Aruanne

JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2022. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2023  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 8 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 9 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 10 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 11 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 12 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 12 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 13 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 15 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 15 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 15 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 18 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 19 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 19 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 19 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 20 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 20 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 21 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 21 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 21 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 23 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 23 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 23 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 23  3 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 24 5. 2023. aasta tegevused ........................................................................................................... 24 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 26 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 27 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 28 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 29 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 33  4 Sissejuhatus Tabel 1 KOV-de Üldkasutatavate Teenindus Maakonna/ Elanike arv Harukogude arv raamatukogude punktide Kokku linna nimi (01.12.21) arv maakonnas arv arv Järvamaa 29 644 3 3 20* 2 25 * Järva Vallaraamatukogu võrdub kasutamise mõttes Koigi harukoguga 1. Põhilised tegevussuunad  Tavapärase tegevuse taastumine pärast koroonakriisi  Raamatukogude aasta tähistamine.  Ukraina abistamine  Raamatukogude sulgemine  Toimetulek kulude kasvu ja eelarvete vähendamise tingimustes 2022. aastal said teoks traditsioonilised ettevõtmised, uuetesse ruumidesse kolisid Koeru ja Väätsa, mitmed raamatukogud tähistasid väärikaid juubeleid. Paraku suleti Järva vallas 5 haruraamatukogu ja küsimuse all oli Sargvere harukogu sulgemine Paide linnas. Raamatukogude teema-aastal osalesid üle-riigilistes ettevõtmistes kõik Järvamaa raamatukogud. Järva vald kutsus ellu Eesti kirjanduse pidunädala. Lisaks toimus palju eripalgelisi sündmusi (kohtumised, mängude õhtud, teatrietendused jne.) nii Järvamaa raamatukogude teemanädalal aprillis kui ka terve aasta jooksul. Detsembris anti teatepulk üle liikumisaastale. Kahjuks ei näe omavalitsused endiselt sageli raamatukogude mõju kultuurielule ja inimeste vaimsele tervisele, vaid arvestatakse üksnes ruumide ülalpidamiskuluga. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:  1. novembrist 2022 suleti Ervita, Karinu, Käravete ja Käsukonna ning 31. detsember jäi viimaseks tööpäevaks Vao haruraamatukogule Järva vallas.  Loodetavasti aitab Järva valla raamatubuss Krõõt leevendada lünka, mis tekkis mitme raamatukogu sulgemisega.  Omniva postipunktid suleti Peetri ja Väätsa raamatukogudes, alles jäi postiteenus Oisu raamatukogus.  Lahtiolekuajad:  Järva vallas sulgemisotsust ootavad raamatukogud olid avatud küllatki kaootiliselt, kuna raamatukoguhoidjad tegelesid paljuski raamatufondide üleandmisega teistele kogudele ja mittevajaliku kirjanduse mahakandmisega.  Alates novembrist ei ole Järva-Jaani raamatukogus enam igapäevast sisetöö tundi ja sellevõrra pikenes lahtiolekuaeg.  5  Koolidega ühendatud rahvaraamatukogudes arvestatakse lahtiolekuaegade kehtestamisel nii kooli kui ka töölkäivate inimeste vajadustega.  Seoses koosseisu vähendamisega on Viisu raamatukogu nüüd reedeti suletud ja Roosna-Alliku raamatukogu lahtiolekuaeg vähenes (samas jäi ta endiselt avatuks 5-l päeval nädalas).  Raamatukogu nõukogud tegutsevad kõigis kolmes omavalitsuses.  Järva vallaraamatukogu nõukogu kogunes neljal korral. Märtsis räägiti raamatukogus toimunust ja arutati hetkeolukorda. Mais toimusid kolmel päeval ringkäigud kõikidesse haruraamatukogudesse, et tutvuda harukogude olukorraga enne sulgemisotsust.  Türi raamatukogu nõukogu kogunes kahel korral. Teemadeks 2021. aasta tegevuse ülevaade ja 2022. aasta eelarve ning tegevusplaanid.  Järvamaa Keskraamatukogu nõukogu koosolekud toimusid samuti kahel korral, kuid veebis. Arutelu teemadeks arengukava, raamatukogude aasta sündmused ja Sargvere harukogu sulgemise plaan. Kui Türi vallas on tänaseks ilmselt välja kujunenud püsiv struktuur, siis ebaselgeks jäi aasta lõpul Paide linna raamatukoguvõrgu tulevik. Loodame, et Järva vallas on nüüdseks kujunenud optimaalne raamatukogude võrgustik ja suletud kogude lugejad võtavad omaks raamatubussi teenuse. 2.2 Eelarve Tabel 2 Seisuga Seisuga Põhieelarve Muutus % 31.12.21. € 31.12.22 € Eelarve kokku 902,558 929,025 +2,85 sh keskraamatukogu 365,176 404,155 +10,67 Personalikulu 575,917 625,921 +7,99 sh keskraamatukogu 251,074 267,981 +6,31 Komplekteerimiskulu 156,896 165,59 +5,25 sh KOV-lt 90,207 109,026 +17,26 sh riigilt 66,689 56,564 -15,18 sh keskraamatukogu 41,159 38,467 -6,54 sh KOV-lt 18,092 19,092 +5,53 sh riigilt 23,067 19,375 -16,01 Infotehnoloogiakulu 18,896 18,488 -2,21 sh keskraamatukogu 10,206 10,532 +3,1  Tööjõukulu suurenes kõigis raamatukogudes, eelkõige oli see seotud alampalga tõusuga.  Riigipoolne komplekteerimiskulu vähenes, kuna enam ei eraldatud lisaraha kriisiabina.  Infotehnoloogiakulud jäid suhteliselt stabiilseks. Püsikulud eriti ei suurenenud ja vananenud seadmeid vahetati tavaliselt välja uuema, kuid siiski kasutatud tehnikaga.  6 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt Eraldatud Projekti Periood saadud?) summa üldmaksumus Järva Vallaraamatukogu Järvamaa raamatukogude nädala 01.04.2022.- sündmused Järva vallas (Eesti 500 1500 30.04.2022 Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Järva Vallaraamatukogu Eesti kirjanduse pidunädal Järva vallas - 24.01.-30.01.2023 (Eesti 01.10.2022- 1800 3500 Kultuukapitali Järvamaa 28.02.2023 Ekspertgrupp - 500.- ja Kirjanduse sihtkapital 1300.