Aruanne

LÄÄNE MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 202 2 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Haapsalu 202 3 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc128410354 \h 4 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc128410355 \h 4 1 Juhtimine PAGEREF _Toc128410356 \h 5 1.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: PAGEREF _Toc128410357 \h 5 1.2 Eelarve PAGEREF _Toc128410358 \h 6 1.3 Projektid PAGEREF _Toc128410359 \h 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng PAGEREF _Toc128410360 \h 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc128410361 \h 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc128410362 \h 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc128410363 \h 10 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc128410364 \h 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc128410365 \h 10 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine PAGEREF _Toc128410366 \h 10 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc128410367 \h 11 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc128410368 \h 11 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc128410369 \h 12 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused PAGEREF _Toc128410370 \h 12 3.1.1 Raamatu komplekteerimine PAGEREF _Toc128410371 \h 12 3.1.2 Perioodika komplekteerimine PAGEREF _Toc128410372 \h 13 Digiõigus osteti Juridicale, Äripäevale, Postimehele ja Pärnu Postimehele. PAGEREF _Toc128410373 \h 13 Märtsist pani Omniva vene ajakirjadele peale sanktsioonid. Ühtegi ajakirja Eesti piirilt edasi ei toimetatud, kõik saadeti tagasi Venemaale. Lääne maakonna keskraamatukogu tellitud perioodika PAGEREF _Toc128410374 \h 13 3.1.3 Auviste komplekteerimine PAGEREF _Toc128410375 \h 14 Lääne maakonna keskraamatukokku osteti 43 auvist (2021ndal 20) ja muud laadi teavikud olid 70 lauamängu. PAGEREF _Toc128410376 \h 14 3.2 inventuurid, mahakandmised PAGEREF _Toc128410377 \h 14 Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogu PAGEREF _Toc128410378 \h 14 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc128410379 \h 14 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc128410380 \h 15 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused PAGEREF _Toc128410381 \h 15 Näiteks PAGEREF _Toc128410382 \h 16 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc128410383 \h 19 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc128410384 \h 19 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc128410385 \h 19 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc128410386 \h 20 Lasteosakonna majas oli k PAGEREF _Toc128410387 \h 20 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc128410388 \h 21 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc128410389 \h 22 Vormsi raamatukogus toimus veebruaris PAGEREF _Toc128410390 \h 23 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc128410391 \h 24 Kullamaa raamatukogust maha kantud raamatuid on võtnud Koluvere Pargi Kodu töötajad, et vanadele ette lugeda. PAGEREF _Toc128410392 \h 25 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc128410393 \h 25 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc128410394 \h 25 Vormsi raamatukogu PAGEREF _Toc128410395 \h 26 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc128410396 \h 29 K. Kumberg osales PAGEREF _Toc128410397 \h 29 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc128410398 \h 30 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele PAGEREF _Toc128410399 \h 30 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc128410400 \h 31 4.9 Andmebaasid PAGEREF _Toc128410401 \h 32 5. 2023. aasta tegevused PAGEREF _Toc128410402 \h 32 LISA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc128410403 \h 34 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc128410404 \h 35 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc128410405 \h 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc128410406 \h 37 Veebruari „ PAGEREF _Toc128410407 \h 38 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc128410408 \h 39 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv 1.12. 20 20/ 01.12.2021 KOV , milles rmtkogu asub/ arv Üldkasutatavad rmtkogud Sh Harukogud Sh Teeninduspunktid Läänemaa 20 575 / 20484 3 16 13 1 Sh Haapsalu 13 027 / 12904 1 4 3 1 Üldkasutatavate raamatukogude arv: Lääne maakonnas oli 2022. aastal 16 rahvaraamatukogu, neist 13 haruraamatukogu. Haapsalu linnas: Lääne maakonna keskraamatukogu Haapsalu s ja harukogud Asuküla s , Ridala s , Uuemõisa s ning laenutuspunkt Haapsalu sotsiaalmajas . Lääne-Nig ula vallas: Lääne-Nigula valla r aamatukogu Taeblas ja harukogud Paliveres, Ristil, Orul, Nõval; Noarootsi osavallas: Noarootsi raamatukogu ja harukogu Sutlepas ; Kullamaa osavallas: Kullamaa ja Liivi raamatukogud ; Martna osavallas: Martna raamatukogu ja harukogu Rõudes . Vormsi vallas Vormsi raamatukogu. Põhilised tegevussuunad Lääne maakonna rahvaraamatukogude tegevus lähtus eesmärgist pakkuda kvaliteetset raamatukoguteenust. Aktiivselt tegeleti laste ja noorte lugemise juhtimisega. 2022. aasta oli raamatukogude teema-aasta, mille raames korraldasid kõik raamatukogud erinevaid üritusi ja võt sid osa üleriigilistest sündmustest. Aasta ava sime 12. jaanuaril Haapsalus, keskraamatukogu/k ultuurikeskuse ees üle-eestilise ühislugemisega . Ette loeti katkendid Eesti raamatukogudes eelmisel aastal enim laenutatud e esti autorite raamatutest: täiskasvanutele Mudlum „Mitte ainult minu tädi Ellen“ ja lastele Piret Raud „Tobias ja teine B“. Keskraamatukogu kuulutas välja üle-läänemaalise raamatukogude teemalise k irjandusvõistluse „Minu raamatukogu“. Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus toimus ettelugemine täiskasvanu te l e ja l a s t e le järgnevatel päevadel klasside kaupa. Liivi raamatukogu s ava ti teema- aasta näituse, kohvi l a ua , ettelugemise ja Tarvastust veebiülekan de vaatamise ga . Risti raamatukogus toimus avamine jututunniga Risti kooli II klass ile . Osalesime Raamatukogude aasta ühistes ettevõtmistes. Läänemaal kandsid raamatukoguhoidjad rahvariideid või rahvusvärvidest inspireeritud riietust tähista maks Eesti sünnipäeva . Haapsalu raamatukogu rahvariietes raamatukoguhoidjad jõudsid nii tekstis kui fotona ka ERR -i uudistesse. M ai kuust oktoob rini kestnud mõistatamismängu „Avasta Eesti raamatukogusid!“ külastajad said lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid ka Läänemaa raamatukogudest. Projektis „ Kaugtöövõimalused Eesti raamatukogudes“ osalesid Lää ne maakonna keskraamatukogu ja L ääne-Nigula valla Liivi raamatukogu. Raamatukoguhoidjate raamatukogu-tantsu tantsisime Haapsalus koos HÕFF - il osalejatega kultuurikeskuse ees. „Raamatukogud ratastel“ raames tellisime jalgratastele või auto aknaklaasile kinnitamiseks sildid „RAAMATUKOKKU“ ja lasteraamatuid sai laenata promenaadil toimunud linna perepäeval, mida võis nimetada „õueraamatukoguks“. Lastele suunatud „Pannkoogipäev“ toimus Haapsalus lasteraamatukogu hoovis koos Naiskodukaitsega . Näitusel „Raamatukogu pärlid“ eksponeerisid vanimaid või huvitavamaid raamatuid ja esemeid keskraamatukogu, Asuküla, Ridala, Kullamaa ja Liivi raamatukogud. Raamatukogude aasta tähistamiseks Haapsalus korraldasime kirjandusvõistluse „Minu raamatukogu“, näituse „Minu esimene raamatukogu“ , kirjandusliku laupäeva „Hea eesti kirjandus“ ja vestlusõhtute sarja. Lääne-Nigula vallas käis veebis koos raamatuklubi , raamatuarutelude eeskõneleja oli T . Jaanisk , Kullamaa kooli õpetaja ja Lääne-Nigula valla raamatukogu nõukogu liige. Vormsi raamatukogu ja kooli koostöös loeti veebruarikuus iga päev „vahetunni muinasjuttu“. 13. detsembril lõpetasime teema-aasta keskraamatukogu lugemissaalis tänusõnade , kokkuvõtete ja kirjandusliku liikumismänguga ning andsime teatepulga üle Liikumisaastale. Läänemaa raa m a t u kogu de sündmused olid kajastatud Raamatukogude aasta veebilehel https://www.raamatukogudeaasta.ee/galeriid Raamatukogude teema-aasta tõi Läänemaa raamatukogud rohkem nähtavale, meist kirjutati perioodilistes väljaannetes, saime esineda raadiosaadetes ja saime kajastust ERR - i uudistes . Raamatukogu juubeliaasta t tähistasid Kullamaa raamatukogu – 115, Nõva raamatukogu - 105 ja Risti raamatukogu - 100 . Juubilar - raamatukogude ajaloost kirjutas pearaamatukoguhoidja keskraamatukogu Facebooki lehel. 24. veebruaril algas sõjategevus Ukrainas. 28.02.2022 teatas kultuuriministeerium, et Eesti peatab riikliku kultuurikoostöö Venemaaga ja ei sõlmi Vene Föderatsiooniga kultuurikoostöö alast programmi järgnevaks kolmeks aastaks. Raamatukogudel tuli üle vaadata venekeelsete raamatu te komplekteerimise võimalused, sest ei ost et ud enam Venemaa ja Valgevene kirjastustelt . R aamatukogud eksponeerisid Ukraina teemalisi näitusi ja väljapanekuid , sh Haapsalu, Asuküla, Vormsi. Lääne maakonna k eskraamatukogu ava s lugejatele laenutamiseks Eestis paiknevate ukrainlaste poolt annetatud kirjandusega kogu. Juhtimine Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : L ääne maakonna raamatukogude võrgus 2022. aastal muutusi ei toimunud. Nõukogud o lid Lääne-Nigu la valla raamatukogul ja Lääne maakonna k eskraamatukogul. 13. mail toimus Lääne-Nigula valla raamatukogude ümarlaud Kullamaa raamatukogus, teemadeks raamatukogude teema-aasta, info postiteenuse kohta, raamatukogude nõukogu päevakord, valla arengukava muutmine, jooksvad küsimused. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni Läänemaa esindaja on D . Ots Palivere raamatukogust. Lääne-Nigula valla Kullamaa osavalla Kullamaa ja Liivi raamatukogud töötas id iseseisva te raamatukogu de na , neil o lid eraldi eelarved. Liivi r aamatukogu koos ajalootoaga o li avatud viiel päeval nädalas , eelneval kokkuleppel toimus ajaloo - toa külastamine ka teisel ajal . M artna raamatukogus oli lahtiolekuaegade s muudatus kuue kuu jooksul, kui raamatukoguhoidja käis koolitusel. Nõva raamatukogus muutus raamatukogu lahtiolekuaeg. Facebooki lehel toimus lugejate seas küsitlus , kas sobisid suvised ajad või „endised“. Küsitluse tulemusena lugejate soovil raamatukogu avatud aastaringselt E-K 10-16, P 10-17 (mis olid siis nn suveajad). Palivere raamatukogul on suvised lahtiolekuajad (14.06 – 31.08) E 11.30 – 18.30; T-N 9.00 – 15.00 ja puhkus e ajal oli suletud ( 27.06-21.07.2022 ) . Eelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga 31.12. 2 1 € Seisuga 31.12.2 2 € Muutus % Eelarve kokku 684,4 78 0,44 + 14,0 sh Lääne maakonna keskraamatukogu 451,69 504,66 + 11,7 Personalikulu 460, 4 9 498,9 + 8,3 sh Lääne maakonna keskraamatukogu 312,28 342,88 + 9,7 Komplekteerimiskulu 121,04 118,50 -2,0 sh KOV-lt 75,10 79,41 + 5,7 sh riigilt 45,94 39,09 -14,9 sh Lääne maakonna keskraamatukogu 58,22 55,97 - 3,8 sh KOV-lt 29,14 31,34 +7,5 sh riigilt 29,08 24,63 - 15,3 Infotehnoloogiakulu 24,92 29,60 +18,7 sh Lääne maakonna keskraamatukogu 18,73 24,15 + 28,9 Lääne maakonna keskraamatukogu RVL teenus 0,30 0,35 +16,6 Lääne maakonna keskraamatukogu koduteenindus 0,41 0,42 +2,4 Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa € Projekti üldmaksumus € Lääne Maakonna Keskraamatukogu : Eesti Kultuurkapital i Läänemaa Ekspertgrupi toetus, 11 taotlust 0 1.01.- 31.10. 2022 4332 5715,91 Haapsalu linna huvihariduse ja huvitegevuse toetus 01.05.- 05.12.2022 900 1200 Lääne maakonna k eskraamatukogu korraldas tänu erinevate le toetusprogrammide le 2022. aastal eesti kirjandust tutvustavaid sündmusi, näitusi ja töötube 125 korral, kus osales kokku 2433 huvilist. Haapsalu linna huvihariduse ja huvitegevuse toetuse abil korraldati 14-19 - aastastele noortele omaloominguõhtuid. Omaloominguõhtutel said noored võimaluse enda loomingut teistega jagada ja kohtuda huvitavate kirjanike, kunstnike ja muusikutega. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Lääne maakonnas töötas 30 raamatukoguhoidjat, neist 19 Haapsalus, 1 1 vallakogudes. Lääne maakonna kesk raamatukogu lugemissaali s vahetus töötaja . 2022.a. detsembris lahkus manalateele Sirvi Eslas (1936-2022), kes töötas 1974 – 1993 aastatel maakonna raamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja na. Lääne-Nigula valla Nõva raamatukoguhoidja haiguse tõttu oli juulis raamatukogu suletud. Veel mitmed vallaraamatukogude töötajad haigestusid covidisse ja raamatukogud olid kinni. E RÜ uue mõtte töörühma küsitlus K ui rohelised on tegelikult Eesti raamatukogu d? Küsimustik kogu s Eestit hõlmav a ja raamatukoguhoidjate arvamust kaasav a hinnang u eelpool tõstatatud küsimusele. Esimese ülevaate küsitlusest saadud vastuste põhjal tegi üks rühma liikmeid 18. mail Viljandis toimuvatel ERÜ mõttetalgutel. Põnevamad näited Eestist jõud sid ka Soome raamatukoguhoidjateni Soome raamatukogupäevade raames. Haapsalus vastas küsi mustikule pearaamatukoguhoidja. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest L ISA 1 Läänemaa raamatukoguhoidjad osalesid nii kontakt- kui veebikoolitustel. Virtuaalkoolitusi ja - nõupidamisi, mida oli võimalik kõigil tasuta kuulata-vaadata, toimus palju a ga väidetavalt ü ksi töötavad raamatukoguhoidjad ei lei dnud töö kõrvalt aega virtuaalkoolitus t e jälgimiseks. Näiteid veebikoolitustest: Tallinna Rahvaülikooli e-kursus “Eesti naiskirjandus juurtest õiteni” , l ektor Johanna Ross . Kursus andis ülevaate eesti naiskirjandusest : nii tuntumatest kui ka vähem tuntud autoritest, samuti võimalikust naiskirjanduse traditsioonist , o sales Lääne maakonna keskraamatukogu Asuküla raamatukoguhoidja . Tallinna Keskraama tukogu e-raamatukogude koolitus, kuidas kasutada e-raamatukogusid ELLU, OverDrive ja Naxos ; OverDrive'i mo biilirakenduse Libby tutvustus ja Tallinna Keskraamatukogu noortekirjanduse päev veebis Margus Karu nim noortekirjanduse auhinna väljaandmine ja intervjuu kirjanikuga. Noortekirjandust tutvustas Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse dotsent ja laste- ja noortekirjanduse uurija A. Mattheus . Ulmekirjandusest jne. Uued teemad BOOKTYBER ehk raamatutest rääkija youtubes ; wattpadis kirjutaja M. Jaaniste , osalesid keskraamatukogu töötajad ja Asuküla raamatukoguhoidja. Veebikoolitus Digimentor kogukonnas , Tallinna Ülikool, osales keskraamatukogu töötaja. L asteraamatukoguhoidjate õpipäev „Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge?“ Eesti Lastekirjanduse Keskus, jälgitav otseülekandena. Kohapeal osalesid Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna töötajad ja v eebis osales Liivi raamatukoguhoidja. RaRa infoseminarid „ Üleriigilise mõjuga arendusprojektid ” veebis , osalesid keskraamatukogu töötajad , Liivi raamatukoguhoidja . Mõttekoja Praxis virtuaalsed koosloome töötoad, Elukestva õppe töötoas osales keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja ja Tööturuteenuste töötoas direktor. K eskraamatukogu pearaamatukogu hoidja osales veebikoolitustel/ üritustel, nii töö- kui õhtutundidel: erialased koolitused/ nõupidamised – 20, raamatuesitlused, Kirjanike Liidu üritused – 3, ANDRAS ja TÕN-i Läänemaa tugigrupi veebikoolitused – 4. Näiteid kontaktkoolitustest: Eesti Rahvakultuuri Keskus e Jutuvestmisfestival "Ööbikuööd" , o sales Vormsi raamatukoguhoidja. Õppekäik Helsingi Oodi raamatukokku, Biblioteraapia õppepäevad Pühajärvel, biblioteraapia kasutamise võimalustest ja võtetest ning kirjanduse mõjust vastuvõtjale, lektor A. Org , osalesid Lääne-Nigula valla raamatukogu , Palivere, Risti, Oru, Nõva raamatukoguhoidjad. MTÜ Eesti Koostöö Koja ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud koolitus „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ , k oolitajaks ruumiloome ekspert P. Jeedas , k oolituse eesmärgiks oli õpetada ja julgustada koolitusel osalejaid raamatukogudes dialooge läbi viima , koolitus „Infosõtta tõmmatud kodaniku ABC“, koolitajad M. Murumaa- Mengel , Meediauuringute kaasprofessor Tartu Ülikoolis ja M. Prass, Meediakirjaoskuse projekti IREX projektijuht, osales Lääne maakonna keskraamatukogu lugejakoolituse spetsialist. Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna töötaja võtsid osa Algupärase lastekirjanduse päev „Uute maailmade loomine meie laste- ja noortekirjanduses ” , Noortekirjanduse päev, K ooliraamatukoguhoidjate kevadine teabepäev "Kirjandus k oolis", Latvian Library Festival, Latvian Librarians Conference “ Libra ry Power : Learn , Act , Inspire!”, ERÜ lasteteeninduse toimkonna Kogemuste Tuur: Rita Raudsepp, Kogemuste Tuur: Anu Amor-Narits ja Irina Möldre , XIX Üleriigilin e lasteraamatukoguhoidjate päev, Koolitus muuseumipedagoogikaga tutvumiseks „Muuseumihariduse ABC“ , ELK „Laps kirjanduses 10. Noorus on ilus aeg!?“ , Kogemuspäev Viimsi raamatukogus „Raamat ukogu — kulu või investeering?“, ERÜ ja Eesti Muuseumiühingu koostöö ja kogemiste jagamise koolitus RAA+MUU , ERÜ koolituse toimkonna koolitus AK: Aktuaalne Kultuuris. Alvar Loog. Lääne maakonna keskraamatukogu direktori huvitavamad koolitused/õpitunnid olid raamatukogujuhtide kogemusreis Hollandisse ja kultuuriministeeriumi koosolek „Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu – riiklikud ülesanded ja maakonnaraamatukogu“. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/ kestkus h/45 min Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa eurodes 31. 03 Digiloome raamatukogus Esmaabi teadmised/ oskused Fantaasiakirjandusest ( zoomis ) A. Aavik H KHK M . Kruus ( Naiskodukaitse ) Agur Karukäpp 6 h 16/ 3 243,80 27.05 Raamatukogutunnid veebis Tõlkekirjanduse pärlid Kuidas täiskasvanu õpib? M.Taniloo , Tallinna KRK Tõlkija H.Allik Andragoog C.Põldäär 6 h 18/3 440,00 13.06 Välitööpäev Tallinnas Digiteeritud mäluvara, Eesti Ajaloomuuseum ja Tallinna KeskRK harukogudes 8 h 26/3 1284,00 16. 09 Digitaalne sisuloome – veebirakenduste koolitus Rahvusraamatukogu 6 h 17/3 Tasuta 14.10 Elav pärand raamatukogu töös Eesti Rahvakultuurikeskus 6 h 21/3 208,00 25. 11 "Raamatukogu täiskasvanu õppe toetajana" Kirjanik Kärt Hellerma looming K . Kumberg tutvusta s oma kahte uut raamatut. A . Armipaik-Nukki , Läänemaa täiskasvanud õppe koordinaator Kärt Hellerma K . Kumberg 6 h 19/3 173,94 Läänemaal oli m aakond likke koolitusi planeerides pearõhk raamatukoguhoidjate digipädevuste / oskuste suurendamisel . Tagasiside koolituste teemade le: e smaabi koolitus oli väga informatiivne ja selliseid koolitusi võiks tihedamini olla; ä ärmiselt põnev oli näha Ajaloomuuseumi digiteerimise telgitaguseid, selline digiteerimise võimalus võiks olla ka Läänemaal , hea võimaluse võrrelda teiste raamatukogude töö- ja kogude kor raldust , d igitaalse sisuloome koolitus andis tõuke kasutada programme veel mitmekülgsemalt , Adobe Express kopeerib paljuski Canva võimalusi, kuid ei ole nii mitmekülgne , Poll / Slido ke skkondi ei olnud enne kasutanud , e lav pärand raamatukogu töös pani mõtlema, mis on vaimne kultuuripärand j a läbi selle ka rohkem teadvustama kultuuripärandi ning raamatukogu vahendaja rolli tähtsust. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : ettekanded, loengud, koolitused. LISA 2 K . Kumberg pidas lastekirjanduse teemadel 9 ettekannet , kokku 413 kuulajale, kelle hulka pole arvestatud kahe esinemise veebiülekande vaatajate arvu. J . Kõuts tegi lasteteeninduse teemal kolm ettekannet kokku 182 kuulajale. I. Sepp viis läbi kirjandustunnid luuletaja Ernst Enno elust ja loomingust Läänemaa Ühisgümnaasiumi 27 õpilasele. 2.4.4 Erialahariduse omandamine . 2022.aastal osalejaid ei olnud . 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Lääne maakonna Aasta parim maaraamatukoguhoidja 2022 oli Hilja Tamm Ridala raamatukogust. Ridala raamatukoguhoidja H . Tamm on väga tugev kogukonna liitja ja panustaja lugemishuvi avastamises, kasvatamises, hoidmises. ERÜ Parim noor raamatukoguhoidja Läänemaa nominent oli Liisu Liiv Haapsalu raamatukogust . ANDRASe tunnustus e Aasta õppija Läänemaa kandidaadiks esitati kutsekoolituse läbinud Janet Kärp. Läänemaa tunnustusüritus toimus koos Läänemaa õpet ajatega 11. oktoobril Haapsalu K utsehariduskeskuses. Teiste seas tunnustati Raamatukogude aasta puhul ka pikaaegset täiskasvanuhariduse propageerijat ja edendajat Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjat K . Branti . Läänemaa raamatukogudele saadeti Kultuuriministeeriumi tänukiri Raamatukogude teema-aasta õnnestumisele kaasaaitamise eest. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . LISA 3 Haapsalu linna Asukü la raamatukogu -seltsimaja sai 2022.a. septemb ris-novembris pikki aastaid kestnud vee- ja kanalisatsiooniprobleemid ele lahenduse – puuriti uus puurkaev, novembri lõpul toimusid veetrassi ja tehnika paigaldamise tööd, lõpuks on ka maja raamatukogupoolses osas taas soe vesi. Lääne-Nigula valla Kullamaa osavalla Kullamaa raamatukogu ventilatsioon pandi välja puhuma ; õ liküte on seadistatud välisõhu järgi, ruumi d töötamiseks on aga endiselt jahedad. Lääne-Nigula valla Martna osavalla Martna raamatukogu ruumid asuvad lasteaia majas. Sügisel alustati raamatukogu tualeti ja olmeruumi remonditöödega. Ehitusmaterjalide tohutu hinnatõusu tõttu suudeti remontida ainult tualetruum , olmeruum sai uue põranda, ülejäänud tööd jäid tulevikuks. Lääne-Nigula valla Nõva raamatukogu asub kooli hoones. Pärast pikki läbirääkimisi kooli ja osavallavalitsus ega saadi kokkuleppele, et kool loovutab raa matukogule ühe klassiruumi , mis asub otse raamatukogu kõrval. 2022. aastal annetati raamatukogule kasutatud kööginurk koos tehnikaga. Lääne-Nigula valla Oru raamatukogu asub koolimajas , mis on juba aastaid remondis, raamatukogu ei ole neile lubatud ruume juurde veel saanud. Lääne-Nigula valla Palivere raamatukogu asub lasteaia hoones . 2022 . a astast on raamatukogu ruumides osavallavanema kabinet. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele . Tabel 5 Juurdepääs võimalik Uuemõisa , Kullamaa, Martna, Rõude , Noarootsi, Sutlepa , Nõva, Oru, Taebla, Vormsi raamatukogudes Juurdepääs võimalik osaliselt Haapsalu , Asuküla, Ridala raamatukogudes Juurdepääs puudub Liivi , Risti , Palivere raamatukogudel Lääne maakonna keskraamatukogul on ühine sissepääs kultuurikeskusega, kaldtee olemas, lugemissaali saab liftiga. L aen u tus saali vahelaele, kus paikneb osaliselt teabekirjandus, liikumispuudega inimesele juurdepääs puudub ja l asteosakonna hoones puudub juurdepääs II korrusele. Asuküla ja Ridala raamatukogudel ei ole statsionaarset juurdepääsu, kuid võimalik siseneda koos abistajaga. Lääne-Nigula valla raamatukogudest on statsionaarne juurdepääs Kullamaa, Martna, Noarootsi, Rõude , Sutlepa , Oru raamatukogudel ja Taebla raamatukogus, kus on ratastoolitrapp . Puudub juurdepääs Liivil (siiani ei ole seda ka keegi vajanud, ajutise liikumispuudega in imesele on pakutud koduteenust) , Ristil , mis asu b koolimajas ja Paliveres, mis paikneb lasteaias . Vormsi raamatukogu asub koolimajas ja saab kiirelt paigaldada laudtee. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Läänemaa raamatukogude i nfotehnoloogia kulud 2022. aastal olid üle 29 - tuhande ( 2021ndal 24 tuh. ) , kulud est moodusta sid enamuse riistvara rendimaksed või hooldustööd. Lääne Maakonna Keskraamatukogu vahetas välja riistvarahankega 24 töökohaarvutit, millest 11 olid sülearvutid ja ülejäänud lauaarvutid, kasutusrendile võtmisega 2022 – 2025.aastateks. Lääne-Nigula valla raamatukogudes vahetati töötaja- ja lugejaarvuti uute rendiarvutite vastu. Liivi raamatukogus 2 uut arvutit. Martna raamatukogu arvuti vahetati uue sülearvuti vastu. Noarootsi raamatukogu sai uue töötaja arvuti. Lääne maakonna keskraamatukogu Cleveroni raamatukapi töös olid veebruaris tõrked, f irma väitel oli p robleem seotud ilmastikutingimustega, võeti ette abinõude väljatöötamine ja s eptembris toimus raamatukapile uue tarkvara install eerimine . L aenut usprogramm U rram ei olnud töökorras mitmeid kordi , j uulis ol i mit u päeva katkestu s, mi stõttu peatasid mõned keskraamatukogu d laenutustegevuse. Lääne maakonna keskraamatukogu lugejatele ei suletud, vaid kasutati vana „paber-pliiats“ meetodit, elektrooniliselt sisestati laenutused siis kui U rram jälle töötas. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Lääne maakonna k eskraamatukogu komplekteeris Lääne maakonna rahvaraamatukogudele 2022.aastal kokku teavikuid summas 118499,40 eurot, mille eest osteti raamatuid, auviseid jt teavikuid kokku 2401 nimetust 6500 eksemplariga. Raamatukogud komplekteerisid perioodikat kokku summas 22321,57 eurot. Kultuuriministeeriumi toetus 2022.aastal oli teavikute ostusummast 3 3 %. Väärtkirjandust osteti kokku 25208,89 euro eest. Kultuuriperioodika arved maksti välja omavalitsuste eelarvest. Maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakond töötles teavikud raamatukogunduslikult, kandis teavikukirjed programmi Urram , et kogude komplekteerimise finantsarvestust ja statistikat pidada, sh. Lääne-Nigula valla RIKS raamatukogude kohta. RIKSi programmi lisasid need raamatukogud teavikukirjed ise, et teostada elektroonilist laenutustegevust. Teavikute toetust kasutati 2022.aastal vastavalt kultuuriministri 09.01.2015.a. määruse nr 1 nõuetele. Kogude täiendamisel lähtuti komplekteerimis põhimõte test , eelkõige olid prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate väljaannete, lastekirjanduse , teatme- ja teabekirj anduse, koduloolise kirjanduse, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse ja t ea bekirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid. Komplekteerimine toimus vastavalt piirkonna lugejate soovidele ja nõudlusele. Kõige rohkem küsiti maaraamatukogudest ilu- ja lastekirjandust . 