Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 02.03.2023 nr 2-1/2023/1242 [email protected] Meie 15.03.2023 nr 1-12/323-2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1) Eelnõu § 1 lõige 2 sätestab, et toetus loetakse kas vähese tähtsusega abiks või grupierandiga hõlmatud kultuuriabiks artikli 53 tähenduses. Eelnõu lõige 3 sätestab, et kui toetus on käsitletav riigiabina, järgitakse riigiabi loa taotlemise reeglistikku konkurentsiseaduses. Juhime tähelepanu, et ka grupierandiga hõlmatud kultuuriabi on riigiabi, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 ümber selliselt, et riigiabi luba minnakse taotlema juhul, kui abi ei saa anda lõikes 2 nimetatud VTA-na või kultuuriabina. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki spordisündmusi, millele toetust eraldatakse, ei ole kindlasti põhjendatud VTA-na või riigiabina toetada. Seetõttu teeme ettepaneku jätta eelnõu tasandil kaalutlusõigus rakendusüksusele hinnata, kas sündmuse toetamisel lugeda toetus VTA-ks, riigiabiks või mitte. Oleme seisukohal, et riigiabi, sh VTA tunnustele ei vasta toetus, mis eraldatakse rahvusvahelise spordialaliidu tiitlivõistluse süsteemi kuuluva võistluse (nt maailmameistrivõistluste, Euroopa meistrivõistluste ning nende etappide) korraldamiseks. Otsuse korraldada Eestis tiitlivõistlus on teinud selle korraldamisõigust omav iseseisev rahvusvaheline spordiorganisatsioon. Võistluse toimumise koha ja kuupäeva kinnitab rahvusvaheline spordialaliit ning sarnast võistlust ei saa samal ajal toimuda teises riigis. 2) Eelnõu § 2 lõige 4 defineerib rahvusvahelise suursündmuse. Palume täpsustada, et sündmus peab toimuma vähemalt kolmel järjestikusel aastal. 3) Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt panustatakse väljundnäitajatesse „toetatavad ettevõtjad“ ja „toetusega toetatavad ettevõtjad“. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt saavad toetust taotleda nii riigiasutused, kohalike omavalitsuste üksused ja selle asutused ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kuna meede kuulub erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, siis abi saajateks saaksid meie hinnangul olla VKE-d. Eelnõu § 5 lõike 2 punkt 2 küll nimetab VKE-de kaasamise kohustust, kuid sellisel juhul oleksid antud VKE-d pigem mitterahalise abi saajad kui toetustega toetatavad ettevõtjad. Samuti võivad eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt olla partneriteks mitte-VKE-d. Juhime tähelepanu, et Euroopa Komisjon on seiremetoodikas rõhutanud, et nimetatud erieesmärgi all saab lugeda ettevõtjateks eelkõige kasumi teenimisele orienteeritud juriidilisi isikuid ehk äriühinguid ning tulenevalt erieesmärgi fookusest peaksid need äriühingud olema lisaks VKE-d. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 4) Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 3 puhul palume seletuskirjas täpsustada, kuidas hinnatakse, et sündmus või konverents on rahvusvaheliselt huvipakkuv. 5) Eelnõu § 5 lõike 2 punkt 6 sätestab, et suursündmus peab toimuma vähemalt kolmel järjestikusel päeval. Juhime tähelepanu, et spordisündmuste jaoks on kolme järjestikuse päeva nõue liiga piirav. Eestis on vähe selliseid spordisündmusi, mis toimuksid regulaarselt ning kestaksid kolm päeva järjest. Pikemad sündmused on enamasti ühekordsed tiitlivõistlused, mille korraldamisõigust ei anta Eestile igaks aastaks või vähemalt kolmeks aastaks neljast. Nõue võib tekitada olukorra, kus olemasolevaid sündmusi hakatakse kunstlikult pikendama, et meetmesse sobituda. Teeme ettepaneku kehtestada kahe järjestikuse päeva nõue. 6) Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 14 puhul juhime tähelepanu, et tulumaksuseaduse tähenduses ei ole abikõlblik ainult seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks. Tegemist on viitega tulumaksuseadusele, mille tähendus on reguleerida maksudega seonduvat. Kui eelnõu kontekstis soovitakse kasutada maksuseaduses toodud definitsiooni, tuleks öelda, et tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isikute vahel toimunud tehingute kulu ei ole abikõlblik. 7) Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et sündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot ning projekti tegevuste kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot. Juhime tähelepanu, et nõue on liiga piirav spordisündmuste jaoks. Mitmete varem meetmest toetust saanud sündmuste kogumaksumus on üle 200 000 euro. Seletuskirjas on märgitud, et nõue on pandud selleks, et ei mindaks vastuollu Euroopa Liidu regulatsiooni kindlaksmääratud makse tegemise regulatsiooniga. Palume kaaluda toetuse maksmisel ka teisi võimalusi, sest antud makseviisi kasutamise reeglid kitsendavad oluliselt spordisündmuste hulka ning jätaks mitmed suure Eesti turundamise potentsiaaliga üritused meetmest välja. 