12/635-1
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2023 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
2. mai 2023

Failid

  • 📎1.1-10.12977-1 26.04.2023 Väljaminev kiri.asice4763 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 26.04.2023 nr 1.1-10.1/2977-1 Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine kooskõlastamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning maksuhaldurile ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks järgmised maksuseaduste muutmise seaduse eelnõud: 1) tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 3) hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu; 4) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu palume vastust hiljemalt käesoleva aasta 2. mai kella 12.00-ks. Eelnõud ja seletuskirjad on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) MIN määrad EN 2) MIN määrad SK 3) eelnou_KMmäär_25042023 4) seletuskiri_KMmäär_25042023 5) TuMS_EN_25042023 6) TuMS_SK_25042023 7) EN_HasMMS_maksutõus_25042023 8) SK_HasMMS_maksutõus_25042023 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 /*Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Õliühing Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Õlletootjate Liit Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit Philip Morris Eesti OÜ AS British American Tobacco Estonia Japan Tobacco International Baltic E-sigareti Kaupmeeste Liit Sigari Maja OÜ AS Rasa Trading Company Dannemann Cigarrenfabrik GMBH AS Eugesta Eesti Habanos Nordic Eesti filiaal Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Pangaliit Ametiühingute Keskliit Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit. Lauri Lelumees 611 3059, [email protected] Eve-Ly Kübard, 611 3065, [email protected] Heidi Vessel 611 3651, [email protected] Aet Külasalu 611 3029, [email protected] Inga Klauson 611 3066, [email protected] 2 EELNÕU 25.04.2021 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi- , tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) piiritus, mida kasutatakse sellise desinfektandi tootmiseks, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 94, mis on pakendis mahuga kuni viis liitrit ja mis ei ole jaemüügi korras müüdav alkohol;“; 2) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õlle aktsiisimäär on 13,34 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 3) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õlle aktsiisimäär on 14,00 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 4) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õlle aktsiisimäär on 14,70 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 5) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 66,52 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 155,21 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 155,21 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 303,80 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 19,75 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 6) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 69,84 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. 1 (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,97 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,97 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 319,00 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 20,74 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 7) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 73,34 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 171,12 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 171,12 eurot veini hektoliitri kohta. (5) Vahetoote aktsiisimäär on 334,95 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 21,78 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.“; 8) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Fikseeritud määr on 100,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”; 9) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Fikseeritud määr on 106,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”; 10) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Fikseeritud määr on 111,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”; 11) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 169,10 eurot 1000 sigareti kohta.“; 12) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 177,70 eurot 1000 sigareti kohta.“; 13) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 186,70 eurot 1000 sigareti kohta.“; 2 14) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 222 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“; 15) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 233 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“; 16) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 244 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“; 17) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 112,40 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“; 18) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 118,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“; 19) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 124,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“; 20) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,21 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“; 21) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,22 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“; 22) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,23 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“; 23) paragrahvi 56 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär on eurodes sama, kui on tubakavedeliku aktsiisimäär, kuid aktsiisimäära ühik on milliliitri asemel üks gramm.“; 24) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse: 1) 0,50 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot; 2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro ja kuni 100 eurot; 3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro.“; 25) seadust täiendatakse §-ga 8520 järgmises sõnastuses: „§ 8520. Seaduse kohaldamine seoses käibemaksumäära ning sigarite ja sigarillode aktsiisi muutumisega (1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata sigarite ja sigarillode puhul nende aktsiisimäära muutmisel 2024. aastal ning juhul, kui sigaritelt ja sigarillodelt makstav aktsiisisumma ei suurene aktsiisitõusu, sealhulgas minimaalselt makstav aktsiisisumma, tulemusena. 3 (2) Enne 2024. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud sigarette, sigareid ja sigarillosid on lubatud võõrandada või pakkuda müügiks käibemaksumäära tõusu korral maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga käibemaksumäära tõusust tuleneva summa võrra.“. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 14.12.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 7 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv „107“ arvuga „21“; 2) paragrahvi 1 punktis 8 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv „115“ arvuga „21“; 3) paragrahvi 1 punktis 9 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv „123“ arvuga „21“; 4) paragrahvi 1 punktis 10 esitatud § 66 lõikes 7 asendatakse arv „133“ arvuga „21“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2024. aasta 1. mail. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6, 9, 12, 15, 18 ja 21 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7, 10, 13, 16, 19 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,……………2023. a Algatab Vabariigi Valitsus……………..2023. a (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 4 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi- , tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi aktsiisiseadus) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust. Aktsiisiseadust muudetakse, et tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid. Alkoholiaktsiisi tõsteti viimati 2018. aastal. Alkoholiaktsiisi reaalväärtus on ajas langenud ning alkoholi kättesaadavus on suurenenud arvestades palga kasvu ja alkoholi hindade muutumist viimastel aastatel. Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgeval kolmel aastal alates 2024-ndast 5% aastas. Mõõdukas tempos aktsiisitõus vähendab piirikaubanduse kasvu riski ning survet suuremale hinnatõusule oludes, kus alkoholi tootmisega seotud kulud on kasvutrendis. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on tõstetud viimastel aastatel 5% aastas. Nimetatud toodete aktsiisitõusuga jätkatakse järneval kolmel aastal alates 2024-ndast 5% aastas. Tubakavedelike (nt e-sigarettide vedelik) aktsiis taastus 2023. aastal pärast ligi kahe aastast pausi. Tubakavedelike aktsiisi tõstetakse samuti 5% aastas järgmise kolme aasta jooksul. Sigarite ja sigarillode puhul tõstetakse 5% minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Lisaks tehakse mõned aktsiisiseadust täpsustavad muudatused. Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhalduri töökoormust. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega on kehtestatud maksuredel energiatoodetele aastateks 2024–2027, muutmine on vajalik jätmaks ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Heidi Vessel (e-post: [email protected]; tel: 611 3651) ja Lauri Lelumees (e- post: [email protected]; tel: 611 3059). Aktsiisitulu hindas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post: [email protected]; tel 611 3115). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]; tel: 611 3549) ning eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e- post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse:  alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 2023. aasta 13. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 16.12.2022, 23); 1  alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 14.12.2021, 1). Muudatuste jõustumine on kavandatud 2024. aasta 1. jaanuarist, eriotstarbelist diislikütust puudutavad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. mail. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Järgmise aasta riigieelarve on pingeline ja vajadus täiendavateks maksutuludeks on suur, seetõttu tõstetakse aktsiisimäärasid alates 2024. aastast. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kuna varaseimad eelnõuga kavandatavad maksumuudatused peaksid jõustuma 2024. aasta alguses, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt 2023. aasta 30. juunil. Aktsiisimuudatused on kooskõlas Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027. Nimetatud koalitsioonileppes nähakse ette pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamise jätkamist, vältides samal ajal piirikaubanduse kasvu. Samuti nähakse koalitsioonileppe maaelu peatükis ette säilitada põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele EL-i lubatud minimaalne aktsiisimäär. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesmärk on sätestada alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus1 ja tubakapoliitika rohelises raamatus2 sõnastatud suunistega. Lisaks on eesmärgiks sätestada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks 21 eurot 1000 liitri kohta, mis on Euroopa Liidus energiamaksustamise valdkonda reguleeriva direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt minimaalne lubatud aktsiisimäär põllumajandusele. Eestis on eriotstarbelise diislikütuse lubatud kasutusala täpsemalt reguleeritud vedelkütuse erimärgistamise seaduses. Seda on lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis. Kutselisel kalapüügil on lubatud kasutada aktsiisivabastuse loa alusel kindlaksmääratud koguses eriotstarbelist diislikütust aktsiisivabalt. Seega toetab kavandatav meede põllumajandussektori konkurentsivõimet. 1 https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-04/alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf 2 https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakas-ja-seadused 2 Tabel 1. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära kavandatud tõus vastavalt kehtivale aktsiisiseadusele võrrelduna käesoleva eelnõuga (eurodes 1000 liitri kohta) Kuni Alates 30.04.2024 1.05.2024 1.05.2025 1.05.2026 1.05.2027 EDK aktsiis kehtiv 21 107 115 123 133 EDK aktsiis eelnõu 21 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse aktsiisiseaduse muudatused, teises paragrahvis sätestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muudatused ja kolmandaks paragrahvis seaduse jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse aktsiisiseaduse § 27 lõike 1 punkti 15, et täiendada desinfektantide aktsiisivabastuse tingimust pakendi maksimaalse mahu määratlemisega, mis on kuni 5 liitrit. Kõnealune tingimus vähendab kuritarvitamise võimalusi. Riigihangete dokumentides haiglatele soovitatakse samuti kuni 5 liitrises pakendis desinfektante. Eelnõu § 1 punktidega 2–7 muudetakse aktsiisiseaduse § 46 lõikeid 1–6. Alkoholi aktsiisimäärasid tõstetakse kolmel järgneval aastal 5% aastas. Alkoholi kõrgemad aktsiisimäärad 2026. aastani on toodud allpool lisatud tabelis 2. Tabel 2. Alkoholi aktsiisimäärad aastateks 2024–2026 Aktsiisimäära 2024 2025 2026 Alkohol 2023 ühik (+5%) (+5%) (+5%) Õlu etanoolisisaldu se 1% kohta 12,70 13,34 14,00 14,70 hektoliitris Vein ja kääritatud jook hektoliiter 63,35 66,52 69,84 73,34 (kuni 6%) Vein ja kääritatud jook hektoliiter 147,82 155,21 162,97 171,12 (üle 6%) Vahetoode hektoliiter 289,33 303,80 319,00 334,95 Muu alkohol etanoolisisaldu se 1% kohta 18,81 19,75 20,74 21,78 hektoliitris Eelnõu § 1 punktidega 8–23 muudetakse aktsiisiseaduse § 56 lõikeid 15 ja 7, et tõsta tubakatoodete aktsiisimäärasid järgneval kolmel aastal 5% aastas. Sigarettide kavandatavad aktsiisimäärad aastateks 2024–2026 on toodud tabelis 3. 3 Tabel 3. Sigarettide aktsiisimäärad aastateks 2024–2026 Fikseeritud Minimaalselt makstav aktsiis eurodes Proportsionaalne aktsiisisumma Aasta 1000 sigareti aktsiis eurodes 1000 sigareti kohta kohta 2023 96,30 30% 160,50 2024 (+5%) 100,50 30% 169,10 2025 (+5%) 106,00 30% 177,70 2026 (+5%) 111,50 30% 186,70 Sigarettide 2024. aastal jõustuva aktsiisimäära arvutamisel on lähtutud 2023. aastaks planeeritud aktsiisisummast. Sigarettide maksudeta hind kaalutud keskmise jaehinna andmete alusel on aastatel 2021 ja 2022 kasvanud 1,5%. Sama kasvuga on arvestatud ka järgnevatel aastatel. Sigarettide maksudeta eeldatavad hinnad ja aktsiisimäära arvutuste aluseks olevad aktsiisisummad on toodud tabelites 4 ja 5. Tabel 4. Sigarettide maksudeta hinnad Aasta Sigarettide maksudeta hind (eurot paki kohta) 2021 0,65 2022 0,66 2023 0,67 2024 (+1,5%) 0,68 2025 (+1,5%) 0,69 2026 (+1,5%) 0,70 Tabel 5. Sigarettide aktsiisisummad Aasta Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna suhtes arvutatud aktsiisisumma (eurot paki kohta), mis on aktsiisimäära arvutamise aluseks 2023 3,39 2024 (+5%) 3,56 2025 (+5%) 3,74 2026 (+5%) 3,93 Aktsiisisumma 3,39 eurot 5%-lise tõstmise tulemusena on 2024. aasta uus aktsiisisumma 3,56 eurot. Aktsiisisumma koosneb fikseeritud ja proportsionaalse määra alusel arvutatud summast. Aktsiisimäära proportsionaalne osa ei muutu, see on 30%. Aktsiisimäära fikseeritud osa leidmiseks arvutatakse sigarettide eeldatav kaalutud keskmine hind. Selleks liidetakse maksudeta hind (0,68 eurot) ja aktsiisisumma (3,56 eurot) ning lisatakse 2024. aastaks planeeritud käibemaks 22%. Arvutuse tulemusena on sigarettide eeldatav kaalutud keskmine hind 5,17 eurot pakk. Nüüd leitakse, kui suure summa aktsiisisummas (3,56 eurot) moodustab proportsionaalne määr (30% jaehinnast). Selleks arvutatakse 30% hinnast 5,17 eurot ja saadakse tulemuseks 1,55 eurot. Lahutades aktsiisisummast (3,56 eurot) proportsionaalse määra osa (1,55 eurot), saame fikseeritud aktsiisisumma paki kohta, mis on 2,01 eurot. Seega on sigarettide uus aktsiisimäär 2024. aastal 100,50 eurot (50x2,01) 1000 sigareti kohta ja 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär edaspidisteks aastateks on arvutatud samal põhimõttel. 4 Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma moodustab 95% aktsiisimäära arvutamise aluseks olevast aktsiisisummast. Minimaalselt makstava aktsiisisumma puhul on arvestatud liikmesriikide praktikaga ning asjaoluga, et piirikaubanduse riski vähendamiseks on otstarbekas mõjutada odavamate sigarettide hinnatõusu mõõdukalt. Minimaalselt makstav aktsiisisumma piirab hinna alapakkumist ja kindlustab stabiilsema maksulaekumise. Sigarite ja sigarillode puhul tõstetakse vaid minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Sigarite ja sigarillode kahest komponendist koosnev aktsiisimäär võimaldab kallimatelt toodetelt koguda rohkem aktsiisi ning proportsionaalne aktsiisimäära osa käib kaasas hinnatõusuga. 2022. aasta andmetel on ühe sigari kaalutud keskmine jaehind 6,06 eurot ja sigarillo puhul on see 0,57 eurot. Sigarite kaalutud keskmiselt jaehinnalt makstakse aktsiisi (0,757 eurot) üle 3 korra rohkem, kui on minimaalselt makstav aktsiisisumma (0,211 eurot). Samas sigarillode kaalutud keskmise hinna alusel arvutatud aktsiis on minimaalselt makstava aktsiisisumma piirides. Minimaalset makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena tuleb aktsiisi rohkem maksta eelkõige sigarillodelt. Sigarillode aktsiisitõus on oluline, arvestades, et nende toodete populaarsus võib noorte seas kasvada. Erinevalt teistest klassikalistest tubakatoodetest, ei ole sigarite ja sigarillode maitsestamine EL reeglite alusel keelatud. Tabel 6. Sigarite ja sigarillode kavandatav aktsiisimäär kuni 2026 aastani Aasta Fikseeritud Proportsionaalne Minimaalselt aktsiis aktsiis makstav (eurot/1000 (% maksimaalsest aktsiisisumma tk) jaehinnast) (eurot/1000 tk) 2023 151 10% 211 2024 151 10% 222 (+5%) 2025 151 10% 233 (+5%) 2026 151 10% 244 (+5%) Suitsetamistubaka kavandatavad aktsiisimäärad aastateks 2024–2026 on toodud tabelis 7. Tabel 7. Suitsetamistubaka aktsiisimäärad Aasta Aktsiis eurodes suitsetamistubaka kilogrammi kohta 2023 107,00 2024 (+5%) 112,40 2025 (+5%) 118,00 2026 (+5%) 124,00 Tubakavedelike 5% kõrgemad aktsiisimäärad aastateks 2024–2026 on toodud tabelis 8. Tabel 8. Tubakavedelike aktsiisimäärad Aasta Aktsiis eurodes ühe milliliitri kohta 2023 0,2 2024 (+5%) 0,21 2025 (+5%) 0,22 2026 (+5%) 0,23 5 Eelnõu § 1 punktiga 23 lisatakse § 62 lõikesse 3 teine lause, et kehtestada tubakatoodete maksimaalse jaehinna teatamisel hinna täpsusaste. Eesmärgiks on vähendada sigarite ja sigarillode erinevate hindade arvu. Kui sigarettide puhul on ligi 28 erinevat hinda, siis sigarillode puhul on 39 ja sigarite puhul lausa 771 hinda. Tubakatoodete hind trükitakse maksumärgile, kui aktsiis on seotud hinnaga. Erinevate hindade rohkus on suureks halduskoormuseks ettevõtjatele ja administratiivseks koormuseks maksuhaldurile. Kuna sigarettide hinnaerinevusi on oluliselt vähem, reguleeritakse muudatusega vaid sigarillode ja sigarite hindade täpsust. Sigarettidele kinnitatakse maksumärk üldreeglina tootjatehases ja tootjatehasega suhtleb reeglina üks maaletooja. See asjaolu pärsib tohutu arvu sigarettide hindade rohkust. Sigarillodele ja sigaritele kinnitatakse maksumärgid suuremalt jaolt Eestis, mis tähendab, et iga müügikoht saab otsustada endale sobiliku hinna, mis omakorda tingib tohutu arvu erinevaid hindu. Maksimaalse jaehinna täpsuse nõue kehtis Eesti krooni ajal, kui tuli teatada sigarettide hind 0,50 krooni täpsusega. Seoses euro kasutusele võtmisega tunnistati kõnealune nõue kehtetuks. Hinna täpsusastme kehtestamise tulemusena ei saa edaspidi tellida sigarite/sigarillode maksumärke, millele trükitakse hind nagu näiteks 5,99 või 8,05 jne. Hinna 5,9 asemel peab ettevõtja otsustama, kas realiseerib toodet hinnaga nt 5,5 või 6 eurot. Sigarite hindade arvukus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 9. Sigarite hindade arv 2022. aastal Hind eurodes Erinevate hindade arv Kuni 50 260 Üle 50 – 100 62 Üle 100-200 148 200-300 117 Üle 300-500 110 Üle 500-1000 53 Üle 1000 21 Mida madalam on sigarite hind, seda rohkem on erinevaid hindu ja mida kõrgem on sigarite hind, seda väiksem arv on erinevaid hindu. Hinna intervalliks kehtestatakse 0,5 eurot, kui hind on kuni 10 eurot ning intervall tõuseb 1 euroni, kui hind on üle 10 kuid mitte üle 100 euro. Hinna täpsus tõuseb 10 eurole, kui maksimaalne jaehind ületab 100 eurot. Kõnealuse muudatuse tulemusena eeldatakse hindade arvukuse vähenemist mitmesaja hinna võrra, mis lihtsustab ettevõtja arvepidamist ja vähendab maksuhalduri töökoormust ja kulusid. Muudatus ei mõjuta varem väljastatud maksumärkide kehtivust. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse seadust §-ga 8520, et näha ette müügipiirangu kohaldamise erisus sigaritele ja sigarillodele. Aktsiisiseaduse § 28 lõikega 41 nähakse ette müügipiirang toodetele, mille aktsiisimäär ja maksumärgi kujundus muutub üheaegselt. Müügipiirangu rakendamisega läbi uue kujundusega maksumärgi nõude tagatakse uue aktsiisi kandumine toote hinda hiljemalt kolme kuu möödumisel selle kehtima hakkamisest. Sigarid ja sigarillod on aeglasema müügikäibega tooted, mistõttu võib vana maksumärgiga toodete läbimüügiks kuluda tavapärasest rohkem aega. Nimetatust tulenevalt ei kohaldata müügipiirangut sigarite ja sigarillode aktsiisitõusu korral 2024. aastal. Maksumärkide vahetamine on koormuseks ettevõtjatele ja maksuhaldurile. Järgmise aktsiisitõusu korral 2025. aastal ei ole müügipiirangu kohaldamise erisus vajalik, sest ettevõtjatele jääb piisav aeg aktsiisitõusuga arvestamiseks. 6 Lisaks müügipiirangu kohaldamise erandile 2024. aastal, ei rakendata müügipiirangut, kui sigaritelt ja sigarillodelt arvutatud aktsiisisumma ei muutu minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena. Mõeldud on olukorda, kui aktsiisimäär (fikseeritud ja proportsionaalne) ei muutu, muutub vaid minimaalselt makstav aktsiisisumma. Juhul, kui sigaritelt ja sigarillodelt arvutatud aktsiisisumma muutub mitte minimaalse aktsiisisumma tõstmise vaid aktsiisimäära tõstmise tulemusena, siis kõnelaune erand ei kohaldu. Erisus puudutab eelkõige sigareid. Kuna sigaritelt makstav aktsiisisumma on keskmiselt üle kolme korra suurem minimaalselt makstava aktsiisisumma suurusest ja minimaalse aktsiisisumma tõstmise tulemusena (5%) sigaritelt makstav aktsiisisumma paljudel juhtudel ei muutu, siis puudub mõte piirata vana maksumärgiga sigarite müüki uue aktsiisisumma maksmise eesmärgil. Nii näiteks võib vana maksumärgiga sigarit või sigarillot müüa 2025. aastal, kui maksimaalne jaehind ühe sigari või sigarillo kohta on vähemalt 0,83 eurot. Kui ühe sigari hind on 0,83 eurot, siis see tähendab, et tootelt on makstud aktsiisi 0,234 eurot, see on kooskõlas minimaalselt makstava aktsiisisumma suurusega. Kui hind jääb alla 0,83 euro ühe sigari või sigarillo kohta, siis on tootelt makstud vähem aktsiisi, kui oleks pidanud uue minimaalselt makstava aktsiisisumma alusel ning toode peab olema varustatud uue maksumärgiga. Lõikes 2 nähakse ette võimalus müüa tubakatooteid üle maksumärgile trükitud maksimaalse jaehinna. Sigarette, sigareid ja sigarillosid ei ole aktsiisiseaduse alusel lubatud müüa kõrgema hinnaga, kui on maksumärgile trükitud, sest selle hinna alusel on makstud aktsiisi. Sigarette, sigareid ja sigarillosid, mis on tarbimisse lubatud 2023. aastal (kehtib käibemaks 20%), lubatakse muudatusega müüa kõrgema hinnaga maksumärgile trükitud hinnast seoses käibemaksumäära tõusuga 22%-le. Jaehind võib kõrgem olla uue ja vana käibemaksusumma erinevuse võrra. Näiteks kui 2023. aastal lubati tarbimisse sigarette jaehinnaga 5 eurot, mis sisaldab käibemaksu määraga 20%, siis 2024. aastal võib maksumärgile trükitud 5 eurost hinda ületada kuni 0,09 eurot, mis teeb kasvuks 1,8%. Jaehind 5 eurot sisaldab käibemaksu summas 0,83 eurot, kui käibemaks on 20%. Kui käibemaksuta hinnale, mis 5 euro korral on 4,17 eurot, lisada käibemaks 22%, siis on tulemus 5,09 eurot. Eelnõu §-ga 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust, jättes sellest välja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusu sätted (1. mail aastatel 2024–2027 aset leidma pidanud aktsiisitõusud). Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega3 langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. 2022. aastal võeti vastu seadus, millega 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud lükati aasta võrra edasi, et saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastal. Eelnõuga säilitatakse eriotstarbelise diislikütuse aktsiis 21 euro tasemel kütusele, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001 7 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus toodud aktsiisimäärad on kooskõlas aktsiisi alammääradega ja aktsiisi kehtestamise põhimõtetega Euroopa Liidus. Eriotstarbelise diislikütuse kontekstis vajab märkimist, et 2021. aasta 14. juulil esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi kooseisus ka ettepaneku energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta kiitis Riigikogu heaks 2022. aasta jaanuaris. Euroopa Komisjoni üks olulisemaid eesmärke on luua energiatoodete aktsiisi alammäärades sisemine loogika. Selleks soovitakse aktsiisimäärade struktuur muuta täielikult energiasisaldusel põhinevaks, et see oleks väljendatud eurodes energiatoote alumise kütteväärtuse kohta. Eelnev annaks maksustamisel eelise säästlikele ja vähese CO2 heitmega kütustele. Praeguses seisus ei ole arutelude kestvus ega direktiivi eelnõu heakskiitmine prognoositav, tõenäoliselt ei juhtu see järgmise poolaasta jooksul. Eestis on kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele 21 eurot 1000 liitri kohta ehk 0,6 eurot gigadžauli kohta. Energiamaksustamise direktiivi eelnõus on väljapakutud aktsiisimääraks alates direktiivi jõustumisest põllumajandusele 0,9 eurot gigadžauli kohta. See tähendab, et energiamaksustamise direktiivi eelnõu jõustumisel tuleb ka Eestis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära umbes 50% võrra tõsta. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: alkoholi aktsiisitõus aastatel 20242026 Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele Sihtrühm: alkoholi käitlejad ja tarbijad Mõju ulatus: Eestis on 2022. aasta andmetel 107 alkoholitootjat ja 225 alkoholiaktsiisi maksvat äriühingut. Eestis toodetakse rohkem lahjasid alkohoolseid jooke kui kangeid. Õlle tootmismaht liitrites on ligikaudu 75% kogu alkoholitoodangust, muud lahjad alkohoolsed joogid moodustavad 18% ja kange alkohol 7%. Kange alkoholi toodangust moodustab 65% viin. Õlle puhul on üle 90% toodangust lahja õlu. Eesti Konjunktuuriinstituudi (edaspidi EKI) koostatud aastaraamatu „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2022“ andmetel suurenesid 2021. aastal alkohoolsete jookide kõigi liikide tootmismahud, samas suurenes ka eksport. Alkoholi ekspordikäibest moodustab suurema osa kange alkohol (kasv 2022. aastal võrreldes 2021 aastaga 10%), sellele järgneb õlu (+2,7%), siis muud lahjad alkohoolsed joogid (+16%) ja viinamarjaveinide reeksport (+26%). Alkoholi viiakse suuremalt jaolt Lätti, Leetu ja Norrasse. Alkoholi müük Eestis kasvas 2021. aastal 141 miljonile liitrile 134 miljonilt liitrilt 2020. aastal. Aktsiisitõusu mõju hindamisel ei ole käitlejaid, sh tootjad, tarbijatest eraldi käsitletud, sest mõju on teineteisega tihedalt seotud. Alkoholi aktsiisikoormust kannab tarbija. Lihtsustatult öeldes kannab ettevõtja (sh tootja) eelarvesse aktsiisi, mille on saanud tarbijalt toote müümisel. Seega on mõju tootmisele seotud mõjuga tarbimisele. Rahandusministeeriumi tellimusel AS PricewaterhouseCooper Advisors poolt tehtud analüüsis „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“ jõuti järeldusele, et tarbimise piiramiseks, aktsiisitulude kasvuks ja ettevõtlusele suuremat sorti negatiivsete mõjude vältimiseks on tulemuslikum tõsta aktsiise vähehaaval ja 8 stabiilselt. Kolmeks aastaks kavandatud 5%-lise aktsiisitõusuga järgitakse seda mõtet. Aktsiisipoliitika riskide analüüsi andmetel langes aktsiisitõusude tingimustes 2017. aastal viina tootmine 41% võrreldes 2014. aastaga, siidri puhul oli langus 58%, samas linnaseõlu tootmismaht perioodil 20102015 kasvas 2% ja aastatel 20152017 langes 2%. Märkimisväärne on, et kui 2017. aastal võrreldes 2015. aastaga tõusis muu alkoholi aktsiis 26% ja õlleaktsiis 115%, siis samal perioodil kasvas vaatamata aktsiisitõusule alkoholitootjate arv 46-lt 72-le ning käesoleval ajal on see arv üle 100. Piirikaubanduse tingimustes aastatel 20162018 viidi Eestis toodetud aktsiisikaupa Läti piiripoodidesse, kust see toodi ostjate poolt Eestisse tagasi Läti aktsiisiga. Selline olukord ei aidanud kasvatada aktsiisitulusid ega vähendada tõhusalt tarbimist. Eeldame, et vähese alkoholiaktsiisi tõusu tulemusena säilib endine olukord alkoholiga seotud ettevõtluses, tarbimise kasv aeglustub ning piirikaubandus ei hoogustu. Absoluutalkoholi liitritesse arvestatuna tarbitakse Eestis rohkem lahjemaid alkohoolseid jooke. Kui 2021. aasta andmetel oli kange alkoholi (muu alkohol) kogus inimese kohta vanuses 15 ja enam aastat 4,46 absoluutalkoholi liitrit, siis lahjema alkohoolse joogi (vein, õlu, muu lahjem alkohol) kogus oli 6,6 absoluutalkoholi liitrit. Kange ja lahja alkoholi tarbimise vahekorda aktsiisimäära tõstmisega ei mõjutata, sest aktsiisi tõstetakse ühtlaselt. Alkoholi 2022. aasta aktsiisitulu kasvas ligi 8% võrreldes 2021. aastaga, samas jääb laekumine veel alla 2016. aastale, mil koguti aktsiisi 251 miljonit eurot (2022. aastal 240,8 mln eurot). Läti suunalt pidurdus piirikaubandus nii aktsiisilangetamise tulemusena 2019. aastal kui ka seoses piiriületuste piirangutega COVID-19 pandeemia tingimustes. Pandeemia perioodil (2020 ja 2021) vähenes Eestit külastanud turistide arv, mis mõjutas Eestis tarbitud ja Eestist kaasaviimiseks ostetud alkoholi koguseid. Suurem osa alkoholiaktsiisist laekub kangelt alkoholilt, mis on 56%, sellele järgneb aktsiis õllelt, mis on 26% ja aktsiis veinilt, mis on 12%. Vahetoote (nt portvein) ja kääritatud joogi (nt õunavein) aktsiisilaekumise osatähtsus kokku on ligi 6%. Alkoholiaktsiisi osakaal maksulaekumistes ja riigi tuludes on viimaste aastate jooksul järjest vähenenud, vt tabel 10. Vaid 2022. aastal on kõnealune näitaja veidi tõusnud. Aktsiisitõusu tulemusena võib aktsiisitulu osakaal maksulaekumistes edaspidi suureneda. Tabel 10. Alkoholiaktsiisi osakaal maksulaekumises ja riigi tuludes (%) Aasta Osakaal Osakaal riigi maksulaekumises tuludes 2016 3,3 2,9 2017 2,7 2,4 2018 2,7 2,3 2019 2,4 2,1 2020 2,2 2,0 2021 2,1 1,8 2022 2,2 1,9 Allikas: EKI aastaraamat 2022 lk 43 EKI andmetel on alkoholi müügikohtade arv suurenenud kõikides maakondades ja kokku üle Eesti on müügikohtade arv kasvanud 8597 müügikohalt 2021. aastal 9082 müügikohani 2022. aastal. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2022. aastal 20% võrreldes 2019 aastaga. Samas ei tähenda palgakasv võimekust osta rohkem alkoholi, sest kallinenud on paljude esmatarbekaupade hinnad ning ka elektrihind oli vahepeal väga kõrge. 9 Tabel 11. Keskmine brutokuupalk Eestis Aasta Palk 2017 1221 2018 1310 2019 1407 2020 1448 2021 1548 2022 1685 Leibkonnaliikmete kulutused alkoholile on ajas suurenenud. Statistikaameti 2020. aasta andmetel kulutati alkoholile ühe leibkonnaliikme kohta aastas 122,8 eurot, mis on 8% rohkem kui 2019. aastal, samas kui keskmine brutokuupalk kasvas vaadeldaval perioodil ligi 3%. Statistikaamet teeb järgmine uuringu leibkonnaliikmete 2024. aasta kulutuste kohta. Tabel 12. Kulutused alkoholile ühe leibkonnaliikme kohta aastas Aasta Kulu eurodes 2012 85,9 2015 106,9 2016 107,5 2019 113,4 2020 122,8 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt valminud analüüsi „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“ alusel kulub leibkondadel alkoholile üldiselt 2% kuludest. Sissetuleku korral vahemikus 1400 kuni 1600 eurot kulus alkoholile 3% kuludest 2020. aastal. EKI andmetel on alkoholi tarbimine inimese kohta vanuses 15 aastat ja enam pärast aktsiisilangetust 2019. aastal aeglases tempos kasvanud. 2021. aastal oli see näitaja 11,1 absoluutalkoholi liitrit, vt joonis 1. Joonis 1. Alkoholi tarbimine Eestis inimese kohta vanuses 15 aastat ja enam A BSO LUUTA LKO HO L LI I T RI T ES 11,1 10,8 10,6 10,4 10,3 10,2 10 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 10 Aktsiisitõusu tulemusena 2024. aastal tuleb veinilt (0,75 liitrit) maksta rohkem aktsiisi 0,05 eurot, õllelt (0,5 liitrit, 4,7%vol) ja siidrilt (0,5 L) 0,01 eurot ning viinalt (0,5 liitrit ja 40%vol) 0,19 eurot. Tabelis 13 toodud hindade näitel kasvab veini hind koos käibemaksuga (22%) 0,20 eurot, viina hind 0,36 eurot ning õlle ja siidri hind 0,04 eurot. Tabel 13. Alkoholi aktsiisitõusu mõju hinnale 2024. aastal Toode Hind Maksudeta Aktsiisi- Aktsiisi- Hind 2023 hind summa summa (käibemaksuga) 2023 2024 2024 Vein (0,75 L) 8,00 5,56 1,11 1,16 8,20 Viin (40%, 0,5 L) 8,00 2,9 3,76 3,95 8,36 Õlu (4,7%, 0,5 L) 1,40 0,87 0,30 0,31 1,44 Siider (0,5 L) 1,50 0,93 0,32 0,33 1,54 Alkoholiaktsiis tõstetakse mõõdukas tempos, mis eeldatavasti ohjab alkoholi tarbimise kasvutrendi, suurendab aktsiisilaekumist, samas ei suurenda oluliselt piirikaubanduse mahtu. Teadaolevalt plaanib ka Läti aktsiisitõusu, konkreetsed otsused on Lätis veel langetamata. Alkoholi aktsiisimäärad (tavamäärad) lähiriikides on toodud tabelis 14. Tabel 14. Lähiriikide alkoholiaktsiisi määrad 2023. aasta jaanuaris Toode Ühik Eesti Läti Leedu Soome Õlu 1% kohta 12,70 8,20 8,60 38,05 100 L Vein ja 100 L 147,82 111,00 199,00 421,00 kääritatud jook (siider jmt) Vahetoode 100 L 289,33 185,00 308,00 771,00 Muu alkohol 1% kohta 18,81 17,24 23,10 50,35 100 L Eesti kogub alkoholiaktsiisi ühe elaniku kohta rohkem kui Läti ja Leedu. 2021. aasta andmetel koguti Lätis alkoholiaktsiisi ühe elaniku kohta 130 eurot, Leedus 152 eurot ja Eestis 168 eurot. Mõju olulisus: Alkoholi aktsiisitõus ei mõjuta negatiivselt Eesti majandust ega ettevõtlusmaastikku tervikuna. Tarbijale alkohol veidi kallineb, kuid tulenevalt aktsiisist mitte sellises ulatuses, mis tooks kaasa suurenenud huvi soetada toodet teisest riigist. On tõenäoline, et alkoholiaktsiisi kavandatud tagasihoidlik, kuid stabiilne tõus ohjab alkoholi tarbimise kasvutrendi, samas ei suurenda piirikaubanduse kasvu riski. Lähiriikide aktsiisimäärad on toodud tabelis 14 (vt eespool). Alkoholiaktsiisi mõjusid analüüsitakse Rahandusministeeriumis regulaarselt. Igakuiselt jälgitakse ja analüüsitakse olukorda aktsiisilaekumiste andmete kaudu, lisaks kohtutakse kord poolaastas ettevõtjate esindajatega, et arutada turuolukorda ja probleeme nende olemasolul. Iga-aastaselt koostab Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) põhjaliku ülevaate alkoholi turust, tarbimisest ja kahjudest Eestis. Kõnealuseid andmeid avaldatakse aastaraamatus „Alkoholi 11 turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 20..“. Aastaraamat on leitav EKI kodulehelt ning peatselt ilmub aastaraamat 2022. aasta kohta. Tulenevalt nimetatud ülevaatest ja regulaarsetest analüüsidest ei ole järelhindamine vajalik. Ebasoovitavate mõjude risk: Aktsiisitõusust tulenevaid olulise mõjuga ebasoovitavaid riske ei ole. Mõõdukas aktsiisitõus ei mõjuta salaturu ega piirikaubanduse kasvu oluliselt. EKI hinnangul on salaalkoholi turg ja tarbimine püsinud viimastel aastatel madalal tasemel, sest 2021. aastal oli seisukord majanduses hea, palgad suurenesid hindadest kiiremini ja puudus vajadus illegaalse alkoholi järele. Kogu viinaturust moodustas illegaalne alkohol 2021. aastal 79%. Piirikaubandus Läti suunalt vähenes oluliselt tulenevalt aktsiisilangetamisest 2019. aastal ja pandeemiapiirangutest. Kui 2019. aastal käis Lätist alkoholi soetamas EKI küsimustele vastanutest ca 33%, siis 2020. aastal oli see osatähtsus 23% ja 2021. aastal 11%. Läti piiri lühiajaliselt ületanud autode arv Eestist vähenes 76% 2021. aasta esimeses pooles võrreldes sama perioodiga 2019. aastal. Eestis tarbimisse lubatud kange alkoholi (muu alkohol) kogus suurenes samal perioodil 43%. Kange alkoholi tarned Läti piiriala poodidesse vähenesid 83% 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga. Mõju sihtgrupi halduskoormusele: muudatus ei mõjuta halduskoormust. 6.2. Kavandatav muudatus: tubakatoodete aktsiisitõus aastatel 2024–2026 Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele Sihtrühm: tubakatoodete käitlejad ja tarbijad Mõju ulatus: Eestis on 25 tubakaaktsiisi maksjat. Tubakatoodetest toodetakse Eestis nikotiinipatju. Nikotiinipatjade tootmiseks on väljastatud neli aktsiisilao tegevusluba, nendest üks ei ole tootmist veel alustanud. Sigarettidelt kogutud aktsiis moodustab ligi 92% tubakaaktsiisi tulust. Suitsetamistubaka aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulu osatähtsus on kasvanud. Kui 2016. aastal moodustas see 2,5%, siis 2022. aastal on see 6,5%. Suitsetamistubaka aktsiisitulu kasvule on kaasa aidanud uut liiki toodete populaarsuse kasv, need on näiteks suitsetamistubaka aktsiisimääraga maksustatavad nikotiinipadjad. Nikotiinipatjade aktsiisitulu moodustab 42% suitsetamistubaka aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulust. Aktsiisitulu tubakatoodetelt on aasta-aastalt kasvanud, 2021. aastal on kasv 5% ja 2022. aastal ca 2%. Tubakatoodete tootjatele mõju praktiliselt puudub, sest Eestis ei toodeta klassikalisi tubakakatooteid. Nikotiinipatjade tootmist alustati Eestis 2020. aastal. Nende toodete aktsiisitulu moodustab 2,7% kogu tubakaaktsiisi laekumisest. Aktsiisitõusu 5% tulemusena ei teki olulisi negatiivseid mõjusid käitlejatele, pigem säilib praegune olukord. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Balti Uuringute Instituudi 2023. aastal valminud uuringu „Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring“ andmetel tarvitab igapäevaselt tubakatooteid 23% küsitletud elanikkonnast (1002 vastanut vanuses 1664 aastat), õpilaste seas on see osatähtsus 7% (720 vastanut vanuses 1118). Kõige levinumad tubakatooted Eestis on sigaretid, e-sigaretid ja nikotiinipadjad. Kui elanikkonna seas on populaarseimaks tooteks 12 tavapärased sigaretid, siis õpilaste puhul e-sigaretid. Tubakatoodete eelistustes loeb 57% elanikkonnast toote maitset oluliseks, õpilaste seas on see osatähtsus 67%. Uuringust ilmnes, et õpilased soetavad tubakatooteid peamiselt sõprade kaudu (ca 61% juhtudest) ja 38% juhtudest diilerite kaudu. Õpilased vanuses 14 ja 15 märkisid 33%-il juhtudest, et saavad vabalt osta tubakatooteid kioskitest ja tanklatest, kuigi tubakaseaduse alusel on tubakatoodete müük alaealisele keelatud. Kui tubakatoodete tarvitamise põhjuseks nimetas elanikkond esmajärjekorras harjumust, seejärel sõltuvust ja kolmandaks naudingut, siis õpilaste puhul on esikohal nauding, seejärel rahustav mõju, seltskond ja uudishimu. Üldiselt ei kajastunud vastustes, et mingit liiki tubakatoote (nt e-sigaret) tarbimine aitaks loobuda suitsetamisest või säästaks tervist rohkem kui teine. Norstat Eesti AS 2023. aastal valminud uuringu andmetel tarbib 75% tubakatoodete tarvitajatest tavasigarette. Tavasigarettide tarbimine väheneb ca 5% aastas ja e-sigarettide tarbimine on kasvutrendis. E-sigarettide tarbijatest 57% suitsetab ka tavasigarette. Paljudel juhtudel kasutavad ka kuumutatavate tubakatoodete ja nikotiinipatjade tarbijad lisaks uut liiki toodetele ka tavasigarette. Norstat Eesti AS märgib, et uudsetest tubakatoodetest paistab silma e-sigarettide kasutamise kiire kasv seoses toote populaarsusega noorte hulgas. Noorte hulgas on e-sigarettide kasutamine edestanud tavasigarette. E-sigarettide tarbijaid on 32% tubakatoodete tarbijatest. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt valminud analüüsi „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“ alusel kulub leibkondadel tubakatoodetele üldiselt 1% kuludest ning sissetuleku korral vahemikus ca 400600 eurot ja 9001100 eurot (sissetulekudetsiilid I, II, IV ja V) tõusis kulu 2%-le. Käibemaksu ja sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusena 2024. aastal kasvab sigarettide kaalutud keskmine jaehind 4,87 eurolt 2023. aasta eeldatavatel andmetel 5,17 eurole 2024. aastal, see on 6%. Sigarettidelt minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena peab 2024. aastal maksma aktsiisi vähemalt 3,56 eurot pakilt (20 tk). 2024. aastal moodustab aktsiis sigarettide eeldatavast kaalutud keskmisest jaehinnast 68,86%. Aktsiisi osatähtsus sigarettide kaalutud keskmises jaehinnas on kooskõlas Euroopa Liidu miinimumnõudega, mis on 60% sigarettide kaalutud keskmisest jaehinnast. Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna (edaspidi KKJ) muudatused tulenevalt aktsiisitõusust ja mõjutatuna käibemaksumäära muutumisest (20%lt 22%) on toodud allpool lisatud tabelis. Tabel 15. Sigarettide eeldatav kaalutud keskmine jaehind (KKJ) aastani 2026 ja aktsiisiandmed Sigaretid 2023 2024 2025 2026 Sigarettide KKJ (euro) 4,87 5,17 5,40 5,65 Aktsiisisumma sigarettide KKJ alusel 3,39 3,56 3,74 3,93 (euro) Aktsiisisumma osatähtsus sigarettide 69,61% 68,86% 69,26% 69,56% KKJ-s Minimaalselt makstav aktsiisisumma 3,21 3,38 3,55 3,73 pakilt Suitsetamistubaka aktsiisitõus on oluline vältimaks soodsamalt maksustatud asendus- tubakatoodete tekkimist. Suitsetamistubakat tarbib väike osa suitsetajatest ning nagu varem märgitud, on suitsetamistubaka aktsiisitulu 6% kogu tubakaaktsiisi tulust. Käsitsi keeratud sigarette suitsetavad pigem mehed, neid on ca 9% iga päev suitsetavatest 1664-aastastest meestest. Nikotiinipatju tarbib ca 6% tubakatoodete tarbijatest ja kuumutatavaid tooteid ca 10% 13 tubakatoodete tarbijatest. Norstat Eesti AS on arvamusel, et kuumutatavate tubakatoodete ja nikotiinipatjade tarbijate arv on stabiliseerumas. Sigarite ja sigarillode aktsiisitõus mõjutab vaid nende toodete hinda, millelt makstakse aktsiisi vähem, kui uus minimaalne aktsiisisumma (222 €/1000 tk). Näiteks kuue eurose sigari hind ei muutu minimaalselt makstava aktsiisisumma 10% tõstmise tulemusena, sest toote aktsiisisumma ületab minimaalselt makstavat aktsiisisummat mitu korda, vt tabel 16. Sigarite hinda mõjutab käibemaksu tõus, nt kuue eurone sigar kallineb 10 senti, kui käibemaks on 22%. Muutub sigarillode hind, millelt makstakse aktsiisi minimaalse summa piires. Aktsiisitõusu ja käibemaksumäära tõusu tulemusena kallineb sigarillo 0,6 eurolt 0,62 eurole. Tabel 16. Sigarite ja sigarillode jaehinna muutumisest Jae- Min Aktsiisimäära Maksudeta Maksmisele Uus Toode hind aktsiisi- alusel hind kuuluv hind käibe- 2023 summa aktsiisisumma (käibemaks, aktsiis maksuga 2024 2023 aktsiis) 2024 2025 Sigar 1 tk 6,00 0,222 0,75 4,25 0,75 6,00 (KM 20%) 6,10 (KM 22%) Sigarillo 1tk 0,60 0,222 0,211 0,29 0,222 0,62 (KM 22%) E-sigarettide vedelik kallineb aktsiisitõusu tulemusena 10 senti. Arvestades aktsiisi ja käibemaksumäära muutumist kokku, kallineb e-sigarettide vedelik 23 senti, kui lähtume 8 eurosest hinnast 10 milliliitri kohta, vt tabel 17. Tabel 17. E-sigarettide vedelike jaehinna muutumine Jae- Aktsiis Aktsiis Maksudeta Jaehind Toode hind 2023 2024 hind käibemaksuga 2023 (käibemaks, (22%) aktsiis) 2024 E-sigarettide 8,00 2,00 2,10 4,67 8,23 vedelik (10 ml) Eelnõus sätestatud aktsiisitõus on kooskõlas üldise eesmärgiga tõsta aktsiisi kooskõlas elanikkonna sissetulekute kasvuga, mis on oluline tervisekaitse seisukohast. Aktsiisil on oluline tähendus elanike tervisekäitumise mõjutamisel. Mõõdukas aktsiisitõus aitab kaasa tubakatoodete tarbimise vähendamisele viisil, et tarbijal ei teki tugevat stiimulit eelistada salaturu kaupa. Lähiriikide aktsiisimäärad on toodud alljärgnevas tabelis. Sigarettide kaalutud keskmine jaehind 2022. aasta andmetel on Eestis kõrgem võrreldes Lätiga 18% ja Leeduga 13%. Samas kogutav aktsiisisumma on 20% kõrgem Läti ja 23% Leedu vastavast näitajast. Tabel 18. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärad 2023. aasta jaanuaris Riik Sigarettide aktsiisimäär eurodes 1000 tk Suitsetamistubakas kohta (€/kg) Fikseeritud Proportsio- Minimaalselt Kaalutud summa naalne makstav keskmine osa aktsiisisumma jaehind 2022 aktsiisist (€/pk), sulgudes aktsiisisumma 14 Soome 90,60 52% 343,20 8,90 73,50 + 52% Eesti 96,30 30% 160,50 4,67 (3,23) 107,00 Läti 104,00 15% 135,90 3,97 (2,68) 91,90 Leedu 79,60 25% 130,00 4,14 (2,63) 104,60 E-sigarettide vedelike aktsiis lähiriikides on toodud tabelis 18. Teada on, et Leedus tõstetakse 2024. aastal e-sigarettide vedelike aktsiis 0,25 eurole milliliitri kohta. Tabel 19. E-sigarettide vedelike aktsiisimäär Riik Aktsiis €/ml kohta Eesti 0,20 Läti 0,20 Leedu 0,19 Soome 0,30 Rootsi 0,19 Taani 0,20 Mõju olulisus: Tubakatoodete aktsiisitõus on oluline, et nende kättesaadavus ei suureneks. Samas ei ole mõju oluline arvestades Eesti majandust ja ettevõtlusmaastikku tervikuna. Tubakatoodete laekumist analüüsitakse Rahandusministeeriumis igakuiselt. Kord poolaastas kohtutakse ettevõtjatega, et arutada turuolukorda ja erinevaid probleeme nende olemasolul. Tubakatoodete tarbimist analüüsib regulaarselt Tervise Arengu Instituut (TAI). Iga kahe aasta tagant uuritakse täiskasvanud inimeste tervisekäitumist, sh tubakatoodete tarbimine. Iga nelja aasta tagant uuritakse kooliõpilaste tervisekäitumist. TAI kodulehel on avaldatud uuring täiskasvanud rahvatiku tervisekäitumise kohta 2022 aastal. Samuti on kodulehelt leitav Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2018 ja 2022 aasta kohta. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) kogub ka tubakaturu andmeid. EKI poolt on vormistatud aastaraamat „Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2021“. Kuna tubakaturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole järelhindamine vajalik. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaid olulisi mõjusid ei ole tuvastatud. Tubakatooted ei ole olnud piirikaubanduse objektiks, pigem kaasnevaks kaubaks Lätist toodud alkoholile. Mõõdukas aktsiisitõus Eestis ja tõenäoliselt ka naaberriikides vähendab piirikaubanduse kasvu riski. Rahvusvaheline turu-uuringute ettevõte NielsenIQ koostab 2 korda aastas tubakatoodete tühja paki uuringut välisriigi päritolu sigarettide osakaalu kindlaks tegemiseks. Viimastel andmetel 2022. aasta kohta on võõrriigi päritolu sigarettide osatähtsus 10,3%. Võltsitud toodete osatähtsus on ca 1,2%. Suurem osa salakaubast on Valgevene päritolu. 6.3. Kavandatav muudatus: sigarite ja sigarillode puhul maksumärgile trükitava hinna täpsusastme kehtestamine ning erandi kehtestamine müügipiirangu kohaldamisele. Nimetatud muudatused ei too kaasa hindamist vajavaid mõjusid. Muudatused vähendavad ettevõtjate ja maksuhalduri halduskoormust. 15 6.4 Kavandatav muudatus: põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine tasemel 21 eurot 1000 liitri kohta. Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm: põllumajandussektori ettevõtjad Mõju ulatus: muudatus avaldab mõju kõigile põllumajandussektori ettevõtjatele, kellel on õigus kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisivähendusega jätkamine võimaldab kütusemüüjatel potentsiaalselt seda kütust müüa ka 2024. aastal ligikaudu 10 sendi võrra (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta soodsamalt, eeldusel et nii hulgi- kui ka jaemüüjad kannavad aktsiisilangetuse kütuse lõpphinda täielikult edasi. Eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind käesoleva aasta aprillis on olnud veidi alla 1 euro liitri kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ostetakse hulgimüügist umbes 90% eriotstarbelise diislikütuse kogusest. Balti riikide võrdluses on Eestis kavandatav eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 21 eurot konkurentsitult madalaim. Lätis on masinates, mida kasutatakse põllumaa harimiseks, põllukultuuride tootmiseks, teatud marjade kasvatamiseks ning kalakasvatuseks, lubatud kasutada eriotstarbelist diislikütust aktsiisimääraga 62,1 eurot 1000 liitri kohta. Leedus on lubatud kasutada põllumajanduses ja kalanduses eriotstarbelist diislikütust aktsiisimääraga 60 eurot 1000 liitri kohta. Mõju olulisus: Mõju majandusele tervikuna on pigem väheoluline. Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine parandab piiratud määral põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja aitab säilitada selles sektoris hõivatute töökohti. Kui eriotstarbelist diislikütust kasutaval ettevõtjal on kütusekulu osakaal tegevuskuludes 20%, siis püsib muudatuse tulemusena tema summaarne tegevuskulu 1,4% võrra madalam, võrreldes olukorraga kui eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär oleks 10 sendi võrra kõrgem liitri kohta. Madalamast aktsiisimäärast tulenevalt ei ole prognoositud eriotstarbelise diislikütuse mahtude kasvu. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaid olulisi mõjusid ei ole tuvastatud. Maksu- ja Tolliamet kasutab eriotstarbelise diislikütuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks olemasolevat ressurssi. Soodusmääraga ja tavamääraga maksustatud diislikütuse aktsiisimäärade erinevus on ka praegu väga suur ja diislikütuse aktsiisi kavandatud tõusude tõttu suureneb see järgneval kolmel aastal veelgi. Väärkasutamise riski olulise tasakaalustajana saab välja tuua alates käesolevast aastast rakendunud muudatuse vedelkütuse erimärgistamise seaduses, mis võimaldab eriotstarbelist diislikütust osta ainult neil juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus eriotstarbelise diislikütuse soetamiseks. Kütusemüüja peab enne igat müüki kontrollima, kas isikul või tema esindajal on ostuõigus ja esindajal esindusõigus eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks. Ostuõigus puudutab põllumajandus- ja kalandussektorit. Nimetatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused vähendavad eeldatavalt eriotstarbelise diislikütuse väärkasutust. Kõnealune muudatus on juba mõjutanud eriotstarbelise diislikütuse müüdud koguseid. 2023. aasta esimese kvartali müügid on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 42% (jaemüük -73% ja hulgimüük -39%). Ka uuele kütusemarkerile üleminek järgmise aasta algusest vähendab väärkasutuse riski. 16 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Aktsiisimäärade muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tegevusi muudatuste rakendamiseks. Aktsiisimäärade 5% tõstmine suurendab nii käesoleval aastal kui järgmistel aastatel riigieelarve tulusid, vt tabel 20. Käesoleva aasta tulude suurenemine on seotud eelkõige varumistega, mis on tavapärane käitumine enne aktsiisimäärade tõstmist. Aktsiisilaekumistele aktsiisitõusu tingimustes avaldavad mõju eelmisesse aastasse jäävad aktsiisikaupade varude soetused, et lükata veidi edasi kõrgema aktsiisi kandumist hinda, ning varude soetused enne järgmise aasta aktsiisitõusu. 2026. aasta aktsiisitulu puhul ei ole arvestatud aktsiisitõusu eelsete aktsiisikauba varude soetamisega, sest 2027. aasta aktsiisitõus otsustatakse edaspidi. Aktsiisitõus 5% ei too kaasa märkimisväärset varumist, prognoositud varude maht jääb ühe kuu tavapärase deklareeritud taseme juurde. Alkoholi puhul varutakse eelkõige kanget alkoholi (muu alkohol) ja õlut ning tubakatoodetest sigarette. Varude rahaline väärtus jääb alkoholi puhul 15 miljoni euro piiridesse ja sigarettide puhul umbes 4,5 miljoni juurde, summad on koos käibemaksuga. Aktsiisitõus pidurdab vähesel määral alkoholi kõikide liikide tarbimist. Alkoholiaktsiisi laekumisele on olulist mõju avaldanud turistide ostude vähenemine. Turistide arvel ei ole kasvu prognoositud, eeldatakse 2023. aasta taseme püsimist. Seega siseriiklik tarbimine võib veidi väheneda, samas ei ole alust eeldada olulist piiriüleste ostude hoogustumist olukorras, kus aktsiisitõus on väike ja tõenäosus, et Läti tõstab aktsiisi, on suur. Aktsiisitõusu mõjud on arvutatud Rahandusministeeriumi viimase kevadprognoosiga võrreldes. Tabel 20. Aktsiisitõusu mõju riigieelarve tuludele mln € (aktsiis koos käibemaksuga) Muudatus 2023 2024 2025 2026 2027 Alkoholiaktsiisi 5% tõus 14,4 12,2 23,2 19,5 37,8 Tubakaaktsiisi 5% tõus 4,2 8,5 19,5 25,6 30,5 Aktsiisitõusu mõju tarbijahinnaindeksile on alljärgnev. Tabel 21. Alkoholi ja tubaka aktsiisitõusude mõju tarbijahinnaindeksile Muudatus 2024 2025 2026 Alkoholiaktsiisi 5% tõus 0,072% 0,074% 0,076% Tubakaaktsiisi 5% tõus 0,055% 0,060% 0,053% Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära langetamisel vähenevad riigieelarve tulud vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud mõjudele. Mõju on hinnatud võrreldes olukorraga, kui jääksid kehtima juba seadustatud aktsiisitõusud. Kogustes muutust ei ole prognoositud. Tabel 22. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära langetamise mõju aastatel 2024–2027 (mln eurot) 2024 2025 2026 2027 Eriotstarbeline diislikütus -3,7 -8,7 -9,7 -10,8 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole rakendusaktide muutmine vajalik. 9. Seaduse jõustumine 17 Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisilangetus jõustub 2024. aasta 1. mail. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Õliühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule, osaühingule Philip Morris Eesti, aktsiaseltsile British American Tobacco Estonia, Japan Tobacco International Baltic, E-sigareti kaupmeeste liidule, osaühingule Sigari Maja, aktsiaseltsile Rasa Trading Company, Dannemann Cigarrenfabrik GMBH, aktsiaseltsile Eugesta Eesti ja Habanos Nordic Eesti filiaale. 18 EELNÕU 24.04.2023 Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ja § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%.“; 2) paragrahvi 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud §-s 471 nimetatud juhul.“; 3) paragrahvi 4 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt“; 5) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.“; 6) paragrahvi 18 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „7848 eurot, arvestades lõiget 2“ tekstiosaga „8400 eurot“; 8) paragrahvi 23 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvid 231, 234 ja 25 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 282 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. (11) Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus.“; 11) paragrahvi 29 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 41 punkt 72 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.“; 14) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada.“; 15) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „23, 231 ja 235“ tekstiosaga „23 ja 235“; 17) paragrahvi 44 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid.“; 18) paragrahvi 44 lõike 6 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „või soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust“; 19) paragrahvi 44 lõike 61 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 471 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 1 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.“; 21) paragrahvi 50 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, arvestades §- s 501 sätestatut“; 22) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 23) paragrahv 501 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50, 501 või 502“ tekstiosaga „50 või 502“; 25) paragrahvi 54 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „§ 50 lõike 1 või 2, § 501 või § 53 lõike 4“ tekstiosaga „§ 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4“; 26) paragrahvi 546 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus: 2 1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla.“; 27) paragrahvi 546 lõikes 19 asendatakse läbivalt sõnad „tehingute ahel“ sõnadega „tehing või tehingute ahel“ vastavas käändes; 28) paragrahvi 548 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik: 1) on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja 2) asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt. (2) Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud.“; 29) paragrahvi 548 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.“; 30) paragrahvi 571 lõiked 1, 51 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 61 lõiked 20, 49, 51, 53 ja 56 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 67–69 järgmises sõnastuses: „(67) Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on käesoleva seaduse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 501 alusel. (68) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. (69) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga.“. § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine 3 Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikest 14 jäetakse välja tekstiosa „tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 26 ja 28 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse 2023. aasta 1. jaanuarist. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9, 10, 16, 17, 27, 29 ja 31 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2023. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2023 (allkirjastatud digitaalselt) 4 EELNÕU 25.04.2023 Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus § 1. Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hasartmängumaksu määr on: 1) 1406 eurot ühe mängulaua kohta; 2) 300 eurot õnnemängu korraldamiseks kasutatava ühe mänguautomaadi kohta ja 10 protsenti hasartmängukorraldaja õnnemängu korraldamiseks kasutatavatel mänguautomaatidel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud; 3) 32 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 4) 22 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 5) 22 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast; 6) 6 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 7) 6 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast; 8) 6 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.“; 2) paragrahvi 6 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) 7 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast; 7) 7 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast; 8) 7 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Lauri Hussar Tallinn „......“ ......................... 2023. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „......“ ......................... 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 24.04.2023 Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses (edaspidi HasMMS) erinevate mänguliikide maksumäärade tõus, mille peamiseks eesmärgiks on Eesti julgeoleku kindlustamiseks ning riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks riigieelarve tulude suurendamine. Maksumäärade tõus kavandatakse viisil, et selle mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha põhimõttelisi muudatusi majandustegevuses. Kaughasartmängu ja toto 5%- ne maksumäära tõus tehakse kaheastmeliselt. 2024. aastal tõstetakse määr 6%-le ning kahe aasta pärast 7%-le. Loterii maksumäär tõstetakse 18%-lt 22%-le. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard ([email protected], tel 611 3065), seletuskirja riigieelarve mõjude osa fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel. ja 611 3231). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel: 611 3549) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse 1. jaanuaril 2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.12.2021, 6). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamisel on aluseks koalitsioonilepingu „Valitsusliidu programm aastateks 2023- 2027“1 rahanduspoliitika valdkonnas seatud eesmärk „suurendada hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu“. Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest (seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. a; maksukorralduse seadus § 41) ei ole seaduse eelnõu väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 1). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on hasartmängumaksu tulu suurendamine, milleks valitakse maksumäära tõstmine. Sealjuures välditakse ettevõtluskeskkonna olulist muutmist, et säiliks Eesti seinine konkurentsieelis eelkõige kaughasartmängu sektoris. Muudatuste eesmärgiks ei ole ka käitumuslike muutuste esilekutsumine hasartmängude mängijate hulgas. 1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-0 1 Kui vaadata hasartmängu maksustamise põhimõtteid ja maksumäärasid alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast alates, siis ei saa välja tuua kindlaid printsiipe, mida on aastate jooksul muutumatult järgitud. Kõrge 30% brutotulu maksumäära juurest on jõutud netotulu maksustamiseni 5%-ga. Läbi aegade on kõige stabiilsem olnud loterii maksumäär vastavalt 16% ja 18%. Erineval ajaperioodil on maksubaasiks võetud brutotulu (aastatel 1992–1995, 2002–2008), maksustatud on ka netotulu (1996–2001, alates 2009). Kehtiva HasMMS § 6 põhimõte on netotulu maksustamine, v.a. loterii (HasMMS § 6 punkt 4). Kui 90ndatel sooviti maksustamise abil hasartmängu mängimise atraktiivsust vähendada, siis alates 2009. aastast, mil jõustus uus hasartmänguseadus (edaspidi HasMS), on hoitud joont, et hasartmängude mängimine on ühiskonnas aktsepteeritav meelelahutuse viis. Kaughasartmängu maksustamisel arvestatakse Euroopa riikide regulatsioone ning maksukonkurentsi. Seepärast ongi veebipõhise mängimise maksustamisel valitud väga madal ja konkurentsivõimeline määr 5% (HasMMS § 6 punktid 6-8). Arvamust, et hasartmängumaksu tõstmisega saab vähendada patoloogiliste2 mängijate osakaalu ühiskonnas, teadusuuringud ei kinnita3. Seepärast ei ole Eestis püütud hasartmängusõltuvuse vähendamiseks kõrget maksumäära kasutada. Täna jõus olevad hasartmängumaksu määrad kehtivad muutumatuna alates 2015. aastast. Allolev tabel illustreerib hasartmängu maksumäärade muutust aastatel 1992–2015. 2 Patoloogiline mängimine on 1975. aastast alates liigitatud haigusena Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatavas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis psüühika- ja käitumishäirete kataloogi. 3 Sulkunen, P. et al „Setting limits: Gambling, Science, and Public Policy“, Oxford University Press 2019. 2 Tabel 1. Hasartmängumaksu määrad aastatel 1992–2022 Maksuobjekt Maksumäär 19924 19945 19966 19977 20028 20059 200910 2015-...11 Hasartmängude 10% 30% - - - - - - korraldamisest saadav ööpäeva brutotulu Mängulaud - - 639€ 639€ 959€ 1278,23€ 1278,23€ 1278,23€ Mänguautomaat - - 192€ 192€ 320€ 447,38€ 450€ 300€ ja 10% Osavusmängu - - - - - - 31,95€ 31,95€ automaat Osavusmäng - - 18% 18% 18% 18% - - Kihlvedu12 - - 30% 30% 5% 5% 5% 5% Totalisaator - - 5% 5% 5% 5% Loterii - - 16% - - - 18% 18% klassikaline loterii - - - 16% 18% 18% - - kiirloterii - - - 16% 18% 18% - - arvloterii - - - 11% 10% 10% - - Kaubanduslik loterii - - - - - - 18% 18% Õnnemäng, mida ei - - - - 18% 18% - - korraldata mänguautomaadil ega mängulaual Õnnemäng ja - - - - - - 5% 5% osavusmäng kaughasartmänguna Õnnemänguturniir - - - - - - 5% 5% turniirina (maismaa ja internet) Õnnemänguturniir - - - - - - 5% 5% ringmänguna (maismaa ja internet) 4 1992. aasta seaduse kohaselt on hasartmängud elektroonilisel või mehaanilistel eriseadmetel (mänguautomaatidel) mängimine, bingo, rulett, piljard, kaardi-, täringu- ja teised mängud, v.a. loteriid, milles osalemise õigus omandatakse raha eest ning milles osalemise eesmärk on raha või varaliste õiguste omandamine vastavalt konkreetse mängu reeglitele. Maksustamisel erinevaid mänguliike välja ei tooda, vaid maksustatakse ööpäeva brutotulu. 5 1994. aasta seadusega maksustatakse kalendrikuu brutotulu. 6 1996. aastal hakatakse eristama erinevaid hasartmänguliike ja kehtestatakse neile erinevad maksumäärad. Loterii puhul maksustatakse pileti müügitulu. Osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo puhul on maksuobjekt netotulu (mängu korraldamisest saadud tulu, mis on võrdne tehtud panuste summaga, millest on maha arvatud mängijaile välja makstud võitude summa). Fikseeritud kuupõhise maksuga hakatakse maksustama mängulauda ja mänguautomaati. 7 1997. aastal hakati eristama loterii alaliike ning neid erinevalt maksustama. 8 2002. aastal muudeti maksustamise põhimõtet – maksustatakse panustest laekunud summa (brutotulu). Eraldi mänguliigina tuuakse seadusesse õnnemäng, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil. 9 2005. aastal tõstetakse mänguautomaadi ja mängulaua fikseeritud kuupõhist maksumäära. 10 2009. aasta seadusega hakatakse jälle maksustama netotulu. Erandiks on õnnemänguturniir, kus maksustatakse osalustasu. 11 2015. aastal muudetakse mänguautomaatide ja õnnemänguturniiri maksustamist. Mänguautomaatide kuupõhine fikseeritud määr langetati 300€, sellele lisandub 10% mänguautomaatide netotulust. Turniiri puhul maksustatakse netotulu - osalustasu miinus võidud, ringmängu puhul brutotulu – osalustasude summa. 12 2009. aasta seadusega liideti kihlvedu ja totalisaator – uus mõiste „toto“. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse HasMMS § 6 ning tõstetakse maksumäärasid. Kavandatav maksumäärade tõus ei puuduta sealjuures kõiki hasartmänguliike. HasMMS § 6 punkt 1 – mängulauad HasMMS § 6 punkti 1 kohaselt on mängulaudade maksumäär 1278 eurot ja 23 senti. Vastav määr kehtib 2005. aastast. Erinevalt mänguautomaatidest, kus maksulaekumine on nii inventari- kui käibepõhine, ei maksustata kehtiva seaduse järgi mängulaudade netotulu. Mängulaua inventaripõhist maksumäära tõstetakse ligi 10%. Eelnõu kohaselt on uueks määraks 1406 eurot. Võrdluseks, Lätis on alates aastast 2020 maksumäär 2340 eurot kuus ja Leedus on olnud 2300 eurot. Alates 2022. aastast ei maksusta Leedu mängulaudu inventaripõhiselt, vaid netotulu 20%-ga. HasMMS § 6 punkt 2 – õnnemängu mänguautomaadid Maksumäär ei muutu õnnemängu korraldamiseks kasutatavatel mänguautomaatidel. Kehtiva seaduse § 6 punkt 2 jääb muutmata. Inventaripõhine maksumäär ühes kuus ühe mänguautomaadi kohta on 300 eurot ning säilib ka netotulu (tehtud panustest on lahutatud väljamakstud võidud) maksumäär 10%. Ülaltoodud tabelist 1 „Hasartmängumaksu määrad aastatel 1992-2022“ on näha, et mänguautomaatide maksustamist on viimaste HasMMSi täiendustega korduvalt muudetud. Arvestades hasartmänguturul aset leidvaid muutusi, kus kasiinode (HasMS § 37 mängukoht) osatähtsus on jätkuvalt langemas ning veebipõhine mängimine kasvutrendis, samuti koroonapandeemiast tingitud piirangute negatiivset mõju mängukohtadele, ei tagaks maksumäära tõstmine seaduse eesmärki, milleks on maksutulu suurendamine. HasMMS § 6 punkt 3 – osavusmängu mänguautomaadid Põhimõttelisi muudatusi ei kavandata ka osavusmängu mänguautomaatide maksustamisel. HasMMS § 6 punkti 3 kohaselt on osavusmängu mänguautomaadi maksumäär ühes kuus ühe mänguautomaadi kohta 31 eurot ja 95 senti (500 Eesti krooni). Selline komakohaga maksumäär on jäänud Eesti kroonilt eurole üleminekul ja jäänud ka hilisemal ajal muutmata. Käesoleva seadusemuudatusega ümardatakse maksumäär 32 euroni. Aprillikuu seisuga on Eestis ainult neli osavusmängu mänguautomaati. Seadusemuudatuse mõju on nii hasartmängukorraldajale kui maksulaekumisele pea olematu. HasMMS § 6 punktid 4 ja 5 – loterii ja kaubanduslik loterii Loterii korraldamisel on maksuobjektiks loteriipiletite müügist saadud summa (HasMMS § 1 lõike 1 punkt 2) ning kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond (HasMMS § 1 lõike 1 punkt 3). Viimase puhul maksustatakse siiski võidufondi juhul, kui selle väärtus ületab 10 000 eurot. Kehtiv maksumäär loteriile ja kaubanduslikule loteriile on 18%. Vanematest HasMMSi muutmise eelnõu seletuskirjadest leiab viiteid hasartmängumaksu ja käibemaksu seostele. Hasartmängumaks on tarbimismaksu eriliik, see asendab teatud mõttes käibemaksu ning seepärast on 18% määr valitud kunagise käibemaksumäära järgi, nii nagu muude mänguliikide puhul 5% madaldatud käibemaksu määra järgi. 2009. aastal toimunud käibemaksumäära tõusuga 18%-lt 20%-le loterii hasartmängumaksu määra ei tõstetud. Kehtiv valitsuskoalitsiooni koostööleping näeb ette käibemaksumäära tõstmise. Käesoleva eelnõuga kavandatakse loterii ja kaubandusliku loterii maksumäära tõstmine 22%-le. 4 HasMMS § 6 punktid 6–8 – toto ja õnnemängud Hasartmängu liigid ja alaliigid, mida HasMMS § 6 punktide 6–8 järgi maksustatakse, on järgmised (HasMMS § 1 lõike 1 punktid 4–9):  toto (HasMS § 3 punkt 3 – kihlvedu ja totalisaator)  õnnemäng kaughasartmänguna  osavusmäng kaughasartmänguna  turniirina korraldatav õnnemänguturniir, sh kaughasartmänguna (HasMS § 7 lõige 1 punkt 1)  ringmänguna korraldatav õnnemänguturniir, sh kaughasartmänguna (HasMS § 7 lõige 1 punkt 2) Viidatud mänguliikide maksumäär on kehtiva HasMMS § 6 punktide 6–8 kohaselt 5%. Eelnõu § 1 punkti 1 ning eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt tõstetakse maksumäär alates 1. jaanuarist 2024. a 6%-le. Kahe aasta pärast alates 1. jaanuarist 2026. a tõuseb maksumäär ühe protsendipunkti võrra 7%-le (eelnõu § 1 punkt 2, eelnõu § 2 lõige 2). Maksutõus on kavandatud lauge ning kaheastmelisena. Maksumäära valikul on arvestatud hasartmänguturul toimuvate arengutega, mida iseloomustavad tabelis 2 ja 3 toodud andmed. Viimastel aastatel on kaughasartmängult (sh toto veebis) maksulaekumine hüppeliselt suurenenud. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu arvamuse kohaselt on selle peamine põhjus madal 5%-ne maksumäär, mis on otsustavaks teguriks rahvusvaheliste mängukorraldajate tegevusloa registreerimisel Eestisse. Tabel 2. Hasartmängumaksu laekumine totolt ja kaughasartmängult Hasartmängu liik 2020 2021 2022 Hasartmängumaks totolt 728 965 1 340 434 2 118 820 Hasartmängumaks õnne- ja 3 611 832 7 152 493 13 691 156 osavusmängult kaughasartmänguna 2023. aasta aprilli seisuga on Eestis registreeritud 29 kaughasartmängukorraldajat, kelle majandustegevuse nõuetele vastavuse on Maksu- ja Tolliamet hinnanud nõuetele vastavaks ning tegevusload väljastanud. Nendest 14 on Eesti operaatorid ning 15 rahvusvaheliselt tegutsevad välisoperaatorid. Toto korraldajaid on 20, nendest 7 välisoperaatorid. Hasartmängukorraldajate nimekiri on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehelt13. Eestis registreeritud rahvusvahelise haardega välisoperaatorid ei paku üldjuhul teenust Eesti turul, mis hakkab mingil hetkel ka ammenduma. Oluline osa hasartmängu maksutulust laekub teiste riikide mängijate panustelt (n Soome ja Saksamaa). 13 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/hasartmangukorraldajale/seaduslike- hasartmangukorraldajate 5 Tabel 3. Mängukorraldajate arvu kasv aastatel 2019–2023 Hasartmängukorraldajad 2019 2020 2021 2022 2023 Toto korraldajate arv 13 14 18 19 20 Õnnemängude (kaughasartm.) 16 16 24 26 29 korraldajate arv 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. HasMMSis kasutatakse mõisteid HasMSi tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Mõju majandusele Sihtrühm: hasartmängude korraldajad Eestis registreeritud hasartmängukorraldajate andmed on avalikud, nende ärinimed ja veebilehe aadressid on leitavad Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Loteriid korraldab riigile kuuluv äriühing Eesti Loto. Kaubandusliku loterii korraldajate arv ei ole püsiv, 2021. aastal oli selliseid kauba ja teenuse pakkujaid 20, 2022. aastal 11. 2023. aasta 20. aprilli seisuga tegutseb Eestis kolm hasartmängukorraldajat, kes pakuvad meelelahutusteenust 55 kasiinos üle Eesti. Kasiinosid haldavate hasartmängukorraldajate arv on aasta-aastalt vähenenud. Neile lisandub üks õnnemängude korraldaja laevadel. Osavusmängude korraldajaid on samuti üks. Toto korraldajaid on registreeritud 20 ning kaughasartmänguna õnnemängude korraldajaid 29. Tabelis 4 on toodud mängukorraldajate arvu muutus aastatel 2019–2023. Tabel 4. Hasartmängukorraldajate arv aastatel 2019-2023 Hasartmängukorraldajad 2019 2020 2021 2022 2023 Maapealsete mängukohtade 4 3 3 3 3 mängukorraldajate arv Maapealsete mängukohtade arv Eestis 55 55 kokku 61 55 54 Toto korraldajate arv 13 14 18 19 20 Õnnemängude korraldajad 26 29 (kaughasartmänguna) 16 16 24 Osavusmängude korraldajad 1 1 1 1 1 Kaubandusliku loterii korraldajate arv 12 10 20 11 5 Mõju ulatus ja sagedus Kaughasartmängu ja toto maksumäära tõstmisel ning hasartmängusektorile mõju hindamisel on arvestatud sellega, et Eesti maksustab kaughasartmängu puhul netotulu ning seda Euroopa võrdluses ühe kõige madalama määraga. Seaduseelnõuga kavandatud maksumäära tõus ühe protsendipunkti võrra 2024. aastast ning 2026. aastast 7%-ni ei tohiks Eestit viia 6 maksukonkurentsis ebasoodsasse positsiooni. Sujuv maksumäära tõus tagab edukalt tööle hakanud uute mängukorraldajate turule tulemise ning stabiilsema maksukeskkonna praegustele mängukorraldajatele. Maksumäärade võrdluseks võib näitena tuua Lätis, kus kaughasartmängu ja toto maksumäär on 15%, Leedus 10%, Soomes 12% ning Rootsis 18%. Saksamaal on maksumäär küll 5,3%, kuid maksustatakse panuseid ehk brutotulu. Maltal on üldine määr 5% nagu Eestiski, samas rakendatakse ka sellest madalamat määra arvestades mängukorraldaja käivet. Malta süsteem on Eestist erinev ning head võrdlust on siinkohal keeruline teha. Maltal on ka iga-aastane tegevusloamaks. Kuna hasartmängusektorile rakenduvad kõrgendatud nõudmised, on oluline arvestada, millise hinnangu on riik saanud rahapesu tõkestamise reeglite täitmise raportites. Kuna hinnang Eestile on hea, ning viimastel aastatel on välisoperaatoritest kaughasartmängukorraldajate arv kasvanud, võib eeldada, et kavandatav maksutõus ei halvenda mängukorraldajate majanduskeskkonda. Mõju ulatus kogu hasartmängusektorile on keskmine, kuna eeldab nii turundusstrateegia ülevaatamist ja vajadusel muutmist, kui ka it-süsteemide muutmist, millega kaasnevad kulud. 6.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: hasartmängude mängijad Kantar Emori 2021. aasta uuringust „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega“14 selgub, et Eesti 15–74-aastastest elanikest (ligi 982 000) on hasartmängudega kokku puutunud 72% ning uuringu aastale eelnenud kahe aasta jooksul 49% ehk iga teine elanik. Väljaspool internetti on kokkupuuteid olnud rohkem kui internetis. Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja/või kiirloteriides osalemine (43% elanikest). Kokkupuude muude mängutüüpidega jääb kümnendiku lähedusse või alla selle: kasiinomänge on mänginud 7%, kihlvedudes ja spordiennustuses osalenud 7%, pokkerit mänginud 4% ja muid uuringus täpsustamata mänge 10%. Mõju ulatus ja sagedus Ehkki sihtrühma suurust saab pidada suureks, ei ole ette näha, et kavandatav maksutõus avaldaks suurt või keskmist mõju hasartmängusid mängivate inimeste käitumisele. Maksutõus ei ole järsk, seepärast jääb sotsiaalne mõju väheoluliseks. 6.3. Mõju kultuurivaldkonnale Sihtrühm: Eesti Kultuurkapital, kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõud Kehtiva HasMMS § 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt nähakse riigieelarves ette Eesti Kultuurkapitalile kulud summas, mille suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest omakorda 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks. Mõju ulatus ja sagedus Seadusemuudatusega kavandatav maksumäära tõus ning prognoositav maksulaekumise suurenemine toetab Eesti kultuurivaldkonda. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna hasartmängumaksu lisalaekumisest (vt seletuskirja punkt 7) suunatakse mitmed miljonid aastas 14 https://15410.ee/wp-content/uploads/2022/02/Elanikkonna-kokkupuuted-hasartma%CC%88ngudega- 2021_aruanne_KantarEmor_lo%CC%83plik.pdf 7 Kultuurkapitali kaudu nii kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks, kui kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks. Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud HasMMSis maksumäärade muutmine toob kaasa vajaduse muuta Maksu- ja Tolliameti hallatavat e-maksuameti elektroonilist keskkonda. Hasartmängumaksu määrade muudatuse tegemise kulu e-maksuametis on Maksu- ja Tolliameti hinnangul ligi 50 000 eurot. Kuna arendused tuleb teha 2023. aastal ning vastavaid kulusid ei ole Maksu- ja Tolliameti eelarvesse arvestatud, tuleb esitada taotlus Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks. Kavandatava maksutõusuga prognoositakse hasartmängumaksu lisalaekumine järgnevatel aastatel: 2024. aastal 8 mln eurot, 2025. aastal 8 mln eurot, 2026. aastal 12 mln eurot ning 2027. aastal 13 mln eurot. Eeldatud on maksuelastsust 1, kuna tegemist on maksumäära sujuva tõusuga mänguliikide lõikes. Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist pideva tegevusena ja selle käigus hindab ka võimaliku ala-või ülelaekumise põhjuseid. Samuti hinnatakse riigi rahanduse ja majanduse olukorda regulaarsete majandusprognooside koostamisel. Seetõttu järelhindamise sätet seadusesse ei kavandata. 8. Rakendusaktid Seaduses maksumäärade muutmine ei too kaasa uute rakendusaktide väljatöötamist ega kehtivate rakendusaktide muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud kahes etapis. Maksumäära tõus mängulaudadele ning loteriile ja kaubanduslikule loteriile jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kaughasartmängule ning totole on sujuva ülemineku tagamiseks kavandatud maksumäära tõus kahe astmeliselt. 2024. aastal tõuseb kavandatav maksumäär 6%-le ning alates 2026. aastast 7%-le. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Maksu- ja Tolliametile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………………….2023 (allkirjastatud digitaalselt) 8 Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10. aprillil 2023. a koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023‒2027. Eelnõuga tehakse koalitsioonileppest tulenevad tulumaksumuudatused. Esiteks kaotatakse eelnõuga aastast 2024 füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid eesmärgiga vähendada riigi maksukulu ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused. Teiseks tõstetakse aastast 2025 senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%line tulumaks. Kolmandaks kaotatakse eelnõuga aastast 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas. Samuti tehakse tulumaksuseaduses tehnilised muudatused, et parandada nõukogu direktiivi 2017/952, millega muudetakse direktiivi 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (edaspidi ka ATAD2 direktiiv), üle võtmisel esinenud ebatäpsused, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust. Lisaks tehakse eelnõuga tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide tulumaksuseaduse sättele, mis muudetakse eelnõuga kehtetuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kersti Kivistik (e-mail [email protected], tel 611 3951) ja nõunik Inga Klauson (e-mail [email protected], tel 611 3066) ning mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene ([email protected]; 611 3221). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 611 3638). 1.3 Märkused Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) kuni 31. detsembrini 2023. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77) muutmise ja kaitseväeteenistuse seaduse kuni 30. juunini 2024. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 11.03.2023, 60) muutmise. 1 Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 10. aprillil 2023. a sõlmitud koalitsioonileppega. Lisaks on eelnõu seotud nõukogu direktiiviga 2017/952, millega muudetakse direktiivi 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 07.06.2017, lk 1–11). Eelnõuga parandatakse direktiivi üle võtmisel esinenud ebatäpsused, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, millest Euroopa Komisjon on juba Rahandusministeeriumi hoiatanud. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2, kuna eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Koalitsioonileppest tulenevad muudatused, mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. a, on vaja vastu võtta hiljemalt juunis 2023. a, kuna maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ka teiste koalitsioonileppest tulenevate muudatuste kiire vastuvõtmine annab maksumaksjatele rohkem aega muudatustega kohanemiseks. Muudatused, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse rakendamist on samuti kiireloomulised, vältimaks rikkumismenetlust. Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist pideva tegevusena ja selle käigus hindab ka võimaliku ala- või ülelaekumise põhjuseid. Samuti hinnatakse riigi rahanduse ja majanduse olukorda regulaarsete majandusprognooside koostamisel. Mõju elanikkonnale hinnatakse Rahandusministeeriumi poolt tellitava leibkondade maksukoormuse jaotuse uuringu käigus. Seetõttu ei ole seaduses järelhindamise läbiviimise sätte ette nägemine vajalik. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Maksumaksjale soodsa mõjuga ATAD2 direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Laste ja abikaasa maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intressi maha arvamise õiguse kaotamine ja maksumaksjale koormavama mõjuga ATAD2 direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Tulumaksu määra ja maksuvaba tuluga seotud muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest. Seaduse teine eesmärk on parandada Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi üle võtmisel tulumaksuseadusesse, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust. Füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus on kooskõlas Põhiseadusega. Riigikohtu otsuste valguses on kõnealune muudatus vastavuses Põhiseaduse §- st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, mis omakorda hõlmab õiguskindluse põhimõtet. 2 Vastavalt Riigikohtu 2. detsembri 2004. a otsusele kohtuasjas 3-4-1-20-04 ei tähenda õiguspärane ootus, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhted vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-27-13 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid. Seejuures saab õiguspärane ootus tekkida nii tähtajalise kui ka tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalist ja tähtajatut regulatsiooni tuleb õiguspärase ootuse riive mõõdukuse hindamisel siiski käsitada erinevalt. Tähtajaliselt antud õiguste ja piiratud kohustuste puhul on isikute õiguspärane ootus enam kaitstud kui tähtajatu regulatsiooni puhul. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks (p 69). Vastuolu puudumist õiguspärase ootuse põhimõttega kinnitab ka see, et TuMS ei kehtesta füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigust expressis verbis ei tähtajalise ega tähtajatu õigusena. Samuti ei ole keelatud maksuvaba tulu suuruse ega eluasemelaenu intresside piirmäära korrigeerimine, mida on varem mitu korda tehtud. Näiteks vähendati eluasemelaenu intressi mahaarvamise piirmäära 2012. aastal ja viimati 2017. aastal. 2018. aastal tunnistati kehtetuks täiendav maksuvaba tulu pensioni korral ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral. Seega on seadusandja eelnevast praktikast selge, et täiendava maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus ei ole igavene. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TuMS § 4 lõiget 1. Koalitsioonileppe kohaselt tõstetakse 2025. aastast senist üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%- ni. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TuMS § 4 lõiget 11. Lõike 11 sõnastuses korrigeeritakse viiteid, kuna TuMS § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Samuti muudetakse lõike sõnastust, kuivõrd muutub tulumaksu määr. Kui varasemalt jagati TuMS § 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 ‒8 nimetatud maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, siis uue tulumaksu määra kehtima hakkamisel jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78. Lisaks täpsustatakse, et arvuga 0,78 jagamist ei tehta §-s 471 nimetatud juhul, st krediidiasutuste tasutavate avansiliste maksete puhul. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 4 lõiked 4 ja 5. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud TuMS § 18 lõike 13 ja §-de 471 ja 501 kehtetuks tunnistamisest. Koalitsioonileppe kohaselt tunnistatakse kehtetuks regulaarselt jagatavale kasumile kohalduv madalam tulumaksu määr 14%. Edaspidi maksustatakse regulaarselt jagatav kasum tavapärase tulumaksu määraga 22%. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. a. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TuMS § 5 lõike 1 punkti 2. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud § 18 lõike 13 kehtetuks tunnistamisega, st regulaarselt makstavalt 3 dividendilt 7%-lise kinnipeetava maksu kaotamisega. Muudatusega kustutatakse viide § 18 lõikele 13 ka maksu laekumist reguleerivast sättest. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TuMS § 12 lõiget 2. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on setotud § 501 kehtetuks tunnistamisega, st regulaarselt jaotatava kasumi madalama tulumaksu määra kaotamisega. Muudatusega jäetakse residendist füüsilise isiku tulu määratlevast sättest välja viide §-le 501. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 18 lõige 13, mille kohaselt maksustatakse füüsilisele isikule regulaarselt makstud dividend 7% määraga, kui dividendi maksva äriühingu tasandil maksustati jaotatavat kasumit 14% määraga või tonnaažikorra alusel. Kuna aastast 2025 kaotatakse 14% tulumaksu määr, ei ole edaspidi vajalik ka 7% tulumaksu kinnipidamine füüsilisele isikule makstavalt dividendilt. Tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul lisati seadusesse tulumaksu kinnipidamise kohustus Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi taotluse kohta saadud tagasiside alusel, mille kohaselt peab füüsilisest isikust aktsionäri või osaniku dividendidelt ja kasumieraldistelt tekkiv maksukohustus säilima ka siis, kui äriühingu abikõlbulikust tegevusest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt. Kuna tulumaksu kinnipidamise kohustus kaotatakse regulaarselt füüsilisele isikule jaotatud dividendi puhul, kaotatakse see ka tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TuMS § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summat. Vastavalt koalitsioonileppele kehtestatakse 2025. aastast ühtlane maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, välja arvatud vanaduspensioniealiste puhul, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele sõltumata nende poolt teenitud tulu suurusest. Maksuvaba tulu näol on tegemist aastapõhise mahaarvamisega. Nimetatud summas saab maksuvaba tulu kasutada ka isik, kes sai maksustatavat tulu näiteks ainult ühel kuul aastal (sel juhul ei pruugi tulu suurus lihtsalt olla piisav kogu maksuvaba tulu ärakasutamiseks). Tulumaksuseaduse üldine eesmärk on määrata maksukohustus õiges summas võimaluse korral kohe tuluallika juures, et vähendada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise vajadust. Maksuvaba tulu jooksvaks arvestamiseks tuleb väljamakse tegijale esitada vabas vormis avaldus (TuMS § 42 lõige 1). Igas kalendrikuus saab tulust maha arvata mitte rohkem kui 1/12 maksuvabast tulust ehk 700 eurot (TuMS § 42 lõige 1). Kui maksuvaba tulu on mingil põhjusel jäänud aasta jooksul osaliselt või täielikult arvestamata, siis võetakse see automaatselt arvesse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel. Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 23 lõiked 2–5. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud TuMS § 23 lõike 1 muutmisest. Üldise maksuvaba tulu kehtestamisega kaob ära vajadus lõikes 2 kirjeldatud valemi ja sellele järgnenud täpsustuste järele. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks TuMS §-d 231, 234 ja 25 ehk füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus. Füüsilise isiku tulumaksu soodustusi loetakse maksukuluks. Rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, IMF) soovitavad vähendada maksukulusid, kui on efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid sihtgruppe. 4 TuMS § 231 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral. Seda saab lapse vanem, eestkostja või muu last ülal pidav isik praegu kasutada juhul, kui tal on vähemalt kaks alla 17-aastast last. 1. jaanuaril 2020. a jõustunud seadusemuudatusega tõsteti maksuvaba tulu suurus alates kolmandast lapsest 3048 euroni aastas. Teise lapse maksuvaba tulu on 1848 eurot. Toona oli muudatuse põhjus soov toetada paljulapselisi peresid. Praeguseks on selgunud, et enam kui kolme lapse eest soodustuse kasutajaid on väga vähe, kuna inimestel puudub vajalikus ulatuses maksustatav tulu, mistõttu toetab see meede vaid kõrgema sissetulekuga paljulapselisi peresid. Kõige tõhusam on aidata paljulapselisi peresid toetuste, eelkõige peretoetuste kaudu. Maksuvabastuste kasutamine sõltub sissetulekust ning vaesematel leibkondadest on neist vähe kasu. Toetused jõuavad rohkemate abivajajateni, eriti kui tegu on täpselt sihistatud toetustega. Ka Rahandusministeeriumi tellitud uuringus1 tuuakse välja, et maksuvaba tulu laste arvu järgi on ligi kaks korda vähenenud viimase kümne aasta jooksul (2010. aastal moodustas see 1,78% kogu brutotuludest ja 2021. aastal 0,99%). Toetus töötavatele lastevanematele on läbi selle meetme seega vähenenud (poliitikas rakendatakse ja asendatakse universaalsete peretoetustega). Mahaarvamiste rakendamine sõltub rahandusministri määruses ette määratud järjekorrast. Laste maksuvaba tulu on mahaarvamiste järjekorras viimane, mistõttu siin on suurim tõenäosus, et tulude puudusel jääb soodustus kasutamata. Esimeses kuues detsiilis2 ongi see 2021. aastal juhtunud (Joonis 1). Alates viiendast detsiilist soodustuse kasutamise võimekus siiski kasvab ja 7‒10 detsiilis jätkub piisavalt tulusid, et soodustus täiel määral ära kasutada. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et soodustusest võidavad eelkõige rikkamad detsiilid, kellel on piisavalt tulusid, et seda kasutada. Soodustuste kaotamine seevastu aitab tasandada nende ebaühtlasest jaotusest tulenevat ebaõiglust. Joonis 1. Täiendav maksuvaba tulu laste eest detsiiliti, 2021, eurot. 35 000 000 30 000 000 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Rakendatud Kasutamata Allikas: Maksu ja tolliamet 1 „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“ (2023) https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 2 Detsiil on väärtus, mis jagab järjestatud andmete rühma kümneks võrdseks osaks. Antud juhul on mõeldud sissetulekute detsiile. 5 TuMS § 234 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Kehtiva seaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi tulu on väiksem täiendavast maksuvabast tulust. Mahaarvatav summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. Täiendavast abikaasa maksuvabast tulust on eelkõige kasu olukorras, kus üks abikaasa ei saa maksustatavat tulu või tema maksustatav tulu on nii väike, et ta ei saa ise maksuvaba tulu täies ulatuses rakendada. 2024. aastast kaotatakse abikaasa täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus. TuMS § 25 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse võimalus arvata maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intresse. Juba mõnda aega ei täida eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus oma eesmärki. Intressimaksusoodustust on juba oluliselt piiratud ja täna ulatub see kuni 300 euroni aastas (60 eurot kuus). Riik saaks vabanevat raha kasutada otstarbekamalt. Eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Tol ajal oli praegu toimiv laenuturg välja kujunemata, mis väljendus väga kõrgetes laenuintressides võrreldes nn vanade Euroopa Liidu riikidega. Lisaks olid eluasemelaenu tagasimaksmise tähtajad üsna lühikesed. Näiteks 1996. aastal pikendati neid 15–20 aastani, samas 2021. aastal on maksimaalne eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg 30 aastat. 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress ca 12–13%, samas 2023. aasta veebruaris oli see Eesti Panga andmetel 4,9%. Tuleb ka arvestada, et sel ajal olid sissetulekud palju madalamad ja laenude teenindamise kulud moodustasid sissetulekutest oluliselt suurema osa kui praegu. Seetõttu oli riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, sest esines turutõrge, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud. Nagu ka teiste mahaarvamiste puhul, kasutavad eluasemelaenu intresside maha arvamise õigust eelkõige jõukamad inimesed. Eluasemelaenu intresse deklareeritakse esimeses viies detsiilis suhteliselt vähe ja rakendamine esimeses neljas detsiilis jääb tõenäoliselt tulude puudusel suhteliselt väikseks (Joonis 2), vaatamata madalale 300 eurosele piirmäärale. Soodustusest võidavad tõusvas joones suurema sissetulekuga detsiilid. Eluasemelaenu intresside soodustuse kaotamine vähendab seetõttu sissetulekute ebavõrdsust. Joonis 2. Eluasemelaenu intresside soodustus detsiiliti, 2021, eurot. 6 50 000 000 45 000 000 40 000 000 35 000 000 30 000 000 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Rakendatud Kasutamata Allikas: Maksu ja tolliamet Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TuMS § 282 lõikeid 1 ja 11. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud §-de 231 ja 25 kehtetuks tunnistamisega. Kuna eelnõuga kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise eest ja eluasemelaenu intressi mahaarvamise õigus, kustutatakse viited kõnealustele paragrahvidele mahaarvamiste piirangut sätestavast paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 29 lõige 71. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS § 18 lõike 13 ja § 501 kehtetuks tunnistamisega. Kuna eelnõuga kaotatakse 14% tulumaksumäär regulaarselt jaotatavalt kasumilt, siis ei ole enam vajadust äriühingu tasandil 14% määraga maksustatud ja füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% tulumaksu kinni pidada. Kõnealuse muudatusega kaotatakse 7% tulumaksu kinnipidamine ka olukorras, kus dividendi saaja on mitteresidendist füüsiline isik. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 41 punkt 72, mille kohaselt peetakse 7% määraga tulumaksu kinni füüsilisele isikule makstud dividendilt, mis on maksustatud äriühingu tasandil 14% määraga. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS § 18 lõike 13 ja § 501 kehtetuks tunnistamisega. Kuna eelnõuga kaotatakse 14% tulumaksumäär regulaarselt jaotatavalt kasumilt, siis ei ole enam vajadust äriühingu tasandil 14% määraga maksustatud ja füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% tulumaksu kinni pidada. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse TuMS § 42 lõiget 1. Paragrahv 42 reguleerib tulumaksu kinnipidamisel jooksvalt arvesse võetavaid mahaarvamisi – maksuvaba tulu ja kinnipeetud kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete arvestamist tulumaksu kinnipidamise käigus. Lõike 1 kohaselt on tulumaksu kinnipidajal kohustus arvata residendist füüsilisele isikule tehtavatest väljamaksetest tema kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus mitte rohkem kui 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust. Üldjuhul arvatakse maksustatavast tulust maha 700 eurot, kuid juhul, kui isiku sissetulek on väiksem, võib ka mahaarvatav summa väiksem olla. Rakendamata maksuvaba tulu summat ei saa järgmisele kuule üle kanda. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud TuMS §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu muutmisest. 7 Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TuMS § 42 lõiget 8. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb TuMS § 42 lõike 1 muutmisest. Kuna eelnõuga kaotatakse maksuvaba tulu arvutamine valemi alusel, jäetakse viide valemi alusel arvutatud summale välja ka § 42 lõikest 8. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 43 lõike 1 punkt 11. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud TuMS § 41 punkti 72 kehtetuks tunnistamisest. Kuna TuMS § 41 punkt 72 tunnistatakse kehtetuks, siis ei ole antud säte enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse TuMS § 44 lõiget 12. Seoses TuMS § 231 kehtetuks tunnistamisega, jäetakse § 44 lõikest 12 välja viide §-le 231. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse TuMS § 44 lõiget 21. Hetkel kehtiv TuMS § 44 lõige 21 viitab §-dele 234 ja 25, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega korrigeeritakse lõikes 21 sisalduvaid viiteid. Muudatuse tulemusena kaotatakse maksumaksja õigus arvata oma tuludeklaratsioonis maha tema abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intresse. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse TuMS § 44 lõike 6 punkti 11. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS § 23 lõike 4 kaotamisega, kuna regresseeruv maksuvaba tulu asendatakse ühtse maksuvaba tuluga. Muudatusega kustutatakse TuMS § 44 lõike 6 punktist 11 viide § 23 lõikele 4. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 44 lõike 61 punkt 4. Antud säte viitab TuMS § 23 lõikele 4, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks seoses üleminekuga regresseeruvalt maksuvabalt tulult ühtsele maksuvabale tulule. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse TuMS § 471 lõiget 1. Muudatus on seotud TuMS § 501 kehtetuks tunnistamisega ehk 14% tulumaksumäära kaotamisega. Muudatuse tulemusena kohaldub 2025. aastast krediidiasutuste avansilistele maksetele 22% määr senise 14% määra asemel. 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts, maksustatakse 2024. aastal kehtiva 14% määraga. Vastav üleminekusäte lisatakse TuMS § 61 lõikesse 69. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse TuMS § 50 lõiget 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS § 501 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse TuMS § 50 lõiget 9. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest tulenevalt TuMS § 501 kehtetuks tunnistamisest tuleb antud sättes korrigeerida viiteid ning sõnastust. Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 501. Kehtiv TuMS § 501 näeb ette äriühingu regulaarsetele kasumieraldistele soodsama maksustamise. Nimelt maksustatakse 14% tulumaksumääraga kalendriaastas jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumiga. Kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et koalitsioonileppe kohaselt kaotatakse madalam tulumaksu määr regulaarselt jaotatavalt kasumilt. Aastast 2025 maksustatakse äriühingu jaotatavat kasumit alati 22% määraga. 