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Lää ne maakonna keskraamatukogu s uurimaks tarnepartneriks komplekteerimisel oli Rahva Raamat AS. Haapsalus kohapeal teh ti valikuid Apollo raamatukaupluses ja osteti ka järelkomplekteerimiseks vajalikke raamatuid . Hea koostöö oli jätkuvalt kirjastusega Varrak . Lääne maakonna raamatukogudele osteti raamatuid 5085 nimetust, 6495 eksemplari (2021ndal raamatuid 5571 nimetust, 7313 eksemplari) sh keskraamatukogu le koos kolme harukoguga 3506 nimetust, 4914 eksemplari (2021ndal 3 800 nimetust, 5540 eksemplari). Lääne-Nigula vallaraamatukogu koos viie haru kogu ga ostis raamatuid mitmes eksemplaris, t eised valla raamatukogud ostsid raamatuid 1 eksemplaris. Keskraamatukogu teenindus- ja laste osakonda kokku osteti 2424 eksemplari uusi teavikuid, neist teenindusosakonda 1654. Nimetusi teenindusosakonda 1640, s.t. ainult 14 raamatut osteti kahes eksemplaris. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal kõigist ostudest oli 67,2% . Raamatukoguhoidjate sõnul e-raamatuid küsitud ei ole, kuid paaril korral on küsitud audioraamatuid autosõidul kuulamiseks. Järelkomplekteerimine keskraamatukogu teenindusosakonnas toimus Raamatuvahetus .ee portaali kaudu , osteti 200 (2021ndal 138) raamatut. Saatmiskulu hind langes aasta sees 2,19 eurolt 1,74-le. Raamatutest 28 olid ingliskeelsed, valdavalt noorteromaanid ja eesti keelde tõlgitud populaarsete autorite armastus- ja krimiromaanid. Intern etikeskkond yaga.ee kaudu osteti 90 (2021ndal 61) raamatut. Valikusse kuulusid soodsa hinnaga ilukirjanduse ja koolikirjanduse uued trükid, kogus puuduv soovitud teatme kirjandus, mõned head lasteraamatud ja 28 ingliskeelset raamatut. Põhjendus ingliskeelsete raamatute ostmiseks kajastub laenutuste arvu kasvus aastaga 379-lt 628-le. Üheks noorte menuautoriks on kujunenud Colleen Hoover , loeti just inglise keeles tema eesti keelde tõlkimata raamatuid. Ka soovit i lugeda mitmete noortesarjade veel tõlkimata viimaseid osi. Osta.ee vahendusel osteti 12 raamatut. Järelturult ostmine on hinnalt soodne, kuid väga palju aega ja tähelepanu nõudev. Annetustena lisandus maakonna raamatukogudesse 1037 nimetust, 1172 eksemplari ( 2021ndal 775 nimetust, 845 eksemplari) raamatuid. Vabariikliku projekti „Lugemisisu“ kaudu saadi raamatuid nö annetusena. Lisaks annetati perioodikat. Kullamaa raamatukogus tuleb annetustest valik teha, sest riiulid on täis. Annetuste osa 202 2.a. juurde saadud raamatutest oli 0,35%. Lääne maakonna keskraamatukogu teenindusosakond sai annetustena kokku 364 eksemplari uusi teavikuid, so. 200 võrra rohkem kui 2021.a. Neist 48 olid ingliskeelsed. MTÜ NordEstNõva kinkis kesk raamatukogule 8 eksemplari Nõva pärandkultuuri kogumikku ja mõned kodulooliste autorite trükised. Eesti Ukrainlaste Kongress MTÜ kinkis kesk raamatukogule ca 50 ukrainakeelset laste raamatut, mis jagati tee nindusosakonda ukrainakeelsete raamatute riiulisse ja lastosakon da ning maakonna raamatukogudele. Lisaks tõid ukrainlased 120 vanemat ukrainakeelset raamatut Hoiuraamatukogust. L ugeja d annetas id keskraamatukogule lasteraamatuid, Harlequin romantika sarja raamatuid , ingliskeelseid noorteraamatuid , ajaviiteromaane ja uuemaid krimiromaane. Lisaks võeti kogudesse raamatuid keskraamatukogu korraldatud tasuta raamatute laadalt ja Hoiuraamatukogu kirjastuste jääke. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Vallaraamatukoguhoidjate sõnul mõjutab p erioodika tellimist pidev hinnatõus aga ka lugejaskonna vähenemine , loetakse väga vähe kultuuriajakirju. Viimastel aastatel on lisandunud teadmine, et lapsi ei huvita Täheke, Hea Laps. V alla raamatukogudesse osteti 222 nimetust ajakirju ( 2021ndal 2 1 9 ) , sh Lääne maakonna keskraamatukogus se 153 (2021ndal 14 9 ) nimetust. A nnetati 42 nimetust ajakirju (2021ndal 40 ) , sh Lääne maakonna keskraamatukogule 36 nimetust (2021 ndal 33 ) . Lääne maakonna keskraamatukogu e estikeelse perioodika nimetuste valik jäi peamiselt samaks, juurde tuli ajakiri EDASI.org. Ajakirju osteti 64 nimetust, ajalehti 17. Rohkem kui ühes eksemplaris osteti 9 ajakirja ja 2 ajalehte. Ilmumise lõpetasid Meie Maa ja Postimees Juunior. Jooksvalt osteti juurde Imelise Ajaloo, Imelise Teaduse ja National Geographic Eesti eriväljaanded ja Eripedagoogika. Digiõigus osteti Juridicale, Äripäevale, Postimehele ja Pärnu Postimehele. Märtsist pani Omniva vene ajakirjadele peale sanktsioonid. Ühtegi ajakirja Eesti piirilt edasi ei toimetatud, kõik saadeti tagasi Venemaale. Lääne maakonna keskraamatukogu tellitud perioodika Zdorovje , Karavan Istorii , Domashni Otsag mini ja Vokrug Sveta eest kokku saadi tagasi umbes 170 eurot ja mõnede ajakirjade tellimisraha tagasi ei makstud. Sabrina venekeelne tellimus muu det i saksakeelse peale. Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogusse telliti 14 a jakirj a , ajalehti 4 aastakäiku. Martna raamatukogusse te llit i 10 nimetust ajakirju, 3 nimetust saadi annetusena. Endiselt o lid kõige populaarsemaid Maakodu, Kodukiri ja Aed, Tiiu, Eesti Naine. Lastele tellit i ajakirjad Hea Laps ja Täheke, kuid kahjuks lastel puudu s nende vastu huvi . Kultuuriajakirjadest tellit i Värske Rõhk ja Raam a tukogu. Vormsi raamatukogus se telliti noortele Postimees Junior aga see l õpetas ilmumise mais 2022 . Ajakirjadest tellit i Täheke, Miki Hiire koomiksikogu . Koomiksikogu tellit i õpilaste soovil ja lei dis ka kasutamist. Teisi ajakirju loeti vähe. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Lääne maakonna keskraamatukokku osteti 43 auvist ( 2021ndal 20 ) ja m u u d laadi teavikud olid 70 laua mängu. 3.2 inventuurid, mahakandmised Viimased inventuurid Lääne maakonna raamatukogudes viidi läbi 2018-2020. M aakonna raamatukogudest kustutati 5778 teavikut (2021ndal 3773) , sh m aakonna kesk raamatu kogus t koos harukogudega k ustutati 4044 eksemplari (2021ndal 2192 ) . Keskraamatukogu osakondade kogudest k ustutati raamatuid 1910 eksemplari (2021ndal 2460) seoses vene- ja muu võõrkeelse fondi puhastamisega aegunud kirjandust riiulitele ümberpaigutamisel , l ugemissaalis kustutati 35 aastakäiku ajaki rju, lisaks maakondade ajalehti . L asteosakonnas kanti maha 504 teavikut . Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogu s kustutati aegunud ja lagunenud raamatuid 407 eksemplari ja 30 aastakäiku perioodikat. Eemaldatud raamatuid ja perioodikat pakuti lugejatele koju viimiseks nö teisele ringile. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Raamatukogu põhiteenused olid raamatut e, ajalehtede ja ajakirjade kohal- ja kojulaenutus , raamatukogude vaheline laenutus (RVL), koduteenindus , tagastamine tagastuskasti väljaspool raamatukogu tööaega, Haapsalus Cleveroni raamatukapi ja üle Eesti pakiautomaati saatmise teenused . Teavikute otsinguid sai teha portaalidest lugeja.ee ja Riksweb . Kõikidele soovijatele olid kättesaadavad muud teenused nagu päringutele vastamine, lugejakoolitus tel osalemine , avaliku arvuti kasutamine, printimine, paljundamine, skaneerimine ning tasuta osalemine erinevatel kirjandus- ja teemaüritustel, näituste ja väljapanekutega tutvumine. Lääne maakonna k eskraamatukogu juures asuvat Cleveroni r aamatukappi kasutati raamatute kättesaamiseks 1450 korral. Raamatud reserveeriti võrdselt nii Urrami iseteeninduses kui e- posti teel. Vanemaealised lugejad tellisid telefoni teel, eriti kui soovisid, et töötaja ise teeks raamatutest valiku. Umbes 15 lugejat/ kapiteenuse kasutajat esitasid soovi saada raamatud kätte alati kapist ja tagastavad tagastuskasti. Tasulist Omniva pakiautomaadi teenust raamatute laenutamiseks ei kasutatud, küll aga kasutati viiel korral võimalust raamatud pakiautomaadi kaudu tagastada, seda eriti võlglaste poolt detsembris viivisevabal perioodil. Lääne maakonna keskraamatukogu ühines 28. septembril avatud Rahvusraamatukogu laenutusplatvormi ga Minu Raamatukogu – MIRKO : i ga l ugeja üle Eesti saab endale tellida raamatuid pakiautomaati v õi kulleriga koju. E simese l kuu l oli huvi suur ja Haapsalu raamatukogu oli kolmandal kohal tellimuste täitmisel . MIRKO kaudu laenutati aasta lõpuni välja 88 raamatut, neist 28 lasteosakonnast . Raamatute valik oli väga erinev nii teemade kui ilmumisaja osas. Üllatav oli mitme nõukogudeaja raamatu laenutamine, mis meie kogus seis i d. Esialgu oli pakifirmadega probleeme ja projektijuhtidega palju kirjavahetust, hiljem kõik laabus. Raamatute pakkimiseks saime Rahvusraamatukogult vastavalt soovitud kogustele turvaümbrikke. Keskraamatukogu kojulaenutussaalis avati lastenurk lastelaua ja joonistustarvete, väheste mänguasjade ja raamatutega kõige väiksematele. Seal oodat i õdesid-vendi kinost ja huvitegevuse ringidest ning ant i lapse vanematele aega valida raamatuid. Kevadel kogunesid seal kultuurikeskuses toimunud lõpuaktuste mitmed pered, kelle väikesed ei jõudnud püsida vaikselt aktuse lõpuni. Haapsalus elavate ukraina põgenike mugavamaks teenindamiseks paigutati laenutus saali s kõik ukrainakeelsed raamatud omaette riiulitesse ja paigaldati Eesti Ukrainlaste Kongressi MTÜ poolt kingitud 3 erilist kastikest nn Raamatutarukest. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Maakonnas oli kasutajate käsutuses 25 arvutitöökohta ja 142 lugemis kohta. Raamatukogudes olid lugemiseks üleriigilis ed ja omavalitsuste paberajaleh ed ning tasulised o n-line a rtiklid raamatukogu - paroolidega. Lääne maakonna keskraamatukogu t eenindusosakonnas registreeriti avalike arvutite külastusi 3574 ( 2021ndal 3183). Lugemissaali töötajate hinnangul vajasid paljud arvutikasutajad juhenda mist. Vaja oli vene keele oskust, sest Ukraina sõjapõgenik ke aidati suhtlemi sel e-riigiga, pankadega, tööotsimisel ja elukoha leidmise l, oli vaja ka lihtsalt inimest e muresid kuula ta , soovitada abi igapäevatoimingute ks . Postimehe, Pärnu Postimehe ja Juridica digiväljaan deid oli võimalik lugeda raamatukogu - paroolidega. Raamatukogu s on tasuta wifi ja seda kasutati palju oma arvutiga töötamise l . Privaatse tööruumi vajajatele võimaldati töökoht eraldi ruumis. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Lääne maakonnas oli 2022.a. kokku 20484 elanikku (91 elanikku vähem, kui 2021.a.), neist oli raamatukogude lugejaid 5570 (183 lugejat rohkem, kui 2021.a.). 2022.aastal kasutas 27,2% elanikest raamatukogude koju laenutamise teenust. 2022.aastal laenutas üks lu geja aasta jooksul keskmiselt 27 raamutut/ajakirja ja külastas raamatukogu aastas keskmiselt 1 8 korda. Tabel 6 Raamatukogu Lugejad 20 2 1 Lugejad 202 2 Muutus (+-) Lääne maakond kokku 5387 5570 +183 Sh Lääne maakonna kesk raamatu k ogu 4591 4803 +212 Tabel 7 Raamatu- kogu Külastused 20 2 1 Külastused 20 2 2 Muutus (+-) Virtuaal-külast. 20 2 1 Virtuaal-külast. 202 2 Muutus (+-) Läänemaa kokku 89098 101511 +12413 48507 68567 +20060 Sh Lääne maakonna kesk raamatu k ogu 67019 92047 +25028 46982 65026 +18044 Raamatukogu sid k ülastati maakonnas 101511 korda , l aste külastus i oli 31,1% külastuste arvust. Lään e maakonnas registreerit i raamatukogude virtuaalkülastusi 66689 ( 2021ndal 48507 ) , sh Lääne maakonna keskraamatukogus 65026 ( 2021ndal 46982 ). Virtuaalkülastus te statistika moodustavad raamatukogude veebilehtede, blogide, programmi de U rram ja R iks , Facebook´i k ülastused . Arvestus es ei ole valdade veebilehtedel asuva i d raamatukoguleh ti . Virtuaalkülastustest moodustasid enamuse raamatukogude lahtiolekuaegade, raamatute otsingu , laenutähtaja pikenduste tegemi ne j mt . Raamatukoguhoidjate poolt lugejatele veebi otsingu võimaluste tutvustamine suurendaks kindlasti virtuaalkülastuste arvu st. suurendaks kasutajate võimalusi veebis ise toimetada. Näiteks Uuemõisa raamatukogu virtuaalkülastuste arv kasva s pea 18 - tuhandeni , v iiel vallaraamatukogul aga jä id alla 2000. Tabel 8 Raamatu- kogu Laenut-d 20 21 Laenut-d 202 2 Muutus (+-) Päringud 20 21 Päringud 202 2 Muutus (+-) Läänemaa kokku 153528 148307 -5521 2076 2104 +28 Sh Lääne maakonna kesk raamatu k ogu 138126 134061 -4065 2015 2068 +53 Aasta jooksul laenutati Lääne maakonna raamatukogudes 88539 ( 2021ndal 89996 ) ilu- ja lastekirjanduse teavikut, sh Lääne maakonna keskraamatukogus 66448 (2021ndal 69162 ) . L aenutustest moodustas ilu- ja lastekirjanduse lugemine maakonnas 67,3% ( 2021ndal 66 % ) , sh Lääne maakonna keskraamatukogus 70,3 % ( 2021ndal 69,2 % ) . Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogus oli i lu- ja lastekirjanduse kõrval nõutud teemakirjandusest ajalugu, geograaf ia. L aenutusi oli enim lugejarühmal töötajad ( + 1002 laenutust), pensionärid ( + 898 laenutust). Vanuseliselt laenuta sid enim 79 - aastased ( + 161 laenutust), 60 - aastased ( + 152 laenutust), 54 - aastased ( + 139) laenutust ) . Nädalapäevadest oli d suurima arvu laenutustega teisipäev ad ( + 556 laenutust), laupäev ad ( + 484 laenutust). L aenut usedetabelis olid May , N. „Väike nurgapood, Blixt , H. „Klaasveranda järve ääres“, Ots, L . „Armastus“, Raud, P. „Portselanist nael“. Ajakirjade laenutuste edetabelis olid Imeline Ajalugu, Tiiu, Eesti Ajalugu, Eesti Loodus. Perioodika laenut usi kokku 628. Vormsi raamatukogu a ktiivseim täiskasvanu laenutas 71, aktiivseim laps 11 raamatut. Nooremas vanuses lugejatest o lid aktiivsemad nn suvelugejad. Lää ne maakonna keskraamatukogu l aenutusteenuse kasutajate suurim mure oli nimetuste väike eksempla ride arv . Järjekorras oli alaliselt 120-130 raamatut. Pikimad järjekorrad ( kuni 25 inimest) olid möödunud aastal raamatutele E. Niit „Heleda mõtte laast“, L. Pihlak „Elu puu“, L. Riley „Kadunud õde“ ja T . Õnnepalu „Palk“. Selline järjekorra pikkus tähendab ra amatu ootamist kuni 1,5 aastat, kuid lisaeksemplaride ostmist eelarve ei võimalda. Lugejate eelistused ei ole aastaga muutunud. Jätkuvalt loetakse väga palju krimikirjandust, eelistatud on põhjamaade autorid. Ikka on populaarne Petrone kirjastuse Minu… sari, jooksval aastal ilmunud raamatud o lid valdavalt välja laenutatud. Kolmandat aastat järjest o li edetabeli tipus D. Owensi „Kus laulavad langustid“ (101 laenutust), järgne s O. Osolini „Kus lendab part“ (55 laenutust), L. Riley „Kadunud õde“ (42 laenutust). Väga loetud olid E. Niidu „Heleda mõtte laast“, Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“, T. Õnnepalu „Palk“, H. Kaio „Vestlused Priiduga. Lahutus“. L ugemist sihtgrupile, kes soovi s lihtsaid argielu- ja perekonnaromaane ja kes välista sid krimi- ja liiga kerged ajaviiteromaanid , oli vähe, sest neid ka ilmub vähe . Keskraamatukogus suurenesid teabekirjanduse laenutused , näiteks: teadus ja kultuur (+267), kodundus, kokandus, puutöö, ehitus (+21), keeleõpe (+187), kunst, käsitöö (+101). Seoseid võib leida kasvanud huviga kinnisvara ja ehituse, kodu korrastamise, minimalistliku elustiili, taaskasutuse ja isetegemise vastu ning eesti keele õppimise vajadusega. Vähene s huvi majanduse ja investeerimisalase kirjanduse vastu (-513) , mis ilmselt seotud vaba raha puudumisega; ajaloo vastu (-328) , mis võib-olla seotud teemast huvituva põlvkonna vähenemisega ; meditsiini (-313), loodusteaduste (-284), põllumajanduse, aianduse (-271), usuteaduse (-140) ja psühholoogia-eneseabi (-238) vastu . 2022.a astal ilmus väga palju raamatuid rahanduse ja investeerimise, vaimse tervise (ärevus, depressioon), eneseabi ja eritoitumise teemadel, kuid tunda oli huvi langust. K eskraamatukogu p erioodika edetabelis tõusis laenutustes esikohale Eesti Loodus ( + 79), Eesti Naine ja Burda Style ( + 74), Tiiu ( + 65), kuid 5. kohale langes seni alati esikohal olnud Kroonika ( + 60). Maakonna raamatukogudes olid sõja tõttu Ukrainas uuteks lugejateks sõjapõgenikud. Lääne maakonna keskraamatukogu jagas raamatukoguteenuste kohta infot paljude erinevate kanalite kaudu ja tugiisikud tõid soovijaid raamatukoguga tutvuma ning lugejaks vormista ma . L ugejate hulgas oli 43 ukrainakeelset lugejat , ne ist koduseid 18, töötajaid 14, kutseõppijaid 4, pensionäre, põhikooli õpilasi 2 ja 1 algklassiõpilane . Ukraina lugejate vanem põlvkond laenutas peamiselt venekeelset ilukirjandust ja elulugusid, nooremad ingliskeelset noortekirjandust . Palju võeti ukrainlastele esmase eesti keele omandamiseks spetsiaalselt välja antud minigrammatikaid ja vestlussõnastikke, mida os tsime mitmes eksemplaris. Statistikas kajastus see venekeelse kirjanduse laenutuste arvu kasvus 481 võrra (2963 2022.a. ja 2482 2021.a.) Soovi ti ka venekeelset erialakirjandust, kuid pakkuda oli vähe, kuna meil varasemalt selle kirjanduse lugejaid ei olnud . Veidi parem olukord o li psühholoogia ja eneseabi teemaga, sest kogusid täienda sime annetuste toel. Oli ka suhtumist, et ei soovita lugeda vene keeles. Kullamaa raamatukogu kasutajateks ja laenutajateks lisandus ukraina sõjapõgenikk e , nii täiskasvanuid kui lapsi. Raamatukogu lugemissaalis toimusid kevadel ja suvel keelekoolitused ja laste koolitunnid. Raamatukokku t elliti mõned ukraina-eestikeelsed lasteraamatud ja kaardimäng sõnade õppimiseks. Tuli teha palju koopia- ja printimistöid. Liivi külas elavad ukraina pered külastasid Liivi raamatuko g u. Üks pere tuli enne sõda, kaks peret on sõjapõgenikud. Kolm nendest on nüüd Liivi raamatukogu lugejad, kellele tuuakse vaimse tervise toetamiseks lugemist Lääne maakonna kesk raamatukogust. Infopäringud Maakonnas registreerit i infopäringuid 2104 ( 2021ndal 2076 ), keskraamatukogus 1638 ( 2021ndal 1459 ) päringut. Näiteid päringu test: Lugeja helistab , et ei saa k uninganna Elizabethi matusetseremooniat arvutis vaadata! Mis ma tegema pean, muudkui näitab, et laeb lehte, aga kaua ta laeb? R aamatukoguhoidja s oovitas brauserit vahetada ja otseülekanne oli nähtav. Teemapäringud: Lõuna-Läänemaa orhideed ja nende levik; Haapsalu keskaegne tänavavõrk; Esimesed viljapeksumasinad Eestis; Kunstnik Klimt , elu ja looming; Hummus; Oslo Operhusi ja Tallinna Linnahalli võrdlus (arhitektuuriliselt, funktsionaalselt); Wagner -grupi uus hoone Peterburis – kes on arhitekt. Virtuaalüritusi toimus Lääne maakonnas kokku 10, Lääne-Nigula vallas toimusid Lugemisklubi üritused 10 korral veebis. Lääne maakonna raamatukogu virtuaalüritusi ei korraldanud. Tabel 9 Raamatu kogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel osalejate arv Virt uaalürituste järelvaatajate arv 20 2 1 202 2 20 2 1 202 2 20 2 1 202 2 Läänemaa kokku 3 10 50 70 0 0 Sh Lääne maakonna kesk raamatu k ogu 3 0 50 0 0 0 Lääne-Nigula valla raamatukogu 0 10 0 70 0 0 Tabel 10 Raamatu kogu Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel osalejate arv Virtua alkoolituste järelvaatajate arv 20 2 1 202 2 20 2 1 202 2 20 2 1 202 2 Läänemaa kokku 2 0 105 0 0 0 Sh Lääne maakonna kesk raamatu k ogu 2 0 105 0 0 0 Tabel 11 Raamatu kogu Virtuaalnäituste arv 20 2 1 Virtuaalnäituste arv 202 2 Virtuaalnäituste külastajate arv 20 2 1 Virtuaalnäituste külastajate arv 202 2 Läänemaa kokku 0 0 0 0 4.3 RVL teenindus Lääne maakonnas anti oma kogudest välja 1945 raamatut, sh Lääne maakonna keskraamatukogust 1751 (2021ndal 1768). Kogudesse telliti teistelt raamatukogudelt 1780, sh Lääne maakonna keskraamatukogusse 1485 korral . Lääne maakonna keskraamatukogu R VL laenutuste arv välja teistele raamatukogudele oli 1362 , mis on 84 võrra väiksem ( 2021ndal 1446). Raamatukogudest tellis Uuemõisa Lasteae d-Algkool keskraamatukogu lasteosakonnast – 89 raamatut , vallaraamatukogudest Liivi 48, Palivere 19, Vormsi 13, Kullamaa 9, Rõude 5, Martna 3 raamatut. Laenutuste arvu statistikas kajastuvad ka pikendused. Liivi raamatukogu hakkas aasta lõpul viima venekeelseid raamatuid Liivile kolinud Ukraina perele. Liivile viidud 48-st raamatust olid 26 venekeelsed. RVL-raamatute kättesaamiseks kasutasid Rõude , Vormsi, Palivere raamatukogud Cleveroni raamatukappi. RVL laenutuste arv sisse oli sama , mis 2021.a astal - 261 laenutust, neist 222 Urrami raamatukogudest ja 39 E STERist , m uutu s vaid laenutamise suhe, suurene s Urramist ja vähene s E STER ist laenutuste arv (2021.a. vastavalt 196 ja 65) Lääne maakonna kesk raamatukogu tellis raamatuid peamiselt Tartu Linnaraamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust ja Tallinna Ülikooli raamatukogust. Urrami raamatukogudest eelistati Pärnu Keskraamatukogu ja Harju Maakonnaraamatukogu. Telliti peamiselt õppematerjali, sealhulgas ka ingliskeelset. Esoteerikat ja eneseabi telliti vähem, sest eelmise aasta RVL tellimuste põhjal teht i järelkomplekteerimine . Lugejast RVL teenuse kasutaja oli keskmiselt nooremas keskeas õppiv ja töötav naine. Teenus oli tellijale tasuta. Raamatupakke Haapsalu P ostimajja ja –majast viivad/toovad raamatukoguhoidjad. Vallaraamatukogud veavad raamatuid Haapsalust oma raamatu kokku kas isikliku auto või liini bussiga ja kuna raamatukogud lugeja lt tasu ei võta , siis eelistavadki lugejad RVL teenust tasulisele MIRKO teenuse le. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Lääne maakonnas k omplekteerit i lastele ning noortele uuemat eesti ja tõlkkirjandust. Lasteraamatute arvu tõusu maakonnas mõjutas oluliselt vabariiklik „Lugemisisu“ programm, mille kau du said tasuta raamatuid Läänemaa 4 raamatukogu sh. Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond 28 raamatut. 2022. aastal osteti Läänemaa raamatukogudesse ilu-ja lastekirjandus t 5512 eksemplari (2021ndal 5816 ) , sh 4202 maakonna keskraamatukokku (4370 aastal 2021) . Lääne maakonna keskraamatukogu teenindusosakon da osteti n oortekirjandust gümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse õpilastest sihtgrupile . Lisaks l ugesid n oorteromaane ka täiskasvanud. L asteosakonda lisandus 935 (2021ndal 1089 ) teavikut , neist 168 (2021ndal 250) annetustena , so 18 % (2021ndal 23 %) juurdetulekust . Osteti 764 raamatut, mida on 68 võrra vähem , kui eelneval aastal. Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogusse oste t i 104 lasteraamatut, s.o. 29% saadud uudiskirjandusest. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 12 R aamatukogu Lug-d 20 2 1 Lug-d 202 2 Muutus (+-) Külast-d 20 2 1 Külast-d 202 2 Muutus (+-) Laenut 20 2 1 Laenut 202 2 Muutus (+/-) Läänemaa * 1928 1981 +53 25602 31535 +5933 29362 29756 + 394 Sh maakonnaraamatu k ogu Haapsalus ** 1 679 1746 +67 23045 28823 +5778 27430 28055 + 625 Lääne maakonnas oli las te laenutus i koguarvust 31,7%, sh Lääne maakonna kesk raamatukogus 36%. Aasta jooksul laenutati Lääne maakonna raamatukogudes 88539 (2021ndal 89996 ) ilu- ja lastekirjanduse teavikut, sh Lään e maakonna keskraamatukogus 66448 (2021ndal 69162). L aenutuste koguarvust oli ilu- ja lastekirjanduse laenutuste protsent maakonnas 67,3% (2021ndal 66), sh Lääne maakonna keskraamatukogus 70,3% (2021ndal 69,2). Lasteosakonna majas oli k uni 16 - a astaseid lugejaid võrreldes eelmise kalendriaastaga 113 võrra rohkem. Esmakordselt registreer itud lugejaid oli 253 (2021ndal 179 ) , neist l apsi 228 (2021ndal 165 ) ja täiskasvanuid 25 (2021ndal 14 ) . Lugejarühmade kaupa jagunesid uued lugejad järgnevalt: 90 koolieelikut, 110 algklasside õpilast, 28 põhikooli õpilast. 1.-6. klassi õpilaste hulgas o li lasteraamatukogu lugejaid koolide kaupa järgnev alt: Haapsalu Linna Algkooli 266st õpilasest 213 (80%), p õhikoolis 71% ja Haapsalu Põhikoolis 296st õpilasest 221 (75%) ja Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis 161st õpilasest 62 (39% ; 2021. aastal 49% ) . Suurim muutus võrreldes eelmise aastaga o li Uuemõisa kooli lugejate arvu langus (-10%), sest kooliõpilased kasutasid rohkem Uuemõisa harukogu. Haapsalu Põhikooli õpilastest lugejate arv tõusis (+4%) samas kui Haapsalu Algkoolist pärit lugejate arv püsi s samal tasemel. Lastest lugejate (0-1 6 -aastased ) k ülastusi võrreldes eelmise aastaga ol i rohkem (+19%) (2021ndal 21653 külastust ). Laenutuste arv kasvas lasteosakonnas 1116 võrra. Külastuste arv tõus is tänu teemakambrite programmidele, mis tõid raamatukokku hulgaliselt lasteaiarühmi ja kooliklasse. Vähesel määral mängib positiivses mõttes rolli ka Haapsalu Linna Algkooli kolimine sügisel oma värskelt remonditud koolimajja Ehte tänaval lasteraamatukogu lähedal . Rasketel aegadel raamatukogu kasutamine suureneb, t avapärasest intensiivsem laenutamine toimus juulis ja augustis, kui S uvelugemine programm oli täies hoos. Suvelugemise valikus oli sel korral rohkem suu rema eksemplaarsusega raamatuid. Lääne-Nigula valla Kullamaa r aamatukogu külastustest oli 33% laste külastused. Laste laenutusi oli laenutuste koguarvust 9,3%. L apsed neile mõeldud ajakirju laenuta sid vähe . Martna raamatukogu tõde s , et suvevaheaegadel pole kahjuks lastel huvi raamatukogus käia. Elatakse suhteliselt hajutatult valla territooriumil ja kui koolibuss ei sõida, siis kaugema kandi lapsed ei külasta ka raamatukogu. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Andres Ammase Fondi ja raamatukogu koostöös välja antava Andres Ammase Väike se lugeja preemia pälvis Elo Lehtla. Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt algatatud Lugemisisu projektis osalesid Haapsalu, Nõva, Oru, Palivere, Risti, Rõude , Taebla raamatukogud . Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna „Lugemisisu“ programmi kevadtrimestri läbinud 15 lapse diplomid jagati välja koos tunnistustega klassi ees õppeaasta lõpul. 27. mail toimus Parimate lugejate pidu 50 lapsega, kes olid õppeaast a jooksul enim laenutanud. Esines Anti Saar, toimus kirjanduslik mäng ja kringlisöömine. Uuemõisa haruraamatukogu Lugemisisu programmi tutvustati Uuemõisa lasteaed-algkooli lastele 11 korral, neile tutvustati raamatukogu tööd ja mängiti kirjandusega seotud mänge. Lääne-Nigula valla Palivere raamatukogu Lugemisisu programmis osale si d nii koolilapsed kui ka lasteaia kaks vanemat rühma. Lasteaia kõige väiksemad kuula sid juttu ning vaata sid raamatuid. Võimalusel ka meisterdat i . Risti raamatukogu osale s juba 5 ndat aastat . Lug emisisu projektis alustasi d 55 õpilast ja lõpetajaid oli 38. Ris ti lasteaia Tähetäpsid said L ugemisisu tundide ja ülesannetega rõõmsalt hakkama . S ügisest o sale sid lasteaia Naerunäod ja Kallid. Tänu lasteaiaõpetajatele o li põnnidel teematundidesse tulles alati mõni üllatus luuletuse või laulu näol kaasas. Raamatutunnid meeldi sid lastele ja ärata si d neis huvi lugemise vastu, iga loetud raamat parandab lapse lugemisoskust, mälu ja keskendumisvõimet. Hooajal 21/22 võttis Nõva raamatukogu esimest korda osa Lugemisisu programmist. Nõva lasteaialapsed käisid üle nädala raamatukogus kuulamas muinasjutte, mängimas mänge, vaatamas raamatuid ja iga kord laenutasid kas rühmas lugemiseks või õhtul vanematega ko os lugemiseks mõne raamatu. Kord käis külas Piret Päär , kelle kohta lapsed tunnustavalt ütlesid, et päris hästi räägib muinasjutte. Oru raamatukogu Lugemisisu projektis o sale sid lapsed koolist ja lasteaia vanem rühm. Loe t i jutte ja meisterda t i . K ülas käisid lapsed ja õpetajad Linnamäe lasteaia “Liblikate rühmast” . Kevadel autasustati parimaid lugejaid. Taebla raamatukogu osales Lugemisisu programmis. Ettelugemised lastele olid toredad ja võeti lasteaias tänuga vastu. Lugemisharjumuse kujundamiseks ja arendamiseks vii di Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonnas läbi raamatutunde nii kohapeal kui koolides ning lasteaias. Nende tundide mõju avaldu s otseselt laenutuste ja külastuste arvus. Jälgi ti , millistes klassides on kõige vähem raamatukogus registreeritud lugejaid, et tegeleda nendega esmajärjekorras. Septembris käis lasteosakonna töötaja rääkimas koolides lastevanemate koosolekutel lapse lugemise olulisus es t ja selle toetamise võimalus est kokku 9 klassi 189 lapsevanemale. Lääne maakonna keskraamatukogu l asteosakonna eestvedamisel toimus 5. aastat S uvelugemise programm . K olmandat aastat järjest võtsid osa kõik Läänemaa valla raamatukogud ning programmi läbis edukalt kokku 72 last (2021ndal 75 ) . Osalemise võimalust pakuti kõigis maakonna raamatukogudes, kuid väljakutse lõpetamiseni jõudsid lisaks Haapsalule veel Oru, Risti ja Taebla lapsed. Sel korral oli valikus suurem hulk rohkema eksemplaarsusega nimetusi ja nii ei tekkinud lugejatel pikemaid lugemis pause. Tavapärasest intensiivsem laenutamine toimus lasteosakonnas juulis ja augustis . Suvelugemisega alustasid Kullamaal 4 õpilast, lõpuni ei jõudnud ükski. Liivil võtsid lugemispassi 6 last, ükski laps programmi ei lõpetanud. Martn as kahjuks osalejaid oli ainult 2 , n a d ei jõu d nud kõiki raamatuid läbi lugeda. Vormsi l tunti s uvelugemise vastu küll alguses huvi, aga passe välja ei võetud. Suvelugemise lõpupidu toimus 26. augustil Haapsalu Kultuurikeskuse suures saalis, kus kohtuti Kaspar Jancisega ja vaadati tema filmi "Kapten Morten lollide laeval" . Nukitsa konkurss on suurpärane võimalus laste tähelepanu juhtimiseks viimase kahe aasta jooksul ilmunud eesti lastekirjanduse paremikule. Nukitsa konkursil andis oma hääle 104 Läänemaa last, neist 58 Ridala raamatukogus. Elektrooniliselt anti 32 häält. Läänemaa lapsed hindasid parimateks lugudeks „ King nr 40. Salujärve linask “ ( J . Vaiksoo ) ja „ Leiutajateküla lood “ ( J . Põldma ), mis said kumbki 9 häält. Parimate piltidega oli 15 häält saanud „ Leiutajateküla lood“ (i llustraatorid H . Ernits &amp; M . Joa ). Seekordse Nukitsa kirjaniku auhinna võitis J. Põldma ja kunstniku auhinna H. Ernits . Vormsi raamatukogus laenutas a ktiivseim laps aastas 11 raamatut. Nooremas vanuses lugejatest o lid aktiivsemad nn. suvelugejad. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. LISA 4 Maapiirkonnas o li üritusi lastele lihtsam korraldada neil raamatukogudel, kelle l on lähedal kool või lasteaed ja raamatukoguhoidjatel tihe koostöö kooli - ning lasteaiaõpetajatega. Probleem ei ole selles, et raamatukoguhoidja ei soovi üritusi korralda da, vaid selles, et lihtsalt ei ole osalejaid. Lääne-Nigula Valla Raamatukogu Palivere raamatukogus toimus lisaks L ugemisisu programmile E makeelepäeva raames võru keel e tutvustamine, k uulati K rista Kumbergi raamatututvustusi, k oostati näitus koos Palive re põhikooliga " Minu lapsepõlve lemmikraamat" . Risti raamatukogus kohtuti i gal kolmapäeval 13.00 lasteaia pikapäeva rühma lastega, et ühiselt muinasjuttu lugeda ja midagi lõbusat meisterdada. Tundi ette valmistades võ e t i arvesse laste soove. Nad vali sid tavaliselt paar päeva varem raamatu ja tegevuse ja nii valmi si d jututundides paberist tiigrid, karud ja jänesed, siilid, konnad ja lipsuga kaardid issidele, sõbrasüdamed, lihavõtt emunad ja emadepäeva üllatused. Lastekirjanduse ekspert K . Kumberg käis kahel päeval (21 . -22.03) kolmel korral erinevatele vanuseastmetele uudiskirjandusest rääkimas ja lugemishuvi äratamas - see viimane õnnestub tal väga hästi. Taeblas t oimusid koostöös noortekaga kinoõhtud ja kevadlaat . Noortekeskuse ja selle tubli juhi Karmen Aavikuga on hea läbisaamine ja koostöö. Nuputame ikka aegajalt midagi koos välja. Martna raamatukogus tähistati emakeelepäeva. Lisaks lasteaia lastele olid kohal ka Martna Põhikooli algklasside õpilased. Kooli õpetajad olid lastele valmistanud huvitava lauamängu, raamatukoguhoidja tegi raamatututvustuse ja viktoriini lasteraamatute tegelaste kohta. Raamatukogupäevade traditsioonilis e l ettelugemispäev al lugesid raamatut lasteaia kõik töötajad , ka majahoidja ja kokk ja lõpetas lugemise üks lasteaia poiss. Raamatukogude aasta raames toimus üle Eesti „suur pannkoogitegu“. Läänemaal t osalesid Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond ja Asuküla harukogu. Vormsi raamatukogus toimus veebruari s ettelugemine „ vahetunni muinasjutt “ - lapsed said ise muinasjutu loosiga tõmmata raamatust „Head Eesti muinasjutud“. 12. märtsil lastele suunatud jutuhommik „Emakeel ja ema keel“. Lääne maakonna keskraamatukogus korraldati Haapsalu linna huvihariduse ja huvitegevuse toetuse abil 14-19 - aastastele noortele omaloominguõhtuid. Omaloominguõhtutel said noored võimaluse enda loomingut teistega jagada ja kohtuda huvitavate kirjanike, kunstnike ja muusikutega. Laste osakonnas toimus R aamatukogu de aasta puhul nn „ kambri“-traditsioon – sisustati j õulu- , emakeele -, kevade -, sügis kamber . Registreerides said osaleda nii lasteaiarühmad kui kooliklassid. Oli võimalik lugeda, lug usid kuulata, otsida ja mängida. L asteosakonna töötajate eestvedamisel või kaasabil toimus 2022 ndal 79 üritust, neist 77 lasteraamatukogus ja selle hoovis, üks p romenaadil ja üks k ultuurikeskuses. Üritustel osalejaid oli kokku 1742, neist 1366 last ja 376 täiskasvanut. Võrreldes eelnenud aastaga lisandus 473 last ja 57 täiskasvanut, kokku 530 osalejat. Suvised jutu-, mängu- ja meisterdamistunnid osutusid väga rahvarohketeks, tipuks oli 13. juulil toimunud „Karud saavad aru“, kui kohal oli 61 last ja 12 täiskasvanut. Samuti toimus mitu üritust, kus oli hulgaliselt osalejaid: kohtumine Kristiina Kassiga, Kaspar Jancisega Suvelugemise lõpetamisel, Anti Saarega Parimate lugejate peol ning Sirly Oderiga Kummitusmaja töötoas. Samuti külastas lasteraamatukogu telki Perepäeval promenaadil suur hulk lapsi. Jätkati laupäevaste jutuhommikutega, mis kestsid aasta läbi, ka suvekuudel. 42 korral , osales 312 last ja 101 täiskasvanut. Ära jäi 2 jutuhommikut, sest ühtegi last ei tulnud jutuhommikuks kohale. Suvel toimus üheksal korral jutu-, mängu- ja meisterdamistund, kus osales 312 last ja 101 täiskasvanut. Lisaks lugude kuulamisele ja raamatutega tutvumisele, mängimisele ja meisterdamisele said lapsed veel ise joonistada kuuri seinal olevale pannoole vagunitesse Rongisõidu reisijaid, meisterdada pilli, pääsukesi ja kalu, illustreerida jutukesi. Lapsed maalisid Leelo Tungla sünnipäevaks tänavale värvikireva õnnesoovi ning saatsid kirjanikule video teel oma sünnipäevasoovid. Kirjanikult tuli väga liigutav ja soe tänuvastus. Lastel käisid külas kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla ja muusikaõpetaja Viive Marleen . Kahel korral aitas vabatahtlikuna kaasa muusikaõpetaja Sirje Kaasik. Lugejakoolituse peaspetsialist viis suviseid jutu-, mängu- ja meisterdamistunde läbi väga professionaalselt, pakkus välja laste jaoks põnevad ja ligitõmbavad teemad, mis tõid kohale palju lapsi ja tema juhendatud meisterdused olid laste jaoks paraja raskusastmega, et järgmine kord jälle tulla ja proovida. Lasteraamatukogu oli koos lugejakoolituse peaspetsialistiga lugemishuvi tekitamas perepäeval p romenaadil , k aasas oli d raamatud, võrkkiiged ja Lugemispesa, lapsed said kujundada Lastera amatukogu laenutuskotte, mille kuivama riputamisest kujunes ootamatult suur spontaanne näitus. Koostöös Haapsalu Kunstikooliga toimus kaks põhikooli vanemate klasside le ja gümnasistidele suunatud Psühholoogiaõhtut noortele, kus loovterapeudid tutvustasid vaimse tervise hoidmise võtteid ning lasteraamatukoguhoidjad tutvustasid selle teemaga seotud aime- ja ilukirjandust. Osavõtt oli üllatavalt rohke ning tagasiside väga positiivne. Lasteosakonnas kohtusid lastega aasta jooksul 21 külalist: Kristiina Kass , Anti Saar, Piret Päär , Triinu Laan , Kristi Piiper , Sirly Oder , Kaspar Jancis , Elina Sildre , Ulla Saar, Heli Reichardt , Epp Linke, Edna Vahter , Monika Undo , Karel Rahu, Maili Meiln , Kirsi Rank , Liisi Kukk , Tiiu Randmann-Mihkla , Viive Marleen , Arno Suislep ja Valdo Metsalu . Silmapaistvamad üritused aasta jooksul olid E. Enno nimeline etluskonkurss, Parimate lugejate pidu , Perepäev Promenaadil, Suu r suvine koogitegu raamatukogus , S uvelugemise lõpetamine , Kirj anduslik laupäev raamatukogus – jutuhommik ja t öötuba Sirly Oderiga ja kohtumine Kristiina Kassiga , kus autogrammide jagamine kestis 40 minutit. Kõik need üritused aitavad raamatukogu pildil hoida ning lapsi otsesemalt ja kaudsemalt lugema innustada. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Siia ei lähe arvesse need erivajadustega lugejad, kes käivad raamatukogus ja kasutavad tavateenuseid , mõeldud on spetsiaalseid raamatukoguteenuseid. Tabel 13 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Keskraamatukogu teenindusosakond 210 1 19 Asuküla harukogu 2 2 2 Uuemõisa harukogu 3 3 1 Lääne-Nigula valla r aamatukogu koos harukogudega 4 4 2 Martna raamatukogu 2 2 1 Rõude harukogu 2 1 1 Noarootsi raamatukogu 5 14 2 Sutlepa harukogu 6 6 1 Kullamaa raamatukogu 3 1 1 Vormsi raamatukogu 2 2 2 Lääne maakonna keskraamatukogu koduteenindust soovis Haapsalus 19 lugejat (202 1 ndal 15 ). Koduteenindust soovivaid lugejaid tuli juurde 4, neist üks on Haapsalu hooldekodu elanik. Kaks lugejat soovisid suvel teenust ajutiselt, kuid jäid alaliseks kasutajaks. Aas ta jooksul viidi raamatuid koju 210 korral (202 1 ndal 177 ) . ), kuid laenutuste arv 1165 vähenes 304 võrra (2021.a. 1469). Põhjuseks o li korraga väiksemate koguste raamatute tellimine. 8 lugejat palusid alati valida raamatud raamatukogu töötajal, andes oma eelistused ja välistused. Lisaks sisule oli mitmele lugejale oluline ka kirja suurus ja raamatu kaal. Koduteenuse soovijad on enamuses Haapsalu linnas t , maakonda viiakse raamatuid Martnasse ja Piirsallu. Tagasiside kasutajatelt on positiivne - ollakse tänulikud ja üllatunud, et teenus on tasuta. Haapsalus viis raamatud kohale ja suhtles vahetult lugejaga sekretär-asjaajaja. Ta on sõbralik ja kohusetundlik, mis on sellise teenuse pakkumise juures väga oluline. Tabel 14 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Keskraamatukogu lasteosakond Jutu- ja mängutunnid Uuemõisa Kodu elanikele 5 32 Haapsalu Viigi Kool 3 17 Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond korraldas Täiskasvanute hooldekodu Uuemõisa Kodu elanikele jutu- ja mängutunde. Viigi Kooli lastele korraldati teemakambri- ja näituseprogramme. Kullamaa raamatukogust m aha kantud raamatuid on võtnud Koluvere Pargi Kodu töötajad, et vanadele ette lugeda. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Lääne maakonnas toimus 2022ndal 286 üritust ( 2021ndal 162), osalejaid oli 4202 ( 2021ndal 2884). Näitusi ja väljapanekuid eksponeeriti 284 korral . Lääne maakonna k eskraamatukogu korraldas tänu erinevate toetusprogrammide le 2022. aastal eesti kirjandust tutvustavaid sündmusi, näitusi ja töötube 125 korral, sh t äisk asvanutele suunatud sündmusi 40, mida külastas kokku 2433 inimest, k ellest 963 olid täiskasvanud ja 1470 lapsed ( 2021 ndal 1484 inimest, kellest 571 olid täiskasvanud ja 910 lapsed ) . Uuemõisa harukogus toimus 2 kohtumist noortele ja täiskasvanutele, 1 kirjanikuga kohtumine lastele ja 2 filmilõunat lastele, osalejaid 18 täiskasvanut ja noort ning 63 last. Näitusi ja väljapanekuid oli Lään e Maakonna Keskraamatukogus 2022. aastal 100 . Laste osakonnas näitusi ja väljapanekui d kokku 51 , Uuemõisa harukogus 20. Toimunud näitustest väärivad esile toomist MTÜ Mondo interaktiivne näitus „Muusikalised teekonnad“, Eesti Lasterikaste Perede Liidu näitus „Naise elu lõuend“, kunstnik Made Balbati graafika näitus ja marilanna Zhanna Tohti maalinäitus „Millest räägivad mari mustrid?“. Lääne maakonna k eskraamatukogu valis Raamatukogusõpra. Kolme kandidaadi seast valiti Raamatukogusõber 2022 tiitli saajaks Haapsalu kultuurikeskuse kunstigalerii perenaine Mare Põld, kes väga sõbralikul moel suunas galerii külastajaid ka raamatukokku, nii lugejateks kui ka näitusi vaatama. Tänukiri ja meene anti M. Põllule üle raamatukogu tänuüritusel. Haapsalu piiskopilinnuse „lohekonkursil“ anti Raamatukogude aasta puhul välja ka raamatukogu eripreemia Lootust sisendava lohe eest. Lohe autor Reigo Eller . 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogudes käi di kohapeal tutvumas uute raamatute ja näitustega. Raamatukoguhoidjad korralda sid õpilastele kirjandus- ja mälumänge, infootsingu koolitusi, erinevaid töötubasid. Raamatukogude ruume kasutat i kohtumisõhtute, koosolekute ja õpitubade läbiviimiseks, kohtumiseks vallarahvaga. Raamatukogupäevade ürituse l „Tuntud inimene raamatukogus“ osale sid laenutustöös omavalitsuste juhid, kultuuritegelased, õpetajad, raamatukogu lugejad ise. Lääne-Nigula valla Liivi raamatukogus „Teetund kirjandusega“, t utvuti uudiskirjandusega ja vahetati lugemiselamusi. Augustis olid läbisõidul orjentalisti L innart Mälli lähedased, Tartu orientalistika instituudi sõbrad, kes tulid vaatama Liivi koolihoonet , kus Linnarti esimesed lapsepõlveaastad möödusid (ema Helmi oli Liivi koolis õpetaja). Koolimaja seinal on nüüd mälestustahvel. Mälestustahvli panemise initsiaator oli siiski Peeter Volkonski. Idee on kasvanud välja tema ja Eesti Rahva Muuseumi projektist „Sünnipaik“ - tähistatakse kultuurilooliselt oluliste inimeste sünni- või elupaiku. Oktoobris külastas Volkonski ka ise Liivit, raamatukogu külaliste raamatusse kirjutas ta pühenduse: „Igavene tore, et sellised raamatukogud veel olemas on!“ Lääne-Nigula valla r aamatukogu koos harukogudega korraldas 100 üritust, millest võttis osa 500 inimest. Registreeritud kasutajakoolitus test oli individuaalseid 20, rühmakoolitusi 50, osales 400 inimest. Lääne-Nigula valla raamatukogu s toimusid raamatuklubi vestlused veebis , näiteks aprillis A idi Valliku raamatu „Minu Haapsalu“ arutelu. Taebla raamatukogus oli filmi „Naine Pariisis“ koosvaatamine ja arutelu. Raamatukogus sai kokku prantsuse keele ring. Taebla ja Palivere raamatukogus toimusid läbi aasta filmiõhtud. Palivere raamatukogus oli märtsis Lõõgastav joonistamise õpituba, sügisel paberlõike õpituba. Palivere põhikooli ja raamatukogu ühi ne näitus: “Minu lapsepōlve lemmikraamat”. Risti raamatukogu s käivad juba 25 aastat kord kuus klubis “Raamaturõõm” koos Risti raamatuhuvilised uudiskir jandust kuulamas ja tutvustamas ja uusi raamatuid jätkub. Kohtuti raadioajakirjanik Märt Treieriga . K. Kumberg esitles Risti rahvale oma uusi raamatuid “A nagu aabits” ja “Selleks sõbrad ongi” . Kuulajaid jätkus, sealhulgas ka neid, kes autogrammiga raamatut osta soovisid . Martna raamatukogus tähistati Emakeelepäeva 1 . -4 . klassi õpilastega , raamatu tutvustus, viktoriin ja filmi vaatamine. Hommikul oli lasteaia lastega traditsiooniline eepose ,,Kalevipoeg” vaatamine ja jutustamine. K ohtu ti jutuvestja Ena Metsaga, kes rääkis oma kooliajast Prantsusmaal, õpetajaks olemisest Mongoolias ja Brasiilias ning lõpuks oma osalemisest tõlgina Mali missioonil. Vormsi raamatukogu jagas infot oma tegevuste kohta regulaarselt ka vabariiklikul Raamatukogude aasta veebilehel. Veebruari kuus loeti kell 10.35 ette „ vahetunni muinasjutt u“ , mille lapsed said ise loosiga tõmmata raamatust „Head Eesti muinasjutud“. Emakeelepäeval l astele suunatud jutuhommik „Emakeel ja ema keel“. Raamatukogu külastas Klassikaraadio korrespondent, valmis saade raamatukogutööst Vormsis. Raamatukogu külastas Saverna raamatukogu juhataja ja tutvustas oma piirkonna eripärasid raamatukogutöös. Detsembris külastas Vormsi raamatukogu Rootsi suursaadik Eestis Ingrid Tersman ja tutvus raamatukogu rootsikeelsete raamatutega. Asuküla raamatukogu ja Asuküla seltsi k oostöös toimus id esitlus-töötuba "Hirmus loodus", kus rändur ja giid-matkajuht Marko Kaldur tutvustas enim levinud hirmusid, mis on seotud loodusega ja kohtumine a jakirjanik Märt Treier iga . Ridala raamatukogu külastas Maal elamise päeval 87 inimest. Rahvatantsijad tantsisid Raamatukogude aasta tantsu, 92 aastane proua luges luulet ette (peast), muusikat tegi viiuldaja. L ääne maakonna keskraamatukogus toimunud kirjandusõhtute külalised olid ajakirjanik Märt Treier ; kirjanik Tau no Vahter , raamatu „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ autor; luuletaja Lauri Räpp , l uulekogu „Lihtsate asjade tähtsus“ autor ; kirjanik ud Tõnu Õnnepalu, Olev Remsu , Koidu V.G.Ferrera , Ketlin Priilinn ; ki rjandus likul lau päeva l kirjanik ud Maarja Undusk , Elo Selirand , Urve Tinnuri; Kirjanike tuuril olid kirjanikud Eeva Park, Anti Saar, Janika Kronberg ; raamatu „Venda Sõelsepp. Kolõma – kole maa“ koostajad Jüri Kaldmaa , Meeli Tankler , Artur Metsik. Toimusid l oeng-vestlusõhtu d, mille eesmär giks oli kogukonnas olulistele teemadele tähelepanu p ööramine, kuid h uvi ja osalemine jäid tavapärasest vähe ma ks. Külalised olid A ndres Sarapuu , raamatu „Purelevad koerad“ autor; kunstnik Made Balbat , loomingu, loomise ja eneseväljenduse teemad , avati tema tööde näitus ; ajakirjanik H eelia Sillamaa , teemaks rahatarkus ja säästunipid; Liisi Kirch , raamatu „Minimalism. Vähem on parem“ autor , vestlus minimalistlikust elustiilist; Riigikantselei ja raamatukogu koostöös arutelu „Rohepööre minu kodukohas“, vestlust juhtis Märt Teiter. Rohepöörde teemal rääkisid Riigikantselei esindaja ja rohepoliitika koordinaator K. Klaas, kohaliku omavalitsuse esindaja Haapsalu aselinnapea H. R ammu . Kohalik ud kultuuritegelase d esitlesid raamatu id: Tiit Salumäe „Minevik on olevik. Tiit Salumäe 70“; Silvi-Astrid Mickelin lauluraamat "Kui sina mind saadad" . Tähistasime 8. juunil l uuletaja E . Enno 147. sünniaastapäeva ja 12. juulil kirjanik Elin Toona 85. juubelit. ANDRASe „Õpitund“ raames toimus Lääne maakonna keskraamatukogu lugemissaalis kohtumine hambaarst L. Kiisleriga . Haapsalu kunstikooli õpitund „Kunstiamps - miks võiks veeta oma lõunapausi kunstinäitusel?" jalutuskäik ka linnagaleriis se ja keskraamatukogus se . Raamatukogude teema-aasta olulisemad sündmused : 12. jaanuaril avasime Raamatukogude aasta Haapsalus kesk raamatukogu / kultuurikeskuse ees lumesajus. Katkendi Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“ luges ette k oostööpartner N eeme Suur ja katkendi P iret Raua „Tobias ja teine b“ luges ette Haapsalu põhikooli 2b õpilane J uhan Karlis . K eskraamatukogu direktor Ilme Sepp avas raamatukogude aasta ja kuulutas välja üle-läänemaalise raamatukogude teemalise k irjandusvõistluse „ Minu raamatukogu“. Tervitasid Haapsalu aselinnapea T õnu Parbus ja piiskop T iit Salumäe . Kultuurikeskuse ette jäi d järgmise hommikuni elektroonilisel seinal jooksma Haapsalu raamatukogu teenuste reklaamid. Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus loeti 12. jaan uaril ette katkend raamatust täiskasvanuile , ettelugemine l astele oli klasside kaupa järgnevatel päevadel. Liivi raamatukogus toimus 12. jaanuaril Raamatukogude aasta pidulik avamine näituse, kohvilau a ja ettelugemisega, vaadati veebiülekannet Tarvastust . Martna raamatukogus luges lasteaia kollektiivile katkendit ette Martnast pärit teatri- ja kultuuritegelane Margus Kasterpalu . Raamatukoguhoidjad üle Eesti ja ka Läänemaal kandsid veebruari nädalal rahvariideid või rahvusvärvidest inspireeritud riietust, et tähistada Eesti sünnipäeva ning raamatukogude aastat. ERÜ ellu kutsutud aktsioon toimus juba viiendat korda. Haapsalu raamatukogu rahvariietes raamatukoguhoidjad jõudsid nii tekstis kui fotona ka ERR -i uudistesse. Raamatukogude aasta raames rändasid „25 kauneimat Eesti raamatut 2021“ ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2021“ konkursi võitnud teosed mööda Eesti raamatukogusid. Rändnäitus sai alguse 4. märtsil Läänemaal t , Lääne maakonna k eskraamatukogust ja edasi 17.- 31. märtsil Kullamaa raamatukogus. „Raamatukogud ratastel“ raames telliti keskraamatukogus jalgrataste või autoklaasidele panemiseks 5 silti „Raamatukokku“. Pearaamatukoguhoidja k innitas sildi suveks rattale. Läänemaa raamatukogudes toimus 1. maist kuni 1. oktoobrini mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid!“ Külastajad said lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu rännakud viisid. 28. märtsil avati enam kui 100 raamatukogus üle Eesti väljapanekud kogude kõige rariteetsemate esemetega. „Kogude pärlid“ näitustel eksponeeriti nii vanu raamatuid, erikujulisi köiteid kui huvitava taustalooga esemeid. Mõned väljapanekud toimusid virtuaalselt. Kullamaa raamatukogus olid n äitusel kõige vanemad raamatud, kõige raskem raamat, kõige vanemad dokumendid, kõige tähtsam tekst jm t . Liivi raamatukogus olid kõige vanemad alles olevad raamatud, sees tempel Jõgisoo avalik raamatukogu , mis on Liivi r aamatu kogu eelkäija , raamatukogu pass ja l ugejapilet aastast 1965. Lääne m aakonna k eskraamatukogu eksponeeris raamatukogule kuuluvad vanimad raamatud aastast 1866. Erilisteks esemeteks on luuletaja Ernst Ennole ja tema perele kuulunud asjad, need kinkis raamatukogule kirjamehe lapselaps ning raamatukogu sõber Elin Toona. Helilooja Cyrillus Kreegi 100. juubeliks kultuuriministeeriumi poolt välja antud medali ja vitstest korvi andis raamatukogule Cyrillus Kreegi muuseum. Asukülas olid n äitusel kõige vanemad ja autogrammide ning pühendustega raamatud, sealhulgas Asuküla Raamatukogu Ühingu templiga V . Bonsels „Mesilane Maaja“, ilmunud 1923. Raamat, milles tempel K/Ü “LOODUS” poolt koolidele annetatud raamat 1920-1930: A.Gailit „ Muinasmaa “, välja andnud Kirjastus Aktsiaselts „ Varrak “ 1920. Vormsi raamatukogus u mbes 1935-1940 aastail valminud ja 2000. a astal restaureeritud raamatukappides o lid väljas v anim raamat, kiriku lauluraamat aastast 1893 , S . Lagerlöf i „Soosauniku tütar” aastast 1928, mille kinkis Vormsi Norby algkoolile K. Ü. ”Loodus” aastal 1930 , r aamatus on nii kingisaaja kui kinkija templid. Projekti s Kaugtöövõimalused Eesti raamatukogudes osalesid L ääne maakonna keskraamatukogu , Asuküla ja Liivi raamatukogu. V eebik aardil oli enam kui 180 raamatukogu, kus pakuti kaugtöö tegemiseks erinevaid võimalusi ja vahendeid. Raamatukogude aasta puhul koostas pearaamatukoguhoidja näituse "Minu esimene raamat ukogu", kus olid väljas raamatukoguhoidjate, lugejate, harrastusillustraatorite lühimeenutused oma esimesest kokkupuutest raamatukoguga. Oktoobris oli väljas illustratsioonirühmituse kunstinäitus „Raamatukogud kirjanduses“. 13. detsembril lõpetasime teema-aasta keskraamatukogu lugemissaalis tänusõnade, kokkuvõtete ja kirjandusliku liikumismänguga ning andsime teatepulga üle Liikumisaastale. Lääne maakonna k eskraamatukogus toimunud sündmusi toetasid Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus, Naiskodukaitse Lääne ringkond, Europe Direct Läänemaa, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing , Poola Suursaatkond Eestis, HÕFF . 4.6.2 riiklikul tasandil Raam atukogude koostööpartneriteks olid teised mäluasutused, teised vabariigi raamatukogud, kodanikuorganisatsioonid, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti L astekirjanduse K eskus, ETKA Andras jt. Haapsalu raamatukogu koostöö Poola suursaatkonnaga. Eesti Lastekirjanduse Keskus on pikaajaline hea koostööpartner , koolitaja, vabariiklike lasteürituste algataja, kõrgel tasemel kunstinäituste vahendaja Haapsallu . Keskuse korraldatud 4. klasside ettelugemisvõistluse ning vabariikliku 3.