Aruanne

Saatja: Kati Maidla <[email protected]> Saadetud: 03.03.2023 12:21 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Põlva maakonna aastaaruanne2022 Manused: Polva_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2022.asice Tere Põlva saadab aastaaruande. -- Head soovides Kati Maidla direktor Põlva Keskraamatukogu [email protected] +372 5359 9101 http://secure- web.cisco.com/1ZVqeuQXFSigFuD8KH48HuNwhRTyZXEX7ALzzlKmSOhnCVwIWKxLewI6FBy fjHY6LdanN9H0wFE_XToeYRkTTCNTxW6VBtigQ0g_dEk2vABP6XFJL1Vo9iUSxSSh5EUP6T0h _MnzegSs1PH-AGVPtxFUtOhfHbhyGjaVRuPFPhRPy7M- oujIMUr9O3xTux7Q0SEbh2TsTzhol0Ml2f7aiCdvRcyE7fR6YL9pA6kQ2gwvV_4adecqeHzTE M_gTSBPgTHPDzTjvl8snQdBHnw635624LAKYlknmq6LeN6oBxtwlrI_f9Fj4t4FkPQMuOwEgQ W0JbqVOBvsFYrTevtH2L2XWmGNJsq7ALjpS8- TuE2pLB8D0RECsUnNkt12STPGPZhPpZR9uJv3E9WUzl9agnw/http%3A%2F%2Fwww.raamat. polva.ee -- See e-kiri on kontrollitud viiruste suhtes Avasti antiviiruse tarkvaraga. www.avast.com PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2022. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva, 2023  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 13 3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine .............................................................................. 14 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 14 3.1.1 Raamatute komplekteerimine .................................................................................. 14 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 15 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 15 3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 15 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 17 4.3 RVL-teenindus ............................................................................................................... 19 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 19 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 19 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 20 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 20 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 21 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 22  3 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 23 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 23 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 30 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 31 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 31 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 32 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 33 5. 2023. aasta tegevused ........................................................................................................... 33 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 34 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 36 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 37 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 39 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 49  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna Elanike KOV-de arv Üldkasutatavate Harukogu- Teenindus- Kokku / linna nimi arv maakonnas raamatukogude de arv punktide (01.12.21) arv arv Põlva 24 495 3 10 19 3 32 2022. aasta oli Põlvamaa raamatukogudele kogu maailmas ja Eestis valitsenud keerulistele oludele vaatamata hea. 1. Põhilised tegevussuunad Tähtsündmused, -tegevused • Leevaku ja Valgjärve raamatukogu-külakeskuse rajamine • ERÜ 31. maaraamatukogude suveseminar „Raamatukoguhoidja kogukonna vedurina“ 15.–17. juunil • Ülemaakonnaline laste suvelugemine (lugemisbingo) • Liitumine MIRKO-ga (maakonnaraamatukogu) Kõige märkimisväärsem on kahe uue maja ehituse algus ja ladus kulgemine, raamatukogud avatakse 2023. aastal. Mõlemad raamatukogud asusid kehvades tingimustes ja vajasid uusi ruume juba aastaid. Ühtlasi täidetakse lubadused, mis kirjas Kanepi ja Räpina valla arengu- kavas. Vastavalt eelmise aasta aruandes püstitatud eesmärkidele saab nentida, et töö on olnud sihi- pärane. Edukalt viidi läbi üle-eestiline suveseminar, loodi Põlva Keskraamatukogu uus kodu- leht (avatakse 2023. aasta märtsis), viidi läbi inventuur seitsmes raamatukogus jne. Maakonna raamatukogude tegevus, positsioon ja koosvõime maakonnas, raamatukogude tegevuse mõju maakonna kultuurielule: • Raamatukogud moodustavad tugeva võrgustiku omavahel ja kuuluvad ka muudesse võrgustikesse, mis väljendub tihedas koostöös eeskätt teiste kultuuriasutuste, haridus- asutuste ja kolmanda sektoriga. • Koostöös vallavalitsustega tuli juurde uusi valdkondi (abi osutamine energiahüvitise taotlemisel, kriisivalmidus, Ukraina sõjapõgenike abistamine). • Raamatukogude aastal olid raamatukogud tavalisest rohkem nähtavad, mis suurendas ka mõjukust. Sageli on raamatukogud oma piirkonna ainukeseks kultuuriasutuseks. Raamatukoguüritused (kohtumised kirjanikega, kontserdid, luuleõhtud jpm) viiakse läbi heal tasemel ning need sobituvad valdade ja kogu maakonna kultuuripilti väga hästi. Teema-aastal oli üritusi raamatukogudes n.-ö tavalistest aastatest rohkem. Raamatukogude tegevused raamatukogude teema-aastal Raamatukogud tegutsesid aasta jooksul aktiivselt, tulid kaasa suurüritustega, kõige rohkem teema-aasta avamise, laste pannkoogipäeva ja lugemistunniga. Allpool on välja toodud mõned säravamad hetked. Kindlasti kuulub nende hulka teadmine, et Põlvamaa oli terve aasta jooksul esikolmikus laenutuste arvu poolest maakonna ühe elaniku kohta. • Tiina Hoop (Saverna) osales teema-aasta reklaamvideos. • Mudlum luges Võõpsu raamatukoguhoidja Aili Jürmanni palvel videosse katkendi oma raamatust „Mitte ainult minu tädi Ellen“, mis avaldati raamatukogu FB-lehel ja kõlas Vikerraadios. • Põlvas korraldati raamatukogude aasta avamine maakonnaraamatukogu, Kaguraadio (peatoimetaja Meelis Käo), Rahvusringhäälingu (korrespondent Leevi Lillemäe) ja Põlva koolide heas kootöös. Katkendi Mudlumi raamatust luges Kaguraadios kultuuri- korraldaja Helje Põvvat. Katkendi Piret Raua raamatust „Tobias ja teine B“ esitasid Põlva Kooli õpilased õpetaja Maia Punaku ja kooli raamatukogu juhataja Anne Ojaste eestvedamisel. Õpilased arutlesid saates ka lugemise tähtsuse üle. Helje Põvvat luges katkendi Piret Raua raamatust Põlva Jakobi Koolis. Sündmust kajastas mitmekülgselt Leevi Lillemäe (ETV, Vikerraadio). Põlva Kooli huvijuht Diana Pehk lavastas õpilas- tega Piret Raua katkendi põhjal kuuldemängu kooliraadios, mida huviga jälgiti ka sotsiaalmeedias. • Ette loeti peaaegu kõikides raamatukogudes, enamasti lugesid raamatukoguhoidjad ise, aga nad olid leidnud ka toredaid lugejaid väljastpoolt: Põlvamaa kirjanikud Helin Vill ja Rainer Rahasepp ning harrastusnäitleja Külli Volmer Vastse-Kuustes külavanem Anti Rüütli Kiumas, Teisipäevaklubi liikmed Kiidjärvel, omavalitsustöötaja Katrin Slungin Erastveres. Maakonnaraamatukogus oli teema-aasta avaüritus ühendatud Põlvamaa kodulookogumiku „Minevikumälestusi” 6. osa esitlusega kootöös Jakob Hurda Seltsi asjuri Niina Siirmanniga. • Peri raamatukogu konkursile „Lugemaõppimise lood”, mis kujunes üle-eestiliseks, laekusid kaastööd 2021. aasta lõpuks, aga kokkuvõtte tehti teema-aastal. Esile tõsteti ja Põlva Teatajas avaldati Annika Koppeli, Aive Noormaa ja Ellen Väljandu lood. • Saverna raamatukogu kuulutas välja fotokonkursi „Kanepi vald loeb”. • Aktsiooni „Raamatukogude aastal tantsuga” käigus loodi kolm tantsupesa. Maakonna- raamatukogus seadis tantsu „Teadagi” ja õpetas raamatukoguhoidjatele tantsukorüfee Andre Laine. Videosse võttis tantsu Põlva Meediasüsti liige Kristella Nupp ja killuke sellest jõudis „Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistesse. Irina Kruusla (Põlgaste) lavastas „Teadagi” Kanepi naisrühmale Kanapää Keerutajad. Kiidjärvel loodi oma tants, mille esitasid Teisipäevaklubi liikmed mais raamatukogu 65. sünnipäeval ja veidi hiljem ka ERÜ maaraamatukogude suveseminarist osavõtjatele. Tantsu lõi šoti rahvalaulule (sõnad: Henno Käo „Raamat”) raamatukogu vabatahtlik Karin Pikk, kes koos raamatukoguhoidja Krista Pikaga ka taustaks laulis. • Väga tore algatus oli raamatukoguÖÖ, mis tõi õhtused huvitavad tegevused üheksasse raamatukokku. Kõige mahukamad kavad olid Kauksis, Kiidjärvel ja Vastse-Kuustes. Põlvas jagunes üritus kaheks: lasteteenindusest sai tondijututuba, raamatukogu saalist kinosaal, kus koostöös Kopli Kinokompaniiga vaadati filmi „Mati Hint. Keelemässaja“. Tegu oli filmi esilinastusega Põlvas ja raamatukogu esimese kinoseansiga. Huvitav oli arutelu koos Põlvast pärit režissööri Annika Koppeliga. • Projektist „Kogude pärlid” jäi meediale (kajastati ka „Terevisioonis”) kõige rohkem silma näitus maakonnaraamatukogus, mille ehteks omakorda sai Teise maailmasõja ajal raamatukogust kõrvaldamisele kuulunud Adrianne Thomase romaan „Sõdur Katrin”. Raamatu tõi 1998. aastal raamatukogule tagasi proua, kes selle 1944. aasta sügisel väikese tüdrukuna leidnud oli. • Üks meeleolukamaid sündmusi oli jooks Ukraina heaks koos Contraga Vastse-Kuustes.  6 • Põlva keskväljakul ehk jõuluväljakul anti maakonnaraamatukogu ja Põlvamaa Spordi- liidu koostöös 13. detsembril üle teatepulk liikumisaastale. Kaunid puidust raamatu- kaaned võttis vastu Põlva orienteerumisklubi Kobras (liikumisaasta eestvedaja Põlva- maal). Meeleolukalt kulgenud üritusel kõneles ka vallavanem Martti Rõigas. Koguni 11 kolmeliikmelist esindust läbis neljast kontrollpunktist koosneva raja, kus tuli vastata sporditeemalistele küsimustele ja liikuda erilisel viisil. Pingeridu ei moodustatud. • Kindlasti said teema-aastal alguse nii mõnedki traditsioonid. Välja saab tuua matka „Raamatukogust raamatukoguni“, mida on kavas korraldada liikumisaastal ja edas- pidigi. Teema-aasta matk kulges Kiidjärve raamatukogust Taevaskoja raamatukokku. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: Raamatukogude tegevus aruandeaastal oli tõhus, kasvasid lugejate ja külastuste arv, korraldati palju huvitavaid sündmusi, osaleti aktiivselt raamatukogude aasta tegevustes. Raamatukogude võrgus muudatusi ei toimunud. Nõukogu on olemas keskraamatukogudes. Maakonnaraamatukogu nõukoguga kooskõlastati meili teel muudatused Põlva Keskraamatukogu kasutamise eeskirjas ja tasuliste teenuste hinna- kirjas. Samuti kooskõlastas nõukogu kevadel suvised lahtiolekuajad ja sügisel muudatused lahtiolekuaegades. Räpina valla Keskraamatukogu nõukogu pidas kaks koosolekut. Lahenda- maks kõige rohkem kõneks olnud probleemi – puhkuseaegne asendamine – otsustati esimesel koosolekul 10. veebruaril korraldada Räpina valla raamatukogude kasutajate rahuloluküsitlus ja teisel koosolekul 21. septembril võeti küsitluse tulemused kokku. Selgus, et puhkusaegset asendamist lugejad oluliseks ei pea (enne raamatukoguhoidja puhkusele siirdumist laenatakse palju teavikuid, suvel ongi vähem aega lugemiseks jms). Küsitlus haaras raamatukogude tegevust tervikuna ja oli mahukas (lühikokkuvõte ptk. 4). 2.2 Eelarve Tabel 2 (Summad tuhandetes) Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.21 € 31.12.22 € Eelarve kokku 1126,106 1264,385 +12,3% sh keskraamatukogu 626,307 688,676 +10,0% Personalikulu 698,971 745,456 +6,6% sh keskraamatukogu 417,155 435,469 +4,4% Komplekteerimiskulu 206,469 204,031 –1,2% sh KOV-lt 151,168 157,285 +4,0% sh riigilt 55,301 46,746 –15,5% sh keskraamatukogu 101,247 96,856 – 4,3% sh KOV-lt 70,700 71,098 +0,6% sh riigilt 30,547 25,758 –15,7% Infotehnoloogiakulu 33,343 32,223 –3,4%  7 sh keskraamatukogu 25,590 23,522 – 8,1% Eelarve tervikuna on kasvanud, aga tabelis on ka miinusmärgiga summasid. Komplekteerimis- kulu on langenud riigitoetuse arvel, kuna seekord ei eraldatud nn erakorralist raha nagu kahel eelneval aastal. Omavalitsuste soetussumma kasvas. Vähem kulutati infotehnoloogiale. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti üld- summa maksumus Kultuuriministeeriumi programm „Raamatukogude arendamine“ Põlva Keskraamatukogu (maakonnaraamatukogu) ERÜ 31. maaraamatukogude 05.05.2022–31.07.2022 2000,00 7905,00 suveseminar „Raamatukoguhoidja kogukonna vedurina“ Tõnu Lehtsaare suhtlemiskoolitus 09.11.2022–31.01.2023 1200,00 1764,00 Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Räpina valla Keskraamatukogu Linte Polina Tšerkassova muusikaline 28.04.2022–30.09.2022 350,00 625,00 muinasjututuur (Linte, Räpina, Veriora) Maakonnaraamatukogu Himmaste Kohtumine Andra Teedega 07.10.2022–15.01.2023 240,00 303,00 Kiidjärve Kohtumine Lauri Räpi ja Anne-Mai 19.05.2022 –12.06.2022 360,00 425,00 Tevahiga Anne-Mai Tevahi muusikaline 01.10.2022– 30.11.2022 350,00 407,00 luulelavastus „Ma hingan su armastust“ Raamatukogu 65. sünnipäeva 01.02.2022– 30.06.2022 330,00 578,00 tähistamine Vastse-Kuuste Kohtumine Justin Petronega (Vastse- 10.03.2022–10.09.2022 300,00 383,00 Kuuste, Leevaku) Kohtumine Lauri Räpiga 01.04.2022 –30.09.2022 200,00 225,00 Kohtumine Kätlin Vainolaga 01.06.2022 –10.10.2022 150,00 187,00 Pannkoogipiknik lastele 01.06.2022– 01.09.2022 100,00 184,00 Kohtumine Andra Teedega 23.05.2022 –23.09.2022 200,00 252,00 Kohtumine Mika Keräneniga 01.06.2022– 30.10.2022 180,00 205,00  8 Raamatukogupäevade üritused 01.10.2022–31.12.2022 220,00 307,00 Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpi 01.10.2022–01.04.2023 300,00 390,00 luule- ja vestlusõhtu „Luulest lugudeni“ Raamatukogude aasta lõpuüritus 22.11.2022– 31.01.2023 200,00 285,00 Kohtumine Ene Sepaga (2023) 01.01.2022– 01.05.2023 150,00 170,00 Tõstame Vastse-Kuuste laste 22.11.2022 –28.02.2023 170,00 195,00 lugemisisu! Kohtumine Kai Aarelaidiga (2023) 01.01.2023 –31.05.2023 200,00 230,00 Põlva Kohtumised polaaruurija ja 15.03.2022 –30.10 2022 200,00 477,00 reisikirjaniku Enn Kaubiga Maaraamatukogude suveseminar 10.05.2022-30.07.2022 900,00 Vt esimene projekt Matk „Raamatukogust 08.07.2022–18.09.2022 200,00 250,00 raamatukokku“ Kristiina Ehini ja Silver Sepa 25.05.2022– 31.10.2022 400,00 600,00 kirjandus- ja muusikakava „Ajajõel“ Kohtumised Tõnu Õnnepaluga 06.06.2022– 30.09.2022 450,00 572,00 (Põlvas, Leevakul, Võõpsus) Kohtumised David Vsevioviga 25.05.2022– 31.10.2022 300,00 341,00 (Põlvas, Võõpsus) Laste suvelugemise tunnustusüritus 15.09.2022 –30.11.2022 550,00 675,00 Põlvamaa XVII 15.09.2022 –30.11.2022 800,00 1123,00 maaraamatukoguhoidja päev Kohtumised Erkki Koortiga (Põlvas 19.01.2022–18.03.2023 400,00 462,00 ja Leevakul 2023) Räpina valla kultuurkapital Linte Linte raamatukogu 100. sünnipäeva 20.05.2022–20.06.2022 300,00 600,00 tähistamine Johanna Randmanni kontserdiga Kokku 11 700,00 20 120,00 Projektipõhiselt laekus eelarvesse küll mullusest märksa vähem raha (47,7% 11,700 ja 22,379 tuh), kuid seekord ei olnud suuri kriisiabiprojekte. Võrreldes projektide üldmaksumust, pole vahe nii suur (19%; 20,120 ja 24,829). Projekte koostati palju rohkem (29 ja 17) ja siin on kindlasti osa raamatukogude aastal. (Kolm projekti viiakse ellu 2023. aasta esimestel kuudel.) Peamisteks partneriteks olid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Toetused võimaldasid korraldada kohtumisi loomeinimestega mitmes raamatu- kogus (Vastse-Kuuste, Himmaste, Kiidjärve, Räpina, Linte, Leevaku, Võõpsu, Veriora, Põlva), edendada laste lugemist, korraldada koolitusi raamatukoguhoidjatele jne. Märkimisväärne on Kultuuriministeeriumi toetus koolituste läbiviimiseks. Väga suur tänu ministeeriumile ja ekspertgrupile suure toetuse eest ERÜ maaraamatukogude suveseminari korraldamiseks! Ekspertgrupp pidas raamatukogude toetamist raamatukogude aastal prioriteediks. Projektiaasta oli tavalisest toekam, mis lubas läbi viia palju sisukaid ja meeldejäävaid üritusi.  9 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Raamatukoguhoidjate arv jäi ühe raamatukoguhoidja pensionile siirdumise tõttu väiksemaks (46 ja 47). Raamatukoguhoidjate koosseis vähenes 1,15 (41,725 ja 42,875), sest lisaks täiskoha kadumisele langes ühe raamatukoguhoidja koormus. Abipersonali arv ja koosseis vähenes koondamise tõttu ühe võrra (vastavalt 10 ja 11; 8,3 ja 9,3). Uuendati Põlva Keskraamatukogu kasutamise eeskirja ja tasuliste teenuste hinnakirja. Lahtiolekuaegu muudeti lugejatele sobivamaks Himmaste, Kauksi, Mooste ja Vastse-Kuuste raamatukogus. Peril taastati varasem lahtiolekuaeg, kuna remondi järel raamatukogu sisekliima paranes. Põlgastes viidi lahtiolekuajad kooskõlla ringide tööga. Kanepi ja Põlva vallas alustati lauatelefonide asendamist mobiiltelefonidega. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustel osalesid 28 raamatukogu (29-st), ülejäänutel 22 raamatukogu esindajad (mullu 19). Alljärgnev ülevaade käsitleb väljaspool maakonnaraamatukogu toimunud koolitusi. Kontaktkoolitustest võttis osa 23 raamatukoguhoidjat (50%). Koolituste arv oli mullusest suurem (76 ja 71), samuti tundide arv (741 ja 598). Virtuaalkoolituste puhul pole veel kinnis- tunud harjumus osalemine kirja panna ja neid võib olla arvestusest välja jäänud. Seega võib koolitustest osavõtt olla suurem, kui arvud näitavad. Tunnustust väärivad Vastse-Kuuste ja Veriora raamatukogu mahukad, nii virtuaal- kui ka kontaktkoolitustest koosnevad koolitus- kavad. Näiteid kontaktkoolitustest (rohkem kui üks osavõtja) • Algupärase lastekirjanduse päev „Uute maailmade loomine meie laste- ja noortekirjanduses”, Tartu Linnaraamatukogu (5 osalejat) • ERÜ maaraamatukogude suveseminar (4) • Suveakadeemiad, Tartu Ülikool (1+1) • Kommunikatsioonikampaania ABC, Põlvamaa Arenduskeskus (2) • Kriisivalmiduse koolituspäev, Päästeamet, Räpina Vallavalitsus (11) Näiteid virtuaalkoolitustest (mõnel juhul on tegu hübriidkoolitusega, millel Põlvamaa raamatukoguhoidjad osalesid veebi teel) • Lastekirjanduse aastakoosolek, Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK) (8) • Infosõtta tõmmatud kodaniku ABC, Tallinna Keskraamatukogu (7) • Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge?”, ELK (4) • „Lugemisisu” programmi stardikoolitus, ELK (6) • Raamatukogu kui pärimuspesa, Rahvakultuuri Keskus (3) • Seminar „Laps kirjanduses 10. Noorus on ilus aeg”, ELK (3) • Raamatukogu TikTokis, Tallinna Keskraamatukogu (2) • Seminar „Lasteraamatute kujundamise A ja O”, ELK (2)  10 Viimastel aastatel on ülekaalus lastetöökoolitused, mida on ka väga vaja. Algupärase lastekirjanduse päeva peeti üle kahe aasta kontaktselt ja küllap taastub ka põlvamaalaste rohkearvulisem osavõtjaskond. Hea meel on suveakadeemiate jätkumise üle ja loodetavasti on sealgi edaspidi Põlvamaa raamatukoguhoidjaid rohkem. Koolitustel käsitleti keerulisi, aga väga vajalikke teemasid. Suur tänu Tallinna Kesk- raamatukogule käsitlemast infosõda, sotsiaalmeediat ja veel paljusid teemasid! Tänuväärne on olnud Rahvusraamatukogu tegevus uuenduste (kataloogimisstandard RDA, MIRKO) tutvusta- misel infopäevade, koolituste ja individuaalsete konsultatsioonide kaudu. Sander Silm käsitles Põlvas huvitavalt kommunikatsiooniteemat. Räpina valla raamatukoguhoidjad said kriisi- koolituselt teada palju tarvilikku jne. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolitu Koolituse Koolitaja Koolituse Raamatuko Eelarve / se aeg teema maht/kestus guhoidjate Koolituseks arv/ KOV- kulutatud de arv summa 11.01 Sotsiaaltöö Gerti Karilaid- 2,5 14/1 00,00 (hübriidkoolitus) Vidder 15.02 Info Jaanika Käsper 4,5 32/3 418,00 Ergonoomika (hübriidkoolitus) 17.03 Info Enn Kaup 3,5 17/3 281,00 Loodus 12.04 Info EKL: 5 28/3 151,00 Lastetöö Triin Soone Anneli Kengsepp Anne Kõrge Anneliis Lepp Katrin Tõnisson 11.05 Info Kadri Tüür 4 21/3 384,00 Kirjandus Lauri Õunapuu Muusika 26.08 Õppereis Laulasmaa 6 35/3 1946,00 raamatukogu: Annika Ilja Arvo Pärdi keskus koos raamatukoguga: Hele-Mai Poobus Toomas Schvak Keila-Joa mõis  11 07.09 Kiri Anne Rudanovski 7 21/3 655,00 Kirjandus Veronika Varik Raamatukogud Lauri Sommer (kolme Veronika maakonnaraa- Raudsepp matukogu Linnupuu ühiskoolitus) 21.10 Raamatukogud Aare Veetsmann 5 33/3 1123,00 Loodus Edda Prükk Teater Tarmo Tagamets 09.11 Suhtlemispsühho Tõnu Lehtsaar 7 34/3 1764,00 loogia 21.12 Info Ester Nagland 4 31/3 492,00 Aruandlus Ilona Oeselg- Sotsioloogia Tigasing Jõulude Külli Ots tähistamine Koolituspäevi oli 10 (mullu 11), maht 48,5 tundi (42,5), raamatukoguhoidjaid 266 (313), summa 7,21 tuhat (4,35). Peamiselt oli tegu kontaktkoolitustega, vaid kahel esimesel oli veebi teel osalejaid (15. veebruaril 9). 2021. aasta näitas, et virtuaalkoolitustel osaletakse küll rohkem, aga kontaktkoolituste kasutegur tundub siiski suurem olevat. Esimesel poolaastal mõjutas osalemist ka haigestumine COVID-isse ja lähikontaktsus, kuigi viimasel polnud enam nii suurt rolli kui varem. Rõuges toimunud koolitusel (7. septembril) oli Põlvamaalt näiliselt vähe osavõtjaid, kuid varasemate ühiskoolitustega võrreldes siiski tunduvalt rohkem (siis kümme- kond). Koolituste maht kasvas veidi, palju kasvas aga koolitustele kulutatud summa (65,7%). Siin on mitu põhjust. Kontaktkoolitus ongi kallim, kuna lisandub kohvipaus ja pikema koolituse puhul ka lõunasöök, mille korraldamine muutus elukalliduse tõusu tõttu kulukamaks. Eelmise aastaga võrreldes olid suuremad ka koolitajate tasud. Koolitusi toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital, millest oli suur abi. Vaadates tabelit LISA 1. Personali koolitus, saab nentida, et ülemäära suur koolituskulu raamatukogude lõikes ei olnud. Kõige kõrgemalt hinnati Tõnu Lehtsaare suhtlemiskoolitust ja õppereisi Lääne-Harju valda. Sisukas oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse erialapäev, mis käsitles lastetööd mitmekülgselt ja sügavuti. Kasulik oli koolitus ergonoomikast. Huvitav ja vajalik oli ülevaade Räpina valla raamatukogude kasutajate rahuloluküsitlusest. Kutsestandardi kompetentsidest arendati kõige rohkem B.2.1 Kogude kujundamine ja B.2.3 Lugeja- ja infoteenindus. Oskustest arendati kõige rohkem suhtlemisoskust, samuti oskust käituda töökohal tervislikult. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Raamatukoguhoidjad pidasid sisukaid ettekandeid, jätkus kodukoha kultuuriloo tutvustamine jne. Vt LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised  12 2.4.4 Erialahariduse omandamine Erialaharidust praegu keegi ei omanda. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Kultuuriministeerium tunnustas kõiki raamatukogusid tänukirjaga raamatukogude teema- aasta õnnestumisele kaasaaitamise eest. Tänukirjad andis maakonnaraamatukogu direktor pidulikult üle 21. detsembril (koolituspäeval). Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidja, ühtlasi ERÜ konkursi aasta maaraamatu- koguhoidja Põlvamaa nominent: Krista Pikk (Kiidjärve), kaasnevad ERÜ ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukirjad Põlvamaa Arenduskeskuse tunnustus Põlvamaa aasta vabatahtlik: Margit Õkva (Peri) POL -tänukiri: Ilse Aigro (Valgjärve; tööjuubel), Maire Tühis (Põlva) Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp -elutööpreemia: Ilse Aigro -juubelitoetus: Ene Lugamets (Himmaste), Tia Võru (Tilsi), Maire Jõks, Juta Mosona (mõlemad Räpina), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) -aasta tegija nominent: Külli Ots (Põlva) ETKA Andras -tänukiri: Külli Ots -aasta õppija nominent: Tia Võru Kanepi valla tunnustus kultuurielu edendaja: Tiina Hoop, kaasnevad hõbedane vapimärk ja valla tänukiri. Kanepi valla tänukiri: Tiina Hoop (tööjuubel) Irina Kruusla (Põlgaste; tööjuubel) Räpina valla tänukiri: Juta Mosona (Räpina; tööjuubel) Põlva valla aasta tegija: Külli Ots Päri Seltsi tänukiri: Tiiu Ziugmann (Erastvere) Leevijõe Küla Seltsi tunnustus aasta tegija: Mall Kõpp Tänuplaat Rasina küla toetaja (koos nimelise pastapliiatsiga): Edda Prükk (Rasina) Mooste Kultuurimaja tänukiri seoses asutuse 55. sünnipäevaga: Kaie Koser (Mooste) Raamatukoguhoidjate teeneid hinnati taas väärikalt (elutööpreemia, aasta vabatahtliku tiitel). Järjekindlalt tunnustavad tööjuubilare Kanepi ja Räpina vald. Põlvamaa XVII maaraamatukoguhoidja päev – ühtaegu tunnustusüritus- ja koolitusüritus – peeti Rasinal. Põnevat loodusõppekeskust tutvustas Aare Veetsmann. Raamatukoguhoidja Edda Prükk näitas raamatukogu ja rääkis, kuidas Lõvi Lõrrina lasteaialastele raamatuid tutvustab. Koosviibimisel külakeskuse saalis laususid tervitussõnu Mikk Järv (POL; Kanepi vallavanem) ja Eve Sokk (Põlva vallavalitsus). Tunnustati Krista Pikka, tänati tööjuubilare ja uudistati kohalike käsitöömeistrite loomingut. Eesti teatri tänasest päevast kõneles Tarmo Tagamets. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Leevakul ja Valgjärvel algas uue raamatukogu-külakeskuse ehitus ja sellega on lahendust leidmas kaks suurt probleemi seoses raamatukoguruumidega. Raamatukogud kolisid asendus- pinnale, millega raamatukoguhoidjad on rahul (Leevakul hüdroelektrijaama muuseumituba ja soojak hoidla jaoks maja kõrval, Valgjärvel kortermaja kaks korterit). Suuremaid remonditöid tehti Erastveres (katusevahetus), Kauksis (katuse remont) ja Kiid- järvel (väliterrassi uuendamine). Mitu planeeritud remonti õnnestus ära teha, kuid osa jääb 2023. aastasse (tuletõkkesektsiooni rajamine Põlvas, WC remont Kauksis). Uusi ruume vajab kindlasti Peri raamatukogu, variant endise mõisaaida näol on küll olemas, aga otsust vastu võetud ei ole. Vastse-Kuuste raamatukogu laiendamisega aatriumi arvel hakatakse loodetavasti tegelema 2023. aastal (laiendamine on kirjas koalitsioonilepingus ja eelarvestrateegias). Põhjalikku remonti vajab Võõpsu raamatukogu, kuid konkreetsetest plaanidest teada ei ole. Remonti vajab suhteliselt uus ehitis Lintes, mille katus laseb läbi ja vaja oleks paigaldada LED- valgustus. Ruusal on LED-valgustus juba plaani võetud. Asfalteerimist vajab Ruusa külakesku- se sissesõidutee. Maaritsas on kavas siseremonti jätkata, Karilatsis alustada. Kanepis on plaanis remontida koridor. Vt LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Tabel 5 Juurdepääs võimalik (8) Ahja, Himmaste, Kiidjärve, Krootuse, Linte, Leevi, Ruusa, Veriora Juurdepääs osaline (7) Kanepi, Mehikoorma, Peri, Põlgaste, Põlva, Räpina, Vastse- Kuuste Juurdepääs puudub (14) Erastvere, Karilatsi, Kauksi, Kiuma, Leevaku, Maaritsa, Mooste, Rasina, Saverna, Taevaskoja, Tilsi, Valgjärve, Vanaküla, Võõpsu Juurdepääs on võimalik, kui raamatukokku pääseb ratastooli abil (kaldtee, madal ratastooliga ületatav aste) ja juurdepääs on kõigile teenustele. Samuti on juurdepääs võimalik trepitooli abil (Leevi). Kui kaldtee abil pole võimalik ligi pääseda kõigile teenustele, on juurdepääs osaline (Põlva, Räpina). See kehtib ka juhul, kui raamatukokku pääseb ratastooliga teise samas majas asuva asutuse kaudu (Kanepi, Vastse-Kuuste). Peaaegu pooltes raamatukogudes juurdepääs puudub ja aeg on näidanud, et lihtsaid ja kiireid lahendusi ei ole. Aruandeaastal juurdepääse ei rajatud. Põlgastes ja Savernas on lootus saada kaldtee 2023. aastal. Leevakul ja Valgjärvel luuakse juurdepääs ehituse käigus. Vastse-Kuustes on kaldtee olemas ka raamatukogu juures, kuid takistuseks on sisetrepp (koridoris). Hiljaaegu paigaldati sisetrepile käsipuu. Maaritsas on hädavajalik trepitool. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Wi-Fi on olemas kõikides raamatukogudes peale ühe ja selle sisseseadmisega hakatakse loodetavasti 2023. aastal tegelema. Üks raamatukogu sai Wi-Fi aruandeaastal. Maakonnaraamatukogus osteti uued arvutid kuuele harukogule (Taevaskoja, Kiuma, Himmaste, Rasina, Kiidjärve, Tilsi, Vastse-Kuuste, Kauksi) ning kaks projektorit Põlvasse.  14 Raamatukogud on varustatud vajaliku hulga töökorras arvutitega töötajatele ja lugejatele. Ka Kanepi ja Räpina vallas tegeldakse pisitasa arendustegevusega, et tagada kvaliteetne internetiühendus ja heas korras tehnika. Maaritsas, Valgjärvel ja Savernas (endistes Valgjärve valla raamatukogudes) on uus internetiteenuse pakkuja. Arvuteid vahetati välja Räpinas ja Mehikoormas. 3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused Maakonnaraamatukogu komplekteerib endiselt kõiki maakonna rahvaraamatukogusid. Koostöö raamatukogude vahel on tihe. Raamatukoguhoidjad tellivad Rahva Raamatu kodu- lehelt, mille põhjal koostab komplekteerimisjuht koondtellimuse. Tellimine on mugav ja võimaldab järelkomplekteerimist. Rahva Raamatust saabuvad kord nädalas ka näidised, mis on suureks abiks maakonnaraamatukogule, aga ka maaraamatukoguhoidjad kasutavad võimalust uute raamatutega tutvuda. Järjepidevalt jälgitakse hindu ja soetatakse ka soodusmüükidelt. Saadetised valmivad kord nädalas ja raamatukapi abil neid on võimalik kätte saada ka väljaspool tööaega. Komplekteerimise aluseks on Põlva Keskraamatukogu komplekteerimis- põhimõtted. (Prioriteedid on välja toodud 2021. aasta aruandes.) Raamatukogud said riigieelarvest toetust teavikute (v.a perioodika) ostmiseks 46,746 tuhat eurot (15% vähem kui 2021). Riigitoetuse eest soetati maakonda 28% kõikidest ostetud raamatutest (3301 eks), mis on samuti vähem (35,2% ja 4347 eks), sest lisatoetust ei olnud. Kõik raamatukogud täitsid taas nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust (14,024 tuh). Omavalitsused toetasid teavikute ostu 157,285 tuhande euroga, sellest perioodikale 46,835 tuhat. Mullu oli toetus vastavalt 151,168 ja 44,568. Väike kasv oli nii kogusummas kui ka perioodika osas. Viimane on eriti oluline, sest perioodikaväljaannete hinnad on pidevalt tõusnud. Raamatukogude ostujõud on kokkuvõttes siiski langenud. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine Hangiti 12 723 (mullu 13 249) teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 11 711 raamatut, 8 auvist, 13 lauamängu) ja annetusena saadi 991 teavikut (975 raamatut, 12 auvist ja 4 lauamängu). Teavikute koguarv langes 526 eksemplari võrra (4%) ostude arvel. Ostude arv vähenes 651 võrra, annetuste arv kasvas 125 võrra. Maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta) soetas kokku 2122 teavikut (2100 raamatut, 14 auvist, 8 muud teavikut), mullu 2079 (2067 raamatut, 12 auvist), sellest teadmiskirjandust 744 eks (35,4%) ja ilukirjandust 1356 eks (64,6%). Ilukirjanduse osakaal on taas kasvanud, seekord 3,1%. Teavikute arv on kasvanud 43 võrra annetuste arvel. E-raamatuid ei ole puuduva nõudluse tõttu tellitud. Annetuste arv on suurenenud: 991 teavikut (975 raamatut,12 auvist ja 4 muud teavikut), mullu 866 (859 raamatut ja 7 auvist). Osakaal soetatud teavikutest on samuti kasvanud (7,8 % ja 6,6%). Maakonnaraamatukogule annetati 92 teavikut (mullu 66). Kahjuks ei olnud seekord annetusi „Lugemisisu“ programmi raames. Annetatud teavikud on reeglina väärtus- likud.  15 Suuremad annetajad: Võro Selts VKKF, Hoiuraamatukogu, Kiidjärve Külaselts, Teater Ugala, Eestimaa Looduse Fond, Kagureis OÜ. Eraisikud: Rein Kaldma, Ants Aaman, Loone Ots jt. Tarnijad: Rahva Raamat 73,6% (mullu 67,1%), Bestkaup 11,8%, Varrak 7,7%, Apollo Kauplused (3,7%), Ühinenud Ajakirjad (1,0%). Veidi tõusnud on Rahva Raamatu, vähenenud Bestkauba, Varraku ja Apollo kaupluste osakaal. Apollost tellimine on keeruline, kuna nad ei too ise teavikuid kohale. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Kokku soetati 808 (mullu 861; langus 6,2%) ajakirjade aastakäiku, neist annetusena 132 (160; langus 17,5%). Maakonnaraamatukogu sai juurde 104 aastakäiku, sellest annetusi 24 (mullu 99 ja 24; kasv 5,1%). Ajakirjandusväljaannete suure kallinemise tõttu tuli raamatukogudel mõnest väljaandest loobuda. Annetatud on ajakirju Sotsiaaltöö, Eesti Loodus, Horisont, Eesti Mets, Tennis jne. Suuremad raamatukogud on ostnud digilugemise võimaluse (Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, Eesti Päevaleht, Võrumaa Teataja). Kahjuks ei ole lugejad varmad väga head võimalust kasutama. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti kokku 20 (8 ostu ja 12 annetust), neist 14 maakonnaraamatukogule, kus asub väike muusikasektor (nn muusikarõdu). Auviste arv on 4 võrra vähenenud. Muud teavikud. Lisandus 17 (13 lauamängu ostuna ja 4 annetusena). Võrreldes eelmise aastaga huvi lauamängude vastu kasvas. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kokku kustutati 21 398 teavikut (mullu 18 129), sellest raamatuid 21 264 (18 117), auviseid 94 (6), elektroonilisi teavikuid 26 (5) ja muid teavikuid 14 (1) eks. Kustutati 18% rohkem kui mullu. Maakonnaraamatukogus (ilma harukogudeta) kustutati kokku 2011 teavikut, sellest raamatuid 1919, auviseid 75, elektroonilisi teavikuid 16 ja muid 1. Raamatukogus on töö kogu puhasta- misel olnud järjepidev. Kustutusakte koostati 23 raamatukogus, mis näitab, et raamatukogud tegelevad kogude puhastamisega tõsiselt. Kõige enam kanti maha Tilsi, Kiidjärve, Räpina, Leevaku, Valgjärve ja maakonnaraamatukogus. Kustutamise põhjusteks olid nagu ikka teavikute lagunemine, aegu- mine ja liigne eksemplaarsus. Ringlus oli maakonnas kokku 0,7, mis võiks olla kõrgem. Kõrgema ringlusega (1,1) paistavad silma Krootuse, Valgjärve ja maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta). Inventuur viidi läbi Kauksi, Leevi, Karilatsi, Krootuse, Kiidjärve, Vastse-Kuuste ja Ahja raamatukogus. Nii palju inventuure (7) pole seni ühe aasta jooksul olnud. 2023. aastal on kavas inventuur läbi viia vähemalt neljas raamatukogus. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suuri muudatusi teeninduskorralduses võrreldes eelnenud aastatega ei olnud, kuna COVID ei tunginud enam nii jõuliselt peale. Raamatukappe (olemas Räpinas ja Põlvas) ei soetatud. Tagastuskast paigaldati Krootusel. (Valgjärve tagastuskast ootab uut maja.) Raamatukapid ja tagastuskastid on end hästi õigustanud. Põlvas oli kaugtööruumi esimene täisaasta. Külastajad on uue teenuse hästi omaks võtnud. Toas saab korraldada ka (kontakt)koolitusi ja koosolekuid (kuni kuuele inimesele) ja võtta vastu raamatukogu külalisi. Väga head tingimused kaugtöö tegemiseks on Ahja raamatukogu teisel korrusel Tuglase muuseumis. Verioral suleti seoses pakiautomaadi paigaldamisega kaks aastat raamatukogus tegutsenud postipunkt. Raamatukogudes loodi lugejatele paremaid tingimusi. Maaritsas vahetati välja valgustid. Kauksis sai uue kuue köök. Põlvas lühendati kojulaenutussektoris teenindusletti eesmärgiga anda ruumile avarust ja võimaldada lugejatel paremini tutvuda uudiskirjandusega. Rahulolu-uuringuid viidi läbi kaks. Põhjalik ja süsteemne ülevaade aruandesse kahjuks ei mahu, seetõttu on allpool vaid mõned väljavõtted. Räpina valla raamatukogude kasutajate rahuloluküsitlusele vastas aprillist juunini 129 inimest. Vastata sai kõigis raamatukogudes ja veebis (google.ee). Ester Nagland ja Ilona Oeselg- Tigasing tegid kokkuvõtte küsitlusest Räpina Rahvalehe novembrinumbris. Pakutava raamatukoguteenusega on rahul 99%. Lahtiolekuajad sobivad 96%-le vastanutest. Raamatukoguhoidjate pädevus on vastajate hinnangul keskmiselt 4,7 (5-palli süsteemis). 99% vastajatest kasutavad raamatukogu teavikute laenutamiseks. Alla poole vastanute (42%) külastamise eesmärkideks on vaba aja veetmine, sündmustel osalemine vms. Kõige meelsamini saadakse osa näitustest ja kohtumistest kirjanikega, veidi vähem koolitustest jm. Enim tuntakse puudust omavahelistest kokkusaamistest, olgu selleks siis raamatu(lugemis)klubi, arutelud, uute raamatute tutvustamine vms. RVL-i olemasolu on oluline 71% vastajatele. Sisekujunduselt peaks raamatukogu olema kaasaegne, maitsekas, soe, avar, õdus ja hubane, aga mitte hämar. Karilatsi raamatukogus (Kanepi vald) viidi suvel läbi väike rahuloluküsitlus, millele sai vastata kohapeal. Vastas 15 inimest, neist kõige rohkem (9) vanusegrupist 55–69. Selgus, et raamatu- koguga ollakse rahul (asukoht, ligipääsetavus, lahtiolekuaeg, kirjanduse valik, RVL jne). Tänuväärseks peetakse kopeerimise ja printimisvõimalust. Teretulnud tegevus on meisterda- mine. Neli vastajat sooviksid individuaalset infootsingukoolitust. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Lugejate kasutuses olevate arvutite hulk on vähenenud (48 ja 56) eeskätt Veriora raamatukogu arvel, kus omal ajal loodud suure AIP-i kuus praeguseks vananenud arvutit maha kanti. (Kuna korraga pole palju kasutajaid, piisab ühest arvutist.) Ülejäänud raamatukogude osas on pilt peaaegu endine. AIP-i kasutamise sisuline pool kattub suuresti kasutajakoolituse teemadega (vt 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele), kuigi kõik AIP-i kasutajad koolitust muidugi ei vaja. Vastupidiselt eelmisele aastale oli palju vähem arvutikasutust seoses COVID- iga. AIP-i kasutavad Ukraina sõjapõgenikud.  