8 Alates 1. jaanuarist 2024. a hakkab enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka teistes riikides, nt Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Singapuris ja Uus-Meremaal, kehtima üleilmne miinimummaks kontsernidele, kelle käive ületab 750 miljonit eurot. Kui kontserni liikmete efektiivne maksumäär teatud jurisdiktsioonis on väiksem kui 15%, siis teistel riikidel on õigus maksustada kontserni alamaksustatud kasumit. 14% määra kaotamine annab Eesti äriühingutele võimaluse saavutada 15% efektiivne maksumäär ja vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist teistes riikides, nt kontserni peakontori riigis, kui see kohaldab miinimummaksu. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse TuMS § 53 lõiget 4. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS § 501 kehtetuks tunnistamisega. Muudatuse tulemusena ei kohaldata 14% määra ka mitteresidendi Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumile. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse TuMS § 54 lõiget 41. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest tulenevalt TuMS § 501 kehtetuks tunnistamisest tuleb antud sättes korrigeerida viiteid ning sõnastust. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse TuMS § 546 lõikega 41, mille kohaselt ei teki maksustamise ebakõla juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, olukorras, kus: 1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või 3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla. Muudatusega võetakse tulumaksuseadusesse üle ATAD2 artikli 2 lõike 9 teine punkt b, mis sätestab, mis olukordades ei teki hübriidset ebakõla, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Muudatus on vajalik, et vältida topeltmaksustamist. Eelnõu § 1 punktiga 27 asendatakse TuMS § 546 lõike 19 esimeses ja teises lauses sõnad „tehingute ahel“ sõnadega „tehing või tehingute ahel“, et viia „maksuskeemi“ mõiste sõnastus kooskõlla ATAD2 direktiivi artikli 2 lõikega 11. Kehtivas seaduses olev sõnastus „tehingute ahel“ viitab sellele, et maksuskeem koosneb mitmest tehingust. ATAD2 direktiivi sõnastuse puhul võib ka ühe tehingu puhul olla tegemist maksuskeemiga. Muudatuse tulemusena on maksuskeem TuMS § 546 lõike 19 kohaselt tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse TuMS § 548. Kehtiv § 548 tekst muudetakse lõikeks 1 ning lisatakse lõige 2, mille kohaselt ei pea usaldusfond tasuma tulumaksu § 548 lõikes 1 sätestatud juhul, kui ta tõendab, et on ühisinvesteerimisettevõtja. Lõike 2 kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud. 9 Muudatusega võetakse tulumaksuseadusesse üle ATAD2 direktiivi artikli 9a lõige 2. Muudatus jõustub 1. juulil 2023 ja seda rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse TuMS § 548 lõiget 1. Nimelt sätestatakse lõikes 1, et usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena. Muudatusega täpsustatakse, et 50% usaldusfondi osalusest peaks kuuluma kõikidele sidusettevõtjatele kokku vastavalt ATAD2 direktiivi artikli 9a lõikele 1. Kehtiva TuMS sõnastuse kohaselt peaks 50% usaldusfondi osalusest kuuluma ühele sidusettevõtjale. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kuna muudatus on maksumaksjale koormava mõjuga, ei saa antud muudatust rakendada tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. a. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 571 lõiked 1, 51 ja 8. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS §-de 231 ja 25 kehtetuks tunnistamisega. Kuna eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus, samuti lapsevanema õigus arvata oma maksudeklaratsioonis maha lapse kasutamata maksuvaba tulu, ei ole edaspidi vajalik ka edastada nende maharvamistega seotud informatsiooni. Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 61 lõiked 20, 49, 51, 53 ja 56. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud TuMS §-de 25, 234 ja 501 kehtetuks tunnistamisega ning § 471 muutmisega. Lõike 20 puhul on tegemist üleminekusättega, mis võimaldab residendist füüsilisel isikul oma tulust maha arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari. Kõnealust üleminekusätet kasutab hetkel 8659 maksumaksjat. Kuna eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intressi maha arvamise õigus, tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud üleminekusätted. Lõike 49 kohaselt kohaldati kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 25 lõiget 4 maksumaksja suhtes, kellel oli selle kuupäeva seisuga nimetatud lõikes sätestatud õigus, kuni edasikantud intresside maha arvamise lõpuni. TuMS § 25 lõige 4 võimaldas last üksi kasvataval, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanemal, samal maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud piirangut. Kõnealust üleminekusätet ei kasuta enam ükski maksumaksja, seetõttu tunnistatakse see kehtetuks. Lõike 51 puhul on samuti tegemist üleminekusättega. Kuivõrd käesoleva eelnõuga tunnistatakse TuMS § 231 ning § 44 lõige 21 kehtetuks, ei ole antud lõige enam asjakohane. Lõige 53 reguleeris TuMS §-ga 501 seonduvat. Kuna nimetatud säte tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, siis tuleb kehtetuks tunnistada ka antud lõige. 10 Lõikes 56 sätestati, et residendist krediidiasutused ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalid on kohustatud maksma tulumaksu avansilist makset esimest korda 2018. aasta teises kvartalis teenitud kasumilt 2018. aasta 10. septembriks. 2018. aastal ei tulnud maksta avansilist makset esimeses kvartalis teenitud kasumilt. Tegemist on krediidiasutuste avansilistele maksetele kehtestatud üleminekusättega, mis oli oluline esimesel aastal, kui avansilised maksed kehtima hakkasid, kuid ei ole enam asjakohane. Seetõttu tunnistatakse lõige 56 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse TuMS § 61 lõigetega 67–69. Lõike 67 kohaselt peab residendist äriühing kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on TuMS § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud ja kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtiva TuMS § 501 alusel. Kõnealune üleminekusäte on vajalik, et vältida võimalust maksta füüsilisele isikule dividendi 14% määraga ilma 7% kinnipidamise kohustuseta. Aastast 2025 kaotatakse nii 14% määr kui ka kohustus kinni pidada 7% tulumaksu füüsilisele isikule makstud dividendilt. Olukorras, kus Eesti äriühing on jaotanud teisele Eesti äriühingule kasumit 14% määraga, kohaldub vabastusmeetod, kui teine äriühing jaotab seda kasumit edasi oma osanikele. Kui teine äriühing jaotab oma kasumit aastal 2025, mil 14% ja 7% määrad enam ei kehti, siis üleminekusätte puudumisel saaks füüsiline isik üksnes 14% määraga maksustatud dividendi. See võimaldaks maksudest kõrvalehoidumist ja motiveeriks füüsilisest isikust investoreid asutama enne 2025. aastat äriühingu ja sellele üle andma oma osalused teistes äriühingutes. Seeläbi saaks füüsiline isik vähendada saadud dividendide maksumäära 20%-lt (22%-lt) 14%-le. Sellise kuritarvituse vältimiseks kehtestatakse üleminekusäte, mis kohustab äriühingut füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% määraga tulumaksu kinni pidama, kui dividendi aluseks olev kasumiosa oli maksustatud 14% määraga ning kasumit jaotava äriühingu tasandil kohaldub edasimakstavale dividendile vabastusmeetod. Kuna 14% määraga maksustatud saadud dividendid deklareeritakse praegu eraldi, on Maksu- ja Tolliametil juba olemas andmed seni maksustatud dividendide kohta, millelt tuleks tulevikus jätkuvalt 7% tulumaksu kinni pidada. Lõike 68 kohaselt võib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal TuMS § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud TuMS § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. Muudatusega täpsustatakse, et krediidiasutused saavad jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust maha arvata ka 14% määraga maksustatud avansilised maksed. Lõike 69 kohaselt tasuvad residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal TuMS §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Muudatus on vajalik tagamaks, et 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts, maksustatakse 2024. aastal kehtinud määraga. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõiget 14. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib ajateenijale hüvitada ajateenistuses viibimise ajal TuMS §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intressid. TuMS §-s 25 on sätestatud eluasemelaenu intresside definitsioon. Seoses TuMSi muudatusega, millega tunnistatakse § 25 kehtetuks, jäetakse KVTS § 54 lõikest 14 välja viide TuMS-ile ning uue sõnastuse kohaselt võib ajateenijale hüvitada ajateenistuses viibimise ajal eluasemelaenu intressid. Eluasemelaenu intresside hüvitise saamise tingimused 11 ja ulatus ning eluasemelaenu mõiste on sätestatud kaitseministri 17. märtsi 2023. a määrusega nr 6 „Eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord“ (RT I, 21.03.2023, 12), seega muudatus hüvitise maksmise ja saamise korda ei mõjuta. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. 2025. aastal jõustub maksumäära tõus 20%-lt 22%-le, regulaarselt jaotatavalt kasumilt makstava 14% ja kinnipeetava 7% määra kaotamine ning ühtse 8400 eurose maksuvaba tulu kehtestamine. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 26 ja 28 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on ATAD2 direktiivi ülevõtmisel esinenud ebakõlade kõrvaldamisega, mille tulemusena muutub olukord maksumaksjale soodsamaks. Seetõttu rakendatakse muudatusi tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 9, 10, 16, 17, 27, 29 ja 31 2024. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on laste ja abikaasa maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intressi mahaarvamise õiguse kaotamist puudutavate muudatustega. Samuti jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril muudatused, millega kõrvaldatakse ATAD2 direktiivi üle võtmisel esinenud ebakõlad, millel on maksumaksjale koormav mõju. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, välissuhetele ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale. 6.1 Täiendava laste ja abikaasa maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intressi maha arvamise õiguse kaotamine Kaasnev mõju: majandusele ja sotsiaalvaldkonnale Sihtrühm: Mõjutatud isikud on füüsilised isikud, kes kasutavad täiendavat laste ja abikaasa maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigust ning kelle maksustatav tulu on selliste mahaarvamiste võimaldamiseks piisavalt suur. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2021. aastal 1,08 miljonit tulu saavat isikut ja esitati 740 580 tuludeklaratsiooni. Täiendavat maksuvaba tulu laste eest deklareeris 72 191 inimest ja eluasemelaenu intresse 140 193 inimest. Abikaasa üldise maksuvaba tulu üle andmist kasutasid 2021. aastal 8157 inimest 13,9 mln euro ulatuses. Inimeste arv, kelle tulule nimetatud vabastused tegelikult rakendusid, on pisut väiksem, peamiselt just seetõttu, et kõigil deklareerinutel puudus mahaarvamiste rakendamiseks vajalik tulu. Igal juhul on sihtrühm üsna suur. Tabel 1. Deklareeritud ja rakendatud mahaarvamised 2021, mln € 12 Deklaratsioonide Deklareeritud Rakendamiste Rakendatud arv summa, mln € arv summa, mln € Lapsed 72 191 209,0 61 182 156,9 Eluasemelaenu intressid 140 193 114,5 132 359 31,7 Allikas: Maksu ja tolliamet Mõju ulatus. Teise lapse maksuvaba tulu on 1848 eurot ja alates kolmandast lapsest 3048 eurot aastas. Seega kahe lapsega lapsevanem saab tulumaksutagastuse 369,6 eurot aastas ja kolme lapsega lapsevanem saab tulumaksutagastuse 979,2 eurot tingimusel, et pere sissetulek on piisavalt suur, et laste maksuvaba tulu täielikult ära kasutada. Iga järgmise lapse puhul suureneb tulumaksutagastus 609,6 euro võrra. Seega mõju ulatus on pigem suur. Abikaasa kasutamata maksuvaba tulu mahaarvamise õiguse mõju sõltub abikaasade sissetulekust. Maksimaalne mõju avaldub olukorras, kus ühel abikaasal puudub sissetulek ja teisel abikaasal on piisav sissetulek, et oma abikaasa täiendavat maksuvaba tulu täies ulatuses maha arvata. Abikaasa täiendav maksuvaba tulu on 2160 eurot, seega on muudatuse maksimaalne mõju 432 eurot aastas. Eluasemelaenu intresse saab maksustatavast tulust maha arvata kuni 300 eurot aastas, seega kaotab maksumaksja muudatuse tulemusena maksimaalselt 60 eurot aastas (tegelik tagastus sõltub ka teistest mahaarvamistest, sest mahaarvamiste kogupiirangut 1200 eurot aastas ei muudeta). Arvestades, et eluasemelaenu intresside mahaarvamist kasutavad kõige rohkem pigem suurema sissetulekuga füüsilised isikud, tasandatakse eluasemelaenu intressi mahaarvamise õiguse kaotamisega maksusoodustuse ebaühtlasest jaotumisest tulenevat ebavõrdsust. Mahaarvamiste järjekorras on eluasemelaenu intressid enne koolituskulusid, seetõttu asenduvad eluasemelaenu intresside mahaarvamise kaotamisel need tõenäoliselt koolituskulude mahaarvamisega, kui maksumaksjal oli seni üle piirmäära ulatuvaid koolituskulusid. 2021. aastal deklareeriti koolituskulude mahaarvamist 102,7 mln eurot ja rakendati 66,1 mln eurot, seega jäi kasutamata ligi 36,6 mln eurot ehk tulumaksuna 7,3 mln eurot. See ületab eluasemelaenu intresside tagastuse summa. Muudatus ei mõjuta inimeste halduskoormust, seega jääb see sama väikeseks kui varem – kui eluasemelaenu intresside info saatsid krediidiasutused maksuhaldurile, siis nüüd saab selle asemel deklareerida rohkem koolituskulusid, mille info jõuab reeglina samuti koolitajatelt otse maksuhaldurile. 2024. aastal laste ja abikaasa täiendava maksuvaba tulu ning intresside maha arvamise õiguse kaotamine mõjutab leibkondade sissetulekuid alles 2025. aasta tulumaksutagastuses, mistõttu on leibkondadel uue olukorraga kohanemiseks aega. Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane. Nii täiendavat laste ja abikaasa maksuvaba tulu kui eluasemelaenu intresse sai seni maksustatavast tulust maha arvata kord aastas tuludeklaratsiooni esitades. 2024. aasta eest tuludeklaratsiooni esitades saavad maksumaksjad, kellel on vähemalt kaks kuni 17 aasta vanust last või õigus maha arvata abikaasa maksuvaba tulu, väiksema tulumaksutagastuse. Eluasemelaenu intressi mahaarvamise lõpetamine 13 vähendab tulumaksutagastust juhul, kui maksumaksja ei asenda seda koolituskulude mahaarvamisega. Olulist ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Jõukamatel tuludetsiilidel, kes seni soodustusi täiel määral kasutasid, võib maksukoormus mahaarvamiste lõpetamisega vähesel määral tõusta. Samas tasandab sellest tulenevat mõju üldine maksuvaba tulu tõus. Soodustuste lõpetamisega vabanevate vahendite arvel saab riik toetada inimesi efektiivsemalt. Muuhulgas aitab see finantseerida hiljuti märkimisväärselt tõstetud peretoetusi. Isegi peale koalitsioonilepingust tulenevaid kärpeid ületab toetustena saadav summa paljudel juhtudel soodustuste lõppemisest tulenevat maksutõusu. 6.2 Füüsilise isiku maksuvaba tulu regressiooni kaotamine ja maksumäära tõstmine 22%-le Sihtrühm: Mõjutatud isikud on kõik maksustatavat tulu saavad isikud, välja arvatud vanaduspensioniealised isikud, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga, kuna edaspidi kehtib kõigile ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas senise regresseeruva maksuvaba tulu asemel ning 22% maksumäär senise 20% maksumäära asemel. Mõju ulatus sõltub füüsilise isiku sissetuleku suurusest, kuna seni kehtis regresseeruv maksuvaba tulu ehk isiku sissetuleku suurenedes maksuvaba tulu vähenes ning aastatuluga üle 25 200 euro oli maksuvaba tulu 0 (vt tabel 2). Tabel 2. Maksuvaba tulu regressiooni kaotamise ja 700 eurole tõstmise ning tulumaksumäära 22%le tõstmise mõju tööealistele detsiiliti, 2025. Suureneva Keskmine Inimeste tuluga rahaline võit Detsiili Meetme mõju Tööealiste arv, kelle inimeste inimese keskmine tarbimismaksudeta, arv tulu osakaal kohta, € brutotulu Detsiil mln € detsiilis suureneb tööealistest aastas 2025, € kuus I 0 77 484 0 0% 0 114 II 0 57 007 0 0% 0 426 III 0 22 779 8 443 37% 57 643 IV -2 22 647 22 647 100% 101 738 V -4 52 039 52 039 100% 72 861 VI -3 78 090 70 032 90%* 38 1 132 VII -35 82 404 82 404 100% 425 1 488 VIII -90 84 744 84 744 100% 1059 1 914 IX -107 85 759 85 759 100% 1246 2 532 X -68 88 264 79 525 90% 851 5 166 Kokku -308 651 217 485 593 75% 635 1 775 *Tuluvahemikus 1161-1206€ suureneb tulumaks alla ühe euro võrra. Allikas: Rahandusministeerium Suurem maksuvaba tulu tõstab keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimeste töötamise stiimuleid. Maksuvaba tulu tõstmine mõjutab positiivselt tööhõivet ja omab tõenäoliselt positiivset mõju sisemajanduse kogutoodangu kasvule ja pikaajalisele fiskaalsele jätkusuutlikkusele. 14 Marginaalne maksumäär3 väheneb tuluvahemikus 1200‒2100€ varasemalt 34,5%lt 22%le ehk kaob nn „maksuküür“ (Error! Reference source not found.). Joonis 3. Marginaalne maksumäär, 2025. 40% 34,5% 35% 30% 25% 22,0% 20% 15% 10% 5% 0% 585 686 2908 181 282 383 484 787 888 989 1090 1191 1292 1393 1494 1595 1696 1797 1898 1999 2100 2201 2302 2403 2504 2605 2706 2807 RM kevadprognoos Koalitsioonileppe meetmetega Allikas: Rahandusministeerium Tegelik tulumaksumäär4 langeb vähemalt 2% võrra, kui brutotulu on vahemikus 1430‒3890 € kuus, kõige rohkem aga 2100 € juures 5,3% võrra. Alates 7900 € tulust ületab tegelik tulumaksumäär varasema maksimumi 20%. Joonis 4. Tegelik tulumaksumäär, 2025. 3 Tulumaksu marginaalne maksumäär (marginal effective tax rate) on üks võimalus, kuidas vaadata tulumaksusüsteemi mõju töötamise stiimulitele. See iseloomustab, kui palju inimene kaotab täiendavast brutopalgast tööpanust natukene suurendades tingituna täiendavatest maksudest. Liiga kõrge marginaalne maksumäär võib vähendada inimese motivatsiooni oma töötunde suurendada. 4 Keskmine ehk tegelik tulumaksumäär (average effective tax rate) näitab, mitu protsenti brutotulust makstakse tulumaksuks. 15 25% 20% 15% 10% 5% 0% 5620 180 520 860 1200 1540 1880 2220 2560 2900 3240 3580 3920 4260 4600 4940 5280 5960 6300 6640 6980 7320 7660 8000 8340 8680 9020 9360 9700 RM kevadprognoos Koalitsioonileppe meetmetega Allikas: Rahandusministeerium Kuigi keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimeste maksukiil5 väheneb rohkem, võidavad ka madalama sissetulekuga inimesed. Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu- ja seega majandusarengule. Töötava üksiku lasteta töötaja maksukiil on Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt 2025. aastal peaaegu kõikidel sissetulekutasemetel sarnane Euroopa Liidu 2022. aasta keskmistele näitajatele. Näitaja väheneb koalitsioonileppe meetmetega rohkem kui ühe protsendi võrra tuluvahemikus 67-232% keskmisest palgast ( Joonis 5), seega võidavad meetmetest ka alla keskmist palka teenivad inimesed. Võrreldes Euroopa Liidu 2022. aasta keskmise maksukiiluga muutub Eesti näitaja kõrgemate tulude puhul oluliselt madalamaks. Joonis 5. Maksukiil, üksik lasteta inimene, kes teenib 33-250% keskmisest palgast (% tööjõukuludest), 2025. Allikas: Rahandusministeerium 5 Tööjõu maksukiil (labour tax wedge) on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis sisaldab ka rahalisi toetusi (lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus, madalapalgaliste tagasimakse). 16 Joonis 6. Maksukiil, abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 100% keskmisest palgast (% tööjõukuludest). 37% 35% 33% 31% 29% 27% 25% `00 `02 `04 `06 `08 `10 `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 Kevadprognoos 2023 Koalitsioonileppe meetmetega Allikas: Rahandusministeerium Vaatamata sellele, et kaotatakse täiendav maksuvaba tulu laste ja abikaasa eest, väheneb antud pere maksukiil koalitsioonileppe meetmetega (Joonis 6). Palgakasvu mõjul jätkab näitaja seejärel kasvutrendil. Joonis 7. Tööjõu efektiivne maksumäär. 