-) Türi Raamatukogu Ürituste sarja "Raamatukoguaasta 2022. Raamatukogu kui kirjandus- ja 01.04.2022- 500 1519 kultuurikeskus" korraldamine (Eesti 30.06.2022 Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Türi Raamatukogu Ürituste sarja "Raamatukoguaasta 03.01.2022- 2022.Kogukond liidab" läbiviimine 350 700 30.06.2022 (Eesti Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Türi Raamatukogu Illustraator Tuulike Kivestu illustratsioonide näituse korraldamine 01.04.2022- 390 567 raamatukoguaastal (Eesti 30.06.2022 Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Türi Raamatukogu Tegevuste tutvustamine väljaspool 01.07.2022- raamatukogu traditsioonilisi ruume 400 935 30.10.2022 (Eesti Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Türi Raamatukogu 01.01.2022- Malering (KOV Huviharidused 321 321 31.12.2022 rahastamine) Türi Raamatukogu Kohtumised kirjanikega, luuletajatega, näitlejaga, kunstnikuga 01.02.2022- 1661 1661 (Lauri Räpp, Kätlin Vainola, Ena 31.12.2022 Mets, Sander Seire, Made Balbat) (KOV Huviharidused rahastamine)  7 Türi Raamatukogu Toetus vahendite soetamiseks 01.02.2022- 120 120 (lauamängud) (KOV Huviharidused 31.12.2022 rahastamine) Türi Raamatukogu 01.02.2022- Väljasõit gümnasistidele Vargamäele 323 323 31.12.2022 (KOV Huviharidused rahastamine) Järvamaa Keskraamatukogu Järvamaa Keskraamatukogu ajalugu 03.01.2022- ja tänast tegevust tutvustava lühifilmi 31.12.2022 800 1460 tegemine (Eesti Kultuukapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Järvamaa Keskraamatukogu Raamatukogude teema-aasta 01.04.2022- tähistamine kevad-suve perioodil 400 986 31.12.2022 (Eesti Kultuukapitali Järvamaa Ekspertgrupp) Järvamaa Keskraamatukogu Suvelugejate tunnustusüritus (Eesti 01.10.2022- 250 415 Kultuukapitali Järvamaa 31.12.2022 Ekspertgrupp) Kokku 7 815 14 007  Raamatukogus erinevate sündmuste korraldamine ja kohtumised kirjanikega sõltuvad eelkõige projektirahadest. See on nähtav ka ülalpool olevast tabelist.  Selle lisarahastuseta oleks raske korraldada erinevaid ettevõtmisi, mis aitavad kaasa huvi äratamisele, suunamisele ja hoidmisele lugemise ja raamatukogude vastu.  Projektiraha toel valmis lühifilm Järvamaa Keskraamatukogust, mille esitlemine laiemale publikule jääb uue aasta algusesse.  Projektid on kindlalt täitnud oma eesmärgi – see ilmneb eriti raamatukogutöö põhinäitajate arvu kasvus laste ja noorte osas. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng  Järva vald – koosseis vähenes 12,65 ametikohalt 10,9-le:  Seoses harukogude sulgemisega kaotasid töö Vao ja Käsukonna raamatukoguhoidjad. Neist esimene oli tööl 0,5 ja teine 0,2 kohaga.  Käravete ja Ambla raamatukogul oli juba mitmeid aastaid sama töötaja – tema on nüüd teise töötajana Koeru raamatukogus. Pensionile jäi kauaaegne Koeru raamatukogu töötaja (staaži Järvamaa raamatukogudes kokku 50 aastat) ja tema asemele oli rakse kedagi päris uut leida.  Ervita raamatukoguhoidja töötas ka eelneval aastal paralleelselt Koeru raamatukogus, kuhu nüüd jäigi põhikohaga.  Karinu raamatukogu töötaja sai koha Järva-Jaani raamatukogus, kuna üks senise täistööajaga raamatukoguhoidja koormus vähenes 0,5-le ametikohale. Seega on nüüd sealses raamatukogus tööl 3 inimest – kõik 0,5 koormusega.  Türi vald:  Personali koosseis jäi samaks, kuid vahetusid töötajad Kabala, Oisu ja Väätsa raamatukogudes.  8  Kui raske on leida uusi töötajaid, seda kirjeldab oma aruandes ilmekalt Türi raamatukogu: „Lootusetu on leida raamatukogundusliku haridusega töötajat. Palk on väike ja suureks miinuseks on ka osalised töökoormused. Tundub, et raamatukoguhoidja tööd ei väärtustata üldse, sest kuidas muidu seletada asjaolu, et kandideerijate hulgas oli valdav enamus põhi- ja keskharidusega inimesi, sekka mõni üksik kõrgharidusega. Ka ameteid oli mitmeid: keevitaja, majahoidja, poemüüja, maaler, aednik ja sekka õnneks ka paar pedagoogi“.  Paide linn – koosseis vähenes 15,8-lt 15,4-le:  Roosna-Alliku ja Viisu raamatukoguhoidjate töökoormust vähendati ja nüüd töötavad nad 0,8 ametikohaga, mis tõi kaasa ka tööaja muutuse. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Maakonna raamatukoguhoidjad osalesid erinevatel koolitustel nii kohapeal kui ka veebis. Loetelu erinevatest teemadest:  Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia  Lasteraamatukoguhoidjate päev  Lastekirjanduse aastakoosolek  Laps kirjanduses  Õpipäev „Varesele valu...“  Lugemisisu stardikoolitus  Noor loeb  Lasteraamatukogude kogemustuur Sindis  ERÜ aastakoosolek  Maaraamatukogude suveseminar  Maaraamatukoguhoidja päev  21. sajandi raamatukogu  Raamatukogude aasta kalender  Raamatud Liikuma  Automaatne artiklite märksõnastamine  Üle-eestilised raamatukogude arendusprojektid  Rahva Raamatu kliendipäev  Eesti kirjanduse pidunädala konverents  Kogemuspäev „Raamatukogu – kulu või investeering?“  Raamatukogude mõttetalgud Viljandi Linnaraamatukogus  Kohalikud dialoogid kohalikus raamatukogus  Koolitusreis Hollandisse  Autoriõiguse seadus  Õppimise võlu ja nauditav õppimine hõbedases vanuses  Üldhariduskoolide programm  Keelekohviku metoodikapäev  Digitaalne sisuloome  Arvamusrännaku koolitus arutelu juhtidele  9  Rahvusvahelised kaugtöötajad kui turismisektori kasvuvõimalus  Järvamaa rände-, kohanemis- ja lõimumisteemaline teabepäev  Rahvarõiva nõuandekoda  Täiskasvanud õppija nädalal salvi valmistamise töötuba  Pakutrüki töötuba  Seminar minuomavalitsus  Hallatavate asutuste teabepäev Järva vallas  Valla arengukava seminar Järva vallas  Eelarveprogramm Veera  Bussijuhtide täiendkoolitus  Nordpluss programmi infopäev  Õppereis Põhja-Pärnumaale  Koolitus- ja tutvumisreis Olustvere mõisa Kindlasti oli koolitusi ja õppepäevi veel, mida jälgiti töö kõrvalt ühe silmaga veebis. Koolituste pakkumine aga ületab juba ammu nõudlust ja osalemisvõimalusi – olukorras, kus raamatukogude lahtiolekuaegu on vähendatud, ei raatsi töötaja lugejatele raamatukogu sulgeda. Kuna rahalised võimalused on napid (maakonna raamatukogudes kokku ligikaudu paar tuhat eurot, mis moodustab eelarvetest umbes 0,3 %), siis püütakse leida tasuta koolitusi. Lisa 1 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Raamatukogu Eelarve/Koolitu Koolituse Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja hoidjate arv/ seks kulutatud maht/kestus KOV-de arv summa Ajakirjanik 15.02.2022 Loovkirjutamine 2 AK 15/3 150.- Birgit Itse Elav pärand Eesti 20.04.2022 raamatukogu Rahvakultuuri 6 AK 19/3 0 töös Keskus Lastekirjanduse Eesti 28.09.2022 erialapäev Türi Lastekirjanduse 6 AK 32/3 0 Raamatukogus Keskus Rahvusraamatu Haridustegevus - 10.10.2022 kogu 2 AK 15/1 0 ideest teostuseni hariduskeskus Liiklusnädal 12.10.2022 Maanteeamet 1,5 AK 24/3 0 raamatukogus Õpitund Tegevusmuuse 26.10.2022 Järvamaa mi teadusjuht 1,5 AK 16/1 0 ajaloost Ründo Mülts  10 Arvamusrännak Arutelu juht 25.11.2022 Raamatukogude Kaspar 3 AK 21/3 0 uuenev tähendus Tammist  Koolitused aitasid näha laiemat pilti raamatukogude arengus, andsid mõtteid ja ideid raamatukogutöös kasutamiseks, avardasid silmaringi.  Igapäevaselt juhendasime maakonna raamatukoguhoidjaid telefoni ja e-posti teel erinevatel tööalastel teemadel (komplekteerimine, statistika, raamatukoguprogramm jne.). 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised:  Raamatukogude ja raamatukogude aasta tutvustamine meedias.  Ülevaated raamatukogu tegevusest kohalikus omavalitsuses.  Ettekanded erinevatel sündmustel raamatukogudes.  Sõnavõtud erinevatel kultuurisündmustel.  Raamatukogu tutvustamine külalistele. LISA 2 2.4.4 Erialahariduse omandamine.  Järva valla 2 raamatukoguhoidjat osalevad kutsekoolitusel Rahvusraamatukogus. 2.4.5 Töötajate tunnustamine. Kõik raamatukogud pälvisid Kultuuriministeeriumi tänukirja raamatukogude aasta korraldamise eest.  Järva vald  Vallaraamatukogu direktor ja raamatubussi juht nomineeriti Järvamaa kultuuripreemiale.  