-4. kl kirjandusmängu Läänemaa eelvoorud toimus id lasteosakonna eestvedamisel, samuti v abariikliku Nu kitsa konkursi hääletamine, lisaks koordineerib vastsündinud lastele mõeldud kinkeraa matu „Pisike puu“ jagamist ja Lugemisisu programmi Läänemaal. K . Kumberg osales v abariikliku 4. klasside õpilaste ettelugemise võistluse “ Ühes väikeses Perviku raamatus” Läänemaa eelvooru žüriis, Ilon Wiklandi illustratsioonikonkursi žüriis, MTÜ Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna juhatuses, Sten Roosi muinasjutuvõistluse žüriis ja korraldustoimkonnas, Lastekaitse Liidu ellukutsutud Hea lasteraamatu ja Hea noorteraamatu valimiskomisjonis, ELK lastekirjanduse uurimise töörühmas , „ Paabeli Torni“ auhinna žüriis. Ettekannetega esines ta korduvalt Tallinnas, Väljaspool Lääne maakonda viis ta koolitusi läbi Tartu Linnaraamatukogus, Märjamaa raamatukogus, Viimsi raamatukogus, Haabneeme Koolis. J . Kõuts osales ERÜ lasteteeninduse toimkonna juhatuse töös ja viis läbi ühe koolituse Tallinnas ja ühe veebis kooliraamatukoguhoidjatele. ERÜ kutsus üles näitama toetust Ukrainale ühiste väljapanekutega , mille sisuks Ukraina kirjanike teosed, Ukraina riigi ajalugu käsitlevad ajalooraamatud , et näidata R aamatukogude aastal, et raamatukogud täidavad oma rolli kogukonna harijate ja toetajatena. Keskraamatukogus eksponeeriti päritolult ukrainlase esemelis i näituse i d, Asukülas , Liivil olid raamatunäitus ed . ERÜ koondas kokku v ältimaks valeinfo levitamist , informatsiooni ametlikest kanalitest, mille kaudu annetused ja abi jõuavad abivajajateni. I nfo t jagati kõigis Läänemaa raamatukogudes. Kultuuriministeerium uuri s küsitluse kaudu , kui sageli ja milliseid kultuuriväljaandeid eestlased loevad. Küsitlusele vastas id keskraamatukogu direktor ja pearaamatukoguhoidja. Soome Instituudi töötajad külastasid keskraamatukogu, et koos mõelda kõikvõimalike ühist e ettevõtmiste ja koostöö võimaluste peale. HÕFFi raames toimus Poola suursaatkonna ulmekirjanik Sapkowski Lugemispesa avamine . Lugemispesa s ava ti temaatiline väljapanek ulmemõõkadega . J. Kallas rääkis Andrzej Sapkowski loomingust ja poola ulmest. Tegu oli mõttelise jätkuga eelmise aasta samalaadsele üritusele, mil Haapsalu raamatukogus avati HÕFFi raames Stanisław Lemi lugemispesa. Näituse ja lugemispesa vaatas üle ka Poola suursaadik Eestis. Kell 18.00 tantsisid raamatukoguhoidjad Raamatukogude aasta tants u ja ümber nende H ÕFF-i ulmeteglaste rattatants. Euroopa päeva tähistamiseks külastas Haapsalut Europarlamendi liige Jana Toom. Arutelu toimus kahes grupis – tund aega eesti keelt kõnelejatele ja 1,5 tundi vene keelt kõnelejatele. Viimase kohtumise teemaks sai sõda Ukrainas. Toomil tuli selgitada, et on sõda, kes on õieti „meie“ Haapsalu vene keelt kõnelevate inimeste jaoks, jne. Kõikidele korraldajatele oli ebameeldivaks üllatuseks kuulajate meelestatus . „Lääne Elu“ on-line kommentaaridest: Need kes saalis kuulamas, ei muuda Haapsalus midagi. Asutuste j uhte, firmaomanikke, omavalitsuste ametnikke, linna haridusnõunik ut kohumisel ei olnud . Küsimus ei ole mitte “vihakõnes” vaid selles, et ta õigustab venelaste kuritegusid Ukrainas, EU saadikuna! 28. mail Tallinna disainerite, graafikute poolt korraldatud Haapsalu G raafilise D isaini F estivali/ HGDF (eesti ja väliskunstnike tööd) avamise raames kuulutati vä lja ka Baltikumi kauneimad raamatud. Välja valitud r aamatu id sai vaadata Lääne maakonna k eskraamatukogu lugemissaalis, näitus jäi a vatu ks ka järgnevatel nädalatel . 11.nov embril, Poola iseseisvuspäeval ja tõlkija Lindepuu sünnipäeval, toimus Tallinnas Poola saatkonna eestvedamisel kontsert-luulepõimik. Kontserdil kõlas Poola muusika 19. ja 20. sajan d ist, esitleti Zbigniew Herberti luulekogu ja esitati luulet. Haapsalu raamatukogust osales id direktor ja pearaamatukoguhoidja. 15. detsembril olid Tallinna keskraamatukogu töötaja d , eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja, lasteteeninduse peaspetsialist, Lasnamäe raamatukogude ja Haabersti raamatukogude juhataja d tutvumas kolleegide töökogemustega, huvita s erit i laste- ja noortetöö , kuid ka töökorraldus jms, mis seotud iseteenindusega, sh raamatukapiga. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Lääne maakonna keskraamatukogusse organiseeris ukrainlanna N . Roslik uusi ukrainakeelseid lasteraamatuid Congress of Ukrainians in Estonia poolt ja 120 ukrainakeelset raamatut Hoiuraamatukogust . Ukrainakeelse kirjandusega raamatu riiulite le pakuti nimeks Book hive ehk Raamatutaru kuna raamatute paigutamiseks lisandusid ka kärjekannu kujulised kastid . 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Maakonnas kokku toimus 238 rühmakoolitust (2021ndal 132) ja 152 individuaalkoolitust (2021ndal 15 6 ) , osales 6086 (2021ndal 1921) inimest. Suure osa moodusta sid digioskuste , p ädevuste koolitused, maakonna keskraamatukogu korralda s neid järjepidevalt ja igapäevase töö käigus toimu s kasutajakoolitus i, näiteks lugeja.ee kasutamine. Lääne maakonna keskraamatukogus toimus 52 (2021ndal 56) individuaal- ja 169 rühmakoolitust (2021ndal 76 ), osales 5187 inimest (2021ndal 1 198 ). I ndividuaalse d lugejakoolitus ed toimusid l ugemissaali s, töötajad tutvustasid portaale Digar , Digar Eesti ajalehed, ETERA, Ester, MUIS, Kodulugu, DEA, Fotis , Ajapaik, AIS Ra , Saaga, Vau uurimissaal . Lisaks teemadel Facebooki algõpe , Eesti.ee , Arvuti algõpe - e-posti loomine , Sugupuu uurimine , Instagrami kasutamine , Koduloolised portaalid , Nutiseadmega pildistamine . Koolitus i telliti vähe, kuigi huvi oli suur . Rümakoolitusi toimus t eenindusosakonnas Läänemaa Ühisgümnaasiumi le eesti luule ja luuletaja Ernst Enno elu ja loomingu teemadel. L asteosakonnas 167 korral , osales kokku 2193 last ja 780 täiskasvanut. Rühmakoolituste arvu rohkem ku ni kahekordne tõus tulene s teemakambrite suurest populaarsusest. Teemakambri programme oli aasta jooksul kokku 73 ja neid külastas 1077 inimest, sh 910 last ja 167 täiskasvanut. Jõulukambrist sai Talvekamber, kus toimus vaid üks tund 12 lapse ja 3 täiskasvanuga, kuid nii nagu kõigi teemakambrite puhul oli see avatud lugejatele ning seal toimusid jutuhommikud. Vaatamata sellele, et emakeelekamber oli avatud suhteliselt lühikest aega (15.-24.03.), jõudis seal toimuda 10 tundi 139 lapsele ja 18 täiskasvanule. Kevadekambris toimus 19 tundi 253 lapsele ja 41 täiskasvanule. Sügiskambri 22 programmi külastas 281 last ja 51 täiskasvanut. Jõulukambri 21 programmis osales 225 last ja 54 täiskasvanut. See aasta oli tõesti teemakambrite nägu, kuna need mõjutasid oluliselt uute lugejate, külastuste ja laenutuste arvu kasvu. Teemakambrite idee hakkas Grete Nootrel idanema 2021. a asta novembris Saare Maakonna Keskraamatukogu Viikingitoa tegemise ettevalmistusi nähes. Juba detsembris avasime Grete eestvedamisel ja Mervi Sepp-Rei abiga Jõulukambri, mis leidis kohe sooja vastuvõtu. Ettekandeid peeti 12 (+1) kokku 595 (-63) täiskasvanule. K . Kumberg esine s tihti olulistel lastekirjanduse -teemalistel seminaridel, näiteks Lastekirjanduse aastakoosolekul ja Tartu algupärase lastekirjanduse päeval. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Maakonnas postitasid raamatukogud veebilehtedel ja blogides 779 korda , sh Haapsalu 627 . Facebooki leheküljed on Asuküla, Haapsalu (2 lk) , Kullamaa, Oru, Martna, Nõva , Palivere, Risti, Rõude , Taebla, Vormsi raamatukogul. Liivi, Lääne-Nigula valla ja Ridala raamatukogud peavad blogisid. Läänemaa raa m a t u kogu de sündmused postitas Raamatukogude aasta veebilehel e https://www.raamatukogudeaasta.ee/galeriid keskraamatukogu lugejakoolituse spetsialist. Lääne maakonna k eskraamatukogu teenuste, projektide, sündmuste, näituste kohta sai jooksvat infot raamatukogu veebilehel t ja Facebooki Haapsalu raamatukogu , Haapsalu lasteraamatukogu lehekülgedel t . Maakonna k eskraamatukogu koostas ja saatis aasta jooksul laiali 16 pressiteadet. Lääne Elu paberlehes ilmus aasta jooksul 9 artiklit Raamatukogude aasta sündmustest, 26 artiklit raamatukogust , lisaks veel uudised ja pildigaleriid on- lines . Portaalis Läänla n e 6 ja ERR - i kanalil 11 korral. Lasteosakonna bibliograafi K . Kumbergi arvustusi ja artikleid kirjanduse , kultuuri teemadel ilmu s Lääne Elus ja üleriiklikes väljaannetes. Keskraamatukogu tegemis i kajastati nii raadio kui tele-eetris. Haapsalu raamatukogu Facebooki statistika näitab, et postitused jõud sid 27 751 inimeseni, mis on 2,3% võrra parem tulemus kui 2021, aastal , samuti tõusis lehe külastatavus , 2022 nd al 3170, (2021ndal 2195 ) . Enim meeldimisi sa i postitus Hilja Tamm Ridala raamatukogust Aasta maaraamatukoguhoidja nominendiks valimine. Vaatamist leidis ka üleskutse raamatukoguhoidjatele rahvarõivaste kandmiseks ja Haapsalu raamatukoguhoidjate rahvarõivastes foto (see jõudis ka ERR-i uudisteportaali ). Haapsalu lasteraamatukogu Facebooki kontol oli viienda tegevusaasta lõpuks jälgijaid kokku 1140. Sündmustest teavitamisel jagati Facebooki postitusi ka Haapsalu &amp; Läänemaa grup p i, millel oli aasta lõpuks üle 26 tuhande liikme. 30. juulil tutvustati Klassikaraadio saates Haapsalu raamatukogu. Raadiointervjuu andsid kohapeal direktor, pearaamatukoguhoidja, lugejakoolituse spetsialist ja lugemissaali bibliograaf. L äänemaa Ühisgümaasiumi õpilased tegid koolitööna kesk raamatukogu ruume ja teenuseid tutvustavad videoklipid ning käisid filmimas kolmel korral. Lugemissaali töötaja toimetas noortekirj andusel põhinevat raamatublogi Raamatureporter , mida vaatas 488 inimest, postitusi vaadati 671 korda. Raamatureporteris kajastati ainult noortekirjandust . Raamatureporter Instagramis o li 460 jälgijat. Instagrami tehti 5 raamatut tutvustavat postitust ning 1 loosimäng. Loosimängus loositi jälgijate vahel välja Marilyn Jurmani raamat, mille ta ise Raamatureporterile soovis annetada. K. Kumbergi sulest ilmus lasteraamat „Selleks sõbrad ongi“ ja teaberaamat „A nagu aabits“. 4.9 Andmebaasid . Lääne Maakonna Keskraamatukogus loodi 2022 . aastal 1069 koduloolist kirjet. 923 jooksva aasta maakonnaajalehe Lääne Elu ja muu perioodika, 113 kataloogikastide kaartidelt, 30 kunstiajakirjadest. Täiendati koduloomappe. Iga uue kuu algul saadi Lääne Elu toimetusest tasuta eelmise kuu ajalehed lõikumiseks . Pearaamatukoguhoidja jätkas Läänemaa vallaraamatukogude ajaloo kogumist. 2022.a. telliti andmeid Rahvusarhiivist. 5. 20 2 3 . aasta tegevused Lääne maakonna raamatukogud jätkavad kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumist ja laste/noorte lugemise juhtimise teemadega. Lääne-Nigula valla raamatukogudel on p laanis raamatukogu põhiteenuste, Martnas, Orul postiteenuste pakkumine elanikkonnale . J ätkuvalt on esikohal laste lugemishuvi arendamine , kasutajakoolitus te korraldamine , a bi pakku mine e-riigi teenuste kasutamisel . Kirjandus- ja teemaüritustega vaba aja veetmise võimalu ste p akku mine . Nõva raamatukogu soov on sisse seada kinobussi peatus ja näidata raamatukogus filme . Jätkata kse koostööd piirkonna asutuste, seltsidega, kooli de , lasteaedade, teiste m a akonna raamatukogudega. Osaleda Liikumis- ja Sauna-aasta tegevustes, näiteks näitustega, ettelugemisega, koostöös lasteaia ja/või kooli ga mõne ürituse korraldamisega. Lääne maakonna keskraamatukogu liigub edasi. Hea võimalus on kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud Liikumise teema-aastal aktiivselt tutvustada lugejatele kirjandust liikumise, vaimse tervise jt teemadel. Uue teenusena hakkame 2023 jaanuarist laenutama kõnnikeppe, sest Haapsalu spordibaasid kinkisid raamatukogule kõnnikepid. Üle-eestilise le sauna-aasta le pühendame samuti tähelepanu . Keskraamatukogu ei jõudnud kõiki Raamatukogude aasta plaane ellu viia. Jätkame aktiivset raamatukoguteenuste reklaamimist , et jõuaksime iga Haapsalu linna elanikuni . Läänemaa Ühisgümaasiumi õpilased tegid koolitööna keskraamatukogu ruume ja teenuseid tutvustavad videoklipid , mis saavad väljundi raamatukogu uste juures asuval ekraanil. Lisaks planeerime rahulolu-uuringut jmt. küsitlusi. Soovijatele pakume kasutajakoolitusi erinevatel teemadel, individuaalseid arvuti- ja nutiseadmete koolitusi . Kirjandusüritused täiskavanutele saavad lisaks kohapeal osalejatele kättesaadavaks ka veebi vahendusel osaleda soovijatele. Laste lugemisele innustavate sündmuste korraldami ne jätkub ja nendest teavitatakse lapsi ja lapsevanemaid kasutades erinevaid kanaleid. Laste le kirjanduse tutvustamist jätkame teemaka m britega , Lugemisisu programmiga ja raamatu te viimis ega lasteaedadesse. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega korralda me 3.-4. klasside kirjandusmäng u ja maakondlik u eelvoor u 4. klasside ettelugemisvõistlusele . Kolmandat korda toimub Luuleprõmmu Läänemaa eelvoor. Koostöös maakonna raamatukogudega valmista me ette ja vii me läbi Suvelugemise programm i . Oktoobris toimub l aste ja noorte kirjandusfestival LUUP Haapsalu programm. 5. mail toimub Muinasjutukonverents „Muinasjutuvägi“ alateemal „Lood lükkavad liikuma“. Haapsalu raamatukoguhoidjate täiendkoolitusele pöörame suuremat tähelepanu, et tagada mitmekülgne raamatukoguteenuste pakkumine lugejatele. Laste teeninduse parendamiseks ja m aakonna rahva - ja kooliraamatukogudel asteteenindusega seotud nõustamis eks osalevad lasteosakonna töötajad lastekirjanduse ja –teeninduse alastel seminaridel. Samuti tuleb leida viise, kuidas tutvustada raamatukogu võimalusi lugemisjuhtidele. Lääne maakonna keskraamatukogu koostas uue arengukava 2023 – 2028 aastateks, mis kinnitatakse 2023. aastal koos tegevuskavaga. Haapsalu linnas toimub 1.jaanuarist raamatukogu võrgu struktuuri muutus, Uuemõisa haruraamatukogust saab laenutuspunkt. Rahvaraamatukogu seaduse vastuvõtmisega 2023.aastal muutuvad Haapsalu linnaraamatukogu maakondliku funktsiooniga seotud ülesanded. Koostajad : Ilme Sepp, d irektor [email protected] Kersti Brant, pearaamatukoguhoidja [email protected] Hilje Liiv, teenindusosakonna juhataja [email protected] Helle Kaljusaar, komplekteerimisosakonna juhataja [email protected] Jaanus Kõuts, lasteosakonna juhataja [email protected] Lääne Maakonna Keskraamatukogu Direktor Ilme Sepp /allkirjastatud digitaalselt/ LI SA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv 2022 Koolitustundide arv ja maht ( ak ) Koolituseks kulutatud € Lääne Maakonna Keskraamatukogu 8 76 2 778,74 Lääne-Nigula Valla Raamatukogu 1 8 - Vormsi raamatukogu 8 41 248,30 LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Kuup. Toimumiskoht Ettekande teema In. Esineja Min Mille raames 03.03. Eesti Lastekirjanduse Keskus „Erijuhtumid on tavalised. Tõlkekirjandus lastele 2021“ 80 K .Kumberg 60 Lastekirjanduse aastakoosolek 13.04. Tartu Linnaraamatukogu „Kuhu nad lähevad?” 70 K .Kumberg 30 Algupärase lastekirjanduse päev „Uute maailmade loomine meie laste- ja noortekirjanduses ” 22.04. Veebis „Raamatud peavad olema õpilase käeulatuses“ 94 J . Kõuts 40 Kooliraamatukoguhoidjate kevadine teabepäev „Kirjandus koolis“ 05.07. Lasteraamatukogu „ Lasteaialapsele sobivast lugemisest “ 24 K .Kumberg 60 Õpipäev 05.07. Lasteraamatukogu „ Lasteaialapsele sobivast lugemisest “ 26 K .Kumberg 60 Õpipäev 24.08. Märjamaa raamatukogu „Mees nagu Eesti loodus“ 80 K .Kumberg 30 Harri Jõgisalu 100. sünniaastapäeva tähistamine 02.09. TLÜ Akadeemiline Raamatukogu „Koos aabitsaga 21. sajandisse“ 25 K .Kumberg 20 TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi näituse "21. sajandi aabits" avamine 21.09. Tallinna Keskraamatukogu „ Toimkonna toimetused “ 54 J , Kõuts 20 XIX üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev 18.11. Kai keskus Tallinnas „Kuidas tõsta eesti keele mainet koolis“ 60 K .Kumberg 20 Keelefoorum 2022: „ Eesti keele maine “ 21.11. Eesti Tervishoiumuuseum „R ahvaraamatukogude lastetöö spetsiifikast “ 34 J. Kõuts 15 Seminar RAA+MUU 25.11. Lääne Maakonna Keskraamatukogu Lugemissaal "A nagu aabits" 18 K .Kumberg 60 Läänemaa raamatukoguhoidjate maakondlik koolituspäev 08.12. Haapsalu Kultuurikeskus "Isiklik avastusretk Risti raamatu toimetamisel" 30 K .Kumberg 20 XVIII Kohanimepäev LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (202 2 ) Haapsalu linna Asuküla raamatukogu-seltsimaja Pikki aastaid kestnud vee- ja kanalisatsiooniprobleemid said lahenduse – puuriti uus puurkaev, novembri lõpul toimusid veetrassi ja tehnika paigaldamise tööd, lõpuks on ka maja raamatukogupoolses osas taas soe vesi. Lääne-Nigula valla Kullamaa osavalla Kullamaa raamatukogu V entilatsioon pandi välja puhuma ; õ liküte on seadistati välisõhu järgi, ruumi d töötamiseks on aga endiselt jahedad. Lääne-Nigula valla Martna osavalla Martna raamatukogu Ruumid asuvad lasteaia majas. Sügisel alustati raamatukogu tualeti ja olmeruumi remonditöödega. Ehitusmaterjalide tohutu hinnatõusu tõttu suudeti remontida ainult tualettruum, olmeruum sai uue põranda, ülejäänud tööd jäid tulevikuks. L ISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Lääne m aakonna keskraamatukogu 14.-19. aastastele noortele korraldati omaloominguõhtuid. Omaloominguõhtutel said noored võimaluse enda loomingut teistega jagada ja kohtuda huvitavate kirjanike, kunstnike ja muusikutega. Kevadel külas Adam Cullen ja Armin Kõosaar. Oktoobris eesti kirjanik, tõlkija ja raamatukogutöötaja Ketlin Priilinn. Pannkoogipäev (Raamatukogude aasta) Koolivaheaja j utu-, mängu- ja meisterdamistunnid Luuleprõmm 2022 Läänemaa eelvoor E.Enno etluskonkurss Piret Pääri jututuba Naljakas lastekirjandus - Kohtumine Kristi Piiperiga Psühholoogiaõhtu noortele 1. Muusikateraapia töötuba ja noortekirjanduse tutvustus Maakondlik kirjandusolümpiaad Heli Reichardti raamatu "Kuuks ja kullerkupp" esitlus Linna Perepäev promenaadil (Promenaadil) Raamatuesitlus "Hernetont Hugo otsib tööd" ja Elina Sildre töötuba Suvelugemise lõpetamine - Kaspar Jancis ja "Kapten Morten lollide laeval" (Kultuurikeskuse suures saalis) Töötuba Ulla Saarega- tikutoosidest fotoaparaatidesse piltide tegemine Kirjanduslik laupäev raamatukogus: Töötuba Sirly Oderiga - raamatutegelase ja kummitusmaja joonistamine Monika Undo ja Karel Rahu raamatu "Kahe kõrvitsa lugu" esitlus 32 27 15 90 22 60 24 37 8 52 15 135 38 79 15 100 22 Lääne maakonna keskraamatukogu Uuemõisa harukogu Emakeelepäeval korraldati interaktiivne-virtuaalne viktoriin 6 Filmilõunat Kohtumised kirjanikega: I. Trull ja veebikohtumine Koidu Ferreiraga . Vormsi raamatukogu Veebruari „ HYPERLINK "https://www.raamatukogudeaasta.ee/sundmus/vahetunni-muinasjutt/" vahetunni muinasjutt “, ettelugemine - lapsed said ise muinasjutu loosiga tõmmata raamatust „Head Eesti muinasjutud“. Kaks jutuvestmist lasteaias. Koos lasteaialaste ja õpetajaga külastati Haapsalus Iloni Imedemaal näitust „ Muumid ja meri”. LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Vastavalt Rahvaraamatukogude seadusele on igas maakonnas keskraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. Direktor suhtles omavalitsuste esindajatega, koostas ja sõlmis lepinguid, koostas dokumente, jälgis raamaturahade voogu ja kasutamist. Keskraamatukogu poolt esitatud andmete alusel tegi finantstoiminguid Haapsalu Linnavalitsuse raamatupidaja. Nõustas omavalitsuste raamatukogudega tegelevaid nõunikke ja raamatukoguhoidjaid kõikide raamatukogunduslike teenustega seotud küsimustes. 1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Lääne maakonna k eskraamatukogu komplekteeris Lääne maakonna rahvaraamatukogudele teavikuid riigi toetuse ja omavalitsuste eelarvete piires. Teavikute toetust kasutati 2022.aastal vastavalt kultuuriministri 09.01.2015.a. määruse nr 1 nõuetele. Maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakond töötles teavikud raamatukogunduslikult, kandis teavikukirjed programmi Urram , et kogude komplekteerimise finantsarvestust ja statistikat pidada, sh. Lääne-Nigula valla RIKS raamatukogude kohta. RIKSi programmi lisasid need raamatukogud teavikukirjed ise, et teostada elektroonilist laenutustegevust. Kogude täiendamisel lähtuti komplekteerimispõhimõtetest, eelkõige olid prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate väljaannete, lastekirjanduse , teatme- ja teabekirj anduse, koduloolise kirjanduse, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse ja t ea bekirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid. Komplekteerimine toimus vastavalt piirkonna lugejate soovidele ja nõudlusele. Kõige rohkem telli ti valla raamatukogudest ilu- ja lastekirjandust . 2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Lääne maakonna keskraamatukogu poolt loodi p rogrammis Urram koduloolis i artiklite kirjeid 1069. Artiklikirjed on leitavad avalikus portaalis lugeja.ee, k odulugu.ee ja üldises internetiotsingus. Jätku s bibliografeerimine ilmuvast perioodikast , kokku 923 kirjet jooksva aasta maakonnaajalehe st Lääne Elu ja muu st perioodika st , 113 kirjet kataloogikastide kaartidelt, 30 kirjet kunstiajakirjadest. Täiendat i paberkandjal kogutud infot (mapid) , mi lleks saime i ga uue kuu algul Lääne Elu toimetusest tasuta eelmise kuu ajalehed lõikumiseks . Maakonna keskraamatukogu poolt loodud andmebaasidest täienda ti 2019.a. avatud kirjandus- ja kultuuriloolist veebilehte „Haapsalu kirjasõnas“ , mis on l eitav keskraamatu kogu veebilehelt ja Google-otsingust . Noortele mõeldud kirjandust tutvustat i blogis ja instagramis „Raamatureporter“. Luuletaja E rnst Enno juubeliaastal avatud kirjaniku elu ja loomingut tutvustavat veebilehte täienda ti jooksvalt. Pearaamatukoguhoidja jätkas Läänemaa vallaraamatukogude ajaloo kogumis t, 2022.a. telliti andmeid Rahvusarhiivist. Teavikute ja artiklite kirjeid U rramis korrastasid teenindusosakonna juhataja ja pearaamatukoguhoidja. Teabe ja nõuga abista sid kõik keskraamatukogu töötajad. Lääne maakonna valdadega sõlmitud koostöölepingute alusel kasuta sid valla raamatukogud keskraamatukogu vahendusel erinevaid teenuseid. 3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Paistab, et vallaraamatukogudele ei ole oluline järjepidev statistika kogumine ega arhiivi pidamine või raamatukogu ajaloo säilitamine sisuliste aruannete näol. Väide „kui vaja , võtan R iksist“ tähendab reaalselt seda, et raamatukoguhoidjad ei jälgi ega analüüsi oma raamatukogu töö näitajaid. Maakonna kesk raamatukogu säilitab elektrooniliselt koondaruande jaoks saadetud sisutööaruandeid . 4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Vallaraamatukoguhoidjad ei soovigi, et maakonna keskraamatukogust tullakse, nn „kontrollima“, eriti ei soovita tasuda sõidukulusid , kuid Haapsalu linnavalitsus e eelarve ei pea teiste omavalitsuste allasutuste nõustamist toetama . Pakutakse variandiks kasutada tasuta bussiliiklust … ja/ kui vallaraamatukogud on külastusega nõus. Maakondlikel koolituspäevadel kõik ei osale, kirja teel saadetud vabariigi teiste vallaraamatukogude praktilisi, toredaid kogemusi ei võeta kasutusele . 2022.a. koolituspäevade üheks eesmärgiks oli digipädevuse tõstmine aga kõik raamatukogud ei vajavat seda - aasta lõpus kõrvaltvaataja pilgu läbi nägime „hangunud veebi- ning Facebooki lehed“. Telefonivestlustes olid 2022 teemadeks Raamatukogude aasta , e -koolitus t e l , -koosoleku tel osalemine, Tallinna keskraamatukogu pakutud praktikal osalemine, Haapsalus välja kuulutatud r aamatukogu teemaliste mälestuste võistlus , U kraina sõjapõgenikest lugejad . Telefoni teel vestles pearaamatukoguhoidja mitmeid kordi Vormsi, Martna, Rõude , Liivi, Kullamaa raamatukoguhoidjatega. Pearaamatukoguhoidja tänab nii eelmiste aastakümnete ja eriti viimaste aastate eest neid raamatukoguhoidjaid, kes jäävad ametisuhtluses korrektseks ja vastavad ametikirjadele. Vallaraamatukogude jaoks olid olulised vaid RVL i kasutamine ja koduloolistele päringutele vastamine . Raamatukogu lahtiolekuaegadest ei peet ud kinni. Arvutist veebi- ja Facebooki lehti vaadates peaks raamatukogu avatud olema, aga ei ol nud . Töötelefon lihtsalt kutsu s , nii lugeja/ kasuta ja, kui ka pearaamatukoguhoidja jaoks. 5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Teabe ja nõuga abista sid kõik keskraamatukogu töötajad. Väide, et maakondlik teatmebibliograafiline töö kaotab vajalikkuse, ei vasta tõele . Paljud digiteeritud perioodika väljaanded on pikalt „lukus“. Vallaraamatukogudesse tellitakse aina vähem perioodilisi väljaandeid. Perioodikat säilitatakse, kuid nendest päringutele vastuseid ei viitsita otsida. Aja või oskuste puudumise tõttu helistatakse vallaraamatukogudest maakonna keskraamatukogu bibliograafile, et leida kiirelt lugeja poolt küsitud artiklit. „Rohelise kokkuhoiu“ jaoks on vallaraamatukogudele kaasa antud teemamappe , kuhu me jätkuvalt kogume paberil väljalõikeid . Saatja: Ilme Sepp <[email protected]> Saadetud: 01.03.2023 13:00 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Lääne Maakonna Keskraamatukogust Manused: Laane_maakonna_rahvaraamatukogude_2022_tegevuse_aruanne.asice Tere Edastan Lääne maakonna aruande. Lugupidamisega Ilme Sepp Direktor Lääne Maakonna Keskraamatukogu Posti 3, 90510 Haapsalu Tel. 472 4490