39% 38% 37% 36% 35% 34% 33% 32% 31% 30% `00 `02 `04 `06 `08 `10 `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 Kevadprognoos 2023 Koalitsioonileppe meetmetega Allikas: Rahandusministeerium 17 Tööjõu efektiivne maksumäär6 ulatus 2021. aastal Eestis 32,7%ni, mis oli Euroopa Liidus 17. kohal. Koalitsioonileppe meetmed vähendavad tööjõu efektiivset maksumäära alla 32%, mis annab pingereas 20. koha. Kui maksuvaba tulu ja maksumäärad paigal püsivad, siis tõstab palgakasv näitajat. Senine langev trend näitab, et tööjõu maksukoormust on alates 2000. aastast oluliselt vähendatud nii maksumäära langetamise kui maksuvaba tulu tõstmisega ja see trend jätkub arvestades eelnõust tulenevaid muudatusi. Muudatuse rakendamine eeldab raamatupidamisprogrammide muudatust, et oleks võimalik maksuvaba tulu iga töötaja maksustatavast tulust maha arvata. Hetkel võimaldavad raamatupidamisprogrammid maha arvata vaid üldist regresseeruvat maksuvaba tulu. Kui isiku sissetulek ületab 2100 eurot, ei ole hetkel üldse võimalik maksuvaba tulu maha arvata, välja arvatud vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Üldjuhul arvatakse maksuvaba tulu füüsiliste isikute maksustatavast tulust maha jooksvalt enne tulumaksu kinnipidamist. Seega avaldavad füüsilise isiku igakuisele tulule mõju nii maksuvaba tulu kui ka maksumäära tõus. Ebasoovitavate mõjude risk on netotulu ebavõrdsuse kasv tuludetsiiliti. 6.3 Juriidilise isiku tulumaksu (sh krediidiasutuste avansilise makse) määra tõstmine 22%-le Sihtrühm: Mõjutatud isikud on kõik juriidilised isikud, kes maksavad juriidilise isiku tulumaksu, kuna kõikide juriidiliste isikute tulumaksumäär tõuseb 14%-lt või 20%-lt 22%-le. Mõju ulatus sõltub sellest, kui palju äriühingud oma kasumit jaotavad ja kas seni jaotati kasumit regulaarselt ehk maksustati 14% määraga või 20% määraga. Kõige suurem mõju avaldub krediidiasutustele, kuna nendel on kohustus tasuda avansilisi makseid ehk nad maksavad tulumaksu sisuliselt kogu oma kasumilt, mitte ainult kasumi jaotamisel. Seega tõuseb krediidiasutuste maksumäär kaheksa protsendipunkti võrra ning erinevalt teistest äriühingutest ei ole neil võimalik leevendada maksumäära tõusu näiteks vähem kasumit jaotades. Seega on mõju ulatus väga suur. Mõju avaldumise sagedus on igakuine, kuna juriidiliste isikute maksustamisperiood on üks kuu. Ebasoovitavate mõjude risk on, et aastast 2025 hakkavad Eesti äriühingud vähem kasumit jaotama. Krediidiasutuste puhul on olemas risk, et kasum üritatakse Eestist mujale viia. Näiteks on krediidiasutuste puhul mõjuhinnangus eeldatud, et 20% kasumist viiakse Eestist mujale. 6.4 ATAD2 direktiiviga seotud muudatused Kaasnev mõju: majandusele 6 Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Tööjõukulude hulka kuulub sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja füüsilise isiku tulumaks. Pensioni II sambast lahkujate tulu loetakse kapitalituluks ega ei mõjuta antud näitajat. 18 Sihtrühm. Maksustamise ebakõla puudutavad sätted jõustusid 1. jaanuaril 2020. a. Aastate 2020 ja 2021 eest ei deklareerinud maksustamise ebakõlalt tasutavat tulumaksu ükski maksumaksja. Aasta 2022 eest esitatakse tuludeklaratsiooni alles 2023. aasta sügisel, seega andmeid veel ei ole. Hübriidüksuseid ehk usaldusfonde puudutavad sätted jõustusid 1. jaanuaril 2022 ja deklaratsiooni esitamise kohustus on 2023. aasta sügisel, seega ei ole andmeid selle kohta, mitu usaldusfondi kõnealune säte puudutab. Äriregistri andmetel on Eestis 2023. aasta aprilli seisuga 140 usaldusfondi, kuid ilmselt enamikel nendest ei teki TuMS § 548 alusel tulumaksukohustust. Eeltoodud andmetest lähtudes on muudatuste mõju pigem väike. Mõju ulatus. Kuna tegemist on tehniliste muudatustega, ei ole ette näha halduskoormuse kasvu ning mõju ulatus on pigem väike. Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane, kuna hübriidsete ebakõlade puhul on maksustamisperiood kalendriaasta. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis. Eeldatav IT kulu on 270 000 eurot. Seda summat ei ole Maksu- ja Tolliameti eelarves, nii et seda tuleb taotleda. Tabelis 3 on välja toodud muudatuste mõju eelarvele. Tabel 2. Tulumaksumuudatuste koondmõju valitsussektori positsioonile, mln € 2024 2025 2026 2027 Füüsilise isiku tulumaksu maksusoodustuste kaotamine 34 34 34 Maksuvaba tulu tõstmine 700 eurole kõigile ja füüsilise isiku tulumaksumäära tõstmine 22%le -340 -257 -264 Juriidilise isiku tulumaksumäära tõstmine 22%le 34 92 106 110 Mõju valitsussektori positsioonile, mln € 34 -213 -117 -120 Allikas: Rahandusministeerium 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja teha tehnilisi muudatusi järgmistes rahandusministri määrustes: 1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“; 2) Rahandusministri 14.06.2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“. 9. Seaduse jõustumine 19 Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Maksumaksjale soodsa mõjuga ATAD2 direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Laste ja abikaasa maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intressi mahaarvamise õiguse kaotamine ja maksumaksjale koormavama mõjuga ATAD2 direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Pangaliidule ja Ametiühingute Keskliidule. 20 EELNÕU 25.04.2023 Käibemaksuseaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 432 lõikes 5 asendatakse arv „20“ arvuga „22“; 2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 27 lõike 12 teises lauses asendatakse tekstiosa „20-protsendise“ tekstiosaga „22- protsendise“; 4) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses: „(24) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käibemaksuseaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumääraga maksustatava kauba või teenuse pärast 2023. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 20-protsendises määras, juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari. (25) Maksukohustuslasel on kuni 2025. aasta 31. detsembrini õigus enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud lepingu alusel kohaldada maksustatava kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub käibemaks 20-protsendise käibemaksumääraga ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.“; 5) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses: „26) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käibemaksuseaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib majutuse või majutuse koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasneva kauba või teenuse, pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 9-protsendises määras, juhul kui teenuse saajale väljastati arve ning teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 5 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt) Käibemaksuseaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kavandatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti. Muudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks. Käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks. Muudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed käibemaksuerisused, kuna need pole sihitud neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], tel 611 3029). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 611 3549). Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel 611 3231). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2023. aasta 10. aprillil sõlmitud koalitsioonileppega ehk valitsusliidu programmiga aastateks 2023-20271 (edaspidi koalitsioonilepe). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva seaduse eelnõuga. Eelnõuga kavandatakse KMS 2022. a 1. augustil jõustunud redaktsiooni (RT I, 04.06.2022, 12) muudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Käibemaksumäära tõstmine 20 protsendilt 22 protsendile Eelnõuga kavandatakse tõsta alates 2009. aasta 1. juulist kehtiv 20-protsendine käibemaksumäär 22-protsendile. 2.2. Majutusele kehtiva 9-protsendise vähendatud määra kehtetuks tunnistamine Eelnõuga kavandatakse kaotada majutusele ning majutusele koos hommikusöögiga kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti ja tõsta see alates 2025. aasta 1. jaanuarist standardmäärale 22 protsenti. 1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-0 1 2.3. Väljatöötamiskavatsuse puudumine Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Käeolev eelnõu on kiireloomuline, kuna 22-protsendise maksumäära kehtestamine on planeeritud 2024. aasta 1. jaanuarist. Arvestades maksukorralduse seaduse § 41 sätestatut, siis maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 punktid 1, 3 ja 4 – KMS § 15 lõige 1, § 27 lõike 12, § 432 lõige 5 ja § 46 lõiked 24 ja 25 Eelnõu kohaselt kehtestatakse käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ning sellest tulenevalt asendatakse käibemaksuseaduses läbivalt 20 protsenti 22 protsendiga (eelnõu punktid 1 ja 3). Eelnõu punkti 4 kohaselt kehtestatakse käibemaksumäära muudatusest tulenevalt rakendussätted. Käibemaksuseaduse § 46 lisatakse lõige 24, mille kohaselt on kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval käibemaksukohustuslasel õigus deklareerida ja tasuda käibemaks 20-protsendises määras, kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari. Käibemaksuseaduse § 44 sätestab kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra, mille kohaselt käibe tekkimise ajana käsitatakse päeva, millal kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult makse laekub. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kui kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval käibemaksukohustuslasel tekib 2024. aastal käive 2023. aastal võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest, mille eest on 2023. aastal esitatud arve 20-protsendise käibemaksumääraga, kuid makse laekub 2024. aastal. Sellisel juhul, vastavalt üleminekusättele, on kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval käibemaksukohustuslasel õigus deklareerida selline käive 20-protsendises määras. Käibemaksuseaduse § 46 lisatakse lõige 25, mille kohaselt on käibemaksukohustuslasel õigus maksustada 20-protsendise määraga selline käive, mida teostatakse enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud lepingute alusel tingimustel, et lepingu kohaselt on konkreetse kauba või teenuse hind arvestatud 20-protsendise käibemaksumääraga, võimaluseta seda tingimust maksumäära muudatusest tulenevalt ümber vaadata. Rakendussäte kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Alates 2023. aasta 1. maist pärast valitsusliidu koalitsioonileppe sõlmimist on ettevõtjad teadlikud võimalikes maksumuudatustest ja seetõttu pole põhjendatud nimetatud kuupäevast hiljem sõlmitud lepingute alusel üleminekusätte rakendamine. Ettevõtja peab kokkulepete sõlmimisel arvestama kõikvõimalike riskidega ja neid minimeerima. Seaduse vastuvõtmise ja muudatuse jõustumise vahele jääv aeg on piisav selleks, et ka pikaajalistes lepingutes oleks võimalik uute määradega arvestada. 3.2. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 5 – KMS § 15 lõige 2 punkt 4 ja § 46 lõige 26 Eelnõu kohaselt maksustatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist majutus standardmääraga 22 protsenti ja majutusele seni kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti kaotab kehtivuse. Sarnaselt § 46 lõikega 24 kehtestatakse rakendussäte kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavale isikule, kellel tekib majutusteenuse osutamisest käive 2025. aastal teenuse eest makse laekumisel, kuid teenus on osutatud ja selle eest arve väljastatud enne 2025. aasta 1. jaanuari. Sellisel juhul on õigus käive deklareerida enne 2025. aasta 1. jaanuari kehtinud vähendatud käibemaksumääraga 9 protsenti. 2 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei näe ette uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu vastab Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1—118), viimati muudetud direktiiviga (EL) 2022/890 (ELT L 155, 08.06.2022, lk 1—2) artiklitele 96 ja 97, mille kohaselt liikmesriigid kohaldavad harilikku käibemaksumäära, mis ei või olla madalam kui 15 protsenti. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud. Kavandatav muudatus: Käibemaksumäära tõstmine 22-le protsendile alates 2024. aastast ja majutuse vähendatud määra kehtivuse kaotamine alates 2025. aastast. Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Käibemaksumäära tõstmine toimub ajal, kui majandus on Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt tagasi kasvufaasis, kindlustunne on taastunud ning tarbimiskulutused on taas suurenemas. Tugevnevas majanduskonjunktuuris ei ole põhjust arvata, et ettevõtted ja kaupmehed peaksid osa määra tõusust enda kanda võtma. Seega Rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses lõpphinda. Käibemaksumäära 20 protsenti tõstmine 22-le protsendile toob kaasa 1,67%se kaupade ja teenuste kallinemise ning mõju THI-le ulatub 2024. aastal 1,40%ni. Käibemaksu standardmäära tõusuga 22 protsendini otsitakse riigile võimalikku lisatulu allikat. Kuigi Eesti tänane käibemaksu standardmäär on alla EL keskmise (20% vs 21%), siis küündib käibemaksu osakaal SKP-st 9,1%-ni (käibemaksukoormus), mis on EL’i võrdluses seitsmendal kohal (vt. Joonis 1). Joonis 1. Käibemaksu osakaal SKP-st, 2021 3 Tarbimise efektiivne maksumäär on 23% lähedal (vs ligi 17% EL keskmine). Euroopa Liidu võrdluses on Eesti üsna tipus ehk neljandal kohal tarbimismaksude osakaalu (39%) suhtes kogu maksulaekumisest. See tähendab seda, et Eesti kogub juba praegu (Eurostat, 2020) suhteliselt rohkem maksutulu kokku tarbimismaksudelt. Majutusteenuse 9-protsendise vähendatud käibemaksumäära kehtetuks tunnistamisest tulenev hinnamõju üheselt hinnatav ei ole, kuna seda mõjutab tugevalt turisminõudluse üldine hinnaelastsus. Teaduskirjandusest leiab hulgaliselt erinevaid turisminõudluse hinnaelastsuse hinnanguid (vt alljärgnev tabel). Tabelis toodud numbrid väljendavad 1% hinnatõusu mõju nõudluse vähenemisele protsentides. Nagu näha, on hinnanguid väga erinevaid. Lisaks on neis uuringutes käsitletud peamiselt nn soojamaa sihtkohti, mis ei pruugi olla üldistatavad Eestile või Baltikumile. Tabel 1. Turisminõudluse hinnaelastsused 4 Uuring pikaajaline lühiajaline EDP (2003) -1,34 -1,09 EDP (2009) -1,13 Cordina (1996) -1,9 -1,2 Mangion et al (2004) Suurbritannia turismikulutused Maltal -2,54 Hispaanias -1,54 Küprosel -2,27 Aslan et al (2009) Türgi -0,32 -0,23 Munoz (2004) Kanaari saared -1,9 -0,7 Munoz et al (2006) Baleaari saared -1,65 -0,76 Cypros Economic Research Cente (2008) otselennud -0,77/-0,65 ümberistumisega lennud -0,24/-0,19 Durbarry (2002) Prantsusmaa pikaajaline välisreiside turisminõudlus Suurbritannias -1,706 Hispaanias -1,778 Itaalias -1,857 Garin-Munoz et al (1998) turistide vood Hispaaniasse -0,24 -0,1 Eesti Konjuktuuriinstituudi (edaspidi EKI) uuringu „Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele“ (2015) kohaselt majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisel 20-le protsendile tõuseksid hinnad keskmiselt 7%, külastajate arv väheneks 6% ja sektori käive väheneks 3%. Kuna võrreldes uuringuga on maksutõus suurem, on nii hinnamõju kui ka mõju käivetele eelduslikult suurem. Lisaks seisnes EKI uuring majutusettevõtete küsitlemises, kuid ei küsitletud majutusasutuste kliente, mis annaks turistide käitumise ja käibe mõju hindamisel terviklikuma pildi. EKI hinnang võib potentsiaalset hinnatõusu ülehinnata, kuna tegemist pole tegeliku käitumise põhjal hinnatud hinnatõusu, vaid oletusliku käitumise põhjal hinnatud hinnatõusuga. Kõige täpsemad on need hinnangud, kus vaadeldakse tegelikku käitumist pärast maksumäära muudatust. Leedu näitel majutusteenuste käibemaksumäära tõus ei mõjutanud oluliselt käivet. Seetõttu võib arvata, et nii suurt mõju käibemaksumäära tõus ei tekita. Mõju sihtrühm 1: käibemaksukohustuslased Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 2024 . aastast käibemaksumäär 20-lt protsendilt 22-le protsendile. Sellest tulenevalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist maksustatakse käive 22-protsendise määraga, juhul kui ei kohaldu käibemaksu seadusest tulenevaid erisusi nagu näiteks vähendatud maksumäär või maksuvabastus. Seega toob muudatus kaasa vajaduse muuta maksumäära käibemaksukohustuslase raamatupidamis- ja müügisüsteemides. Peamine aruandluskohustus on käibedeklaratsiooni esitamine, milles deklareeritakse käibemaksusumma ja selle alusel tasutakse käibemaks. See kohustus tekib käibemaksukohustuslastel maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäeval. Seega esimene käibedeklaratsioon, millel deklareeritakse käive 22-protsendise maksumääraga tuleb esitada 2024. aasta 20. veebruaril. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib pidada väikeseks, kuna maksumäära muutumine ei too kaasa vajadust teha muudatusi ettevõtete tegevuses. Mõjutatud sihtrühma suurus: ligi sada tuhat käibemaksukohustuslast. 5 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seotud võimaliku vajadusega hindu korrigeerida, mis võib mõjutada nõudlust. Mõju sihtrühm 2: majutusettevõtjad Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 2025. aastast majutuse käibemaksumäär 9-lt protsendilt 22-le protsendile. Majutusteenuse käibemaksumäära tõus võib mõjutada majutusteenuste hindu, kuid hinnatõusu ulatus, kestus ning jagunemine sektori sees on raskesti ennustatav. Hinnatõus sõltub konkurentsisituatsioonist nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt ning üldisest majandusolukorrast. Näiteks sellest, kui suur on sektori või konkreetse ettevõtte kasumi teenimise potentsiaal, millest hinnatõusu leevendada, ning majutusettevõtete üldine kuluefektiivsus, ehk võimalused kulusid vähendada, aga ka võimalused käibe kasvatamiseks. Majutussektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanud sektoritest (vt Joonis 2). Sektor on olnud kahjumis alates 2020 aastast. Ka möödunud aastal alanud välisturismi taastumine ei suutnud majutussektori majandustegevust veel kasumlikuks pöörata (kasumit teeniti vaid suvisel tipphooajal III kvartalis). Sellest lähtuvalt tuleb arvestada, et majutusettevõtetel pole enam sisemisi puhvreid, mis võimaldaks osa käibemaksumäära tõusust enda kanda võtta. Seetõttu oleme hinnanud, et käibemaksumäära tõstmine lisatakse kogu ulatuses lõpphinda. Samuti viitab viimane kiirküsitlus Ida-Viru turismiklastris2 sellele, et käibemaksumäära tõus võib kanduda hinda täisulatuses. Kuna käibemaksumäära tõus hakkab kehtima ülejärgmise aasta algusest alates ehk ühtlasi turismi madalhooajal kui ka majutuse hinnad on all, siis ei ole välistatud, et see võib lõpphinda jõuda järk-järgult. Käibemaksumäära tõstmine 9-lt protsendilt 22-le protsendile toob kaasa 11,9%se majutusteenuse kallinemise ning mõju THI-le ulatub 2025. aastal 0,11%ni. Joonis 2. Käibe ja kasumi muutus 2022 vs 2019, protsenti 2 https://majandus.postimees.ee/7757510/ida-viru-turismiklaster-riigi-plaanitav-kaibemaksutous-halvab- sektori 6 Majutusteenuste sektoris tegutses 2021. aastal Statistikaameti andmetel 1258 ettevõtet, mille kogukäive oli 195 miljonit eurot. 