Ahula raamatukogu töötaja oli 2022. aasta lasteraamatukoguhoidja nominent.  Aasta maaraamatukoguhoidja nominent oli raamatubussi juht.  Ahula ja Vao pälvisid valla tänukirja raamatukogude juubelite (100 ja 95) puhul.  Imavere raamatukogu sai tänukirja R.Kamseni Lasteluulepäeva organiseerimise eest.  Koigi raamatukogu sai tänukirjad kohalikult lasteaialt ja kultuuriseltsilt koostöö eest.  Valla tunnustuse pälvisid Koeru raamatukoguhoidja, kelle täitus 50 aastat tööd Järvamaa raamatukogudes ning Aravete ja Ahula raamatukoguhoidjad juubelisünnipäevade puhul.  Türi vald  Aasta maaraamatukogu nominendid olid Käru raamatukoguhoidja (oli ühtlasi ka parim raamatukoguhoidja Türi vallas) ja Türi raamatukogu direktor.  Türi raamatukogu direktor oli Aasta õppija nominent.  Laupa raamatukogu pälvis koostööpreemia Laupa Põhikoolilt.  Traditsiooniliselt korraldati kõigile Türi valla raamatukoguhoidjatele motivatsioonipäev. Seekord Ajakeskuse Wittenstein tegevusmuuseumi  11 hõbedatöötoas koos lõunasöögi ja ekskursiooniga. Tutvumiskäigul oldi ka Paide Riigigümnaasiumis.  Kõigile töötajatele maksti vägagi motiveerivat lisatasu.  Paide linn  Roosna-Alliku raamatukoguhoidja pälvis seoses 50-nda tööjuubeliga Kultuuriministeeriumi ja Paide linna tänukirja.  Paide linna tänukirja sai keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.  Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja 40-nda tööjuubeli puhul istutati raamatukogu ette puu.  Keskraamatukogu köitja nomineeriti aasta koolitajaks.  Kõigile raamatukogutöötajatele maksti aasta lõpul väikest lisatasu. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine.  Järva vald  Sanitaarremonti vajavad Albu, Ambla ja Peetri raamatukogu.  Uutesse ruumidesse kolis Koeru raamatukogu, kuid paraku on ruumid jahedad, kuna rahapuudusel jäid vahetamata radiaatorid ja välissoojustus majale paigaldamata.  Eelmisel aastal uutesse ruumidesse kolinud Aravete raamatukogus viidi läbi termiline ja keemiline tõrjetöö, kuna keldrikorrusel tuvastati ulatuslikud hallitusseene ja majavammi kahjustused. Ka on senini soojustamata maja välissein ja osa aknaid välja vahetamata.  Päinurme raamatukogu asub praegu hea asukoha ja korralike ruumidega päevakeskuse majas, kuid paraku seisab raamatukogul ilmselt taas ees kolimine, sedapuhku väiksematesse ja kehvematesse ruumidesse. Ainsaks plussiks vast see, et ta hakkaks paiknema rahvamajaga ühes hoones.  Ahula, Imavere, Järva-Jaani ja Koigi raamatukogude ruumid on korralikud. Järva-Jaanis on siiski suureks puuduseks asukoht teisel korrusel ja nii ei pääse liikumsraskustega lugejad raamatukokku.  3 suletud harukogu olid ahiküttega ja kuna nad olid lugejatele avatud vaid mõnel päeval nädalas, siis talvel ruume soojaks ei saanudki. Üks suletud raamatukogudest oleks vajanud hädasti renoveerimist. Korralikud ruumid olid vaid ühel suletud kogudest.  Raamatukogubuss kaubik Renault Master on uus – ostetud 2021. aastal ja raamatukogu vajadusteks ümberehitatud.  Türi vald  Uutesse ruumidesse kolis Väätsa raamatukogu. Kuigi ruumid on väga ilusad ja asukohtki soodne, siis paraku kimbutab ruumipuudus.  Remondivajadus on kõigis ülejäänud harukogudes (v.a. Laupa, kuid sealgi on väga suur ruuminappus).  2021. aastal kolis uutesse ruumidesse Türi raamatukogu, kuid paraku tehti seal remont üsna ülejala – liistud kukuvad, põrandakate lastetoas hakkab juba inetuks muutuma. Maja aknad on välja vahetamata ja raamid on pudedad. Puudub korralik ventilatsioon. Paaris ruumis on valgustus ebapiisav. Õnneks sai lahenduse saali kõrgetest lagedest tingitud kajaprobleem, mis tugevasti tööd  12 häiris. Lisaeelarvest saadud rahaga paigaldati saali ja teenindusruumi lakke heliisolatsiooniplaadid.  Paide linn  Sanitaarremonti vajavad nii Roosna-Alliku kui ka keskraamatukogu.  Keskraamatukogus sai osalise lahenduse probleem ventilatsiooniga – teenindussaalidesse paigaldati uus jahutussüsteem. Probleem ventilatsiooniga on jätkuvalt konverentsisaalis.  Keskraamatukogu tegi ettepaneku kolida Sargvere ja Viisu raamatukogud teiselt korruselt esimesele, kus vabanesid ruumid, kuid paraku see esialgu linnavalitsuses poolehoidu ei leidnud. Kokkuvõtteks – aasta oli majanduslikult raske, eriti teine poolaasta kui elektri- ja küttehinnad kõrgustesse kihutasid. Samal ajal tuli kärpida niigi nappi eelarvet. Rõõmu saab tunda muidugi uutest ja ilusatest ruumidest, kuhu viimastel aastatel raamatukogud on kolinud, kuid paraku on tavaliselt tegemist siiski hoopis väiksema pinnaga kui varem. Kuigi räägitakse ramatukogudest kui kogukonnakeskustest, siis kahjuks sageli omavalitsus seda ei näe ja võtab raamatukogu kui üksnes raamatute kogu. Õnneks asuvad paljud raamatukogud ühes majas koolide või rahvamajadega ja nii saab suuremate sündmuste puhul kasutada nende ruume. LISA 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.  2022. aastal said liikumispuudega inimesed juurdepääsu Koeru ja Väätsa raamatukogudesse.  Päinurme raamatukogus on küll käsipuu, kuid ratastooli jaoks kaldtee puudub.  Juurdepääs liikumispuudega inimestele on viimastel aastatel paranenud – allpool olevast tabelist on näha, et seis on praktiliselt 50:50 Tabel 5 Juurdepääs võimalik 11 Juurdepääs võimalik osaliselt 1 Juurdepääs puudub 10 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas  Märksõnaks on endiselt taaskasutus.  Arendustegevusele seab piirid rahanappus.  Järva vald  Ambla sai uue töötaja arvuti.  Aravetel puudub printimisvõimalus kasutaja arvutist, vajadusel tehakse seda töötaja arvuti kaudu.  Koeru raamatukogu uutes ruumides napib pinda ja nii pole võimalik üles seada kasutaja arvutit. Vajadusel lubatakse lugeja töötaja arvutisse.  Töötajate arvutid on raamatukogudes küllaltki heas seisus – välja vahetatud viimastel aastatel.  Lugejate arvutid vajavad uuendamist.  Türi vald  13  Laupa raamatukogus muutus internetiühendus paremaks ja kiiremaks, kuna uuendati raamatukoguga ühes majas asuva kooli internetivõrku.  Oisu raamatukogus paranes nii internetiühendus kui ka rajati uus ja turvaline WiFi võrk – seda samuti tänu sellele, et asutakse kooliga ühes majas.  Probleemid on jätkuvalt vananenud riist- ja tarkvaraga, mistõttu sageli arvutid ja printerid ei ühildu, kuid kõik uuendused jäävad rahapuuduse taha.  IT spetsialist on vaid Oisu raamatukogul, teistel on pidevalt raskusi erinevate tehniliste probleemide lahendamisel.  Paide linn  Sel aastal üheski raamatukogus midagi juurde ei ostetud – seni hangitud seadmed on vaatamata vanusele hästi vastu pidanud.  Lepinguline spetsialist hooldab kõigi linna raamatukogude IT taristut. Kokkuvõttes – üldine seis infotehnoloogi vallas pole maakonnas eriti hea. Kuigi kõigis raamatukogudes saavad inimesed hädavajalikud toimingud ID-kaartidega tehtud, on olemas nii printimis-, kopeerimis- kui ka skanneerimisvõimalus, siis vananenud tehnika paneb raamatukoguhoidjaid pidevalt proovile. Arendustegevusest saame taas rääkida vaid programmi RIKS puhul – kiitus arendajale 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine  Kui vaadata statistikat, siis tundub, et teavikuid hangiti võrreldes 2021. aastaga üle 4 000 eksemplari rohkem (2021. a. 12 028 eks. ja 2022. a. 16 373 eks.). Päris nii see siiski ei ole, kuna suletud raamatukogude fondidest anti suur osa üle teistele raamatukogudele – seega tegelikkuses soetati maakonnas uusi raamatuid vähem kui eelneval aastal. Ostudest isegi -14,2%  Teavikute hankimist mõjutas vähenenud riigitoetus (lisaraha kriisiabina enam kasutada ei olnud ) ja raamatute ning perioodika kallinemine.  