17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Tabel 6 Raamatukogu Lugejad 2021 Lugejad 2022 Muutus (+-) Rahvark 8717 8879 +162 mk-s kokku* MKR kokku** 5240 5340 +100 *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Tabel 7 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus 2021 2022 (+-) külast. külast. (+-) kogu 2021 2022 Rahvark* 142 825 149 090 +6265 660 516 – 144 mk-s kokku MKR 80 538 84 879 +4341 – – – kokku** Tabel 8 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud** Päringud* Muutus 2021 2022 (+-) * 2021 ** 2022 (+-) kogu Rahvark 351 465 345 178 –6287 6551 7149 +598 mk-s kokku* MKR 200 103 199 037 -1066 5040 4826 –214 kokku** Lugejate ja külastajate arv on kasvanud, vastavalt 1,9% ja 4,4%. Kindlasti olid headeks mõjutajateks paranenud epidemioloogiline olukord ja raamatukogude aasta. Laenutuste arv on küll veidi langenud (1,8%). Pilt põhinäitajate osas on kindlasti parem kui 2020. ja 2021. aasta võrdluses, kus kõik näitajad peale päringute arvu olid miinuses. Lugejate arv on kasvanud 15, külastuste arv 17 ja laenutuste arv 11 raamatukogus. Kõik näitajad on plusspoolel Kauksi, Mooste, Taevaskoja, Vastse-Kuuste, Põlgaste ja Ruusa raamatukogus. Infopäringud Päringute arv maakonnas tervikuna on tõusnud (9,0%), maakonnaraamatukogus (koos haru- kogudega) langenud (4,2%). Põlvas on langus väiksem (1,5%), päringuid vastavalt 1552 ja 1576. Maakonnaraamatukogu lugemissaalis (Põlvas) on endiselt päringute lahendamise väga heal tasemel kese. Päringud on väga erinevad, mõne lahendamisele kulub vaid mõni minut, teisele mitu päeva. Juhul, kui teemakohast materjali on väga vähe, on lugejad sageli tänulikud iga  18 väiksemagi infokillu eest. Päringute lahendamist raskendab see, et ISE andmebaasi enam ei täiendata, siiski võib sealt mõne teema kohta leida ka uuemat kirjandust (valikuprintsiipe pole lahti seletatud). Varasemal ajal peegeldati artiklikogumike sisu korralikult märksõnastatud kirjetena andmebaasis, mis on õppijatele väga sobiv. Artiklitest leiab sageli ka viiteid kasutatud kirjandusele, mis on heaks lisamaterjali allikaks. Nii on andmebaas osaliselt kasutatav ja leiab ka lugejatele tutvustamist, mille kohta on tulnud positiivset tagasisidet. Mahukamad ongi teemapäringud, eriti koduloolised (Adiste küla, Orava MTJ, Valgemetsa kunagine vene kool, Põlva lasketiiru ehitamine, Põlvamaa järved ja ristipuud, ühishaud Põlva keskpargis ja samas asuv mälestusmärk jpt). Lasteteeninduses lahendati 225 päringut. Väga hea on siinne teemakartoteek, mida kõige sagedamini kasutavad lasteaiaõpetajad. Maaraamatukogudes oli palju elukondlikke päringuid (ühistranspordi graafikud, arstide vastuvõtuajad, elektrihinnad, suvised väliüritused Põlvamaal ja mujal Eestis, kohalikud vaatamisväärsused, metsandus, müügiinfo: lastebassein, maasikataimed, aiaväravad jne, rendiinfo: peotelk, taskuruuteri äpi seadistamine jne). Ühe raamatukoguhoidja hinnangul oli väga põnev päring Valge mere – Läänemere kanali kohta, mida aidati lahendada maakonna- raamatukogus. Vahel esitavad lugejad huvitavaid küsimusi lihtsalt vestluse käigus. Kuna Leevaku raamatukogu asub praegu hüdroelektrijaamas, on sagenenud jutuajamised kodukandi ajaloo teemadel. Peril tuntakse huvi Andrus Kasemaa nõukogude ajal valminud monumentaal- maali vastu raamatukogu-külakeskuse saalis. Tabel 9 Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark 48 18 95 41 5676 1211 mk-s kokku MKR kokku 42 14 79 34 5416 998 (oos harukogude ga) Tabel 10 Raamatu- Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark 8 0 63 0 Pole teada 0 mk-s kokku MKR kokku 8 0 63 0 Pole teada 0 Tabel 11 Raamatu- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu arv 2021 arv 2022 külastajate arv külastajate arv 2021 2022 Rahvark 10 3 1120 209  19 mk-s kokku MKR 9 3 1120 209 kokku Virtuaalettevõtmiste arv on tunduvalt vähenenud (üritused 63%, näitused 70%), sest traditsiooniliste ürituste korraldamist koroonaviirus enam ei takistanud. Kõige järjekindlamalt jätkus virtuaalürituste korraldamine Kiidjärvel, kuid sealgi väiksemas mahus. 4.3 RVL-teenindus RVL-i võib pidada kõige tihedamaks koostöövormiks. RVL-i teel laenutasid teavikuid kõik raamatukogud, tellimuste arv on peaaegu sama kui 2021. aastal (–1,6%; 4217 ja 4285). Kõik raamatukogud peale kahe tellisid ka ise, tellimuste skaala on 0 – 691 (mullu 1–529). Suuremad tellijad olid Vastse-Kuuste (691), Peri (325), Saverna (318) ja Räpina (288). Hea näide on maaraamatukoguhoidjast, kes eesmärgiga pakkuda oma lugejatele kergemat kirjandust, mida oma kogus pole, suurendas tellimuste arvu koguni 78%. Tellimustest kolmandik esitatakse maakonnaraamatukogule (seekord 34,1%). Lisaks oma maakonna raamatukogudele tehti head koostööd teiste keskraamatukogudega (Läänemaa, Kohtla-Järve, Pärnu, Lääne-Virumaa), samuti Martna ja Kõo raamatukoguga. Kõige suurem partner on juba aastaid Tartu Linna- raamatukogu. RVL-i abi kasutasid peamiselt õppijad, aga oli ka töö ja harrastustega seotud tellimusi. MIRKO ja RVL-i vahele ei saa panna võrdusmärki, aga ühiseid jooni on, näiteks tihe ja tulemuslik suhtlemine raamatukogude (antud juhul Rahvusraamatukogu ja maakonnaraamatu- kogu) vahel ja pakkide saatmine. Teenus muutus raamatukogus kiiresti omaseks, lugejatele üle Eesti saadeti 30 pakki 93 raamatuga, mis pole mõne kuu kohta sugugi vähe. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Kuna eraldi lastekirjanduse arvestust ei peeta, ei saa väljaannete arvu maakonnas tervikuna välja tuua. Maakonnaraamatukogu lasteteenindusse soetati 573 eksemplari (raamatutele lisaks neli lauamängu), mis on mullusest rohkem (siis 526). Lasteteenindus on alati olnud kirjanduse- ga hästi varustatud. Maaraamatukogudes tuleb teha rohkem valikuid. Kahjuks jäid seekord ära annetused „Lugemisisu“ programmi raames, millega programmis osalevad raamatukogud olid juba jõudnud harjuda, ja selle fakti põhjal saab järeldada, et varustatus lastekirjandusega halve- nes. (Sellele juhivad tähelepanu ka raamatukoguhoidjad oma aruannetes.) 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 12 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast- Külast- Muut Laenut Laenut Muutus 2021 2022 (+-) d 2021 d 2022 us (+-) 2021 2022 (+/-) Rahva 2222 2282 +60 35082 37531 +2449 30621 30899 +278 rk mk-s kokku MKR 1234 1324 +90 19349 21045 +1696 17319 17373 +54 kokku Kõik lastetöö näitajad on plussis: lugejad 2,7%, külastused 7,0%, laenutused 0,9%, maakonna- raamatukogus (koos harukogudega) vastavalt 7,3%, 8,9% ja 0,3%. Kõige suurem (ja ootus- pärasem) on külastajate arvu kasv, sest raamatukogude aasta üritused tõid lapsi raamatukokku ja mõnestki lapsest, kes varem raamatukogus polnud käinud, sai seetõttu ka lugeja. Laenutuste puhul on siiski õigem rääkida stabiilsusest kui kasvust. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Lugemisharjumuste kujundamisel on väga tähtis järjepidevus ja koostöö. Head koostööd teevad paljud raamatukogud. Väga tihe side kooliga on olnud Räpinas, Savernas, Vastse-Kuustes. Lasteaedadega on koostöö tihe Kauksis, Moostes, Rasinal, Põlvas jm. Väga häid näiteid on koostööst noortekeskustega Räpina vallas ja Kanepis. Häid võimalusi pakub „Lugemisisu“ programm, millega oli seotud üheksa raamatukogu (Ahja, Linte, Peri, Põlgaste, Räpina, Vastse-Kuuste, Saverna, Tilsi, Veriora). Raamatukoguhoidjad nuputavad huvitavaid tegevusi. Vastse-Kuuste raamatukogu teematundides käsitleti seekord põhjalikult ajakirjandust ja valmistati märke. (2.–4. klassi lapsed panid ka ise ajakirja kokku. Nende tegevus äratas huvi 5. klassi õpilastes, kes programmis ei osale, ja nemadki tegid oma ajakirja.) Väga edukaks hindab hooaja Veriora raamatukoguhoidja (eriti tore, et diplomini jõudis tervikuna üks lasteaiarühm). Järjekindel oli töö Tilsis jne. Väsimusmärke on programmi puhul siiski õhus (raskem on seal, kus pole kooli jm). Järjepidevalt korraldatakse lugemis-, joonistus-, nuputamis- ja meisterdamistunde, ettelugemisi, raamatututvustusi, sageli ongi tegevused kombineeritud ja raamat ei jää kindlasti kõrvale. Silmapaistev arv tunde oli Himmastes (41 lugemistundi) ja Vastse-Kuustes (51 nuputamis- ja meisterdamistundi). Kiidjärvel on vastavalt aastaaegadele avatud kogupere tegeluslauake. Raamatukogude aasta tõi lisaks ettelugemispäevale veel ühe kooslugemise vormi – lugemistunni 8. septembril –, mida peeti paljudes raamatukogudes ja millest on loota traditsiooni. Verioral kasvas lugemistunnist juba välja tore sari „Raamat kohvris“. Raamatukoguhoidja käib kord kuus lasteaias üht raamatut ette lugemas, aga kaasas on tal neid kohvritäis. Pärast ettelugemist on lastel veel palju uudistamist. Lasteeninduses (Põlvas) on käsil juba neljas lugemiskoera hooaeg. Koostöö Nepsu ja tema perenaise Urve Seedrega on suurepärane ja positiivset tagasisidet on olnud palju. Lapsed loevad Nepsule ette kahe nädala järel ja hooaeg lõpeb toreda peoga. Kahjuks on lugemiskoeri maa- konnas väga vähe. Suvelugemise kuulutas lasteteenindus esmakordselt välja ülemaakonnalisena, loodetavasti tuleb üheksale raamatukogule (Kiidjärve, Peri, Vastse-Kuuste, Maaritsa, Linte, Veriora, Kanepi, Saverna, Põlva) edaspidi lisa. Välja töötati uus – bingopileti vorm –, kuid tunnistati ka teisi viise (Kanepi raamatukogu omast allpool) ja tegu polnud jäiga võistlusega. Raamatukogu- hoidjatel oli tore tõdeda, et noored lugejad ei täitnud ainult bingopileti nurki, vaid eesmärgi- päraselt kõiki välju. Tunnustusüritusele sügisel kutsuti tublimad lugejad kõigist osalenud  21 raamatukogudest. Lapsed said auhinnaks Triinu Laane raamatu „Luukere Juhani juhtumised“, mille andis üle kirjanik ise. Kanepis oli noortekeskuses sisukas arutelu, kuidas lugemist ja kirjandusüritusi veel põneva- maks muuta. Üheskoos töötati välja suurepärane suvelugemise väljakutsete vihik (kirjuta raamatule uus lõpp, loo reklaamplakat, leia sarnasusi enda ja raamatutegelaste vahel jpm). Lapsed suhtusid vihiku täitmisse väga loovalt. Ühtlasi hakkasid neli tütarlast noortekeskuse Instagramis noortekirjandust tutvustama. Ülalnimetatud kampaaniad, ürituste sarjad soodustavad kindlasti individuaaltööd. Osa raamatukoguhoidjaid sedastavad, et organiseeritud tegevuse tulemusel tahavad lapsed koos raamatukoguhoidjatega rohkem tegutseda ka individuaalselt. Tähtsaks peetakse uudiskirjandu- se väljapanekuid. Uudiskirjanduse tutvustamisel on väga head „Lugemisisu“ ja Nukitsa konkurss. Väga oluline on raamatukoguhoidjate täienduskoolitus. Seekord viis Põlvas sisuka erialapäeva läbi Eesti Lastekirjanduse Keskus. Ka mujal toimuvatest koolituste teemaks on paljudel juhtu- del just lastetöö. Meelsasti küsivad lasteteeninduse raamatukoguhoidjatelt nõu kolleegid maa- raamatukogudest (komplekteerimine, üritused, päringud jm). 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Üle-eestilised üritused Nukitsa XIV konkursi hääletusel osales kokku 174 last, kõige rohkem lasteteeninduses (40). Preemiaks said kaks Põlva Kooli tublit lugejat kutse osaleda Tallinnas lõpuüritusel. Põlvamaa lapsed hääletasid esikohale Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ ja parimaks kunstniku- tööks pildid Kertu Sillaste raamatule „Appi! Help!“ Kokku sai hääli 100 raamatust 48. 100 algupäraste piltidega raamatust anti hääli kokku 50-le. Ettelugemisvõistlus “Ühes väikeses Perviku raamatus” toimus 12. oktoobril. Võistlus oli osavõturohke, mõõtu võttis 15 õpilast maakonna kümnest koolist. Katkendeid valiti väga erinevatest Aino Perviku raamatutest, kõige populaarsemateks osutusid „Presidendilood” ja „Klabautermanni mure”. Finaalis esindas Põlvamaad Jane Tampuu (Vastse-Kuuste Kool), juhendaja Kätlin Jõesaar. Kohtumised kirjanikega: Mika Keränen (Räpina), Kätlin Vainola, Contra, Juhani Püttsepp, Märt Treier (Vastse-Kuuste), Maarja Astover (Kanepi), Triinu Laan (Räpina, Saverna, Põlva), Ene Sepp, Lille Roomets ja Kaia Raudsepp (Põlva). Raamatukogude aastal korraldati lastele küll palju üritusi, aga kohtumisi kirjanikega oleks võinud olla rohkem, ka keskselt korraldatud. Väga tubli oli Eesti Noortekirjanduse Ühing, kelle algatus noortekirjanikud igasse maakonda tõi kohtuma kolm viimatimainitud kirjanikku. Kohtumised polnud ühekordsed, sest tõhususe suurendamiseks korraldatakse neid vanuseastmete kaupa (vt LISA 4. Laste ja noorteüritused). Madli Zobel tutvustas raamatu teekonda huvitavalt Räpinas ja Vastse-Kuustes. Väga tore oli Polina Tšerkassova „Muusikaline muinasjutututuur“ Räpina valla raamatu- kogudes (Linte, Veriora, Räpina). Raamatukogude aasta kõige populaarsemaks ürituseks kujunes Läänemaa kolleegide tore algatus „Suur koogitegu raamatukogus“, millest võttis osa 17 raamatukogu. Kõik üritused õnnestusid. Üritused olid muidugi erinevas mahus. Ruusal ja Moostes küpsetati pannkooke lastekaitsepäeva raames, Rasinal ühitati nn pannkoogipäev lasteaia lõpupeoga jne. Mitmes  22 raamatukogus hõlbustas ürituse korraldamist köögi olemasolu (Linte, Krootuse, Kauksi). Kuna pannkookidega seostatakse vankumatult Pipit, oligi ta mitmel üritusel kohal. Vastse-Kuustes lastekirjaniku ja harrastusnäitleja Helin Villa, Peril ja Põlvas Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pika kehastuses. Vastse-Kuustes sai koostöös kooliga pannkoogipeost kolmes eraldi grupis osa kogu koolipere. Põlvas osalesid üritusel „Koogilood ja pannukad“ kõik Pihlapuu lasteaia rühmad, lisaks koduseid lapsi. Rühmade kaupa loeti-jutustati Anti Saare „Suurt koogi- tegu“, seejärel viis Pipi lapsed raamatukogumaja labürintide kaudu õuealale mängima ja pannkooke sööma. Lõpuks lauldi Pipi eestvõttel mitu laulu. Nii suur üritus oli õuealal esma- kordselt. Lastekaitsepäeval Ruusal oli paljude põnevate tegevuste hulgas Inge Parringu teematund „Kuidas elab väike mesilane“. Kohal olid ka päevakangelased ise ja lapsed said aimu kogu meevalmimise protsessist. RaamatukoguÖÖ pakkus peaasjalikult tegevust suurtele inimestele, aga leidus toredat tegevust ka lastele. Põlvas seati sisse tondijututuba koos kolekolliga, kes kõike jälgis. Loeti Andrus Kivirähki ja Reeli Reinausi tondijutte, meisterdati tondimakse ja otsiti peidetud tonte ja kolle. Räpinas sai raamatukogu ning Räpina ja Veriora noortekeskuse koostöös teoks raamatukogude aastale pühendatud päevapikkune bussireis NOORAA (noored ja raamatukogu). Tosin last koos saatjatega külastasid kõiki valla raamatukogusid ja said huvitavate tegevuste osaliseks. Verioral tutvuti 3-D printeriga, Leevakul oli põnev ekskursioon töötavas hüdroelektrijaamas jne. Väga omanäoline oli ahju tuletegemise võistlus Võõpsus (muidugi täiskasvanute valvsa silma all). Koostöös Räpina noortekeskusega viidi Lintes läbi LARP (rollimäng) Harry Potteri teemal. Võistlusi sel aastal palju ei olnud. Vastse-Kuustes osalesid lapsed emakeelepäeva ja sõbrapäeva mängudes, Põlvas oli virtuaalmäng „Arva ära raamatukangelane“. Oli ka heategevusüritusi: Sinilillejooks Ruusal, Sinilille orienteerumismäng Savernas ja jooks koos Contraga Ukraina heaks Vastse-Kuustes. Koostööd tehti Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Kanepis jätkus populaarne seikluskõnd Actionboundi mobiilirakenduse abil, millega olid seotud ka väljapanekud raamatukogus (Nukitsa konkursi raamatud jm). 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 13 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 1052 1219 115 Kordade (külastuste arv) arv on küll 5,8% (1117) vähenenud, aga teenuste 1,8% tõusnud (1197). Kasutajaid oli mullu 118. Teenuste ring on aastatega laienenud. Lisaks peamisele – laenutamisele – aidatakse täita ja saata dokumente (sealhulgas energiahüvitise taotlemiseks), maksta makse, viiakse pakke pakiautomaate, antakse arvutiõpet, käiakse poes ja apteegis,  23 kantakse puid tuppa. Koduteenindusega tegeles 21 raamatukogu. Mitut teenust osutasid Vastse- Kuuste (155 korda, 261 teenust!), Ahja, Karilatsi, Kauksi, Rasina, Taevaskoja, Tilsi ja Mehi- koorma raamatukogu. Kasvuruumi veel on, sest koduteenindusega peaksid tegelema kõik raamatukogud. Koduteenindust raskendab hajaasustus. Tabel 14 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Peri raamatukogu 1 12 mardipäevatervitus koos Vana- Koiola rahvamajaga Põlva hooldekodus Ettelugemine Põlgastes 4 24 raamatukoguga samas majas asuvas pansionaadis (taastati COVID-i eelne traditsioon) Koostöövorme on mitmesuguseid. Saverna hooldekodus asub endiselt laenutuspunkt. Tilsis abistab raamatukoguhoidja järjepidevalt hooldekodu tegevusjuhendajat, aidates leida sobivat kirjandust tema tööks. Ka elanikele valib ta hoolikalt kirjandust. Ruusal on väga hea kontakt hooldekodu töötajaga, kes viib hoolealustele raamatuid. Krootusel prinditakse hooldekodu elanikest lugejatele kord nädalas telekavasid. Erastveres viis kustutatud raamatuid oma elanikele Kanepi Kodu. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil Koostöö POL eraldas tavapäraselt maakonnaraamatukogule tegevustoetust ja tunnustas raamatukogu- hoidjaid (vt 2.4.5 Töötajate tunnustamine). Põlvamaa Arenduskeskus toetas Põlvamaa esindajate osavõttu Nukitsa konkursi auhinna- tseremooniast ja üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse maakonnavooru ja võitja osale- mist finaalis. Ka arenduskeskuse tegevus oli tavapärane (vastavalt maakonnaraamatukogu taotlustele toetatakse kaht õpilasüritust aastas). Koostööst vallavalitsustega. Räpina valla raamatukogud jagasid kinkepakke eakatele. Väga vajalik oli kriisikoolitus, millel oli tugev praktiline väljund. (Raamatukogud peavad olema kriisiolukorras avatud, et tagada info kättesaadavus, vajalik on patareiraadio koos tagavara- patareidega jpm.) Põlva vallavalitsuse palvel abistasid maaraamatukoguhoidjad inimesi energiahüvitise taotluste vormistamisel ja edastamisel. Raamatukoguhoidjatele korraldati koolitus ja maksti väikest lisatasu. Kanepi ja Põlva vallavalitsus toetasid ERÜ maaraamatu- kogude suveseminari läbiviimist. Väga sisukat koostööd tehti noortekeskustega. Järgnevad näited ei hõlma kindlasti koostööd tervikuna. Räpinas viidi raamatukogu ning Räpina ja Veriora noortekeskuse koostöös  24 raamatukogupäevade ajal läbi bussireis NOORAA kõikidesse valla raamatukogudesse, kus toimusid huvitavad ettevõtmised. Raamatukoguhoidjad kiidavad väga Sille Rebast, kes on ametilt liikuv noorsootöötaja. Kanepis töötati talvel koostöös noortekeskusega välja suvelugemise uus põnev vorm. Jätkus seikluslik raamatukogukõnd Actionboundi abil. Kahjuks lahkus töölt väga hea koostööpartner noortekeskusest, aga uudsetele üritustele pandi kahe aasta jooksul tugev põhi. Ka Ruusal peeti maha ümarlaud, kuidas noorte elu huvitavamaks muuta. Põlgastes käib raamatukoguhoidja noortetoas raamatutest rääkimas. Õpilasmaleva rühmad tegutsesid traditsiooniliselt neljas raamatukogus, ka tööülesanded on endised: Kanepis ja Vastse-Kuustes kogu korrastamine, Taevaskojas puude riita ladumine ja Põlvas raamatulaada läbiviimine. Kultuurikeskustega jätkus samuti hea koostöö Moostes ja Ruusal (ühisüritused lastele), Põlvas (kevadise linnafestivali korraldamine) ja mujalgi. Tänuväärset koostööd tegid Maret Aruoja (Mooste), Marge Trumsi (Räpina vald) ja Eerika Mark (Põlva). Suurepärane oli koostöö Andre Lainega, kes seadis raamatukogude aasta tantsu ja õpetas selle raamatukoguhoidjatele selgeks. Väga suur oli tema abi ka raamatukogude aasta lõpuürituse korraldamisel Põlva kesk- väljakul. Filmirežissöör Annika Koppel tegi oma debüütfilmi „Mati Hint. Keelemässaja“ loomise käigus maakonnaraamatukogus palju kaugtööd. Raamatukoguhoidjad said olla abiks materjali- de otsingul. Raamatukogu on tiitrites ära märgitud. Film linastus raamatukogus 16. novembril. Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool viisid Peril läbi õppepäevad kohaliku kultuuri- ja arhitektuuripärandi teemal. Välja pakuti ideid, kuidas väärtuslikku säilitada ja uuendada. ETKA Andras Põlvamaa võrgustiku töö oli Ene Tigase eestvedamisel taas väga tihe. Võrgustikku kuuluvad Mall Kõpp (Vastse-Kuuste), Külli Ots ja Kati Maidla (Põlva). Raamatukogudevaheline koostöö. Võrumaa Keskraamatukogu peakorraldas Kagu-Eesti raamatukoguhoidjate sisuka konverentsi „Ma näen aega“ Rõuges. Väga suur tänu eraldi Inga Kuljusele! Võru kolleegidega tegi ürituste korraldamisel koostööd Tiina Hoop (Saverna). Raamatukoguhoidjatel on tavaks käia koos lugejatega üritustel teistes raamatukogudes, mis ürituste kasutegurit veelgi suurendab (Kiuma lugejad käisid kohtumas Loone Otsaga Taevas- kojas, Mehikoorma lapsed osalesid Polina Tšerkassova muinasjutukontserdil jne.) Vahva Pipina aitas lasteüritusi Peril ja Põlvas sisustada Krista Pikk (Kiidjärve). Margit Õkva (Peri) käis omakorda Anu Rauale pühendatud üritusel Kiidjärvel kõnelemas oma kokkupuudetest kunstnikuga. Ettevõtted. Ahjal kogub klientuuri raamatukogumajas asuv juuksurisalong. Savernas on hea koostöö toitlustusettevõttega Buffik. Koostöö mittetulundusühingutega oli tavapäraselt tihe ja vahel polegi aru saada, kust läheb piir raamatukoguga. Järjest laiahaardelisemaks muutub külaseltsi tegevus Peril. Kuna raamatukogu-külakeskuse majast kolis välja ettevõte, sai selts enda kasutusse juurde tegelus- ruumi. Tihedat koostööd tehakse külavanematega. Alevivanema ja tema abilise valimine Võõpsus aitab raamatukoguhoidja hinnangul raamatukogutööle palju kaasa. Väga head koostööpartnerid olid Põlvamaa Spordiliit ja Põlva Matkaklubi. Koostöö mäluasutustega Karilatsi vabaõhumuuseum on endiselt väga hea koostööpartner. Muuseumis lõpetasid hooaja Vastse-Kuuste tublimad suvelugemise programmis osalejad. Vastse-Kuustes ja Põlvas sündisid koostöös muuseumiga Eesti krooni 30. aastapäevale pühendatud näitused. Kohaliku pärandi jäädvustamine Kodulooliste materjalide kogumine kuulub raamatukogu igapäevatöö juurde. Igal aastal on aga ka midagi, mis väärib esiletõstmist. Palju tööd on kodukandirahvast kaasa haarates kohaliku ajaloo talletamisel teinud Enna Prükk Kauksis. Nii pani kauksilane Tiiu Viljalo kokku kodu- uurimistöö Sõpruse kolhoosist. Ühismajandite ajaloo uurimine on väga tänuväärne, sellekohase üleskutsega esines vallalehes Põlva Teataja Margit Õkva (Peri). Loodetavasti laekub huvitavat materjali. Edda Prükk (Rasina) valmistus hoolega külapäevaks ja kooli kokkutulekuks, täiendades ja uuendades mappe ning albumeid, millest kokkutulnud olid väga huvitatud. Üritust filmis legendaarne operaator Maido Madisson. Aili Jürmann (Võõpsu) digiteeris ja pani e-keskkonda teeneka koduloolase Hennu Hirmo väärtusliku mahuka käsikirja „Mälestusi Võõpsust”, mille autor oli kinkinud raamatukogule 1983. aastal. Raamatukokku lisandus Räpina aianduskoolis tehtud lõputöö Võõpsu maastiku- liste väärtuste hindamisest ja säilitamisest. Ahja raamatukogu ja Tuglase muuseumit külastasid Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse esindajad, kellele ahjalased tegid vastukülaskäigu. Keskusega on raamatukogul väga hea koostöö. Jakob Hurda Seltsi initsiatiivil avati 23. mail Põlvas maakonnaraamatukogu ees mälestuskivi kirjanikule ja kunstnikule Jaan Vahtrale, kes oli seltsi eelkäija, Põlva Rahvahariduse Seltsi looja. Kivi avamisel kõnelesid teiste hulgas kunstiteadlane Enn Lillemets ja ajaloolane Kersti Taal. Kohal oli Jaan Vahtra tütar Ano Vahtra. Lõimumistegevus Paratamatult oli aasta jooksul senisest rohkem kokkupuuteid teistest rahvustest inimestega. Maakonnaraamatukogus koostati pilkupüüdev ukrainakeelne teenuste infoleht. Direktor Kati Maidla tutvustas raamatukogu kasutamise võimalusi ka ukrainlaste infopäeval vallavalitsuses. Samuti levitati infot ukrainlaste FB-kanalis, milles oli abiks koordinaator Kaisa Tammoja. Ukrainlastest lugejaid on Põlvas ja mitmes teises raamatukogus ja nendega suhtlemine on väga meeldiv. Põlvas on raamatukogu külastanud Ukraina lastest koosnev lasteaiarühm. Raamatukokku telliti venekeelset eesti lastekirjandust. Loone Otsa eestvedamisel toimus Põlvas kohtumine mitmekülgsete loovinimeste, odessa- lannade Sofja Nagorjaki ja Inna Ištšukiga, kes olid Eestis tutvumiskäigul. Kohtumine õnnestus suurepäraselt ja pälvis kajastust meedias. Raamatukogudes eksponeeriti Ukrainale pühendatud näitusi, enamasti oma kogude põhjal. Väga tänuväärne oli Räpina loomemaja eestvedaja Leo Küti algatus korraldada Põlvamaa sõprusrajoonis Kulikivkas lastejoonistuste võistlus ja eksponeerida näitust „Lapsed rahu heaks Ukrainas“ Põlvamaa kultuuriasutustes, sealhulgas raamatukogudes. See oli võimalik korraga mitmes kohas, sest kõik näituse eksponeerijad trükkisid pildid välja. Leo Kütt on aastaid sõpruspiirkonda abistanud ja oli ka nüüd annetuste kogumise peakoordineerija ja nende kohaleviija. Koostööd tegid muidugi ka raamatukogud (Rasina, Võõpsu jne).  26 Üritused Ürituste arvu kasv oli prognoositav, kuna viirus enam ei seganud ja oli raamatukogude teema- aasta (kasv 46,0%; 874 ja 600). Osavõtjaid oli koguni 51,8% rohkem (15 593 ja 10 270). Maakonnaraamatukogus (Põlvas) kasvas ürituste arv 51,4% (56 ja 37), osalejate arv peaaegu kahekordistus (1362 ja 710). Üritusi oli raamatukogude lõikes 5–124. Kõige rohkem üritusi korraldati Vastse-Kuustes (109) ja Himmastes (124). Numbrite taga on raamatukoguhoidjate hool ja vaev ning osalejate ilusad elamused. Teema-aastal korraldati palju suurprojekte, millega raamatukoguhoidjad hästi kaasa tulid. Esitlemisele tuli päris palju raamatuid. Tähenduslik oli Eero Epneri raamatu esmaesitlus Lembit Ulfsaki lapsepõlvelinnas Räpinas koos raamatu toimetaja Maria Ulfsakiga. Kaido Kaha esitles Põlvas ainulaadsel moel võrukeelset rahva- naljandite ja mälestusteraamatut „Ütekõrra om katekõrra“. Raamatukogu juures seisid heas korras nõukogudeaegsed autod, oli elavat muusikat ja ühist filmivaatamist (Tarmo Tagametsa „Retel“ ja Ülikuul“). Kohtuti paljude loomeinimestega, taastus kirjanike tuur „Sõnaränd“, kuulati huvitavaid loenguid, nauditi muusikat, osaleti töötubades, liiguti värskes õhus jne. Loodi kirjandusklubi Kauksis, kolmapäevaste kohtumiste klubi Savernas, lauamänguklubi Kiidjärvel ja aroomiklubi Verioral. Tööd jätkasid klubid Kiumas, Kiidjärvel, Tilsis ja mujalgi. Alltoodud loetelud on valikulised. Kirjanike tuuri „Sõnaränd” raames kohtusid Põlvas lugejatega Loone Ots, Piret Bristol ja Eduard Tüür. Raamatuesitlused • Eero Epner „Lembit Ulfsak” (Räpina) • Vikor Lõhmus „Setomaa uhtorgude kallastelt: 1950–1974” (Ruusa) • Ilmar Särg „Kaugel külas” (Kanepi) • Jakob Hurda Seltsi kodulookogumiku „Minevikumälestusi“ 6. osa (Põlva) • Rein Kaldma „Mammaste ajakangas: Mammaste küla ajaloost läbi sajandite” (Põlva) • Kaido Kaha „Ütekõrra om katõkorra” (Põlva) • Rainer Rahasepp „Ma saisa suurtii veereh” (setukeelne luulekogu), esitlus koos illustraatori Epp Metsaluigega (Põlva) • Toomas Paur „Mees, kes aitas Arnold Rüütli presidendiks” (Põlva) Kohtumisi autoritega: Tõnu Õnnepalu (Võõpsu, Leevaku, Põlva), Andres Langemets (Võõpsu), David Vseviov (Võõpsu, Põlva), Aapo Ilves (Kauksi), Andra Teede (Himmaste, Peri, Saverna, Vastse-Kuuste), Mudlum (Vastse-Kuuste), Lauri Räpp (Kiidjärve, Vastse-Kuuste), Anne-Mai Tevahi (Kiidjärve, Vastse-Kuuste), Loone Ots (Taevaskoja), Urve Tinnuri (Saverna), Märt Treier (Võõpsu, Leevaku, Kanepi, Vastse-Kuuste, Põlva), Leelo Kassikäpp (Linte, Saverna), Lauri Sommer (Võõpsu), Ilmar Vananurm (Võõpsu), Aapo Ilves (Kauksi), Mika Keränen (Vastse-Kuuste), Tiina Kattel (Põlva), Enn Kaup (Põlva), Lille Roomets ja Kaia Raudsepp (Põlva), Sofja Nagorjak ja Inna Ištšuk (Ukraina autorid; Põlva) Koolitused, loengud, teemaüritused • Terviseloengud (8), koolitaja Heli Tennosaar (Himmaste) • Terviseloeng, Ene Mattus (Kauksi) • Kohtumine koertetreeneri Joanna Paabutiga (Kauksi)  27 • Käsitöö õpitoad Ahja (14): esemete kaunistamine (termomeeter, vaasid, pudelid, ajalehetorudest hoiukasti valmistamine jpm); Räpina loomemaja savikoja külastamine • Raamatute parandamine (TÕN-i õpitund; (Tilsi) • Aroomikoolitus (7) (Veriora) • Krista Nageli keraamikatöötuba (Vanaküla) • Õpitoad (4; keraamika, geelküünalde valmistamine jne) (Peri) • Teet Parring „Kuidas kodustada raha” (Ruusa) • Tiina Paasik „Kevadtööd aias“ (Leevaku) • Piirkonna mesinike kokkusaamine ja kogemuste vahetamine (Ruusa) • Kristiina Sohar „Puude aastarõngad” (TÕN-i õpitund; Vastse-Kuuste) • Loengud Jaan Vahtrast ja Johan Semmist (ajakirjanik), Kersti Taal (Vanaküla) • Siiri Puru „Astma ja allergia” (koostöös Eesti Õdede Liiduga) (Põlva) • Taimar Peterkop „Julgeolek, kriisijuhtimine ja Eesti tulevik“ (Põlva) • Trüki- ja Paberikunsti Keskuse (TYPA) kõrgtrüki töötuba (Põlva) • Praktiline origami, Anne Rudanovski (TÕN-i õpitund, Põlva) Raamatukogujuubelid • Linte raamatukogu 100. sünnipäeva tähistati aasta hiljem kontserdiga. • Kiidjärve raamatukogu 65. sünnipäeva sisustasid toredat numbritega lugejad, esinesid ka Mooste rahvamuusikud Krista Sildoja eestvedamisel Jutu- ja luuleõhtud, kontserdid • Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpi muusikaline luulelavastus „Ma hingan su armastust“ (Kiidjärve) • Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi vestlus- ja luuleõhtu „Luulest lugudeni” (Vastse- Kuuste) • Urmas Nageli autoriõhtu „Öölaulud, päevalaulud” (Ruusa) • Kirjandusõhtu „Kollane purskkaev“ Heljo Männi loomingust, Külli Volmer (sõna), Riina Velmet (muusika) (Himmaste) • Külli Volmeri ja Riina Velmeti jutuõhtu naturaalpillidega (Vastse-Kuuste) • Ena Metsa jutuõhtud (Leevi, Linte, Mehikoorma, Räpina, Veriora, Saverna) • Laura Valsi ja Ats Kutteri kontsert (Kauksi) • Johanna Randmanni kontsert (Linte) • Liana Zeigo ja Ragnar Häide jõulukontsert (Linte) • Emadepäevakontsert: Marika Aruküla laululapsed Räpinast (Leevaku) • Jutuvestja Polina Tšerkassova „Muusikaline muinasjututuur“ (Linte, Räpina, Veriora) • Pargipiknik (inspireeritud Octav Pancu-Iaşi raamatust „Võileivad suve ja tuulega“) koos Põlva ja Räpina muusikakooli õpilastega (Peri) • Kohtumine näitleja ja lavastaja Tarmo Tagametsaga (Saverna) • Kristiina Ehini ja Silver Sepa luule- ja muusikaõhtu „Ajajõel“ (Põlva) Raamatukoguüritusi sisustasid muusikaga ka Ants Järv (Kauksi), Heino Tartes koos oma õpilastega (Kiuma, Taevaskoja, Põlva), Hillar Surva ja Kalmer Vaev (Vastse-Kuuste), Tauri Anni (Leevaku), Maret Kallas (Kiidjärve), ansambel Õed ja Volli (Kiidjärve), Ülar Kõrge, Maarja Kaplinski, Lauri Õunapuu (Põlva) jt. Kohvikud • Sõbrapäeva raamatukogukohvik (Vanaküla) • Kirjanduslik raamatukogukohvik (Saverna)  28 • Kolmapäeva kohvik Põlva valla kodukohvikute päeval (Vastse-Kuuste) Võistlused, mängud Kui eelmistel aastatel hakati hoogsalt korraldama mitmesuguseid mänge veebis, siis nüüdseks ollakse neist veidi väsinud. Üks raamatukoguhoidja kurdab, et viktoriin Quizizzi platvormil ebaõnnestus. Hinnatav on Tiina Hoobi (Saverna) ja Heli Adamsoni (Kanepi) pikaaegne koostöö Kanepi valla mälumänguturniiri korraldamisel. (Seekord oli ka etappe rohkem.) • Virtuaalne viktoriin „Kõrboja peremees 100” (Veriora) • Virtuaalne lugejamäng (Põlva) • Emakeelepäeva mõistatamismäng veebis (Peri) • Sõbrapäeva lugejamäng (Vastse-Kuuste) • Emakeelepäeva lugejamäng (Vastse-Kuuste) • Kanepi valla mälumänguturniir (seitse etappi) Kogukonna-, küla ja perepäevad Hea, et on jätkunud viimastel aastatel alguse saanud üritused (kolm esimest loetelus) ja jätkuvad ka pikema traditsiooniga ettevõtmised. (Töös kogukonnaga peavad raamatukoguhoidjad oluliseks ka talgupäevi, mis toimusid Erastveres, Himmastes ja Kauksis.) • Kanepi perepäev koostöös seltsimaja ja noortekeskusega • Sigri-migri perepäev Savernas • Peri III külapäev • Erastvere kogukonnapäev • Rasina külapäev koos kooli kokkutulekuga Laadad • Kevadine taimeturg (Ahja) • Jaanipäevalaat (Ahja) • Jõululaat (Peri) • Raamatulaat (Vastse-Kuuste) • Raamatulaat koostöös õpilasmalevaga (Põlva) Liikumine • Mobiilne seiklus „Veriora tuur” Actionboundi rakenduse abil (Veriora) • Seikluskõnnid Actionboundi abil (Kanepi) • Jüriööjooks (Peri) • Sinilillejooks (Ruusa) • Staadionijooks koos Contraga Ukraina toetuseks (Vastse-Kuuste) • Tervisekõnd (Kauksi) • Matk „Raamatukogust raamatukokku“ (Põlva) • Sinilille orienteerumismäng (Saverna) • Jalutuskäik pargis koos mõtisklustega loodusest (teema-aasta lõpuüritus) (Peri) • Raamatukogude aasta lõpetamine jõuluväljakul (vt Raamatukogude tegevusi raamatu- kogude teema-aastal) (Põlva) Näitusetegevus jäi arvudes eelmise aastaga võrreldes küll veidi tagasihoidlikumaks (vastavalt 400 ja 418), aga sisuliselt oli töö samal ehk heal tasemel. Näitustega seoses toimus ka huvita- vaid kohtumisi ja korraldati üritusi. Põnev kohtumine oli Maaritsas Prantsusmaalt pärit Eestis  29 elava kunstniku Anna Maquet´ga, kes kõneles kunstist ja aiakultuurist. Ta juhendab raamatu- kogus ka laste kunstiringi. Põlvas ja Savernas oli väga meeldiv koostöö Tallinna tarbekunsti- seltsiga CDE. Põlvas oli hariv kohtumine Naiskodukaitse Põlva ringkonna esindajatega. Südantliigutav oli Tiia Järvpõllu näituse avamine Põlvas, kus kõlas ka kaunis laul Maarja Kaplinskilt. Huvitav oli koostöö Trüki- ja Paberikunsti Keskusega (TYPA) Põlvas, kus lisaks näitusele viidi läbi ka töötuba. Rohkem kui 400 näitusest parimate valimine ei ole kindlasti eesmärk, aga seekord oli kaks näitust, mille puhul vaatajad ahhetasid: Karine Andrjuškevitšjute paberikunstinäitus „Vanade raamatute uus elu” ja käsitöömeistri Asta Tammsalu näitus „…on veel rõõme, mis otsa ei saa“. Raamatunäitused • Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Kevad. Suvi. Sügis. Talv”, lisaks raamatutele fotoprindid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist kirjaniku loomingu ainetel valminud lavastustest (Põlva) • Kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra 140. Koostöös Tartu Linnaraamatukoguga (Põlva) • Käbi Laretei 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus „…lihtsalt üks eesti tütarlaps“, koostaja Kaja Kleimann Tartu Linnaraamatukogust (Saverna, Põlva) • Kogude pärlid (Kiuma, Tilsi, Põlgaste, Saverna, Peri, Põlva) • „Kui sain sõbraks raamatuga ja minu teismeea lemmikraamat“ – raamatukoguhoidjate lemmikraamatud ja mälestused (ka esimesest käigust raamatukokku) (Põlva) • Kauneimate raamatute rändnäitus koostöös raamatukogude aasta toimkonnaga (Põlva) Kunstinäitused • Evi Tuvikese maalinäitus „Lõuna-Eesti maastikud” (Ahja) • Maiu Vares illustratsioonide näitus „Looduslaps” (Ahja) • Anne Veelmaa Vaasa maalinäitus „Kogutud hetked...” (Ahja) • Iriina Kohu maalinäitus „Kogutud hetked” (Ahja) • Kulikivka (Ukraina) laste joonistuste näitus „Ukraina lapsed rahu heaks” (Mehikoorma, Tilsi, Räpina, Vastse-Kuuste, Veriora) • Anna Maquet´i maalid (Maaritsa) • Ulla Preeden „Elus on värvi” (Saverna) • Karine Andrjuškevitšjute „Vanade raamatute uus elu“ (Himmaste, Linte, Räpina, Saverna, Põlva) • Tarmo Roosimölderi maalid (Võõpsu) • Õnne-Triin Õkva akvarellinäitus „Roheline“ (Peri) • Regina Lukk-Toompere originaalillustratsioonid Toon Tellegeni raamatule „Kõik on olemas”. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega • Toomas Kuusingu linoollõiked Merca raamatule „Ollipanõhõpõpääle” (Tilsi, Saverna) • Evald Reieri šaržid (Saverna) • Anne Noogi maalid (Tilsi, Põlva) • Marja Küla „Eriline kunst“ (Taevaskoja, Vastse-Kuuste) • Made Kulbergi maalid (Peri, Mehikoorma, Kauksi, Tilsi) • TYPA kõrgtrükinäitus „Linoleumist kartulini” (Põlva) • Tiia Järvpõllu maalinäitus „Värvides on sõnad” (Põlva) • Epp Metsaluige illustratsioonid Rainer Rahasepa raamatutele „Mamma jutustused” ja „Ma saisa suurtii veereh“ • Epp Metsaluige „Lõbusad akvarellid” (pildid leiavad koha Valgesoo uuendatud matka- raja stendidel) (Põlva)  30 Käsitöö- ja tarbekunst • Käsitööringi Nipsti Nikerdatud näitus (2) (Ahja) • Asta Tammsalu „...on veel rõõme, mis otsa ei saa” (Ahja) • Svetlana Hrabrova kaltsuvaibad (Võõpsu) • Krista Nageli keraamikanäitus „Metsas“ (Vanaküla) • Maria Rahasepa kudumite näitus „Sokk ja kinnas nüüd on hinnas” (Põlva) • Tarbekunstiseltsi CDE näitus (Saverna, Põlva) Kodu- ja ajalugu, erakogud • Stendinäitus Räpina kihelkonna ajaloost „Igal paigal oma lugu“ (koostanud valla raamatukoguhoidjad) (Mehikoorma, Leevi, Ruusa, Veriora, Võõpsu, Tilsi) • Jaapani kimonosiid (Võõpsu) • „Osake Eesti ajaloost. 30 aastat tagasi tuli käibele Eesti kroon“. Koostöös Karilatsi vabaõhumuuseumiga (Vastse-Kuuste, Põlva) • „Kuni su küla veel elab...“ (kodu-uurimistööd) (Kauksi) • Vanaemade puhvetikapist (Saverna) • Tekstiilinäitus „Esiemade pärandus” (Võõpsu) • Reprod teemal „Pariis, Pariis!“ Anne Sirgu erakogust (Tilsi) • Sõpruse kolhoosi tööpäevikud (Kauksi) • Joonatan Ansi „Pildikesi Ihamaru küla minevikust“ (Põlva) Fotonäitused • Elle Mets „Imeline Island” (Tilsi, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Krootuse) • Fotorühmituse Hetkepüüdjad näitus “Saarte lumm. Prangli ja Keri” (Krootuse, Põlgaste) • Külli Kolina „Põlvamaa rohujuure tasandil“ (Vastse-Kuuste, Tilsi) • „Kanepi vald loeb“ (Saverna) • Naiskodukaitse Põlva ringkond 25 (Põlva) 4.6.2 riiklikul tasandil Heas koostöös Riigikantseleiga toimus riigisekretär Taimar Peterkopi kohtumine huvilistega Põlvas väga aktuaalsetel teemadel. Koostöö Kultuuriministeeriumiga on endiselt tihe. Kati Maidla osales Rahvaraamatukogu Nõukogu liikmena jätkuvalt uue rahvaraamatukogude seaduse ettevalmistamisel. 28. jaanuaril külastas Põlva valla raamatukogusid toonane kultuuriminister Tiit Terik. Mitmekülgne koostöö oli Rahvusraamatukoguga. Maakonnaraamatukogu külastasid pea- direktor Janne Andresoo ja teenuste juht Kristel Veimann, kellega kujunes asjalik arutelu. Suur tänu koostöö eest kuulub Riin Olonenile (statistika ja liitumine MIRKO-ga), Margit Jõgile (MIRKO), Stina Pleyle (raamatukogude aasta) ja René Virksile (keskraamatukogu direktorite õppereisi korraldamine). Põlva Keskraamatukogu sai abiks olla tehnilise lahenduse pakkumisel, mis võimaldas paljudel rahvaraamatukogudel üle Eesti esitada statistiline aruanne. Külli Ots kuulus raamatukogukoguteenuse ärianalüüsi ja teenusdisaini töörühma, andes ka intervjuu, mis oli koos kolleegide omadega aluseks raamatukoguhoidja persoona loomisele.  31 Suurepärane oli koostöö ERÜ büroo juhataja Reet Olevsoo ja maaraamatukogude sektsiooni juhi Lea Rannaga maaraamatukogude suveseminari läbiviimisel. Mitmekülgse programmiga seminar pälvis osalejate heakskiidu. Kavas oli tutvumine Ahja, Kiidjärve, Taevaskoja, Saverna ja Vastse-Kuuste raamatukoguga, kohtumised kogukondade eestvedajatega (Lennart Liba, Jaan Tobreluts jt), Ene Tigase kogukonnateemaline koolitus, matk Taevaskojas ja käeline tegevus Epp Metsaluige eestvedamisel, kohtumine Triinu Laanega ning Saverna estraaditrupi ja Mooste rahvamuusikute esinemine. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelist suhtlust ei olnud taas palju. Kati Maidla võttis osa keskraamatukogu direktorite õppereisist Amsterdami. Kati Maidla ja Külli Ots külastasid koos Tartu kolleegidega Lätit, tutvudes raamatukogudega Riias ja Jurmalas. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Rühmakoolitusi oli mullusega võrreldes koguni kaks korda rohkem (133 ja 67), milles on kindlasti tunda teema-aasta head mõju. Kuna rühmakoolituste hulgas on alati ülekaalus raamatukogutunnid (ehk peamiseks sihtrühmaks lapsed), said lasteaialapsed ja õpilased raamatukogu ja kirjandusega (väga head tunnid Räpinas 7.–9. klassi õpilastele) rohkem tuttavaks. Tunde viidi läbi 15 raamatukogus, kõige rohkem Mehikoormas (17), Vastse-Kuustes (17), Räpinas (13), Kauksis (10), Põlvas (10), Kanepis (7), Tilsis (7), Savernas (6). Enamasti toimuvad tunnid raamatukogudes, kus lasteaed ja kool lähedal, aga see pole määrav. Taevaskoja raamatukogus viibisid terve huvitava koolipäeva Johannese kooli lapsed ja ka Erastveres peeti laste raamatukogutundi. Teemadeks olid üldine (sageli esimene) tutvumine raamatukoguga, kogude paigutus (sel aastal suhteliselt palju), illustratsioonid, ajakirjandusväljaanded, raamatukoguhoidja elukutse, raamatu teekond raamatukokku, aimekirjandus, fantaasia- kirjandus, elektronkataloogid jne. Õpetajad on andnud tundidele positiivset tagasisidet. Täiskasvanute rühmakoolitustes annavad tooni tutvumiskäigud raamatukokku. Huvitav näide on aga Vastse-Kuuste raamatukogust: Mall Kõpp viis Leevijõe küla rahvale läbi koolituse „Kuidas vormistada lepinguid veebis”. Individuaalkoolituste peamiseks sihtgrupiks on eakamad inimesed. Individuaalkoolituste arvu võib muidugi registreerida, kuid tööd on kindlasti rohkem, kui arvud peegeldavad. Kuna koolitused seostuvad sageli konkreetsete toimingute tegemisega, on nii juhendatavatel kui ka raamatukoguhoidjatel hea meel, kui need õnnestuvad (nt õigeaegne rongipileti ost). Individuaalkoolituste teemadeks olid energiahüvitiste taotluste esitamine (esmakordne), panga- tehingud, ühistranspordi piletite ostmine, kuulutuse avaldamine ajalehes, e-kaubandus, portaal eesti.ee, digilugu.ee, mobiilirakenduste allalaadimine, tulu- ja tervisedeklaratsiooni esitamine, kaartide aktiveerimine, valla kodulehelt info otsimine, vallalehe lugemine veebis jne. Siingi on tuua huvitav näide: Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora) viis ühele inimesele läbi kuuetunnise individuaalkoolituse (kohtuti neljal korral), teemadeks sotsiaalmeedia, veebi- lehitseja kasutamine ja arvutidiagnostika. Raamatukoguhoidja andis ka intervjuu Tartu Ülikooli magistrandile, kes soovib välja selgitada rahvaraamatukogude võimalusi ja vajadusi eakate digipädevuse toetamisel.  32 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Raamatukogude aasta märksõnaks oli ühisturundus. See oli nii jõuline, et kahjuks ei jõudnud kõik raamatukogud sammu pidada ja palju huvitavaid ettevõtmisi üle Eesti jäi kajastamata. Teema-aasta peakorraldajate hinnangul olid Põlvamaa üritused kodulehel www.raamatukogudeaasta.ee hästi esindatud (eestvedajaks maakonnaraamatukogu), aga mõnigi oluline sündmus jäi siiski välja. Sama kehtib suurürituste nn pilvetabelite kohta, mis olid aluseks pressiteadete koostamisel. Teema-aastast saadud kogemus ütleb, et turundust kui väga olulist valdkonda on vaja koolitustel rohkem käsitleda. Kajastus ajakirjanduses kasvas muljetavaldavalt: elektronkataloogi Urram põhjal on teada 98 Põlvamaa raamatukogusid kajastavat artiklit (mullu 58). Maakonnalehe asemiku, Lõuna-Eesti Postimehe (LEPM), ajakirjanikud suhtusid teema-aasta pressiteadetesse tõsiselt ja võtsid nende põhjal raamatukogudega ühendust. Kõige tihedamalt külastas raamatukogusid nagu ikka Mati Määrits. Vallalehtedega on koostöö endiselt hea. Seekord on tunnustusväärseim Kanepi valla kõiki raamatukogusid süvitsi tutvustav artiklisari Kanepi Teatajas (https://kanepi.kovtp.ee/kanepi- teataja), autoriteks enamasti raamatukoguhoidjad ise. Kaguraadio peatoimetaja Meelis Käo aitas teema-aasta käima lükata ja kajastas raamatu- kogude tegevust ka aasta vältel. Televisiooniga pole varem nii tihedat kokkupuudet olnud. Koostöö Leevi Lillemäega oli väga meeldiv (teema-aasta avamine, rahvarõivaste aktsioon). Portaalid. Kanepi ja Põlva valla raamatukogud on viimastel aastatel avaldanud sündmuste infot portaalis Kultuurikava. Räpina vallal on oma sündmuste kalender. Põlvamaa Arendus- keskus on seoses Tartu kultuuripealinna projektiga (2024) ka Põlvamaal kasutusele võtnud Tartu Kultuuriakna, mille kohta Lennart Puksa viis kultuuritöötajatele läbi koolituse. Kanepi vallas palutakse sündmused sisestada mõlemasse portaali, aga Põlva vallas ollakse veel äraootaval seisukohal ja eelistatum on Kultuurikava. Esimesed katsed uude portaali infot panna on maakonnaraamatukogus tehtud. Raamatukoguhoidjad hindavad väga oluliseks sotsiaalmeediat. Kasutusel on raamatukogude 19 kontot ja kasutamine muutus aktiivsemaks (postitusi 8,6% rohkem; 1226 ja 1129). Verioral võeti esimesena maakonna raamatukogudest kasutusele TikTok, mida raamatukoguhoidja peab väga sobivaks noortele. FB-s tekkis uus sihtgrupp: Ukraina sõjapõgenikud. Sümboolikat arendati senisest rohkem ja siingi on seos teema-aastaga. Maakonna- raamatukogule osteti kaks reklaamlippu, mis on juba leidnud kasutust nii sise- kui ka välisruumis. Kati Maidla valmistas raamatukogu märgipressi abil aasta algul palju teema-aasta märke ja ilusad märgid-nimesildid maaraamatukogude suveseminarist osavõtjatele. Märke valmistati koos lastega Vastse-Kuustes (raamatukogude aasta, „Lugemisisu“ programmi jne). Savernas telliti tasse, Vastse-Kuustes tasse ja pastapliiatseid. Ahjal on populaarsed šokolaadid: täiskasvanutele „Ahja“ ja lastele „Illimari amps“.  33 4.9 Andmebaasid Elektronkataloogi URRAM lisati 2500 koduloolise artikli kirjet maakonnaraamatukogus (lisaks värsketele artiklitele huvipakkuvamaid kodulookartoteegist) ja 369 Räpina raamatu- kogus. Seoses uue kodulehe ettevalmistustöödega vaadati maakonnaraamatukogus üle ka andmekogud, mida tutvustada. Koduleht jõuab kasutajateni 2023. aastal. Väljaannete koostamine, publitseerimine, osalemine koostamises Aili Jürmann (Võõpsu) digiteeris Hennu Hirmo käsikirja „Mälestusi Võõpsust“ ja pani üles e- keskkonda (view.genial.lv). Maakonnaraamatukogu jätkas koostöös Jakob Hurda Seltsiga Põlvamaa tähtpäevade kalendri avaldamist LEPM-i digilehes. 5. 2023. aasta tegevused • Koostöös ERÜ-ga viia läbi 23. üle-eestiline maaraamatukoguhoidja päev • Jätkata koolituste, õppekäikude jms korraldamist • Jätkata kogude puhastamist ja inventuuride korraldamist maakonna raamatukogudes • Avada kasutajatele Põlva Keskraamatukogu uus koduleht ja püsida kaasas erinevate digilahenduste ja -võimalustega • Parandada raamatukogude füüsilisi tingimusi Koostajad: Külli Ots Ene Jaamaste Sirve Valdmaa Direktor Kati Maidla /allkirjastatud digitaalselt/  34 LISA 1. Personali koolitus Tabeli keskmistes veergudes kajastuvad koolitused väljaspool maakonnaraamatukogu. Kuluveerg näitab koolituskulu tervikuna, sulgudes kulu väljaspool maakonnaraamatukogu. Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks (koolituse maht ) kulutatud Kanepi vald 9 75 934,00 (114,00) 1. Erastvere 1 2 141,00 2. Kanepi 1 7 142,00 3. Karilatsi - - 105,00 4. Krootuse - - 93,00 5. Maaritsa 1 6 - 6. Põlgaste 2 23 202,00 (114,00) 7. Saverna 3 33 147,00 8. Valgjärve 1 4 104,00 Räpina valla 24 206 945,00 (300,00) Keskraamatukogu 9. Räpina 3 43 95,00 10. Leevaku 1 5 164,00 11. Leevi 3 11 74,00 12. Linte 1 3 103,00 (15,00) 13. Mehikoorma 3 11 88,00 14. Ruusa 1 5 93,00 15. Veriora 9 114,5 320,00 (285,00) 16. Võõpsu 3 13,5 8,00 Põlva 43 460,5 6168,00 (599,00) Keskraamatukogu 17. Keskraamatuk 12 136 4341,00 (240,00) ogu 18. Ahja 3 6 31,00 19. Himmaste - - 140,00 20. Kauksi - - 96,00 21. Kiidjärve - - 31,00  35 22. Kiuma - - 126,00 23. Mooste 2 8,5 142,00 24. Peri 2 78 123,00 25. Rasina 1 4 153,00 26. Taevaskoja - - 132,00 27. Tilsi 3 44 248,00 (90,00) 28. Vanaküla 1 2,5 164,00 29. Vastse-Kuuste 19 181,5 441,00 (269,00) Kokku 76 741,5 8047,00 (1013,00) LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Ilona Oeselg Tigasing (Veriora) ja Ester Nagland (Räpina) tegid kokkuvõtte Räpina valla raamatukogude kasutajate rahulolu küsitlusest Räpina valla Keskraamatukogu raamatukogu nõukogus ja maakonnaraamatukogu aastalõpukoolitusel. Margit Õkva (Peri) esines Järvamaa Keskraamatukogus raamatukoguhoidjate koolitusel ette- kandega „Aeglaselt allikale – minu kogemus pärandi leidmisest, hoidmisest ja edasiandmisest”. Samateemalist koolitamist jätkab raamatukoguhoidja kindlasti edaspidi. Anne Konsap (Mehikoorma) tutvustas kooli lastevanemate koosolekul laste- ja noorte- kirjandust ning kasvatusalast kirjandust. Samuti pidas ta ettekande Vaino Vahingust ja koha- likust kultuurielust Tartu Ringkonnakohtu töötajatele. Krista Pikk (Kiidjärve) viis läbi kaks Kiidjärve-Kassioru ajaloolist ringkäiku (koorilauljatest kanuumatkajatele ja ESTReiside grupile) ja tegeles pidevalt raamatukogu ja samas asuva Kalmer Tennosaare isikuarhiivi tutvustamisega gruppidele ja üksikisikutele. Külli Vardja jätkas giiditööd Ahjal. Seekord käis külas vähem suuremaid gruppe, see-eest oli intensiivne tegevus 3–5-liikmeliste gruppidega. Ilse Aigro (Valgjärvel) viis läbi kaks kultuuriloolist ekskursiooni. Elve Vals (Ruusa) tutvustas Ruusa kooli 50 aastat tagasi lõpetanute kokkutulekul külakeskust, sealhulgas lasteaeda, ja raamatukogu. Tiiu Ziugmann tutvustas raamatukogu tegevust külakoosolekul. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2022) Kanepi vald Valgjärve Uue maja ehitus (valmib 2023) Erastvere Katuseremont Kanepi WC-poti ja kraanikausi vahetus, teenindusleti remont Maaritsa Elektrisüsteemi uuendamine, mille käigus paigaldati raamatukokku uued valgustid ja majale valvekaamerad Põlgaste Välisuste vahetus Saverna Vahelae tugisammastele puitliistude kinnitamine (kipsplaadist nurgad olid hakanud pudenema) Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Uue maja ehitus (valmib 2023), millele eelnes senise raamatukogu- külakeskuse hoone lammutamine Ruusa Peasissekäigu välisuste vahetus Võõpsu Elektripumba paigaldamine kaevu Põlva Keskraamatukogu Ahja Korstna parandamine, uue katuseluugi paigaldamine, koridori remont Himmaste Majaesise platsi korrastamine, puude istutamine ja muruplatsi rajamine Kauksi Köögiremont ja uute valgustite paigaldamine Kiidjärve Terrassi uuendamine, peaukse esiste kivide väljavahetamine (olid libeduse tõttu ohtlikud) Kiuma Katuseremont  38 Vastse-Kuuste Käsipuu paigaldamine sisetrepile (koridoris) Põlva Pisiremont kojulaenutussektoris (leti lühendamine, värvimistööd) LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kanepi vald Erastvere Raamatukogude aasta avamine: katkendi luge- 5 mine Piret Raua raamatust „Tobias ja teine B” ja Põlva Koolis valminud video (sama raamatu põhjal) ühisvaatamine Lasteraamatupäev 20 Esimene advent ja piparkookide küpsetamine 24 Kanepi Raamatukogude aasta avamine: katkendi 16 lugemine Piret Raua raamatust lasteaias Ettelugemine (19) 296 Seikluslik raamatukõnd (4; jõulueri, „Kevad 85 kirjanduses“ jne) Kohtumine Triinu Laanega (2; 1. – 2 kl, 2. – 3 42 kl) Emakeelepäev: Edgar Valteri „Pokulugude“ 30 juubel koos poku Sirje Loodusega Lugemishuviliste reis Palamusele ja 18 Varnjasse koostöös noortekeskusega Pannkoogipidu koostöös lasteaiaga 31 Perepäev koostöös seltsimaja ja noorte- 29 keskusega Kohtumine Maarja Astoveriga (8.– 9. kl) 28 Suvelugemine ja lõputrall algklassilastele 16+48 koostöös seltsimajaga. Nõid Rosaalie rollis Aive Leppik (Viitina raamatukogu) Karilatsi Õpituba: maalimine õlivärvidega 10 Lauamängude mängimine 6 Krootuse Suur suvine koogitegu (muude tegevuste 14 kõrval ka õuemängud) Kevadluule lugemine „Tervitame kevadet“ 12 Naljapäev: Juku naljade lugemine 20 Lugemistund 5 Meisterdamine algklassilastega (2) 14  40 Maaritsa Suvelugemise BINGO 5 Kunstitöötuba, juhendaja Anna Maquet 6 Põlgaste Pannkoogipäev 12 RaamatukoguÖÖ koostöös noortetoaga 18 Lugemistund lasteaias (2) 38 Saverna Raamatukogude aasta avamine: ettelugemine 28 koolis (suuremad lapsed lugesid noorematele) Lastehommik „Emakeele vahvas maailmas“ 10 Lugemishommik (2) 25 Sinilille orienteerumismäng (kogupereüritus) 39 Mõistatamishommik 11 „Lugemisisu“ hooaja lõpuüritus koos 48 lugemiskoera Nepsuga Lustlik pannkoogipäev 24 Sigri-migri perepäev 286 Ettelugemistund koolis (3; 1.–4. kl) 27 Kohtumine Triinu Laane ja luukere Juhaniga 43 Suvelugemise BINGO ja lõpuüritus 15+13 Räpina valla Raamatukogu ja noortekeskuste bussituur 12 last koos 4 Keskraamatukogu NOORAA raamatukogupäevade ajal. Lapsed saatjaga külastasid valla raamatukogusid, kus olid erinevad tegevused. Lähemalt allpool Räpina Raamatukogude aasta avamine: ettelugemine 20 (1. kl) Ettelugemine talveteemal (2. kl) 19 Ettelugemine ja lumikellukese meisterdamine 35 „Tere, kevad!“ (2; 3. kl) „Munapühade ootel“: piltide ja lauakaunistuste 49 valmistamine 3; (HEV-õpperühm; 1., 2. kl) Külas Eesti Rahvapärimuskool (kooli aulas): 260 rahvakalender ja pärimusmängud Polina Tšerkassova „Muusikaline muinasjutu- 23 tuur” 3D kaardi „Tulbid emale” meisterdamine (1.– 35  41 2. kl) „Lugemisisu” teematund (4; lasteaiarühmad, 73 2. kl) Lugemistund „Tänapäeva noortekirjandus” 23 (8. kl) NOORAA: raamatukogu tutvustus ja 12 nuputamisülesanded Kõrvitsanädal koostöös kooliga: ettelugemine 77 ja laternate meisterdamine (1., 2. ja 4. kl) Isadepäev (3; 1.–2. kl,): kaardi meisterdamine 45 Kohtumine Triinu Laanega võru keele päeval. 53 Kokku volditi ka „Väike Rebo on rikas” (5.– 6. kl) Ettelugemispäev koolis: Aino Perviku jutud 91 „Turr” ja „Metsas” (1.–4. kl) Madli Zobel raamatu teekonnast (2.– 3. kl) 37 Kohtumine Mika Keräneniga 18 Jõulueelne hommik: jõulujutud, labakinda- ja 16 lumemehekaardi meisterdamine (3. kl) Leevaku NOORAA: ekskursioon hüdroelektrijaamas 12 Jaanikuu õhtu lastekava (mängud) 32 Leevi Pannkoogipäev 9 NOORAA: kokkuvõte päevast 12 Linte Pannkoogipäev 17 Polina Tšerkassova „Muusikaline muinas- 12 jututuur” (osalesid ka Mehikoorma lapsed) Pannkoogipäev 17 LARP (rollimäng) Harry Potteri teemal 10 NOORAA: otsimismäng raamatute põhjal 12 Kokandusring (9) 90 Käsitööring (7) 59  42 RaamatukoguÖÖ 8 Mehikoorma Raamatukogude aasta avamine 30 Emakeelepäev 28 Vestlusring noortekirjandusest 6 Pannkoogipäev 33 Lugemistund 14 Ettelugemispäev 22 NOORAA: 12 Kohtumine jutuvestja Ena Metsaga 21 Jõulujuttude lummuses 8 Ruusa Emakeelepäev (lasteaialapsed) 8 Jürikuu sinilillejooks 71 Lastekaitsepäev 200 Koolialguse batuudipäev 57 Ettelugemispäev: Aino Perviku lood (4. k) 3 Ettelugemispäev: Mila Berg „Väike ükssarvik 10 Tähehelk...”, raamatukoguhoidja Ükssarviku kostüümis (lasteaialapsed) Laste tegeluspäev: kirjanduslike ristsõnade 17 lahendamine, joonistamine, meisterdamine, voltimine NOORAA: raamatukogu ja külakeskuse 12 tutvustus, ristsõnade lahendamine Veriora „Lugemisisu” lõpuüritus (2; lasteaialapsed, 3. 29 kl) Polina Tšerkassova „Muusikaline muinasjutu- tuur” 6 Pannkoogipäev 13 Suvelugemise BINGO 3 Lugemistund lasteaias 12 „Raamat kohvris” lasteaias (3): Helena Koch 27  43 „Kartuli kuningriik”, Tiit Kändler „Vihmavari, kes tahtis olla kuiv”, Astrid Lindgren „Rebane ja päkapikk” Ettelugemispäev lasteaias: Aino Pervik „Jänes 11 keedab suppi” Ettelugemispäev (4. kl) 8 NOORAA: raamatukogu ja 3-D printeri 12 tutvustus Võõpsu NOORAA: ahjukütmise võistlus kahe võist- 12 konna vahel Põlva Keskraamatukogu Ahja Lugemiskambri hommik „Lugemine teeb 15 rõõmsaks” Lugemiskambri hommik „Sõbrad minu 18 ümber” Üritus lugemiskambris „Üllatusterohke 17 raamatukogu” Friedebert Tuglase sünnipäevahommiku 20 jalutuskäik Kevadine kiigepäev õuealal 20 Lugemistund „Kaminapaistel” 21 Volbritrall õuealal 17 „Lugemisisu” teematund lugemiskambris 50 Ettelugemispäev „Aino Pervik ja tema lood” 20 Südasügisesed hommikujutud 22 Kolmapäevane hommikukohtumine 37 Himmaste Lugemistund (41) 265 Joonistustund (40) 243 Küla talgupäev 26 Jaanipäev 48  44 Spordipäev 32 Pannkoogipäev 37 Sipsikuga õue: Sipsiku rollis Helin Vill 28 Kauksi Volbripidu 16 Pannkoogipäev 32 Emakeelepäev 20 Lugemistund (lasteaialapsed) 9 Sügise sünnipäev 7 Mardipäev lasteaias 13 Kadritrall lasteaia- ja koolilastega 15 Jõuluingli meisterdamine 6 Jutuhommik Põlva jõuluväljakul (kesk- 50 väljakul) Jõulumuinasjuttude konkurss 4 Kiidjärve Koolivaheaja lugemis-, laulmis- ja 7 joonistamistund (6) Kogupere lugemise, joonistamise ja kirjandus- 33 like mõistatuste lauake (3): suvi, sügis, talv Suvelugemine 4 last RaamatukoguÖÖ 6 last Mooste Perepidu õues koostöös lasteaiaga 50 Muinasjutuline metsamatk koostöös kultuuri- 51 majaga Lastekaitse- ja pannkoogipäev koostöös 120 kultuurimajaga Kaisukarupäev koostöös kultuurimajaga 25 Jutuhommik Põlva jõuluväljakul (kesk- 50 väljakul) Lasteaia jõulupidu „Metsarahva jõul” 45 Jänkujooga koostöös lasteaiaga 20  45 Rollimänguline teematund koostöös 110 lasteaiaga (11) Teatripäev koostöös lasteaiaga 10 Peri Pannkoogipidu koostöös Kiidjärve 21 raamatukoguga Jutuhommik Põlva jõuluväljakul 50 Suvelugemise BINGO 4 Halloweenidisko (osalesid ka Himmaste 45 lapsed) Õpitoad (5): keraamika, mobiilikoti, 28 advendipärja ja geelküünalde valmistamine, piparkookide küpsetamine ja dekoreerimine Rasina Külas Lõvi Lõrr ehk raamatukoguhoidja 8 (lasteaialapsed) Nukuetendus „Kolm karu” lasteaialastele 8 raamatukoguhoidja esituses Pannkoogipäev koos lasteaia lõpupeoga 15 Ettelugemine: „Kaunimad loomalood” 10 Emakeelepäev: Ilmar Tomuski „Kullakallis 9 kass” lugemine lasteaialastega Ettelugemispäev: „Taadu, loe mulle” 8 Kaisukarupäev: lugemine ja näituse vaatamine 8 Mardipäev: martideks kehastumine 6 Uute raamatute tutvustamine 8 Taevaskoja Vastlapäev 15 Talgupäev 12 Meisterdamine ja õuemängud (4; suvel) 43 Tilsi Raamatukogude aasta avamine: ettelugemine 8 pikapäevarühma lastele „Lugemisisu” teematund (14) 67 Ettelugemine (7) 63  46 Mõistatuste lahendamine (4) 11 Joonistamine (4) 29 Sõnamängude mängimine (4) 19 Voolimine (4) 17 Lauamängude mängimine (15) 62 Meisterdamine (3) 3 Luuletuste lugemine 4 Vanaküla Lastepühapäev (3): uute raamatutega 17 tutvumine, meisterdamine ja mängimine Vastlatrall 9 Jaanipäeva lasteosa: mängud ja võistlused 62 Laste matkapäev koos pikniku ja õue- 14 mängudega Pannkoogipäev 10 Vastse-Kuuste Raamatukogude aasta avamine (2; 1. – 2., 3.– 41 4. kl): katkendi Piret Raua raamatust luges Helin Vill Raamatukogude aasta avamine (5.– 9. kl): 61 katkendi Piret Raua raamatust luges Rainer Rahasepp Kooslugemine: Eno Raua „Naksitrallid” (4; 36 1.– 4. kl) Sõbrapäeva lugejamäng 48 Koolivaheaja nuputamis- ja meisterdamispäev 10 (2) Kohtumine Contraga (5.– 9. kl) 60 Staadionijooks koos Contraga Ukraina 98 last toetuseks Kohtumine Kätlin Vainolaga (2; 1.– 2., 3.–4. 36 kl) Pannkoogipidu (3; 1.– 9. kl) 105 Suvelugemise BINGO ja tunnustusüritus 12+18 Karilatsi vabaõhumuuseumis  47 Põhjamaade kirjandusnädal: külas Karlsson 46 Helin Villa kehastuses (3; lasteaialapsed, 1. – 2., 3.–4. kl) Kohtumine Märt Treieriga (6. – 9. kl) 44 Lugemistund: Tove Jannsson „Nähtamatu 19 laps” (2. 3. kl) Karlssoni joonistusvõistlus 34 Ettelugemispäev: Juhan Püttsepa jutud (2; 2.– 36 4. kl) Madli Zobel raamatu teekonnast (3; lasteaia- 48 lapsed, 1.– 2., 3.– 4. kl) Ettelugemispäeva video vaatamine 14 Kohtumine Juhani Püttsepaga (2.– 6. kl) 48 „Lugemisisu” teematund (20; 1.– 4. kl) 180 Lugemis- ja nuputamistund (51) 427 Põlva Raamatukogude aasta avamine koos Põlva 37 Jakobi Kooliga: katkendi Piret Raua raamatust luges Helje Põvvat Lugemistund 9 Ettelugemispäev 10 Emakeelepäevaüritus „Selle maa keel, raama- 16 tud, lapsed” (lasteaialapsed) Kirjandushommik „Vägilased eesti laste- 17 kirjanduses” (lasteaialapsed) Lugemiskoera programmi hooaja lõpupidu 24 Himmastes Perehommik 48 Suur pannkoogipäev „Koogilood ja pannukad” 82 koostöös Kiidjärve raamatukoguga (lasteaia- ja kodused lapsed) Kirjandushommik „Tere, sügis!” 16 Teemaüritus „Meil on külas neljajalgne 46 sõber... koerad tööl ja kodus” (3) Suvelugemise BINGO (Põlvas) 40  48 RaamatukoguÖÖ: tondijutud, meisterdamine, 18 mängud jne Ülemaakonnalise suvelugemise tunnustusüri- 42 tus: külas Triinu Laan Teemahommik „Jõuluaeg ja päkapikud” 13 Ristsõnade lahendamise turniir 8 Virtuaalne lugejamäng „Arva ära raamatu 10 pealkiri” Raamatukogupäevade üritused: ristsõnapäev, 30 lauamängupäev, loterii-allegri ja meister- damispäev Kohtumine Ene Sepaga 29 Kohtumine Kaia Raudsepa ja Lille Roometsa- 76 ga (2; üks põhikooli-, teine gümnaasiumi- astmele) LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Kogude komplekteerimine ja töötlemine Komplekteeritakse kõik maakonna rahvaraamatukogusid. Aruandeaastal lisandus 12 723 teavikut. Aasta algul sõlmib raamatukogu direktor lepingud Räpina ja Kanepi vallavalitsusega, kes kannavad Põlva vallavalitsuse pangakontole komplekteerimissumma (v.a. perioodika). Riigilt saadud soetussumma jagatakse vastavalt elanike arvule. Elanike arvestust teeninduspiirkondade kaupa peab pearaamatukoguhoidja. Ülalviidatud lepingus on kirjas ka riigilt saadud summa. Järjekindlalt jälgitakse sooduspakkumisi. Komplekteerimisjuht teavitab raamatukoguhoidjaid soetussummade seisust kord kvartalis, vajadusel sagedamini. Raamatukoguhoidjad esitavad tellimused Rahva Raamatu kodulehele, mille alusel teavikud tellitakse ja töödeldakse. Saadetised valmivad kord nädalas, mis on eeskujuväärne näitaja. Komplekteerimisele pööratakse tähelepanu koolituspäevade infoosas (raamatute tutvustamine, ülevaade rahalisest seisust). Raamatukoguhoidjad on komplekteerimistegevusega väga rahul. Raamatukogutööks vajalike andmebaaside loomine Järjepidevalt bibliografeeritakse koduloolisi (Põlvamaa-ainelisi) artikleid elektronkataloogi Urram, varustades kirjed vajalike märksõnadega. Läbi vaadatakse kogu raamatukokku saabuv perioodika ja suur osa teadmiskirjandusest. Valikuliselt sisestatakse huvipakkuvamaid artikleid kodulookartoteegist eesmärgiga teha need kättesaadavamaks. Aruandeaastal loodi Urramisse 2500 koduloolise artikli kirjet. Raamatukogude statistilise aruandluse korraldamine Nõuetekohaselt esitatakse statistilised aruanded ja koostatakse aruanne maakonna rahva- raamatukogude aasta tegevusest. Tegu on töömahuka valdkonnaga. Aruandeperioodi eel koostatakse raamatukoguhoidjatele meelespea statistilise aruande ja küsimustik informatsioonilise aruande täitmiseks ning arutatakse nende põhjal aruande koosta- mine aastalõpunõupidamisel üksipulgi läbi. Aruandlusperioodil nõustatakse raamatukogu- hoidjaid pidevalt, parandatakse vigu, mille välistamiseks võrreldakse ka statistilisi ja informatsioonilisi aruandeid jne. Maakonnatasandil teatakse maaraamatukoguhoidjate tegemisi hästi ja see on aruannete koostamisel suureks abiks. Sisuliselt on aruandluse puhul tegemist erialase nõustamisega, mis kuulub järgmise punkti alla. Nõustatakse ka kooliraamatukogu- hoidjaid (statistilise) aruande esitamisel. Erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituse korraldamine Aruandeaastal viidi läbi 10 koolituspäeva, neist kaks hübriidvormis ja kaheksa kontaktsena. Viimased aastad on tõestanud, et kontaktkoolituse kasutegur on suurem. Virtuaalkoolitused aitavad raamatukoguhoidjate aega kokku hoida näiliselt. Koolituste arv on optimaalne. Koolitused olid osalejate hinnangul vajalikud ja huvipakkuvad. Viimastel aastatel on suurt tähelepanu ajakajaliselt pööratud suhtlemispsühholoogiale ja lastetööle. Väga kõrgelt hindavad raamatukoguhoidjad õppereise. Seekordne reis viis Lääne-Harju valda. Edaspidiseks käsitle- miseks on vajalikud digipädevus ja turundus. Igapäevaselt nõustatakse raamatukoguhoidjaid paljudes küsimustes (Urram, komplekteerimine, ürituste läbiviimine, projektide koostamine jpm). Raamatukogude aastal jagati pidevalt infot toimuva kohta, kutsuti osalema suurüritustel, samuti veeti eest ühisturundust. Sündmusi teema- aasta kodulehel üles pannes jälgiti, et võimalikult paljud raamatukogud oleks esindatud ja kaalukad ettevõtmised kajastamist leiaks.  50 Juba aastaid on prioriteediks kogude puhastamine ja inventuuride läbiviimine. 2022. aastal viidi inventuur läbi koguni seitsmes raamatukogus! Ka 2023. aastal on see kavas mitmes raamatu- kogus. Inventuuride puhul on initsiatiiv komplekteerijate käes. Kogude puhastamine on toimunud direktori ja pearaamatukoguhoidja eestvõttel. Praktilist abi osutati Valgjärvel ja Leevakul enne asenduspinnale kolimist, Leevakul aidati ka kolida. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Päringutele vastamine on järjepidev tegevus. Aasta jooksul lahendati 1552 päringut, neist 225 lasteteeninduses. Teatmestu korraldamisega tegeleb üks lasteraamatukoguhoidjatest ja lugemissaali raamatukoguhoidja. Päringutele vastavad muidugi ka teised töötajad. Lugemis- saali on kokku kogutud varamu Põlvamaa kohta, mida pidevalt täiendatakse ja ka huvilisi on kogu maakonnast. Varamu kasutamist päringute arv täielikult ei väljenda. Juhul, kui inimene ise vajalikud koduloolised materjalid leiab, päringut kirja ei lähe, aga selle taga on raamatukoguhoidjate hea töö. Päringutele vastates on väga oluline isiklik kontakt, seetõttu ei saa ega ole vaja seda ülemäära tsentraliseerida. Jäägu suurtele raamatukogudele need päringud, mida kohalikul tasandil pole võimalik lahendada.