8) Eelnõu § 8 lõikes 9 sätestatakse, et omafinantseeringu hulka saab arvestada ainult toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Juhime tähelepanu, et omafinantseeringu hulka ei saa lugeda avaliku sektori rahalist panust riigiabi reeglite kohaselt, kuid saab lugeda erasektori panuse (kolmanda isiku toetuse), mis toodud kitsenduse puhul on välistatud. 9) Eelnõu § 8 lõike 11 puhul teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat“. Ülempiiri summat ei ole eelnõus mõistlik nimetada, sest VTA määruses toodud summa on muutmisel (alates 01.01.2024 tõuseb 275 000 euroni). Sama ettepaneku teeme lõike 12 kohta. Ühtlasi teeme ettepaneku vaadata järgmisel aastal VTA piirmäära tõusu tõttu üle eelnõu § 8 lõikes 3 toodud määr. 10) Eelnõu § 8 lõige 15 sätestab, et vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus. Palume sõnastust muuta, sest vähese tähtsusega abi hulka saab lugeda üksnes neid avaliku sektori toetusi, mis on eraldatud vähese tähtsusega abina ja seda kontrollitakse RAR-i kannete alusel. 11) Eelnõu § 10 lõikes 1 kajastatud andmete hulgas peaks olema ka sündmust või konverentsi külastavate väliskülastajate arvu prognoos, sest eelnõu § 5 kohaselt on see vajalik sündmuse nõuetele vastavuse hindamiseks. Samuti ei ole välja toodud, mille põhjal hinnatakse eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud tulemusnäitajate saavutamist. Teeme ettepaneku lisada ka oodatavad tulemusnäitajad koos sihttasemetega. Punktis 6 on küll toodud, et tuleb esitada andmed planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta, kuid ei ole välja toodud konkreetseid näitajaid. 12) Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist. Teeme ettepaneku perioodi lühendada või teha erand vähemalt  selleks aastaks. Heal juhul avatakse taotlusvoor maikuus. Seega sobiksid vooru esimesel aastal sündmused, mis toimuvad alles septembris või pärast seda. 13) Eelnõu § 13 lõike 1 puhul palume täpsustada, millistel juhtudel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Teeme ettepaneku lisada sättesse ühe taotluse läbi vaatamata jätmise alusena ka see, kui ei saa rakendada § 1 lõikes 2 toodud VTA-d (piirmäär täitunud) või kultuuriabi erandit või ei anta projektile lõikes 3 nimetatud riigiabi luba. 14) Eelnõu § 15 lõike 1 puhul palume täpsustada, millal rakendusüksus avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu. 15) Eelnõu § 16 lõikes 2 on kirjeldatud rakendusasutuse ülesannet kooskõlastada valikumetoodika teiste rakendusasutustega. Juhime tähelepanu, et see ei ole vajalik, sest eelnõuga ei reguleerita rakendusasutuse ülesandeid (regulatsioon asub ÜSS-is). 16) Eelnõu §-s 18 puudub teave, millisel juhul või millele tuginedes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Regulatsioon või viide regulatsioonile puudub. 17) Eelnõu § 20 lõige 4 annab võimaluse ainult grupierandi määruse alusel kultuuriabi saajal ilma avaldust esitamata eelarve mahtu kuni 20% ulatuses muuta. Selge ei ole, miks sellist võimalust ei ole VTA saajal. 18) Eelnõu § 23 kohaselt ei ole toetuse saajal järelaruande esitamise kohustust. Üheselt ei ole selge, kas toetuse tulemuslikkust ja mõju (mis avaldub üldiselt aasta või paar pärast projekti lõppu) ei olegi plaanis hinnata või kuidas seda tehakse. 19) Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et ainult auditi aruande alusel tehtud otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele lahendamiseks. Teisi vaided lahendab rakendusasutus. Juhime tähelepanu ÜSS-i § 32 lõikele 3, mis sätestab, et rakendusasutus saab olla ainult toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja. Oleme saanud RTK-lt ka vastavasisulise tähelepaneku, kuid üheselt ei ole selge, mida seadusandja on selle sättega mõelnud. Kui lähtuda sätte otsetõlgendusest, tuleks öelda, et toetuse taotlemisega seotud vaide lahendab rakendusasutus ja toetuse kasutamisega seotud vaide rakendusüksus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Kadri Kilvet 628 2224, [email protected] Margus Klaan 628 2328, [email protected] Anu-Maaja Pallok 628 2234, [email protected] Kärt Kallion 628 2248, [email protected]