Võrreldes 2021. aastaga osteti üle tuhande raamatu vähem, samas kui raha kulus ligi 10 000.- rohkem. Järvamaa raamatukogudesse soetatud raamatute keskmine hind kerkis 13,37 eurolt 16,56 euroni.  Keskraamatukogu kaudu hangiti maakonna raamatukogudesse 8 457 eksemplari teavikuid, neist ostudena 7 930 eksemplari. Võrreldes eelmise aastaga oli seda vastavalt 13,5 % ja 14,6% vähem.  Suurimad tarnijad on Rahva Raamat, Varrak ja Bestkaup.  Venekeelset kirjandust praktiliselt enam ei soetatud, kuna seoses sõjategevusega Ukrainas lõpetas hankija Lomelius OÜ tegevuse raamatute levitajana. 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)  Komplekteerimise põhimõtted muutunud ei ole – järgime jäkuvalt raamatukogude töökorralduse juhendit, Kultuuriministeeriumi määrust ja püüame arvestada kõigi lugejagruppide soovide ning vajadustega olemasoleva raha piires. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust  14  Kui jätta kõrvale raamatud, mis Järva vallas suletud raamatukogudelt teistele üle anti, siis kokku annetati 529 teavikut ehk 3,2% kogude juurdekasvust -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega  Ilu- ja lastekirjandus moodustab jätkuvalt suurima osa nii hangetes kui laenutustes – vastavalt 81,5% ja 82,2 %  Teist kohta jagasid sel aastal haridus-, sõja- ja turismialane kirjandus ning kunsti- ja sporditeemalised raamatud – mõlemad 3,6% hangetest. Laenutustes oli eespool siiski liik 3 – 3,7%. Liigi 7 osakaal laenutustes moodustas 2,5%, mida edestas liik 1 – 2,8% laenutustest (hangetest 2,3%).  Laenutuste edetabelid näitavad jätkuvalt maakonnas kokku kõige aktiivsemate lugejatena inimesi vanuses 65-80. Omavalitsuste kaupa aga on pilt veidi teine – kui Paide ja Türi raamatukogudes on usinate lugejate top kümnes ka 8-10 aastased, siis Järva vallas see praegu paraku nii ei ole. Kindlasti on siin oma mõju ka sellel, palju on omavalitsuses lasteaedu, koole jat töökohti.  Üldiselt on lugejate eelistused muutumatud – soovitakse lugeda meelelahutuseks. Laste puhul on oluline soovituslik kirjandus, muud laenutatakse vähem. Liigilisest kirjandusest ei ole kaotanud oma populaarsust Minu sarja raamatud. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)  E-raamatuid maakonda hangitud ei ole, kuna nende järele puudub nõudlus.  Rahaliste vahendite nappus lubab osta trükiseid tavaliselt vaid ühes eksemplaris – erandiks siin kooli soovituslik kirjandus, mida eelkõige keskraamatukogu ja koolidega ühendatud raamatukogud püüavad hankida veidi suuremas koguses.  Mida vähem on meil raamatukogusid, kuhu eestikeelset kirjandust ostetakse, seda väiksemaks jäävad ka tiraažid ja seda kõrgemale kerkib raamatu hind. Kaua me suudame neis tingimustes eestikeelset kirjasõna elus hoida? 3.1.2 Perioodika komplekteerimine  Vaatamata perioodiliste väljaannete pidevale kallinemisele osteti maakonna raamatukogudesse kokku 109 erinevat nimetust, mis on jäi 2021. aasta tasemele (siis oli 108). Tasuta saadi 14 nimetust.  Raha säästeti venekeelse perioodika arvelt. 2022. aasta alguses, seoses Venemaale kuulutatud majandussanktsioonidega, lõppes venekeelse perioodika levitamine. Õnneks sai selle raha eest pikendada eestikeelsete väljaannete tellimust või anti võimalus need teiste väljaannetega asendada.  Katsetati ka digiväljaanetega, kuid elu on näidanud, et raamatukokku tuleb lugeja ikkagi paberväljaannet lugema.  Kogu valik kultuuriperioodikat on maakonnas olemas, enim on raamatukogudesse tellitud lastele ajakirju Täheke ja Hea Laps ning täiskavanutele Raamatukogu, Loomingu Raamatukogu ja Teater.Muusika.Kino ning ajaleht Sirp.  Samas on vähenenud perioodika laenutuste arv – kui 2021. aastal oli see 13,9% laenutuste koguarvust, siis 2022. aastal 12,5% 3.1.3 Auviste komplekteerimine  15  Auviseid enam juurde ei hangita, kuna nende vastu puudub huvi. Sel aastal saadi maakonnas kingitustena kokku 2 auvist. Tõsi, aasta algul tõi kuulajaid kohale keskraamatukokku Rahvusraamatukogust remondi ajaks deponeeritud plaadikogu eelkõige Arvo Pärdi muusikaga, kuid see on erand, mis kinnitab reeglit. 3.2 Inventuurid, mahakandmised  Inventuure sel aastal maakonna rahvaraamatukogudes ei toimunud, kuid keskraamatukogu juhendas inventuuri läbiviimist Paide Hammerbecki Põhikoolis.  Kui vaadata statistikat, siis maha kanti aukartust äratav kogus – 56 599 eksemplari. See oli seotud 5 harukogu sulgemisega Järva vallas. Päris suur osa raamatutest anti üle teistele raamatukogudele, kus nende arvelevõtmine alles jätkub. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused  Raamatukogu põhiteenused on ikka samad – teavikute koju- ja kohallaenutus, arvutite kasutamine, päringutele vastamine, lugejakoolitus, võimalus printida, teha valguskoopiaid, skanneerida, kasutada ruume nii kaugtööks kui ka videokoosolekutel osalemiseks.  Järva vallas teenindab lugejaid raamatubuss Krõõt.  Oisu raamatukogus töötas ainsana maakonnas aasta läbi Omniva teeninduspunkt.  Suurenenud on RIKSWEBi külastus ja sealse reserveerimisvõimaluse kasutamine.  Mitmed lugejad saadavad oma laenutussoovi e-kirja teel enne raamatukogu külastamist.  Keskraamatukogus asuva iseteenindusautomaadi RITA kasutus on küll võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, kuid jätkuvalt siiski marginaalne – vaid 0,43% külastustest. Meie lugeja eelistab siiski suhtlust raamatukoguhoidjaga, kes talle isiklikult raamatu ulataks.  Järvamaa Keskraamatukogu liitus laenutusplatvormiga MIRKO, olles ühtlasi ka selle teenuse testraamatukoguks. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.  Üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu on juurdepääs avalikule teabele tagatud kõigis maakonna raamatukogudes, kuigi selle kvaliteet võib olla kõikuv, kuna seadmed on vananenud ja paiguti jääb puudu ühenduse kiirusest.  Oluline on raamatukoguhoidjate osa lugejate abistamisel, kes ei oska kasutada e-riigi teenuseid või pole nendest isegi kuulnud.  Mitu aastat järjest vähenes maakonnas üldiselt AIP-i kasutus, kuid nüüdseks on see taas kasvanud Türil, Oisus ja Järva-Jaanis. Kokku kasutati maakonna raamatukogudes arvuteid ligi 16% enam kui 2021. aastal  Keskraamatukogus on AIPi kasutus jätkuvalt tõusuteel – kui 2021.aastal oli kasutajaid ligi tuhat, siis nüüdseks on see piir ületatud. Külastustest moodustas see 5,2% (võrdluseks eelneval aastal oli see 3,2%). 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.  16 Tabel 6 Raamatukogu Lugejad 2021 Lugejad 2022 Muutus (+-) Rahvark mk-s 9 264 9 181 -83 kokku* MKR kokku** 3 133 3 106 -27 *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Tabel 7 Raamatu- Virtuaal- Virtuaal- Külastused Külastused Muutus Muutus külast. külast. 