25 protsenti neist ettevõtetest on hotellid ja muu sarnane majutus (hotellid, motellid, külalismajutus) ning nende käive oli 80 protsenti kogu sektori käibest. Ülejäänud 20 protsenti käibest, kuigi enamus ettevõtete arvust, tuleb muust lühiajalisest majutusest (hostelid, puhkemajad, kodumajutus, laagrid). Sektori puhaskasum ulatus pandeemiaeelsetel aastatel keskmiselt 20 miljoni euroni, tipnedes 2019. aastal 29 miljoni euroga (vt Joonis 3). Majutusteenused olid pandeemiast üks enim mõjutatud sektoreid, mistõttu alates 2020. aastast on sektor teeninud kahjumit (2020. aastal -34 milj. eurot). Kiirstatistika kohaselt hakkasid 2022. aastal käibed küll kasvama, kuid aasta kokkuvõttes jäädi siiski kahjumisse. Sektori põhivarainvesteeringud on olnud kasumist suuremad, ulatudes pandeemiaeelsetel aastatel 35-40 miljoni euroni ning tipnedes 2021. aastal 56 miljoni euroga suuremahuliste soetuste tõttu (vt Joonis 4). 7 Joonis 3. Majutussektori majandusnäitajad, mln eur Joonis 4. Majutussektori majandusnäitajad, mln eur Enamus riike rakendab majutusteenusele vähendatud käibemaksumäära. Samas on ligi pooltel liikmesriikidel standard käibemaksumäär 22 protsenti või kõrgem. Lisaks käibemaksule on Euroopa riikides valdavalt kasutusel majutuse hinda otseselt mõjutav kohalik maks tourist tax või city tax, mille maksumäär on kehtestatud kas protsendina majutuse hinnast või fikseeritud määrana ööpäeva kohta. 8 Turismi nõudlus sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas majutuse hinnast. Turismistrateegia 2022–20253 kohaselt on Eestisse tulemise peamised põhjused kultuur, toit, loodus ja innovaatiline ettevõtluskeskkond. Hinnanguliselt ei muuda majutuse hind turistide eelistusi Eesti kui sihtkoha valikul, kuna lähimate konkurentide (Läti ja Leedu) majutusteenuste hinnatase on juba praegu märkimisväärselt madalam ning turistide muud kulutused on suurema hinnaelastsusega (st pigem hoitakse kokku muudelt kuludelt). Leedu väärib eraldi käsitlust, kuna seal on majutusteenuse käibemaksumäära minevikus muudetud. Leedus kehtis aastal 2011 vähendatud käibemaksu määr 9 protsenti ja aastatel 2012– 2014 majutusele käibemaksu standardmäär. Lätis kehtib majutusele käibemaksu madaldatud määr. EKI viitab oma uuringus STR Global Hotel Review statistikale, mille kohaselt olid aga hotellitubade hinnad Riias 2012–2013. aastal, vaatamata madalale määrale, 9–20% kallimad kui Vilniuses. Seega üksnes maksumäär hindu ei mõjuta. On palju tegureid, mis võivad turistide käitumist mõjutada, samas hind ei pruugi olla kõigi jaoks sama oluline. Turismi nõudlust mõjutavad hinnapõhised tegurid on näiteks transpordi ja kohapealsete teenuste hinnad, hinnad võrreldes koduturuga ning mittehinnapõhiseid tegurid näiteks rahvaarv, sissetulek, haridus, tarbijaeelistused, sihtkoha maine, turismiteenuste kvaliteet, üritused, kultuurisidemed ja ilmastik. Kindlasti loevad sihtkoha atraktiivsus, lennu- jm transpordiühendused, vabaaja veetmise võimalused jpm. Leedu langetas 2011. aastal käibemaksumäära majutusteenustele 21 protsendilt 9 protsendile, kuid seda vaid üheks aastaks. Leedu rahandusministri sõnul ei toonud määra vähendamine kaasa loodetud hindade langust, vaid hotellid said selle arvel lisatulu 4. Tarbijahinnaindeksis kajastuvad hotellide ja restoranide hinnaindeksid ei näita selle muudatuse järgi olulist muutust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega (suhteline hinnatase langes 2011. aastal 0,3 protsendipunkti, 2012. aastal veel 0,2 protsendipunkti), mis kinnitab Leedu rahandusministri väidet. Ka ööbimiste arvus ei olnud Leedus 2011. aastal olulisi kasvuerisusi võrreldes Eesti või Lätiga, seda ei siseturistide ega välisturistide osas. 2012. aastal tõsteti Leedu käibemaksumäär tavapärasele tasemele. Samal aastal majutati rohkem kui eelnenud aastal. Tegemist on selge märgiga sellest, et käibemaksumääral ei pruugi olla mõju majutusteenuste tarbimisele ning sektori käibele. Leedu küll langetas majutusteenuste käibemaksumäära alates 2015. aastast, kuid selle põhjuseks ei olnud majandusanalüüsil põhinev otsus vaid huvigruppide surve. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, sõltuvalt sellest, kas ettevõtjal tekib maksumäära tõusust tulenevalt vajadus teha oma tegevuses muudatusi. Mõjutatud sihtrühma suurus: Statistikaameti andmetel on Eestis 1258 majutusega tegelevat ettevõtet (2021). Ebasobivate mõjude risk on seotud potentsiaalse hinnatõusuga. Mõju sihtrühm 3: tarbijad Mõju kirjeldus: Käibemaksumäära tõus avaldub kaupade ja teenuste hinnas. Käibemaksu tõus 2 protsendipunkti võrra, mis kogu maksutõusu kandumisel hinda tähendab hinnatõusu kuni 1,667 protsenti (näiteks hinna 100 euro puhul on hind 20-protsendise käibemaksumääraga 120 eurot ja 22- 3 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/arengukavad 4 http://www.gencs.eu/news/view/206 9 protsendise käibemaksumäära puhul on hind käibemaksuga 122 eurot, hinnatõus 2/120*100=1,667 protsenti). Iga tarbimiseks kulutatud 100 euro kohta suureneks inimeste kulu kahe protsendilise standardmäära tõusu korral 1,67 euro võrra, olenemata palgatasemest. Majutusteenusele kehtiva 9- protsendise käibemaksumäära tõstmine 22 protsendile toob kaasa 11,9 protsendilise majutusteenuse kallinemise. Käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga grupid kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis, ehk kõige väiksema sissetulekuga inimestel, on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas jõukaimas ehk kümnendas detsiilis üle kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Keskmine brutopalk ulatus 2021.aastal esimeses detsiilis ligi 399EUR/kuus, kümnendas detsiilis 3800 eurot/kuus. Võibki eeldada, et käibemaksu 2 protsendiline tõus kandub tänase inflatsiooni, kulutaseme tõusu ja kasumi-kahjumi piiril tegutsenud kaupmeeste taustal täielikult edasi toodete hindadesse. Hinnakasvu aitab osadele tarbijatele kompenseerida maksuvaba tulu tõus, kuid madalama sissetulekuga leibkondade sissetulekud ei saa maksuvaba tulu tõusust piisavalt kasu, et korvata käibemaksutõusu. Käibemaksumäära tõusuga suureneb risk leibkondade toimetulekule. Selle leevendamiseks on pakutud soodusmäärade kehtestamist hädavajalikele kaupadele, nt toidukaubad ja energiakandjad. Soodustused ja erandid on aga ebaefektiivsed, moonutavad maksubaasi ja ka administratiivselt kulukad. Käibemaksu standardmäära tõusu rakendamise järgselt võib olla vajadus analüüsida, kas on vajalik korvata muudatuse regressiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele. Olukorras, kus haavatavamatel gruppidel (leibkonnad, kus on rohkem mittetöötavaid inimesi) kaupade hinnad tõusevad, võib tekkida vajadus hinnatõusu kompenseerimiseks, et vältida toimetuleku liigset halvenemist. Koalitsioonileppes on ette nähtud mitmeid meetmeid madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks, kuid nende meetmete mõju peab eraldiseisvalt analüüsima. Jõukamates sissetulekugruppides võib käibemaksumäära tõusul olla negatiivne efekt (luksuskaupade)tarbimisele, mis omakorda vähendab oodatavat maksutulu. 2022.a käibemaksulaekumiste kasv (15 protsenti) oli madalam kui hinnatõus (THI:19,4 protsenti), mis tähendab seda, et kaupade ja teenuste reaalne tarbimine on vähenenud. Hinnakasvu tingimustes saab see trend ainult süveneda. Ligikaudu kolmandik Eestis majutatutest on siseturistid, mis tähendab, et umbes kolmandik maksusoodustusest kasutatakse ära Eesti leibkondade poolt. Tartu Ülikool RAKE uuringu „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“ (2023) kohaselt jaguneb erinevatest käibemaksusoodustusest saadav absoluutne võit erinevate tuludetsiilide vahel erinevalt. Kõige ebaühtlasemalt jaguneb käibemaksusoodustus majutusteenuselt, kus 8.–10. detsiil (30 protsenti kõige rikkamaid leibkondi) saab peaaegu kogu maksusoodustuse kasu. Maksusoodustused peaksid üldiselt aitama neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Seega on tegemist ebaefektiivse maksusoodustusega. Eesti elanikest kasutavad majutusteenust suhteliselt rohkem keskmisest jõukamad leibkonnad 8.–10. sissetulekudetsiilis. Planeeritava maksuvabatulu reformi järel suureneb nende leibkondade netosissetulek, mis võib leevendada majutusasutuste hinnatõusu negatiivset mõju siseturistide nõudlusele. Eesti Panga andmetel5 kulutasid välisturistid Eestis 2022. aastal ligikaudu 1,1 miljardit eurot, mida on 670 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid 340 miljonit eurot vähem kui koroonaeelsel (ja rekordilisel) 2019. aastal. Eesti elanikud kulutasid välismaal 2022. aastal 5 https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-valisturistid-jatsid-mullu-eestisse-ligi-11-miljardit-eurot- 09022023 10 ligikaudu 1 miljard eurot, mida on 540 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid 240 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal. Lähiriikide keskmine ühe ööbimise hind on Balti riikides eelmise aasta lõpu seisuga üsnagi sarnane, eristub vaid Soome märgatavalt kallim hinnatase. Tabel 2. Keskmine ühe ööbimise hind6 (ADR, Average Daily Rate), eur 2019 2022 Tallinn 78 73 Riia 68 67 Vilnius 65 67 Suur-Helsingi (koos Vantaa ja Espooga) 110 103 Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on suur, kuna mõjutab kõiki tarbijaid iga standardmääraga maksustatud ostu ja majutusteenuse tarbimise korral. Mõjutatud sihtrühma suurus: kõik tarbijad, sealhulgas käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtjad Eestis. Ebasobivate mõjude kaasnemise risk on seotud käibemaksumäära tõusust tuleneva hinnatõusuga. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet. Mõju kirjeldus: Maksumäära muudatus maksuhalduri töökorralduses muudatusi ei eelda. Lühiajaline töökoormuse tõus on seotud muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega, mis puudutab võimalikele päringutele vastamist. Antud muudatus ei puuduta maksu objekti, et sellega seoses oleks vajadust korraldada infopäevi või koostada ettevõtjatele selgitavat juhendit. Mõju ulatus on väike, kuna maksumäära muudatus ei eelda muudatusi maksuhalduri töös. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste väljatöötamisega seotud halduskoormuse tõus on ühekordne. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1 Käibemaksumäära tõstmine 20 protsendilt 22 protsendile 6 https://www.christie.com/news-resources/publications/finnish-hotel-market-snapshot-2022/; https://www.christie.com/news-resources/publications/baltic-capitals-hotel-market-overview-2022/ 11 Käibemaksumäära muutmine eeldab Maksu- ja Tolliametilt IT-arenduste tegemist käibemaksu kogumist puudutavates rakendustes ja süsteemides. Muutmist vajavad ametniku ja kliendi kasutajaliidesed, edastatavad failistruktuurid, x-tee lahendused, andmete töötlus ja liides kontrollikeskkonnaga. Lisaks menetluskeskkonna rakendus ja erijuhtude käibedeklaratsiooni rakendus. Hinnanguline IT-arenduse kogukulu on 2023. aastal 100 000 eurot. Kulud kaetakse riigieelarvest. Suurima tarbimismaksu ehk käibemaksu tulu ulatus 2022. aastal 3,31 miljardi euroni, mis moodustab kogu mullusest maksutulust ligi 28 protsenti, seega on oluliseks riigi tulu allikaks. Täna kehtiv käibemaksu standardmäär või üldine määr on 20 protsenti kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. 2024. aastast kehtima hakkava uue 22-protsendise käibemaksu standardmäära mõju on hinnanguliselt 233 miljonit eurot, mis on 0,6 protsenti SKP-st. 2025- 2027.a suureneb käibemaksutulu vastavalt 241 mln, 248 mln ja 255 mln euro võrra. Kasutatud on eeldusena seda, et standardmäära tõus kandub täisulatuses tarbijahindadesse ehk ettevõtete kanda see ei jääks (st kasumi arvel). Samuti on kasutatud tulujaotuse (palga- ja dividenditulu) ja säästude statistikat, arvestades eeldusega, et umbes kolmandik tarbijatest ei suudaks hinnatõusuga kohaneda. Kasutatud käibemaksutulu elastsuse näitaja 0,7. Riskid: Käibemaksu 20-protsendine standardmäär on seni aidanud leevendada kaupade ja teenuste hinnavahesid Läti ja Leeduga, kus kehtib 21-protsendine standardmäär. Kuigi Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv on täna võrreldav Eestiga, peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile võtma arvesse majanduskeskkonna üldise konkurentsieelise kadu, mille Eesti kõrge hinnatase võib kaasa tuua. 7.2 Majutusele 22-protsendise käibemaksumäära kehtestamine (kehtiva 9-protsendilise vähendatud määra kehtetuks tunnistamine) Rahandusministeeriumi hinnangul suurendab majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine käibemaksu laekumist 2025. aastal hinnanguliselt 20 mln euro võrra (0,05 protsenti SKP-st), arvestades käitumusliku ja kaudse mõjuga ehk arvestades tõenäolist nõudluse hinnaelastsust -0,47. Aastal 2026 küündib mõju hinnanguliselt 21 mln ning 2027. aastal 22 mln euroni. Majutusteenuse käibemaksumäära tõusust ja ühtlasi hinnatõusust suureneb küll majutusteenuselt tasutav käibemaks, kuid väheneb välisturismi nõudlus 5 protsendi võrra ja seetõttu langeb teiste kaupade ja teenuste tarbimine ning sellelt tasutav standardmääraga (22 protsenti) käibemaks. Riskid: Lisaks majutusasutuste käibemaksu tõstmisele on mitmeid riskitegureid, mis võivad mõjutada turistide otsust Eestisse tulla ning mille koondmõju võib osutada majutusasutustele ja turismisektorile tervikuna oodatust negatiivsemaks. Viimaste aastate kiire üldine hinnatõus on toonud kaasa ettevõtete sisendite kallinemise ning hinnatõusu mõju turistide käitumisele võib veel alles avalduda. Sealjuures võib standardmäära tõus 22 protsendile muuta Eestit vähem atraktiivsemaks just Soomest pärit turistidele. Planeeritud alampalga kiirem tõstmine suurendab majutusasutuste kulusurvet veelgi, kuna ligi veerand sektori tööjõust saab alampalka. Sektori kasumid pole COVID pandeemiast veel taastunud, mis halvendab oluliselt ettevõtete võimet ootamatustele reageerida. 7 Kiirhinnang - Turistide ööbimiste arvu hinnaelastsus. Rahandusministeerium, 2023. 12 Lisaks baasstsenaariumile oleme hinnanud mõju ka olukorras kus turisminõudluse hinnaelastsus on -1 (ühikelastne) ehk 11,9 protsenti hinnatõusu vähendab turisminõudlust 11,9 protsendi võrra, millega netomõju on negatiivne: -1 mln eurot 2025. aastal ehk riik muudatusega lisa maksutulu ei teeniks. Seoses turisminõudluse vähenemisega langeb turistide arv nii majutusasutustes kui ka teiste kaupade ja teenuste tarbijatena majanduses laiemalt. Mistõttu majutusteenuselt kogutava käibemaksu tõus on väiksem võrreldes turisminõudluse (- 11,9 protsenti) langusest tuleneva standardmääraga (2025. aastal 22 protsenti) kogutava käibemaksuga (alalaekumine), võrreldes tavaolukorraga. Teise alternatiivse stsenaariumina on turisminõudluse hinnaelastsuseks valitud 0 ehk 11,9 protsenti hinnatõusu säilitab turisminõudluse samal tasemel, (ceteris paribus), millega arvestuslik netomõju on kõige positiivsem: 35 mln eurot ehk mille võrra riigi kogutav käibemaksutulu suureneks. 7.3 Järelhindamine Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist pideva tegevusena ja selle käigus hindab ka võimaliku ala- või ülelaekumise põhjuseid. Samuti hinnatakse riigi rahanduse ja majanduse olukorda regulaarsete majandusprognooside koostamisel. Mõju elanikkonnale hinnatakse Rahandusministeeriumi poolt tellitava leibkondade maksukoormuse jaotuse uuringu käigus. Seetõttu ei ole seaduses järelhindamise läbiviimise sätte ette nägemine vajalik. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse muuta järgmiseid rakendusakte: 1) rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ (RT I, 28.06.2022, 17); 2) rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ (RT I, 28.06.2022, 19); 3) rahandusministri 30. juuni 2004. a määrus nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ (RT I, 28.06.2022, 20); 4) rahandusministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 92 „Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord“ (RTL 2006, 3, 43); 5) Rahandusministri 19. juuni 2017. a määrus nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ning muutmiseks ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks” (RT I, 21.07.2022, 15). Rakendusakti kavandid on toodud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Muudatuste eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu ja selle täitmiseks on planeeritud uue 22-protsendise maksumäära kehtestamine 2024. aasta 1. jaanuarist. Majutuse käibemaksumäära tõstmine 22 protsendile on planeeritud 2025. aasta 1. jaanuarist, et jätta sektorile pikem kohanemise aeg arvestades COVID pandeemiast taastumiseks vajalikku aega. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti 13 Turismi- ja Reisifirmade Liidule, MTÜ-le Eesti Maaturism, Eesti Spaaliidule, Eesti Konverentsibüroole, Ida-Viru Ettevõtluskeskusele ning Maksu- ja Tolliametile. 14 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Rakendusakti kavand Käibemaksuseaduse muutmisega seotud rahandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 12 lõike 2, § 27 lõike 1, § 36 lõike 5 alusel ja § 40 lõike 11 alusel ning tolliseaduse § 27 lõike 1 alusel. § 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ muutmine Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ § 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sihtotstarbelise toetusena laekunud rahasummalt käibemaksu arvutamisel leitakse käibemaksusumma käibemaksumääraga 22 protsenti maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,22-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,22-ga, käibemaksumääraga 9 protsenti maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,09-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,09-ga ning käibemaksumääraga 5 protsenti maksustatava tehingu puhul laekunud summa jagamisel 1,05-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,05-ga.“. § 2. Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruse nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ muutmine Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruses nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse §-ga 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse lisa 1 „Vorm KMD“ ja lisa 2 „Vorm KMD INF“ 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist algavatele maksustamisperioodidele.“; 2) määruse lisa 1 „Vorm KMD“ ja lisa 2 „Vorm KMD INF“ asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud). § 3. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ muutmine Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“ § 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „20 protsenti“ tekstiosaga „22 protsenti“. 15 § 4. Rahandusministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 92 „Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord“ muutmine Rahandusministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 92 „Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord“ § 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „20% või 0%“ tekstiosaga „22-protsendise või 0-protsendise“. § 5. Rahandusministri 19. juuni 2017. a määruse nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ning muutmiseks ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks” muutmine Rahandusministri 19. juuni 2017. a määruse nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ning muutmiseks ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks” lisa 6 „Erikoodid erisätete alusel imporditavale kaubale“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Mart Võrklaev Rahandusminister Merike Saks Kantsler Lisa 1 Vorm KMD Lisa 2 Vorm KMD INF Lisa 6 Erikoodid erisätete alusel imporditavale kaubale 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0417 - Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõude esitamine kooskõlastamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a05d51ad-8187-4295-ace9-1abe91733ee3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a05d51ad-8187-4295-ace9-1abe91733ee3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel