Kiri

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 02.03.2023 nr 2-1/2023/1242 Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimuste ja korra kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Määrus kehtestatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021−2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” elluviimiseks toetuse andmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri koos lisadega. Lisaadressaadid: Eesti Konverentsibüroo Music Estonia Eesti Olümpiakomitee Ede Teinbas 715 3407 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri Lisa 2 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Kontroll/kinnitus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; (h) austus puuetega laste arenevate võimete Võrdsete võimaluste tagamine Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu täiendavalt analüüsitud seletuskirja säilitada oma identiteet. peatükis 4 "Määruse mõjud" Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja Kontroll/kinnitus looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Keskkonnakaitse 37 Võrdsete võimaluste tagamine DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 täiendavalt analüüsitud seletuskirja raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded peatükis 4 "Määruse mõjud" TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar  Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34².  Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7 väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas  Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimused ja kord Seletuskirja lisa 1 Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal. Toetuse saajad on enamasti eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle puhul ei ole korruptsioon toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole asjakohane. Juhul kui taotlejateks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, peavad nad järgima riigihangete seadust ja 1 olema kursis korruptsiooniennetusega. Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid, mis välistavad huvide konflikti. Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse nõuded on täidetud. Tegemist on riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga. Järgitakse 1 kõiki riigiabi reegleid ja tehakse vastavasisulised kontrollid. Kõige sarnasem sellele meetmele on kultuuriministeeriumi rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetuse meede ning sellele on määruses riskide vältimiseks kehtestatud välistus, et ühele sündmusele ei saa mõlemast meetmest toetust taotleda. Sarnased toetusskeemid on ka kohalikel omavalitsustel, samuti on sarnaseid 2 toetusi veel ka kultuuriministeeriumil, kuid nende puhul on toetuse eesmärk enamasti erinev (välisturistide toomine vs (kohaliku) kultuuri- ja spordielu edendamine). Toetuse saajad on enamasti juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus. Toetuse saajad on enamasti eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle puhul ei ole korruptsioon toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole asjakohane. Juhul kui taotlejateks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, peavad nad 3 järgima riigihangete seadust ja olema kursis korruptsiooniennetusega. TATis on kehteststud nõuded vastavalt ühendmääruse §11 määruse §- s 23 lg 7. Määruse seletuskirjas esitatakse "ei kahjusta oluliselt analüüsi tulemus. Rakenduskava raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad peavad 0 taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi kestliku korralduse põhimõtete rakendamisest, mille vastavust hinnatakse hindamismetoodikas ühe komponendina. Vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub. 7  Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Määruse § 23 lg 7 viidatud ühendmääruse § 11 nõuetele. Määruse § 1 lõiked 2-4 käsitlevad riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite kohaldamist. Välistus kultuuriministeeriumi rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetusmeetmest taotlemiseks on sätestatud määruse § 1 lõikes 5. Kultuuriministeeriumi esindaja on kaasatud ka taotluste hindamiskomisjoni, et toimuks infovahetus, samuti on rakendusüksuse esindaja kaasatud kultuuriministeeriumi hindamiskomisjoni. Taotleja peab § 8 lõike 11 kohaselt esitama teabe projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral. Määruse § 23 lg 7 viidatud ühendmääruse § 11 nõuetele.  EELNÕU 24.02.2023 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS ..…………………… nr ….. Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 53 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Kui toetus on käsitatav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 34¹ sätestatut. (4) Määruse alusel ei anta: 1) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 2) riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel. (5) Üldise grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi ettevõtjale, kellel on täitmata abi tagasimaksmise korraldus, mis on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks. 1 (6) Määruse alusel ei toetata rahvusvahelist spordisündmust, rahvusvahelist kultuurisündmust, rahvusvahelist suursündmust ja rahvusvahelist konverentsi, mida on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel. (7) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele, aruandlusele ja toetuse maksmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). § 2. Terminid (1) Rahvusvaheline sündmus (edaspidi sündmus) on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk ja kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. See võib olla rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus. (2) Rahvusvaheline spordisündmus (edaspidi spordisündmus) on mis tahes spordialal avalik sündmus või võistlus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid. (3) Rahvusvaheline kultuurisündmus (edaspidi kultuurisündmus) on avalik sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri. (4) Rahvusvaheline suursündmus (edaspidi suursündmus) on spordisündmus või kultuurisündmus, mis toimub üks kord aastas vähemalt kolmel aastal ning mille korraldamiseks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga. (5) Rahvusvaheline konverents (edaspidi konverents) on teaduslik, erialane või huvialane kokkutulek ettekannete ja aruteludega või riikide, organisatsioonide või ametkondade esindajate kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi, töökoosolekut, infopäeva ega näitust. (6) Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda viisil, mis tagab kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või terviseseisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. (7) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250. § 3. Toetuse eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on suurendada Eesti tuntust spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. (2) Toetuse tulemusena: 1) suureneb väliskülastajate arv; 2) suureneb sündmuste ja konverentside elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele. (3) Toetus panustab järgmiste meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. 2 (4) Toetusega toetatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ning sihi “Majandus” alasihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, panustades valdkonna 4.3 tegevuse „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ elluviimisse. (5) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning toetuse andmisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 63 kinnitatud „Eesti turismistrateegia 2022–2025” eesmärkidest. (6) Toetusega panustatakse „Eesti 2035“ tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi tegevuse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“. (7) Lõikes 4 nimetatud „Eesti 2035“ sihi saavutamiseks ja aluspõhimõtete hoidmiseks ning lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtete arvestamiseks panustatakse toetuse andmisel järgmistesse näitajatesse: 1) ligipääsetavuse näitaja; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeele indeks; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmistele tingimustele vastavate sündmuste ja konverentside korraldamist: 1) täidab toetuse eesmärki ja panustab toetuse tulemuse saavutamisse; 2) toimub Eestis; 3) on rahvusvaheliselt huvipakkuv; 4) korraldamisel järgitakse kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; 5) toetuse saaja korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal sündmuse või konverentsi turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta. (2) Toetatav sündmus peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) sündmuse turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta; 3 2) kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat; 3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval sündmusel 400 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 200; 4) minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas toimuval sündmusel 1500 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 900; 5) sündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub sündmuse sisuline tegevus; 6) suursündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuline tegevus. (3) Toetatav konverents peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) turundustegevused on kavandatud vähemalt kahel välisturul ja konverentsi raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta; 2) konverents toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub konverentsi sisuline tegevus; 3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval konverentsil 120 ja väljaspool Tallinna toimuval konverentsil 60. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on määruse nõuetele ja taotluse rahuldamise otsusele vastavad järgmised kulud: 1) sündmuse või konverentsi turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides; 2) sündmuse või konverentsi eel või ajal välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud; 3) sündmust või konverentsi kajastavate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud; 4) rahvusvahelise tele- ja veebiülekandega seotud kulud; 5) sündmuse või konverentsi korraldamise ja teenindamisega seotud kulud; 6) sündmuse või konverentsi külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud; 7) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud. (2) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) külaliste vastuvõtu kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud; 2) kingitused; 3) isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud liikumispuudega inimesel vastava tõendi olemasolul; 4) pangagarantiid; 5) ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatud projekti üldkulud; 6) sularahas tasutud kulud; 7) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 8) toitlustuskulud; 9) uue veebilehe arenduskulud; 10) eestikeelsete turundusmaterjalide kulud; 11) konverentsi või sündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalide kulud; 12) ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud personalikulud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks vajalikele turundustöötajatele; 4 13) punktis 12 sätestatud turundustöötajate päevaraha; 14) kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2023. aasta 1. märtsist 2029. aasta 31. oktoobrini. (3) Sündmuse ning konverentsi toetatavad tegevused viiakse ellu 24 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobriks 2029. (4) Suursündmuse tegevused viiakse ellu 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobriks 2029. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõigetes 3 ja 4 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel määruse §-s 20 kehtestatud korras ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkidega ning tegevused on lõpetatud hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Sündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. (2) Suursündmuse toetus on kolme aasta kohta kokku minimaalselt 140 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on vähemalt 200 000 eurot. (3) Kui suursündmus on spordisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 200 000 eurot. (4) Kui suursündmus on kultuurisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 235 000 eurot. (5) Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. (6) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (7) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (8) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (9) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud. (10) Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 53 punktis 8 sätestatud piirmäära. (11) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt 5 antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (12) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (13) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. (14) Üht ja sama sündmust ei toetata samal ajal spordi- ja kultuurisündmusena ning suursündmusena. (15) Lõigetes 11 ja 12 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus. (16) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) üldandmed projekti kohta; 3) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem; 4) projekti nimetus, projekti toimumise asukoht, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sealhulgas sündmuse või konverentsi kestliku korralduse ja ligipääsetavuse analüüs, sihtkoha tutvustamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 5) sündmuse puhul külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja nimi, registrikood, roll väliskülastajate teenindamisel ning koostööpõhimõtete kirjeldus; 6 6) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile; 7) projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja dokumendid; 8) sündmuse või konverentsi kogueelarve, sealhulgas kulud ja tulud, suursündmuse puhul iga aasta kohta eraldi; 9) taotleja projektimeeskonna liikmete sündmuste või konverentside korraldamise ja turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus; 10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 11) juhul kui taotleja on eraõiguslik juriidiline isik, esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kättesaadav; 12) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus; 13) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri, sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeid; 14) riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil; 15) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 16) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning tegevusest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4; 17) partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (2) Taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlusvooru avamine (1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve. (2) Rakendusüksus teavitab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval taotlusvooru avamisest, eelarvest, taotluse esitamise tähtajast ja muudest tingimustest. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg, taotluse ja taotlusega seotud dokumentide esitamine (1) Taotlus esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud tähtaja jooksul. (2) Taotluse esitab ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline viga, lähtutakse ühendmääruse § 5 lõikest 2. (3) Taotluse suhtes tehtud otsused, aruanded, toetuse makse saamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. 7  5. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Juhul kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, edastab rakendusüksus taotlejale vastava otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates. Taotluse menetlemise tähtaega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra pikendada, taotlejat sellest teavitades. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse ettepanekuga, on rakendusüksusel õigus jätta taotlus rahuldamata. § 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud määruse nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne taotlusvooru avamist rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. (4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Projekti hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Projekti hinnatakse lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumite alusel rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (2) Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja rakendusasutus kooskõlastab valikumetoodika nende rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise alal vastavalt oma vastutusvaldkonnale. 8 (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat projekti hinnatakse valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE, „Eesti turismistrateegia 2022–2025“ ja meetme eesmärkide ning tegevuse tulemuste saavutamisele – sündmuste ja konverentside toetamisel 55 protsenti, suursündmuste toetamisel 60 protsenti; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti; 3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus – sündmuste ja konverentside toetamisel 20 protsenti, suursündmuste toetamisel 15 protsenti. (4) Projekti hinnatakse skaalal nullist neljani. (5) Hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (6) Paremusjärjestuse saamiseks paneb hindamiskomisjon taotlused pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. (7) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 3 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on kõrgem. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis: 1) on § 16 lõikes 3 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60; 2) ei ole ühegi § 16 lõikes 3 loetletud valikukriteeriumi alusel hinnatud väiksema hindega kui 2,30. (3) Taotlused rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldati tingimuslikult; 2) kindlasummaliste toetuse maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused; 3) projekti elluviimise tingimused; 4) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 5) täpsemad nõuded aruandega esitatavatele fotodele ja videosalvestistele. (5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 18. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata; 9 5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise. (4) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras kuni projekti lõppmakse tegemiseni. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajaduse korral § 16 lõikes 3 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või §-s 15 nimetatud hindamiskomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 3) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 4) ei ole põhjendatud; 5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti tulemusnäitajaid. (4) Kui toetus on kultuuriabi, võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise 10 eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi reeglitega. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Lisaks ühendmääruse §-le 14 võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodil; 5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel. (2) Toetuse saaja tagastab toetuse lõike 1 otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi määruses sätestatud nõuete ja enda kohustuste kohta. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatule järgmisi kohustusi: 1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagab ettenähtud omafinantseeringu; 3) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks; 4) kogub ja esitab rakendusüksusele väliskülastajate statistikat; 5) loob ja esitab rakendusüksusele igast toetatud sündmusest või konverentsist viis kuni kümme fotot ning olemasolu korral üks kuni viis videosalvestist; 6) annab rakendusüksusele lihtlitsentsi punktis 5 nimetatud teoste avalikuks kasutamiseks ja all-litsentsi alusel kasutada andmiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta ja tähtajaga viis aastat teoste üleandmisest arvates ning tagab, et tal on kõik vajalikud õigused rakendusüksusele vastava lihtlitsentsi ja all-litsentsilepingute sõlmimise õiguse andmiseks; 7) vastab rakendusüksuse küsimustele projekti teostamise kohta; 8) annab audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates; 9) võimaldab kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab; 10) osutab auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi; 11 11) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime või aadressi muutumisest, seadusliku või volitatud esindaja muutumisest, ümberkujundamisest või lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, sealhulgas pankrotimenetluse alustamisest; 12) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti jätkamise otstarbekuse; 13) täidab teavitamisega seotud kohustusi vastavalt teavitusmäärusele; 14) korraldab sündmuse või konverentsi kooskõlas kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse soovitustega, mis sisaldavad ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtete arvestamise juhiseid. (3) Lisaks lõikes 2 märgitule täidab toetuse saaja suursündmuse puhul järgmisi kohustusi: 1) esitab enne järgmise sündmuse toimumist täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks; 2) kui täpsustatud tegevus muudab taotluses märgitut, esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks vastavalt §-le 20; 3) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest. (4) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest. 8. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande (edaspidi koos aruanded) taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. (3) Suursündmuse toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise edenemine, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuse kohta; 4) sündmuse puhul andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta: ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine; 12 6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine; 7) suursündmuse puhul täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 4 esitatud loetelule: 1) projekti panus § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajatesse; 2) toetuse saaja hinnang ellu viidud tegevuste panusele § 3 lõikes 7 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. (6) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul, suursündmuse puhul 40 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Kui taotleja aruannet ei täienda, siis rakendusüksus aruannet ei kinnita ja väljamakset ei tehta. (7) Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel, kui toetust antakse suursündmusele, ja ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, kui toetust antakse sündmusele või konverentsile. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. § 25. Suursündmuse toetuse maksmine (1) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel lõikes 2 kehtestatud tingimuste täitmise korral. (2) Toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 24 lõikes 3 sätestatud erandit; 2) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (3) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle maksnud vähemalt omafinantseeringu ulatuses kooskõlas ühendmääruse § 27 lõike 1 punktiga 2. (4) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. (5) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul. (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma. 13 (7) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele. (8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. § 26. Sündmuse ja konverentsi toetuse maksmine (1) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest. (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel lõikes 4 kehtestatud tingimuste täitmise korral. (3) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Tulemuste osalise saavutamise korral jäetakse toetus välja maksmata. (4) Toetuse maksmise eeldused on: 1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel; 2) väliskülastajate arvu tõendamine; 3) sündmuste puhul kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. § 28. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt samale paragrahvile. (2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 14  24.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega kehtestatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Toetuste kogueelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 2 700 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole. Eesti turismisektorit iseloomustab tugev hooajalisus ning sõltuvus naaberturgudest. Sündmuste toetamine loob põhjuseid nii Eesti esmakordseks kui ka korduvaks külastamiseks. Sündmuste külastajate ööbimised ning piirkonda jäetud turismitulu vähendavad turismi hooajalisust ja madalhooaja mõju, mis omakorda kasvatab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) lisandväärtust ja sündmuse korraldusse kaasatud eksportivate ettevõtjate arvu. Ühtlasi kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate samalaadsete sündmuste korraldamiseks Eestis. Toetusega kaasrahastatakse rahvusvahelistele osalejatele huvipakkuvaid spordi- ja kultuurisündmusi ning konverentse, võimaldades sündmuste korraldajatel kvaliteetsema korralduse ja turunduse abil luua reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks, suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise kohana ning seeläbi aidata kaasa Eesti turismiteenuste ekspordi kasvule COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Toetuse tulemusena suureneb väliskülastajate arv ning riigile laekub täiendav maksutulu. Rakenduskava raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Kõik taotlejad peavad taotlusvormis esitama ülevaate toetatava sündmuse või konverentsi kestliku korralduse põhimõtete rakendamisest. Sündmuse ja konverentsi kestliku korralduse põhimõtetele vastavust hinnatakse hindamismetoodikas ühe komponendina. Vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks puudub. Määrusega kaasrahastatud projektide elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Kõik toetatavad projektid peavad panustama määrusega seotud „Eesti 2035“ sihti ning Eesti turismistrateegia 2022–2025 ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Projektide tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalsete põhimõtetega. Kõik kaasrahastatud projektide tegevused peavad olema kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Määruse on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui rakendusasutus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas [email protected], 715 3407), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa ([email protected], 507 9774) ja tootespetsialist Tatjana Koor ([email protected], 5566 5070) ning toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). Keeletoimetuse tegi justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, selgitatakse lahti peamised määruses kasutatavad terminid, antakse ülevaade toetuse andmise eesmärkidest ja oodatavast tulemusest ning nimetatakse rakendusüksus ja -asutus. Eelnõu § 1 lõige 1 kirjeldab toetusskeemi paiknemist rakenduskava poliitikaeesmärgis, erieesmärgis, meetmes ja sekkumises. Määruse alusel toetust saanud projektid peavad panustama turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamisse ning seeläbi laiemalt ettevõtluskeskkonna arendamisse ja rahvusvahelistumisesse. Eelnõu § 1 lõigetes 2–4 sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse § 5 lõikes 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest. Konverentsidele ja spordisündmustele saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Juhul kui saab kasutada erinevaid abiliike, teeb lõpliku valiku toetuse abiliigi kohta toetuse saaja rakendusüksuse soovitusel. Eelnõu § 27 lg 1 kohaselt makstakse spordi- ja kultuurisündmuse ning konverentsi korral toetus kindlasummalise maksena. Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt on spordi- ja kultuurisündmuse projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Eelnõu § 8 lg 3 kohaselt on konverentsil projekti tegevuste kogumaksumus kuni 200 000 eurot. Seega on tagatud, et kindlasummalise makse andmisel ei minda vastuollu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 art 53 lõike 3 punktis b esitatud nõudega, et eelarveprojekti alusel saab anda kindlasummalist makset, kui projekti kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot. Eelnõu § 1 lõikes 5 selgitatakse, et määruse alusel toetust saavad sündmused ja konverentsid võivad saada toetust ka teistest era- või avalikest vahenditest, välja arvatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määrusega nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” kehtestatud toetusmeetmest. Nimetatud määruse välistus on kehtestatud seetõttu, et tegemist on sisuliselt sama mõju saavutamiseks mõeldud toetusskeemidega. Mõlemast toetusskeemist toetamise korral kajastataks toetusega saavutatavat mõju kahekordselt. Samuti võib kahest väga sarnasest toetusskeemist rahastamise korral kasvada topeltrahastamise oht. Tuleb tähele panna, et kultuurisündmustele kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu §-s 2 avatakse selle määruse kontekstis toetatava rahvusvahelise sündmuse, spordi- ja kultuurisündmuse, suursündmuse ja rahvusvahelise konverentsi mõisted. Toetust antakse kolme liiki sündmustele, millele korraldatakse eraldi taotlusvoorud: 1) rahvusvaheline spordi- ja kultuurisündmus; 2) rahvusvaheline suursündmus (mille puhul antakse toetust spordi- või kultuurisündmusele kolmeks aastaks korraga); 3) rahvusvaheline konverents. Nii rahvusvahelise spordi- ja kultuurisündmuse kui ka rahvusvahelise suursündmuse toetuse puhul luuakse hindamisel kaks pingerida – eraldi spordi- ja kultuurisündmustele. Toetatava Toetus määratakse Taotlusvoor Pingerida sündmuse liik Rahvusvaheline Üheks aastaks Ühine Eraldi spordisündmus Rahvusvaheline Eraldi kultuurisündmus Rahvusvaheline Kolmeks aastaks Ühine Eraldi suursündmus (spordisündmus)  Rahvusvaheline Eraldi suursündmus (kultuurisündmus) Rahvusvaheline Üheks aastaks Eraldi Eraldi konverents Toetatava spordi- ja kultuurisündmuse ja suursündmuse puhul on oluline selle avalikkusele suunatus ehk sündmus peab olema igaühele juurdepääsetav kas tasuta või tasulise pääsme soetamise järel. Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud toetatavad kultuurisündmused peavad toetama kultuuriturismi eesmärki, mille puhul külastaja peamine motivatsioon on õppida, avastada ja kogeda materiaalseid ning mittemateriaalseid kultuurilisi vaatamisväärsusi ja tooteid turismisihtkohas. Vaatamisväärsused ja tooted võivad hõlmata kunsti, disaini ja arhitektuuri, ajaloolist ja kultuuripärandit, kulinaarset pärandit, kirjandust, muusikat, tantsu, audiovisuaalset ja etenduskunsti, loomemajandust ja kultuuriruume oma elustiili, väärtuste, uskumuste ja traditsioonidega. Lõikes 4 on esitatud suursündmuse mõiste selle määruse kontekstis, milleks on rahvusvaheline kultuuri- või spordisündmus, mille jaoks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga ning mis toimub projektiperioodi jooksul kuni nelja aasta sees kolmel eraldi aastal. See mõiste on kasutusele võetud selleks, et eristada ühe- ja kolmeaastaseid projekte (sündmus saab toetust üheks või kolmeks aastaks) ja avada neile taotlemiseks eraldi taotlusvoorud. Eelkõige on toetus mõeldud regulaarselt igal aastal toimuvatele sündmustele, ent projekti elluviimise perioodile on lisatud aastane puhveraeg erakorralisteks juhtudeks, näiteks kui sündmuse toimumist mõnel aastal takistavad reisipiirangud, erakordne geopoliitiline olukord või ilmastikuolud. Esitatud on ka ligipääsetavuse mõiste. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Ligipääsetavus on elukaare põhine ehk võtab arvesse, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtrühmad ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt. VKE-deks loetakse mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Mikroettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 10 inimest. Väikese suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 50 inimest. Keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot, aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250. Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Lõiked 1–2 kirjeldavad toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Määruse alusel toetuse andmise üldeesmärk on suurendada Eestit külastavate välisturistide arvu ning Eesti tuntust rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise sihtkohana. Sündmuste ja konverentside toetamise tulemusel suureneb väliskülastajate külastuste ja ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes, kasvab Eesti kui sündmuste ja konverentside toimumise koha tuntus, suureneb koostöö sündmuste ja konverentside korraldajate ja turismiteenuste pakkujate vahel ning kasvab sündmuste ja konverentside jätkusuutlikkus. Rahvusvahelised sündmused ja konverentsid loovad olulist reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks. Sündmustel ja konverentsidel osalejad on sageli keskmisest kõrgema sissetulekuga ning loovad niimoodi turismisektoris suuremat lisandväärtust. Rahvusvahelise sündmuse või konverentsi külastaja, saades esmase positiivse külastuskogemuse, naaseb suure tõenäosusega Eestisse pikemaks puhkusereisiks. Lähiriikide elanikele pakuvad sündmused ja konverentsid põhjuse korduvkülastuseks. Toetus aitab kaasa sündmuste professionaalsele korraldusele ja turundusele, suurendades sündmuse atraktiivsust sihtrühmadele. Toetuse abil arendatakse konverentside ja sündmuste korraldajate ning ettevõtjate koostööd kvaliteetsema teenuse ja tervikliku külastuselamuse pakkumiseks ning selle tulemusel suureneb VKE-de ekspordi- ja konkurentsivõime välisturgudel. Sündmuste ja konverentside korraldamine aitab pikendada turismihooaega, pakkuda külastusmotivatsiooni madalhooajal ning edendada sihtkohtade kuvandit. Rahvusvaheliste sündmuste mõjuahel Sündmuste toetamise tulemusi hinnatakse taotleja poolt tõendatud väliskülastajate arvu ning aruannetes nimetatud projekti elluviimisse kaasatud turismiteenuste pakkujate arvu alusel. Lõige 3 nimetab meetme väljundnäitajad. Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttasemete “toetatavad ettevõtjad”, “toetustega toetatavad ettevõtjad” saavutamisse. Toetatavate ettevõtjate puhul peetake arvestust ka ettevõtja suuruse alusel (mikro-, väike, keskmine, suur). Sekkumise väljundnäitajate sihttasemete arvutamisel on võetud aluseks taotlusvoorude prognoositavad mahud ja avamise ajad eri toetuseliikides (suursündmus, spordi- ja kultuurisündmus, konverents). Taotlusvoorude korraldamise lõplikud ajad ja rahalised mahud otsustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepaneku alusel, jälgides ja analüüsides eri liiki sündmuste toetuse vajadust. Eri toetuseliikide taotlusvoorude mahtusid ja toetuse suuruseid arvestades prognoositakse, et rahalist toetust saab vähemalt 98 organisatsiooni, kellest 49 on äriühingud. Sekkumise väljundnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 Sekkumine Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 Rakendus- Toetatavad 0 0 49 kava ettevõtjad väljundnäitaja (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) Rakendus- Toetustega 0 0 49 kava toetatavad väljundnäitaja ettevõtjad 2024. a sihttase kõikidel näitajatel on 0, kuna esimesed taotlusvoorud avatakse 2023. aastal ning sündmused ja konverentsid toimuvad pärast taotlusvoore ajalise nihkega. 2024. aastal ei pruugi toetatud sündmused veel toimunud olla või ei ole veel esitatud projektide aruandeid, mille alusel saab tegelikke näitajaid teatada. Näitaja täitmisest teatatakse pärast sündmuse või konverentsi toimumist projekti lõpparuandega. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikale. Lõiked 4–7 kirjeldavad meetme seoseid strateegia „Eesti 2035“, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning Eesti turismistrateegiaga 2022–2025. Toetatavad projektid peavad olema kooskõlas Eesti turismistrateegia 2022–2025 visiooni, eesmärkide ja läbivate tegutsemispõhimõtetega. Samuti on lõikes 5 esitatud nõue, et kõik projektid peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Näiteks peavad sündmuste ja konverentside korraldajad analüüsima oma ürituse asukohta, erinevaid sihtrühmi (sh kultuurisündmuste puhul nii esinejad kui sündmuse külastajad, spordisündmuste puhul nii võistlejad, abipersonal kui ka pealtvaatajad jne) ja sisu ning neid arvestades pakkuma välja lahendused sündmuse või konverentsi kestliku korralduse tagamiseks ning puuetega inimeste ja erivajadusega (sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega) ja eristuvate vajadustega inimestele ligipääsetavuse loomiseks. Toetatavad tegevused panustavad kaudselt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisse, vältides sündmuste ja konverentside korraldamisel ning turundamisel ja teavitamisel soostereotüüpseid või diskrimineerivaid rolle ja kuvandeid.  2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk kehtestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 5 kehtestatakse määruse raames toetatavad tegevused, milleks on rahvusvaheliselt huvipakkuvate spordi- ja kultuurisündmuste, sh määruse kontekstis rahvusvaheliste spordi- ja kultuurivaldkonna suursündmuste ehk kolmel aastal toetust saavate sündmuste ning rahvusvaheliste konverentside korraldamine ja turundamine. Sama paragrahvi lõikes 1 kehtestatakse nõuded toetatavale sündmusele ning konverentsile. Lõike 1 punkt 1 sätestab, et toetatav sündmus ja konverents peavad täitma toetusmeetme eesmärki ja panustama toetuse andmise tulemuste saavutamisse ning aitama kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse ning sündmuse ja konverentsi väliskülastajate arvu suurenemisele. Sündmuse ja konverentsi sisu peab olema kooskõlas Eesti turismistrateegia 2022–2025 läbivate põhimõtete ja tegevussuundadega ning toetama Eesti brändi kuvandit, lähtuma selle väärtustest ja lugudest. Samuti tuleb sündmuste ja konverentside korraldamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Nendeks horisontaalseteks põhimõteteks on põhiõiguste austamine ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, igasuguse diskrimineerimise vältimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, puuetega inimestele juurdepääsu tagamine, kestliku arendamise edendamine ja põhimõte “ei kahjusta oluliselt”. Eelnõu põhiõiguste hartale vastavuse analüüs on seletuskirja lisas 2. Sündmuse ja konverentsi sisulist kooskõla Eesti turismi strateegiliste suundadega ja Eesti brändi väärtusega ning horisontaalsete põhimõtetega jälgitakse muu hulgas taotluste hindamisel, kuna on oluline, et toetust saaksid vaid sellised sündmused ja konverentsid, mis mõjuvad Eesti rahvusvahelisele mainele positiivselt ning ei too endaga kaasa negatiivset meediakuvandit. Lõike 1 punktid 2 ja 3 reguleerivad, et sündmus ja konverents peavad toimuma Eestis ja olema rahvusvaheliselt huvipakkuvad. Lõike 1 punktid 4 ja 5 nimetavad, et sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida sündmuste kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtteid ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse ja teavituse soovitused. Kestlikkuse all mõistetakse lisaks keskkonnahoiule ka kohaliku kogukonnaga ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamist. Taotleja peab taotluses analüüsima, kas ja kuidas ta sündmuse või konverentsi korraldamisel, sealhulgas asukoha ja teenusepakkujate valikul, neid soovitusi järgib. Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb analüüsida oma sündmuse või konverentsi asukohta, sisu ja sihtrühma ning nõudeid teabe esitamisele, invasõiduki parkimisele, liftile või invatõstukile, pandustele, treppidele, ustele, hoonesisesele liikumisteele, sisustusele ja seadmetele, invatualetile ning asjakohasel juhul majutusele. Sündmusele saabumise ja seal liikumise teekond ja rakendatavad ligipääsetavuse meetmed peavad olema arusaadavalt kirjeldatud nii väliskülastajatele kui eri- ja eristuvate vajadustega inimestele. Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamine on üks osa hindamismetoodikast, sealhulgas tuleb hinnata nende põhimõtetega vastuolus olevaid sündmuseid madalamate hinnetega, et välistada selliste sündmuste ja konverentside toetamist, mis ei sobi horisontaalsete ehk kestlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega. Lõike 2 punkt 5 kohaselt peab toetuse saaja sündmuse või konverentsi eel ja ajal enda turunduskanalites (nt sündmuse või konverentsi koduleht, Facebooki leht vms) ning toimumiskohas viitama Eestit tutvustavale veebilehele visitestonia.com. Sündmuse või konverentsi kodulehel peab viide visitestonia.com veebilehele olema nähtav selle info juures, kus kuvatakse info sihtkoha, transpordivõimaluste ja turismiteenuseid osutavate partnerite kohta, samuti võib nimetatud viidet jagada muudes kanalites (nt konverentsikutsed vms). Sündmuse või konverentsi muudes turunduskanalites ning sündmuse või konverentsi toimumise asukohas teavitab korraldaja visitestonia.com veebilehest vähemalt visitestonia.com logo lisamisega ning võimalusel (kui see sobib sündmuse või konverentsi turunduskontseptsiooniga) lisab muud Eesti turunduskontseptsiooni elemendid. Turundus- ja teavitustegevused peavad järgima reklaamiseaduse § 3. Lõiked 2 ja 3 kehtestavad lisatingimused toetatavatele sündmustele ja konverentsidele. Lõike 2 punkt 1 sätestab, et toetatavate sündmuste turundustegevusi tuleb teha vähemalt ühel välisturul ning sündmuse turundustegevused peavad valitud sihtturul aitama kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele. Lõike 2 punkt 2 sätestab, et sündmused peavad kaasama korraldusse vähemalt kaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, mis pakuvad sündmuse külastajatele oma teenuseid ja mille teenused ei sisaldu piletihinnas või pole külastajatele tasuta kasutamiseks. See tingimus on seotud eesmärgiga suurendada koostööd sündmuste korraldajate ning väliskülastajaid teenindavate VKE-de vahel. Turismi- ja loomemajandusvaldkonna sektorid (sh nii elamusteenused kui ka Eestis valmistatavad tooted, sh toit) pakuvad mitmekesiseid võimalusi nišitoodete ja nn elustiiliettevõtjate loomiseks ning nende osutatavate teenuste pakkumiseks väliskülastajatele. Selliste ettevõtjate kaasamine suunab sündmuste külastajaid kohalike ettevõtjate tooteid ja teenuseid tarbima ning ühtlasi kasvab Eesti valdkondlik konkurentsivõime järgnevate samalaadsete sündmuste toimumiseks Eestis. VKE-de kaasamine on nõutav sündmuste korraldamise puhul, kuna mitmepäevaste sündmuste terviklik korraldamine eeldab, et külastajatele pakutakse kohapeal võimalust tarbida ka muid teenuseid ja tooteid (näiteks võimalused toitlustuseks, piirkonna elamusteenused, suveniirid jmt), mis ei sisaldu sündmuse pileti hinnas. Suuremate rahvusvaheliste konverentside puhul on üldiselt lisateenused (nt kohvipausid, pidulikud galaõhtusöögid, vabaajaprogrammid, ekskursioonid jmt) korraldatud keskselt ja sisalduvad konverentsipääsme hinnas või müüakse konverentsikorraldaja poolt eraldi pileti alusel. Seega ei ole konverentside puhul VKE-de eraldi kaasamine vajalik. Lõike 3 punkt 1 kohaselt tuleb konverentsi turundustegevusi teha vähemalt kahel välisturul, kus need aitavad kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele. Sündmuste ja konverentside minimaalne sihtturgude arv on erinev tulenevalt sündmuste ja konverentside sisulisest toimimisloogikast ja võimalusest erinevatel turgudel huvi tekitada. Konverentse saab rahvusvaheliselt mõjusaks pidada, kui kaasatud riikide arv on vähemalt 2 (sh saab konverentsidele lähtuvalt temaatikast teha väga sihitud otseturundust mingi kindla valdkonna ekspertidele). Sündmused on suunatud aga vaba aega ja puhkust veetvatele külastajatele, mis tähendab, et sihitud turundust ei saa teha ning tuleb teha laiad avalikud kampaaniad ja avada sihtriigis ka eraldi müügikanalid. Sobivad sihtturud valib iga taotleja sõltuvalt oma sündmuse asukohast ja temaatikast ise. Turundustegevusteks loetakse telemeediat, trükimeediat, veebikanaleid, sotsiaalmeediakanaleid jms. Rakendusüksus võib sobivuse korral kajastada sündmust või konverentsi ka oma turunduskanalites. Lõigetes 2 ja 3 kehtestatakse ka lävendid sündmustel ja konverentsidel osalejate arvu kohta. Lävend on minimaalne väliskülastajate arv, mille toetuse saaja peab tagama ja tõendama. Kui nimetatud lävendeid ei saavutata, sh nende saavutamist ei tõendata aruannet esitades, siis toetust välja ei maksta. Taotleja võib prognoosida ka lävendist suurema väliskülastajate arvu oma korraldataval sündmusel või konverentsil. Hindamiskomisjon hindab prognoosi realistlikkust ning suurema väliskülastajate arvuga sündmustele ja konverentsidele seatakse hindamismetoodikaga eelised. Suursündmuse puhul tuleb prognoosida, saavutada ja tõendada väliskülastajate arv kolme toetatava aasta peale kokku, s.t et kolme aasta lõikes võib mõnel aastal sündmusel osaleda vähem väliskülastajaid, kui seda kompenseerib projekti abikõlblikkuse perioodi sisse jääval mõnel teisel aastal suurem väliskülastajate arv. Turismistrateegia ühe väljakutse – turismi regionaalse tasakaalustatuse eesmärgil kehtestatakse erinevad lävendid Tallinnas ja väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele ja konverentsidele. Tallinnas toimuval spordi- ja kultuurisündmusel peab osalema vähemalt 400, väljaspool Tallinna toimuval sündmusel vähemalt 200 väliskülastajat. Suursündmuse väliskülastajate arv peab olema Tallinnas toimuval sündmusel kolme aasta jooksul kokku vähemalt 1500, väljaspool Tallinna toimuval sündmusel kolmel aastal kokku vähemalt 900. Toetatava konverentsi väliskülastajate koguarv peab olema väljaspool Tallinna vähemalt 60 ja Tallinnas vähemalt 120. Seega on regionaalse tasakaalu saavutamiseks määratud väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele ja konverentsidele oluliselt madalamad külastajate arvu lävendid, millega on võimalik taotust esitada ja toetust saada. See tähendab, et väljaspool Tallinna pääsevad taotlema ka väiksema üldise osalejate arvuga sündmused ja konverentsid ning näiteks konverentse on piirkondades võimalik korraldada ka väiksema mahutavusega ruumides. Lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse toetatavatele sündmustele ja konverentsidele ka minimaalne kestus. Et tagada rahvusvaheliste külastajate ööbimine Eestis, peab spordi- ja kultuurisündmus ning konverents kestma ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva ning suursündmus vähemalt kolm järjestikust päeva. Nimetatud tingimuse peamine eesmärk on motiveerida külastajaid jääma (pikemalt) Eestisse ööbima ning tekitada võimalus, et programmivälisel ajal tarbitakse Eestis kohalikke teenuseid (pikem ööbimine tekitab omakorda olulist regionaalset mõju piirkondades). Eelnõu § 6 lõige 2 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning siinses määruses sätestatud tingimustele. Lõike 1 punkt 1 nimetab abikõlblike kuludena konverentsi või sündmuse turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides, muu hulgas näiteks võõrkeelse info lisamine veebilehtedele või võõrkeelsete alamlehtede loomine, reklaamide kujundamise, reklaammaterjalide tootmise kulud ja tõlketööd ning välisriikides tehtavate turundustegevustega kaasnevad kulud. Veebilehtedel info esitamisel tuleb võimaluse korral arvestada avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogaministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetega (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549). Samas eestisisesed turundustegevused (sh eestikeelse veebi loomine või täiendamine) ei ole abikõlblikud (lõike 2 punkt 10). Lisaks ei ole abikõlblikud reklaampinna ostmise kulud ega muud turunduskulud müügi edendamiseks välisriikides, samuti müügitöötajate töötasud, mida tuleb käsitada abikõlbmatuna lähtuvalt Euroopa Liidu ekspordiabi keelust. Abikõlblike kulude hulka loetakse ka toetuse saaja turundustöötajate personalikulud, kui need on otseselt seotud toetatava sündmuse elluviimisega. Samuti on abikõlblikud elektroonselt visitestonia.com lehelt leitavate ja kehtivate Eesti turunduskontseptsiooni elementide kasutamise kulud ning need kulud, millega tagatakse eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 nõue korraldada sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites ning sündmuse toimumiskohas teavitus veebilehest visitestonia.com. Lõike 1 punktid 2 ja 3 sätestavad abikõlblike kuludena sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud Eestis toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks. Lõike 1 punkti 4 kohaselt on abikõlblikud rahvusvaheliste tele- ja veebiülekannetega seotud kulud, sh nn hübriidkonverentsi või -sündmuse ülekande kulud. Lõike 1 punkt 5 nimetab abikõlblikuna konverentsi või sündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulud, sealhulgas näiteks esinejate tasud, vajaliku tehnika, varustuse, ruumide ja maa-ala rendi kulud, infomaterjalide ja viitade paigaldamise, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (näiteks eritransport, silmusvõimendite rent, viipekeelne tõlge, kirjutustõlge jne), tõlke korraldamise, foto-, heli- või videosalvestuse loomise ja töötlemise kulud. Lõike 1 punkti 6 kohaselt on abikõlblikud sündmuse ja konverentsi külastajate statistika, sealhulgas külastajate koguarvu, ööbimiste arvu ja päritoluriikide jms kohta andmete, külastajate tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud. Külastajate statistika kogumine on otseselt vajalik selleks, et tõendada toetuse eesmärkide (väliskülastajate arv) saavutamist. Tõendusmaterjalideks võivad olla piletimüügi või osalustasude tasumise andmed (piletimüügi statistika), majutusettevõtete andmed, täiendavalt tellitavate külastajauuringute tulemused, taotleja enda tehtud tagasisideküsimustike järeldused vms. Täpsema metoodika eesmärkide saavutamise tõendamise kohta kinnitab rakendusüksus toetuse saaja ettepanekul sõltuvalt sündmuse või konverentsi iseloomust (nt tasuline või tasuta, piiratud alaga või mitte, registreeritud osalejaskonnaga või mitte vms) toetuse menetluse raames ja see fikseeritakse toetuse otsuses (mis on ka kulude abikõlblikkuse eelduseks). Lõike 1 punkt 7 sätestab abikõlblikuna ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses üksikasjalikult kirjeldatud. Eelnõu § 6 lõikega 2 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Nendeks on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele kingitused, isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik puudega inimese transpordiks, pangagarantiid, üldkulud, sularahas ja tasaarvelduse korras tehtud kulud, uue veebilehe arendamise kulu, eestikeelsete turundusmaterjalide, sh eestikeelse veebilehe arendamise kulu. Uue veebilehe arendamise kuluks ei loeta olemasolevasse veebi sündmuspõhise ja võõrkeelse info lisamist, sh võõrkeelsete alamlehtede tegemist. Abikõlblikud ei ole ka kohapeal jaotatavate trükiste jm jaotusmaterjali kulud ning personalikulud, v.a taotleja organisatsioonis töötavatele turundustöötajatele tehtavad otseselt toetatava sündmuse elluviimisega seotud personalikulud. Abikõlblikud ei ole ka toitlustuskulud ja külaliste vastuvõtmise kulud, v.a sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel osalevate välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud, samuti välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud Eestis toimuvate konverentside ja sündmuste kajastamiseks. Võrreldes varasema toetusperioodiga ei ole abikõlblik toitlustuskulu, sh on abikõlbmatud sündmuste ja konverentside ava- ja lõpuürituste kulud. Abikõlbmatud on ka kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel, ning muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised. Eelnõu § 7 lõikes 2 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobril. Lõikes kehtestatakse ka projektide maksimaalne kestus, mis on spordi- ja kultuurisündmusel ning konverentsil kuni kaks aastat ning suursündmusel kuni neli aastat. Eelnõu §-s 8 määratakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa eraldi spordi- ja kultuurisündmustele, suursündmustele ja konverentsidele. Määratakse ka toetuse maksimaalne ja omafinantseeringu minimaalne osakaal ning taotlejale kolme aasta jooksul antud abi vastavus VTA reeglitele. Spordisündmustele ja konverentsidele saab anda vaid VTA-d, kultuurisündmustele ka kultuuriabi. Taotlejale ja partnerile määruse alusel antud VTA ei tohi vastavalt kehtivale reeglistikule kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Kui Euroopa Komisjon muudab vähese tähtsusega abi piirmäärasid, arvestatakse ka selle määruse alusel toetust makstes muudetud piirmääradega. Spordi- ja kultuurisündmuste puhul, mis ei ole selle määruse tähenduses suursündmused, ning konverentside puhul kasutatakse lihtsustatud kulu hüvitamise viisina kindlasummalist väljamakset. Projektide kogumaksumus sellise kulu hüvitamise liigi korral saab olla kuni 200 000 eurot. Suursündmuste puhul, mille projektide kogueelarve ületab 200 000 eurot, sellist lihtsustatud kulude hüvitamise viisi rakendada ei saa. Projektide ühetaolise menetluse eesmärgil on spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside projektidele kehtestatud projektide maksumuse ülempiir ning suursündmustele projektide maksumuse alampiir. Toetuse summad ja määrad ning projekti miinimum- ja maksimumsummad liigiti Toetuse Toetuse Maksimaalne Minimaalne Projekti miinimum- maksimum- EL toetuse oma- tegevuste summa summa määr finantseering kogu- (eurot) (eurot) u määr maksumus (eurot) Spordi- ja 30 000 75 000 70% 30% Kuni 200 kultuuri- 000 sündmus Suursündmus, 140 000 200 000 70% 30% Vähemalt kui on spordi- 200 000 sündmus Suursündmus, 140 000 235 000 70% 30% Vähemalt kui on 200 000 kultuuri- sündmus Konverents 15 000 30 000 70% 30% Vähemalt 21 429 Eelnõu § 8 lõige 10 sätestab, et toetatavale kultuurisündmusele määruse alusel kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu § 8 lõikes 11 kehtestatakse taotleja kohustus teavitada projektile või selle tegevusele toetuse taotlemisest teistest meetmetest või muust riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest. Teabest peab detailselt nähtuma, millisele projekti tegevusele on muust rahastamisallikast toetust taotletud, et tuvastada võimalik topeltrahastamise oht. Sündmused toimuvad reeglina igal aastal üks kord. Kultuuri- ja spordisündmustele ja suursündmustele toimuvad eraldi taotlusvoorud. Eelnõu § 8 lõike 14 kohaselt ei ole keelatud taotluse esitamine mõlemasse taotlusvooru, ent üht sündmust (projekti) saab rahastada vaid ühest taotlusvoorust korraga. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja kui ka partner ning millised on taotleja kohustused. Eelnõu §-s 9 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks ja partneriks olla Eestis registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksus ja asutus ning juriidiline isik. Taotleja peab vastama ühendmääruse § 2 lõikele 3. Muu hulgas peab taotleja vastama rakendusüksuse poolt toetuse taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse määratud tähtajaks, võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli ja viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või tegevuste elluviimist. Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlusele vastavalt ühendmääruse §-le 4. Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele loetleb lõige 1, et taotlus peab sisaldama taotleja ja projekti üldandmeid, tegevuste lühikirjeldust, sündmuse või konverentsi programmi, turundustegevuste kirjeldust, klienditeekonna analüüsi, tegevuste kirjeldust sihtkoha tutvustamiseks, projekti ajakava ja eelarvet, taotleja meeskonna ja nende kompetentside kirjeldust ning andmeid projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile. Lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja üldandmed peavad sisaldama vähemalt järgnevat informatsiooni: taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht. Lõike 1 punktis 4 nimetatud turundustegevuste kirjeldus peab sisaldama turundus- ja meediategevuste kirjeldust valitud sihtturgude ja tegevuste (nt koostöö ajakirjanikega, turunduskampaania jne) kaupa ning valitud turgude ja turunduskanalite valiku põhjendust, samuti prognoositavaid müügimahtusid. Lõike 1 punktis 4 nimetatud projekti ajakavas tuleb esitada nii sündmuse ettevalmistamise ajakava, sündmuse sisuline programm (sh loetakse nt spordivõistluste sisulise programmi osaks eelvõistlused, konverentside puhul ava- ja lõpuüritused) kui lisategevused (näiteks vabaajategevused ja ekskursioonid, mida pakutakse sündmuse või konverentsi raames). Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab taotlus sisaldama sündmuse või konverentsi konkurentsianalüüsi ja klienditeekonna, sh digitaalse teekonna ning sündmuse või konverentsi kestliku korralduse ning ligipääsetavuse kirjeldust. Kestliku korralduse ja ligipääsetavuse põhimõtete kirjeldamisel tuleb lähtuda konkreetse korraldatava konverentsi või sündmuse sihtrühma ning asukoha (siseruumid või välitingimused) eripäradest, sh tuleb kirjeldada ligipääsetavuse tagamist nii väliskülastajatele kui ka eri- ja eristuvate vajadustega külastajatele. Lõike 1 punkt 15 sätestab taotleja kohustuse järgida projekti elluviimisel põhimõtet “ei kahjusta oluliselt”. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest tuleneva põhimõttega, mis tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Taotleja peab järgima keskkonnaalaseid õigusakte. Lõike 1 punkt 17 sätestab, et partneri olemasolul tuleb taotluses esitada partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis ning andmed partneri rahalise panuse kohta projektis, mida peab kinnitama partneri allkirjaõiguslik isik. Vastavad kinnitused võivad sisalduda ka toetuse taotleja ja partneri vahel sõlmitavas lepingus, mis esitatakse koos taotlusega. Juhul kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, tuleb lõike 1 punkti 3 kohaselt koos taotlusega esitada taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud vormil.  4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis kirjeldatakse taotlusvoorude avamise ja taotluste vastuvõtmise korraldust. Toetuse taotlemiseks korraldab rakendusüksus taotlusvoorud. Taotlemine toimub e-toetuse keskkonnas. Taotluse suhtes tehtud otsused, aruanded, toetuse makse saamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükk kirjeldab taotluse menetlemise ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projektide valiku kriteeriumeid ja valiku korda, taotluste täieliku, osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise korda. Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5 ja menetlemisel ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatut. Rakendusüksus teostab taotleja ja tema esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse hindamine, taotluse osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata, kui taotlust ei ole esitatud tähtaegselt. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada, ja antakse selleks taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Eelnõu § 14 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotluse, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 3 ja 4. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 8 lõikes 2 loetletud asjaoludest. Eelnõu § 15 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Taotluste hindamisse võib vajaduse korral kaasata täiendavaid eksperte. Seotuse olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Eelnõu § 16 kehtestab projektide valiku kriteeriumid, mille lõikes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Lõiked 1 ja 2 kirjeldavad, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Lõike 1 kohaselt lähtub rakendusüksus taotluste hindamismetoodika koostamisel järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindest on esitatud allolevas tabelis. Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest Sündmustel ja Suursündmustel konverentsidel Projekti mõju „Eesti 2035“, TAIE ja turismistrateegia ning meetme tegevuse tulemuste 60% 55% saavutamisele Taotleja organisatsiooniline võimekus ja 25% 25% projektimeeskonna võimekus Projekti põhjendatus ja projekti ettevalmistuse 15% 20% kvaliteet Lõike 3 punktis 1 nimetatud projekti mõju valikukriteeriumis hinnatakse projekti mõju Eesti kui rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele välisturgudel, ööbimiste arvu kasvule Eesti majutusettevõtetes, mõju turismi hooajalisuse vähendamisele, sündmuse ja konverentsi kestliku ja ligipääsetava korralduse (sh horisontaalsete põhimõtetega arvestamine) printsiipide rakendamist, sündmuse ja konverentsi toimumise mõju väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sihtkohale ning koostööle turismiteenuste pakkujatega, väliskülastajatele suunatud tegevuste kvaliteeti. Mõju valikukriteeriumi all hinnatakse ka rahvusvaheliste meediakajastuste ulatust, turundustegevuste mahtusid sihtturgudel, turunduskanalite ja -tegevuste ulatuslikkust ning efektiivsust, meediakajastustesse lisatud sihtkoha tutvustust, turundusmaterjalide sisulist informatsiooni sihtkoha erinevate turismitoodete ja -teenuste kohta ning samuti sündmuse koostööpartnerite ja toimumise sihtkoha kaasatust sündmuse turundustegevustesse. Samuti hinnatakse projekti mõju strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide, TAIE ja turismistrateegia eesmärkide saavutamisele. Lõike 3 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumis hinnatakse taotleja organisatsioonilist võimekust (sh finantsvõimekust) ja projektimeeskonna sündmuse korraldamise ja turundusalaste kogemuste (sh meeskonna võimekus teha rahvusvahelisi turundustegevusi), oskuste ja kompetentside olemasolu ning taotleja võimekust sündmuse elluviimiseks. Hinnatakse ka, kas projektis kavandatud väliskülastajatele suunatud ettevalmistavad tegevused aitavad saavutada planeeritud tulemusi. Lõike 3 punktis 3 hinnatakse projekti põhjendatust ja projekti ettevalmistuse kvaliteeti. Hinnatakse, kas projekti tegevused on põhjendatud, kas riskid on maandatud, projekti ajakava ja eelarve realistlikkust ja toetuse kasutamise kuluefektiivsust. Eelnõu §-s 17 on esitatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 18 on esitatud taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja otsuses märgitav info. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei see ei vasta määruses sätestatud taotluse nõuetele, või ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Kõik taotlused, mis valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähem kui 2,60 ja mis on mõnes eelnõu § 16 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,30, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks jätab rakendusüksus rahuldamata need taotlused, mis pingerea alusel ei mahu taotlusvooru eelarve sisse. Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 20 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel taotluste ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Kui otsuse muutmiseks kaasatakse hindamiskomisjon, tehakse ümberhindamine. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsuse tagasiulatuv muutmine (näiteks suursündmuste puhul sündmuse korralduskulude eelarvega seotud muudatused) on vajalik selleks, et tagada sündmuse ajal võimalus paindlikult muuta korraldusega seotud kulusid, kui tekivad ettenägematud olukorrad. Selliste kooskõlastuste andmine rakendusüksuse poolt samas ajaraamis, mil sündmus toimub, ei ole realistlik. Eelnõu §-s 21 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse ÜSS2021_2027-s ja määruses sätestatud toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi. Toetuse saajal on õigus esitada oma seisukohti. Eelnõu §-s 22 on esitatud toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused tulenevalt ÜSS2021_2027-st. Toetuse saaja peab tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel jm tingimustel. Toetuse saaja peab tähtaegselt esitama nõutud rakendusüksusele määruse §-s 23 nõutud aruanded ja vastavalt ÜSS2021_2027 § 18 lõikele 1 säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid viis aastat arvates toetuse saajale lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Kui projekti nõuetekohaselt ellu ei viida, peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 29 ja 30 sätestatule. Paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 sätestab, et muu hulgas peab toetuse saaja tegema ja esitama rakendusüksusele igast toetatud sündmusest ja konverentsist 5–10 fotot, sh suursündmuse puhul iga sündmuse kohta eraldi (st 3 korda 5–10 fotot). Kui toetuse saaja teeb sündmusest või konverentsist videosalvestisi, peab ta esitama rakendusüksusele 1–5 videoklippi iga sündmuse kohta. Kui sündmuse või konverentsi formaat ei näe ette videosalvestuste tegemist, siis videosalvestist rakendusüksusele ei esitata. Rakendusüksusel on õigus kehtestada toetuse otsusega täpsemad nõuded esitatavate fotode ja videote formaadile ja kvaliteedile ning kogusele (sh kas video esitamine on nõutav või videoklipi maksimaalne pikkus), arvestades muu hulgas tehnoloogia arenguga ning foto- ja videosalvestiste kasutatavusega enam levinud kanalites. Täpsemad nõuded fotodele ja videotele nimetatakse toetuse otsuses vastavalt § 17 lõike 4 punktile 5. Määruse kehtestamise ajal on esitatava foto minimaalsed mõõdud 3000 x 2000 ja esitatava video minimaalsed mõõdud 1920 x 1080 pikslit. Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et tal on õigus anda esitatavatele foto- ja videosalvestistele lihtlitsents ja all-litsents nende kasutamiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta. Rakendusüksus võib foto- ja videosalvestised laadida Eestit tutvustavasse avalikku tööriistakasti, mille kasutajatel on võimalik neid Eesti tutvustamise eesmärgil alla laadida ja kasutada. Toetuse saaja peab hanke korraldama vastavalt ühendmääruse §-le 11, s.t muu hulgas järgima hanke korraldamisel riigihangete seaduse 2. peatükis toodut, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Juhul kui toetuse saaja või partner ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–7. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 5 ostumenetlus läbi riigihangete registris. Projekti partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikeid 2 ja 3. 8. peatükk Aruannete esitamine Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kahte tüüpi tegevusaruandeid, mille sisu nõuded on esitatud eelnõu § 23 lõigetes 4 ja 5. Lõike 4 punkt 7 täpsustab, et suursündmuse korraldaja peab vahearuande esitama vähemalt kord aastas. Selles vahearuandes peab sisalduma projekti täpsustatud tegevuskava, sh turundusplaan ja eelarve järgnevaks 12 kuuks. Lõike 5 punktis 1 nimetatud väljundnäitaja täitmisse panustavad vaid ettevõtjatest taotlejad.  9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Peatükis kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Eelnõu § 24 kohaselt makstakse toetust suursündmustele tegelike kulude alusel ning sündmuste ja konverentsidele lihtsustatud kulude alusel. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu § 25 sätestab rahvusvahelise suursündmuse toetuse maksmise tingimused. Suursündmuse korraldajale makstakse toetust ühendmääruse §-s 27 kirjeldatud tegelike kulude alusel ehk taotleja peab koguma ja rakendusüksusele esitama abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis. Oluline on seejuures meeles pidada, et abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Paragrahvi 25 lõike 3 kohaselt võidakse eraõiguslikule taotlejale maksta toetus välja ka siis, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle vähemalt omafinantseeringu ulatuses maksnud kooskõlas ühendmääruse § 27 lõigetega 2 ja 3. Selline makseviis on põhjendatud, kuna korraldajad saavad sissetulekuid, nt piletitulusid või konverentside registreerimistasusid jooksvalt, osaliselt ka sündmuse või konverentsi toimumise ajal. Enne sündmuse või konverentsi toimumist tekkivate tuludega kaetakse esmajoones ära vajalik omaosalus ja abikõlbmatud kulud. Toetuseosa katmiseks puuduvad korraldajatel sageli piisavad jooksvad finantsvahendid (või on nende kasutamine toetuse saajale kulukas). Paragrahvi 25 lõige 5 kirjeldab, et maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb selles puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2. Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega. Eelnõu § 26 kehtestab toetuse maksmise tingimused spordi- ja kultuurisündmusele ning konverentsile. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud summas ilma kuludokumente kontrollimata lõpparuande alusel, kui taotleja on lõpparuandes esitanud tõendid otsuses märgitud sündmuse toimumise, minimaalse väliskülastajate arvu ja sündmuste puhul kaasatud VKE-de arvu kohta. Kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimused, sh sündmusel osalev minimaalne väliskülastajate arv, ei ole täidetud, jääb toetus täies ulatuses välja maksmata. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhtudel.  10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse, et finantskorrektsioone kohaldatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. Vaiete esitamisel tuginetakse ÜSS2021_2027 §- le 31. 3. Määruse vastavus EL-i õigusele Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93);  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 4. Määruse mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE arengukavast ning turismistrateegiast 2022– 2025. Toetusskeemi positiivne mõju väljendub sihtkoha rahvusvahelise tuntuse ja regionaalsel tasandil Eesti turismitoodete nõudluse suurendamises. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta. Toetuste eraldamise edukuse näitajateks on Eesti atraktiivsuse ja maine paranemine, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arvu ja ööbimistega külastajate arvu suurenemine, turismihooaja pikenemine. Meetme tegevus aitab kaasa: • Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste rahvusvahelistumisele väliskontaktide arendamise kaudu; • turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse parandamisele ja muude turismiettevõtjate käibe kasvule madalhooajal; • sündmuste rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele, aidates parandada sündmuste korralduse professionaalsust ja suurendades sündmuste atraktiivsust sihtrühmadele. Määrusega toetatavate tegevuste mõjud läbivatele teemadele on valdavalt toetavad. Läbiv teema Mõju Tasakaalustatud Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti regionaalne areng piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad toimuvate sündmuste toetamisel on positiivne mõju piirkondade majutusettevõtete täitumisele ja teiste turismiettevõtjate majandusnäitajatele. Rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel on mõjuulatus suurem piirkondades, kus majutusettevõtete täituvus on keskmisest madalam. Kuigi eelmise struktuurivahendite perioodi sarnaste meetmete rakendamine ei ole täielikult lõppenud, võib praeguste tulemuste põhjal öelda, et väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste toetusmeetmetest rahastamise osakaal oli spordi- ja kultuurisündmuste puhul 79%, suursündmustel 30% ning konverentsidel 20% (kõigi meetmete peale kokku 45%). Toetusskeemi raames kehtestatakse madalam rahvusvaheliste osalejate lävend väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele. Rakendusasutus koos rakendusüksusega on analüüsinud eelmise struktuurivahendite perioodi sündmuste ja konverentside toetusmeetmete tulemusi ning konsulteerinud sündmuste ja konverentside korraldajatega, esindusorganisatsioonide ning hindamiskomisjoni liikmetega ning jõudnud järeldusele, et kõige mõjusam vahend regioonides toimuvate sündmuste ja konverentside eelistamiseks on erinev väliskülastajate lävend (s.t võimalus esitada taotlus madalamast lävendist lähtuvalt). Seda eelkõige seetõttu, et turismitaristu, sh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamiseks sobivate ruumide ning piisava kohtade arvu ja kvaliteediga majutus- ja toitlustuskohtade vähesus on peamiseks takistuseks suuremate rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamiseks väljaspool Tallinna. Siinkohal on oluline märkida, et sündmused toimuvad sageli ka välitingimustes (sobivate ruumide kitsaskoht ei ole oluline), kuid (suuremate) rahvusvaheliste konverentside Eestisse toomine eeldab sobiliku taristu ja lisateenuste pakkumist. Seetõttu oleme väljaspool Tallinna toimuvate rahvusvaheliste konverentside väliskülastajatest osalejate lävendit võrreldes Tallinnas toimuvate konverentsidega oluliselt langetanud. Kui eelmisel struktuurifondide perioodil oli see 60% Tallinnas toimuva sündmuse lävendist (välisosalejate arvud vastavalt 300 väljaspool Tallinna ja 500 Tallinnas), siis sellel perioodil on lävend 50% Tallinnas toimuva sündmuse lävendist (vastavalt 60 ja 120 välisosalejat). Lävendit on ka tervikuna oluliselt langetatud (nii eelmise perioodi lõpu muudatustega kui ka planeeritavas meetmes), kuna konverentsiturismi sektor on COVID-19 kriisist taastumise faasis ja jätkuvalt Ukraina kriisist mõjutatud.  Lisaks on varasema perioodiga võrreldes kehtestatud madalam lävend väljaspool Tallinna toimuvatele spordi- ja kultuurisündmustele. Madalam lävend väljaspool Tallinna toimuvatele sündmustele võeti esmakordselt kasutusele 2020. aastal, et tasakaalustada COVID-19 pandeemia mõju. Nii taotlejad kui ka hindamiskomisjon on lävendi mõju pidanud suuremaks võrreldes varem kasutatud lisapunktiga hindamisega. Suursündmustele (kolmel aastal toetatavatele spordi- ja kultuurisündmustele) rakendatakse väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste madalamat lävendit esmakordselt. Võrreldes COVID-19 pandeemia ajaga on lävendeid nii Tallinnas kui ka mujal toimuvatele sündmustele ja konverentsidele küll tõstetud, aga see on kooskõlas üldise rahvusvahelise reisimise taastumisega. Arvestades väga piiratud vahendeid toetusmeetmele (toetuse mahud on võrreldes varasemaga oluliselt vähenenud), ei ole mõistlik kehtestada liiga madalaid lävendeid. Sel juhul saaksid taotluse esitada väga palju taotlejaid, kuid rahastuse saaksid vaid väga vähesed (s.t suurema välisosalejate arvuga taotlused) ning see tähendaks asjatut halduskoormust nii taotlejatele kui ka menetlejatele ning tekitaks ebarealistlikke ootusi rahastuse saamiseks. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida sündmuste kestliku korralduse põhimõtteid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse soovitused. Sündmuste ja konverentside kestliku korralduse põhimõtetele vastavust tuleb kirjeldada taotlusvormis ning seda hinnatakse hindamismetoodikas. Sooline Toetav mõju. Sündmuse ja konverentsi korraldamisel tuleb järgida võrdõiguslikkus, sündmuste ligipääsetavuse põhimõtteid ja tagada ligipääsetavus võrdsed füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile kõigile võimalused, inimestele, olenemata nende rahvusest, vanusest, eri- ja eristuvast ligipääsetavus vajadusest, sealhulgas nelja peamist puudeliiki (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) arvestades, sõltuvalt konkreetse sündmuse või konverentsi sisust ja sihtrühmast (arvestades, et konverentside sihtrühmad on oluliselt piiratumad ja suunatud sageli kitsa valdkonna erialaekspertidele). Sündmuste ja konverentside turundus- ja teavitustegevustes tuleb jälgida vastavust reklaamiseadusele ning muu hulgas vältida soostereotüüpseid ja eelarvamuslikke sõnumeid ja kuvandeid. Rakendusüksus avaldab oma veebilehel kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse soovitused, mis sisaldavad muu hulgas soovitusi sündmuste ja konverentside võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks. Sündmuste ja konverentside ligipääsetavusele ja kestlikkusele vastavust tuleb kirjeldada taotlusvormis ning seda hinnatakse hindamismetoodikas. Põhimõte „ei Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud kahjusta oluliselt“ ja rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide kliimakindlus rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele,  toetatavad sündmused ei vaja investeeringuid, toimuvad lühiajaliselt ning kuna nende korraldamisel tuleb arvestada kestliku korralduse põhimõtetega, puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele. Vt komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027“ (2021/C 373/01): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antavate toetuste eelarve on 6 300 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering vähemalt 30% ehk 1 890 000 eurot. Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused teeb rakendusüksus. Taotlusvoorude avamise ajad ja mahud ning seeläbi sekkumise eelarve jaotuse sündmuse tüüpide vahel kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega. Otsuste tegemisel võetakse arvesse turismimajanduse taastumise tempo ning iseloom ja võimalikud reisipiirangud. Eelnõu rakendamisega seonduvad riskid on hinnatud seletuskirja lisas 1 olevas riskihindamise tabelis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse määrus arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Kultuuriministeeriumile ning järgmistele valdkondlikele organisatsioonidele:  Eesti Konverentsibüroo  Music Estonia  Eesti Olümpiakomitee EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0254 - Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kor Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff4ae116-46b3-4136-a4fd-51c004b33163 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff4ae116-46b3-4136-a4fd-51c004b33163?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main