2021 2022 (+-) (+-) kogu 2021 2022 Rahvark 122 665 13 745 +14 810 39 779 41 506 +3 053 mk-s kokku* MKR 37 142 40 596 +3 454 27 543 28 869 +1 326 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Tabel 8 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud** Päringud** Muutus 2021 2022 (+-) 2021 2022 (+-) kogu Rahvark 231 714 237 765 +6 051 6 580 5 690 -890 mk-s kokku* MKR 61 049 64 603 +3 554 3 328 2 468 -860 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku  Järva vald  Lugejate (-130) ja laenutuste (-6 069) vähenemine on tingitud 5 harukogu sulgemisest. Kuigi sulgemisotsuse tegi vald alles augustis ja kogud lõpetasid tegutsemise aasta lõpukuudel, siis plaanid olid teada juba varem ja nii tegelesid suletavate raamatukogude töötajad põhiliselt raamatute mahakandmisega ja lugejateenindus jäi tahaplaanile. Kuna Koeru ja Ambla raamatukoguhoidjad olid tööl ka vastavalt Ervita ja Käravete raamatukogudes, mis suleti, siis  17 pühendasid nad (osalt ka olude sunnil) enim aega allesjäävale kogule ja sealsete lugejate teenindamisele.  Külastuste arv siiski tõusis (+1 320) ja seda kindlasti tänu paljudele kirjandusele pühendatud suurüritustele vallas.  Kuidas raamatubussi teenus suletud raamatukogude lugejate poolt vastu võetakse seda näitab juba järgmine aasta. Praegu on üleminekuaeg.  Türi vald  Tõusid nii lugejate, laenutuste kui ka külastuste arvud.  Lugejate arvu kasvu (+74) tagasid Väätsa raamatukogu uus töötaja, tänu kellele on raamatukogutöö nüüd stabiilsemaks muutunud, Käru raamatukoguhoidja süsteemne tegevus erinevate sündmuste korraldamisel kogukonnale ning juuksuritöökoja avamine Kahala raamatukogu kõrvalruumides.  Tänu raamatukoguaasta sündmustele ja raamatukogude kaasamisele kogukondlikel suurüritustel, tõusis külastatavus märkimisväärselt (+10 036).  Laenutuste arvu tõus (+8 566) on tulnud siiski suures osas tänu kohalkasutusele. Erinevatel raamatukogu korraldatud sündmustel käinud tundsid huvi kogus leiduvate raamatute vastu, kuid kaasa neid ei laenutatud. Oma osa mängib kindlasti ka usinam kohalkasutuse registreerimine.  Paide linn  Lugejate arv veidi vähenes (-27). See oli tingitud ilmselt lahtiolekuaegade muutusest kahes raamatukogus, kus raamatukoguhoidjad töötavad nüüd 0,8 koormusega. Uued ajad ei sobi kõigile.  Eelkõige ilmselt tänu erinevatele raamatukoguaasta sündmustele külastatavus kokkuvõttes tõusis (+3 454), kuid langes nii Viisu kui Roosna-Alliku raamatukogudes, kus on uued lahtiolekuajad.  Inimesed on avastanud raamatukogu kui kaugtöökoha. Keskraamatukogu külastati just sel eesmärgil 40 korda.  Laenutuste arv tõusis (+3 554), aga seda samuti nagu Türil põhiliselt kohalkasutuse arvelt. Kokkuvõtteks – pärast koroonapiirangute kadumist on inimesed taas avastanud raamatukogu ja naudivad silmast-silma suhtlust. Samas tõestas see aasta, et harjumuse jõud on suur ja vaevaga võetakse omaks raamatukogu kadumine või lahtiolekuaegade muutus. Virtuaalkülastuste arv on suhteliselt stabiilne – suurenenud vaid 4,2% ja seda vast eelkõige sellepärast, et RIKSWEBi sisenetakse sageli just raamatukogu kodulehe kaudu. ***Infopäringud  Infopäringute arv sõltub jätkuvalt registreerimisest ja ei peegelda kaugeltki tegelikkust. Päringud lihtsalt jäetakse (või ka unustatakse) kirja panemata.Sageli ei mõeldagi selle peale, pidades seda igapäevaseks tööks, mida on imelik eraldi välja tuua.  Suurem osa päringuid puudutab just kodulugu, rahvarõivaid, ühe või teise autori teoseid jne. Aga info tuleb otsida ka bussiplaanide, uute filmide, erinevate asutuste aadresside, kohanimede ajaloo, kokanduse jne. kohta.  18  Mõned näited: Tallinna Loomaaia aadress, verivorstide valmistamine, hobuse pea profiilpilt, kahjurite tõrje, elu teispoolsuses, kuulutus korvtõstuki rendi kohta, kas Paides Uuel tänaval on olnud munakivitee jne. Tabel 9 Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv*** 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark mk-s kokku* MKR kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku ***kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Tabel 10 Raamatu- Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv*** 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark mk-s kokku* MKR kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku ***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Tabel 11 Raamatu- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu arv 2021 arv 2022 külastajate arv külastajate arv 2021 2022 Rahvark mk-s kokku* MKR kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku  Virtuaalnäitusi, -üritusi ja –koolitusi meie maakonna raamatukogud ei korraldanud tehniliste vahendite puudumise tõttu. 4.3 RVL teenindus  19  RVL kasutus on jätkuvalt tõusuteel, seda eeskätt Järva valla raamatukogudes, kus raamatubuss toimetab kiiresti raamatud ühest kogust teise.  Türi vallas ja Paide linnas toimib RVL üksnes töötajate, sugulaste ja tuttavate kaasabil.  Tellimusi väljaspoolt maakonda oli 21 – üle aastate küllaltki suur arv.  Maakonnavälise raamatusoovi puhul oleme lugejatele tutvustanud MIRKOt. 4.4 Laste- ja noorteteenindus  Kõigis maakonda alles jäänud raamatukogudes on raamatukoguhoidjate töös olulisel kohal lastes ja noortes lugemisharjumuste tekitamine ja kujundamine. Paraku muutub see tegevus aasta aastalt raskemaks ja nõuab tegijatelt rohkem energiat ja nutikust, et nutimaailmale vastu astuda.  Paremas olukorras on koolides asuvad raamatukogud, kus tehakse tihedat koostööd õpetajatega, seda nii kirjanduse soetamisel kui sündmuste korraldamisel. Koolid- lasteaiad, muuseumid ja nendes töötavad pedagoogid on parimad koostööpartnerid. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine  Hangitud ilu- ja lastekirjandusest moodustab laste- ja noortekirjandus 30%, sellest oli eesti autorite teosed 44%  Suur abi oli Lugemisisu programmi abil saadud raamatutest, kahjuks tuleb edaspidi taas nendeta toime tulla.  Eeskätt komplekteeritakse omamaiseid algupärandeid ja maailmakirjanduse tunnustatud teoseid, kooli soovituslikku kirjandust. Järelkomplekteerimisel on abiks Hea laste- ja noorteraamatu märgi pälvinud raamatud, samuti ELK soovitused.  Lisaks raamatutele hangitakse raamatukogudesse ka tegelusraamatuid ja erinevaid lauamänge, et suurendada huvi raamatukogu külastamise vastu.  Ajakirjad Hea Laps ja Täheke on kindlalt eelistatuimad kultuuriperioodika väljaanded raamatukogudes.  Läinud aasta oluliseks märksõnaks olid Ukraina sõjapõgenikud, kes jõudsid ka raamatukogudesse. Suurenes nõudlus vene- ja ukrainakeelse kirjanduse järele. Käiku läks olemasolev vene fond, kasutati maakonnasisest RVL-i. Õnneks avanes võimalus ka uusi ukrainakeelseid lasteraamatuid tellida. Abi oli hoiuraamatukogust saadud venekeelsetest lasteraamatutest. Mõned ukraina pered hakkasid kohe lastele laenutama eestikeelseid raamatuid: alustuseks tuttavad Disney animaraamatud ja klassikalised muinasjutud. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 12 Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus Rmtk 2021 2022 (+-) 2021 2022 (+-) 2021 2022 (+/-) Rahvark mk-s 2 618 2 742 +124 32 105 43 688 +11 583 20 584 22 653 +2 069 kokku*  20 MKR 881 877 -4 7 639 9 852 +2 213 5 880 6 078 +198 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku  Tabel on rõõmustav – põhinäitajad on kasvanud. Selle taga on aga meie raamatukoguhoidjate pidev tubli töö erinevate tegevuste väljamõtlemisel, mis lapsi raamatute juurde tooks.  Arvude tõusule andis tõuke kindlasti ka raamatukogude aasta erinevate ühisüritustega.  Laste osa lugejate, laenutuste ja külastuste üldarvust maakonnas on suurenenud – vastavalt 1,6%, 0,7% ja 5,6%. Seega lapsed käivad raamatukogus ja kuigi laenutatakse veel vähe, siis keskkond, milles viibitakse, aitab ehk edaspidi kaasa suuremale huvile raamatute ja lugemise vastu. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.  Laste lugemisharjumuse kujundamisel on esmane roll lapsevanemal. Kui vanemad on lugejad, siis kasvab ka lapsest raamatusõber.  Kui aga vanemad pole osanud last raamatute juurde tuua, siis tuleb nii raamatukogul, lasteaial kui koolil rohkem pingutada, et äratada erinevate tegevuste kaudu huvi kirjanduse vastu.  Huvi raamatute vastu aitab tekitada ja arendada Lugemisisu programm, millega on liitunud suur osa maakonna raamatukogudest.  Teine suur programm, mis väikesed lugejad kohale toob, on suvelugemine selle eri vormides – näiteks lugemisbingo.  Eriti head võimalused laste- ja noorte lugemishajumuste kujundamisel on raamatukogudel, mis asuvad ühes majas koolidega ja kus sujub koostöö õpetajatega.  Huvi tekitajaks on alati ka eakaaslaste eeskuju – nii käivad näiteks Imavere põhikooli ühe klassi tüdrukud tihti raamatukogus, lisades, et kui raamatukogu on suletud, siis on koolimajas kurb olla.  Huvi lugemise vastu aitavad äratada ettelugemised, lastehommikud erinevate tegevustega, lasteaedade külaskäigud raamatukokku.  Noortele korraldatakse raamatukogude ja koolide koostöös kõne- ja luulevõistlusi.  Jätkuvalt on populaarne Türi raamatukogu ja Ühisgümnaasiumi koostöös korraldatav Vargamäe külastus, mis äratab noortes sügavama huvi A.H.Tammsaare loomingu vastu. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused:  Pärast paari koroona-aastat, mil erinevate sündmuste puhul ei saanud nende toimumises kindel olla, toimus sel aastal lausa erinevate ettevõtmiste plahvatus. Hoogu sellel andis kindlasti ka raamatukogude aasta.  Toimusid traditsiooniline ettelugemisvõistlus, maakondlik kirjandusmäng ja Luuleprõmm.  Osaleti raamatukogude aasta avamisel, kus lastele loeti ette katkendit Piret Raua raamatust „Tobias ja teine B“.  Aasta kirjanikud olid Aino Pervik ja Astrid Lindgern, kelle loomingut tutvustati erinevate sündmuste kaudu.  21  Aasta loomaks kujunes karu – nii looduses kui ka armsa kaisukaruna. Temale pühendati nii Põhjamaade raamatunädala ettelugemine kui ka näitused.  Üleriigilisest suurest pannkoogiteost ja -peost ei jäänud kõrvale ka Järvamaa raamatukogud.  Oli Nukitsa aasta.  Järvamaa maitsete aasta tõi lapsed ja noored raamatukogudesse tutvuma vanade kokaraamatutega.  Mitmes raamatukogus korraldati raamatukoguöö.  Erinevaid tegevusi pakkusid liiklusnädala liiklustunnid.  Järvamaa koolides ja raamatukogudes käisid laste ja noortega kohtumas Aidi Vallik, Lauri Räpp, Kätlin Vainola, Andrus Kivirähk, Heino Seljamaa, Ena Mets ja Katariina Libe. LISA 4 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 13 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 265 3 57  Liikumispuudega lugejate teenindamisel on abiks sotsiaaltöötajad ja tugiisikud.  Koduteenindust osutatakse ka kaugemal elavatele pensionäridele, haigetele, samuti neile, kelle tööaeg või -koht ei võimalda raaamatukogu külastada, kuid need arvud selles tabelis ei kajastu. Tabel 14 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Käru Südamekodu 16 196  Käru Südamekodus tegutseb raamatukogu eestvedamisel raamatuklubi Süda, mis koguneb kord kuus. Lisaks on toimunud erinevate tähtpäevade tähistamisi. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond  Raamatukogud ongi maapiirkondades jäänud sagel ainsateks vabaaja veetmise, suhtluse, elukestva õppe ja kohaliku kultuuripärandi säilitamise kohtadeks.  Kahjuks raamatukogude roll kogukonnakeskustena väheneb piirkondades, kus avatud ollakse vaid mõnel päeval nädalas. 4.6.1 kohalikul tasandil  Koostööparneriteks on kõigis omavalitsustes kohalikud haridusasutused, külaseltsid, rahvamajad, päevakeskused, muuseumid, aga ka erinevad huvialaringid ning muidugi kohalikud omavalitsused. Paides ja Türil ka muusikakoolid. Paides lisaks Kunstikool, Paide Teater ja Ajakeskus Wittenstein.  22  Raamatukogude aasta suuremad sündmused (pannkoogitegu, raamatukoguöö, Järvmaa raamatukogude nädal jne.) kujunesid eripalgelisteks ja huvitavateks just koostöös teiste asutustega – Paide teater, kohalikud rahvateatrid ja näiteringid, rahvamajad, koolid, muuseumid.  Koostöös oma piirkonna erinevate asutustega avati nii raamatukogude aasta kui ka anti teatepulk üle liikumisaastale. Järgnevalt noppeid erinevatest ettevõtmistest 2022. aastal omavalitsuste kaupa.  Järva vald  Raamatukogudes käisid lugejatega kohtumas Leelo Kassikäpp, Kai Vare, Aidi Vallik, Ain Kütt, Loone Ots, Olavi Ruitlane, Justin Petrone, Pamela Maran, Ena Mets, Märt Treier. Samuti loodusfotograaf Tarmo Mikussaar ning hobikunstnik ja-luuletaja Salme Allikhein.  A.H.Tammsaare sünniaastapäeva tähistamiseks korraldati Eesti kirjanduse pidunädal erinevate sündmustega.  Raamatubussiga said tutvuda nii lasteaedade mudilased kui ka Paide Arvamusfestivali külalised.  Järva valla aastapäevaks korraldati lugemisbingo „AjaVeetmis5“.  Ambla raamatukogu koos samas hoones asuva kultuurimaja, Põhja-Järva Kultuurikeskuse ja MTÜ-ga Meie hakkas korraldama kogukonna neljapäevi.  Imaveres toimub jätkuvalt novembris kooli rahvamaja ja raamatukogu koosstöös R.Kamsenile pühendatud luulepäev „Luulelumi“.  Koeru raamatukogus alustasid „tööd“ lugemiskoerad.  Raamatukogudes tutvuti vallalehe toimetaja ja toimetuse tööga.  Türi vald  Lugejatega käisid kohtumas Kätlin Vainola, Tarmo Vahter, Priit-Kalev Parts, Mae Lender, Ena Mets, Tarmo Selter, Andrus Kivirähk, Tiit ja Maris Pruuli  Türi raamatukogus toimusid reisiõhtud ja koos hakkas käima saksa keele kohvik.  Käru raamatukogus käis koos Emmede ja beebide ring.  Laupa kooli, mis asub ühes majas raamatukoguga, sajandat aastapäeva tähistati mitmete erinevate ettevõtmistega (aabitsate ja vanade koolivormide väljapanek, kooli õpetajate ja töötajate käekirjade äraarvamismäng jne.).  Oisu raamatukogus sai näha nii Salvo nukkude kui ka Teemanditikandi näitust.  Oisu raamatukogu on alati kõrvuti teistega tegev Oisukandipäeval.  Ühiselt lõpetati suvelugemise peoga Türi Kultuurikeskuses.  Türi raamatukogul on toredad sõbrad - eakad Pihlapuu Seltsist, kellega korraldatakse erinevaid ettevõtmisi, viktoriine, memoriine jne.  Türi raamatukogu tähistas oma 95. sünnipäeva.  Paide linn  Kirjanik Jaan Malini eestvõttel koos raamatukogu ja Ajakeskusega käisid vastavatud Tegevusmuuseumis lugejatega kohtumas Hasso Krull, P.I.Filimonov, Igor Kotjuh, Veronika Kivisilla, Eeva Park, Vello Loemaa, Kristiina Ehin ja Silver Sepp, Epp Kärsin, Mihkel Raud ning norra-eesti luuletaja ja tõlkija Øyvind Rangøy.  23  Lisaks käisid nii keskkogu kui harukogude lugejatega kohtumas Mudlum, Leelo Kassikäpp, kai Aareleid, Märt Seppa, Piret Raud, Tarmo Selter, Kätlin Vainola ja Ants Aaman.  Tarbja raamatukogu tähistas 30. sünnipäeva, olles ainus meie maakonnas taasiseseisvunud Eestis loodud raamatukogu.  PaideWayl toimusid raamatukogu eestvõttel nii ööluule lugemine kui ka lauamängude õhtud.  Koos Kunstikooliga toimus Luule- ja muusikaõhtu „Lihtsate sõnadega elust“, kus külaliseks oli Kersti Heinloo  Keskkogus oli Aili Avi eksliibriste kogu näitus.  Paide Kunstikool korraldab pidevalt näitusi ka raamatukogu ruumides  Sargveres käivad koos kodukandi ja suguvõsa uurijad.  Roosna-Alliku raamatukogus kohtuti Järva-Madise külaseltsiga.  Viisu raamatukogus toimus arvamusrännak teemal „Maaelu võlud ja valud. Tuleviku raamatukogu“.  Järvamaa raamatukogude nädalale pani punkti Vahuküla näiteringi humoorikas, kuid mõtlemapanev etendus „Luuleõhtu Klaara juures“.  Keskkogu maja on varem olnud koduks tänaseks mitmele erinevale koolile. Koolide kokkutuleku puhul eksponeeriti meie direktori initsiatiivil näitus vilistlaste tänastest töödest – raamatutest maalideni. 4.6.2 riiklikul tasandil  Heaks koostööpartneriks on raamatukogudele ERÜ, Eesti Lastekirjanduse Keskus, aga ka teised Eesti raamatukogud.  Paides oli Hoiuraamatukogu teabe- ja kogumispäev  Koostöös Rahvusraamatukoguga avati keskkogus Arvo Pärdi muusikanurk, kus on kuulamiseks Rahvusraamatukogu remondi ajaks meile deponeeritud muusikakogu.  Koostöös Maanteeametiga toimusid maakonna raamatukogudes liiklusnädalad  Raamatukogud osalesid Maal elamise päeval.  Lehtse ja Jäneda raamatukogud käisid tutvusmisreisil Järva ehk naabervalla A-tähega raamatukogudes.  Raamatubussiga sai tutvuda Tapal.  Oisu raamatukogu jätkab koostöö orienteerumisklubiga Okas ja Idla Eesti Seltsiga.  Suur mõistatmismäng „Avasta Eesti raamatukogusid“ tõi meile külastajaid igast kandist. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil  Maakonna raamatukogudes koguti Ukraina abivajajatele esmatarbekaupu, voodipesu, koolitarbeid. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.  Koolituste arv on suurenenud – maakonnas toimus kokku 41 individuaalkoolitus ja 34 rühmakoolitust rohkem kui 2021. aastal.  Sihtrühmadeks peamiselt lasteaia- ja koolilapsed ning eakad.  Individuaalkoolituste põhiteema on jätkuvalt eelkõige digipädevus – kõik mis puudutab e-riiki .  24  Peetri raamatukogus tegutseb kokaklubi.  Erinevad käsitöökoolitused toimuvad nii Türil, Oisus kui ka keskraamatukogus.  Türil tegutseb saksa keele klubi ja poiste malering.  Paide kunstikooli tunnid toimuvad üks-kaks korda nädalas keskraamatukogus, kus on hulganisti kunstiraamatuid nii kunstnikega tutvumiseks kui ka inspiratsiooni ammutamiseks. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded  Infot teenuste ja erinevate sündmuste kohta leiab raamatukogude kodulehtedelt, Facebookist, Instagrammist, infotahvlitelt, nii maakondlike kui omavalitsuste paber- ja veebiväljannetest, nende kodulehtedelt ja sotsiaalmeedia kanalitest.  Raamatukogude tegevusi kajastavad nii kohalik Tre-raadio kui ka üleriigilised meediakanalid.  Oluline on isiklik lähenemine ja vahetu suhtlemine kogukonnaga.  Raamatukogude aastal andsid Paide linnalehes raamatusoovitusi volikogu liikmed, oma suhetest raamatukogu ja raamatutega kirjutasid linnapea ja gümnaasiumi huvijuht. 4.9 Andmebaasid.  Koduloolisi materjale koguvad Järva-Jaani, Koeru ja Peetri raamatukogud Järva vallas. Kogusid ka Ervita ja Vao raamatukogud, mis aga suleti – loodetavasti anti materjalid üle Koeru raamatukogule.  Laupa raamatukogu täiendab Excelis olevat oma piirkonna kodulooandmebaasi.  Keskraamatukogu ja Oisu raamatukogu bibliografeerivad koduloolisi materjale programmis RIKS.  Keskraamatukogu biblografeerib programmis RIKS jätkuvalt käsitöö ja rahvariietega seotud materjale. Koos koduloo andmebaasiga on see väga suureks abiks päringutele vastamisel.  Lingid erinevatele andmebaasidele on raamatukogude kodulehtedel.  Raamatukogude e-kataloogidele on juurdepääs RIKSWEBi kaudu. 5. 2023. aasta tegevused  Järjekordse Eesti kirjanduse pidunädala läbi viimine Järva vallas.  Raamatukogudes liikumis- ja sauna-aasta tähistamine koostöös kohaliku kogukonna ja erinevate asutuste ja organisatsioonidega.  Traditsiooniliste ettevõtmiste (suvelugemine, luuleprõmm, ettelugemisvõistlus jne.) korraldamine.  Lastes ja noortes lugemisharjumuste tekitamine ning selle suunamine erinevate sündmuste kaudu.  Imavere raamatukogu juubeli – 100 aastat – tähistamine.  Raamatufondide korrastamine ja vananenud kirjanduse maha kandmine.  Inventuuride läbiviimine Kabala ja Väätsa harukogudes.  Arengukavade uuendamine.  MTÜ „Türi raamatukogu kultuuriklubi“ loomine.  Kasutajate rahulolu uuringu läbi viimine Järva vallas.  25  Lahenduse leidmine Sargvere raamatukogu töö jätkamiseks. Koostajad: Eha Palm ja Heli Lepp Direktor: Jane Kiristaja /allkirjastatud digitaalselt/  26 LISA 1. Personali koolitus Koolitustundide arv Koolituseks Raamatukogu nimi Koolituste arv (koolituse maht ) kulutatud Järva Vallaraamatukogu 18 188 1 569 Türi Raamatukogu 12 138 0 Järvamaa Keskraamatukogu 23 105 464 Kokku 53 431 2 033  27 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised  Järva vallaraamatukogu direktor  Eesti kirjanduse pidunädalast ERR-is (AK ja Klassikaraadio) ning Tre-raadios.  Kahel korral Tre-raadios raamatukogude aasta sündmustest Järva vallas koos Ahula ja Koigi raamatukoguhoidjatega.  A.H.Tammsaare kirjanduspreemia üleandmisel.  Arvamusfestivali arutelul „Tuleviku raamatukogu“.  Türi raamatukogu direktor  Tre-raadios korduvalt raamatukogu tegemiste tutvustamine.  Ettekanne üleriigiliste raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus” avapäeval „Türi Raamatukogu toetab Ukrainat”.  Avaliku dialoogi korraldamine kogukonnas.  Arvamusfestivalil arutelu „Milline oled, tuleviku raamatukogu?“ juhtimine.  Ekskursioonide juhtimine raamatukogus.  Käru raamatukoguhoidja  Klassikaraadio saade „Raamatuhoidja“.  Oisu raamatukoguhoidja  Tervitussõnad kooli- ja lasteaia lõpupidudel ning 1. septembril .  Järvamaa Keskraamatukogu direktor  Raekoja tund kahel korral Tre-raadios – raamatukogude aasta tutvustus, ülevaade erinevatest sündmustest raamatukogudes.  Raamatukogude aasta avamine keskraamatukogus.  Maakonna raamatukoguhoidjate nõupidamine – aasta tegevuste tutvustus.  Raamatukogude aasta koosolek – Järvamaa tegevuste tutvustus.  A.Pärdi muusikanurga avamine keskraamatukogus.  Direktorite nõupidamine – Järvamaa tegevuste tutvustus.  Järvamaa Kultuuri Nõukoda – raamatukogude tegevuste tutvustus.  Arvamusfestival – raamatukoguteenuste ja tegevuste tutvustus.  Rahvamajade suvekool – raamatukoguteenuste ja tegevuste tutvustus.  Paide linnavalitsus – Viisu harukogu tegevuste ja tuleviku tutvustus.  Kogukonnapraktika – raamatukoguteenuste ja tegevuste tutvustus.  Paide linna haridus- ja kultuurikomisjon – Järvamaa keskraamatukogu teenuste, tegevuste ja arengusuundade tutvustus.  28 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2022) Koeru raamatukogu Raamatukogu uute ruumide renoveerimine Järvamaa Jahutussüsteemi paigaldamine teenindussaalidesse Keskraamatukogu Türi raamatukogu Heliisolatsiooniplaadid saali ja teenindussaali  29 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Ahula Erinevaid sündmusi 11 192 Joonistusvõistlus "Minu kaisukaru portree" Kirjandustegelaste karneval Lugemisisu tunnid Ettelugemis- ja pannkoogipäev Albu Erinevaid sündmusi 13 214 Kirjanduslik karneval Lugemisisu tunnid Ettelugemis- ja pannkoogipäev Noored kokkama Ambla Erinevaid sündmusi 5 26 Muinasjutu- ja raamatukogutunnid Ettelugemine "Ühes väikeses Perviku raamatus" Aravete Erinevaid sündmusi 13 444 Raamatukogude aasta avamine Emakeelenädal Lugemisisu tunnid UNESCO kirjaoskuse päev Astrid Lindgreni nädal Raamatukogude aasta lõpetamine Imavere Erinevaid sündmusi 23 490 Lugemisisu tunnid Kohtumine Aidi Vallikuga R.Kamseni sünniaastapäeva tähistamine Liikluskoolitus Laste- ja noorte käsitöö müük Raamatukogude aasta teatepulga üleandmine koolis Järva-Jaani Erinevaid sündmusi 5 190 Lugemisisu tunnid Ettelugemispäev Liiklustund Ekskursioonid raamatukokku Koeru Erinevaid sündmusi 12 124 Lugemisisu tunnid Lasteaiarühmade raamatukogukülastused Lauamängude tund  30 Lugemiskoerad Koigi Erinevaid sündmusi 29 625 Võlulaeka tunnid Lugemisisu tunnid Liiklusnädal Filmi "Kratt" vaatamine Peetri Erinevaid sündmusi 4 105 Raamatukogude aasta avamine Pannkoogipäev Türi Erinevaid sündmusi 17 744 Raamatukogutunnid lasteaiale ja koolile Muinasjutuhommikud Emakeelepäev lasteaias Advendihommik Liiklustunnid Perepäev Ööraamatukogu Lastehommik ja meisterdamine Murumoori mängupargis 3D pliiatsitega joonistmine perefestivalil Meisterdamised Õunafestivalil ja Arvamusfestivalil Etluskonkurss "Koidulauliku valgel" Vestlusring Türi Põhikoolis "Kas soovituslik kirjandus tapab lugemisisu?" Erinevad tegevused MTÜ-s TORE Suvelugemise lõpetamine Kabala Erinevaid sündmusi 7 174 Lastetelk Kabala laulu- ja tantsupeol Raamatukogunädal kooli ja lasteaiaga Liikluspäev Jutuhommik Ena Metsaga Kahala Erinevaid sündmusi 9 88 Mänguväljalu avamine Liiklusnädal Meisterdamised Kokkamised Lastehommik Käru Erinevaid sündmusi 4 578 Emmede ja beebide hommikuringid Ettelugemised Käru lasteaias  31 Käru Põhikooli teematunnid raamatukogus Lauamängude laupäevakud Laupa Erinevaid sündmusi 17 816 Laupa kooli töötajate käekirjade äraarvamine Liiklustunnid Kohtumine digikunstnik Made Balbatiga Kohtumine Kätlin Vainolaga Kohtumine Ena Metsaga Ettelugemispäev Aardejaht raamatukogus Raamatukogutunnid "Laupa kool 100" Põhjamaade kirjandusnädal Oisu Erinevaid sündmusi 7 406 Kohtumine Kätlin Vainolaga Trallipäev Kohtumine keeletoimetaja Egle Heinsaarega Nutivaba päeva ettelugemine koolis Liiklustunnid Kõnevõistlus "Mina jään" Väätsa Erinevaid sündmusi 6 96 Liikluskuu raamatukogus Ööraamatukogu Kunstitund Meisterdamised Lauamängude õhtu Paide lasteraamatukogu Erinevaid sündmusi 51 870 Maakondlik kirjandusmäng Raamatukogutunnid Aino Pervik 90 Otsimismängud Aino Perviku raamatutest Otsimismängud Aimar Selleri raamatu Moosipai põhjal Maakondlik Luuleprõmm Suur pannkoogitegu PANK raamatuklubi raamatukogus Maakondlik ettelugemispäev "Ühes väikeses Perviku raamatus" Kohtumine Katariina Libega Põhjala loodus - karutunnid mudilastele  32 Turvaliselt liikluses algklasside õpilastele Ukraina lapsed raamatukoguga tutvumas Lauamängude õhtu Meisterdamised, joonistamised, etteluegmised, ekskursioonid raamatukokku Suvelugemise lõpetamise töötuba Tegevusmuuseumis Roosna-Alliku Erinevaid sündmusi 15 193 Kirjandushommik Henno Käo - 80 Luulelugemisvõistlus emakeelepäeval Aino Perviku imedemaa Pannkoogipäev Lugemistunnid koolis ja raamatukogus Ettelugemispäev Liiklustunnid koolis ja raamatukogus Teemahommik Astrid Lindgren 115 Tarbja Erinevaid sündmusi 6 129 Raamatukogu sünnipäev Lugemistunnid koolis ja raamatukogus Liiklusnädal Ettelugemispäev Viisu Erinevaid sündmusi 6 91 Konnakontsert Tervitus sügisele Ettelugemised lastele  33 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine  Maakonna rahvaraamatukogude kogud komplekteeritakse Järvamaa Keskraamatukogu ja maakonna kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel.  Järvamaa Keskraamatukogu komplekteerimisosakond koostab iga nädal maakonna rahvaraamatukogude tellimuste alusel uute teavikute koondtellimuse ja edastab selle tarnijatele.  Elektronkataloogis RIKS koostatakse uute teavikute kirjed, samuti tegeletakse olemasolevate kirjete parandamisega .  Lepingujärgsete komplekteerimissummade üle peetakse jooksvat arvestust ja jälgitakse pidevalt rahakasutust raamatukogude poolt. Kuluaruanded saadetakse regulaarselt omavalitsuste raamatupidamisele.  Maakonna rahvaraamatukogude hinnangul on koostöö komplekteerimisosakonnaga väga hea. Hinnatakse asjatundlikke soovitusi kogude täiendamisel ja seda, et tehakse ära mahukas töö (kataloogimine, rahalise arvestuse pidamine jne.), mis võimaldab väksematel raamatukogudele tegeleda rohkem igapäevase lugejateeninduse ja erinevate sündmuste ettevalmistamise ning korraldamisega. 2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine  Järvamaa Keskraamatukogu on loonud ja haldab koduloo- ning käsitöö ja rahvarõivaste andmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa.  Andmebaasi täiendab raamatukogu vanembibliograaf jooksvalt ja retrospektiivselt. Kokku lisati sel aastal 1529 artiklikirjet, neist 354 retrospektiivselt.  Mõlemad andmebaasid on väga vajalikud, arvestades päringute hulka. 3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine  Pearaamatukoguhoidja tegeleb statistilise aruandluse ja maakonna raamatukogude tegevuse analüüsiga. Andmeid kogutakse esitatava koondaruande tarbeks kord aastas ning jooksvalt raamatukogutööalastele teabenõuetele vastamiseks.  Päringuid esitavad eelkõige omavalitsused ja Kultuuriministeerium, aga ka ajakirjandus. Et küsimustele kiirelt vastata, peab erinevate statistiliste andmete kogumine ja analüüs olema järjepidev.  Aasta lõpul koostab pearaamatukoguhoidja juhendid aastaaruannete tegemiseks, kus juhitakse tähelepanu enamlevinud vigadele. 4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine  Erialase nõustamisega peamiselt telefoni või e-kirja teel tegelevad pea kõik keskraamatukogu töötajad, kuid eelkõige direktor, pearaamatukoguhoidja ning osakondade juhatajad.  Kuna külaraamatukogudesse asuvad tööle raamatukogundusliku väljaõppeta inimesed, siis muutub üha olulisemaks just igapäeavast raamatukogu tööd puudutavatele küsimustele vastamine.  Raamatukogud hindavad võimalust saada kiirelt abi ja vastuseid erialastes küsimustes.  34  Maakonnaraamatukogul on oluline osa erinevate koolitusvõimaluste väljaselgitamisel ja pakkumisel, kuna e-posti teel laekub väga palju kutseid erinevatele koolitustele ja seminaridele.  Maakonnaraamatukogu vahendab infot üle-eestiliste ja maakondlike ürituste kohta ja koordineerib neist osavõttu.  Edastame riigilt, omavalitsustelt ja koostööpartneritelt raamatukogudele suunatud infot.  Püüame vähemalt kord kvartalis koos koostööpartneritega korraldada seminare ja õppepäevi oma maakonna raamatukogudele, et lisaks saadavatele teadmistele säilitada ja tugevdada maakonna raamatukogutöötajate ühistunnet. 5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine  Järvamaa Keskraamatukogus tegelevad teatmebibliograafilise tööga kõik raamatukoguhoidjad.  Teatmebibliograafiline töö on raamatukogus väga tähtis. Päringuid esitatakse palju ja sageli on need ka väga töömahukaid.  Pidevalt täiendatakse koduloolist kogu ja –andmebaasi.  Kuna üha vähemaks jääb neid raamatukogusid, kus tegeletakse kodulooliste materjalide kogumisega, siis reeglina pöörduvadki huvilised kohe Järvamaa Keskraamatukokku.  Järvamaa Keskraamatukogu kodulookogu ja –andmebaas olid abiks raamatu „Järvamaa laulupeod aastani 1945“ koostamisel.